[pic] | EUROOPA KOMISJON | Brüssel 31.3.2010 KOM(2010) 135 lõplik VOL. I KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE Komisjoni 2010. aasta tööprogrammAeg tegutseda SISUKORD 1. Sissejuhatus: uus ajajärk 3 2. Kriisiga toimetulek ja Euroopa sotsiaalse turumajanduse säilitamine 4 2.1. Kriisist väljumine 4 2.2. Euroopa 2020. aasta strateegia suurprojektide edendamine 5 2.3. Euroopa kitsaskohtade kõrvaldamine ja puuduvate ühenduslülide loomine 6 3. Kodanikekeskne tegevuskava: kodanike asetamine Euroopa tegevuse keskmesse 7 3.1. Kodanike Euroopa rajamine 7 3.2. Avatud ja turvalise Euroopa kindlustamine 8 3.3. Pikaajaliste ühiskondlike probleemide lahendamine 8 4. Välispoliitika tegevuskava: ühtne ja mõjukas Euroopa Liit 9 4.1. ELi kui üleilmse partneri tõhus ja ühtne esindamine välissuhetes 9 4.2. Euroopa kaubandusalase tegevuse süvendamine 9 4.3. ELi naabrus-, laienemis- ja arengupoliitika elluviimine 10 5. ELi vahendite ja töömeetodite ajakohastamine 10 5.1. Arukas reguleerimine – poliitika tõhususe tagamine 10 5.2. Euroopa Liidust teavitamine 11 5.3. ELi finantsraamistiku kohandamine poliitikaprioriteetidega 11 6. Kokkuvõte: peame liikuma edasi 13 SISSEJUHATUS: UUS AJAJÄRK 2010. aasta märgib Euroopa Liidu jaoks uue ajajärgu algust. Kriis avaldas tugevat mõju, mille tulemusena sattusid kogukonnad, üksikisikud ja ettevõtjad kogu Euroopas tohutu surve alla. Proovile pandi Euroopa solidaarsus. Euroopa Liidus tunnistati oma vastastikust sõltuvust ja tehti koostööd kriisi ületamiseks. Ka praegu tuleb tuleviku nimel üles näidata samasugust otsusekindlust ja ühtsust. Vanaviisi ei saa enam jätkata. EL peab lahendama probleeme, mis on majanduslanguse eelse ajaga võrreldes keerulisemad. Meie tegutsemisruum on piiratud ja ka ülejäänud maailm liigub edasi. Me peame õppima saadud kogemustest ja korraldama oma poliitikavaldkonnad ümber. Kriisist saadud kogemus näitas selgelt, et Euroopa saab edukas olla vaid siis, kui ta tegutseb ühiselt ELi tasandil. Euroopal ei ole muud võimalust, kui tulla kriisiga toime ning lahendada sellised pikaajalised probleemid nagu üleilmastumine, kliimamuutused ja elanikkonna vananemine, et teha tasa hiljutised tagasilangused, taastada konkurentsivõime ja võtta ELis uuesti suund jätkusuutlikule majanduskasvule. Lissaboni lepingu jõustumine, uue Euroopa Parlamendi valimine ja komisjoni uue koosseisu ametisse nimetamine on andnud ELile selle saavutamiseks vajalikud vahendid. Nüüd sõltub kõik poliitilisest tahtest, sest Euroopa Komisjon on väljakutseks valmis. 2009. aasta septembris president Barroso esitatud poliitilised suunised olid aluseks arutelule, millises suunas peaks Euroopa liikuma ja milliseid konkreetseid meetmeid edendama. Ärakuulamised Euroopa Parlamendis ja neile järgnenud nõusolekuhääletus olid Euroopa demokraatia tõelist olemust kinnitavad sündmused, mille käigus rõhutati jagatud väärtusi ja tagati laialdane vastutus ELi tulevaste algatuste eest. Ka tihe koostöö Euroopa Ülemkogu ja teiste ELi institutsioonidega on aidanud saavutada üksmeelt edasise tegevuse üle. Uuel komisjonil on neli peamist tegevussuunda: - tulla toime kriisiga ja säilitada Euroopa sotsiaalne turumajandus; - võtta aluseks kodanikekeskne tegevuskava, milles asetatakse kodanikud Euroopa tegevuse keskmesse; - töötada välja ambitsioonikas ja sidus üleilmse ulatusega välispoliitika tegevuskava; - ajakohastada ELi vahendeid ja töömeetodeid. Käesolevas esimeses tööprogrammis keskendutakse strateegiliste algatuste elluviimisele 2010. aastal. Samuti rõhutatakse teatavaid arutlusel olevaid järgnevateks aastateks kavandatud algatusi, et ühelt poolt teavitada Euroopa Parlamenti, nõukogu ja sidusrühmi edasistest kavadest ning teiselt poolt tagada vajalik paindlikkus muutuvate oludega kohanemiseks. Selliste algatuste eesmärk on lahendada pakilised probleemid, saavutada kiiresti tulemusi ning kujundada välja selline tuleviku Euroopa, mis pakub kodanikele pikaaegseid hüvesid. Algatuste edendamiseks määrab komisjon ELi suuna järgmiseks aastakümneks kindlaks selliselt, nagu seda on kirjeldatud Euroopa 2020. aasta strateegias ja silmas peetud ELi tulevase eelarve koostamisel. KRIISIGA TOIMETULEK JA EUROOPA SOTSIAALSE TURUMAJANDUSE SÄILITAMINE Uus komisjon esitas esimese poliitilise sammuna oma keskse algatuse "Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia"[1]. Selles dokumendis on selgitatud, kuidas saaks EL kriisist väljuda ning liikuda senisest jätkusuutlikuma ja dünaamilisema majanduskasvu suunas, mida iseloomustab kõrge tööhõive- ja tootlikkuse määr ning sotsiaalne ühtekuuluvus. Euroopa Ülemkogu kiitis eelmisel nädalal toimunud kevadisel kohtumisel heaks Euroopa 2020. aasta strateegia aluspõhimõtted ning kutsus üles Euroopat tugevalt juhtima ja võtma ühise kohustuse järgida strateegiat. Strateegia aluseks on selged ELi ja riiklikud eesmärgid, majanduse uus juhtimine ning suurprojektide arendamine eesmärgiga suunata ELi ja liikmesriikide koostööd olulistes valdkondades[2]. Juunis toimuval Euroopa Ülemkogu kohtumisel tuleks kinnitada strateegia nurgakivid ja seejärel saab komisjon koos liikmesriikidega hakata tegema tööd tulemuste saavutamise nimel. Uue strateegia elluviimiseks võetakse konkreetseid meetmeid järgmiste kuude ja aastate jooksul, kusjuures 2010. aastal töötab komisjon kolmel peamisel tegevussuunal. Kriisist väljumine Selleks et tulla toime praeguse majandus- ja finantsolukorraga, on komisjon esitanud järgmised strateegilised põhimõtted: - tugevdada majandusjärelevalvet ja majandusalast koordineerimist ning parandada juhtimist euroalal: komisjon esitab juunis toimuval Euroopa Ülemkogu kohtumisel oma ettepanekud poliitika koordineerimise tõhustamiseks, et tugevdada stabiilsuse ja kasvu pakti raames eelarvekontrolli raamistikku ning taastada makromajanduslik tasakaal, sealhulgas kõrvaldada senisest rangemate poliitikasoovitustega konkurentsivõime erinevused, ning vähendada finantsvaldkonna haavatavust integreeritud lähenemisviisi raames (1. strateegiline algatus); - aidata suunata riikide rahandus tagasi senisest jätkusuutlikumale teele: komisjon andis stabiilsuse ja kasvu pakti raames hiljuti oma hinnangu riikide stabiilsus- ja lähenemisprogrammidele, osutades eelarve jätkuva konsolideerimise võimalustele. Järelevalvet jätkatakse ja see viiakse kooskõlla sel sügisel Euroopa 2020. aasta strateegia suhtes võetavate järelmeetmetega; - tagada finantsturgude stabiilsus ja vastutustundlikkus, et need teeniksid laiemat majandust: komisjon teeb koos teiste ELi institutsioonidega pingsat tööd tagamaks, et Euroopa uus järelevalvestruktuur, millega reguleeritakse nõuetekohaselt piiriüleseid finantsturge ja mille raames tuvastatakse kiiresti süsteemsed riskid, oleks loodud 2011. aasta alguseks. Kaasseadusandjad peaksid enne suve leppima kokku ka ettepanekutes, milles käsitletakse pankade kapitali ja alternatiivsete investeerimisfondide valitsejaid. Lisaks tuleb koostada uued ettepanekud, et viia lõpule töö sellistes valdkondades nagu tuletisinstrumentide turg (2. strateegiline algatus), lühikeseks müük ja krediidiriski ülekandetehingud (3. strateegiline algatus), hoiuste tagamise skeemid (4. strateegiline algatus), turu kuritarvitamine (5. strateegiline algatus), tõhusad kriisiohjamisvahendid (6. strateegiline algatus) ning täiendavad kapitalinõuded (7. strateegiline algatus). Lisaks esitab komisjon ettepanekud suuniste kohta, et luua võimalike kriisiohjamisvahenditena kriisilahendusfondid, mis hõlmavad finantsinstitutsioonidele maksu kehtestamise võimalust (8. strateegiline algatus). Samal ajal astub komisjon majanduse edasise elavdamise ajal vajalikke samme, et võetud erakorralised meetmed järk-järgult kaotada. Euroopa 2020. aasta strateegia suurprojektide edendamine Järgnevatel kuudel võetakse tihedas koostöös nõukogu asjaomaste koosseisude ja sidusrühmadega konkreetseid meetmeid, et täpsustada Euroopa 2020. aasta strateegia suurprojekte. Komisjon esitab oma ettepanekud järgmiste teatiste vormis: - "Euroopa digitaalne tegevuskava" (9. strateegiline algatus): kehtestatakse prioriteedid, et kiirendada kiire internetiühenduse kasutuselevõttu ning kasutada ära digitaalsete tehnoloogiate potentsiaal kodumajapidamiste ja ettevõtete jaoks. - "Üleilmastumise ajastu uus tööstuspoliitika" (10. strateegiline algatus): kehtestatakse prioriteedid, et parandada ärikeskkonda, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate puhul, ning toetada tugeva, jätkusuutliku ja maailma tasandil konkurentsivõimelise tööstusbaasi loomist. - "Euroopa teadustegevuse ja innovatsiooni kava" (11. strateegiline algatus): suurprojektiga "Innovatiivne liit" kehtestatakse prioriteedid, et parandada Euroopa teadustegevuse raamtingimusi ning Euroopa suutlikkust loovuse ja innovatsiooni, sealhulgas ökoinnovatsiooni alal. Teatis on aluseks Euroopa Ülemkogu sügiseseks kohtumiseks kavandatud arutelule. - "Noorte liikuvus" (12. strateegiline algatus): kehtestatakse prioriteedid, et parandada haridussüsteemide tulemusi, muuta Euroopa kõrgharidussüsteem senisest atraktiivsemaks ning pakkuda noortele senisest enam vahetusprogramme. Kriis on just noori mõjutanud eriti rängalt. Teatis noorte tööhõive kohta (13. strateegiline algatus) sisaldab poliitikaettepanekuid noorte töövõimaluste suurendamiseks, praktika ja koolituse edendamiseks ning haridussüsteemist tööturule ülemineku muutmiseks senisest sujuvamaks. - „Uute oskuste ja töökohtade tegevuskava” (14. strateegiline algatus): kehtestatakse prioriteedid tööturgude ajakohastamiseks, et selle kaudu soodustada tööjõu liikuvust ning oskuste ja pädevuste arendamist kogu elu kestel, eesmärgiga suurendada tööturul osalemist ning viia tööjõu pakkumine ja tööjõu nõudlus senisest paremini vastavusse. - "Euroopa vaesusevastase võitluse platvorm" (15. strateegiline algatus): määratakse kindlaks, kuidas tagada, et majanduskasvust ja töökohtade loomisest tõusev kasu jaguneks senisest laiemalt, et vaesusega kokkupuutuvad inimesed saaksid ühiskonnaelust aktiivselt osa võtta. Algatus tugineb eelkõige kogemustele, mis saadakse 2010. aastal, mis on nimetatud Euroopa vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastase võitluse aastaks. - Tehakse ka jõupingutusi seoses suurprojektiga "Ressursitõhus Euroopa". Eesmärk on aidata kaasa majanduskasvu ja ressursside kasutamise vahelise seose kaotamisele, mis annaks Euroopale konkurentsieelise. Selline lähenemisviis aitab ELil olla senisest vähem CO2-heiteid tekitavas ja piiratud ressurssidega maailmas edukas ning samal ajal vältida kliimamuutusi, keskkonnakahjustusi ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemist ning toetada säästvat liikuvust. Komisjon koostab kava, milles määratakse kindlaks olulised meetmed, mida on vaja võtta 20 % energiasäästu saavutamiseks ehitus- ja transpordisektoris, ning strateegia, millega tagatakse majapidamistele ja ettevõtetele kindel, jätkusuutlik ja konkurentsivõimeline energiavarustus. Komisjon vaatab läbi ka energia maksustamise direktiivi, et maksustada energiatooteid vastavalt nende energiasisaldusele ja CO2-heite tasemele. 2010. aastal komisjon: - töötab välja visiooni, et Euroopa saaks eelkõige energia- ja transpordisektoris CO2-heidete vähendamise kaudu minna 2050. aastaks üle senisest vähem CO2-heiteid tekitavale, ressursitõhusale ja kliimamuutustele vastupanuvõimelisele majandusele, ning esitab selle alusel pikaajalise poliitika- ja investeeringute raamistiku, sealhulgas analüüsi nii praktiliste poliitikameetmete kohta, mille abil on võimalik 2020. aastaks CO2-heiteid vähendada 30 % võrra, kui ka 2030. aastaks vajalike stsenaariumide kohta; - teeb jõupingutusi tagamaks, et säästev, tootlik ja konkurentsivõimeline põllumajandus suudab tänu maapiirkondade majanduskasvu- ja tööhõivepotentsiaalile anda märkimisväärse panuse Euroopa 2020. aasta strateegiasse, tagades samal ajal ausa konkurentsi. See on majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse ning toiduga kindlustatuse tagamise oluline osa. Selle töö raames käsitletakse sellised küsimusi nagu toiduainete toodangu ja taastuvtootmise baas ning maapiirkondade dünaamilisus ning see töö on aluseks tulevase ühise põllumajanduspoliitika võimalike arengusuundade analüüsile (33. strateegiline algatus); - valmistab kooskõlas Euroopa 2020. aasta strateegiaga ette ühtekuuluvuspoliitika tulevase reformi majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse edendamiseks, et ajakohastada koostöös riiklike, piirkondlike ja kohalike osalejatega ELi majandust. Sellega seoses uuritakse viiendas ühtekuuluvusaruandes ühtekuuluvuspoliitika tulevikuväljavaateid pärast 2013. aastat (34. strateegiline algatus); - koostab ka ühise kalanduspoliitika põhjaliku reformi alused, et luua tingimused ELi tõeliselt elujõulisele ja jätkusuutlikule kalatööstusele ning integreeritud merenduspoliitika arengule. Euroopa kitsaskohtade kõrvaldamine ja puuduvate ühenduslülide loomine Selleks et toetada Euroopa 2020. aasta strateegias nimetatud suurprojektide edenemist ja vastata Euroopa Ülemkogu kevadisel kohtumisel tehtud üleskutsele, on komisjon kindlalt otsustanud luua Euroopas puuduvad ühenduslülid ja kõrvaldada kitsaskohad. 2010. aastal tehakse jõupingutusi järgmiste strateegiliste algatuste nimel: - teatis ühtse turu taaskäivitamise kohta (16. strateegiline algatus): teatise aluseks on president Barroso poolt professor Montilt tellitud aruande järeldused ja selles esitatakse põhimõtted, mille alusel hakatakse 2012. aastaks, st ühise turu kahekümnendaks aastapäevaks, välja töötama tuleviku ühist turgu käsitlevat ulatuslikku paketti; - määrus tulevase ELi patendi tõlkimise kohustuse kohta, millega on kavandatud lahendada ELi patendi tõlkimisega seotud kriitilised küsimused, mis ei võimalda patenti praegu reaalsuseks muuta (17. strateegiline algatus); - valge raamat transpordi kohta (18. strateegiline algatus): esitatakse transpordipoliitika ja transpordi infrastruktuuride strateegia ja tegevuskava järgmiseks aastakümneks. Eesmärk on muuta transport säästvaks ja selleks tuleb võtta meetmeid, et suurendada konkurentsivõimet, muuta transpordisüsteem vähem sõltuvaks fossiilkütustest ning parandada ohutus- ja turvalisusnõudeid ja töötingimusi; - pakett energia infrastruktuuri kohta (19. strateegiline algatus): kehtestatakse ELis arukate võrkude ühendamise ja arengu prioriteedid. Samal ajal teeb komisjon jõupingutusi tagamaks, et tema käsutuses olevaid vahendeid kasutatakse 2020. aasta visiooni rakendamiseks täiel määral. Selleks et viia ellu ELi poliitikat ning võrdselt kaitsta ELi kodanike ja ettevõtjate õigusi, on vaja ELi õigust nõuetekohaselt rakendada. Seega on peamiseks eesmärgiks parandada ühtset turgu käsitlevate õigusaktide rakendamist ja jõustamist, sealhulgas rakendada täielikult teenuste direktiivi. KODANIKEKESKNE TEGEVUSKAVA: KODANIKE ASETAMINE EUROOPA TEGEVUSE KESKMESSE ELi peamine eesmärk on parandada oma kodanike heaolu ja edendada nende huvisid. Kodanike vajadused, mured ja küsimused on väga erinevad ning need muutuvad tänases maailmas kiiresti. Kodanike huvid on Lissaboni lepingu mitmete sätetega asetatud ELi tegevuse keskmesse ja Euroopa kodakondsuse mõiste muudetud senisest konkreetsemaks. Kõnealuse poliitika oluliseks osaks on Euroopa Ülemkogu 2009. aasta detsembri kohtumisel vastuvõetud "Stockholmi programm – avatud ja turvaline Euroopa kodanike teenistuses ja nende kaitsel". Komisjon on valmis esitama nimetatud programmi ulatusliku tegevuskava aastateks 2010–2014 (20. strateegiline algatus) eesmärgiga tagada, et vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva alaga kaasnevad võimalused muutuvad kodanike jaoks senisest käegakatsutavamateks. Kodanike Euroopa rajamine Uus komisjon on Lissaboni lepingu alusel juba teinud olulisi algatusi. Näiteks on tehtud ettepanek võimaldada inimestel esitada kodanikualgatusi, et kutsuda ELi institutsioone üles tegutsema, ning ettepanek ELi ühinemiseks Euroopa inimõiguste konventsiooniga, mille kaudu tugevdatakse põhiõiguste täitmist kogu Euroopas. 2010. aastal esitatakse ka teatis ELi põhiõiguste poliitika kohta. Selleks et tugevdada kodanike menetlusõigusi, esitab komisjon lisaks oma hiljuti tehtud ettepanekutele ka uusi. 2010. aastal jätkab komisjon tehtud ettepanekute selgitamist ELi seadusandjale ja täiendab oma kodanikekeskset tegevuskava järgmiste algatustega: - ettepanek kohtualluvuse ja kohtuotsuste jõustamise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (21. strateegiline algatus), millega parandatakse kohtuotsuste tunnustamist teistes riikides; - ettepanek vaadata läbi tööaja direktiiv (22. strateegiline algatus): kehtivate õigusaktide selgitamisel ja muutmisel võetakse aluseks sotsiaalpartneritega käimasolevast arutelust saadavad kogemused; - Euroopa õigusruumi, sealhulgas lepinguõiguse võrdlusraamistiku arendamine (23. strateegiline algatus) ning kodanike vaba liikumist piiravate tõkete analüüs (24. strateegiline algatus). Koostatakse ettepanekud, et selgitada töötajate lähetamist käsitleva direktiivi rakendamist ja lahendada uued, näiteks isikuandmete kaitsega seotud probleemid (25. strateegiline algatus). Alates 2010. aastast analüüsib komisjon põhjalikult poliitika sidusust kollektiivsete kaebuste valdkonnas ning korraldab avaliku arutelu ühiste õiguspõhimõtete üle ja konkreetsetes küsimustes, mida tuleks kollektiivseid kaebusi käsitlevate ELi õigusaktide tulevaste ettepanekute koostamisel arvestada . Komisjon koostab ka ettepanekud, et parandada kuriteoohvrite kaitset. Avatud ja turvalise Euroopa kindlustamine Stockholmi programmi rakendamiseks koostatavas tegevuskavas keskendutakse eelkõige piiriülese kuritegevuse vastu võitlemisele ning ühise sisserände- ja varjupaigapoliitika tugevdamisele. Eelkõige reguleeritakse järgmiseid valdkondi: - võitlus organiseeritud kuritegevuse, terrorismi ja muude ohtude vastu senisest parema politsei- ja õigusalase koostöö kaudu, sealhulgas ELi sisejulgeoleku strateegia (26. strateegiline algatus); - tähelepanu pööramine sisserännanud elanikkonna integreerumisele, ebaseadusliku sisserändega seotud küsimuste lahendamine ja sisserändevoogude haldamise täiustamine, sealhulgas ELi piiride haldamise integreeritud lähenemisviisi kaudu. Pikaajaliste ühiskondlike probleemide lahendamine Euroopa ühiskonnas on ilmnenud praegu mitu pikaajalist arengusuunda, näiteks uute tehnoloogiate levik, sisseränne, elanikkonna vananemisest tulenev surve, kliimamuutuste mõju ja keskkonnaohud, mis otseselt mõjutavad kodanike igapäevaelu. Riikliku poliitika raames tuleb nimetatud arengusuundadega tegeleda, nimelt vähendada nendest tulenevaid riske ja kasutada tulevastes algatuses ära nendega kaasnevaid võimalusi. Samuti tuleb neid hoolikalt analüüsida ja koguda väga erinevatelt sidusrühmadelt nende kohta arvamusi. Komisjon korraldab avalikke arutelusid ja pöörab tähelepanu järgmisele: - esitada roheline raamat pensionisüsteemi tuleviku kohta (27. strateegiline algatus), milles analüüsitakse võimalusi tagada pensionide jätkusuutlikkus ja piisavus, võttes arvesse Euroopa elanikkonna vananemist ja liikuvussuundumusi ning finantsturgude toimimist; - vajadus arendada koos uuendatud integratsioonipoliitikaga edasi seadusliku sisserände poliitikat, et leevendada elanikkonna vananemisest tulenevat survet ja suurendada Euroopa konkurentsivõimet; - esitada teatis ELi bioloogilise mitmekesisuse uue strateegia kohta (28. strateegiline algatus), milles määratakse kindlaks konkreetsed meetmed, mida EL peaks kaaluma, et täita oma rahvusvahelisi kohustusi ja võtta arvesse survet ökosüsteemile; - ELi kiirreageerimisvõime valdkonnas esitada teatis ELi katastroofidele reageerimise suutlikkuse kohta (29. strateegiline algatus), et parandada ELi reageerimist katastroofidele. Korraldatakse ka avalikud arutelud küsimustes, mis on seotud teaduse arenguga sellistes valdkondades nagu loomade kloonimine ning bio- ja nanotehnoloogia. VÄLISPOLIITIKA TEGEVUSKAVA: ÜHTNE JA MÕJUKAS EUROOPA LIIT Arvestades ELi olulist poliitilist ja majanduslikku jõudu ning tema rolli olulise kaubanduspartnerina peab ta rahvusvahelisel tasandil tegutsema võimalikult aktiivselt. Selleks et EL oleks oma seisukohtades üksmeelne ja teda kuulataks, on ELis vaja seada ühised kõrged eesmärgid ning saavutada koordineeritus ja distsipliin. Lissaboni lepinguga on kogu maailmas Euroopa huvide senisest paremaks esindamiseks antud uued vahendid, mida EL peab täiel määral kasutama. ELi kui üleilmse partneri tõhus ja ühtne esindamine välissuhetes 2010. aastal korraldatakse ELi esindamine välissuhetes Lissaboni lepingu alusel ümber. Kõrge esindaja ametikoha loomine, senisest suurem selgus ELi esindamises välissuhetes ning Euroopa välisteenistuse loomine annab ELi välispoliitikale uue dünaamika ja sihipärasuse. Kuna komisjon vastutab ELi esindamise eest välissuhetes (välja arvatud ühise välis- ja julgeolekupoliitika ning ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika valdkonnas) ning ettepanekute tegemise ja poliitika rakendamise eest mitmes muus poliitikavaldkonnas, on tal ELi välispoliitika eesmärkide saavutamisel oluline roll. Üleilmse kriisi raames selgus ühe olulise tõigana, et ELi ja euroala suuruse tõttu suudame mõjutada üleilmsete poliitikameetmete võtmist. Lissaboni lepinguga on ette nähtud ELi senisest ühtsem esindamine välissuhetes tagamaks, et ELi rahvusvaheline roll vastab tema majanduslikule tähtsusele. Komisjon teeb ettepaneku tugevdada Euroopa esindatust rahvusvahelistes finantsinstitutsioonides. Euroopa kaubandusalase tegevuse süvendamine Rahvusvaheline kaubandus on Euroopa Liidu majanduskasvu, tööhõive ja investeeringute üheks mootoriks ning seega Euroopa kodanike jaoks väga oluline. EL peab avatud ühiskonda ja avatud turge äärmiselt tähtsaks ning on kindlalt otsustanud kaitsta Euroopa huve. EL jätkab jõupingutuste tegemist, et kõrvaldada rahvusvaheliste kauba- ja investeeringuvoogude eest tõkked. Komisjon esitab teatise, milles esitatakse Euroopa 2020. aasta kaubandusstrateegia (30. strateegiline algatus), milles keskendutakse eelkõige praegu toimuvate mitme- ja kahepoolsete kaubandusläbirääkimiste lõpuleviimisele, sõlmitud kokkulepete senisest paremale jõustamisele, kaubandustegevuse laiendamise algatustele tulevikuperspektiiviga valdkondades, nagu kõrgtehnoloogilised tooted ja teenused ning keskkonnahoidlikud tehnoloogiad ja teenused, ning rahvusvahelisele standardimistegevusele. Samuti peetakse oluliseks teha ettepanekuid kõrgetasemeliste strateegiliste dialoogide alustamiseks, et arutada selliseid küsimusi nagu turulepääs, õiguslik raamistik, üleilmne tasakaalustamatus, kliimameetmed ja energeetika, keskkond ja tooraine kättesaadavus ning rahvusvaheline standardimine. Komisjon teeb jõupingutusi ka selleks, et tugevdada oma kahepoolseid suhteid selliste oluliste kaubanduspartneritega nagu Ameerika Ühendriigid, Hiina, Jaapan ja Venemaa. ELi naabrus-, laienemis- ja arengupoliitika elluviimine Aluslepinguga on ELile antud eriline kohustus edendada oma naabruses olevates riikides vabadust, stabiilsust ja jõukust. Komisjon on pühendunud ELi erisuhte arendamisele naaberriikidega, tuginedes ELi väärtuste austamisele ning eesmärgiga tugevdada majanduslikku koostööd. Nimetatud küsimustes teevad komisjoni talitused tihedat koostööd Euroopa välisteenistusega. Samuti on komisjon kindlalt otsustanud juhtida laienemisprotsessi. Läbirääkimiste edenemine seotakse kandidaatriikide tehtud edusammudega, pöörates erilist tähelepanu õigusriigi põhimõtete austamisele. Komisjoni peamiseks prioriteediks on rahvusvaheline arengutemaatika, mille raames esitab komisjon ELi tegevuskava kuni aastatuhande arengueesmärkide tippkohtumiseni 2015. aastal (31. strateegiline algatus). Komisjon jääb kindlaks oma püüdele saavutada Monterrey eesmärke seoses ametliku arenguabiga ning jätkab Pariisi deklaratsiooni ja abi tõhusust käsitleva Accra tegevuskava järgimist. Erimeetmeid on hakatud võtma selleks, et tagada abi tõhusus, abialane aruandlus ning arengupoliitika sidus koosmõju rände- ja julgeolekupoliitikaga, kliimameetmete ja energiapoliitikaga, toiduga kindlustatusega ning juurdepääsuga tervishoiu- ja haridusteenustele. ELI VAHENDITE JA TÖÖMEETODITE AJAKOHASTAMINE Käesolevas tööprogrammis rõhutatakse küll uusi algatusi, kuid 2010. aastal keskendub komisjon eelkõige varem kokkulepitud poliitikavahendite tõhusale kasutamisele ja nende ajakohastamisele. Arukas reguleerimine – poliitika tõhususe tagamine Kodanikele ja ettevõtjatele kvaliteetse õigusliku raamistiku tagamine on nii kõikide ELi institutsioonide kui ka liikmesriikide ülesanne. Euroopa tasandil tehtud algatustel peab olema selge ELi lisandväärtust ning need peavad olema oma ulatuselt ja laadilt proportsionaalsed. Selle tagamiseks on komisjon ette näinud mitmeid aruka reguleerimise vahendeid. Nüüd tuleb astuda järgmine samm ning muuta osutatud vahendite kasutamist praktikas, kaasates ja integreerides need kogu õigusloometsüklisse, et oleks võimalik saavutada tõhusaid poliitikatulemusi. Strateegiliste algatuste ettevalmistamisel luuakse komisjonisisese kooskõlastamise parandamiseks osakondadevahelised töörühmad, kes tegutsevad konkreetse algatusega alates selle mõju hindamisest kuni selle väljatöötamise ja lõpuleviimiseni. Mõju hindamine Praegu kehtiva mõju hindamise süsteemiga võib läbipaistvuse ja tõhususe seisukohast võrreldes rahvusvaheliste parimate tavadega olla rahul. Nüüd hakatakse tähelepanu pöörama sellele, et tagada selle süsteemi ulatuse ja sisuga seotud potentsiaali täielik ärakasutamine. Mõju hindamine peaks kaasnema kõikide komisjoni märkimisväärse mõjuga algatustega, sealhulgas delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide ettepanekutega. Praeguses majanduslikus olukorras peetakse eriti oluliseks mõju tööhõivele ja sotsiaalset mõju ning seega teeb komisjon jõupingutusi, et tugevdada nimetatud mõju analüüsi. Selleks et parandada mõju hindamise läbipaistvust, koostab komisjon kõikide tõenäoliselt märkimisväärset mõju omavate algatuste jaoks asjaomase tegevuskava. Komisjon julgustab sidusrühmi kasutama osutatud tegevuskava, kui nad valmistavad ette oma panust poliitika kujundamise protsessi. Järelhindamine ja õigusloome sobivuse kontroll Kehtivate õigusaktide süstemaatiline järelhindamine on oluline tagamaks, et poliitika moodustaks sidusa raamistiku ja annaks tõhusaid tulemusi. Aja jooksul hakatakse täielikku järelhindamist nõudma kõikide õigusaktide puhul, mis lisatakse komisjoni tulevastesse tööprogrammidesse. Selleks et kehtivad õigusaktid täidaksid seatud eesmärke, hakkab komisjon alates 2010. aastast sobivuse kontrolli abil läbi vaatama teatavate poliitikavaldkondade kõiki õigusakte. Eesmärk on tuvastada liigne koormus, kattuvused, puudused, vastuolud ja/või vananenud meetmed, mis on võinud aja jooksul tekkida. 2010. aastal vaadatakse katseprojekti raames läbi neli valdkonda: keskkond, transport, tööhõive- ja sotsiaalpoliitika ning tööstuspoliitika. Õigusaktide lihtsustamine, halduskoormuse vähendamine ja ettepanekute tagasivõtmine Õigusaktide lihtsustamine ja halduskoormuse vähendamine jäävad prioriteetideks ning need hõlmatakse täielikult aruka reguleerimise protsessi. Komisjon on juba esitanud ettepanekud, mis ületavad 2012. aasta eesmärki vähendada halduskoormust 25 % võrra, ning on kindlalt otsustanud järgmistel aastatel oma jõupingutusi jätkata. Erilist tähelepanu pööratakse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja liikmesriikidega tehtava töö järelevalvele, kuna ettevõtjad näevad komisjoni jõupingutuste mõtet ainult siis, kui seadusandja on ettepanekud vastu võtnud ja neid riiklikul tasandil rakendatud. Lisaks esitab komisjon järgmistel aastatel 46 lihtsustamisettepanekut (vt III lisa). Komisjon kavatseb tagasi võtta ka mitu IV lisas nimetatud ettepanekut. Rakendamine Komisjoni peamiseks ülesandeks on tagada ELi õigusaktide täielik mõju kogu ELis. Vajaduse korral jätkab komisjon sekkumist, sealhulgas õiguslike meetmete võtmise kaudu, et tagada kehtivate õigusaktide täielik ja nõuetekohane rakendamine. Lisaks tugevdab komisjon oma jõupingutusi, et aidata liikmesriikidel rakendada uusi õigusakte õigeaegselt ja nõuetekohasel viisil. Euroopa Liidust teavitamine EList teavitamine läbipaistval ja kõigile mõistetaval viisil on eelduseks, et kodanikud osaleksid ELi demokraatias ja et eurooplased oleksid täielikult teadlikud ELi poliitika pakutavatest võimalustest. See on kõikide eri tasanditel osalejate ülesanne, milles komisjon täidab hea meelega oma osa. Lisaks üldisele teavitusele ja teabevahetustegevusele pöörab komisjon erilist tähelepanu kolmele ühisele teavitamisprioriteedile: majanduse elavdamine ja uute majanduskasvu allikate ärakasutamine, kliimameetmed ja energeetika ning Lissaboni lepingu kodanikulähedane rakendamine. ELi finantsraamistiku kohandamine poliitikaprioriteetidega ELi eelarve peab aitama kaasa Euroopa peamiste probleemide lahendamisele ja andma ELi oluliste poliitikaeesmärkide saavutamiseks tõelist lisandväärtust. Ühe osana oma laiemast poliitikavisioonist esitab komisjon sel aastal dokumendi eelarve läbivaatamise kohta (32. strateegiline algatus), et analüüsida, kuidas eelarvetasakaalu muutused, prioriteedid ja menetlused saaksid anda Euroopa maksumaksjale parimaid tulemusi, ning kujundada järgmise mitmeaastase finantsraamistiku väljatöötamist. 2010. aastal korraldab komisjon järgmise mitmeaastase finantsraamistiku ettevalmistamise raames sidusrühmadega põhjalikke arutelusid ELi selliste oluliste kulupoliitika valdkondade edasise suuna üle, nagu ühine põllumajandus-, ühtekuuluvus- ja teadusuuringute poliitika. Eesmärk on hinnata seniseid saavutusi ja alates 2013. aastast püstitatavaid eesmärke, et saada sidusrühmadelt arvamusi poliitika tulevase suuna kohta ja hinnata ELi eelarve rolli tõhusate tulemuste saavutamisel nimetatud poliitikavaldkondades kogu ELis. Sellise töö aluseks on eelarve läbivaatamise suunised ja töö tulemuste alusel koostatakse komisjoni 2011. aasta ettepanek järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kohta. Kõnealune töö peaks enne mitmete ettepanekute esitamist järgmise finantsraamistiku kohta hõlmama olemasolevate majandusarengu edendamise vahendite analüüsi ning ELi era- ja avaliku sektori investeeringute võimendamise uute võimaluste (näiteks Euroopa Investeerimispanga kaasamise) uurimist. Paralleelselt sellise strateegilise lähenemisviisiga jätkab komisjon usaldusväärse finantsjuhtimise parandamist ning lihtsustab rakendusalast raamistikku, pöörates erilist tähelepanu ELi kulude tulemuslikkusele, lisandväärtusele ning parimale kvaliteedi ja hinna suhtele. Jätkatakse tähelepanu pööramist komisjoni ja liikmesriikide usaldusväärsete, stabiilsete, sidusate ja kulutõhusate juhtimis- ja kontrollisüsteemide täiustamisele ning rakendamisele. Komisjon jätkab ka OLAFi tuleviku analüüsimist. KOKKUVÕTE: PEAME LIIKUMA EDASI Käesolevas uue komisjoni esimeses tööprogrammis määratakse kindlaks tema eesmärgid ja ülesanded 2010. aastaks ja järgnevateks aastateks. Selles käsitletakse hetkeprobleeme ja määratakse kindlaks poliitika suund, et tulla toime tulevaste probleemidega, pannes aluse ülejäänud ametiajal tehtavale tööle. Dialoogi hõlbustamiseks, teavitamiseks ja läbipaistvuse tagamiseks on käesolevale tööprogrammile lisatud järgmised lisad: - loetelu strateegilistest algatustest, mida komisjon on kindlalt otsustanud käivitada 2010. aastal (I lisa); - olulised ettepanekud, mida kaalutakse 2010. aastal ja järgnevatel aastatel ning millega võidakse tegeleda ülejäänud ametiajal (II lisa); - loetelu lihtsustamis- ja tagasivõetavatest ettepanekutest (III ja IV lisa). Pidades silmas uusi asjaolusid, sealhulgas ettevalmistustöö ja rakendamise läbivaatamise käigus saadud tulemusi, vaatab komisjon oma tööprogrammi igal aastal läbi, määrab kindlaks uued iga-aastased strateegilised algatused ning kohandab vajaduse korral mitmeaastast tegevussuunda. Komisjon teeb praegu tihedat koostööd Euroopa Parlamendi, nõukogu ja sidusrühmadega, et tagada laialdane toetus üldisele lähenemisviisile ja konkreetsetele algatustele. Praegune komisjon sooviks oma tööprogrammi võtta Lissaboni lepingu artikli 17 lõike 1 kohase ühtse institutsioonidevahelise programmitöö aluseks. Komisjon jätkab pidevat dialoogi ELi institutsioonide ja sidusrühmadega, et töötada välja oma 2010. aasta tööprogramm ja seda rakendada. [1] KOM(2010) 2020, 3.3.2010. [2] Euroopa 2020. aasta strateegia raames esitati seitse suurprojekti: „Innovatiivne liit”, „Noorte liikuvus”, „Euroopa digitaalne tegevuskava”, „Ressursitõhus Euroopa”, „Üleilmastumise ajastu uus tööstuspoliitika”, „Uute oskuste ja töökohtade tegevuskava” ning „Euroopa vaesusevastase võitluse platvorm”.