[pic] | EUROOPA KOMISJON |

Brüssel 12.5.2010

KOM(2010) 229 lõplik

KOMISJONI ARUANNE NÕUKOGULE JA EUROOPA PARLAMENDILE

EAGFi kulude kohta Varajase hoiatamise süsteem Nr 1–3/2010

SISUKORD

1. EAGF i 2010. aasta eelarvemenetlus 3

2. EAGFi sihtotstarbeline tulu 3

3. Ajutistest ümberkorraldusmaksetest laekuv tulu (suhkrusektor) 4

4. Märkuse EAGFi 2010. aasta eelarve esialgse täitmise kohta 4

5. EAGFi sihtotstarbeliste tulude haldamine 7

6. Ajutistest ümberkorraldusmaksetest laekuva tulu haldamine (suhkrusektor) 8

7. Suhkruvaldkonna ümberkorraldusfondi haldamine 8

8. Järeldused 8

1. LISA: 2. LISA: | EAGFI 2010. AASTA EELARVEMENETLUS EAGFI ASSIGNEERINGUTE ESIALGNE KASUTAMINE KUNI 31.1.2010 |

1. EAGFI 2010. AASTA EELARVEMENETLUS

Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) 2010. aasta eelarvemenetlus ja vastavad assigneeringute summad, mis menetluse iga etapiga kaasnevad, on kokkuvõtvalt esitatud 1. lisa tabelis.

Eelarvepädevad institutsioonid võtsid EAGFi 2010. aasta eelarve vastu 17. detsembril 2009. Eelarve hõlmas kulukohustuste ja maksete assigneeringuid summades:

- vastavalt 43 417,4 miljonit eurot ja 43 633,1 miljonit eurot põllumajanduse turumeetmete ja otsetoetuste jaoks (poliitikavaldkond 05);

- vastavalt 371,9 miljonit eurot ja 253,7 miljonit eurot veterinaar- ja fütosanitaarmeetmete jaoks (poliitikavaldkond 17);

- vastavalt 30,5 miljonit eurot ja 31,0 miljonit eurot kalandusele (poliitikavaldkond 11).

EAGFi eelarve kulukohustuste assigneeringute kogusumma on 43 819,8 miljonit eurot ja maksete assigneeringute kogusumma 43 917,8 miljonit eurot. Kulukohustuste ja maksete assigneeringute kogusummade vahe on tingitud asjaolust, et teatavate komisjoni poolt otseselt rakendatavate meetmete puhul kasutatakse liigendatud assigneeringuid. Selline tava on peamiselt seotud põllumajandustoodete müügiedenduse, poliitilise strateegia ja põllumajanduse kooskõlastusmeetmete ja samuti kalanduse ning veterinaar- ja fütosanitaarmeetmega.

2. EAGFI SIHTOTSTARBELINE TULU

Vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1290/2005 (ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta) artiklile 34 käsitatakse vastavuse kontrolli otsuste kohastest finantskorrigeerimistest, eeskirjade eiramisega seotud ja piimamaksust laekuvat tulu EAGFi kulude rahastamiseks määratud sihtotstarbelise tuluna. Nende eeskirjade kohaselt võib sihtotstarbelist tulu kasutada liikmesriikide kantud EAGFi kulude rahastamiseks. Kui osa kõnealusest tulust jääb kasutamata, kantakse see automaatselt üle järgmisse eelarveaastasse[1].

2010. aasta eelarvet käsitlevas kirjalikus muutmisettepanekus esitati nii komisjoni viimane hinnang turumeetmete ja otsetoetustega seotud eeldatavate kulude rahastamiseks vajalike assigneeringute kohta kui ka hinnang asjaomase eelarveaasta jooksul eeldatavasti laekuva sihtotstarbelise tulu ning eelmisel eelarveaastal kasutamata jäänud ja asjaomasesse eelarveaastasse üle kantud sihtotstarbelise tulu kohta. Seepärast võttis komisjon EAGFi jaoks eraldatavate assigneeringute summat käsitlevas kirjalikus muutmisettepanekus arvesse järgneva eelarveaasta jooksul eeldatavasti kasutada oleva sihtotstarbelise tulu kogusummat, nõudes assigneeringute tegemist, mille summa arvestamiseks lahutatakse sihtotstarbelise tulu hinnanguline kogusumma samaks aastaks prognoositavate EAGFi kulude kogusummast. Seejärel kiitsid eelarvepädevad institutsioonid heaks EAGFi uue eelarve, mille assigneeringud ei hõlmanud eeldatavasti laekuvat sihtotstarbelist tulu.

2010. aasta kirjaliku muutmisettepaneku koostamise ajal oli saadaoleva sihtotstarbelise tulu kogusumma komisjoni hinnangul 922,0 miljonit eurot. Täpsemalt:

- 2010. eelarveaasta jooksul eeldatavasti laekuva sihtotstarbelise tulu suuruseks hinnati 789,0 miljonit eurot. Vastavuse kontrolli kohaste korrektsioonide ja eeskirjade eiramisega seotud laekuva tulu suuruseks hinnati vastavalt 600,0 miljonit eurot ja 91,0 miljonit eurot. Piimamaksust laekuva tulu suuruseks hinnati 98,0 miljonit eurot;

- 2009. eelarveaastast 2010. eelarveaastasse eeldatavasti ülekantava sihtotstarbelise tulu suuruseks hinnati 133,0 miljonit eurot.

2010. aasta kirjalikus muutmisettepanekus eraldas komisjon kõnealuse 922,0 miljoni euro suuruse tulu kahele kavale. Täpsemalt:

- 222,0 miljonit eurot eraldati puu- ja köögiviljasektori tootjaorganisatsioonide rakendusfondidele ning

- 700,0 miljonit eurot eraldati ühtsele otsemaksete kavale.

Nende kahe kava jaoks kiitsid eelarvepädevad institutsioonid komisjoni kirjaliku muutmisettepaneku alusel heaks vastavalt 547,0 miljoni euro ja 28 480,0 miljoni euro suurused assigneeringud. Eespool nimetatud heakskiidetud assigneeringute ja sihtotstarbelise tulu summa on vastavuses assigneeringute hinnangulise koguvajadusega, mis puu- ja köögiviljasektori tootjaorganisatsioonide rakendusfondide puhul on 769,0 miljonit eurot ja ühtse otsemaksete kava puhul 29 180,0 miljonit eurot.

2. lisas, mis kajastab 2010. aasta eelarve esialgset täitmist seisuga 31. jaanuar 2010, on eespool nimetatud kahe kavaga seotud heakskiidetud assigneeringud, mille suurus, arvestamata eespool nimetatud sihtotstarbelist tulu, on vastavalt 720,1 miljonit eurot ja 33 272,0 miljonit eurot, ära toodud puu- ja köögiviljasektori ning tootmiskohustusega sidumata otsetoetuste sektori esialgsete eelarveassigneeringute real. Pärast kõnealustele sektoritele eraldatud sihtotstarbelise tulu lisamist suureneb 2010. aasta eelarves prognoositavate assigneeringute kogusumma puu- ja köögiviljasektori puhul 942,1 miljoni euroni ja tootmiskohustusega sidumata otsetoetuste puhul 33 972,0 miljoni euroni.

3. AJUTISTEST ÜMBERKORRALDUSMAKSETEST LAEKUV TULU (SUHKRUSEKTOR)

Suhkrusektori ajutisi ümberkorraldusmakseid käsitatakse sihtotstarbelise tuluna, mis on ette nähtud suhkrusektori ümberkorraldusabi ja suhkruvaldkonna ümberkorraldusfondis ettenähtud muu abi rahastamiseks. Igal turustusaastal alates aastast 2006/2007 kuni aastani 2008/2009 seotakse kõnealused summad igas liikmesriigis ettevõtjatele määratud suhkru, inuliinisiirupi ja isoglükoosi koguseliste kvootidega ning liikmesriikidel tuleb need fondi maksta kahes osas, vastavalt iga aasta 31. märtsiks ja 30. novembriks. 2010. aasta eelarve koostamisel hinnati kõnealuse tulu suuruseks eeloleval eelarveaastal 606,8 miljonit eurot. Samas eeldati ka, et 2009. eelarveaastast kantakse 2010. eelarveaastasse üle 717,9 miljonit eurot.

4. MÄRKUSED EAGFI 2010. AASTA EELARVE ESIALGSE TÄITMISE KOHTA

2. lisas on esitatud eelarve esialgse täitmise tase ajavahemikul 16. oktoobrist 2009 kuni 31. jaanuarini 2010 võrreldes kulude profiiliga, mille aluseks on nõukogu määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 20 sätete põhjal kehtestatud näitaja. Järgmisena on esitatud lühikommentaar teatavate eelarveartiklite kohta, mille puhul 2010. aasta eelarve tegelik ja kavandatud täitmine kõige olulisemalt praegu või aasta jooksul erinevad.

4.1. Turumeetmed

Assigneeringute kasutamine sekkumiseks põllumajandusturgudel oli heakskiidetud eelarveassigneeringute tasemest 74,9 miljonit eurot madalam, nagu osutas näitaja tase 31. jaanuaril 2010. See kõrvalekalle ei ole märkimisväärne. See on peamiselt seotud toiduabiprogrammide ning piima ja piimatoodete sektoriga, kus praegu on assigneeringute alakasutamine. Samal ajal toimub muudes sektorites, nagu näiteks suhkur, puu- ja köögivili, vein ja muud taimesaadused ja meetmed, ülekasutamine.

4.1.1. Toiduabiprogrammid (–35,0 miljonit eurot)

Assigneeringute aeglasem kasutamine praegu võrreldes näitaja tasemega on tingitud toiduainete jaotamise 2010. aasta kava hilisest heakskiitmisest komisjoni poolt. Eelmise aasta eelarve täitmise viisi põhjal peab komisjon sellist eelarve täitmise viisi ajutiseks ning arvab, et assigneeringute kasutamine kiireneb eelarveaasta jooksul.

4.1.2. Suhkur (+ 6,2 miljonit eurot)

Peamised käesoleva aasta eelarvest rahastatavad meetmed on suhkru eksporditoetuse sertifikaatide alusel tasumisele kuuluvate maksete tegemine (hinnanguliselt 12,0 miljonit eurot) ja kulud seoses riiklikult ladustatud suhkru koguse väljavõtmisega, mis jaotatakse toiduainete jaotamise 2010. aasta kava alusel enim puudustkannatavatele isikutele (hinnanguliselt 11,0 miljonit eurot). Kui lisada muude suhkrukavade jääksummade tasumine (hinnanguliselt 0,5 miljonit eurot), siis suhkrusektori lõplik eelarve moodustas 1,5 miljonit eurot. Praegu on EAGFi maksed kõnealusele sektorile siiski peamiselt suhkru eksporditoetuse sertifikaatide alusel tasumisele kuuluvad väljamaksed mahus 6,7 miljonit eurot. Riiklikult ladustatud suhkru väljavõtmine ei ole veel toimunud. Seepärast moodustavad juba tehtud maksed praegu kõnealuses sektoris suure ületäitmise lõhe võrreldes näitajaga. Siiski tuleks märkida, et absoluutsummades on praegune eelarve ületäitmine suhkrusektoris tühine.

4.1.3. Puu- ja köögivili (+14,0 miljonit eurot võrreldes heakskiidetud assigneeringutega)

Eelarve täitmise tase on peamiselt tingitud liikmesriikide tehtud maksetest tootjate organisatsioonide rakendusfondidele, mida rahastatakse nii eelarve heakskiidetud assigneeringutest kui ka 2010. aasta eelarves sellele kavale eraldatud sihtotstarbelisest tulust (NB! Täpsema teabe saamiseks vt eespool punkt 2). Kõnealune eelarve täitmise tase tuleneb näitaja kohaldamisest seisuga 31.1.2010 eelarve heakskiidetud assigneeringutele, mis ei hõlma selle sektori sihtotstarbelist tulu.

Kõnealuse sektori olemasolevate assigneeringute kogusumma on praegu komisjoni arvamuse kohaselt piisav liikmesriikide poolt 2010. aastal eeldatavasti tehtavate kulude katmiseks.

NB! Lugeja jaoks lisas komisjon joonealuse märkuse * assigneeringute esialgse kasutamise tabelisse 2. lisas. Kõnealune joonealune märkus osutab, milline oleks olukord, kui näitajat seisuga 31.1.2010 oleks kohaldatud kõigi assigneeringute suhtes, mis on eeldatavasti kasutada selle sektori rahastamiseks. Nagu punktis 2 osutatud, siis selle sektori jaoks eeldatavasti kasutada olev kogueraldis koosneb eelarve heakskiidetud assigneeringutest mahus 720,1 miljonit eurot ja sektori sihtotstarbelisest tulust, mis on hinnanguliselt 220,0 miljonit eurot. Seepärast, kui näitajat oleks kohaldatud kogueraldisele 942,1 miljonit eurot, mida kõnealune sektor eeldatavasti kasutada saab, siis ilmneks eelarve alatäitmine 36,4 miljonit eurot.

4.1.4. Viinamarjakasvatussaadused (+32,4 miljonit eurot)

Võrreldes näitaja osutatud eelarveassigneeringutega seisuga 31. jaanuar 2010, tuleneb eelarveassigneeringute ülekasutamine liikmesriikide poolt maksete tegemise kiiremast tempost peamiselt väljajuurimiskava puhul. Liikmesriikide tehtud maksete sooritamise kiirenemist on täheldatud ka riiklike toetusprogrammide puhul, kuid aeglasemas tempos.

4.1.5. Muud taimesaadused ja meetmed (+26,7 miljonit eurot)

Võrreldes näitaja osutatud eelarveassigneeringutega seisuga 31. jaanuar 2010, tuleneb eelarveassigneeringute ülekasutamine liikmesriikide maksete kiiremast tempost peamiselt POSEI programmide puhul.

4.1.6. Piim ja piimatooted (- 73,1 miljonit eurot)

Olukord piimaturgudel on oluliselt paranenud võrreldes ajaga, kui koostati kirjalik muutmisettepanek 2010. eelarveaastaks. Selle tulemusena on komisjon lõpetanud piimatoodete eksporditoetuste maksmise. Peale selle on turuhinnad ELis oluliselt tõusnud ning seega peatanud lõssipulbri ja või riikliku ladustamise suurenemise, sest mõlema toote ladustatud kogused on stabiliseerunud. Näitaja praegusest tasemest aeglasem assigneeringute kasutuselevõtt on põhjustatud eespool osutatud tegurite tõttu madalamatest tehtud ja eeldatavasti aasta jooksul tehtavatest kulutustest kõnealuses sektoris.

4.2. Otsetoetused

Assigneeringute kasutamine otsetoetusteks oli võrreldes näitaja tasemega seisuga 31.1.2010 90,4 miljonit eurot madalam.

4.2.1. Tootmiskohustusega sidumata otsetoetused (–61,7 miljonit eurot võrreldes heakskiidetud assigneeringutega )

Assigneeringute alakasutamine on peamiselt tingitud liikmesriikide tehtud maksetest ühtsele otsemaksete kavale, mida rahastatakse nii eelarve heakskiidetud assigneeringutest kui ka 2010. aasta eelarves sellele kavale ettenähtud sihtotstarbelisest tulust (NB! Täpsema teabe saamiseks vt eespool punkt 2). Kuigi enamik liikmesriike on teinud suurema osa oma ühtse otsemaksete kava kohastest maksetest, siis Kreeka ei ole makseid veel teinud, pidades silmas nõuetekohase kontrolli läbiviimist enne kõnealuste maksete tegemist. Eelarve täheldatud alatäitmine on minimaalne, sest see alatäitmise tase tuleneb näitaja kohaldamisest seisuga 31.1.2010 eelarve heakskiidetud assigneeringutele, mis ei hõlma selle sektori sihtotstarbelist tulu.

NB! Lugeja jaoks lisas komisjon joonealuse märkuse * assigneeringute esialgse kasutamise tabelisse 2. lisas. Kõnealune joonealune märkus osutab, milline oleks olukord, kui näitajat seisuga 31.1.2010 oleks kohaldatud kõigi assigneeringute suhtes, mis on eeldatavasti kasutada selle sektori rahastamiseks. Nagu punktis 2 osutatud, siis selle sektori jaoks eeldatavasti kasutada olev kogueraldis koosneb eelarve heakskiidetud assigneeringutest mahus 33 272,0 miljonit eurot ja sektori sihtotstarbelisest tulust, mis on hinnanguliselt 700,0 miljonit eurot. Seepärast, kui näitajat oleks kohaldatud kogueraldisele 33 972,0 miljonit eurot, mida kõnealune sektor eeldatavasti kasutada saab, siis ilmneks assigneeringute alakasutamine -676,4 miljonit eurot ning see oleks taas selgitatav asjaoluga, et Kreeka ei ole veel maksnud ühtse otsemaksete kavaga ettenähtud toetusi.

4.2.2. Muud otsetoetused (– 29,9 miljonit eurot)

Eelarve täitmise tase tuleneb peamiselt liikmesriikide poolt näitaja osutatud tasemest aeglasemas tempos tehtud maksetest teatavate kavade puhul (lisatasud ammlehmade ja lammaste/kitsede ning puuvilla eest). Praegu peetakse sellist olukorda ajutiseks.

4.3. Põllumajanduskulude audit

4.3.1. Eelmiste aastate raamatupidamisarvestuste kontrollimine ja heakskiitmine (+57,6 miljonit eurot)

Eelarve praegune ületäitmine võrreldes 31. jaanuari 2010 vastava näitajaga on tingitud raamatupidamisarvestuse juba teostatud korrigeerimistest. Samas tuleks märkida, et komisjon ei ole veel vastu võtnud kõiki käesolevaks eelarveaastaks kavandatud otsuseid raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise kohta. Seepärast peab komisjon sellist eelarve täitmisviisi praegu ajutiseks.

Sellest olenemata tuleks märkida, et kuigi komisjon oma 2010. aasta kirjalikus muutmisettepanekus tegi ettepaneku teha korrektsioone mahus –80,0 miljonit eurot, siis eelarvepädevad institutsioonid leppisid kokku summas –310,0 miljonit eurot. Praegu on komisjon arvamusel, et eeldatavad raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise otsustest tulenevad korrektsioonid ei ole piisavad, et katta eelarvepädevate institutsioonide poolt kehtestatud märkimisväärset summat ning see põhjustab negatiivsete eelarveassigneeringute puudujäägi, mis komisjonil on vaja katta positiivsete eelarveassigneeringutega selleks, et sulgeda see konto 2010. aastal.

4.4. Toidu- ja söödaohutus, loomade tervishoid, loomakaitse ja taimetervis

4.4.1. Loomahaiguste tõrjeprogrammid (+132,5 miljonit eurot)

Võrreldes näitaja osutatud eelarveassigneeringutega seisuga 31. jaanuar 2010, tuleneb eelarveassigneeringute ülekasutamine komisjoni tehtud maksete kiiremast tempost peamiselt loomahaiguste tõrjeprogrammide puhul.

5. EAGFI SIHTOTSTARBELISTE TULUDE HALDAMINE

2. lisas esitatud tabelist nähtub, et 31. jaanuari 2010. aasta seisuga oli sihtotstarbelist tulu laekunud 483,8 miljonit eurot. Täpsemalt:

- vastavuse kontrolli otsuste kohastest tagasinõuetest laekus ligikaudu 188,8 miljonit eurot ja eelarveaasta lõpuks oodatakse sellele lisa;

- eeskirjade eiramise eest nõuti sisse ligikaudu 55,4 miljonit eurot ja eelarveaasta lõpuks oodatakse ka sellele lisa ning

- praegu on laekunud enamus piimamaksust, mille suurus on esialgselt prognoositud 98,1 miljoni euro asemel ligikaudu 98,0 miljonit eurot;

- esialgselt prognoositud 133,0 miljoni euro asemel kanti 2009. aastast 2010. aastasse tegelikult üle 141,5 miljonit eurot sihtotstarbelisi tulusid.

Seega on EAGFi kulude katmiseks olemasolevate sihtotstarbeliste tulude kogusumma 31. jaanuari 2010. aasta seisuga 483,8 miljonit eurot. Komisjoni praeguse hinnangu kohaselt on laekumata sihtotstarbeline tulu 305,2 miljonit eurot (2010. aasta eelarve hinnanguliselt laekuv sihtotstarbeline tulu on 789,0 miljonit eurot, millest 483,8 miljonit eurot on laekunud).

6. AJUTISTEST ÜMBERKORRALDUSMAKSETEST LAEKUVA TULU HALDAMINE (SUHKRUSEKTOR)

2009. aasta novembris maksid liikmesriigid 2008/2009. turustusaasta eest tasumisele kuuluvate ajutiste ümberkorraldusmaksete teise osana 606,8 miljonit eurot, mis vastab täielikult esialgselt prognoositud summale. Erinevalt esialgse hinnangu kohasest 717,9 miljonist eurost kanti sihtotstarbelist tulu 2009. aastast 2010. aastasse üle tegelikult 768,3 miljonit eurot. Seega on 2010. aastal eelarves ajutiste ümberkorraldusmaksetena tegelikult kokku 1 375,1 miljonit eurot saadaolevat sihtotstarbelist tulu.

7. SUHKRUVALDKONNA ÜMBERKORRALDUSFONDI HALDAMINE

2010. aasta jaanuari lõpu seisuga ei olnud liikmesriigid maksnud peaaegu üldse (NB! Makseid oli vaid 0,7 miljonit euro ulatuses.) suhkrutööstuse ümberkorraldamise, mitmekesistamise ja suhkru rafineerimisega seotud toetusi.

8. JÄRELDUSED

EAGFi 2010. aasta eelarveassigneeringute esialgne kasutamine kuni 31. jaanuarini 2010 näitab, et näitajatega võrreldes ületavad liikmesriikide igakuised maksed heakskiidetud assigneeringute summat ligikaudu 33,8 miljoni euro võrra. Sihtotstarbelisest tulust on laekunud 483,8 miljonit eurot ning eeldatavasti peaks 2010. aastal laekuma veel 305,2 miljonit eurot.

Praegu eeldab komisjon, et laekunud ja aasta jooksul laekuvat sihtotstarbelist tulu kasutatakse tootjaorganisatsioonide rakendusfondide ja ühtse otsemaksete kava rahastamiseks, nagu eeldati eelarve koostamise ajal.

Tulenevalt eelarvepädevate institutsioonide poolt raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmisega seotud korrigeerimiste suurendamisest –230,0 miljoni euro võrra kokku –310,0 miljoni euroni, jälgib komisjon eelarve täitmise arengut tähelepanelikult, et näha, kas eelarve alatäitmine eelarve teistes osades võimaldab rahastada osa kõnealustest negatiivsetest kuludest, mida ei kaeta komisjoni otsustega raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise kohta või muude korrigeerimistega seoses toetuste maksete tähtaegade mittejärgimisega asjaomaste liikmesriikide poolt.

[pic]

[pic]

[1] Ülekantud sihtotstarbeline tulu tuleb ära kasutada esmajärjekorras, st enne eelarvepädevate institutsioonide poolt heakskiidetud assigneeringuid või eelarveaasta jooksul saadud sihtotstarbelist tulu (finantsmääruse artikkel 10).