18.1.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 15/34

—

tervitab Euroopa digitaalset tegevuskava, mis on üks ELi 2020. aasta strateegia seitsmest peamisest algatusest. Digitaalse tegevuskava peamine eesmärk on tagada jätkusuutlik majanduslik ja sotsiaalne kasu, mida annab kiirele ja ülikiirele internetile ning koostalitlusvõimelistele rakendustele tuginev digitaalne ühtne turg. Selle rakendamine sõltub piisavalt suurtest ambitsioonidest ja pühendumusest, mis lubab Euroopal üles ehitada uue majandusmudeli, mis rajaneb teadmistel ning vähese CO2-heitega ja kõrge tööhõive määraga majandusel;

—

märgib, et tegevuskavas sisalduvad soovitused on esmajoones suunatud kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele ning et nad võiksid olla tegevuskava elluviimise peamine jõud. Euroopa digitaalse tegevuskava prioriteedid kohalikul ja piirkondlikul tasandil on kodanike elukvaliteedi ja nende sotsiaalse ja majandusliku tegevuse eeltingimused ning need tugevdavad tõhusamaid ja individuaalsetele vajadustele kohandatud avalikke teenuseid, samuti kohalikku äritegevust;

—

rõhutab, et digitaalne ühtne turg on Euroopa digitaalse tegevuskava oluline nurgakivi, mis teeb võimalikuks kogu Euroopat hõlmava turu arengu, edu ja elujõu, et luua ja levitada legaalset digitaalset infosisu ja e-teenuseid ning võimaldada tarbijatele lihtsat, turvalist ja paindlikku juurdepääsu digitaalse infosisu ja teenuste turgudele;

—

tervitab komisjoni algatust lihtsustada autoriõiguste hankimist, haldamist ja piiriülest litsentseerimist, edendades (sidus-) õiguste haldamise juhtimist, läbipaistvust ja üleeuroopalist litsentseerimist, luues õigusliku raamistiku, et hõlbustada kultuuriteoste digiteerimist ja levitamist Euroopas;

—

märgib, et interneti infrastruktuuri rajamisel ja selle kaudu edastatavate teenuste arendamisel on väga oluline tagada turvalisusnõuete täitmine kõigil tasanditel, et tagada eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitse optimaalne tase. Oluline on sellega seoses vältida isiklike andmete igasugust loata jälgimist ja profiilide loomist.

Raportöör

:

Markku Markkula (FI/EPP), Espoo linnavalitsuse liige

Viitedokument

:

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa digitaalne tegevuskava”

KOM(2010) 245 lõplik

1.

tervitab Euroopa digitaalset tegevuskava, mis on üks ELi 2020. aasta strateegia seitsmest peamisest algatusest. Digitaalse tegevuskava peamine eesmärk on tagada jätkusuutlik majanduslik ja sotsiaalne kasu, mida annab kiirele ja ülikiirele internetile ning koostalitlusvõimelistele rakendustele tuginev digitaalne ühtne turg. Selle rakendamine sõltub piisavalt suurtest ambitsioonidest ja pühendumusest, mis lubab Euroopal üles ehitada uue majandusmudeli, mis rajaneb teadmistel ning vähese CO2-heitega ja kõrge tööhõive määraga majandusel;

2.

märgib, et tegevuskavas sisalduvad soovitused on esmajoones suunatud kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele ning et nad võiksid olla tegevuskava elluviimise peamine jõud. Euroopa digitaalse tegevuskava prioriteedid kohalikul ja piirkondlikul tasandil on kodanike elukvaliteedi ja nende sotsiaalse ja majandusliku tegevuse eeltingimused ning need tugevdavad tõhusamaid ja individuaalsetele vajadustele kohandatud avalikke teenuseid, samuti kohalikku äritegevust;

3.

rõhutab, et avaliku sektori osaliste hulgas on tavainimestele kõige lähemal kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused ning nemad vastutavad kodanike heaolu mõjutavate olulisimate teenuste eest. Omavalitsustel on hädasti vaja ära kasutada uusi tehnoloogilisi võimalusi, eriti arvestades majanduskriisi, aga ka demograafilist struktuuri ja kodanike vajaduste muutumist. Koos on kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel ning nendega seonduval äritegevusel ja kolmandal sektoril suurim potentsiaal innovatsiooni ärakasutamiseks. Määrava tähtsusega on see, kui tõhusalt rakendatakse ülikoolide ja teadusasutuste loodud teadmisi kohalikul ja piirkondlikul tasandil;

4.

meenutab, et komitee on pidevalt kutsunud üles investeerima IKT-uuringutesse, et tagada majanduskasv ja uute ettevõtete loomine, ning leiab, et üksnes IKT tõhus kasutamine saab kiirendada uuendusi ja aidata lahendada Euroopa peamisi sotsiaal-majanduslikke probleeme;

5.

märgib, et valitsuse e-teenused on siiani sageli sisaldanud lihtsalt paberipõhise bürokraatia üleviimist internetti. Euroopa Liit ja liikmesriigid peavad olema esirinnas ning suunama Euroopa ja riikliku tasandi jõupingutused tihedas koostöös kohalike ja piirkondlike omavalitsustega sellele, et viia läbi suuremad muutused haldusmenetlustes ja -struktuurides, kasutades IKTd riigiasutuste töö otstarbekuse, kvaliteedi ja tootlikkuse parandamiseks ja nende tõhususe suurendamiseks ning bürokraatia vähendamiseks üldsuse ja ettevõtete jaoks;

6.

tõdeb, et teatises kavandatud tegevuste osas, sellistena nagu nad on, ei näi pööratavat tähelepanu sellele, kas nad vastavad subsidiaarsuse või proportsionaalsuse põhimõttele; rõhutab samas, et kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi tuleks süstemaatiliselt kaasata Euroopa digitaalse tegevuskava tõhusaks elluviimiseks võetavate meetmete väljatöötamisse, rakendamisse ja haldamisse. Põhitähelepanu peaks olema suunatud järgmistele tegevusvaldkondadele: koostalitlusvõime ja standardid, kiire ja ülikiire internetiühendus, digitaalpädevuse, -oskuste ja -kaasatuse parandamine ning IKTst saadav ühiskondlik kasu ELis, näiteks seoses e-valitsuse teenustega, kliimamuutused ja intelligentsed transpordisüsteemid;

7.

tervitab Euroopa digitaalse tegevuskava eesmärki muuta Euroopa maailma tasandil aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu mootoriks;

8.

meenutab nõukogu (transpordi-, telekommunikatsiooni- ja energeetikanõukogu kohtumine 31. mail 2010) (1) järeldusi Euroopa digitaalse tegevuskava kohta, milles märgitakse muu hulgas järgmist:

9.

meenutab Euroopa Parlamendi 5. mai 2010. aasta resolutsiooni Euroopa uue digitaalse tegevuskava kohta, milles märgiti, et „Euroopa saab lõigata digitaalse revolutsiooni vilju vaid siis, kui kõik ELi kodanikud haaratakse kaasa ja saavad võimaluse uues digitaalühiskonnas täiel määral osaleda ja kui poliitikameetmete keskmesse seatakse inimene” ning „arvestades, et kõnealust digitaalset revolutsiooni ei saa enam pidada tööstusliku mineviku edasiarendamiseks, vaid pigem täieliku ümberkujundamise protsessiks” (2);

10.

tõdeb, et infoühiskond on tohutult kiirendanud majanduslikke ja sotsiaalseid edusamme. Vajadust minna infoühiskonnalt üle teadmiste- ja innovatsioonipõhisele ühiskonnale võib käsitleda isegi teatud paradigma muutusena. Euroopa digitaalse tegevuskava tähtsust illustreerib asjaolu, et selle suurprojekti edukas rakendamine on teiste ELi 2020. aasta strateegia suurprojektide õnnestumise eeltingimus;

11.

märgib, et ühiskonna kvaliteedi määrab suures osas selle võime tagada tõeline õppimine ja koostöö ning toota uusi tulevikku suunatud teadmisi. Sellest tulenevalt kehtestab meie ühiskond täiesti uued tingimused töömeetoditele, töökultuurile, teabe õigsuse kontrollimisele, meediapädevusele jne;

12.

tõdeb, et digiteerimine ja globaliseerumine on kiiresti muutnud majandusprotsesse. OECD uuringud näitavad, et IKT-l on kaugeleulatuv mõju konkreetsete ettevõtete majandustulemustele ja edule, eelkõige siis, kui see on seotud investeeringutega oskustesse, organisatsioonilise muutuse, innovatsiooni ja uute ettevõtete loomisega (3);

13.

rõhutab, et Euroopa digitaalse tegevuskava rakendamist ei saa vaadelda lahus elukestva õppe ja inimkapitali arengust ega nende edendamiseks vajalikest meetmetest. Edu võti on see, kui hästi ja kui laialdaselt üle ELi on võimalik töötavaid kogukondi ja üldsust, st üksikisikuid ja erinevaid kogukondi, innustada aktiivselt osalema oluliselt innovaatilisema ja tootlikuma Euroopa loomisel. Täieliku edu saavutamiseks innovaatilistes kohaliku tasandi tegevustes, ettevõtluses, ettevõtete kasvus ning üldiselt innovaatilise avaliku, ettevõtlus- ja kolmanda sektori partnerlusalgatustes on vaja kindlat poliitilist pühendumist kõigil tasandeil (EL, liikmesriigid, omavalitsused);

14.

toonitab, et võime innovatsiooniprotsessi hoogustada ja kiirelt rakendada on võrgustikuna toimivate ühiskondade jaoks määrava tähtsusega edutegurid. See nõuab piirkondadelt ja linnadelt rohkem võrdlusanalüüse ja suuremat koostööd, et nad suudaksid vastata väljakutsetele innovaatiliste lahendustega ja rakendada parimaid tavasid vastavalt kohalikele oludele ja kultuurile;

15.

rõhutab, et avalike teenuste arendamisel peaksid juhtivad põhimõtted olema avatus, taaskasutamine ja tehnoloogiline neutraalsus;

16.

rõhutab, et täies mahus tuleks rakendada Euroopa kogu potentsiaali IKT-teenuste arendamiseks avalikus ja erasektoris, ning kasutada IKTd kohalike ja piirkondlike omavalitsuste teenuste parandamise vahendina sellistes valdkondades nagu tervishoid, haridus, avalik kord, turvalisus ja sotsiaalteenused. Euroopa Liidu toetatavad avaliku ja erasektori partnerlused, mis avalike IKT-teenuste valdkonnas kaasavad kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi ning IKT arendusega tegelevaid VKEsid, võivad olla nurgakivi kohalike oskuste ja teadmiste arendamisele kogu ELis (4);

17.

meenutab, et digitaalne ühtne turg pakub tohutuid võimalusi Euroopa kodanikele mitte ainult klientide, vaid ka ettevõtjate ning loomemajanduse ja muude ettevõtete teadmistevaldkonna spetsialistidena;

18.

juhib tähelepanu asjaolule, et Euroopa digitaalse tegevuskava rakendamine nõuab kogu Euroopas radikaalseid muutusi suhtumises: tahet teha tavapäraseid piire ületavat horisontaalset ja valdkonnaülest tööd, struktuuride ja mõtteviisi muutumist koostöö suunas. Soovitud tulemust ei ole võimalik saavutada tavapäraste arenguprojektide abil. Ulatuslikud teedrajavad projektid, mis kasutavad Euroopa tippteadmisi, kaasates kõiki sidusrühmi, pakuvad võimalust soovitud muutuste saavutamiseks. Eritähelepanu tuleb pöörata projektitulemuste levitamisele ja rakendamisele kohalikul tasandil;

19.

tõstab esile tõsiasja, et Euroopal on vaja realistlikumat ja kasutajakesksemat teadus- ja uuendustegevust. Eluslaborid kui ülikoolide ja tööstuse koostööplatvormid on üleeuroopaline kontseptsioon, mida on vaja edasi arendada, kaasates sellesse lõppkasutajad. Hästitoimivad teenuseprotsessid võimaldavad kasutajatel aktiivselt osaleda teadus- ja uuendustegevuses ning innustavad õppimist kõigi sidusrühmade hulgas. Sel võib olla tugev positiivne mõju kohaliku tasandi teenuseprotsesside uuendamisele ja regionaalkoostöö elavdamisele. Digitaalse tegevuskava rakendamine peaks hõlmama stiimuleid, et innustada kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi ja ülikoole tegema koostööd vajalike eluslaborite kontseptsioonide väljatöötamiseks;

20.

kordab, et juurdepääs taskukohase hinnaga kvaliteetsele lairibaühendusele tõstab kodanike elukvaliteeti ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste osutatavate teenuste kvaliteeti, aidates samal ajal mikroettevõtetel ja VKEdel oma tooteid levitada. Võib arvata, et just äärepoolseimad piirkonnad ja kogukonnad saavad suurt kasu kiiremast ja ulatuslikumast juurdepääsust lairibateenustele (5);

21.

kutsub linnu ja piirkondi üles tegema koostööd, et luua uuteks innovatiivseteks lahendusteks vajalik kriitiline mass. EL ja liikmesriigid peaksid uutele kommertskasutuse-eelsetele hangetele looma soodsad tingimused, suurendades sel viisil avaliku sektori valmisolekut nii järkjärgulisteks kui ka radikaalseteks uuendusteks. Energiatõhusus ja intelligentne liiklus on näited valdkondadest, kus on vaja uusi radikaalseid arenguid, et aidata kohapealset elluviimist;

22.

märgib, et hoonestatud keskkonna haldamine ja linnaplaneerimine on sektorid, millel on suur mõju kohalikule majandusele ning ka elukeskkonna kvaliteedile. Uued arengud teabehalduses võivad oluliselt kaasa aidata uue ambitsioonikama kliimarežiimi loomisele. Ehitusteabe modelleerimist (Building Information Modelling) kasutatakse aktiivselt rajatiste haldamisel rajatise füüsiliste ja funktsionaalsete omaduste digitaalseks esitamiseks. Seda kontseptsiooni tuleks laiendada piirkondlikule ja linnaplaneerimisele. Siis toimiks see jagatud teadmisteressursina piirkonna kohta, moodustades usaldusväärse aluse elutsükli analüüsile, kasutajale suunatud äriprotsesside arengule ja otsuste langetamisele;

23.

rõhutab, et digitaalne ühtne turg on Euroopa digitaalse tegevuskava oluline nurgakivi, mis teeb võimalikuks kogu Euroopat hõlmava turu arengu, edu ja elujõu, et luua ja levitada legaalset digitaalset infosisu ja e-teenuseid ning võimaldada tarbijatele lihtsat, turvalist ja paindlikku juurdepääsu digitaalse infosisu ja teenuste turgudele;

24.

märgib, et avaliku sektori teabe kättesaadavaks tegemine toob kasu ühiskonnale tervikuna. Uute tavade väljatöötamine seotud avalike andmete kasutamiseks on samm kasutajakeskse teenuseprotsessi suunas. Muud hüved võivad esineda innovatiivsete teenuste, uute ärimudelite ja avaliku sektori tõhususe paranemise kujul ning seetõttu tervitab komitee avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamist käsitleva direktiivi läbivaatamist;

25.

tervitab Europeana – Euroopa digitaalse raamatukogu, muuseumi ja arhiivi käivitamist, et muuta Euroopa kultuuri- ja teaduspärand kättesaadavaks kõigile internetikasutajatele (6). Juurdepääs Euroopa kultuuripärandile on põhiline vahend, mille abil edendada kultuuride mitmekesisuse mõistmist, tugevdada ja ühendada elanikke mitmekeelses ja mitmekultuurilises Euroopas ning suurendada majanduspotentsiaali näiteks turismi ja teadmiste omandamise vallas;

26.

juhib tähelepanu, et ühtsete Euroopa standardite puudumine e-kaubanduse elektrooniliste sõnumite, eelkõige arvete esitamise kohta on toimiva digitaalse ühtse turu elluviimise üks suuremaid takistusi;

27.

toetab ettepanekut e-allkirja käsitleva direktiivi läbivaatamiseks eesmärgiga tagada õiguslik raamistik turvaliste e-autentimise süsteemide piiriüleseks tunnustamiseks ja koostalitluseks;

28.

tervitab komisjoni algatust lihtsustada autoriõiguste hankimist, haldamist ja piiriülest litsentseerimist, edendades (sidus-) õiguste haldamise juhtimist, läbipaistvust ja üleeuroopalist litsentseerimist, luues õigusliku raamistiku, et hõlbustada kultuuriteoste digiteerimist ja levitamist Euroopas;

29.

rõhutab vajadust viia kasutajate ja intellektuaalomandi õiguste valdaja õigused omavahel tasakaalu. Meetmed intellektuaalomandi õiguse kaitseks ei tohiks pärssida kasutajate õigust kasutada vabalt digitaalset infosisu, nagu see on võimalik analoogformaadi puhul. Samuti ei tohi kodanike võrgupõhisele infosisule juurdepääsu või eneseväljenduse õigus piirduda sisu filtreerimise või intellektuaalomandi õiguse kaitsest lähtuva juurdepääsu keelamisega võrgule;

30.

tervitab ettepanekut reformida IKT standardite rakendamise Euroopa eeskirju nii, et need võimaldaksid kasutada teatavaid IKT foorumite ja konsortsiumide koostatud standardeid ning loodab, et komisjon esitab kõnealuste standardite toimiva määratluse, nimetades neid kas avatud standarditeks või avatud spetsifikaatideks;

31.

on nõus, et liikmesriigid peaksid ellu viima koostalitluse ja standardite osas võetud kohustused, mis võeti ministrite deklaratsioonis Malmös ja Granadas, eelkõige avatud standardite ja spetsifikaatide osas;

32.

rõhutab, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused peaksid olema kaasatud ning tegema aktiivselt laiaulatuslikku koostööd, et parandada haldusasutuste vahelist koostalitlusvõimet ja avalike teenuste osutamise tõhusust (7);

33.

rõhutab, et uued osalusplatvormid ja interaktiivsed ühisloomisteenused (Web 2.0 ja sellele järgnevad arengusuunad), milles kasutajad on muutunud aktiivseteks osalejateks, loojateks või „tarbijaks-loojaks”, pakuvad ainukordset võimalust kasutada ära Euroopa elanike loovust. Väga oluline on luua seda arengut edendav avatuse ja usalduse keskkond ja kultuur;

34.

märgib, et interneti infrastruktuuri rajamisel ja selle kaudu edastatavate teenuste arendamisel on väga oluline tagada turvalisusnõuete täitmine kõigil tasanditel, et tagada eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitse optimaalne tase. Oluline on sellega seoses vältida isiklike andmete igasugust loata jälgimist ja profiilide loomist (8);

35.

kutsub üles korraldama laialdast koolitust kogu personalile, eelkõige tehnikaspetsialistidele (nt võrgud, süsteemid, turvalisus, eraelu puutumatus jne), otseselt eri tehnoloogiaid hõlmavate turvamenetlustega töötavale personalile ning uuenduse ja kaasajastamisega üldiselt või kaudselt seotud personalile (nt digitaalse kirjaoskuse õpetamine tarbijatele) usalduse ja turvalisusega seotud teemadel;

36.

rõhutab tungivalt infosisu tootjate vastutust ja asjaolu, et võitlus illegaalse ja kahjuliku infosisu vastu peab toimuma ilma teabe vabale liikumisele piiranguid seadmata (sisu filtreerimine, mida mitmed liikmesriigid kasutavad, blokeerib ka sellise sisu, mida ta ei peaks blokeerima ning sageli puudub läbipaistev ja kontrollile alluv menetlus). Tuleb luua viise eelkõige haavatavate kasutajate kaitsmiseks. Sarnaselt tuleb leida viise kahjuliku infosisu jälgimiseks ja selle eemaldamiseks internetist juba eos;

37.

meenutab, et kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on võtmeroll võrdse juurdepääsu tagamisel taskukohase hinnaga lairibaühendusele näiteks piirkondades, kus turumehhanismid seda tagada ei suuda, võttes endale juhtrolli katseprojektide läbiviimisel, et ületada e-juurdepääsu lõhe, ning uute lähenemisviiside arendamisel, mis võimaldaksid muuta avalikud e-teenused kodanikukeskseks (9);

38.

teeb ettepaneku, et rahastamine ja muud toetavad meetmed peaksid abistama vaba juurdepääsuga lairibaühenduse võrkude rakendamist. Neil võrkudel oleks horisontaalne ülesehitus, tuginedes ärimudelile, mis eraldab füüsilise juurdepääsu võrgule teenuste osutamisest. Olemasolevad kiudoptilised võrgud tuleks konkurentsile avada;

39.

tuletab meelde, et toimiv infoühiskonna infrastruktuur tuleb tagada kõigile elanikkonna liikmetele sõltumata nende elukohast. Kiiretel ja töökindlatel sideühendustel, mida täiendavad tõhusad traadita mobiiliteenused, on oluline roll piirkondliku konkurentsivõime, juurdepääsu ja inimeste võrdse kohtlemise edendamisel;

40.

rõhutab, kuivõrd oluline on tagada kõrvalistes ja hõreda asustusega piirkondades raadiospektri kättesaadavus traadita lairibateenuste jaoks ning tervitab komisjoni kavatsust kooskõlastada spektrikasutuse suhtes kohaldatavaid tehnilisi ja õiguslikke tingimusi ning ühtlustada sagedusalasid, et luua mastaabisääst seadmeturgudel ning et tarbijad saaksid kasutada samu seadmeid ja teenuseid kogu ELis;

41.

tunnustab käimasolevat haridussüsteemi muutmist, kuna vaja on radikaalseid muutusi. Hariduse ülesanne ei ole enam suure koguse teabe andmine. Pigem on hariduse tuum õppida õppima, st aidata inimestel parandada oma õpioskusi, mis aitaks neil ise teavet hankida ja töödelda. Siinkohal on digitaalsel kirjaoskusel keskne tähtsus;

42.

rõhutab, et Euroopa digitaalse tegevuskava üks peamisi eesmärke on edendada juurdepääsu avalikule teabele ja e-teenustele ning nende kasutamiskõlblikkust. Euroopa digitaalne tegevuskava peaks olema vahend IKT täielikuks integreerimiseks haridusse ja koolitusse. Digitaalne kirjaoskus, e-oskused ja e-pädevused nõuavad konkreetseid tegevusi ja tõhusat õpikeskkonda kõigi jaoks;

43.

leiab, et e-oskuste levitamise mehhanismide loomine Euroopas aitab kaasata ja ümber õpetada paljusid lisasihtrühmi, kes on praegu mõnikord olemasolevatest ärilistest või akadeemilistest pakkumistest e-oskusi omandada ilma jäetud. IKT võimalused paindliku töökorralduse ja kaugtöö pakkumisel pakuvad märkimisväärseid võimalusi nende elanikkonnarühmade tööhõive uueks korralduseks. Niisugused algatused nõuavad avaliku ja erasektori vahelist partnerlust, esmajoones seetõttu, et kommertsteenuseid ja koolituspakkumisi on vaja spetsiaalselt kohandada konkreetsete rühmade vajadustele;

44.

rõhutab, et Euroopa piirkondlik ja kohalik tasand peavad olema teerajajad, kes rahvastiku vananemisele vastukaaluks rakendaksid uusi IKT-toega süsteemilahendusi, ning kutsub üles töötama välja innovatiivseid IKT-toega kontseptsioone, et Euroopa saaks võtta juhirolli aktiivse vananemise küsimuses digitaalses maailmas;

45.

toonitab, et raamatukogud on kasulik ja tõhus võimalus igakülgsete teabeteenuste pakkumiseks üldsusele sõltumata nende sotsiaalsest staatusest. Euroopa parimaid tavasid võib näha seal, kus raamatukogud on arenenud digitaalseteks kultuuri- ja teabealasteks teeninduskeskusteks ning asuvad paikades, kus inimesed igapäevaselt liiguvad, nt kaubanduskeskused. Selle valguses ei tule uute teenuste ja uue meedia sisu kavandada mitte ainult majanduslikest kriteeriumidest lähtudes, vaid ka sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi arvestades;

46.

rõhutab, et tõhusaks rakendamiseks tuleb arvestada asjaoluga, et kultuuri- ja loomesektorid annavad info- ja kommunikatsioonitehnoloogiale sisu ja aitavad sellega kaasa nende jätkuvale arengule. Digitaalsel tegevuskaval on võtmeroll nende sektorite potentsiaali realiseerimisel ning kultuuri- ja loometegevusega seotud digitaalse infosisu ja e-teenuste ühtse ja turvalise turu loomisel. Kui Euroopa kultuuripärandit soovitakse paremini kasutada, siis tuleb digiteerimist aktiivselt toetada;

47.

soovitab pidada esmatähtsaks IKT-toega kontseptsioonide ja meetodite arendamist teadus- ja arendustegevuse tulemuste levitamiseks ja rakendamiseks tegeliku elu protsessides. Hea näide sellisest tegevusest on konkurentsivõime ja uuendustegevuse programm (Competitiveness and Innovation Programme, CIP), mis on suurepärane platvorm tulevaste internetirakenduste kasutuselevõtu edendamiseks. Kõnealust programmi tuleks laiendada, eraldades olulisi täiendavaid rahalisi vahendeid edukate projektide tulemuste levitamiseks ja rakendamiseks kohalikul ja piirkondlikul tasandil;

48.

peab oluliseks digitaaltehnoloogia meetodite kasutamist kodanike kaasamise edendamise vahendina. Näiteks tuleks kohalikul ja piirkondlikul tasandil luua selliseid digitaalseid arutelufoorumeid ja töökeskkondi, et kodanikud saaksid osaleda neile lähedalasuvate igapäevateenuste arendamises;

49.

tõstab esile asjaolu, et Euroopa digitaalsel tegevuskaval on tohutu potentsiaal toimida piirkondade ja omavalitsuste jaoks stiimulina reformida Euroopa koostöö raames oma teenuse- ja tootmisprotsesse. Piirkonnad ja omavalitsused kogu Euroopas peaksid põhjalikult reformima oma struktuure, töömeetodeid ja protsesse võrdlusanalüüsi alusel ning nii omavahelises koostöös kui ka koostöös ülikoolide ja ettevõtetega. Koostöö ja rahastamine ELi tasandil lubaks võtta ka suuremaid riske. EL peab kasutusele võtma uue tava, mille alusel on investeeringute juhtmõte see, et osa kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi on teerajajad, aktiivsed teadlased, katsetajad ja otsuselangetajad, kes arendavad uusi tulevikulahendusi kõigi hüvanguks;

50.

rõhutab tungivalt teenuseprotsesside uuendamise vajadust nii avalikus kui ka erasektoris, et kasutada täiel määral ära hüved, mis tulenevad IKT abil teostatavast protsessi ümberkorraldamisest. E-arvete ja e-identimise ulatuslikum kasutamine nõuab eestvedajaid, koostööd ja standardimist;

51.

rõhutab Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi tähtsust ja tõdeb, et selle valdkondlikud prioriteedid – tulevane info- ja kommunikatsiooniühiskond, kliimamuutused ja säästev energia – on ELi 2020. aasta strateegia jaoks võtmetähtsusega. Instituudil võib olla praktiline mõju kohalikul ja piirkondlikul tasandil, aidates välja töötada ja levitada uusi kontseptsioone ning piirkondliku ja kohaliku tasandi innovatsiooni uusi tavasid. Selleks on vaja, et mõned kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused oleksid valmis piisavalt investeerima oma piirkonna muutmisesse instituudi ja eluslabori algatuste katsepolügooniks, kus kodanike ja kogukondade eri rühmad annavad aktiivse, kasutajale suunatud panuse;

52.

märgib, et isegi väikesed kohaliku ja piirkondliku tasandi asutused võivad olla kitsastes erialavaldkondades ülemaailmset huvi pakkuvate teadmiste allikaks, eriti juhul, kui nad osalevad globaalsetes võrgustikes ja teevad koostööd teadmistepõhiste ettevõtetega (10);

53.

innustab komisjoni arendama edasi teadmiste kolmnurga ja eluslaborite käsitlust, sest need saaksid suurendada eri tegevuste sünergiat tänu tugevale seosele tegeliku elu väljakutsetega ja probleemide lahendamisega;

54.

kinnitab, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused on valmis võtma järjest aktiivsema rolli teadus-, tehnoloogia- ja innovatsioonipoliitika elluviimise edendamisel, eeldusel, et kõigis ELi programmides ja projektides otsustatakse sellise lähenemisviisi kasuks, mille puhul oleks rahastamise põhikriteeriumiks vastava projekti valdkonnas olemasolevate oskuste ja teadmiste kaardistamine ning nende tõhus kasutamine;

55.

soovitab tõhusamalt rakendada ülikoolide ja tööstuse eesliini arengutest saadud innovaatilisi kogemusi, et tugevdada kogu Euroopas teadmistevaldkonna spetsialistidelt nõutavaid ulatuslikke pädevusi;

56.

jagab seisukohta, et on vaja edendada interneti haldamise rahvusvahelistumist ja ülemaailmset koostööd, et tagada interneti stabiilsus, võttes aluseks paljusid sidusrühmi hõlmava mudeli, ning on nõus komisjoniga, et on vaja toetada interneti haldamise foorumi tegevuse jätkamist ka pärast 2010. aastat;

57.

leiab, et Regioonide Komiteele tuleks kohalike ja piirkondlike omavalitsuste esindajana ning seoses viimaste arengutega ning heade digiteerimistavadega kogu Euroopas anda kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ja nende esindusorganisatsioonide kõrval proaktiivne roll Euroopa digitaalse tegevuskava juhtimistsüklis (nt eksperdirühmades ja iga-aastasel digitaalsel assambleel). Kohaliku ja piirkondliku tasandi osalejatele ja neid esindavatele organisatsioonidele tuleks anda tugev ja väljapaistev roll;

58.

märgib, et digitaalne tegevuskava on väga oluline ka teiste suurprojektide edu jaoks. Seetõttu tuleb oluliselt suurendada koostööd eri peadirektoraatide ja programmide vahel ning digitaalse tegevuskava rakendamise rahastamist tuleks suunata eeskätt läbi juba olemasolevate programmide.