10.2.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 42/6

—

tervitab asjaolu, Euroopa Komisjon on oma teatises „Energia 2020 – säästva, konkurentsivõimelise ja kindla energia strateegia” keskendunud omavalitsustele kui olulistele osalistele innovaatiliste integreeritud energialahenduste arendamisel kohalikul tasandil, ning tunnustab eelkõige Euroopa Komisjoni võetud kohustust tugevdada selliseid algatusi nagu linnapeade pakt; komitee kahetseb siiski, et teatises ei ole selgesõnaliselt väljendatud piirkondade olulist rolli;

—

märgib ühelt poolt teatises „Energia 2020” sisalduvaid ambitsioonikaid nõudeid kohaliku ja piirkondliku tasandi panusele ELi energiapoliitika eesmärkide saavutamisse, ning väljendab teiselt poolt kahetsust uute konkreetsete kohustuste puudumise pärast säästvasse energiasse tehtavate kohalike ja piirkondlike investeeringute rahastamisel;

—

toetab seisukohta, et energiavajaduste vähendamine peab olema absoluutne prioriteet; kutsub üles kehtestama energiatarbimise tõeliseks piiramiseks eesmärgi vähendada aastaks 2020 energiatarbimist 20 %, nagu on märkinud ka Euroopa Parlament oma 2010. aasta juuni resolutsioonis Euroopa 2020. aasta strateegia kohta. Kõnealuses kontekstis peavad erinevad sekkumistasandid olema selgelt määratletud, et tagada meetmete rakendamine, kooskõlastamine ja üldine sidusus;

—

kutsub üles seadma energiapoliitika ELi eelarve oluliste prioriteetide hulka, et kõnealuse poliitikavaldkonna jaoks eraldataks rohkem ühtekuuluvuspoliitika raames olemasolevaist vahendeist. Prioriteedid konkreetsete struktuurifondide osas tuleb paika panna kohalikul või piirkondlikul tasandil.

Raportöör

:

Michel LEBRUN (BE/EPP), prantsuskeelse kogukonna parlamendi liige

1.

meenutab Euroopa Liidu institutsioonidele vajadust tagada liikmesriikide elanikele juurdepääs turvalisele, taskukohasele ja säästvale energiale. Kõnealusest seisukohast võib energiapoliitika olulisel määral aidata kaasa asjaolule, et Euroopa kasutaks säästvamalt energiat ja ressursse, ilma neid ammendamata, tekitaks vähem CO2-heited, oleks turvalisem ja konkurentsivõimelisem uue Euroopa 2020. aasta strateegia raames, mille eesmärk on majanduskasvu edendamine ja töökohtade loomine (1);

2.

kinnitab, et kohaliku ja piirkondliku tasandi meetmed on nimetatud eesmärkide saavutamisel ka edaspidi esmatähtsad. Piirkondade ja linnade keskset rolli kõnealuste eesmärkide saavutamisel on Euroopa Komisjon ja Euroopa Parlament juba selgesõnaliselt tunnustanud;

3.

tervitab asjaolu, Euroopa Komisjon on oma teatises „Energia 2020 – säästva, konkurentsivõimelise ja kindla energia strateegia” keskendunud omavalitsustele kui olulistele osalistele innovaatiliste integreeritud energialahenduste arendamisel kohalikul tasandil, ning tunnustab eelkõige Euroopa Komisjoni võetud kohustust tugevdada selliseid algatusi nagu linnapeade pakt; komitee kahetseb siiski, et teatises ei ole selgesõnaliselt väljendatud piirkondade olulist rolli;

4.

juhib tähelepanu sellele, et nii transport, eluasemed, avalikud hooned kui ka avalike kohtade valgustamise jm infrastruktuur, mille kavandamise ja tagamise eest vastutavad kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused, on valdkonnad, kus on võimalik märkimisväärselt vähendada CO2 heitkoguseid, piirata tarbimist ja mõjutada energiakulu;

5.

kutsub seega Euroopa energiapoliitika edasise arengu raames üles soodustama tõhusat kooskõlastust liikmesriikide ja Euroopa Komisjoni vahel riiklikul, piirkondlikul ja Euroopa tasandil; juba kõnealuse poliitika väljakujundamisel tuleks arvestada selle rakendamiseks vajalikke regulatiivseid ja finantsaspekte ning investeeringuid füüsilisse ja inimkapitali;

6.

rõhutab vajadust tõhustada vahendeid, mis toetaksid säästva energia arendamist ja lahendusi energiatõhususe valdkonnas kohalikul ja piirkondlikul tasandil. Selleks tuleks ette näha adekvaatsed ning kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele kättesaadavad finantsvahendid;

7.

märgib ühelt poolt teatises „Energia 2020” sisalduvaid ambitsioonikaid nõudeid kohaliku ja piirkondliku tasandi panusele ELi energiapoliitika eesmärkide saavutamisse, ning väljendab teiselt poolt kahetsust uute konkreetsete kohustuste puudumise pärast säästvasse energiasse tehtavate kohalike ja piirkondlike investeeringute rahastamisel;

8.

kutsub üles kohandama Euroopa Liidu rahastamissüsteeme, et seada prioriteediks taastuvenergia tootmise ja energiatõhususe parandamise vahendite arengut toetavad meetmed. Euroopa Investeerimispanga laenud peaksid olema energiatõhususe programmidesse ja meetmetesse investeerida soovivatele kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele kergesti kättesaadavad, et edendada säästvate energiaallikate kasutamist ja vähendada CO2 heitkoguseid. Lisaks tuleks luua energiainvesteeringute fond, millesse laekuksid vahendid uuest üleeuroopalisest süsiniku-maksust, mis kehtestatakse kõige suurematele kasvuhoonegaaside tekitajatele;

9.

tunneb heameelt Euroopa Komisjoni üleskutse üle avaldada seisukohta piirkondade osatähtsuse küsimuses energiapoliitika uue raamistiku ja uue energiategevuskava raames;

10.

rõhutab, et oluline on töötada välja ambitsioonikas ja uuenduslik Euroopa energiastrateegia, mis võimaldaks Euroopal jõuda tipptaseme tehnoloogiani nii energiatõhususe kui ka taastuvenergia kasutamise valdkonnas; strateegiasse tuleks kaasata varustuskindlus (milleks on vältimatult vaja mitmekesistada kasutatavaid energiaallikaid), tarbimise piiramine, taskukohased hinnad ja keskkonnakaitse; terviklik lähenemisviis peab kindlasti hõlmama varustuskindlust ja võitlust kliimamuutuste vastu. On oluline, et energiahinnad oleksid taskukohased ELi vaeseimatele elanikele, kes kulutavad sageli suure osa sissetulekust küttele, jahutusele, valgustusele ja kodumasinatele, ning et energiatõhususe kavade puhul arvestataks esmajoones kõige raskemas olukorras elavate inimestega;

11.

toetab seisukohta, et energiavajaduste vähendamine peab olema absoluutne prioriteet ning et selle valdkonna poliitikaid tuleb tugevdada kõikidel tasanditel; kutsub üles kehtestama energiatarbimise tõeliseks piiramiseks eesmärgi vähendada aastaks 2020 energiatarbimist 20 %, nagu on märkinud ka Euroopa Parlament oma 2010. aasta juuni resolutsioonis Euroopa 2020. aasta strateegia kohta. Kõnealuses kontekstis peavad erinevad sekkumistasandid olema selgelt määratletud, et tagada meetmete rakendamine, kooskõlastamine ja üldine sidusus;

12.

leiab, et Euroopa Liit saab tagada säästva, tõhusa, mitmekülgse ja konkurentsivõimelise energiapakkumise üksnes nende materiaalsete ja finantsvahendite tugevdamise teel, mis on pühendatud strateegilistele teadusuuringutele ja uuendustegevusele energiatehnoloogia valdkonnas, eelkõige energiatõhususe parandamiseks, taastuvenergia arendamiseks ja energeetikajäätmete käitlemiseks ja ringlussevõtuks;

13.

toetab Barroso II komisjoni poliitilisi suunitlusi, vastavalt millele „varustuskindlusel ja headel omavahelistel ühendustel on edasise majanduskasvu jaoks peamine tähtsus”; väljendab siiski kahetsust, et eelnimetatud komisjonil puudub tulevikunägemus, mille toel liikuda tööhõivel põhineva majanduse suunas: liialt vähe rõhutatakse piirkondade ja taastuvate energiaallikate rolli;

14.

tunneb heameelt komisjoni projekti üle, mille eesmärk on varustada kogu Euroopa territooriumi uue Euroopa aruka elektri ja gaasi supervõrguga, et omavahel siduda traditsioonilised ja taastuvad tootmisallikad ja mis peaks samuti võimaldama rahuldada kaht eesmärki – tagada Euroopa Liidu riikide energia varustuskindlus ja vähendada heitkoguseid, et võidelda kliimamuutuste vastu;

15.

rõhutab vajadust liikmesriikide solidaarsuse järele EL-i välise energiapoliitika teostamisel;

16.

kutsub ELi institutsioone üles tegutsema ELi energiavarustuse sise/välismõõtme parema tasakaalu nimel, edendades teadusuuringuid ning energiatõhususe rakendamist praktikas ulatuslikumalt kui investeeringuid uutesse transpordivahenditesse, mille jaoks kasutatakse kolmandatest riikidest pärit fossiilkütuseid;

17.

märgib, et gaasi ja elektri siseturu lõpuleviimine, sealhulgas omavaheliste ühenduste arendamine, peab jääb Euroopa Liidu energiapoliitika keskseks elemendiks. Samas tunnistab komitee, et kui energiaettevõtted peavad praeguses majanduskliimas investeerima järgmise 20 aasta jooksul uue põlvkonna tehnoloogiatesse ja infrastruktuuri triljon eurot, et tagada jätkuv energiavarustus, minnes samas üle madala süsinikusisaldusega energiale, siis peaksid pangad ja muud finantsasutused nõudma uuenduslike projektide riskide vähendamist ja laenurahade tagamist liikmesriigi valitsuse, ELi asutuste või energiainvesteeringute fondi poolt. Selline investeering looks tuhandeid kõrget kvalifikatsiooni nõudvaid töökohti ning annaks Euroopa ettevõtetele maailma mastaabis suurema konkurentsieelise;

18.

rõhutab, et eelkõige avamereenergia tootmine annab tulevikus suure panuse ELi energiavarustusse;

19.

märgib, et päikseenergia on peamine taastuvenergia Vahemere piirkonnas ja selle potentsiaal on maailma ülejäänud taastuvenergiavõimalustega võrreldes üks suuremaid. Päikseenergia täiendaks tulevikus seega olulisel määral ELis toodetava energia hulka;

20.

meenutab, et energiasäästu saavutamiseks vastavalt 20-20-20 eesmärkidele on vaja teha olulisi investeeringuid sellistesse sektoritesse nagu tööstus, transport, telekommunikatsioon ja eluasemed ning avalikud ja ärihooned. Nimelt hoonete ja transpordi energiatõhususe ning maakasutuse haldamise valdkonnas võivad kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused kõige enam kaasa aidata energiavarustuse probleemide lahendamisele, kuna kahaneva energianõudluse tulemusel väheneb poliitiliselt delikaatne sõltuvus kolmandate riikide energiavarustusest. Komitee tuletab ka meelde, et tugeva energiateenuseid pakkuvate ettevõtete sektori loomine võiks olla oluline nii avaliku kui ka erasektori investeeringute tegemiseks energiasäästu ja -tõhususe ning energiaallikate mitmekesistamise valdkonnas;

21.

kutsub komisjoni üles kaaluma võimalusi seada eesmärk tõsta igal aastal hoonete renoveerimise määra, kehtestades hoonete energiatõhususele miinimumsihtmäärad, ning keskenduma sellisele koolitusstrateegiale, mis looks ehitussektoris pädevused energiatõhususega seotud menetluste läbiviimiseks ja tagaks energiaauditeid läbi viivate sertifitseeritud ekspertide olemasolu. Lisaks tuleks püüda ühtlustada eri liikmesriikides kasutatavaid hoonete energiatõhususe sertifitseerimise menetlusi;

22.

rõhutab asjaolu, et energiaalased alusuuringud – taastuvenergia tootmise ja energiasäästu kõrgtehnoloogia arendamise nurgakivi – peavad jääma Euroopa energiategevuskava keskpunkti. Euroopa Liit peab tagama piisavad ja juurdepääsetavad assigneeringud kõigile projektidele, mis võimaldavad teha edusamme kõnealuses valdkonnas;

23.

kutsub üles seadma energiapoliitika ELi eelarve oluliste prioriteetide hulka, et kõnealuse poliitikavaldkonna jaoks eraldataks rohkem ühtekuuluvuspoliitika raames olemasolevaist vahendeist. Prioriteedid konkreetsete struktuurifondide osas tuleb paika panna kohalikul või piirkondlikul tasandil. Kõnealusel taustal Regioonide Komitee tervitab ja toetab Euroopa Komisjoni kavatsust edendada kohalikke energialahendusi ja jätkata „arukate linnade” algatuse arendamist, et toetada „puhtaid investeeringuid”, mille eesmärk on suurendada energiatõhusust ja leevendada kliimamuutuse tagajärgi aruka säästva arengu poliitika elluviimise kaudu kohalikul tasandil, ning kutsub komisjoni ja nõukogu üles arendama kõnealuse eesmärgi toetuseks konkreetseid detsentraliseeritud rahastamisvahendeid. Sellega seoses tuleb tagada, et aruka energiakasutusega linnade algatuses osaleksid võimalikult paljud linnastud;

24.

leiab, et 2011.–2020. aasta energiastrateegias tuleks rohkem tähelepanu pöörata soojusenergiale (kütmine ja jahutus), kuna sellel on EL energiatasakaalus väga oluline roll ning sellel on energiatõhususe seisukohast märkimisväärne potentsiaal. Soojus on ka üks tõhusamaid võimalusi nii taastuvate energiaallikate kasutuselevõtuks erinevate energiaallikate seast kui ka termilise energia tootmise tõhustamiseks. Samuti tuleks edendada termilise energia tsentraliseeritud tootmist ja jaotamist, kehtestades neid soodustavaid uusi ühtlustatud õigusnorme;

25.

palub Euroopa Komisjonil viivitamatult uurida selliseid strateegilise tähtsusega küsimusi nagu vahendid ja meetmed, mis tagavad tõhusamad hinnanäitajad ja innustada kasutajaid kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemi abil, energia maksustamise ja tavakütuste kasutamise soodustuste järkjärgulise kaotamise teel energiat säästma, energiat arukalt kasutama ning taastuvenergiale üle minema;

26.

kutsub komisjoni üles töötama välja instrumendid, mis võimaldaksid riiklikel asutustel ja investoritel määrata energiatõhususe ja taastuvenergia valdkonda tehtavate investeeringute positiivse välismõju rahalise väärtuse. Seda oleks võimalik saavutada valgete sertifikaatide või muude turupõhiste instrumentide abil, mis väärtustaksid selliste tehnoloogiate positiivset mõju;

27.

kordab (2) ettepanekut, mis esitati Regioonide Komitee kõnealuses valdkonnas koostatud varasemas arvamuses, kus viidatakse sellele, kui oluline on vältida energiakasutuse toetusmehhanisme ning lubataks tugevatel stiimulitel toimida, et suurendada energiatõhusust kui võimalik, vähendada energiatarbimist;

28.

rõhutab vajadust suurendada jõupingutusi riiklikul tasandil, et viia ellu kolmas meetmepakett energiaturul. Taastuvenergia, energiatõhususe ja eelkõige Euroopa energiatehnoloogia strateegilise kava rakendamisega võetud meetmed on esimene vajalik etapp ambitsioonikate eesmärkide 20-20-20 saavutamisel, kuna õigusaktide rakendamine looks stabiilse keskkonna, mis võimaldab ettevõtetel kavandada oma investeeringuid ja tegevust;

29.

jagab komisjoni seisukohta, et konkurentsivõimeline ja tõhus energiasiseturg on hädavajalik nende pikaajaliste eesmärkide saavutamiseks energia- ja kliimavaldkonnas, mis EL on endale seadnud. Sellise turu lõpuleviimine eeldab tõhusamaid kontrolle, stabiilset ja taastuvenergiat soosivat õigusraamistikku, läbipaistvamat ja vähem kulukat reguleerimist ja haldusmenetluse korda, mis soosib taastuvenergiat, tarbijatele lihtsa ja kohese juurdepääsu tagamist täielikule, üksikasjalikule ja usaldusväärsele teabele energiavaldkonnas, inimestele tõhusa energiakasutuse koolituste korraldamise edendamist ning tagatise transpordisüsteemi operaatorite täieliku sõltumatuse tagamist. Regioonide Komitee nõuab, et siseturu kõigi osalejate võrdse kohtlemise põhimõte leiaks taas kinnitust energiapoliitika olulise suunisena. Toorained peaksid olema Euroopa turul kõigile kättesaadavad võrdsetel tingimustel, vastavalt turu läbipaistvuse ja avatuse nõuetele;

30.

juhib tähelepanu tihedale seosele majanduse elavdamise kavade ja energiatõhususse ja taastuvenergiasse investeerimise vahel praeguse majandus- ja keskkonnakriisi taustal. Küsimused, mis seonduvad ressursside, sealhulgas energia, ning keskkonnahoidliku tehnoloogia, tõhusama kasutamisega, haakuvad nii eesmärkidega, mis on seatud „Euroopa 2020. aasta strateegia” raames, kus edendatakse konkurentsivõimelise, sidusa ja keskkonnasäästlikuma majanduse loomist, kui ka Euroopa kliimapoliitika raamistikuga ning Euroopa energiasõltumatuse tugevdamise eesmärgil tehtud jõupingutustega;

31.

tervitab Euroopa Liidu saavutatud märkimisväärset edu Euroopa turul pakutavate energiatoodete ja –teenuste normaliseerimise valdkonnas ja kutsub üles samamoodi jätkama, püüdes kehtestada kõige rangemad nõudmised energiasäästu, efektiivsuse ja energiatõhususe osas;

32.

rõhutab, et energiatõhusad sõidukid (hübriid- ja elektrisõidukid jne) suudavad oma praegusest piiratusest hoolimata rahuldada põhiosa liikumisvajadustest, mille jaoks seni on kasutatud bensiini- ja diislisõidukeid; lisaks on neil mitmed eelised ELi energiapoliitika vaatepunktist: nad säästavad energiat, kahandavad energiasõltuvust ja õhku paiskuvate heitgaaside hulka, suurendavad elektrisüsteemi tõhusust, vähendavad mürataset jne. Seepärast peab komitee vajalikuks toetada ühistranspordisüsteeme, eriti raudteetransporti (kiirrongid ja linnalähirongid);

33.

juhib tähelepanu sellele, et kõigi nende eesmärkide saavutamine eeldab kooskõlastatud panust kõigil tasanditel, sealhulgas Euroopa, riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil. Euroopa saavutab jätkusuutlikkuse, konkurentsivõime ja energia varustuskindluse eesmärgi üksnes ühiste meetmete abil;

34.

on seisukohal, et komisjoni esitatud energia tegevuskava peaks hõlmama ka aastast 2020 kaugemale ulatuvaid ELi esmaseid energiapoliitilisi kaalutlusi ning seejuures tuleks lähtuda üleüldisest vaatepunktist, arvestades igat liiki energiat (tava-, tuuma- ja taastuvenergiat);

35.

meenutab Euroopa Liidu institutsioonidele kohalike ja piirkondlike omavalitsuste keskset rolli Euroopa edasise energiastrateegia rakendamisel, kuna tegemist on energia valdkonna peamiste osalejatega, kes kannavad vastutust paljude maakasutuse planeerimise ja haldamise, lubade andmise, investeerimise, hangete, tootmise ja tarbimisega seonduvate tegevuste eest ning kes asuvad tarbijatele lähedal. Nii transport, eluasemed, avalikud hooned kui ka avalike kohtade valgustamise infrastruktuur, mille kavandamise ja tagamise eest vastutavad kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused, on valdkonnad, kus on võimalik märkimisväärselt vähendada CO2 heitkoguseid ja energiakulu;

36.

soovib, et ELi kõigi tulevaste energiavaldkonna meetmete võimalike majanduslike tagajärgede ning finants- ja halduskulude määratlemisel viidaks läbi põhjalik mõjuhindamine, milles võetaks arvesse kohalikke ja piirkondlikke eripärasid;

37.

juhib tähelepanu sellele, et kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on juhtroll nii inimeste käitumise muutmisel, mis omakorda mõjutab otsustavalt energiatõhususe eesmärgi saavutamist, kui ka nende tegevuste ning kohalikul, piirkondlikul, riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil algatatud projektide käivitamisel ja toetamisel, mille eesmärk on saavutada energiatõhususe parandamise, keskkonnakaitse ja kliimamuutuste vastase võitluse eesmärke. Seda kohalike ja piirkondlike omavalitsuste väga olulist rolli tunnustasid selgesõnaliselt Euroopa Komisjon ja Euroopa Parlament;

38.

juhib tähelepanu asjaolule, et seadmata kahtluse alla liikmesriikide võtmerolli investeerimisel sellisesse infrastruktuuri, nagu võrgustikud ja omavahelised ühendused, võiks kohalik ja piirkondlik tasand võtta endale suurema vastutuse taastuvenergial ja arukatel energiavõrkudel põhineva energiavõimsuse arendamise raames. Et töötada välja ja teostada kohalikud energiakavad, on vaja koostööd kogukondade, kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ning energiaettevõtete vahel. See hõlmab paremat juurdepääsu energiaettevõtete valduses olevatele andmetele ning arukate arvestite kaudu reaalajas toimuva järelevalve kasutuselevõttu;

39.

seetõttu tuleb kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi näha partneritena, kes võivad aidata seda äärmiselt olulist tegevuskava laiemalt tutvustada ja teostada, mitte ambitsioonikate õigusaktide kiire rakendamise takistajatena, samuti on neil keskne roll elluviidavate projektide kvaliteedi tagamises;

40.

juhib tähelepanu sellele, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused on juba teinud algust ELi keskkonnakaitse ja kliimamuutustega võitlemise poliitika sihte ja eesmärke toetavate tegevuste ja algatustega. Kõnealusel taustal tuleb rõhutada linnapeade pakti osatähtsust liikumapaneva jõuna elanikkonna energiaprobleemidest teavitamisel ja inimeste käitumise muutmisel ning luua teabe- ja koostöövõrgustik linnapeade pakti kuuluvate linnade ja valdade vahel;

41.

kutsub sellega seoses energiatõhususe ja taastuvenergia tootmisstruktuuride arendamise valdkonnas edukamaid kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi üles tõhustama teabevahetust ja koostööd oma asjaomaste kolleegidega. Tuleks innustada linnapeade pakti ning samuti teiste selles ühises algatuses osalevate piirkondlike, riiklike või rahvusvaheliste koostöövõrgustike laiendamist kõigile selles osaleda soovivaile kohalikele kogukondadele linnades ja maapiirkondades;

42.

tervitab Euroopa Komisjoni kavatsust edendada kohalikke energialahendusi ja jätkata teise „arukate linnade” algatusprojekti arendamist, et toetada „puhtaid investeeringuid”, mille eesmärk on parandada energiatõhusust. Edusamme oleks võimalik saavutada eelkõige tänu sellele, et tagataks komisjoni toetus koostootmisest ja taastuvenergiast, samuti linnapiirkondade kaugkütte ja kaugjahutuse võrkudest, milles kasutatakse kõnealust tehnoloogiat ja taastuvaid energiaallikaid (biomass jne), ning elektrienergia hajutatud tootmisest tuleneva potentsiaali täielikule ärakasutamisele. Regioonide Komitee kutsub kõnealuse eesmärgi toetamiseks Euroopa Komisjoni ja nõukogu üles arendama konkreetseid detsentraliseeritud vahendeid;

43.

rõhutab, et ELi institutsioonid peaksid tagama kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele piisavalt pika rakendusaja selliste meetmete elluviimiseks, mida Euroopa Liit võib energiatõhususe osas vastu võtta, ning kavandatavate projektide hea kvaliteedi;

44.

taotleb, silmas pidades kohalike ja piirkondlike omavalitsuste osatähtsust energiatõhususe ja energiaga seonduvate nõudmiste täitmistel, et Euroopa tasandil oleks rohkem ulatuslikumaid rahastamisvahendeid ette nähtud toetama kohalike ja piirkondlike omavalitsuste jõupingutusi säästvasse energiasse tehtavate investeeringute raames. See võimaldaks ületada selliseid riiklikul tasandil liiga sageli esile kerkivaid raskusi nagu nt olemasolevate fondide alakasutus, mis tuleneb liiga rangetest eeskirjadest või kohaliku tasandi osalejate ebapiisavast informeeritusest pakutavate rahastamisvõimaluste kohta;

45.

kordab Regioonide Komitee eelmises arvamuses väljendatud seisukohta kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise kohta pärast 2012. aastat, vastavalt millele rohkem kui üks kolmandik sellest süsteemist saadud tulusid peaks olema suunatud kohaliku ja piirkondliku tasandi ulatuslikele investeeringutele energiatõhususse ja taastuvate siseressursside põhisele energiavarustusele;

46.

tunneb heameelt määruse (EÜ) nr 663/2009 kohaselt ette nähtud kasutamata assigneeringute ümberjaotamise üle, mis antakse kohalike ja piirkondlike omavalitsuste käsutusse, et rahastada säästva energia valdkonna projektide raames meetmeid, millel on kiire, mõõdetav ja oluline mõju ELi majanduse taaskäivitamisele, varustuskindlusele ja kasvuhoonegaasiheite vähendamisele; toetab sellise alalise rahastamisvahendi loomist, mis võimaldab toetada energiatõhusus- ja taastuvenergiaprojektide arendamist ning hõlbustab omavalitsuste ja kohalike ja piirkondlike ametiasutuste poolt energiatõhususse ja taastuvenergiasse tehtavate investeeringute rahastamist, aidates nii leevendada väikeste, isoleeritud ja ebasoodsas olukorras olevate, nt äärepoolseimate piirkondade energiasüsteemide tugevat sõltuvust välistarnijatest;

47.

teeb ettepaneku kompenseerida osaliselt säästva energia kõrgemat hinda, vaadates piisava aja jooksul järk-järgult läbi tavakütustele kohaldatavad toetused seoses Euroopa energiaturu praeguse liberaliseerimisega ning avaliku sektori investeeringutega energia jaotamise ettevõtetesse (avaliku ja erasektori partnerlustesse). Sellel oleks ühtlasi positiivne mõju VKEde kaasamisele ning majanduskasvule ja tööhõivele kohalikul ja piirkondlikul tasandil – asjaolu, mida käsitletakse Euroopa 2020. aasta strateegia raames ning mis peab aitama kaasa majanduse elavdamisele. Juurdepääs säästva energiale võrkudele on liikmesriigiti väga erinev. Seetõttu oleks asjakohane teha jõupingutusi selleks, et tegutseda parimate tavade eeskujul;

48.

teeb ettepaneku töötada välja uued vahendid ja prioriseerida neid struktuurifondi ja energiainvesteeringute fondi raames, mis võimaldaks laiemate kõlblikkuskriteeriumidega laenusid ja toetusi otse kohalikul ja piirkondlikul tasandil energiatõhususe ja detsentraliseeritud energiatootmise projektidele ning aitaks tagada laene energiaettevõtetele investeeringuteks vähese süsinikdioksiidiheitega tehnoloogiatesse elektritootmise, kütte ja jahutuse valdkonnas;

49.

leiab, et elektri- ja gaasiturgude liberaliseerimine Euroopa Liidus peaks võimaldama paremad investeerimisvõimalused detsentraliseeritud energiavarustuse lahendustesse, mis hõlmaksid säästvatest taastuvenergiaallikatest toodetavat energiat suuremas ulatuses kui praegu;

50.

komitee rõhutab eelkõige nn arukate võrkude tehnoloogia arendamise olulisust, mis võib lihtsustada üleminekut detsentraliseeritud energiatootmisele, tänu eri taastuvenergiaallikate ulatuslikumale kasutamisele;

51.

peab oluliseks pöörata erilist tähelepanu loa andmise menetluse lihtsustamisele, läbipaistvusele ning tähtaegade lühendamisele ja kulude vähendamisele energia transpordi ja tootmise detsentraliseeritud struktuuride kavandamise valdkonnas;

52.

rõhutab vajadust tagada kohaliku elanikkonna toetus energiavarustuse detsentraliseerimisele ning eelkõige see, et nad mõistavad, et praeguste tootmismeetoditega saadud taastuvenergia on sageli kallim kui tavaallikatest toodetud energia, mistõttu tuleks senisest rohkem edendada hajutatud energiatootmist (päikese- ja tuuleenergia) väikese võimsusega seadmetes (alla 100 kW). Lisaks sellele on sageli vajalik teavitada kohalikku elanikkonda uute energia ülekandeliinide rajamisest. Keskkonnahoidlikel valitsusvälistel organisatsioonidel ja ühingutel võib siinkohal olla oluline vahendav roll kodanikuühiskonna ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste vahel, et toetada viimaseid ja teha nendega koostööd energia- ja kliimamuutuste kavade ja projektide juures ning teavitada üldsust. Varustuskindluse eeliseid pikas perspektiivis tuleks selgitada põhjalikumalt;

53.

leiab, et tuleks teha erilisi jõupingutusi, et võtta arvesse kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ja elanikkonna huvisid ja seisukohti energialiikide ladustamise ja jäätmekäitluse valdkonnas. Olemasolevate vahendamise ja teavitamise vahendite tõhustamine tooks kasu;

54.

rõhutab kohalike ja piirkondlike energiaagentuuride olulist rolli ELi energiaõigustiku ja –poliitika rakendamisel – nad on Euroopa, riikliku ja kohaliku tasandi poliitikate ühenduspunktideks tarbijate jaoks. Nende töö teavitamisel ja avalikkuse teadlikkuse tõstmisel energiasäästu ja säästva energia küsimustes peaks toetuma ulatuslikele jõupingutustele Euroopa tasandil nende eeskirjade ja haldusnormide lihtsustamise valdkonnas, mis seonduvad avalikkuse juurdepääsuga ekspertteadmistele ja olemasolevatele rahastamisvahenditele. See lihtsustamine koos ulatuslikuma teavitamisega erinevate kohalike ja piirkondlike agentuuride ülesannetest on hädavajalik nende agentuuride atraktiivsuse ja optimaalse toimimise jaoks;

55.

peab vajalikuks rollide ja pädevuste selgitamist ja jaotamist kõnealuste agentuuride ning riiklike, piirkondlike ja kohalike asutuste vahel ning nende agentuuride nähtavuse parandamist eraisikute ja ettevõtete jaoks;

56.

rõhutab, et Euroopa Liidu linna- ja maapiirkonnad võiksid saada suurt kasu ettevõtete tegevusest ja uute turgude esilekerkimisest energiatõhususe ja säästva energia valdkonnas. Kui säästva energia sektor annab Euroopa Komisjoni sõnul võimaluse luua miljon uut töökohta Euroopas aastaks 2020 annaks see märku uuest tasakaalust ELi majanduskasvu ja kliimaeesmärkide vahel;

57.

leiab, et ELi tulevaste energiavaldkonnas rakendatavate meetmete osas tuleks võimalike majanduslike tagajärgede ning finants- ja halduskulude kohta läbi viia täielik mõjuanalüüs, võttes seejuures arvesse kohalikke ja piirkondlikke iseärasusi, eelkõige saarte ja äärepoolseimate piirkondade puhul, mida iseloomustab täielik isoleeritus energiasüsteemidest. Iseärasused tähendavad seda, et ideaalne energiaallikate kogum võib igas piirkonnas erineda. Sarnaselt võib piirkonniti vägagi erineda nii uute energialiikide arendamise kui ka traditsiooniliste energiaallikate säilitamise või nende kadumise mõju;

58.

juhib tähelepanu asjaolule, et kõigis uutes energiapoliitika kohta koostatud seadustes tuleks võtta arvesse kohalike ja piirkondlike omavalitsuste pädevust, et sekkumistase oleks kooskõlas subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttega.