Regioonide Komitee arvamus teemal „Kevadpakett: ELi tegevuskava aastatuhande arengueesmärkide saavutamiseks”

1. jagab komisjoni poliitilist tahet säilitada Euroopa Liidu juhtpositsioon maailmas vaesusega võitlemisel, mida alustati 2000. aastal, kui ÜRO võttis vastu aastatuhande arengueesmärgid (1);

2. peab kiiduväärseks ELi 12-punktilist tegevuskava, mis tugineb mitmele, nn kevadpaketi moodustavale dokumendile, mille kohta võib leida üksikasjalikumat teavet lisast. ELi eesmärk on töötada välja ühine seisukoht, mõeldes ÜRO korraldusel New Yorgis toimuvale tippkohtumisele käesoleva aasta 20.–22. septembril. Raskest majandus-, sotsiaalsest ja finantskriisist hoolimata on lõppeesmärk tõhustada meie võitlust sadade miljonite naiste, meeste ja laste vaesusega ning määratleda konkreetsed meetmed aastatuhande arengueesmärkidega seotud kohustuste täitmiseks enne 2015. aastat;

3. väljendab heameelt selle üle, et tänu kõnealustele põhjalikke analüüse ja ettepanekuid sisaldavatele dokumentidele on võimalik hinnata praegust olukorda maailmas. Neis on esitatud selge ja üksikasjalik teave iga aastatuhande arengueesmärgi saavutamisel tehtud, ehkki tagasihoidlike edusammude kohta ning liikmesriikide finantsjõupingutuste kohta, mis väljenduvad riigi- ja arenguabi andmises. Neis on hilinemisi ja puudujääke varjamata kirjeldatud nii ELi-siseselt kui ka erinevates rahvusvahelistes organites osapoolte „võitlusvalmis” seadmiseks tehtud algatuste keerukust ning samuti visandatakse neis uusi võimalusi vajalike edusammude kiirendamiseks;

4. peab siiski vägagi kahetsusväärseks, et komisjoni esimeses teatises ei nimetata otsesõnu (2) aastatuhande arengueesmärkide elluviimises osalevate partnerite hulgas ELi liikmesriikide ega ka toetust saavate riikide kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi. Selline eiramine on vastuolus 2005. arenguküsimustes saavutatud üksmeelse seisukohaga Euroopa selle valdkonna poliitika põhisuundade osas; komisjoni 2008. aasta teatisega, milles selgesõnaliselt tunnustatakse kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi arenguprotsessi osalistena; sama teatise alusel koostatud nõukogu järeldustega, mis võeti vastu 10. novembril 2009, ning komisjoni ja Regioonide Komitee kui kohalike ja piirkondlike omavalitsuste esindaja vahelise dialoogiga, mis algatati 22. aprillil 2009 vastu võetud arvamusega 312/2008;

5. peab hädavajalikuks kõrvaldada puudujäägid ELi ühises seisukohas pärast nõupidamist nõukogu ja parlamendiga, ning tunnustada Euroopa kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ning samalaadsete organite rolli vaesusega võitlemisel;

6. ei soovi taas üksikasjalikult peatuda Euroopa kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ning toetust saavate riikide omavalitsuste panusel arengueesmärkide saavutamisse kooskõlas demokraatliku valitsemise põhimõttega: (3) komitee on seda juba toonitanud ja teinud alates 2005. aastast sellekohaseid ettepanekuid kohalike omavalitsuste arengukoostööd käsitlevates arvamustes ning tundus, et sõnumit võeti kuulda (4);

7. meenutab, et 2008. aasta Accra tegevuskavas tunnistatakse kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rolli uues toetuste struktuuris;

8. peab sellegipoolest sobivaks rõhutada praegu, mil EL kavatseb tutvustada oma seisukohti rahvusvahelisel areenil, mõningaid kohalike ja piirkondlike omavalitsustega otseselt seotud punkte;

9. tuletab meelde, et kaheksast aastatuhande arengueesmärgist seitse on seotud vaesuse väga konkreetsete tahkudega. 2010. aastal, kui möödunud on kaks kolmandikku algatuse tähtajast, tehtud vahekokkuvõttes võib näha vastuolulisi tulemusi. Positiivse külje pealt võib täheldada äärmise vaesuse, alla 5-aastaste laste suremuse ja epideemiate teatavat vähenemist ja joogivee kättesaadavuse mõningast paranemist. Negatiivse või lausa väga negatiivsena võib välja tuua nälja ja alatoitumise, ebavõrdsuse hariduse valdkonnas, emade suremuse, AIDSi ja reoveepuhastuse. Sellise üldise olukorra hindamisel, mida on mõjutanud erinevad kriisid – kõigepealt toidu-, seejärel majandus- ja finantskriis, ei tohiks tähelepanuta jätta samas riigis, aga eelkõige maailma eri piirkondade vahel esinevaid erinevusi: isegi kui Hiina saab oma majandusele hoo sisse ja parandab teatud näitajaid, jääb Sahara-tagune Aafrika üha rohkem maha lastele alghariduse pakkumisel, AIDSi vastu võitlemisel ja reoveepuhastuse võimaldamisel. Komitee tuletab ka meelde, et nende seitsme aastatuhande arengueesmärgi saavutamine sõltub kaheksandast arengueesmärgist „osaleda ülemaailmses arengupartnerluses”, mis on hoolimata praegusest kriisiolukorrast kõigi osapoolte solidaarsuse aluseks, et vähendada vaesust maailmas;

10. jagab komisjoni vaadet, et aastatuhande arengueesmärgid on üksteisest sõltuvad. Kevadpaketi dokumentides toodud näidete täiendamiseks ja illustreerimiseks võiks nimetada ka juurdepääsu veele – valdkonda, mida EL jälgib veerahastu programmi kaudu, kuid millele pööratakse palju tähelepanu ka Euroopa kohalike ja piirkondlike omavalitsuste koostöömetemetes. See, kas vesi on joodav, mõjutab kõigi tervist, kuid selle kättesaadavus võimaldab parandada põllumajandustegevust – ja seega omakorda tagada ka paremat varustatust toiduainetega – ning muuta ka naiste ja eelkõige väikeste tüdrukute elu, sest kergendab nende töökoormust ja võimaldab viimastel leida aega haridusele;

11. rõhutab, et aastatuhande eesmärkide täitmise edenemine toimub läbi selliste riiklike süsteemide loomise, milles vahendite väljatöötamisel ja jagamisel arvestatakse nn baasteenuseid, mille abil on võimalik tõhusalt vastata elanikkonna põhivajadustele;

12. soovib selles kontekstis korrata kohalike ja piirkondlike omavalitsuste keskset rolli kirjeldatud teenuste võimaldamisel ja korraldamisel kooskõlas demokraatliku ja tõhusa valitsemise põhimõttega ning lähtudes kodanike heaolust;

13. peab lisaks möödapääsmatuks käsitleda just kohalikul tasandil üht suurtest arengueesmärkide elluviimisel esile kerkivatest raskustest – demograafilisi muutuseid; kohaliku tasandi arenguvajadusi arvestamata ja eriti väikeseid maapiirkondade ettevõtteid toetamata suureneb lahkumine maapiirkondadest, mis suurendab vaesust hiidlinnades, mida ei ole võimalik valitseda, või soodustab teistesse riikidesse emigreerumist;

14. sellest tulenevalt kutsub Euroopa Komisjoni üles lisama arengu kohaliku mõõtme partnerriikidega koostatavatesse piirkondlikesse (s.t kuhu on hõlmatud mitu riiki) ja riiklikesse strateegiadokumentidesse. Komitee tuletab sellega seoses meelde vajadust kaasata kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused arengukavade koostamisse ja elluviimisse. Globaliseerumise väljakutsetele vastamine eeldab, et arvestatakse omavalitsustega, kes vastutavad demokraatliku juhtimise ja kohaliku arengu eest kohapeal;

15. õigete meetmetega annavad kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused panuse rahvastiku teadlikkuse tõstmisse vaesusest praeguses kriisiolukorras olevas maailmas ja sellest, kui hädavajalik on sellele arengu seisukohast reageerida. Solidaarsusel ja kaasatusel põhinevad tegevused võivad anda sisserännanud rahvastikule võimaluse oma päritolumaa kultuuri taasavastamiseks ning osaleda oma päritolumaa kodanikuvabaduste ja arengu põhitingimuste tugevdamisel;

16. väljendab heameelt, et EL (komisjon ja liikmesriigid) on esimene ametliku arenguabi rahastaja maailmas: (5) kuigi 2010. aasta arenguabi maht (hinnanguliselt 0,45 % SKPst) jääb seatud vahe-eesmärkidest väiksemaks, on ELi tulemus jõukate riikide keskmisest omajagu parem (2010. aastal 0,31 % SKPst);

17. juhib tähelepanu sellele, et mõned liikmesriigid arvestavad ametliku arenguabi alla summad, mida nende kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused eraldavad detsentraliseeritud koostöö algatustele, samal ajal kui teised seda mitmesugustel põhjustel ei tee;

18. peab seega vajalikuks selgelt tuvastada kohalike ja piirkondlike omavalitsuste osa arenguabis nii riikide kui ka maailma tasandil;

19. on seisukohal, et selline selgus arvudes aitab suurendada kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rahalist panust vaesusega võitlemisel maailmas. Kuigi kohalike ja piirkondlike omavalitsuste panus ei piirdu kaugeltki vaid rahalise toetusega, on mõned neist juba seadnud endale eesmärgi eraldada 0,7 % oma vahenditest arenguriikidele suunatud koostöömeetmetele. Mõnikord on nad isegi loonud rahastamismehhanismid, mis on mõeldud mingitele konkreetsetele vajadustele (nt Prantsusmaa seoses juurdepääsuga veele);

20. lisaks võiks kaaluda võimalust, et Euroopa kõik 100 000 kohalikku ja piirkondlikku omavalitsust igal tasandil võtaksid oma riigi õigusakte järgides vastu otsuse suunata vabatahtlikult arenguabisse vähemalt üks euro elaniku kohta. Need kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused, kes ei tegele otseselt detsentraliseeritud koostööga, võiksid maksta omapoolse toetuse kohalike omavalitsuste arenguabi fondi, nii nagu seda praegu Hispaanias tehakse. Selles panuses võiks hinnata ka arengule kaudselt kaasa aitavaid meetmeid (näiteks seoses üldsuse teavitamisega vaesusest maailmas);

21. jagab Euroopa ametivõimude seisukohta, et koos arengumaadega tuleb töötada selle nimel, et kohandada nende maksubaasid demokraatlikule valitsemisele sobivatele alustele ja tavadele ning võidelda maksuparadiiside ja korruptsiooniga. Komitee toetab samme, mida kõnealused riigid kavatsevad selles valdkonnas teha;

23. rõhutab kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ja kodanikuühiskonna ühist rolli arenguhariduse andmisel ning üldsuse teadlikkuse tõstmisel maailmas valitseva vaesuse probleemist: ilma kodanikelähedaste algatusteta ja usalduseta fondide kasutamise osas on veelgi raskem saavutada Euroopa kodanike hulgas mõistmine, et kriisi ajal on vaja finantssolidaarsust rahvastega maailma muudes piirkondades;

24. tervitab ELi võetud algatusi rakendada Euroopa arengukonsensuse seda põhimõtet, mille kohaselt see Euroopa tegevuspoliitika, mis arengut ei puuduta, ei tohi olla vastuolus vajalike jõupingutustega aastatuhande arengueesmärkide saavutamiseks. Komitee tuletab meelde, et 2009. aasta novembris otsustas nõukogu, et jõupingutused keskenduvad peamiselt viiele prioriteetsele valdkonnale kaheteistkümnest asjaomasest poliitikavaldkonnast: kaubandus ja rahandus, kliimamuutused, toiduga kindlustatus kogu maailmas, ränne ja turvalisus;

25. seepärast märgib muu hulgas, et 2013. aasta järgses ühises põllumajanduspoliitika reformis tuleb võtta arvesse ülemaailmset toiduga kindlustatust ning et arenguriikidest pärit kõrgelt kvalifitseeritud spetsialistide sisserännet tuleb toetada korduvrände vormis, nii et need riigid ei jääks ilma arenguks ja aastatuhande arengueesmärkide täitmiseks vajalikest oskustest, eelkõige tervishoiu valdkonnas. Samuti tuleb kohalikus arengus arvestada keskkonnamõõdet;

26. Regioonide Komitee tervitas 2009. aasta aprillis vastu võetud arvamuses (CdR 312/08 fin) siiralt abi ühtlustamist käsitlevat 2005. aasta Pariisi deklaratsiooni ja peab seda märkimisväärseks edusammuks. Komitee avaldab arvamuses soovi, et eri tasandi koostööd koordineeritaks konsulteerimise kaudu ja läbipaistval viisil. Kuna ühtlustamiseks on vaja andmeid vastavate meetmete kohta, on komitee hakanud tihedas koostöös Euroopa Komisjoniga koostama internetipõhist detsentraliseeritud koostöö atlast, et saada senisest täpsemat pilti sellest, mida, kus ja kuidas Euroopa kohalikud omavalitsusüksused teevad;

27. rõhutab, et Euroopa ja partnerriikide kohalike ja piirkondlike omavalitsusüksuste vahel sõlmitud suhete abil on võimalik konkreetselt edendada Pariisi deklaratsioonis ja Accra tegevuskavas kesksel kohal olevaid demokraatliku omavastutuse ning partnerriikide prioriteetide ja eripärade ühtlustamise põhimõtteid, mille rakendamine ei saa jääda vaid riikidevaheliseks küsimuseks;

28. märgib, et omavalitsusüksuste tasandil rakendatavaid meetmeid võetakse arvesse 2010. aasta veebruari aruandes aastatuhande arengueesmärkide saavutamise kohta 2015. aastaks, (6) mille koostas ÜRO peasekretär septembris toimuvaks koosolekuks. Dokumendis rõhutatakse kõnealuste meetmete olulisust, kuna need põhinevad meetmete koostoimel ja asjaomase elanikkonna osalemisel;

29. soovib väga, et juunikuisel Euroopa Ülemkogul vastu võetavas ELi ühises seisukohas ei unustaks poliitilised juhid, et aastatuhande arengueesmärkide mõte on sadade miljonite inimeste igapäevaelu parandamine ning et rahvusvahelise abi tulemuslikkust saab mõõta just kohalikul tasandil;

30. soovib seega, et omavalitsustasandit võetaks selgesõnaliselt arvesse ELi poolt juunis ja rahvusvahelise kogukonna poolt septembris esitatavates analüüsides ja ettepanekutes. Euroopa 100 000 kohalikku omavalitsusüksust saavad anda elujõudu väikestele ojadele, mis kasvavad suurteks jõgedeks. Selline riikide ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ühtsus võimaldab tugevdada demokraatlikke institutsioone ja toetada rikkuse õiglast jaotust, et saaks neutraliseerida äärmise vaesuse kolde ning saavutada aastatuhande arengueesmärgid vastavalt 2010. aastal võetud poliitilistele ja humanistlikele kohustustele.

Brüssel, 9. juuni 2010

Regioonide Komitee president

Mercedes BRESSO

(1) 1. eesmärk: vähendada vaesust ja nälga maailmas; 2. eesmärk: tagada kõigile algharidus; 3. eesmärk: edendada soolist võrdõiguslikkust; 4. eesmärk: vähendada laste suremust; 5. eesmärk: parandada emade tervist; 6. eesmärk: võidelda HIVi/AIDSi ja muude haiguste vastu; 7. eesmärk: tagada keskkonna säästmine; 8. eesmärk: osaleda ülemaailmses arengupartnerluses.

(2) Paradoksaalsel kombel on erandiks maksundusküsimusi käsitlev dokument, mis ei ole suunatud Regioonide Komiteele.

(3) Linnade ja Kohalike Omavalitsuste Liidu (UCLG) 2009. aasta detsembri dokumendis „UCLG seisukoht abi tõhususe ja kohalike omavalitsuste kohta” on toodud veel arvukaid näiteid.

(4) Arvamused CdR 224/2005 fin, CdR 383/2006 fin, CdR 144/2008 fin ja 2009. aasta aprillis vastu võetud arvamus CdR 312/2008.

(5) Dokumendi SEK(2010) 420 lõplik lisas on eraldi esitatud kõigi 27 liikmesriigi arenguabi määr ja väljavaated 2015. aastaks.