10.2.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 42/54

—

soovitab ELil jätkata ulatuslikku, avatud ja struktureeritud dialoogi Valgevene ametiasutuste, opositsioonirühmituste ja kodanikuühiskonnaga ning teatada Valgevenele, et partnerlus- ja koostöölepingu ratifitseerimine ning Euroopa naabrus- ja partnerluspoliitika kõigi vahendite ja nende majanduslike eeliste tõhus kasutamine on endiselt võimalik, kui valitsus on omalt poolt valmis tõeliseks muutuseks ning tunnistab õigusriigi põhimõtteid ja inimõigusi ning teostab lisaks reforme kohalike ja piirkondlike omavalitsuste tugevdamiseks;

—

pooldab seda, et jätkata ja laiendada Valgevenega tehtava territoriaalse koostöö olemasolevaid vorme, mh INTERREGi sobivate programmide kaudu ELi piirialadel, ning julgustab sealseid omavalitsusi ja valitsusväliseid organisatsioone algatama täiendavaid projekte, et hoida piiriüleseid kontakte ja piire avatumaks muuta;

—

kutsub valitsust tungivalt üles lisama ka opositsiooni esindajad Valgevene delegatsiooni Euronesti parlamentaarsel assambleel;

—

kutsub Valgevene kohalike omavalitsuste ja demokraatlike valitsusväliste organisatsioonide esindajaid osalema vaatlejatena ELi riikide kohalike omavalitsuste kohtumistel, et ergutada uusi mestimisprojekte ning edendada inimestevahelisi isiklikke kontakte;

—

soovitab veelgi enam tugineda olemasolevatele aruteluplatvormidele, nt kodanikuühiskonna foorum või Minski foorum (IBB Johannes Rau) Dortmundi rahvusvahelise haridus- ja kohtumiskeskuse (Internationales Bildungs- und Begegnungswerk Dortmund) juures Minskis, ning süstemaatiliselt süvendada dialoogi Valgevene ametlike esindajate, opositsiooni, valitsusväliste organisatsioonide, teadlaste ja meedia vahel ning anda kõnealusele dialoogile institutsiooniline raamistik.

Raportöör

:

Werner Heinrich Jostmeier (DE/EPP), Nordrhein-Westfaleni liidumaa parlamendi liige

1.

viitab Valgevene, tema ajaloo, kultuurilise identiteedi ja kultuuripärandi olulisusele. Just need elemendid teevad Valgevene kogu Ida-Euroopa arengu üheks võtmeriigiks ning Ida ja Lääne vaheliseks sillaks Euroopa Liidu ja endise Nõukogude Liidu riikide edasises koostöös. Valgevene osalusel idapartnerluses on seega suur strateegiline, majanduslik ja kultuuriline tähtsus meie liikmesriikide jaoks;

2.

tunnistab samas, et Valgevene ELile lähemale toomisel tuleb tema ajaloolist ja kultuurilist arengut arvesse võtta, hoolikalt valides ja kasutades ELi vahendeid kohalike ja piirkondlike omavalitsuste demokratiseerimiseks ja kaasajastamiseks;

3.

viitab sellele, et idapartnerluse edusamme idapartnerluses osalevates eri riikides tuleks hinnata erinevalt ja individuaalselt, just seetõttu, et ei ole universaalset valemit riikide demokratiseerimiseks, eriti Ida-Euroopa endiste kommunistlike riikide puhul, kellel on oma ajaloos vähe kogemusi õigusriikluse, sotsiaalse liikuvuse ja turumajanduse vabaduste osas. Regioonide Komitee mõistab, et igal riigil on oma ajalugu ning vastavalt sellele tuleb neile kultuuriliseks, sotsiaalseks ja majanduslikuks arenguks võimaldada sobiv tempo;

4.

rõhutab samas, et selline riik nagu Valgevene, kes näitab üles valmidust idapartnerluses osalemiseks ning on huvitatud suhete normaliseerimisest Euroopa Liidu ja ka Euroopa Nõukoguga, peab olema valmis ka üldiste inimõiguste tunnustamiseks ja surmanuhtluse kaotamiseks ning vastavalt sellele näitama üles valmidust tõelise reformisuuna võtmiseks ja selle elluviimiseks, nt aktiivsema osalemise kaudu mestimisprojektides, linnade partnerluste arendamise ning kodanikuühiskonna organisatsioonidele suunatud arutelufoorumite kaudu ning tugevdades piirkondadevahelist ja piiriülest koostööd, eriti naaberriikide Poola, Leedu ja Lätiga. See kõik on eriti oluline kontekstis, mil Euroopa Komisjon hindab 2010. aasta oktoobris uuesti oma suhete olukorda Valgevenega ning võib teha otsustavaid järeldusi tulevase koostöö ja edasise osaluse üle idapartnerluses;

5.

viitab sellele, et seejuures on Regioonide Komitee kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kodanikelähedase institutsioonina Valgevenele tõeline partner edasiseks koostööks idapartnerluse raames. Laialdased kontaktid võimaldavad Valgevenega suurepäraselt suhelda, et anda alt üles panus demokratiseerimisse ja inimeste olukorra parandamisse Valgevenes;

6.

viitab sellele, et 1995. aastal sõlmitud kahepoolne partnerlus- ja koostööleping ELi ja Valgevene vahel on Euroopa Parlamendis siiani ratifitseerimata ning seega puudub koostööl formaalne alus, sest Valgevene senised jõupingutused ei ole olnud selleks piisavad. Valgevene on ainus idapartnerluses osalev riik, kes ei ole Euroopa naabruspoliitika (ENP) täieõiguslik partner ning kes samuti ei vasta Euroopa Nõukogu standardnõuetele (nt moratooriumi küsimus surmaotsuste ja hukkamiste korral). Seepärast on hetkel võimalik kasutada vaid ENP üksikuid mitmepoolseid programme ja vahendeid;

7.

toetab ELi otsust tugevdada suhteid Valgevenega just piiriülese ja piirkondadevahelise koostöö kaudu ning kaasata Valgevene ENP rahastamisvahendite kaudu idapartnerluse algatusse ning arvestades Valgevenega tehtava koostöö eelseisvat ümberhindamist ELi poolt 2010. aasta oktoobris, viia edasine integratsioon sõltuvusse demokratiseerimise, õigusriikluse ja kodanikuühiskonna arengu edusammudest;

8.

tervitab asjaolu, et Euroopa Komisjon kutsus Regioonide Komiteed andma panust idapartnerlusse, ning teatab kohalike ja piirkondlike omavalitsuste valmisolekust ja pühendumusest toetada kõigi olemasolevate vahenditega idapartnerlust ja läheneda Valgevenele;

9.

märgib heameelega, et Valgevene valitsus tegi hiljuti esimesed sammud inimõiguste olukorra ja õigusriigi põhimõtete parandamise suunas. Näiteks vabastas valitsus poliitvangid, soostus Euroopa Komisjoni esinduse avamisega Minskis ning leppis kodanikuühiskonna demokratiseerimise ja tugevdamise teemalise kodanikuühiskonna foorumiga;

10.

tõdeb rahuldustundega, et demokraatiat ja inimõigusi edendavate ENP vahendite kasutamine ja sellised tegevuskavad nagu TAIEX ja EIDHR on toonud kaasa esimesed edusammud Valgevene poliitilises olukorras;

11.

tervitab ka Valgevene koostööd OSCE Demokraatlike Institutsioonide ja Inimõiguste Bürooga (ODIHR) valimisseaduste valdkonnas ning kutsub Valgevenet seoses 2010. aasta lõpus/2011. aasta alguses toimuvate presidendivalimistega üles jätkama kõnealust koostööd, et tagada valimiste õiglane ja läbipaistev toimumine. Selleks on aga tarvis, et rahvusvahelised vaatlejad lubatakse valimistele ning neile tagatakse juurdepääs kõigile enne ja pärast valimisi toimuvatele valimisprotsessidele;

12.

tuletab meelde Euroopa Nõukogu Kohalike ja Piirkondlike Omavalitsuste Kongressi (sh Regioonide Komitee) rolli valimisvaatlustel ning soovitab kaasata nende ühisdelegatsioone ka edaspidistel kohalike ja piirkondlike omavalitsuste valimiste vaatlemisel Valgevenes;

13.

tervitab alates 2009. aasta algusest üldiselt positiivselt arenevaid suhteid Valgevene ja teiste idapartnerluse riikide vahel. Diplomaatiline tegevus Valgevene, Ukraina, Gruusia ja Aserbaidžaani vahel viitab Läänemere ja Musta mere vahelise ruumi riikide piirkondliku koostöö mitmepoolsele arengule;

14.

märgib murelikult, et ELi ja Valgevene suhted võivad 2010. aasta esimesel poolel Valgevenes uuesti sagenenud inimõiguste rikkumiste, valitsusväliste organisatsioonide süstemaatilise represseerimise ja pettumust valmistanud kohalike valimiste pärast toppama jääda. Kohalikel valimistel oli kogu riigis ligikaudu 25 000 lubatud kandidaadi seas vaid 2 % opositsiooniliikmeid;

15.

samas tunneb tõsist muret seoses hiljutiste ajakirjandusvabaduse piiramise ja välismaa meediaväljaannete esindajate töö takistamisega, Valgevene rahvusvähemuste vabaduste piiramisega, kahe surmanuhtluse täideviimisega märtsis, samuti kohalike valimiste eel toimunud piiravate meetmete ja programmidega opositsiooniliikmete suhtes ning kogu riiki hõlmava Valgevene salateenistuse aktsiooniga kampaania „Tell the truth” vastu 18. mail 2010, mille käigus otsiti läbi palju opositsiooniliikmete kortereid ja kabinette. Regioonide Komitee jälgib kasvava murega valitsuse praeguseid repressiivseid meetmeid ajakirjandusvabaduse tsenseerimiseks, eelkõige mis puudutab internetti, mis on väga suure tähtsusega opositsiooniliste liikumiste omavahelises suhtluses ning millel on oluline roll ka tulevases presidendivalimiste kampaanias;

16.

kutsub Valgevene valitsust tungivalt üles pöörduma tagasi demokratiseerimise teele ning peatama koheselt surmanuhtluste määramise ja täideviimise, inimõiguste rikkumise, kodanikuühiskonna rühmituste hirmutamise ning lõpetama Valgevene rahvusvähemuste poliitilise, majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise piiramise, halvemasse olukorda panemise ja diskrimineerimise;

17.

kutsub Valgevene juhtkonda tungivalt üles enne järgmisi presidendivalimisi tegema olulisi edusamme sellistes valdkondades nagu toimiv moratoorium surmanuhtluse osas, ulatuslik arvamusvabadus, ühinemis- ja kogunemisvabaduse kindlustamine, usuvabaduse kaitse ning opositsioonirühmitustele poliitiliste õiguste tagamine;

18.

kutsub Valgevene valitsust tungivalt üles lisama ka opositsiooni esindajad Valgevene delegatsiooni Euronesti parlamentaarsel assambleel;

19.

märgib, et kohaliku ja piirkondliku omavalitsuse osas on Valgevenes tarvis ulatuslikke kaasajastamismeetmeid, selleks et:

20.

on veendunud, et see annaks panuse Valgevene kodanike elukvaliteedi parandamisse. Regioonide Komitee pakub oma abi omavalitsuste kaasajastamiseks;

21.

viitab rõhutatult sellele, et ELi ja Valgevene suhete järjekordne katkemine mõjutaks negatiivselt kodanikuühiskonna arenevat aktiivsust ja praegust Euroopa-meelsust Valgevene kodanike hulgas;

22.

viitab ELi ja Valgevene vaheliste sõpruslinnade (nt Minsk ja Bonn) aktiivsete projektide olulisusele. Linnade partnerlused moodustavad seoses oma tohutu kogemustepagasi, kontaktide ja võrgustikega Valgevene edasise demokratiseerimise ja ELile lähenemise olulise samba. Need motiveerivad ametnikke ja kodanikke suunama oma pühendumust ja teadmisi sellistesse partnerlustesse;

23.

seoses piirkondliku ja piiriülese koostöö tugevdamisega viitab heanaaberlike suhete kesksele tähendusele ELi liikmesriikide Läti, Leedu ja Poolaga. Suhted tuleb kujundada sõbralikult ning kõigile rahvusvähemustele tuleb oma riigis anda sobilik poliitiline, majanduslik, sotsiaalne ja kultuuriline roll, nii et oleks võimalikud vastastikkusele austusele tuginevad pikaajaliselt stabiilsed suhted;

24.

soovitab ELil jätkata ulatuslikku, avatud ja struktureeritud dialoogi Valgevene ametiasutuste, opositsioonirühmituste ja kodanikuühiskonnaga ning teatada Valgevenele, et partnerlus- ja koostöölepingu ratifitseerimine ning Euroopa naabrus- ja partnerluspoliitika kõigi vahendite ja nende majanduslike eeliste tõhus kasutamine on endiselt võimalik, kui valitsus on omalt poolt valmis tõeliseks muutuseks ning tunnistab õigusriigi põhimõtteid ja inimõigusi ning teostab lisaks reforme kohalike ja piirkondlike omavalitsuste tugevdamiseks;

25.

soovitab seetõttu tungivalt ELil tulevikus siduda nõusolek humanitaarabiprojektideks ja nende läbiviimine ning rahastamisvahendite kasutamine veelgi tugevamalt Valgevene edusammudega inimõigustest kinnipidamisel ja surmanuhtlust käsitleva toimiva moratooriumi loomisel. Samas peab EL jätkuvalt ja veelgi enam tähelepanu pöörama sellele, et eraldatud vahendeid kasutataks sihipäraselt ning et need tuleks kasuks Valgevene humanitaarsele ja õigusriikluse arengule ning mitte autoritaarsete struktuuride ja Minski autoritaarse režiimi tugevdamisele;

26.

soovitab ELil jätkuvalt tähelepanelikult jälgida sisepoliitilise olukorra arengut Valgevenes kuni järgmiste presidendivalimisteni 2010. aasta lõpus/2011. aasta algul ning alles pärast seda teha järeldused edasise koostöö kohta ning lükata edasi 2010. aasta sügiseks kavandatud ümberhindamine;

27.

kutsub Euroopa Nõukogu Kohalike ja Piirkondlike Omavalitsuste Kongressi üles jälgima valimisi Valgevenes, uurides, kas ettevalmistused ja läbiviimine vastavad Euroopa Nõukogu üldtingimustele. Regioonide Komitee pakub omalt poolt senise koostöö jätkamist valimiste vaatlemisel;

28.

soovitab ELil 2011. aasta alguseks koostada eraldi vahearuanne suhetest Valgevenega alates kontaktide taastamisest 2008. aasta oktoobris, et anda enesekriitiline hinnang oma viimase 24 kuu tegevusele Valgevene küsimustes ning teha sellest järeldused edasiseks koostööks demokraatlike valitsusväliste organisatsioonidega Valgevenes;

29.

soovitab kõigil Euroopa institutsioonidel näidata üles solidaarsust Valgevene demokraatlike osalejatega ning tugevdada eelkõige kontakte kohalike ja piirkondlike omavalitsustega, et hajutada võimu keskendumist Minskis. Eesmärk peaks olema kaasata avatud ja demokraatlikult meelestatud arvamuskujundajad eelkõige kohalikul tasandil ja ELi liikmesriikidega piirnevatel aladel aktiivselt koostööläbirääkimistesse, et alt-üles lähenemisega positiivselt mõjutada Valgevene sisepoliitilist arengut;

30.

soovitab veelgi enam tugineda olemasolevatele aruteluplatvormidele, nt kodanikuühiskonna foorum või Minski foorum (IBB Johannes Rau) Dortmundi rahvusvahelise haridus- ja kohtumiskeskuse (Internationales Bildungs- und Begegnungswerk Dortmund) juures Minskis, ning süstemaatiliselt süvendada dialoogi Valgevene ametlike esindajate, opositsiooni, valitsusväliste organisatsioonide, teadlaste ja meedia vahel ning anda kõnealusele dialoogile institutsiooniline raamistik;

31.

soovitab Valgevene demokraatiale suunatud liikumise ja opositsiooniparteidega peetava dialoogi edasisel sisulisel kujundamisel eelkõige keskenduda meedia- ja pressivabaduse temaatikale. Alates 2009. aasta hilissügisest on Valgevene valitsus võtnud siseriikliku ja välismaise ajakirjanduse takistamiseks ning interneti reguleerimiseks erinevaid meetmeid, mis raskendavad sõltumatut ja vaba meediakajastust ning samuti opositsiooniliikumise tegevust. Eelkõige on vabal meediakajastusel oluline roll presidendivalimise kampaanias 2010. aasta lõpus. Komitee saab Valgevenega peetava demokraatiat käsitleva dialoogi edendamiseks anda olulise panuse, kutsudes kõiki Valgevene ametkondi üles kasutama uusi meediakanaleid (nt YouTube, veebipäevikud, Twitter ja teised suhtlusvõrkude vahendid), et lihtsustada opositsiooniliikumiste tööd;

32.

kutsub kooskõlas idapartnerluse vahenditega Valgevene riiklikke ametiasutusi avatud süstemaatilisele dialoogile detsentraliseerimise ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste tugevdamise üle Valgevene poliitilises süsteemis ning pakub selleks välja järgmised teemavaldkonnad:

33.

kutsub Valgevene kohalike omavalitsuste ja demokraatlike valitsusväliste organisatsioonide esindajaid osalema vaatlejatena ELi riikide kohalike omavalitsuste kohtumistel, et ergutada uusi mestimisprojekte ning edendada inimestevahelisi isiklikke kontakte;

34.

pooldab seda, et jätkata ja laiendada Valgevenega tehtava territoriaalse koostöö olemasolevaid vorme, mh INTERREGi sobivate programmide kaudu ELi piirialadel, ning julgustab sealseid omavalitsusi ja valitsusväliseid organisatsioone algatama täiendavaid projekte, et hoida piiriüleseid kontakte ja piire avatumaks muuta;

35.

julgustab eelkõige ELi liikmesriikide Poola, Leedu ja Läti piirialasid veelgi tugevdama piiriülest koostööd Valgevene kohalike ja piirkondlike omavalitsustega, nt sellistes valdkondades nagu:

36.

pooldab seda, et ka edaspidi kasutada ENP vahendeid, edendamaks õpilaste, üliõpilaste ja õpetajate (ERASMUS, TEMPUS) piiriülest vahetust, et parandada Valgevene ja ELi riikide kodanike vastastikust suhtlemist ning edendada seega Euroopa ideed ja teadlikkust kodanikuühiskonna tegevusest Valgevenes.