10.2.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 42/32

—

tervitab Euroopa tasandi koostöö seniseid saavutusi kutsehariduse ja -koolituse (edaspidi „kutseharidus”) valdkonnas, mida toetab Kopenhaageni protsess, ja soovib rõhutada, et eelseisval perioodil tuleks põhiliselt keskenduda kõige tõhusamate olemasolevate vahendite, algatuste ja programmide kiirele rakendamisele, lihtsustamisele ja konsolideerimisele;

—

jagab komisjoni arvamust, et silmas pidades muutusi, mis töökohtade ja sotsiaalsete struktuuride osas tulevikus aset leiavad, näiteks liikumine vähese CO2-heitega majanduse suunas ja elanikkonna vananemine, peab haridus ja koolitus, sealhulgas kutseharidus, vastavalt kohanema. Kutseharidusel on kaks eesmärki – rahuldada Euroopa praegusi ja tulevasi vajadusi oskustööjõu järele ning vähendada samal ajal kriisi sotsiaalset mõju ja hõlbustada kriisist taastumist. Nende eesmärkide saavutamiseks on vaja kiireid reforme, et tagada tipptase ja võrdsed võimalused;

—

rõhutab, et tõhus koostöö kutsehariduse ja rakendamise alal nõuab pidevaid poliitilisi ja halduskontakte kõikide valitsustasandite vahel ja nendepoolset lakkamatut pühendumist. Komisjon peaks seetõttu tagama kohalike ja piirkondlike omavalitsuste sisulise kaasamise, mis kajastab asjakohaselt nende olulist osa hariduse ja koolituse kesksete partneritena Euroopas;

—

toetab teatise eesmärke suurendada kutsehariduse tähtsust, et soodustada Euroopa tööturu kutseoskuste baasi laiendamist, ja möönab samuti, et lisaks on haridus ja koolitus sotsiaalse osaluse kujundamise ja edasiarendamise vahendid. Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega võitlemise 2010. aasta kontekstis on kutseharidus oluline element ka kõikides strateegiates, mille eesmärk on parandada sotsiaalset ja majanduslikku olukorda. Välja on selgitatud, et tööjõu kutseoskuste suhteliselt vähene täiendamine võib avaldada ulatuslikku mõju rahvusriigi tulevasele heaolule.

Raportöör

:

Robert Bright (UK/PSE), Newporti linnavolikogu liige

Viitedokument

:

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele – Euroopa koostöö edendamine kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas, et toetada Euroopa 2020. aasta strateegia rakendamist

KOM(2010) 296 lõplik

1.

toetab komisjoni rõhuasetust Euroopa kutsehariduse alase koostöö edendamisele, mis toetab Euroopa 2020. aasta strateegia rakendamist;

2.

tervitab Euroopa tasandi koostöö seniseid saavutusi kutsehariduse ja -koolituse (edaspidi „kutseharidus”) valdkonnas, mida toetab Kopenhaageni protsess, ja soovib rõhutada, et eelseisval perioodil tuleks põhiliselt keskenduda kõige tõhusamate olemasolevate vahendite, algatuste ja programmide kiirele rakendamisele, lihtsustamisele ja konsolideerimisele;

3.

usub, et tihedam teabe- ja kogemuste vahetus liikmesriikide vahel kõikidel tasanditel toob märkimisväärset kasu, peab väga oluliseks parimate tavade levitamist komisjoni poolt ning lubab vajaduse korral toetada seda laadi tegevust oma liikmete ja võrgustike kaasamise kaudu;

4.

kinnitab veel kord oma toetust konkurentsivõime ja innovatsiooni eesmärkide saavutamisele 2020. aastaks ja tunnistab, et kõnealuste eesmärkide saavutamiseks tuleb jätkata pidevaid investeeringuid haridusse ja koolitusse, eelkõige majandusliku ebakindluse ajal;

5.

jagab komisjoni arvamust, et silmas pidades muutusi, mis töökohtade ja sotsiaalsete struktuuride osas tulevikus aset leiavad, näiteks liikumine vähese CO2-heitega majanduse suunas ja elanikkonna vananemine, peab haridus ja koolitus, sealhulgas kutseharidus, vastavalt kohanema. Kutseharidusel on kaks eesmärki – rahuldada Euroopa praegusi ja tulevasi vajadusi oskustööjõu järele ning vähendada samal ajal kriisi sotsiaalset mõju ja hõlbustada kriisist taastumist. Nende eesmärkide saavutamiseks on vaja kiireid reforme, et tagada tipptase ja võrdsed võimalused;

6.

toetab tegevusi, mille eesmärk on hariduse, koolituse ja töömaailma lähendamine, näiteks algatus uute kutseoskuste ja uute töökohtade kohta. Hariduse ja koolituse eristamine ja selle kontekst töökohas muutub tulevikus üha ähmasemaks ning suurema integratsiooni saavutamine eeldab põhjapanevat muutust hariduse ja koolituse käsitlemise viisis, mitte ainult üksikisiku seisukohast, vaid ka institutsionaalsel tasandil ja kõikidel valitsustasanditel. Tegeleda on vaja integratsiooni süsteemsete ja hoiakust tulenevate tõketega, kui soovitakse, et Euroopa õppurid liiguksid kutseoskuste/väärtusahelas ülespoole ja annaksid tõhusa panuse Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamisse;

7.

rõhutab, et tõhus koostöö kutsehariduse ja rakendamise alal nõuab pidevaid poliitilisi ja halduskontakte kõikide valitsustasandite vahel ja nendepoolset lakkamatut pühendumist. Komisjon peaks seetõttu tagama kohalike ja piirkondlike omavalitsuste sisulise kaasamise, mis kajastab asjakohaselt nende olulist osa hariduse ja koolituse kesksete partneritena Euroopas;

8.

rõhutab, et kutseharidust tuleks anda integreeritud viisil, nii et partnerlused, dialoog ja õppekavad kujundatakse haridus- ja koolitusasutuste, kõikide valitsustasandite ja ettevõtete tihedas koostöös. Kutseõppeasutuste, tööandjate ning suunamise ja töölerakendamise teenistuste tõhusamat partnerlust tuleks toetada tõenduspõhiste, sihipäraste prioriteetide ning ajakohastatud, usaldusväärsete ja jagatud andmete tõhusa kasutamisega;

9.

peab väga oluliseks, et teatises käsitletud teemad jõuaksid ühiskonna kõikide tasanditeni. Siinkohal on kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel põhjapanev roll suhtlemisel ja teabe levitamisel oma võrgustike kaudu, samuti võrdsete õiguste ja võimaluste edendamisel, maailmatasemel kvaliteedi ja edasimineku tagamisel nii ametlikus kui ka mitteametlikus kontekstis, ning programmide rakendamisel;

10.

toetab teatise eesmärke suurendada kutsehariduse tähtsust, et soodustada Euroopa tööturu kutseoskuste baasi laiendamist, ja möönab samuti, et lisaks on haridus ja koolitus sotsiaalse osaluse kujundamise ja edasiarendamise vahendid. Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega võitlemise 2010. aasta kontekstis on kutseharidus oluline element ka kõikides strateegiates, mille eesmärk on parandada sotsiaalset ja majanduslikku olukorda. Välja on selgitatud, et tööjõu kutseoskuste suhteliselt vähene täiendamine võib avaldada ulatuslikku mõju rahvusriigi tulevasele heaolule (1);

11.

rõhutab, et kutsehariduse majanduslikke ja sotsiaalseid funktsioone silmas pidades on äärmiselt oluline, et kvalifikatsioonide ja riikideülese/elukutseülese liikuvuse õige kombinatsioon, sealhulgas keelteoskuse arendamine, muutuks selle lahutamatuks osaks. Liikuvus aitab ületada keelebarjääre ning arendada enesekindlust, kohanemisvõimet, vastutustunnet, tööalast konkurentsivõimet ja kultuuridevahelist pädevust;

12.

palub komisjonil arvesse võtta, et täiskasvanute kasvav osalemine elukestvas õppes on tõsine proovikivi paljudele valitsustele, kelle pädevusse kuulub kohalikul, piirkondlikul ja riiklikul tasandil hariduse andmine, ja et praegused ning tulevased kutseoskuste puudused tuleb kõrvaldada, pakkudes nii noortele kui ka täisealisele tööjõule tasakaalustatud ning konkreetsetest vajadustest lähtuvat koolitust nii põhipädevuste alal kui ka erialaspetsiifilisi oskusi ja teadmisi, kui kõnealuste puudustega soovitakse tegeleda;

13.

on arvamusel, et praegune majandusolukord võib muuta haridusse ja koolitusse tehtavate investeeringute säilitamise praegusel tasemel kohaliku, piirkondliku ja riikliku tasandi asutuste jaoks märkimisväärselt pingeliseks. Kui Euroopa soovib aga ülemaailmsel majandusareenil konkureerida, tuleb teha järeleandmatuid pingutusi, et anda praegusele ja tulevasele tööjõule seda laadi kutseoskused, mida ettevõtetel arenguks vaja on. Kõik valitsustasandid peaksid tegema koostööd, et viia investeeringud kokku vajadusega kutseoskuste järele, eesmärgiga tagada Euroopale omakorda juurdepääsu väga heade kutseoskustega töötajatele ja andes tõuke majanduse elavdamisele;

14.

toetab keskse tegevusena paindlike à la carte lähenemisviiside loomist kutseharidusele, mille eesmärk on võimalikult hea juurdepääs järjepidevale haridusele ja koolitusele ning paindlikud, õpitulemuste tunnustamisel põhinevad süsteemid. Õppuritele tõelise kursuste ja kutseõppeasutuste valiku pakkumine tagab selle, et igasuguses olukorras õppuritel on võimalik haridusele ja koolitusele juurde pääseda;

15.

rõhutab, et kõnealune lähenemisviis mõjutab vältimatult kohalike ja piirkondlike omavalitsuste haldamist ja rahastamist; kuid kvaliteetse teenuse tagamiseks, vahendite võimalikult optimaalseks kasutamiseks ja riigi rahanduse jätkusuutlikkuse tagamiseks tuleb tagada kutseõppeasutuste koostöö mitmesuguste, üksteist täiendavate valikkursuste pakkumisel, vältides dubleerimist kohalikus piirkonnas;

16.

toetab kutseharidusprogrammide arendamise üleskutset, mis on suunatud tulemusliku ülemineku loomisele kutsehariduselt ülikooliharidusele. Selle saavutamiseks tuleb julgustada kõrgharidusasutusi tegema ELis koostööd kõikide valitsustasanditega, samuti üksteisega ja lähtuma ettevõtjate huvidest, tagades selle, et töötatakse välja kvaliteetsed kutseõppekursused, mis annavad vajalikud ja kõrgel tasemel kutseoskused. Julgustada tuleks parimate tavade levitamist kõrgemal tasemel kutsehariduskursuste väljatöötamisel ning suurendada nende sidusust, töötades selleks välja ühiseid jooksvaid programme;

17.

soovitab selleks, et kiirendada Euroopa majanduse elavdamist, tõhustada kutseoskusi, suurendada tööhõivet ja saavutada Euroopa 2020. aasta strateegia tähtsaim eesmärk – investeerida 3 % ELi SKPst teadus- ja arendustegevusse (2) –, peaksid kutseharidust ja -koolitust pakkuvad haridusasutused suutma pakkuda rohkem ja paremat kutseharidust. Julgustada tuleks samuti klassivälist ja töökeskkonnas toimuvat väljaõpet ning toetada, et ka madalama akadeemilise suunitlusega õpilased saaksid kvalifikatsiooni, mis võimaldaks neil edukalt tööturule siseneda, lisaks tuleks tagada kutsekvalifikatsioonide ja akadeemilisema suunitlusega kraadide võrdväärsus. Ka tunnis tehtava töö puhul tuleks võimalikult suurel määral lähtuda erinevate õpilaste vajadustest ja õppimisviisist, eesmärgiga arendada ka loomingulisust, uuenduslikkust ja ettevõtlusvaimu. Tõhus ja atraktiivne kutseharidus võib mängida tähtsat osa, andes varakult koolist väljalangenutele võimaluse õppimise juurde tagasi pöörduda ja see võib aidata ka tegeleda noorte kõrge töötuse määraga Euroopas (3);

18.

nõustub, et tõhusa ülemineku saavutamiseks õppimise erinevate etappide ja töötamise vahel tuleb pakkuda suunamist ja nõustamist, mis võimaldab õppijatel koguda õigeaegselt olulist ja asjakohast teavet karjäärivõimaluste kohta. Seda laadi kutsenõustamise teenused peaksid olema kättesaadavad õppimise kõikidel etappidel nii noorte kui ka täiskasvanute jaoks, võimaldades praeguse tööturu jaoks oluliste õppimisvalikute tegemist, samuti nõustamist pärast õpingute lõpetamist. Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused sobivad kõige paremini kõnealuse toe pakkumiseks kõikide tasandite õppijatele ja toetusprogrammide väljatöötamisel tuleks seda panust arvesse võtta. Selleks, et nad saaksid oma ülesannet hästi täita, peab karjäärinõustamistalitustel olema juurdepääs arusaadavale, usaldusväärsele ja kooskõlastatud teabele tööturu olukorra ja selle vajaduste kohta lähitulevikus;

19.

tuletab meelde, et äärmiselt oluline on ühes piirkonnas omandatud kõrgetasemelise kutsehariduse tunnustamine kogu ELis, et julgustada liikuvust ja vahetusi. Kõnealust lähenemisviisi tuleb toetada kvaliteetsete ja järjekindlate kvaliteedi tagamise mehhanismidega, mida toetavad kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused ning tunnustavad olulised sidusrühmad (pädevad valitsused, sotsiaalpartnerid, kutseõppeasutused ja õppijad);

20.

rõhutab, et arvestades liikmesriikide pädevate asutuste vastutust teatises käsitletud valdkondades, on avatud koordinatsiooni meetod Euroopa hariduse ja koolituse alase koostöö jaoks asjakohane töömeetod. Hariduses ja koolituses tuleks avatud koordinatsiooni meetodi rakendamisel lisaks arvesse võtta kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele avalduvat haldus- ja finantsmõju;

21.

soovitab kaaluda ka selliste projektide kasutamist nagu „Soft Open Method of Coordination” (pehme avatud koordinatsiooni meetod), mis toetab kutseharidustavade piirkondadevahelist siiret õppimise ja siirde teadusliku süstematiseerimise kaudu (4);

22.

tuletab komisjonile meelde, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused on Euroopas kutsehariduse liikuvuse alase tegevuse arendamisel suunanäitajad. Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused saavad anda olulise panuse õppimisega seotud liikuvuse edendamisse, eelkõige seoses teabe, nõustamise ja teadlikkuse tõstmisega ja toetades meetmeid, mis tagavad kvaliteedi ja rahastamise kättesaadavuse, nagu on esile toodud ka Barcelona deklaratsioonis (5). Euroopa Territoriaalse Koostöö Rühmitus (ETKR), mis annab piiriüleseks ja piirkondadevaheliseks koostööks uue õigusraamistiku, võib olla kasulik vahend liikuvuse edendamiseks kutsehariduse valdkonnas;

23.

kutsub komisjoni üles otsima aktiivselt koostöövõimalusi kohalike ja piirkondlike omavalitsustega ja võtma nõuetekohaselt arvesse arvamusi, mida nad esitavad kutseharidust toetavate Euroopa algatuste väljatöötamisel (näiteks „Uute oskuste ja töökohtade tegevuskava” ja „Noored liikvel”) kollektiivselt kas siis Regioonide Komitee, võrgustike või riikide valitsuste kaudu;

24.

kutsub komisjoni kaaluma kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rolli liikuvuse võimalike tugistruktuuridena kutsehariduse liikuvuse tugiprogrammide arendamisel;

25.

tuletab meelde, et EL peab tagama, et need kutsehariduse liikuvuse tugiprogrammid oleksid võrdsetel tingimustel avatud kõikidele õppuritele, sõltumata nende kodukoha geograafilisest paiknemisest. Seetõttu soovitatakse toetada selliseid geograafilise eripäraga piirkondi nagu äärepoolseimad piirkonnad, kus on liikuvuse edendamine tõsiselt raskendatud piirkonna kauguse ja geograafilise isoleerituse tõttu Mandri-Euroopast;

26.

kutsub komisjoni üles jätkama nende kvaliteedi tagamise süsteemide toetamist mida soovitatakse Euroopa kvaliteeditagamise võrdlusraamistik kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas (EQAVET);

27.

rõhutab, et kvaliteedi tagamine on paindliku ja ülekantava kutsehariduse andmisel keskse tähtsusega. Sellistel raamistikel on aga finantsmõju kohalikul ja piirkondlikul tasandil, millel paljud kutseõppeasutused asuvad. Seetõttu on oluline, et mis tahes sellised raamistikud arvestaksid olemasolevate kohalike kvaliteedi tagamise süsteemidega ja võtaksid aluseks olemasolevad head tavad;

28.

toetab ettepanekut töökohas korraldatava väljaõppe erinevate vormide laialdasemaks kasutamiseks. Tööjõu tähtsamate kutseoskuste puudustega tegelemisel on praeguse tööjõu aktiivne kutsehariduses osalemine väga oluline, kuna suurem osa tulevasest tööjõust, kellest majanduse elavnemine sõltub, on juba rakenduse leidnud;

29.

rõhutab, et töökohas korraldatava väljaõppe laiemaks kasutamiseks peavad ettevõtted seda täielikult toetama ja selles osalema. Äärmiselt oluliseks muutub kohaste soodustuste andmine, et tõhustada koostööd haridus- ja koolitusasutuste ning ettevõtete vahel. Mitmeid valitsustasandeid hõlmava lähenemisviisi puhul on kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused kõige kohasem tasand sidemete arendamiseks ja säilitamiseks ettevõtetega, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtetega (VKEd), milles töötab oluline osa Euroopa tööjõust. Kutseoskuste arendamise soodustamine neis ettevõtetes toetab majanduskasvu kõnealuses olulises sektoris;

30.

toetab arvamust, et kutsehariduse vastavust tööturu vajadustele saab suurendada, kui töötada välja planeerimisvahend, mis võimaldaks viia oskused vastavusse tööülesannete nõuetega; ja rõhutab, et kutseõppeasutused koostöös kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ja kohalike tööturu esindajatega on eriolukorras, mis võimaldab aru saada õppekavade kohandamise vajadusest seoses oskuste vähesuse või paljususega ning lünkadega oskustes või nende iganemisega;

31.

on arvamusel, et õppijate ja töötajate kohanemisvõime ja paindlikkus on äärmiselt olulised. Selle saavutamiseks peab kutsehariduse käigus andma neile kohandatavad ja paindlikud kutseoskused, mis põhinevad pädevusel ja on vastavuses ettevõtete praeguste ja tulevaste vajadustega;

32.

toetab komisjoni üleskutset, et kutseharidus peaks paremini turu vajadustele vastama, et saavutada eesmärk – kohanemisvõimeline ja paindlik tööjõud. Tuleb siiski märkida, et ettevõtete vajadused ei ole alati kooskõlas riikide vajadustega sotsiaalse osalemise ja ühtekuuluvuspoliitika edendamisel ja et tööjõult paindlikkuse nõudmine peab olema tasakaalus nõuetekohaste turvalisuse tasemete tagamisega üksikisiku jaoks (nagu on väljendatud turvalise paindlikkuse kontseptsioonis);

33.

märgib, et paljudes valdkondades ja ettevõtetes on sageli raske täpselt prognoosida tulevikuvajadusi aastaid ette ning omada üldist ülevaadet kõigi ametite ja kutsealade vajaduse kohta konkreetses valdkonnas. Sellepärast peab spetsialiseeritud ja üldise koolituse vahel valitsema hästi läbimõeldud tasakaal, samuti on vaja panustada nii pikaajalisema ja jätkusuutlikuma kui ka lühiajalisema ja kiirelt omandatava koolituse korraldamisse. Siinjuures tuleb rõhutada avaliku ja erasektori koostöö võimalusi ja vajadust. Põhipädevuste edasiarendamine annab üksikisikule paremad eeldused toimetulekuks tööl esineda võivate kiirete ja ootamatute muutustega;

34.

juhib tähelepanu, et ettevõtetele vajalike kutseoskuste kaardistamine võib olla kohalike ja piirkondlike omavalitsuste jaoks halduskoormuseks, eriti kui see ei ole nende praegune ülesanne. Selleks et kõnealune kutseoskuste analüüs oleks asjakohane, tuleb seda korrapäraselt ajakohastada, sest ettevõtete vajadused võivad kiiresti muutuda. Selles valdkonnas tuleks julgustada teadmiste jagamist, sealhulgas analüüsisüsteemide jagamist riikidega, mis praegu selliseid meetodeid ei kasuta;

35.

tervitab komisjoni kaasavat lähenemisviisi ning nõustub võrdsete õiguste ja võimaluste edendamise olulisusega kõige halvemas olukorras olijate võtmepädevuste ja kutseoskuste tunnustamise kaudu. Kutseharidusel on tähtis roll võrdsete võimaluste, sotsiaalse kaasatuse ja kodanikuaktiivsuse edendamisel, eriti kui on tegemist vähese kvalifikatsiooniga, sisserännanute, töötute ja hariduslike erivajadustega isikutega;

36.

kutsub komisjoni üles arvestama õppimisetappide vaheliste üleminekute ning kutsehariduselt muud tüüpi haridusele ülemineku kaalumisel täiel määral riskirühmade vajadustega. Haavatavatesse ja riskirühmadesse kuuluvad täiskasvanud ja noored võivad saada märkimisväärset kasu kättesaadavast ja asjakohasest kutseharidusest, mis võimaldab üksikisikutel näidata üles kodanikuaktiivsust ja anda majandusse sisuline panus. Programmid tuleks välja töötada üksikisiku vajadustest lähtuvalt ja asetada haavatavatele rühmadele kohalikul tasandil osutatavate teenuste konteksti. Väga oluline on see, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused mängiksid kohapealsete kursuste korraldamisel võtmerolli ja tagaksid kursusi puudutava teabe kerge kättesaadavuse, eelkõige haavatavatele üksikisikutele;

37.

rõhutab, et kuigi on oluline tagada, et kasutusele võetakse kutseõppurite tööhõivemäärade jälgimise süsteemid, eriti riskirühmadesse kuulujate puhul, peaks nende süsteemide eesmärk olema ka kõnealuste rühmade tööhõive kvaliteet. Sellisel viisil saab kogutud teavet kasutada kutsehariduse edasisel arendamisel, et anda õppuritele kutseoskusi leidmaks inimväärne töö;

38.

pooldab rõhu asetamist kodanikuaktiivsuse võtmepädevuste arendamisele kutseõppeasutuste, kohalike kogukondade, kodanikuühenduste, vanemate ja õppijate vahelise partnerlusena. Kõnealune lähenemisviis peaks püüdma kaasata ka kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused, kellel on võtmeroll kohalike kogukondade toetamisel ja kodanikuaktiivsuse arendamisel;

39.

toetab komisjoni rõhuasetust võtmepädevuste arendamisele ja on arvamusel, et kirjaoskuse, arvutamisoskuse ja teiste põhioskuste, samuti IT- ja keeleoskuse arendamine on äärmiselt oluline haavatavate ja riskirühmade, sealhulgas sisserännanud töötajate kaasamisel, pidades eelkõige silmas seda, et ligikaudu 20 % ELi kodanike kirjaoskus on vähene (6);

40.

ühineb komisjoni arvamusega, et vaja on kaasata kogemustel põhinev aktiivne õpe eesmärgiga arendada kõrgel tasemel e-oskusi, riskijulgust ja kriitilist mõtlemist. Kui eesmärgiks on Euroopa majanduse edasine kasv, siis loetletud oskuste edendamine koos kutseoskustega loob õppijatele võimalusi ning toetab kutseoskuste baasi ettevõtete jaoks;

41.

toetab komisjoni üleskutset kutsehariduse eest vastutavatele ELi ministritele toetada ambitsioonikat kutsehariduse ajakohastamise tegevuskava, et töötada välja konkreetsed eesmärgid järgmiseks aastakümneks ja osaleda igakülgselt nende eesmärkide saavutamisel Euroopa 2020. aasta strateegiast lähtuvate riiklike reformikavade raames. Paremate kutseoskuste andmine paremate haridus- ja koolitussüsteemide kaudu on oluline osa Euroopa strateegiast, et lahendada praegusi ja tulevasi probleeme, ja kõnealuste probleemidega on vaja tegeleda kõiki haridussüsteemide tasandeid hõlmavas integreeritud poliitikas;

42.

tervitab osutamist liikmesriikide, komisjoni ja sotsiaalpartnerite tiheda partnerluse vajadusele kutsehariduse prioriteetide läbivaatamisel 2010. aasta detsembris, kaasates kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused, kutseõppeasutused, õpetajad, koolitajad ja kõikide tasandite õppurid, kui vaatluse alla võetakse rakendamine. Hariduse, koolituse ja töö integreerimine nõuab tõhusamat ühtsust kohalikul, riiklikul ja Euroopa tasandil. Lisaks tuleb kutsehariduse strateegiad siduda majandusarengu strateegiatega, jällegi kohalikul, riiklikul ja Euroopa tasandil;

43.

kordab, et seatud eesmärkide teostamise kõikidel etappidel peavad liikmesriigid täielikult kaasama kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused. Hariduse ja koolituse alase Euroopa pikaajalise koostöö jaoks valitud töömeetodites peab arvesse võtma kohalike ja piirkondlike omavalitsuste vastutust ja kaasama nad partneritena hariduse täiustamise protsessi;

44.

rõhutab, et kokkulepitud tegevuste ülesehitus ja teostus nõuab mitte ainult olemasolevate Euroopa tasandi platvormide toetust, näiteks kutsehariduse ja -koolituse eest vastutavad kõrgemad ametnikud (DGVT) ja kutseõppe nõuandekomitee (ACVT), vaid ka ELi oluliste programmide ja vahendite kaudu, näiteks Leonardo da Vinci programm, mis peaks elukestva õppe programmi raames jätkama kättesaadavuse, liikuvuse ja innovatsiooni toetamist;

45.

on arvamusel, et struktuurifondide laialdasem kasutamine kutsehariduse toetamiseks on äärmiselt oluline. Euroopa Sotsiaalfond, mille prioriteedid on ümber seatud, võiks välja töötada individuaalseid lahendusi õppijatele, kes vajavad kutseoskuste ajakohastamist, et leida uusi töövõimalusi või säilitada olemasolevad võimalused. Sellega seoses võiks olla kättesaadav ka Euroopa Regionaalarengu Fond ja Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond.