[pic] | EUROOPA KOMISJON |

Brüssel 11.3.2010

KOM(2010)84 lõplik

KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE JA EUROOPA PARLAMENDILE

Aruanne gaasi ja elektri siseturu loomisel tehtud edusammude kohta

SEK(2010)251

KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE JA EUROOPA PARLAMENDILE

Aruanne gaasi ja elektri siseturu loomisel tehtud edusammude kohta

A. TAUSTTEAVE

2008. aasta lõpus ja 2009. aastal tabas maailma finants- ja majanduskriis. See mõjutas otseselt energianõudlust ja põhjustas nafta hinna enneolematu languse maailmaturgudel. See omakorda mõjutas gaasi ja elektri hinda.

Kahe väljaspool ELi asuva äriühingu (Venemaa Gazprom ja Ukraina Naftogaz) vaidluse tulemuseks olid ELi gaasitarnete ennenägematud häired. Ajavahemikul 6.–20. jaanuarini 2009 katkesid Venemaalt Ukraina kaudu ELi tarnitava gaasi vood, mõjutades niiviisi mitut liikmesriiki.

2009. aasta oli oluline veel selle poolest, et 13. juulil 2009 võeti vastu kolmas energia siseturu pakett[1]. Kõnealuse kolmanda paketiga tugevdatakse õiguslikku raamistikku vajalikul määral, et tagada turgude täielik avamine ning saavutada võimalikult madalad energia hinnad, parem energiajulgeolek ja jätkusuutlikkus.

Käesolevas aruandes[2] arutletakse selle üle, kuidas eespool kirjeldatud arengutendentsid on mõjutanud ELi elektri- ja gaasiturgu eelmise aasta jooksul ning kuidas kõnealused tendentsid võiksid mõjutada edasisi turusuundumusi.

B. PÕHIVALDKONDADE ARENG, KÕRVALDAMIST VAJAVAD PUUDUSED

1. Õigusaktide rakendamine

Selleks et lõplikult välja kujundada elektri ja gaasi siseturg ning panna alus kolmanda paketi rakendamisele, on oluline, et praegu kehtivates direktiivides[3] sisalduvaid eeskirju rakendatakse korralikult. Juunis 2009 algatas Euroopa Komisjon rikkumismenetluse 25 liikmesriigi suhtes seoses elektrituruga ja 21 liikmesriigi suhtes seoses gaasituruga. Põhilisteks tuvastatud puudujääkideks olid läbipaistmatus, põhivõrguettevõtjate/edastussüsteemihaldurite ebapiisav kooskõlastatus seoses maksimaalse võimsuse kättesaadavaks tegemisega võrkude vastastikusel sidumisel, piirkondliku koostöö puudumine, liikmesriikide pädevate asutuste jõustamismeetmete puudumine ja vaidluste lahendamise asjakohaste menetluste puudumine[4]. Oktoobris 2009 algatas komisjon rikkumismenetluse kahe liikmesriigi suhtes seoses gaasitransiidi ja gaasi ladustamisega[5].

Komisjoni algatatud rikkumismenetluste tulemusena jõudis Euroopa Kohus järeldusele, et Rootsi ja Belgia on ebaõigesti rakendanud sätteid, mis käsitlevad liikmesriikide reguleerivate asutuste pädevust seoses võrgutariifidega[6]. Teisel juhul mõisteti Belgia süüdi selles, et ta ei ole suutnud määrata gaasi edastusvõrgu haldurit[7].

Samas aitab komisjon liikmesriikidel korralikult ja õigeks ajaks (s.o 3. märtsiks 2011) üle võtta uued kolmanda paketi direktiivid. Komisjon on avaldanud omandisuhete eraldamist, liikmesriikide reguleerivaid asutusi, jaemüüki ja gaasi ladustamist käsitlevad tõlgendavad märkused[8].

2. Turu integreerimine

Graafik 1 – Igakuine elektri kogutarbimine EL 27s

[pic]

Allikas: Eurostati energeetikastatistika

Majanduskriisi kõige ilmsem mõju avaldus gaasi- ja elektritarbimise märkimisväärses vähenemises. Aastast aastasse on elektritarbimine EL 27s püsinud suhteliselt stabiilsena, ent aprillis ja mais vähenes vastavalt 12 % ja 7 %. Pärast seda hakkas tarbimine uuesti suurenema, kuid oli varasematest aastatest ikkagi märgatavalt väiksem.

Gaasitarbimine vähenes isegi veel rohkem. 2009. aasta jaanuarist märtsini vähenes gaasitarbimine (EL 27s) ligikaudu neljandiku võrra. Osaliselt põhjustas sellise languse Venemaalt Ukraina kaudu liikuvate gaasitarnete katkemine, aga isegi pärast gaasikriisi oli EL 27 gaasitarbimine 2009. aasta märtsis üle 16 % väiksem kui 2008. aasta märtsis.

Graafik 2 – Igakuine maagaasi tarbimine EL 27s

[pic]

Allikas: Eurostati energeetikastatistika

Hulgituru mahud ja likviidsus

Võrreldes elektri- ja gaasitarbimise märgatava vähenemisega 2009. aasta esimesel poolel on enamiku hulgiturgude mahud püsinud üsna stabiilsed. Kuigi likviidsus üldiselt on suurenenud, on kauplemine ELi gaasikauplemiskeskustes ja -börsidel olnud loid võrreldes energiaturgudega. Elektrienergia tuletisinstrumentide turgudel näib, et tänu finantskriisile kasutatakse üha rohkem tasaarveldustehinguid kui üht vastaspooleriski vähendamise võimalust. Positiivse suundumusena tuleks märkida seda, et tänu sisenemis-väljumispiirkondade integreerimisele on Saksamaal välja arendatud kauplemiskeskuste kaudu kauplemine.

Teine suundumus on Euroopa elektribörside konsolideerimine. EEX (Euroopa Energiabörs) ja Powernext käivitasid ühiselt EPEXi (Euroopa Elektribörs – European Power Exchange), mis hõlmab Prantsusmaal, Saksamaal ja Šveitsis tehtavaid kiirtehinguid, samal ajal kui APX hõlmab Madalmaid, Belgiat ja Ühendkuningriiki. Peale selle on Nord Pool Spot, EPEX Spot ja OMEL (Hispaanias) käivitanud üleeuroopalise hindade sidumise projekti. Gaasibörs loodi Austrias ja Taanis ning Itaalia kavatseb sellega alustada 2010. aasta alguses.

Graafik 3 – Elektrienergia kiirtehingute hulgituru likviidsus

[pic]

Elektri ja gaasiga kauplemise hulgiturge käsitlev õiguslik raamistik on üha rohkem tähelepanu keskmes. Euroopas praegu kehtivate finants- ja energeetikaalaste õigusaktide probleem seisneb selles, et praegu kõnealuseid turge käsitleva õigusliku raamistikuga ei tagata tõhusat järelevalvet ega piisavat läbipaistvust. Seepärast uurib komisjon võimalust käivitada õigusloomega seotud algatus selles valdkonnas 2010. aastal. Peale selle on komisjon alustanud menetlust võtta vastu otsus, millega muudetakse määruse (EÜ) nr 1775/2005 lisas esitatud läbipaistvussuuniseid.

Investeerimine infrastruktuuri

Novembris 2008 avaldatud teises strateegilises energiaülevaates[9] määratakse kindlaks ELi järgmiste aastate energeetikaalased prioriteedid. Gaasi- ja elektriinfrastruktuuriga seotud esmane ülesanne on välja arendada energiavõrgud ning eelkõige lahendada riikidevaheliste kitsaskohtade, ülekoormuse ja puuduvate infrastruktuuriühendustega seotud küsimused.

Euroopa majanduse elavdamise energeetikakavaga aidatakse tagada ja kiirendada investeerimist energeetikasektorisse ning seepärast mõjutab see otseselt ELi majandust ja tööhõivet. Samuti aidatakse sellega parandada kõige haavatavamate liikmesriikide varustuskindlust ja ühendada nn energiasaared ülejäänud ELi energiaturuga. Kõnealuse kavaga, mille on kinnitanud nõukogu ja parlament,[10] eraldatakse gaasi- ja elektrivõrkude vastastikuse sidumise projektide jaoks 2,365 miljardit eurot.

Piirkondlikud algatused[11]

Piirkondlike elektrienergiaalaste algatuste puhul on keskendutud ülekoormuse juhtimisele, võimsuste jaotamisele ja arvestamisele, läbipaistvuse ühtlustamisele ja turu ühtsele tasakaalustamisele. Kesk- ja Ida-Euroopa piirkond, Kesk- ja Lõuna-Euroopa piirkond ning Kesk- ja Lääne-Euroopa piirkond saavad peagi ühtsed piirkondlikud oksjonieeskirjad. Kesk- ja Lääne-Euroopa piirkonna ainus oksjoniasutus juba töötab ühtlustatud oksjonieeskirjade alusel. Järgmise sammuna tuleb rakendada tarnevoogudepõhist turgude sidumist. Turgude sidumine on võetud kasutusele ka Saksamaa ja Taani võrguühenduste puhul; praegu uuritakse võimalust siduda võrgud Itaalia ja Sloveenia vahelisel piiril. Energiabörside konsortsium on hakanud katsetama kava siduda hinnad üle kogu Euroopa.

Firenzes toimunud foorumil kiideti heaks projekti koordineerimisrühma töö, mille eesmärk on töötada välja mudel, kuidas ühtlustada ülekoormuse koordineeritud juhtimist piirkondade vahel ja aja jooksul ka kogu ELis, samuti kõnealuse rühma töö seoses ettepanekuga konkreetseid meetmeid sisaldava tegevuskava kohta. Edasises töös keskendutakse kolmele rakendusprojektile, mille eest vastutab uus ajutine nõuanderühm.

Gaasisektorit käsitlevate piirkondlike algatuste puhul on 2009. aastal keskendutud järgmisele viiele põhiküsimusele: uued võrkude vastastikuse sidumise võimsused, juurdepääs torutranspordivõimsustele, läbipaistvus, koostalitlusvõime ja varustuskindlus. Kõnealustes prioriteetsetes valdkondades tehtud edusammude kõige paremad näited on järgmised: on käivitatud nn avatud menetlus turunõudluse hindamiseks ning Prantsusmaa ja Hispaania vahelisele võrguühendusele võimsuse jaotamiseks; Saksamaal, Madalmaades ja Taanis on käivitatud teisese võimsuse platvorm, millega tagatakse kindel energiavõimsus „üks päev ette” põhimõttel; iga päev avaldatakse andmed edastusvõimsuse ja gaasivoogude kohta loodepiirkonnas; on uuritud võimalusi, kuidas suurendada vastassuunavoogusid Lõuna- ja Kagu-Euroopas; on sõlmitud võrkude vastastikuse sidumise punkte käsitlevaid lepinguid ja operatiivtasakaalustamise lepinguid ning on rakendatud assotsiatsiooni EASEE-gas ühtseid äritavasid. Varustuskindluse alases töös on kesksel kohal liikmesriikide valmisoleku parandamine, ladustamisvõimaluste suurendamine ja vastassuunavoogude kasutuselevõtt.

Erinevad edusammud, mis on tehtud piirkondlike algatuste rakendamisel gaasi- ja elektrisektoris, on igal juhul aidanud kaasa turu edasisele integreerimisele. Mõnes piirkonnas, näiteks Kesk- ja Lääne-Euroopa piirkonnas on saavutatud märkimisväärseid tulemusi. Mõnel juhul, näiteks tasakaalustamise korral tundub, et tõhusat edu on reguleerivate asutuste ja sidusrühmade jõupingutustest hoolimata raskem saavutada. Lisaks sellele ei ole enamikus piirkondades saavutatud täielikku kooskõla praegu kehtivate gaasi- ja elektrimääruste sätetega, mistõttu algatati 2009. aasta juunis rikkumismenetlused.

Piirkondlike algatuste tähtsus tulevikus

Piirkondlike algatuste edasine edu sõltub sellest, kuidas suudetakse kõnealuseid algatusi kohandada mitmetele probleemidele. Esimene ülesanne on sobitada kokku piirkondlike algatuste nn alt-üles lähenemisviis ja kolmanda paketi nn ülalt-alla lähenemisviis, eelkõige raamsuuniste ja võrgukoodide väljatöötamisel. Teiseks on olemas lahknevuste oht, kui eri piirkonnad rakendavad eri lahendusi sarnaste küsimuste puhul. Kõnealuste küsimuste lahendamiseks kavatseb komisjon vastu võtta teatise, milles käsitletakse piirkondlike algatuste edasist rolli ja laadi ning milles võidakse käsitleda selliseid küsimusi nagu ühtse turumudeli väljatöötamine, sidusrühmade kaasamise asjakohaste võimaluste väljaselgitamine ja vajadus saada liikmesriikide poliitiline toetus piirkondade integreerimisele.

Positiivse arengutendentsina tuleb välja tuua seik, et liikmesriigid osalevad üha rohkem piirkondlikus integratsioonis. Juunis 2009 kirjutasid komisjon ja kaheksa Läänemere-äärset liikmesriiki (Taani, Saksamaa, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Soome ja Rootsi) alla vastastikuse mõistmise memorandumile Läänemere energiaturu ühendamise tegevuskava kohta. Detsembris 2009 allkirjastasid Austria, Tšehhi Vabariik, Saksamaa, Ungari, Poola, Slovakkia ja Sloveenia vastastikuse mõistmise memorandumi seoses Kesk- ja Ida-Euroopa elektrienergiaturgude integratsiooni foorumiga.

3. Kontsentratsioon ja konsolideerimine

Elektrienergia hulgituru kontsentratsioon tundub mahtude osas pisut vähenevat. Herfindahli-Hirschmani indeks (HHI) vähenes vaatlusperioodi jooksul koguni kümnes liikmesriigis. Selline tendents oli eriti märgatav Belgias, Sloveenias ja Slovakkias, hoolimata asjaolust, et Belgia ja Slovakkia turg on endiselt väga kontsentreeritud. Tänu Sloveenias tehtud edusammudele on turukontsentratsioon nüüd väiksem. Seega on edu täheldatav pigem üksikutes liikmesriikides kui piirkonniti. Elektri hulgituru kõrgele kontsentratsioonile osutab ka see, et turukontsentratsioon oli mõõdukas ainult seitsmes liikmesriigis[12].

Gaasi hulgiturud on endiselt väga kontsentreeritud. Kümnes liikmesriigis on kolme suurima hulgimüüja turuosa vähemalt 90 %[13]. Kolme suurima äriühingu turuosa vähenes üksnes viies liikmesriigis (Belgias, Prantsusmaal, Ungaris, Itaalias ja Hispaanias). Kolme suurima tarnija turuosa suurenes väga oluliselt Rumeenias ja eelkõige Bulgaarias (+57 %)[14].

Elektri jaeturust on 14 liikmesriigis kolme suurima äriühingu turuosa üle 80 %[15]. Võrreldes eelmise aruandeperioodiga on elektri jaeturul kolme suurima äriühingu turuosa märkimisväärselt vähenenud Ungaris ja Sloveenias. Slovakkias suurenes kolme suurima äriühingu turuosa 25 %, kuigi nende kolme turuosa kokku moodustas 60 %. Gaasi jaeturust on raske korralikku ülevaadet saada, kuna 11 liikmesriigi kohta puuduvad andmed.

4. Hinnasuundumused

Rahvusvahelise turu naftahinda mõjutas ülemaailmne majanduskriis. Kuigi Brenti toornafta hind ulatus 2008. aasta juulis 92 euroni barreli kohta (147 USA dollarit), langes see 2008. aasta lõpuks kõigest 27 eurole barreli kohta (37 dollarit), s.t 70 %. Pärast seda tõusis Brenti toornafta hind 2009. aastal vähesest nõudlusest hoolimata. Selline arengutendents on tingitud OPECi kehtestatud tarnepiirangutest ja paranenud turuhoiakutest. 2009. aasta keskpaigaks oli Brenti toornafta hind umbes pool 2008. aasta juuli tipphinnast.

Graafik 4 – Brenti toornafta hind eurodes barreli kohta[16]

[pic]

Allikas: Platts

Toornafta hinna muutused mõjutavad otseselt gaasi hulgituru hindu, kuna nafta ja gaasi hind on pikaajalistes gaasitarnelepingutes omavahel seotud. Gaasi hulgituru hinnad omakorda mõjutavad elektri hulgituru hindu.

Seoses majanduskriisiga, veeldatud maagaasi suuremate mahtudega eelneval turul ja ebatraditsiooniliste gaasivarude eduga Ameerika Ühendriikides olid kauplemiskeskuste hinnad oluliselt madalamad kui pikaajaliste lepingute naftapõhised hinnad. Kuigi kõik see avaldas survet Euroopa mandriosa pikaajaliste gaasilepingute hinna kujundamisele, loodi vedelgaasiga kauplemise keskuste kaudu kaubeldavate paindlike tarnetega ka konkurentsivõimalused, kuna sellised tarned on pikaajaliste lepingute kohastest tarnetest odavamad.

Graafik 5 – Konkureerivate kütuseliikide (vasak telg) ja gaasi (parem telg) hind[17]

[pic]

Allikad: Platts ja BAFA

2008. aasta võrdlusaruandes rõhutati asjaolu, et gaasi ja elektri hinna tõusu põhjuseks oli nafta hindade tõus rahvusvahelisel turul 2008. aasta esimesel poolel. Kuna nafta hinnad hakkasid majanduskriisi tõttu langema, eeldati, et 2009. aasta algul juhtub sama gaasi ja elektri hinnaga.

2009. aasta esimesel poolel langes gaasi hind tööstustarbijate jaoks enamikus liikmesriikides (keskmiselt 7–12 %)[18]. Leedus, Rootsis ja Poolas langesid hinnad üle 20 %. Enamikus liikmesriikides tähendas see kodumajapidamiste jaoks seda, et gaasiarve oli ligikaudu 8 % väiksem. Bulgaarias ja Leedus seevastu tõusis gaasihind kodumajapidamiste jaoks 11 % või rohkem; selle põhjuseks oli tõenäoliselt asjaolu, et kõnealustes liikmesriikides kehtivad reguleeritud hinnad ja nüüd tuli neil oma hindu vastavalt turuhindadele kohandada.

Elektri hind püsis suhteliselt stabiilsena, kui võrrelda 2009. aasta esimese poole ja 2008. aasta teise poole hindu. Märkimisväärsemat hinnatõusu kogesid elektritarbijad Prantsusmaal, Leedus, Lätis, Portugalis, Sloveenias ja Slovakkias (tööstustarbijad) ning Luksemburgis, Sloveenias ja Portugalis (kodumajapidamised); hinnaskaala teises otsas seevastu langes elektri hind märkimisväärselt Küprosel, Taanis, Iirimaal, Rumeenias ja Rootsis (tööstustarbijate jaoks) ning Belgias, Küprosel, Poolas, Rumeenias ja Rootsis (kodumajapidamiste jaoks)[19].

Enamikus liikmesriikides olid hinnad 2009. aasta esimesel poolel siiski kõrgemad kui 2008. aastal, kuigi naftahindade langus viitaks lõpptarbijahindade suuremale langusele. Osalt võib selle põhjuseks olla ajaline nihe naftaturuhindade muutuse ja sellest tuleneva lõpptarbijahindade kujunemise vahel. Siiski tundub, et energia hulgimüügi kulude puhul täheldatud vähenemine ei kajastu täielikult lõpptarbijahindades.

5. Võrguettevõtjate sõltumatus

Samaks on jäänud nende liikmesriikide arv, kes on rakendanud põhivõrguettevõtjate juriidilise ja funktsionaalse eraldamise suhtes praegu kehtivatest nõuetest rangemaid nõudeid.

2009. aastast võib tuua esimese näite elektrisektori piiriülese põhivõrguettevõtja kohta: E.ON müüs oma kõrgepinge-põhivõrgu Hollandi riigi omanduses olevale põhivõrguettevõtjale (TenneT). Piiriülesed gaasi edastusvõrgu haldurid olid juba olemas Gasunie näol, kellele kuulub Madalmaades GTS, ning Saksamaal Gasunie Deutschland. RWE teatas, et kavatseb oma gaasivõrku müüma hakata 2010. aasta esimeses kvartalis[20]. Kõnealuseid arengutendentse suunati komisjoni konkurentsipoliitika alusel.

Jaotusvõrgu tasandil püsis omandisuhete eraldamine suhteliselt stabiilsena, kuigi mõnes liikmesriigis on jaotusvõrguettevõtjate arv muutunud. Jaotusvõrgu tasandil jätkavad liikmesriigid omandisuhete eraldamisega seotud erandite laialdast kasutamist[21].

Eeldatavasti peavad mitmed liikmesriigid kohandama oma õiguslikku raamistikku vastavalt kolmandas paketis sätestatud uutele omandisuhete eraldamise nõuetele.

6. Reguleerivate asutuste tõhus tegevus

Reguleerivatele asutustele tuleks anda vajalikud volitused nõuete järgimise tagamiseks. Seepärast tegeleski komisjon juunis rikkumismenetluse käigus ka sellega, et liikmesriikides puuduvad tõhusad karistussüsteemid elektri- ja gaasimääruste sätete täitmata jätmise korral. Kolmanda paketiga pidi olema võimalik olukorda muuta, arvestades asjaolu, et on olemas reguleerivate asutuste kohustusi ja volitusi reguleerivad üksikasjalikud eeskirjad. Reguleerivad asutused peavad Euroopa Liidus edendama konkurentsivõimelist, turvalisust tagavat ja jätkusuutlikku elektri ja gaasi siseturgu. Peale selle tagab Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet piiriüleste küsimuste regulatiivse järelevalve.

Samuti valmistuvad kolmanda paketi rakendamiseks elektripõhivõrgu ettevõtjad / gaasiedastusvõrgu haldurid. Euroopa elektripõhivõrgu ettevõtjate võrgustik (ENTSO-E) muutus täielikult toimivaks 2009. aasta juulis. Gaasisektoris loodi 2009. aasta detsembris ENTSO-G (Euroopa gaasiedastusvõrgu haldurite võrgustik). Mõlema organisatsiooni põhikiri ja töökord tuleb kinnitada kohe, kui määrused märtsis 2011 jõustuvad.

Kolmanda paketi kohaselt on komisjoni ülesanne selgitada pärast koostööametiga, ENTSO-võrgustikega ning muude sidusrühmadega konsulteerimist välja raamsuuniste ja võrgukoodidega seotud prioriteedid. Madridis ja Firenzes 2009. aastal toimunud reguleerivate asutuste foorumitel[22] lepiti kokku, et tööd alustatakse katseprojektidega, et saada kogemusi protsessi tõhususe ja tulemuslikkuse tagamise alal. Gaasisektoris võetakse katseliselt kasutusele raamsuunised ja võrgukood seoses ülekoormusega ning elektrisektoris kehtestatakse katseliselt võrkude ühendamist käsitlev raamsuunis. Samuti alustab komisjon tööd muude raamsuuniste ja koodidega.

7. Tarbijad

Londonis septembris 2009 peetud teisel kodanike energiafoorumil käsitleti mitmeid küsimusi eesmärgiga tõhustada jaeturgu tarbijate jaoks[23]. Üks vaatlusalune meede oli arvenäidiste koostamine ja soovitused parima arveldamistava kohta. Foorumil kiideti heaks parimat arveldamistava käsitlevad soovitused, mille eesmärk on tagada ELi tarbijatele lihtsad, selged ja informatiivsed gaasi- ja elektriarved. Kõnealuste soovituste puhul lähtutakse ELi mitmes riigis rakendatavast heast arveldamistavast. Peale selle keskenduti foorumil kaebuste lahendamisega, arukate arvestitega ja jaotusvõrguettevõtjatega seotud küsimustele.

Tarbija rahulolu – tarnija vahetamine

Tarnija vahetamise juhtude kohta esitatud teabe põhjal on raske saada ülevaadet tarnija vahetamisest liikmesriigiti. Elektrisektoris on teabe edastanud liikmesriikides jäänud tarnija vahetajate koguarv kogu jaeturul enam-vähem selliseks, nagu see oli 2007. aastal, välja arvatud Saksamaal, kus vahetajate arv kasvas 1,4 %, ja Rootsis, kus see arv suurenes 11,3 %. Aastas vahetas tarnijat märkimisväärne hulk, s.o 45 % suuri tööstustarbijaid Tšehhi Vabariigis ning see näitaja on eelmise aasta näitajast 12 % suurem. Väikeste tööstustarbijate ja kodumajapidamiste lõikes vahetati tarnijat kõige rohkem Rootsis, Madalmaades, Itaalias ja Ühendkuningriigis[24]. Võttes arvesse tarnija vahetamise aastamahu ja tarnete mahu vahelist suhet, oli see üle 10 % suurte tööstustarbijate puhul Austrias, Bulgaaria, Saksamaal, Luksemburgis, Poolas, Rumeenias ja Iirimaal[25].

Gaasisektoris on vähe ühtseid arvandmeid tarnija vahetamise kohta. Nendest riikidest, kes esitasid andmed tarnija vahetamise kohta nõuetele vastavate mõõtepunktide kaupa kogu jaeturul, olid näitajad kõige suuremad Madalamaades ja Prantsusmaal, s.t vastavalt 9,1 % ja 9,8 %. Ühendkuningriik, Prantsusmaa ja Madalmaad on need turud, kus väikesed tööstustarbijad ja kodumajapidamised on kõige aktiivsemalt tarnijat vahetanud – vastavalt 18,9 %, 9,8 % ja 9,1 %[26]. Nendest riikidest, kes esitasid andmed mahu kohta, vähenes Taani puhul kogu jaeturul tarnijat vahetajate arv 29 %-lt 16 %-le ning Hispaanias analoogselt 6 %-le. Väikeste tööstustarbijate ja kodutarbijate puhul on kõige aktiivsem Ungari, kus tarnijat vahetas 11,8 % tarbijatest[27].

Tarnijate vahetamise määrad on liikmesriigiti võrdlemisi erinevad: arenenud turgude puhul (nt Ühendkuningriigis) on tarnijate vahetamise määr suhteliselt kõrge, mõnes liikmesriigis on tarnijate vahetamise aktiivsus aga väga madal või puudub hoopis. Väikeste tööstustarbijate ja kodumajapidamiste kohta esitatud andmed osutavad sellele, et elektritarbijad ilmutavad tarnijate vahetamisel suuremat aktiivsust kui gaasitarbijad.

Reguleeritud hinnad

Liikmesriikidele on suhteliselt omane, et avatud energiaturud ja reguleeritud hinnad eksisteerivad kõrvuti. Reguleeritud hindu kasutavad rohkem kui pooled liikmesriigid. Reguleeritud gaasi- ja elektrihinnad kehtivad järgmistes liikmesriikides: Bulgaarias, Taanis, Eestis, Prantsusmaal, Kreekas, Ungaris, Iirimaal, Itaalias, Leedus, Poolas, Portugalis, Rumeenias ja Slovakkias. Lätis ja Küprosel on reguleeritud üksnes elektri-, mitte aga gaasihinnad. Hõlmatud kodutarbijate arv moodustab mõnes riigis, näiteks Prantsusmaal ja Itaalias märkimisväärse osa elanikkonnast. Enamikus liikmesriikides on reguleeritud hinnad kehtestatud peale kodutarbijate ka teiste tarbijate suhtes[28].

Lisaks saatis komisjon ametliku kirja Kreekale, Leedule, Poolale, Portugalile ja Rumeeniale, kuna nemad on säilitanud reguleeritud hindade süsteemi, mis on vastuolus ELi elektri- ja gaasidirektiividega[29]. Muud reguleeritud hindadega seotud rikkumismenetlused on algatatud Eesti, Iirimaa, Itaalia ja Prantsusmaa suhtes.

Töörühm, mis tegeleb arukate energiavõrkude rakendamisega energia siseturul

Energia siseturu edasise arengu seisukohalt on keskse tähtsusega rakendada aktiivsemaid ja arukamaid põhi- ja jaotussüsteeme arukate energiavõrkude näol. Novembris 2009 loodi töörühm, mille ülesanne on anda Euroopa tasandil nõu poliitiliste ja õiguslike suundumuste alal ning koordineerida esimesi ettevõtmisi arukate energiavõrkude rakendamisel vastavalt kolmanda energiapaketi sätetele. Töörühm kogub sidusrühmade muude rühmituste tehnoloogiaalaseid ideid ja tehtud töö tulemusi. Lõpparuanne esitatakse 2011. aasta esimesel poolel.

C. VARUSTUSKINDLUS

Direktiivis 2005/89/EÜ elektrienergia varustuskindluse ja infrastruktuuriinvesteeringute kohta on keskendutud peamiselt elektripõhivõrguga seotud järelevalve- ja aruandlusküsimustele ning piisavale tootmisele. Kõnealuse direktiivi eesmärk on ühtlustada liikmesriikide poliitika, et sellekohased märkimisväärsed erinevused ei tekitaks konkurentsimoonutusi. 2009. aastal teatasid kõik liikmesriigid, et on kõnealuse direktiivi sätted täielikult oma siseriiklikku õigusse üle võtnud.

Elektrienergia piiriülese komitee üks järelevalveülesanne on arutada elektrivarustuse lühiajalist piisavust[30]. Analüüsis märgitakse, et enamikus riikides on tootmise ja koormuse vaheline tasakaal üldiselt piisav selleks, et tagada süsteemi korralik toimimine tavatingimustes.

Gaasisektoris esitas komisjon 16. juulil 2009 ettepaneku uue määruse kohta[31]. Kõnealuse määrusega tunnistatakse ka kehtetuks direktiiv 2004/67/EÜ. Selles keskendutakse nii ennetusmeetmetele kui ka kriisi ohjamise ettevalmistusele, et ELis kriisi ja tarnete katkemise korral tõhusalt ja koordineeritult tegutseda. Samuti kehtestatakse infrastruktuurinorm (n-1 näitaja), varustuskindluse norm ja vastassuunavoogude mehhanism. Komisjon on veendunud, et kõnealune määrus võetakse vastu 2010. aastal.

Seoses majanduskriisiga on põhiülesanne säilitada investeeringud energeetika infrastruktuuri. Finantskriisi tõttu võidakse investeeringuid energeetika infrastruktuuri edasi lükata või tühistatakse, mistõttu ähvardab ELi oht, et tulevaste tarnevajaduste rahuldamiseks vajaliku infrastruktuuri ehitus katkeb või lükkub edasi. Eelkõige teeb see muret olukorras, kus energeetikasektor vajab ümberkorraldamist kliimamuutuste ja energiajulgeoleku tõttu. Ohtude kõrvaldamiseks ja majanduse elavdamisele kaasaaitamiseks lihtsustab EL nüüd energeetika infrastruktuuri projektide rahastamist majanduse elavdamise kava abil. Eelkõige sisaldab kõnealune kava 2,365 miljardi euro suurust toetust mitmele olulisele elektri- ja gaasivõrkude vastastikuse sidumise projektile. Komisjon võtab endale ülesandeks jätkuvalt soodustada infrastruktuuri tehtavaid investeeringuid sellega, et võtab 2010. aasta lõpus vastu infrastruktuuripaketi.

D. KOKKUVÕTE

Finantskriis mõjutas energia siseturgu aruandlusperioodi jooksul märkimisväärselt. Ühest küljest avaldab kriis survet kavandatud investeeringutele – arvestades võimalikke rahastamisraskusi ja varustusküsimustega seotud ebakindlust – mistõttu nõudlus on vähenenud, gaasisektoris veelgi enam kui elektrisektoris. Teisalt on tänu sellele tekkinud uued konkurentsivõimalused, kuna hästitoimivates kauplemiskeskustes on saadaval rohkem gaasi madalama hinnaga. Peale selle võib tänu ületarnetele gaasiturgudel tekkida olukord, kus gaasi hinnad lõpptarbija jaoks põhinevad gaasi pakkumisel ja nõudlusel, mitte nafta hinnal.

Kuigi gaasi- ja elektritarbimise vähenemine on mõjutanud lõpptarbijahinda, ei kajastu energia hulgimüügi kulude vähenemine selles täielikult. Kokkuvõtteks võib öelda, et 2009. aasta esimesel poolel olid hinnad ikkagi kõrgemad kui 2008. aasta esimesel poolel. Jaehindade suundumus oli üsna vastupidine, mis annab ehk tunnistust sellest, et jaeturg ei ole piisavalt integreeritud.

Liikmesriikide reguleerivad asutused keskenduvad nüüd oma töös pigem tarbijale, sealhulgas arukate arvestite kui arukate energiavõrkude võtmeelemendi kasutuselevõtule energia siseturul. Tegemist on tervitatava suundumusega, mille abil saab tarbijad aktiivselt kaasata energia siseturgu, suurendada energiatõhusust ja taastuvenergiaallikate üleüldist integreerimist, võtta kasutusele täiendavad energiateenused, suurendada turu läbipaistvust ja lihtsustada tarnija vahetamist.

Lisaks sellele annab lootust turgude toimimise kohta see, et Euroopa elektribörsid teevad omavahel koostööd ja kauplemine elavneb. Samas tuleb märkida, et kuigi jae- ja hulgimüügitasandil võib täheldada edasiminekut, ei ole turukontsentratsioon eriti muutunud.

Kõike nimetatut arvestades püüab komisjon stimuleerida investeerimist. See kajastub infrastruktuuripaketis. 2009. aastal vastu võetud kolmanda paketiga kehtestatakse ka selgemad sektorispetsiifilised eeskirjad ja seega ka investeerimisstiimulid. Komisjon valmistub kolmanda paketi kohaldamiseks, töötades koos ERGEGiga, ENTSO-Ega ja ENTSO-Gga välja katselised raamsuunised ja koodid. Liikmesriikidel on võimalik väljendada oma pühendumust energia siseturu väljatöötamisele sellega, et nad võtavad kolmanda paketi õigel ajal üle oma siseriiklikku õigusse ja rakendavad seda nõuetekohaselt. Samal ajal abistab komisjon liikmesriike kolmanda paketi rakendamisel ning jälgib pidevalt teise paketi täielikku ja nõuetekohast rakendamist, kohaldades sealhulgas ametlikke rikkumismenetlusi.

Energia siseturu väljakujundamisel ei ole kesksel kohal mitte ainult investeeringud, vaid selleks on vaja rakendada aktiivsemaid põhi- ja jaotussüsteeme arukate mõõdikute ja arukate võrkude kujul.

Vajaduse korral ei piirdu komisjon oma tegevuses energeetikasektori reguleerimisega ja kasutab kõhklemata konkurentsiõigusest tulenevaid volitusi.

EL seisab silmitsi suurte probleemidega, kuidas tagada jätkusuutlik, konkurentsivõimeline ja turvalisust tagav energiapoliitika. Nõuetekohaselt toimiv energia siseturg on oluline selleks, et saata õigeid signaale investoritele ja olla võimeline reageerima üldisele majanduslangusele. Komisjon võtab meetmeid selle tagamiseks, et energiaturust saaksid selget kasu elektri- ja gaasitarbijad kogu ELis.

[1] Pakett koosneb viiest uuest õigusaktist: direktiiv 2009/72/EÜ, mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/54/EÜ; direktiiv 2009/73/EÜ, mis käsitleb maagaasi siseturu ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/55/EÜ; määrus (EÜ) nr 713/2009, millega luuakse Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet; määrus (EÜ) nr 714/2009 võrkudele juurdepääsu tingimuste kohta piiriüleses elektrikaubanduses ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1228/2003; määrus (EÜ) nr 715/2009 maagaasi ülekandevõrkudele juurdepääsu tingimuste kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1775/2005.

[2] Aruanne põhineb kahel allikal: liikmesriikide reguleerivate asutuste esitatud aruanded ja Eurostati andmed tarbijahindade kohta. Liikmesriikide aruanded, mis esitati komisjonile 2009. aasta teisel poolel, hõlmavad peamiselt 2008. aastat; Eurostati värskeimad andmed käsitlevad 2009. aasta esimest poolt ja need saadi 26. jaanuaril 2010.

[3] Direktiiv 2003/54/EÜ ja direktiiv 2003/55/EÜ.

[4] IP/09/1035, vt: http://europa.eu/rapid/pressReleasesAction.do?reference=IP/09/1035&format=HTML&aged=0&language=EN&guiLanguage=en

[5] IP/09/1490, vt: http://europa.eu/rapid/pressReleasesAction.do?reference=IP/09/1490&language=en

[6] Kohtuasi C-274/08 (Rootsi) ja kohtuasi C-474/08 (Belgia).

[7] Kohtuasi C-475/08.

[8] http://ec.europa.eu/energy/gas_electricity/interpretative_notes/interpretative_note_en.htm

[9] Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele – Teine strateegiline energiaülevaade: ELi tegevuskava varustuskindluse ja solidaarsuse tagamiseks energiavaldkonnas (KOM(2008) 781 (lõplik)).

[10] Määrus (EÜ) nr 663/2009 (ELT L 200, 31.7.2009, lk 52).

[11] Vt ka elektri- ja gaasisektori Euroopa reguleerivate asutuste töörühma (ERGEG) poolt piirkondlike algatuste kohta novembris 2009 koostatud eduaruanne „Safeguarding the move to a single EU energy market”.

[12] Vt tehnilise lisa tabelid 3.1 ja 3.2.

[13] Vt tehnilise lisa tabel 4.2.

[14] Vt tehnilise lisa tabel 4.1.

[15] Vt tehnilise lisa tabel 3.4.

[16] Vt ka 2009. aasta aruanne energiaturu seire kohta (TREN/69693/2009), joonis 30, lk 27.

[17] Vt ka 2009. aasta aruanne energiaturu seire kohta (TREN/69693/2009), joonis 52, lk 48.

[18] Võrreldes 2008. aasta teise poole hindadega. Vt tehnilise lisa tabel 5.13.

[19] Vt tehnilise lisa tabelid 5.7 ja 5.9.

[20] IP/09/410, vt: http://europa.eu/rapid/pressReleasesAction.do?reference=IP/09/410&format=HTML&aged=0&language=EN&guiLanguage=en

[21] Vt tehnilise lisa joonis 7.4.

[22] www.ec.europa.eu/energy/gas_electricity/index_en.html

[23] Vt komisjoni 30. septembri 2009. aasta dokument MEMO/09/429.

[24] Vt tehnilise lisa tabel 2.2.

[25] Vt tehnilise lisa tabel 2.1.

[26] Vt tehnilise lisa tabel 2.4.

[27] Vt tehnilise lisa tabel 2.3.

[28] Vt tehnilise lisa tabelid 2.5 ja 2.6.

[29] Vt dokument IP/09/1035http://europa.eu/rapid/pressReleasesAction.do?reference=IP/09/1035&format=HTML&aged=0&language=EN&guiLanguage=en

[30] Vt http://ec.europa.eu/energy/gas_electricity/cross-border_committee_en.htm

[31] Vt KOM(2009) 363 (lõplik).