[pic] | EUROOPA KOMISJON |

Brüssel 16.8.2010

KOM(2010) 434 lõplik

KOMISJONI ARUANNE NÕUKOGULE

Poola riikliku tegevuskava rakendamise kohta nõukogu 14. aprilli 2008. aasta määruse (EÜ) 338/2008 (millega nähakse ette Poolale Läänemeres (alarajoonid 25–32, EÜ veed) ajavahemikuks 2008–2011 eraldatavate tursapüügikvootide kohandamine) raames

SISUKORD

1. Sissejuhatus 3

2. Kontrolli käsitlev riiklik tegevuskava 3

2.1. Õiguslik raamistik 3

2.2. Vastutav asutus 4

2.3. Rakendamine ja kontroll 4

2.4. Halduskontroll 4

3. Läänemere laevastiku ümberkorraldamist käsitlev riiklik tegevuskava 5

3.1. Poola kalalaevastiku areng 5

3.2. Tursapüügilubade arvu vähendamine 6

3.3. Riigiabi kalapüügi alaliseks lõpetamiseks 6

3.4. Moderniseerimismeetmed (üleviimine pelaagilisse sektorisse) 7

3.5. Riigiabi kalapüügi ajutiseks peatamiseks 8

4. Järeldus ja soovitused 8

SISSEJUHATUS

Vastavalt nõukogu 14. aprilli 2008. aasta määruse (EÜ) nr 338/2008 (millega nähakse ette Poolale Läänemeres (alarajoonid 25–32, EÜ veed) ajavahemikuks 2008–2011 eraldatavate tursapüügikvootide kohandamine) artikli 3 lõikele 2 hindab komisjon igal aastal kontrolli ja laevastiku ümberkorraldamist käsitleva Poola riikliku tegevuskava rakendamist ja annab sellest nõukogule aru. Esimene aruanne esitati nõukogule 18. novembril 2008. Kontrolli käsitlev riiklik tegevuskava on töötatud välja selleks, et lahendada kontrolli ja rakendamise vallas esinevaid probleeme ning käsitleda põhjalikult ebaseadusliku kalapüügi põhjuseid ja Läänemere tursapüüki käsitlevate ELi õigusaktide rikkumisi. Kava sisu arutasid ja kooskõlastasid Poola ametiasutused ja komisjoni töötajad Varssavis 18. märtsil 2008 toimunud kohtumisel, kus käsitleti Poola kalanduskontrolli süsteemi kalanduskontrolliks antava finantsabi kontekstis. Kontrolli käsitlevat riiklikku tegevuskava on kirjeldatud kõnealusel kohtumisel kokkulepitud protokollis.

Läänemere laevastiku ümberkorraldamist käsitlev riiklik tegevuskava, mis hõlmab ka ajavahemikku 2008–2011, töötati välja selleks, et määratleda meetmed, mis on vaja võtta, et tagada Poolale antud tursakvootide säästev kasutamine nii kalavarude säilitamise kui ka majanduslikust seisukohast lähtudes, ja mis moodustavad Euroopa Kalandusfondist ajavahemikul 2007–2013 kaasrahastatava rakenduskava osa. Pärast komisjoni ja Poola ametiasutuste vahelisi läbirääkimisi võttis Poola 2008. aasta aprillis vastu Läänemere laevastiku ümberkorraldamist käsitleva riikliku tegevuskava ning 2009. aasta jaanuaris püügikoormuse kohandamise kava.

Poola on nõukogu määruse (EÜ) 338/2008 artikli 3 lõike 1 kohaselt mõlemad kavad vastu võtnud ja rakendab neid. Poola on kooskõlas kavadega saatnud komisjonile aruanded tegevuskavade rakendamise kohta. See teave koos komisjoni inspektorite kogutud teabega toetab käesolevas aruandes esitatud hinnangut. Aruanne on jaotatud kaheks osaks: kontrolli käsitlev tegevuskava ja laevastiku ümberkorraldamist käsitlev tegevuskava.

KONTROLLI KÄSITLEV RIIKLIK TEGEVUSKAVA

Kontrolli käsitlevas riiklikus tegevuskavas on kehtestatud ajakava Poola kalanduskontrolli süsteemi järkjärguliseks parandamiseks kahe aasta jooksul. Kava raames esitab Poola komisjonile iga poole aasta järel kava iga punkti käsitleva eduaruande. 2009. aasta 2. aprillil esitas Poola kontrolliaruande ja 14. juulil kolmanda eduaruande.

Õiguslik raamistik

2008. aastal alustas seadusandja uue kalandusseaduse ja kalandusturgude seaduse koostamisega selliste uute siseriiklike eeskirjade vastuvõtmist, mis aitavad lahendada tegevuskavas esitatud kontrolli- ja rakendussüsteemi puudusi. Kõnealuseid seadusi ei ole siiski tänaseni vastu võetud. Uus kalandusturu korraldamist käsitlev seadus on praegu läbivaatamisel konstitutsioonikohtus ning uue kalandusseaduse eelnõu ootab praegu parlamendi hinnangut.

Vastutav asutus

Põllumajanduse ja maaelu arengu ministeerium lõi 2008. aastal kalanduskontrolli asedirektori ametikoha, kes tegutseb vastutava asutusena ja kooskõlastab siseriiklikul ja rahvusvahelisel tasandil jälgimist, kontrolli ja järelevalvet. Ametikoht täideti ja asutus tegutseb.

Vastutav asutus vastutab muude ülesannete hulgas iga-aastase riikliku kontrolliprogrammi koostamise eest, millega kehtestatakse strateegia ning seatakse prioriteedid ja eesmärgid. Vastutav asutus juhatab inspektorite koordineerimisnõukogu igakuiseid koosolekuid.

Rakendamine ja kontroll

Komisjoni aruandes 2008. aasta kohta on lisaks Poolas 2008. aastal tehtud mõnedele positiivsetele struktuurilistele parendustele kontrolli ja rakendamise vallas esinevate probleemide lahendamiseks loetletud siiski ka mõned lahendama probleemid.

2009. aastal täheldati järgmisi täiendavaid parendusi:

- uus kalanduse patrull-laev on täielikult kasutusel;

- 20 % kriteeriumi asemel kehtestati 100 % lossitud tursa kontrollimise nõue;

- kõigile Poola kalandusinspektoritele on väljastatud kontrollijuhend;

- inspektsioonid on varustatud liikuvate kaaludega.

Kuigi lossitud tursa jaoks on kehtestatud 100 % kontrollinõue, ei põhine kontrollimise eelistus ja strateegia põhjalikul riskianalüüsil. Kontrolliressursside koondamine võib piirata kontrollimist muudes valdkondades peale tursa lossimise. Sellest tulenevalt ei kohaldata tõhusat kontrollisüsteemi teiste kalanduses ja lossimisjärgses tegevuses osalejate, näiteks ostjate, müüjate ja töötlejate suhtes. See võis olla üks tegureist, mis mõjutas Läänemere lääneosa heeringa 2009. aasta püügikvoodi ületamist 17,4 % võrra.

Poola ametiasutused on andnud komisjonile teada, et 2009. aasta novembriks varustatakse piirkondlikud inspektsioonid teisaldatavate tööjaamadega laevaseiresüsteemile juurdepääsuks.

Kalandusandmete infosüsteemi arengus on täheldatud siiski vaid piiratud edusamme. Vastastikuse mõistmise memorandumi kohaselt tuli 2009. aasta teiseks kvartaliks kasutusele võtta elektrooniline süsteem on-line juurdepääsuks laevaseiresüsteemi andmetele, püügikoormuse aruannetele, püügikoguse aruannetele, eelteadetele ja sisenemis-/väljumissõnumitele ning teha see kättesaadavaks inspektoritele sadamates ja merel. 2009. aasta lõpus teatati komisjonile, et loodud oli vaid juurdepääs laevaseiresüsteemi andmetele.

Halduskontroll

Peamine takistus edu saavutamiseks kõnealuses valdkonnas on paigalseis õigusliku raamistiku väljatöötamisel ja kalandusandmete infosüsteemi rakendamisel. Tagajärjed on järgmised.

- Puudub on-line juurdepääs kontrollitegevusega seotud teabele ja teabevahetus kohaliku, piirkondliku ja kesktasandi vahel.

- Loodud ei ole andmete analüüsi erirühma, kes vastutab kalalaevade reaalajas jälgimise ja riskianalüüsi teostamise eest.

- Lossimisjärgses tegevuses osalejate, näiteks ostjate, müüjate ja töötlejate suhtes ei kohaldata tõhusat kontrollisüsteemi kuni uue kalandusturu seaduse vastuvõtmiseni.

LÄÄNEMERE LAEVASTIKU ÜMBERKORRALDAMIST KÄSITLEV RIIKLIK TEGEVUSKAVA

Poola võttis Läänemere laevastiku ümberkorraldamist käsitleva riikliku tegevuskava vastu 2008. aasta aprillis. Järelmeetmena sellele tegevuskavale ja kooskõlas Euroopa Kalandusfondi käsitleva nõukogu määruse (EÜ) 1198/2006 artikliga 22 võttis Poola 2009. aasta jaanuaris pärast läbirääkimisi Euroopa Komisjoniga vastu püügikoormuse kohandamise kava. Püügikoormuse kohandamise kavas on ajakohastatud tegevuskavas sisalduvate punktide kirjeldust ja kehtestatud ambitsioonikamad eesmärgid tursapüügi laevastiku püügivõimsuse vähendamiseks, samuti on lisatud uusi punkte, näiteks omandiõiguste ja kaasnevate kontrollimeetmete kohaldamine.

Poola kalalaevastiku areng

Allpool esitatud tabel näitab Läänemere kalalaevastiku püügivõimsuse vähendamist 1. märtsist 2008 kuni 1. detsembrini 2009 väljendatuna laevade koguarvus, kogumahutavuses ja kilovattides.

Tabel 1 : Poola kalalaevastik ajavahemikul 1.3.2008–1.12.2009[1]

Laevad LOA* järgi | Laevade arv | Võimsus kilovattides | Kogumahutavus (GT) |

Laeva pikkus | Laevade arv | kW | GT |

0–8 m | 2 | 44 | 4 |

8–9,99 m | 5 | 275 | 27 |

10–11,99 m | 2 | 114 | 20 |

12–14,99 m | 3 | 342 | 67 |

15–18,49 m | 22 | 2 723 | 824 |

18,5–20,49 m |

20,5–25,49 m | 13 | 3 470 | 1 255 |

25,5 m ja enam | 19 | 8 421 | 3 178 |

Kokku | 66 | 15 388 | 5 375 |

Moderniseerimismeetmed (üleviimine pelaagilisse sektorisse)

Ümberkorraldamiskavas nähakse ette üle 24 m pikkuste kalalaevade moderniseerimine ja nende üleviimine pelaagilisse sektorisse 2011. aasta lõpuks (püügikoormuse kohandamise kava kohaselt 51 laeva). 2009. aasta novembri alguseks oli laekunud kokku 40 taotlust laevade moderniseerimiseks EFFist toetuse saamiseks ja 2010. aasta jaanuari lõpuks oli sõlmitud 20 lepingut laevade moderniseerimiseks EFFi toetuse abil.

Kõnealune laevastikuosa kujutab endast olulist osa tursapüügilaevastikust, arvestades kilovattides väljendatud püügivõimsust ja kogumahutavust. Nende laevade alaline üleviimine pelaagilisse kalandussektorisse tuleb tasakaalustada püügivõimalustega, pelaagiliste varude seisundi ja eeldatava arenguga nende varude majandamisel.

Riigiabi kalapüügi ajutiseks peatamiseks

Kooskõlas Läänemere laevastiku ümberkorraldamist käsitleva riikliku tegevuskavaga ja eesmärgiga leevendada tursapüügilubade arvu vähendamise kahjulikku sotsiaalmajanduslikku mõju, otsustati hüvitada osale kalalaevastikust, mis 2009. aastaks tursapüügiluba ei saanud (kuid said selle 2008. aastal), kalapüügi ajutine peatamine. Sellist hüvitist antakse järjest vähenevale hulgale tursapüügikeelu saanud kalalaevadele kuni hiljemalt 2011. aasta lõpuni. Kokku võeti 2009. aasta novembris vastu 258 otsust toetuse andmise kohta.

Tursapüügilubade arvu vähendamise ning sellega kaasneva lossimiste kontrollimise kasvu tulemuseks oli tursakvootide proportsionaalsem kasutamine aastaringselt ja eeskirjade järgimise tava paranemine Poola kalurite seas.

Laevastiku ümberkorraldamise protsess ei ole aga kaugeltki lõppenud, hoolimata asjaolust, et EFFi abi on kasutatud vastavalt kavandatule. Umbes 450 laevast, mis moodustavad Poola laevastiku, on rohkem kui pooled olnud sunnitud kalapüügi ajutiseks peatamiseks antud abi tõttu ajavahemikul 2009–2010 püügitegevusest loobuma. Seetõttu võime me eeldada, et pärast kõnealust ajavahemikku on umbes 200 laeva valmis tursapüüki jätkama.

JÄRELDUS JA SOOVITUSED

Poola on kahe aasta jooksul teinud selgeid edusamme kalavarude majandamise tõhususe parandamiseks Läänemeres, eelkõige seoses kavandatud EFFi meetmete rakendamisega kalapüügi ajutise peatamise ja alalise lõpetamise toetamiseks.

Tursapüügilubade arvu vähendamise ning sellega kaasneva lossimiste kontrollimise kasvu tulemuseks oli tursakvootide proportsionaalsem kasutamine aastaringselt ja eeskirjade järgimise tava paranemine Poola kalurite seas.

Hoolimata esialgsetest viivitustest Euroopa Kalandusfondi kaasrahastatud tegevuse alalise lõpetamise kavade käivitamisel, kulgeb EFFi toetusel kalapüügi alalise lõpetamise protsess nüüd kavakohaselt ja seni saavutatud tulemused on üldiselt eesmärkidega kooskõlas. Seda protsessi tuleks kiirendada, et kohandada tursapüügi laevastiku suurust vastavalt püügivõimalustele.

Vaatamata sellele on riiklikus tegevuskavas ja Läänemere laevastiku ümberkorraldamist käsitlevas riiklikus tegevuskavas ettenähtud kontrolli ja laevastiku haldamisega seotud riikliku süsteemi ümberkorraldamisest täieliku kasu saamiseks vaja võtta õigeaegselt kõik vajalikud meetmed. Elluviidud reformid hõlmavad üksnes osa riiklikust tegevuskavast ja täheldatud parendused ei taga veel kontrollisüsteemi täielikku usaldusväärsust. Lisaks sellele ei ole Poola laevastiku struktuurilist tasakaalu veel vajalikus ulatuses saavutatud ning andmete puudumise tõttu ei ole selle mõju tursapüügile võimalik hinnata.

On oluline, et Poola võtaks kooskõlas varem kindlaksmääratud ajakavaga vastu kõik vajalikud meetmed. Erilist tähelepanu tuleb pöörata järgmistele küsimustele.

- Selleks, et ELi õigusakte täiel määral üle võtta, tuleb vastu võtta õiguslik raamistik.

- Komisjonile tuleb nõuetekohaselt esitada andmed püügikoormuse kohta.

- Majanduslikult tulusa kalapüügi kaudu tuleb välja arendada eeskirjade järgimise tava, millega lahendatakse liigse püügivõimsuse probleem ja muudetakse ebaseaduslik püük mitte tulutoovaks ja vastuvõetamatuks. Hoiatussüsteem tuleks läbi vaadata ja tagada, et sanktsioonid oleksid rikkumise sisuga proportsionaalsed, et õigusrikkujad jääksid ilma rikkumisest saadavast kasust.

- On vaja võtta veel asjakohaseid meetmeid, et tagada tõhus ja tulemuslik kontrolli- ja rakendussüsteem, mis hõlmaks eelkõige järgmist.

- Kontrollisüsteem ja -kord peavad tagama asjakohased kontrolli järelmeetmed.

- Kõiki kalandussektoreid, sealhulgas lossimisjärgset sektorit tuleks kontrollida ja ning vastavalt sellele tuleks eraldada vahendid.

- Kalandusandmete infosüsteem tuleb kaasajastada, et see vastaks ELi õigusaktide nõuetele.

- Tuleks luua andmete analüüsi erirühm, kes vastutab kalalaevade reaalajas jälgimise ja riskianalüüsi eest.

Komisjon kutsub Poolat üles määrama kindlaks asjakohased parandusmeetmed ning alustama viivitamatult nende rakendamist, et järgida vastastikuse mõistmise memorandumit. Parandusmeetmete nimekiri tuleks esitada komisjonile kirjalikult 1. novembriks 2010.

Samal ajal jätab komisjon endale õiguse teostada oma volitusi ELi aluslepingute järelevalvajana.

[1] Vastavalt ühenduse kalalaevastiku registrile. Võrdluseks valitud kuupäevad vastavad Poola ülevaadetes kasutatud kuupäevadele.

[2] Poola kasutas 2009. aastal ära 97,3% Läänemere idaosa tursakvoodist.

[3] Vastavalt teabele, mille Poola Kalandusamet esitas 27. jaanuaril 2010 Varssavis toimunud Euroopa Kalandusfondi rakenduskava seirekomisjoni koosolekul.