[pic] | EUROOPA KOMISJON |

Brüssel 1.3.2010

KOM(2010)64 lõplik

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

kaupade siseveetranspordi statistikat käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1365/2006 kohaldamisel omandatud kogemuste kohta

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

kaupade siseveetranspordi statistikat käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1365/2006 kohaldamisel omandatud kogemuste kohta

SISUKORD

KOMMENTEERITUD KOKKUVÕTE 3

1 SISSEJUHATUS 3

1.1 TAUST JA EESMÄRGID 3

1.2 POLIITILINE KONTEKST 4

1.3 RAKENDUSEESKIRJAD 4

1.4 LIIKMESRIIKIDE JA MUUDE RIIKIDE HÕLMATUS 5

2 MÄÄRUSE RAKENDAMINE 5

2.1 ESINENUD PROBLEEMID 5

2.1.1 Õiguslike kohustuste täitmine 5

2.1.2 Andmeid esitavate riikide kohustused seoses määruse rakendamise ja korrapärase andmeesitusega 7

2.1.3 Andmete kogumine, koondamine ja kinnitamine 7

2.1.4 Metodoloogilised probleemid 7

2.2 TULEMUSED 8

2.2.1 Andmete edastamine ja kinnitamine 8

2.2.2 Metodoloogilised juhised 8

2.2.3 Andmete avaldamine 8

3 KOKKUVÕTE 9

3.1 LÜHIAJALISED SUUNDUMUSED 10

3.2 PIKAAJALISED SUUNDUMUSED 10

TABELID

Tabel 1. Määruse nõuete järgimine: andmekogumite esitamine aastate kaupa 6

Tabel 2. Kaupade siseveetransport riikide lõikes: 2008. aasta andmed ja kasv aastatel 2007–2008. 9

Kommenteeritud kokkuvõte

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1365/2006 (mis käsitleb kaupade siseveetranspordi statistikat)[1] artiklis 8 on sätestatud, et 15. oktoobriks 2009, pärast konsulteerimist Euroopa statistikasüsteemi komiteega (endine statistikaprogrammi komitee), esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse rakendamise kohta. Käesolev aruanne esitatakse nimetatud kohustuse täitmiseks.

Aruandes kirjeldatakse õigusakti tausta, eesmärke ja poliitilist konteksti. Seejärel arutletakse rakendamisega seotud probleemide üle ja kirjeldatakse peamisi saavutusi. Viimases osas tehakse kokkuvõte ja kirjeldatakse võimalikke edasisi suundumusi.

Määruse tulemusel on saadud üksikasjalikumat teavet kaupade siseveetranspordi kohta Euroopas, paranenud on andmete kvaliteet ja ajakohasus. Liikmesriigid on teinud jõupingutusi määruse nõuete täitmiseks ja enamik neist esitab kõik nõutud andmed ettenähtud tähtaegadeks.

1 SISSEJUHATUS

1.1 TAUST JA EESMÄRGID

Kaupade siseveetransporti käsitlevate andmete kogumisega alustati 1982. aastal pärast nõukogu direktiivi 80/1119/EMÜ vastuvõtmist. Kõnealusel vanal direktiivil oli mitmeid puudusi, mis takistasid järelevalvet nimetatud transpordiliigi üle. Määrusega (EÜ) nr 1365/2006 need puudused kõrvaldati ja sätestati kaupade siseveetranspordi statistika ühised eeskirjad.

Määruse eesmärk oli varustada komisjoni, teisi ELi institutsioone, liikmesriikide valitsusi ja üldsust võrreldavate, usaldusväärsete, ühtlustatud, korrapäraste ja terviklike statistiliste andmetega kaupade siseveetranspordi kohta Euroopa Liidus.

Määruse (EÜ) nr 1365/2006 põhinõuded võib kokku võtta järgmiselt:

- andmeid peavad esitama üksnes liikmesriigid, kus siseveeteede kaudu transporditavate kaupade kogumaht aastas ületab üks miljon tonni;

- vaatlusperioodid on kvartal ja aasta; liikmesriikide koormuse vähendamiseks ei nõuta andmete igakuist esitamist;

- vähendatud andmete kogumine on sätestatud nende liikmesriikide puhul, kus puudub rahvusvaheline või transiitsiseveetransport, kuid kus siseveeteede kaudu siseriikliku veona transporditavate kaupade kogumaht aastas ületab üks miljon tonni;

- laevatüüpide liigitust on lihtsustatud ning lastiga/tühjade laevade ja konteinerite eristamiseks on ette nähtud uus andmeväli;

- lastiandmeid kogutakse ka konteinerveo kohta;

- geograafilist päritolu/sihtkohta käsitlevad andmed tuleb esitada NUTSi 2. tasandil.

1.2 POLIITILINE KONTEKST

Siseveetranspordil on Euroopa sisemaakaubaveos oluline osa (tonnkilomeetrites ligikaudu 5–6 %).

Euroopa siseveetransporti iseloomustavad peamised omadused:

- tohutu suure veeteedevõrgustiku olemasolu (rohkem kui 37 000 km); siseveeteed on 20 liikmesriigis ja neist 12 liikmesriigi veeteedevõrgustikud on omavahel ühendatud;

- usaldusväärsus, ohutus ja väike keskkonnamõju;

- ohutuse kõrge tase; see on eriti oluline ohtlike kaupade veol;

- suur energiatõhusus; energiatarbimine tonnkilomeetri kohta moodustab ligikaudu 17 % autotranspordi ja 50 % raudteetranspordi energiatarbimisest.

Siseveetranspordi osakaalu on võimalik oluliselt suurendada; see on eriti oluline, võttes arvesse teiste transpordiliikide puhul sageli esinevaid ummikuid ja veomahtudega seotud probleeme. Siseveetranspordi edasiarendamine võib aidata vähendada ummikuid tihedalt asustatud piirkondade ülekoormatud teedevõrgustikes.

Ühise transpordipoliitika väljatöötamiseks vajame võimalikult põhjalikke teadmisi siseveetranspordi ulatuse ja olukorra kohta. Valges raamatus „Euroopa transpordipoliitika aastal 2010: aeg otsustada”[2] on kindlaks määratud ühise transpordipoliitika eesmärk: varustada eurooplased tõhusate ja mõjusate transpordisüsteemidega. Kõnealust eesmärki peetakse silmas ka valge raamatu vahekokkuvõttes[3], kuigi see on rohkem suunatud jätkusuutliku liikuvuse tagamisele Euroopas. Ühenduse siseveeteede statistikat kasutatakse ELi transpordipoliitika ja muude ELi poliitikavaldkondade, näiteks siseturu toimimise suunamiseks, jälgimiseks ja hindamiseks. Samuti aitab andmete kogumine siseveetransporti edendada ja integreerida see ühendvedude logistikaahelasse.

1.3 RAKENDUSEESKIRJAD

Määrusega (EÜ) nr 1365/2006 antakse komisjonile volitused määruse rakendamiseks artiklites 9 ja 10 sätestatud komiteemenetluse kaudu. Eurostat on kasutanud nimetatud menetlust, et võtta vastu rakendamise eri tahke käsitlevad eeskirjad. Eeskirjad võetakse vastu komisjoni määrustena pärast konsulteerimist Euroopa statistikasüsteemi komiteega.

Seni on vastu võetud kaks komisjoni rakendusmäärust.

Komisjoni määruses (EÜ) nr 425/2007[4] on sätestatud terviklik rakenduseeskirjade kogum, seal hulgas mõistete ammendav loetelu, selgitused ja andmete esitamise juhised. Samuti on üksikasjalikult kirjeldatud nõutavaid andmefaile ja nende edastamise vahendeid.

Komisjoni määruse (EÜ) nr 1304/2007[5] peamine eesmärk on kehtestada transporditud kaupade ühtne klassifikaator NST 2007.

1.4 LIIKMESRIIKIDE JA MUUDE RIIKIDE HÕLMATUS

Määrus (EÜ) nr 1365/2006 on kõikides liikmesriikides vahetult ja tervikuna kohaldatav. Seda ei ole vaja siseriiklikku õigusesse üle võtta.

Määruse kohaselt peavad andmeid esitama 13 liikmesriiki (BE, BG, CZ, DE, FR, LU, HU, NL, AT, PL, RO, SK ja UK). Vastavalt määruse artiklile 2 võib Ühendkuningriik andmeid esitada vähendatud mahus.

Kuigi määrusega seda ei nõuta, esitavad kolm liikmesriiki (FI, IT ja LT) andmeid vabatahtlikult. Lisaks sellele esitavad kuus liikmesriiki (BE, BG, CZ, LU, HU ja RO) vabatahtlikult ka andmed, mille esitamine ei ole kohustuslik (laevaliiklus, ohtlike kaupade vedu ja õnnetuste arv).

Kandidaatriikidest esitas Horvaatia vaatlusaasta 2007 kohta kvartaliandmed ja vähendatud andmekogumi E1. Vaatlusaasta 2008 kohta esitas Horvaatia kõik määrusega nõutud andmed ja vabatahtlikult ohtlike kaupade vedu käsitlevad andmed.

2 MÄÄRUSE RAKENDAMINE

2.1 ESINENUD PROBLEEMID

2.1.1 Õiguslike kohustuste täitmine

Määruses sätestatud andmete esitamise kohustust on kõnealusel ajavahemikul hakatud paremini täitma. Kõik liikmesriigid esitasid kõik kohustuslikud andmekogumid ja ainult mõnel juhul ei peetud kinni määruses sätestatud tähtajast. Hilinemised olid peamiselt põhjustatud uue menetluse kasutuselevõtmisest määruse nõuete täitmiseks ning eeldatavalt tulevikus hilinemisi enam ei toimu.

Tabelis 1 on esitatud andmete esitamine ajavahemikus 2007–2008 andmekogumite ja ajavahemike lõikes. Andmekogumid D1 ja D2 on kvartaliandmed; kõik teised andmekogumid on aastaandmed.

Tabel 1. Määruse nõuete järgimine: andmekogumite esitamine aastate kaupa

2007 | 2008 |

Kvartal | Aasta | Kvartal | Aasta |

2008 | Kasv aastatel 2007–2008 | 2008 | Kasv aastatel 2007–2008 |

Belgia | 130 350 | -3.2 % | 8 746 | -2.9 % |

Bulgaaria (5) | 10 956 | +65.4 % | 2 890 | +185.9 % |

Tšehhi Vabariik | 752 | -34.1 % | 28 | -23.7 % |

Taani | - | - | - | - |

Saksamaa | 245 674 | -1.3 % | 64 056 | -1.0 % |

Eesti | - | - | - | - |

Iirimaa | - | - | - | - |

Kreeka | - | - | - | - |

Hispaania | - | - | - | - |

Prantsusmaa | 72 807 | -4.2 % | 8 910 | -3.2 % |

Itaalia (1) | : | - | : | - |

Küpros | - | - | - | - |

Läti | - | - | - | - |

Leedu (1) | 146 | +15.7 % | 12 | +16.1 % |

Luksemburg | 10 984 | +9.9 % | 367 | +6.6 % |

Ungari | 8 829 | +5.0 % | 2 250 | +1.7 % |

Malta | - | - | - | - |

Madalmaad (2) | 333 202 | -3.8 % | 44 979 | -1.9 % |

Austria | 11 209 | -7.4 % | 2 359 | -9.2 % |

Poola | 6 101 | -5.3 % | 277 | +9.7 % |

Portugal | - | - | - | - |

Rumeenia | 30 295 | +3.0 % | 8 687 | +6.0 % |

Sloveenia | - | - | - | - |

Slovakkia | 8 371 | +4.5 % | 1 101 | +9.7 % |

Soome (1) | 335 | -28.9 % | 80 | -20.9 % |

Rootsi | - | - | - | - |

Ühendkuningriik (3) | 3 415 | -3.6 % | 149 | -8.3 % |

EL 27 (2)(4) | 511 442 | -2.7 % | 144 891 | +0.1 % |

Horvaatia (1) | 880 | -40.0 % | 79 | -27.9 % |

(1) | Vabatahtlikult esitatud andmed |

(2) | Hinnangulised ja esialgsed andmed |

(3) | Esitada tuleb üksnes aasta andmekogum E1 |

(4) | Kasvumäära arvutamisel ei ole arvesse võetud Itaalia 2007. aasta andmeid |

(5) | Kasv tuleneb sellest, et BG hakkas transiidiandmeid esitama 2008. aastal |

: | Esitamata |

- | Ei ole kohaldatav |

3 KOKKUVÕTE

Määruse (EÜ) nr 1365/2006 rakendamisel omandatud kogemusi ning saavutatud tulemusi võib üldiselt pidada positiivseks. Määruse vastuvõtmine ning nii liikmesriikides kui ka Eurostatis vajalike struktuuride loomiseks tehtud töö ja selleks eraldatud vahendid on võimaldanud kiiresti saada võrreldavaid ja kvaliteetseid tulemusi.

Kahe järgmise aasta andmete esitamine on paranenud, kuigi mõningaid probleeme esineb veel eeskätt seoses edastatud andmekogumite võrreldavuse, terviklikkuse ja ajakohasusega.

Enamik määruse tõlgendamise ning andmete kogumise, koondamise, edastamise ja kinnitamisega seotud probleeme on lahendatud. Määruse rakendamisega on asjaomast sektorit käsitlevad andmed muutunud kättesaadavamaks ja on vähenenud andmeid esitavate riikide koormus.

Mis puutub andmete kasutamisse, siis saadud tulemusi kasutatakse vahetult poliitika kujundamisel, eelkõige siseveetranspordi sektorit käsitleva poliitika väljatöötamisel, rakendamisel ja jälgimisel nii riikide kui ka ELi tasandil. Andmete avaldamine mitmesuguste avalike kanalite kaudu on muutnud protsessi tervikuna nähtavamaks ja võimaldanud sellesse investeeritud vahenditest tulu saada.

3.1 LÜHIAJALISED SUUNDUMUSED

Lähiajal (ühe-kahe aasta jooksul) tuleks jõupingutused suunata järgmistele küsimustele:

- tuleb veelgi parandada teatavate andmete kvaliteeti. Andmeid esitavad riigid peavad tegema täiendavaid jõupingutusi, et vähendada peegelkontrolli käigus avastatud erinevusi ja parandada transiiti käsitlevate andmete esitamist. Kõnealuses valdkonnas saavutatakse tulemusi andmeid esitavate riikide koostöö parandamisega;

- ELi laienemine ja Horvaatia ühinemine. Eurostat abistab kõnealust kandidaatriiki siseveetransporti käsitlevate ELi õigusaktide järgimisel.

3.2 PIKAAJALISED SUUNDUMUSED

Määrus (EÜ) nr 1365/2007 on üsna uus, kuid juba on võimalik kindlaks teha mõned võimalikud pikaajalised suundumused:

- kogutud andmete kvaliteeti saab parandada siseveelaevade Euroopa registri kasutuselevõtmisega ja jõeteabeteenuste ulatusliku kasutamisega;

- kaaluda võib uute ja üksikasjalikumate muutujate kogumist olenevalt andmekasutajate vajadustest ja andmeesitajate võimalikust koormusest. Eriti suurt huvi pakuvad kaks valdkonda: ohtlike kaupade vedu käsitlevate andmete esitamise edasine laiendamine ja üksikasjalikumate andmete kogumine kaubaliikide kohta (klassifikaator NST 2007);

- statistiliste andmete geograafilise hõlmavuse laiendamine ELi tulevase laienemise ja kolmandate riikide vabatahtliku osalemise tõttu ja/või rahvusvaheliste organisatsioonide vabatahtliku osalemise tõttu koostöölepingute kaudu.

[1] Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1365/2006, 6. september 2006, mis käsitleb kaupade siseveetranspordi statistikat (ELT L 264, 25.9.2006, lk 1).

[2] KOM(2001) 370, 12. september 2001.

[3] KOM(2006) 314, 22. juuni 2006: „Liikumisvõimeline Euroopa – jätkusuutlik liikuvus meie mandril. Euroopa Komisjoni transporti käsitleva 2001. aasta valge raamatu vahekokkuvõte”.

[4] Komisjoni määrus (EÜ) nr 425/2007, 19. aprill 2007, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1365/2006, mis käsitleb kaupade siseveetranspordi statistikat (ELT L 103, 20.4.2007, lk 26).

[5] Komisjoni määrus (EÜ) nr 1304/2007, 7. november 2007, millega muudetakse nõukogu direktiivi 95/64/EÜ, nõukogu määrust (EÜ) nr 1172/98 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 91/2003 ja (EÜ) nr 1365/2006 seoses teataval viisil transporditud kaupade ühtse klassifikaatori NST 2007 kehtestamisega (ELT L 290, 8.11.2007, lk 14).