10.2.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 42/49

—

soovib oma kaasvastutuse raames Euroopa Liidu kodakondsuse rakendamise, subsidiaarsuse põhimõtte, mitmetasandilise valitsemise ja põhiõiguste harta elluviimise eest, aidata kaasa elavale „põhiõiguste kultuurile”;

—

sedastab, et eelkõige kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused kui kõige kodanikulähedasemad organid, on kohustatud ellu viima poliitilise osaluse põhimõtteid, nii nagu need on sätestatud riikide ja piirkondade põhiseadustes ning Lissaboni lepingus. Komitee teeb seetõttu muuhulgas ettepaneku analüüsida võimalusi laiendada ELi kodanike valimisõigust nende elukohariigis;

—

rõhutab vajadust luua vastastikune usaldus ja suurendada teadmisi teiste liikmesriikide õigussüsteemide kohta Stockholmi programmi rakendamiseks, millele ka kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused võiksid kaasa aidata partnerlussuhete raames linnade ja piirkondade vahel;

—

rõhutab ka kohalike ja piirkondlike omavalitsuste olulist osatähtsust ulatusliku ja põhiõigustele orienteeritud andmekaitse rakendamisel ning, nende erilist kaasvastutust kriminaalpreventsiooni ning haldussuunitlusega kontseptsiooni kujundamisel korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse ennetamiseks ja selle vastu võitlemiseks;

—

rõhutab, – arvestades järjest suureneva vaesusest tingitud rände sotsiaalset mõõdet – veelkord vajadust kohalike ja piirkondlike omavalitsustega kooskõlastatud Euroopa sisserände- ja varjupaigapoliitika järele, mis peab põhinema inimõigustel, solidaarsusel ja vastutusel ning tervitaks eelkõige kolmandate riikide kodanike spetsiifiliste probleemidega tegeleva rände-, põgenike- ja integratsiooniinspektori ametikoha loomist Euroopa Parlamendi juurde.

Raportöör

:

Holger Poppenhäger (DE/PES), Tüüringi liidumaa justiitsminister

Viitedokument

:

„Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala Euroopa kodanikele. Stockholmi programmi rakendamise tegevuskava”

KOM(2010) 171 lõplik

1.

tervitab asjaolu, et komisjon on kõnealuse tegevuskava näol sõnastanud ulatusliku plaani Stockholmi programmi elluviimiseks vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala kohta. See võimaldab kõigil asjaomastel osalejatel plaani- ja sihipäraselt osaleda;

2.

tervitab tegevuskava eesmärki tuua Euroopa inimestele lähemale, et kodanikud saaksid oma õigusi täiel määral kasutada;

3.

rõhutab veelkord, kui vajalik on tagada põhiõigused ja vabadused ka turvalise Euroopa loomisel;

4.

viitab sellele, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused kannavad juba praegu nende õiguste rakendamise eest suurt vastutust ja lähtub seega asjaolust, et kõnealused omavalitsused kaasataks mitmetasandilise valitsemise raames ning subsidiaarsusprintsiipi silmas pidades täies ulatuses juba seadusloome-eelsesse protsessi;

5.

Regioonide Komitee kaalub võimalust luua eraldi andmebaas kohalike ja piirkondlike omavalitsuste heade tavade näidete jaoks vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala valdkonnas;

6.

viitab sellele, et Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatakse iga inimese – sõltumata tema kodakondsusest või õiguslikust elukohastaatusest – põhiõiguste ja vabaduste jagamatust, ja rõhutab, et nende õiguste piiramatu austamine, kaitse ja edendamine on Euroopa Liidu organite ja institutsioonide, liikmesriikide, piirkondlike parlamentide ja valitsuste ning omavalitsuste võimu- ja ametikandjate üks tähtsamaid ülesandeid;

7.

viitab eelkõige kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ning kodanikuühiskonna rühmade algatuste osatähtsusele võitluses tõrjutuse, rassismi, antisemitismi, ksenofoobia ja homofoobia vastu;

8.

nõuab vähemuste kaitse ning abi vajavate rühmade ja isikute kaitse parandamist;

9.

teeb ettepaneku, et piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused vaataksid järk-järgult läbi oma õigusaktid, sealhulgas põhiseadused ning uued õigusaktid lähtuvalt hartast ning ELi põhiseaduse arengutest, eelkõige ELi diskrimineerimisvastaste eeskirjade valguses;

10.

sooviks mitmetasandilise valitsemise raames ning tihedas koostöös Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametiga aidata kaasa elavale „põhiõiguste kultuurile” ja palub seetõttu komisjonil ka Regioonide Komiteele korrapäraselt aru anda, kuidas ta on põhiõiguste tõhusamale järgmisele menetluslikult kaasa aidanud;

11.

tervitab 2009. aastal algatatud kolmepoolset koostööd komisjoni, Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti ja Regioonide Komitee vahel ning soovib selle süvenemist ja laienemist;

12.

lähtub sellest, et kodanike õigus ulatuslikule vabadusele ja aktiivne osalus poliitikas on Euroopa Liidu kodakondsuse põhiaspektid;

13.

sedastab, et eelkõige kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused kui kõige kodanikulähedasemad organid on kohustatud kehtestama/ellu viima osaluspõhimõtteid, nii nagu need on sätestatud riikide ja piirkondade põhiseadustes ning Lissaboni lepingus;

14.

soovitab seetõttu kaaluda võimalust laiendada ELi kodanike valimisõigust kohalike omavalitsuste ja ELi tasandist kaugemale;

15.

toetab püüdlusi anda seaduslikult Euroopa Liidus viibivatele kolmandate riikide kodanikele osalusvõimalusi kohalike omavalitsuste tasandil, sõltumata nende ELis viibimise kestvusest;

16.

jagab Euroopa Parlamendi, Euroopa Komisjoni ja Euroopa Liidu Nõukogu seisukohta, et Lissaboni lepingus sätestatud Euroopa kodanikualgatus tugevdab samuti Euroopa Liidu demokraatlikku õiguspärasust;

17.

rõhutab Euroopa Liidu kodanike põhjaliku informeerituse vajadust, kuna see on eeldus nende aktiivseks osaluseks poliitikas; komitee tervitaks asjaolu, kui liikmesriikides oleks juurdepääs sama põhjalikule informatsioonile ja kutsub oma liikmeid üles selles suunas tegutsema;

18.

tervitab asjaolu, et Lissaboni lepinguga sai võimalikuks muuta Euroopa õigusruum kodanikule tõeliselt hoomatavaks tänu otsustavatele edusammudele tsiviil- ja karistusõiguses;

19.

rõhutab, et õigussüsteemide vastastikuse tunnustamise põhimõtte rakendamiseks tuleb tugevdada vastastikust usaldust – muuhulgas ka miinimumstandardite kasutuselevõtu abil;

20.

lähtub seetõttu asjaolust, et kohtunike, prokuröride ja muude justiitstöötajate vahetus, eelkõige Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku raames, kuid ka olemasolevate partnerlussuhete kaudu linnade- ja piirkondade vahel, aitab sellele kaasa ning et seda tuleks veelgi edendada;

21.

soovitab Euroopa õiguskultuuri arendamiseks vahetada intensiivselt kogemusi ka alternatiivsete karistusõiguslike sanktsioonivormide, juba praktiseeritud mudelite nagu „Vaidluste alternatiivsed lahendused” ning õigusalase hariduse ja täiendõppe erinevate süsteemide alal;

22.

on seisukohal, et ühtse viiteraamistiku meetod aitaks otsustaval määral kaasa õigusaktide ja nende tõhusa täitmise euroopalikumaks muutmisele;

23.

soovitab tulevaste õigusaktide puhul koostada hinnang nende mõju kohta põhiseadusele ja peale selle arvesse võtta ka finantsalaseid, majanduslikke ja sotsiaalseid mõjusid piirkondadele;

24.

rõhutab kohalike ja piirkondlike omavalitsuste erilist vastutust oma territooriumil elavate inimeste turvalisuse eest ja inimväärikusel, vabadusel, võrdsusel ja solidaarsusel põhineva Euroopa õiguskultuuri arengu eest, mis on tähtsaim ennetusabinõu rassismi ja ksenofoobia vastu;

25.

rõhutab põhiõiguste hartas tunnustatud kogunemisvabaduse keskset tähtsust demokraatlikule ühiskonnale ning väljendab samas muret kõnealuse põhiõiguse kasutamise pärast ksenofoobsetel, rassistlikel ja ekstreemsetel eesmärkidel;

26.

peab seetõttu vajalikuks tõhustada halduskoostööd ning parimaid tavasid puudutavat teabevahetust pädevate ametkondade vahel, et tagada ulatuslik kogunemisvabadus;

27.

tervitab radikaalsuse ja vägivalla vastu võitlemise tegevuskava kavandatud rakendamist ja soovitab kaaluda võimalust kehtestada üleeuroopalised miinimumstandardid poliitiliselt ekstremistlike kuritegude karistusõiguslikule sanktsioneerimisele;

28.

tervitab liikmesriikide korruptsioonivastaste meetmete hindamist, millele viidatakse tegevuskavas ning rõhutab asjaolu, et see eeldab preventiivse orientatsiooniga halduskultuuri ning haldusmenetluste suurt läbipaistvust;

29.

rõhutab nagu Euroopa andmekaitseinspektorgi, et globaalses infoühiskonnas on kõige tähtsam kaitsta inimeste eraelu. seetõttu on vältimatu järjekindlalt kohandada põhiõigust andmekaitsele – ka kriminaaluurimise ja kriminaalpreventsiooni ning rahvusvaheliste suhete valdkonnas;

30.

lähtudes kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kogemustest andmekaitse edasiarendamisel, tuleks Regioonide Komitee arvates kaasata kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused pidevalt ja varases etapis;

31.

tervitab eelseisvat andmete säilitamise direktiivi 2006/24/EG ülevaatamist ja lähtub sellest, et seda tehakse põhiõiguste harta valguses;

32.

jagab „digitaalse tegevuskava” loomise soovi, et andmekaitse ja andmete turvalisuse tagamine – ka kolmandate riikidega sõlmitud lepingute ning online-majanduse uute ärimudelite hindamise puhul – tõstaks inimeste usaldust kaasaegsete kommunikatsioonivahendite vastu ja kõrvaldaks seega olulise takistuse nende arengu teelt;

33.

lähtub sellest, et videovalve kasutamine nii avaliku kui erasektori struktuuride poolt nõuab kriitilist kontrolli;

34.

kinnitab oma arvamustes esitatud seisukohti alaealiste seksuaalse ärakasutamise, lastepornograafia ja inimkaubanduse vastase võitluse ning saatjata alaealiste kaitse kohta; juhib tähelepanu eeskätt komitee arvamusele CdR 136/2006 fin, ning rõhutab, et saatjata alaealisi käsitleva komisjoni tegevuskava rakendamise raames on hädavajalik luua finantsvahendid, mis vastaksid kõnealuste alaealiste ning neid vastuvõtvate piirkondade erilisele olukorrale;

35.

rõhutab vajadust hinnata seniste ELi tasandil võetud ohvrite kaitsmise meetmete tõhusust, ehk siis nende meetmete rakendamist ELi eeskirjades nõutud korrapärase aruandluse raames;

36.

kordab – arvestades hiljutisi, piiriüleseid kliimast tingitud looduskatastroofe nagu üleujutused ning maastikupõlengud –, et kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on ohtude vältimises/riskivältimisel määrava tähtsusega roll;

37.

viitab oma nõudmisele, et Euroopa Liidul peaks tsiviilkaitse valdkonnas olema tasakaalustatud, terviklik kontseptsioon, mille raames jäetakse liikmesriikidele ruumi oma rõhuasetusi seada;

38.

ootab huviga tegevuskavas nimetatud Euroopa Liidu kodanikukaitsemeetmete hindamist ning teatist Euroopa Liidu katastroofidele reageerimise suutlikkuse tõhustamise kohta, ning tervitab väga tulevasi ettepanekuid Euroopa kodanikukaitse rahastamisvahendi pikendamise kohta;

39.

viitab kohalike ja piirkondlike omavalitsuste osatähtsusele ka kriminaalpreventsiooni valdkonnas ning nõuab varajast osalemist Euroopa kriminaalpreventsiooni võrgustiku hindamisel, samuti kriminaalpreventsiooni järelevalvekeskuse ülesehitamisel ning haldussuunitlusega kontseptsiooni kujundamisel organiseeritud kuritegevuse ennetamise ja selle vastu võitlemise küsimuses;

40.

manitseb kriminaalstatistika valdkonnas soovitatud meetmete puhul erilisele hoolikusele, et tagada asjaomaste andmete usaldusväärsus;

41.

rõhutab, – arvestades järjest suureneva vaesusest tingitud rände sotsiaalset mõõdet – veelkord vajadust kohalike ja piirkondlike omavalitsustega kooskõlastatud Euroopa sisserände- ja varjupaigapoliitika järele, mis põhineb inimõigustel, solidaarsusel ja vastutusel;

42.

leiab koos Euroopa Parlamendiga, et praegune Euroopa piirialade toetamine ei ole piisav ning kutsub seega komisjoni üles kavandatavas teatises käsitlema suuremat solidaarsust Euroopa Liidus, ning töötama välja ettepanekuid põgenike solidaarse jagamiseks ning ettepanekuid suurema koormusega piirkondade kiireks abistamiseks;

43.

tervitab sisserändepoliitikat, mis algab juba päritolumaades, kuid arvestab sellele lisaks ka Euroopa tööturu vajaduste ja demograafiliste arengutega;

44.

nõuab sidusat raamseadust perekonna taasühinemise kohta ning peab vajalikuks delikaatset käitumist edasiste soodustuste osas viisakokkuleppe valdkonnas;

45.

tervitab tegevuskavas välja kuulutatud meetmeid ebaseadusliku sisserände jätkusuutlikuks takistamiseks;

46.

rõhutab, et kavandatud meetmed ei tohi takistada põgenike kaitset Euroopa Liidu ja rahvusvahelisel tasandil;

47.

väljendab kahetsust, et komisjon ei ole tegevuskavas ette näinud ELi põhiõigusi arvestavaid ettepanekuid ega algatusi seoses kooskõlastatud meetmetega elamisloata inimeste suhtes, ning ootab, et nimetatud rühmaga seotud küsimusi võetakse arvesse ka ebaseaduslikule piiriületamisele, läbisõidule ja elamisele kaasaaitamist määratleva direktiivi kavandatud muutmise juures ning aruandes direktiivi kohta, millega sätestatakse ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tööandjatele kohaldatavate karistuste ja meetmete miinimumnõuded;

48.

on seisukohal, et tagasiasustusprogramme tuleks ette näha põhimõtteliselt vaid vabatahtlikkuse alusel ja kooskõlas arenduskoostöö eesmärkidega, ning et tagasiasustamine peaks tingima asjaomaste inimeste jätkusuutliku sotsiaalse integratsiooni;

49.

väljendab kahetsust, et tegevuskavas ei nähta ette kolmandatest riikidest pärit inimeste õiguste ja kohustuste parandamist;

50.

rõhutab ka rände- ja varjupaigapoliitika valdkonnas andmekaitsenormide vajalikkust tegevuskavas välja kuulutatud andmeturve- ja andmevahetusmeetmete ning selle kontrolli küsimuses;

51.

tervitab välja kuulutatud integratsiooni edendamise meetmeid ja kutsub üles kaasama Regioonide Komiteed ELi integratsioonikava käsitleva teatise koostamise ning välja kuulutatud koordineerimismehhanismi arendamise varajases etapis;

52.

välja kuulutatud statistikameetmete puhul soovitab jälgida, et statistika teabeväärtuse ja sellega seotud kulu vahel oleks mõistlik suhe;

53.

tervitaks eelkõige kolmandate riikide kodanike spetsiifiliste probleemidega tegeleva rände-, põgenike- ja integratsiooniinspektori ametikoha loomist Euroopa Parlamendi juurde;

54.

kutsub Euroopa Parlamenti ja nõukogu üles viivitamatult looma võrreldavaid otsustamiskriteeriume ja otsustamisaluseid varjupaigataotlustele, vastavalt tegevuskavale;

55.

peab põhi- ja inimõigusi arvestavatest miinimumstandarditest kinnipidamist varjupaigataotlejate majutamisel sama oluliseks kui nende liikumisvabaduse korraldamisel;

56.

tervitab asjaolu, et Lissaboni leping võimaldab ELi välissuhete tõhusamat kujundamist, millesse on kaasatud inimõigustele orienteeritud ja arengupoliitilised eesmärgid;

57.

tervitab komisjoni lubadust koos Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja/komisjoni asepresidendiga jälgida sidusust välissuhete, justiits- ja siseteemade ning arengukoostöö välismõõtme vahel;

58.

tervitab asjaolu, et tegevuskavas käsitletakse ühiseid huve seoses seadusliku ja ebaseadusliku rändega (sisseränne, varjupaik, koostöö piirikaitseküsimustes), samuti võitlust terrorismi ja kuritegevusega, geograafilisi rõhuasetusi üksikute teemade puhul, teabevahetuse raamtingimusi, põhi- ja inimõiguste kaitse tagatisi, läbipaistvust ja vaba juurdepääsu teabele, andmekaitset ja sellega seotud õiguskaitsetagatisi ELi kodanikele ja kolmandate riikide kodanikele;

59.

soovitab Euroopa Nõukogu Kohalike ja Piirkondlike Omavalitsuste Kongressil kaasata ka Euroopa ja Vahemere piirkonna kohalike ja piirkondlike omavalitsuste assamblee ning idapartnerluse ja teiste vastavate võrgustike platvormid teemadesse, mis puudutavad vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala välismõõdet;

60.

peab oluliseks kasutada ja tugevdada kohalike ja piirkondlike omavalitsuste suurt potentsiaali piiriüleses koostöös vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala, eelkõige sisserändajate ja varjupaigataotlejate integratsiooni küsimustes;

61.

peab vajalikuks teostada korrapäraseid hindamisi ka selles valdkonnas, et tagada ELi uue välispoliitika meetmete rakendamise tõhusust ja sidusust.