[pic] | EUROOPA KOMISJON |

Brüssel 16.8.2010

KOM(2010) 436 lõplik

KOMISJONI ARUANNE NÕUKOGULE JA EUROOPA PARLAMENDILE

kaugseire rakenduste elluviimise ning nõukogu määrusega (EÜ) nr 78/2008 komisjoni käsutusse antud rahaliste vahendite kasutamise kohta (vahearuanne)

SEK(2010) 984

SISUKORD

KOMISJONI ARUANNE NÕUKOGULE JA EUROOPA PARLAMENDILE kaugseire rakenduste elluviimise ning nõukogu määrusega (EÜ) nr 78/2008 komisjoni käsutusse antud rahaliste vahendite kasutamise kohta (vahearuanne) 3

1. Sissejuhatus 3

2. Saagikuse prognoosimise süsteem MARS 3

3. Rakendamine 6

3.1. Üldine rakendamine 6

3.2. Rakendamine seoses nõukogu määruse (EÜ) nr 78/2008 artikliga 1 6

3.2.1. Rakendatud meetmete eesmärgid (artikli 1 lõige 1) 6

3.2.2. Rakendatavad meetmed (artikli 1 lõige 2) 7

4. Eeldatavad tulemused ja prognoosid 9

5. Eelarvevahendite kasutamine 9

KOMISJONI ARUANNE NÕUKOGULE JA EUROOPA PARLAMENDILE

kaugseire rakenduste elluviimise ning nõukogu määrusega (EÜ) nr 78/2008 komisjoni käsutusse antud rahaliste vahendite kasutamise kohta (vahearuanne)

SISSEJUHATUS

Üksikasjalik teave põllumajandusmaa kasutamise ja põllukultuuride seisundi kohta on äärmiselt oluline saagi kvaliteedi ja põllumajandustoodangu prognoosimise seisukohast. Taoline teave on eriti kasulik turujärelevalveks ja sellega seotud turumeetmete juhtimiseks ühise turukorralduse raames. Euroopa Liit on selles kontekstis teinud olulisi pingutusi konkreetselt kaugseire rakendustega seotud uuenduslike tehnoloogiate ja mudelite väljatöötamiseks ja täiustamiseks. Senine kogemus on näidanud, et kaugseire annab kvaliteetset ja sõltumatut teavet, mida ei ole võimalik hankida tavapärase põllumajandusstatistika ega prognoosimissüsteemide abil.

Nõukogu määruses (EÜ) nr 78/2008[1] on sätestatud kaugseirealaste tegevuste õiguslik raamistik ajavahemikuks 2008–2013.

Kõnealuse raamistikuga toetatud kaugseire rakendused annavad toodete laialdase leviku kaudu kasulikku teavet Euroopa Komisjonile, ent ka huvitatud liikmesriikidele, uurimisinstituutidele ja teistele kasutajatele. Süsteemi loomisest alates on seda pidevalt täiustatud. Lisaks esmasele eesmärgile koostada saagikuse ja toodangu prognoose annab süsteem kasulikku teavet ka teiste ELi põllumajandusele oluliste valdkondade, näiteks kliimamuutuste kohta.

Käesolev aruanne on koostatud kooskõlas määruse (EÜ) nr 78/2008 artikliga 4, milles on sätestatud, et komisjon esitab vahearuande kaugseiremeetmete rakendamise ja antud määruse alusel tema käsutusse antud rahaliste vahendite kasutamise kohta hiljemalt 31. juuliks 2010.

SAAGIKUSE PROGNOOSIMISE SÜSTEEM MARS

Saagikuse prognooside koostamise süsteem käivitati 1988. aastal kümneaastase katseprojektina. Tollal nimetati seda ettevõtmist põllumajanduse jälgimiseks kaugseire teel (lühendatult MARS-STAT, praegu on käibel akronüüm AGRI4CAST) ning keskenduti erinevate ELi põllukultuuride saagikuse ja toodangu mahtude hindamisele meteoroloogiliste analüüside, agrometeoroloogiliselt simuleeritud taimekasvunäitajate, madala eraldusvõimega satelliitandmete ning statistilise analüüsi alusel, kasutades saagikuse prognoosimise süsteemi MARS . Alates 1999. aastast viidi seda tegevust ajavahemikul 1999–2003 ellu otsuse 1445/2000/EÜ[2] õiguslikul alusel ja ajavahemikul 2004–2007 pikendati otsuse 2066/2003/EÜ[3] alusel. 2008. aastast kuni aastani 2013 viiakse kõnealust tegevust ellu nõukogu määruse (EÜ) nr 78/2008 alusel. Süsteemi hallatakse Teadusuuringute Ühiskeskuse (Joint Research Centre – JRC) kodanike ohutuse ja kaitse instituudis Ispras.

Saagikuse prognoosimise süsteem MARS on kompleksne integreeritud analüüsivahend, mille abil on võimalik saavutada määruses sätestatud eesmärke – nimelt jälgida põllukultuuride kasvutingimusi, saagikust ja põllumajandustoodangut.

Süsteem koosneb mitmest sõltumatust moodulist, mis on integreeritud põllukultuuride arengu jälgimiseks ja saagikuse prognoosimiseks. Tehnilisest vaatenurgast hõlmab saagikuse prognoosimise süsteem MARS järgmist: 1) meteoroloogilise andmebaasi haldamine (vt määruse artikli 1 lõike 2 punkt a); 2) agrometeoroloogiliste mudelite kohaldamine (vt artikli 1 lõike 2 punkt d); 3) madala eraldusvõimega satelliitandmete töötlemine (vt artikli 1 lõike 2 punkt a); 4) põhikultuuride statistilised analüüsid ja saagikuse prognoosid riigi tasandil kogu ELis (vt artikli 1 lõike 2 punkt b), aga ka visualiseerimisvahendid.

Saagikuse prognoosimise süsteemi MARS rakendatakse alal, mis katab kogu Euroopa maailmajao, Magribi riigid ja Türgi. Simulatsioonimudelid hõlmavad järgmisi põllukultuure: pehme nisu, kõva nisu, tali- ja kevadoder, teramais, rapsiseeme, päevalill, kartul, suhkrupeet, põlduba, karjamaad ja riis.

Üksikasjalikumat teavet süsteemi ja selle väljundite kohta leiab lisatud komisjoni talituste töödokumendist.

1) Meteoroloogiline andmebaas

Meteoroloogilised andmed kogutakse meteoroloogiajaamadest üle Euroopa. Seejärel kontrollitakse andmete kvaliteeti, neid töödeldakse ja analüüsitakse. Sellisel kujul saab andmeid kasutada hoiatuste andmiseks (nt teatud kuu ebaharilike ilmastikuolude teatamiseks). Lisaks analüüsitakse Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskuse ilmaennustuste andmeid, et koostada prognoose põllumajandusmaad mõjutavate ilmastikutingimuste kohta.

2) Taimekasvu simulatsioonis kasutatavad agrometeoroloogilised mudelid

Agrometeoroloogiliste mudelite abil teisendatakse meteoroloogilised andmed põllukultuuri biomassitoodangu hinnanguteks. Kasutatakse järgmisi vahendeid: põllukultuuride kasvu seiresüsteem (Euroopale kohandatud maailma toidu-uuringute mudel WOFOST), karjamaadele kohaldatav mudel Lingra ning vee ja riisi arvestamise mudel WARM.

Simulatsioonide tegemisel kasutatakse ka lisateavet, nagu mulla parameetreid, põllumajanduskalendreid, viljelusmeetodeid ja põllukultuuride parameetreid. Sellel tasemel on võimalik luua mitmeid konkreetse põllukultuuriga seotud näitajaid või ennustavaid märke (nt võimalik biomassi kogus) ja saata need edasi statistilisse analüüsi, et toetada kvantitatiivsete saagikuse prognooside koostamist. Nimetatud elemendid aitavad kaasa ka põllukultuuride seisundi hindamisele (määruse artikli 1 lõike 1 punkt b). Näitena võib tuua põllukultuuri teatavas arengustaadiumis äärmuslikke temperatuure kajastavad kaardid, biomassi- ja teraviljatoodangu simulatsioonid, tegeliku mullaniiskuse reservi hinnangud, põllukultuuri arengustaadiumid teatavas kuus ning mõne agrometeoroloogilise näitaja lahknemise pikaajalisest keskmisest näitajast teataval kümnepäevasel ajavahemikul või kasvuperioodi ajavahemikul.

3)Madala eraldusvõimega satelliitandmed

Kaugseire rakendused sisestavad süsteemi andmeid kõikidel tasanditel ning aitavad täiustada põllumajandusprognooside mudeleid ja luua uusi piirkondadele kohandatud mudeleid. Meteoroloogilistelt satelliitidelt saadud teavet (nt satelliitide mõõdetud kiirgust 5 km eraldusvõime tasemel) kasutatakse lisaks meteoroloogiajaamade edastatud andmetele. Kaugseire andmeid töödeldakse mõõdetud taimkatte näitajate saamiseks, mida võib seejärel võrrelda agrometeoroloogiliste näitajatega ja kasutada statistiliseks analüüsiks. Kasutatakse madala kuni keskmise eraldusvõimega satelliitide sensoreid: SPOT Vegetation/NOAA-AVHRR (eraldusvõime umbes 1 km) ja MODIS (eraldusvõime umbes 300–500 m)[4].

4) Statistiline analüüs

Meteoroloogilisest andmebaasist, agrometeoroloogilisest andmebaasist ja kaugseire andmebaasist saadud näitajaid võrreldakse saagikuse aegridadega ning analüüsitakse statistiliste meetoditega (nt regressiooni- või stsenaariumianalüüsiga). Lõpptulemuseks on kvantitatiivsed saagikuse prognoosid, mis avaldatakse koos eespool nimetatud tulemuste analüüsiga MARSi bülletäänides. Süsteemis olevad andmed hõlmavad pikka ajavahemikku, kuna esimesed aegread on pärit juba aastast 1975.

5) Visualiseerimisvahendid ja tulemuste levitamine

Kasutajad saavad andmebaasidega (meteoroloogiliste, agrometeoroloogiliste ja kaugseire andmetega) tutvuda teabevahendite kaudu. AGRI4CAST tegevuse raames hallatakse veebiportaali, kus saab sõeluda ja alla laadida kaugseire andmeid, ning portaali, kus saab tutvuda meteoroloogilise ja agrometeoroloogilise teabega ning seda elektrooniliste kaartide kujul alla laadida. Samuti on võimalik alla laadida põllukultuuride seisundi analüüsi ja saagikuse hinnanguid.

Kõiki eespool nimetatud elemente kasutatakse ilmastikutingimustealaste bülletäänide koostamisel ja eriuuringute ettevalmistamisel (vt artikli 1 lõike 2 punkt c). Need sisaldavad analüüse põllukultuuride seisundi kohta erinevates ELi piirkondades, ilmakaarte, põllukultuuride näitajaid ja saagikuse prognoose. MARSi bülletään avaldatakse peamisel kasvuhooajal peaaegu iga kuu nii paberil kui ka internetis.

RAKENDAMINE

Üldine rakendamine

Teenuste pakkumise jätkamiseks ajavahemikul 2008–2013 on kooskõlas nõukogu määrusega (EÜ) nr 78/2008 algatatud uus projekt nimega MARSOP3. See keskendub Teadusuuringute Ühiskeskusele peaaegu reaalajas toodete pakkumisele, mille abil saab jälgida põllumajanduslikku tootmist ja saagikust Euroopas. 2007. aasta augustis avaldati Euroopa Liidu Teataja kaasandes pakkumiskutse (MARSi meetmete operatiivtegevused (MARSOP3) 2008–2013, hanketeade nr 2007/S 154-191094).

Pärast I osale (meteoroloogilised andmed) ja II osale (satelliitandmete hankimine ja töötlemine) tehtud pakkumiste hindamist ning riigihangete nõuanderühmalt heakskiidu saamist allkirjastati leping Alterra BV juhitud konsortsiumiga.

Lepingu raames pakutavate operatiivtoodete alusel teostab Teadusuuringute Ühiskeskus analüüse põllukultuuride seisundi kohta ning koostab saagikuse ja toodangu prognoose. Analüüsid ja prognoosid tehakse kättesaadavaks Euroopa Komisjonile, liikmesriikidele ja ELi kodanikele.

Rakendamine seoses nõukogu määruse (EÜ) nr 78/2008 artikliga 1

Nõukogu määruse (EÜ) nr 78/2008 artiklis 1 on kehtestatud kaugseiremeetmete rakendamise eesmärgid (artikli 1 lõige 1) ning sätestatud võetavate meetmete üksikasjad (artikli 1 lõige 2). Viitamise huvides järgib järgnev meetmete rakendamise kirjeldus artikli 1 ülesehitust.

Rakendatud meetmete eesmärgid (artikli 1 lõige 1)

Artikli 1 lõike 1 punkt a: põllumajandusturgude juhtimine

Kõnealuse meetme raames pakutakse kõikidele liikmesriikidele ja ELi naaberriikidele mitme erineva põllukultuuri sõltumatuid, ajakohaseid, teaduslikke ja jälgitavaid saagikuse prognoose. Komisjoni talitused kasutavad vastavat teavet järgmistel põhieesmärkidel: 1) põllukultuuride tarnebilansside uuendamine; 2) liikmesriikide või piirkondade kliima- ja konkreetsete ilmastikutingimuste võimalike mõjude (nt hilise külma mõju) hindamine; 3) põllukultuuride seisundi järelevalve kolmandates riikides. AGRI4CASTi saagikuse prognoosid esitatakse ka Eurostati esmaste hinnangute süsteemile.

Komisjoni talitused peavad AGRI4CASTi prognooside sõltumatust ja usaldusväärsust oluliseks väärtuseks. Taimekasvu näitajatega tehtud statistiline analüüs on läbipaistev ja jälgitav ning asjakohased andmed säilitatakse kõikide põllukultuuride simulatsioonide ja aastate lõikes. Iga mudeli kohta esitatakse statistiliste näitajate kogum (nt erinevate usaldusvahemike ruutkeskmine viga, standardhälve). Prognoosikampaania lõpus tehakse vigade analüüs, milles võrreldakse põllukultuuri saagikuse prognoose tegeliku saagikusega, et määrata saagikuse prognoosimise viga ja hinnata prognoosimise tulemuslikkust. Ilmestamise huvides võib välja tuua, et üldine viga, mis on mõõdetud prognoosi protsentuaalse keskmise absoluutveana EL 27 riikide kohta aastatel 2007 ja 2008 on kõikidel kuudel kõikide teraviljade kohta kokku olnud 1,6 %. Sihttase on viga, mis jääb alla 3 %.

Artikli 1 lõike 1 punkt b: põllukultuuride seisundi järelevalve ja hindamine

Lisaks saagikuse prognoosimisele jälgitakse kogu kasvuperioodi vältel hoolikalt ka põllukultuuri seisundit. Analüüsitakse meteoroloogilisi ja kaugseire andmeid ning need seotakse põllukultuuri kohta käiva asjaomase teabega, mis põhineb biofüüsilise modelleerimise tulemustel (nt kuumalaine või halla mõju põllukultuuri teatavas arengustaadiumis). Lisaks kasutatakse taimekasvumudeli tulemusi otseselt põllukultuuri seisundi (nt simuleeritud lehepinna indeksi või simuleeritud biomassi) hindamiseks. Antud järelevalve hõlmab kogu Euroopa Liitu ja seda kohaldatakse kõikidele jaotises 2 nimetatud põllukultuuridele.

Artikli 1 lõike 1 punkt c: prognooside kättesaadavuse soodustamine

Teadusuuringute Ühiskeskus ja MARSOP3 konsortsium tagavad avatud juurdepääsu erinevatele prognoosidele nende hallatavate veebisaitide kaudu. MARSOPi veebisaidil pakutakse suurt hulka erinevat teavet (kohaldatud kaugseiremeetmete tulemused, taimekasvumudeli prognoosid, lingid bülletäänidele). Satelliitandmed ja -fotod on kogutud pildiserverisse, kus on võimalik andmetega tutvuda ja neid alla laadida. Samuti on võimalik tellida meteoroloogilisi andmeid MARSOPi veebisaidilt ja neid sealt alla laadida.

Artikli 1 lõike 1 punkt d: agrometeoroloogilise süsteemi tehnoloogilise järelevalve tagamine

Teadusuuringute Ühiskeskus teostab pidevat tehnilist järelevalvet, mis tagab süsteemi järjepidevuse ja kohaldatavate meetodite, nagu meteoroloogiliste andmete rasterile interpoleerimise, põllukultuuride arengu kirjeldamiseks vajalike kaugseiremeetmete tuletamise või põllukultuuri saagikuse prognoosimiseks tehtud statistilise analüüsi teadusliku põhjendatuse.

Rakendatavad meetmed (artikli 1 lõige 2)

Artikli 1 lõike 2 punkt a: meteoroloogiliste ja satelliidipõhiste andmete kogumine ja hankimine

Meteoroloogiliste andmete kogumine ja hankimine toimub 3 655 ilmajaamalt, mis edastavad ilmastiku parameetreid, mis sisestatakse iga päev saagikuse prognoosimise süsteemi MARS. Tegemist on alaliselt toimiva teenusega. Lisaks hangitakse, salvestatakse, töödeldakse ja analüüsitakse vabalt saadaolevaid kaugseire andmeid madala ja keskmise eraldusvõimega (1 km kuni 300 m pikslise eraldusvõimega) satelliitidelt.

Artikli 1 lõike 2 punkt b: ruumiliste andmete infrastruktuur ja veebileht

Ruumiliste andmete infrastruktuur koosneb ruumiliste andmete hankimiseks, töötlemiseks, levitamiseks, kasutamiseks, haldamiseks ja salvestamiseks vajalikust tehnoloogiast, standarditest, inimressurssidest ja seotud tegevustest. Kõnealune infrastruktuur on loodud saagikuse prognoosimise süsteemi MARS ja Teadusuuringute Ühiskeskuses antud valdkonnaga tegelevate meeskondade poolt MARSOP3 lepingu alusel. See hõlmab kogu Euroopa ruumiandmekogumid erinevatel skaaladel. Andmeid töödeldakse vajaduse tõttu jälgida põllukultuuride seisundit ja prognoosida toodangut. Erinevatest allikatest (nt kaugseirest) pärit prognoosid ja teave tehakse kättesaadavaks erinevate veebisaitide ja veebiportaalide kaudu.

Infrastruktuur on kooskõlas Euroopa Ühenduse ruumiandmete infrastruktuuri (INSPIRE) direktiivis[5] sätestatud raamistikuga: ruumiandmed on INSPIRE projektsiooni kohaselt geograafiliselt võrreldud, metaandmete kirjeldus järgib INSPIRE põhimõtteid ning kuulub edasisele ühtlustamisele.

Artikli 1 lõike 2 punkt c: ilmastikutingimustealased eriuuringud

Süsteem võimaldab ilmastikutingimustealaste eriuuringute ettevalmistamist tänu suurele hulgale saadaolevale kõiki asjaomaseid aspekte käsitlevale teabele. Nõukogu määruse (EÜ) nr 78/2008 jõustumisest alates on läbi viidud järgmised eriuuringud:

- 2008. aasta kevadsuvise põua ja augustikuiste rohkete sademete mõju Läti taliteraviljatoodangule käsitlev analüüs;

- 2008. aasta juuli ja augusti mitmel päeval esinenud äärmuslike ilmastikutingimuste mõju Sloveenia põllumajandusele käsitlev analüüs;

- vee olemasolu riisikasvatuseks Hispaanias 2008. aastal (sademete koguhulga analüüs);

- 2009. aasta talvise pakase mõju Euroopa taliteraviljale käsitlev analüüs.

Artikli 1 lõike 2 punkt d: agrometeoroloogiliste ja ökonomeetriliste mudelite ajakohastamine

Lisaks süsteemi operatiivsele käitamisele ajakohastatakse pidevalt mudeleid ja asjakohaseid andmebaase. Hetkel sisaldab andmebaas 2,5 terabaiti teavet. Nõukogu määruse jõustumisest alates on tehtud olulisi parandusi: parema järelevalvesüsteemi tagamiseks on tihendatud meteoroloogiajaamade võrgustikku; endise 50 km x 50 km ruumilise analüüsi ruutvõrgustiku eraldusvõimet on suurendatud 25 km x 25 km-ni; tehtud on uus põllukultuuride kalibreerimine ning välja on lastud uus andmebaas ja tarkvaraversioon.

EELDATAVAD TULEMUSED JA PROGNOOSID

Euroopa Komisjonile, liikmesriikidele ja teistele huvitatud sidusrühmadele pakutakse erinevaid prognoose, mille võib ühest küljest koondada aruanneteks ja bülletäänideks ning teisest küljest teabeteenusteks ja andmeteks. Kõik tooted on kättesaadavad elektrooniliselt (määruse artikkel 2) ja osaliselt ka paberkandjal.

Aruanded ja bülletäänid

Euroopa põllukultuuride järelevalve bülletään pakub peaaegu reaalajas ja tegevuse kontekstis teavet ning analüüse taimekasvu järelevalve ja saagikuse prognooside kohta. Hõlmatud on Euroopa Liidu riigid ja naaberregioonid (Magrib, Musta mere piirkond). Kaasatud on järgmised põllukultuurid: pehme nisu, kõva nisu, talioder, kevadoder, teramais, rapsiseeme, päevalill, suhkrupeet ja kartul. Tervikanalüüs avaldatakse internetis üldiselt kuus korda aastas ning kaks kuni kolm korda aastas täiendatakse seda ajakohastatud saagikuse prognoosidega. Karjamaade ja riisi kohta koostatakse Euroopa Liidu eribülletäänid. Tervikanalüüsidega bülletäänide vahepeal esitatakse ajakohastatud ja kontrollitud teavet agrometeoroloogiliste tingimuste kohta (10–12 korda aastas).

Kõik nimetatud trükised on kättesaadavad internetis, ent soovi korral on neid võimalik tellida ka paberkandjal.

Teabeteenused ja andmed

MARSOPi veebivaaturis ja veebilehtedel pakutakse suurt hulka erinevat teavet käesoleva põllumajandusliku tootmishooaja kohta Euroopas ja teistes maailma olulistes põllumajanduspiirkondades. Saadaolevate materjalide hulgas on ilmavaatlustel ja arvulistel ilmamudelitel põhinevad ilmastikunäitajatega graafikud ja kaardid, agrometeoroloogilistel mudelitel põhinevad põllukultuuride näitajatega graafikud ja kaardid ning kaugseirefotodel põhinevad kasvuindeksite ja kogunenud kuivaine graafikud ja kaardid.

EELARVEVAHENDITE KASUTAMINE

Tabel 1. Rahaliste vahendite kasutamine aastatel 2008 ja 2009 nõukogu määruse (EÜ) nr 78/2008 alusel (maksete assigneeringud eurodes)

2008 | 2009 |

Summa | Lühikirjeldus | Summa | Lühikirjeldus |

1. osa / 1. faas | 1 016 084 | Vahe- ja lõppmakse |

1. osa / 2. faas | 283 185 | Vahemakse |

1. osa lisa-meteoroloogia-jaamad | 67 800 | Peaaegu reaalajas jaamad (enam kui 250) |

2. osa / 1. faas | 387 720 | Vahe- ja lõppmakse |

2. osa / 2. faas | 137 989 | Vahemakse |

MARSi andmebaas ja infotehnoloogiline tugi | 97 298 | MARSi andmebaas ning teabesüsteemide haldamine ja arendamine | 477 562 | MARSi andmebaas ning teabesüsteemide haldamine ja arendamine |

KOKKU | 97 298 | 2 370 340 |

1. osa hõlmab meteoroloogiliste ja ilmaprognoosidega seotud andmete hankimist (sealhulgas meteoroloogiajaamade võrgustiku tihendamist). See hõlmab ka saagikuse prognoosimise süsteemi MARS raames käitatavate taimekasvumudelite toimimist ja haldamist. Tulemused andmebaasi uuenduste ja kaartide näol edastatakse Teadusuuringute Ühiskeskuse andmebaasile kord päevas või iga kümne päeva tagant. Hallatakse ja arendatakse asjakohaseid vahendeid tulemuste kasutamiseks. Osa antud komponendist on ka MARSOPi veebisaidi haldamine ja tõhustamine ning üldised koordineerimis- ja juhtimistegevused.

2. osa hõlmab kaugseire andmete töötlemist. Tehtav töö hõlmab kõiki andmete töötlemise samme töötlemata fotode hankimisest kümnepäevaste andmepakkide (andmete vastuvõtmine, kalibreerimine jne) edastamiseni.

MARSi andmebaas ja infotehnoloogiline tugi: saagikuse prognoosimise süsteem MARS eeldab infotehnoloogiliste teenuste pakkumist bülletäänide õigeaegse valmimise tagamiseks. Tehtav töö hõlmab kaugseire andmeid, meteoroloogilisi andmeid ja agrometeoroloogilisi näitajaid sisaldava andmebaasi juhtimist ja haldamist. Osa antud komponendist on ka analüüsivahendite ja veebisaitide arendamine ja haldamine.

[1] Nõukogu määrus (EÜ) nr 78/2008, 21. jaanuar 2008, meetmete kohta, mida komisjonil tuleb aastatel 2008–2013 võtta ühise põllumajanduspoliitika raames loodud kaugseire rakenduste kaudu, Euroopa Liidu Teataja L 25, 30. jaanuar 2008, lk 1.

[2] Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1445/2000/EÜ, 22. mai 2000, aerofotograafia ja kaugseire tehnikate rakendamise kohta põllumajandusstatistikas 1999–2003, Euroopa Ühenduste Teataja L 163, 4. juuli 2000, lk 1.

[3] Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 2066/2003/EÜ, 10 november 2003, aerofotograafia ja kaugseire tehnikate jätkuva rakendamise kohta põllumajandusstatistikas aastatel 2004–2007, millega muudetakse otsust 1445/2000/EÜ, Euroopa Liidu Teataja L 309, 26. november 2003, lk 9.

[4] Lühend SPOT tähistab väljendit „Satellite pour l'Observation de la Terre”, NOAA tähistab riiklikku ookeani ja atmosfääri administratsiooni (National Oceanic and Atmospheric Administration), AVHRR tähistab väga suure eraldusvõimega radiomeetrit ( Advanced very high Resolution Radiometer ) ja MODIS tähistab keskmise eraldusvõimega pilte tegevat spektroradiomeetrit ( Moderate Resolution Imaging Spectroradiometer ).

[5] Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2007/2/EÜ, 14. märts 2007, millega rajatakse Euroopa Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur (INSPIRE), Euroopa Liidu Teataja L 108, 25. aprill 2007, lk 1.