18.1.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 15/23

—

soovib antud kontekstis rõhutada, et avaliku ja erasektori partnerlust ei tohiks vaadelda esmajoones lühiajalise finantslahendusena, vaid analüüsimisel tuleb aluseks võtta kogu periood, alates planeerimisest, väljatöötamisest, rahastamisest kuni elluviimise ja rakendamiseni, võttes arvesse asjaolu, et projekti kogumaksumus sõltub projekti kestusest, mis võib mõnel juhul olla kuni 30 aastat;

—

leiab, et avaliku ja erasektori partnerlus ei ole kohane kõigis olukordades, vaid iga projekti, avaliku teenuse või uuenduse puhul tuleb eraldi hinnata, kas partnerluse sõlmimine erasektoriga pakuks lisaväärtust;

—

leiab, et komisjonil on praegu liiga vara teenuste kontsessioone reguleerida. Kui komisjon otsustab siiski laiendada ühenduse riigihangete direktiivi teenuste kontsessioonidele, siis on väga oluline, et eeskirjad oleksid võimalikult lihtsad ja paindlikud. Sel juhul peaksid eeskirjad juhinduma riiklike ehitustööde kontsessioone reguleerivate direktiivide sätetest, aga mitte mingil juhul teenustelepinguid käsitlevatest eeskirjadest.

Raportöör

:

Catarina Segersten Larsson (SE/EPP) Värmlandi lääni landstingi liige

Viitedokument

:

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Era- ja avaliku sektori investeeringute kasutamine majanduse elavdamiseks ja pikaajalise struktuurimuutuse saavutamiseks: avaliku ja erasektori partnerluse arendamine”

KOM(2009) 615 lõplik

1.

avaldab ELile ja liikmesriikidele tunnustust selle eest, et nad viivad ellu ambitsioonikat majanduse elavdamise kava, mille eesmärk on stabiliseerida finantssektorit ja piirata finants- ja majanduskriisi negatiivset mõju nii üldsusele kui ka reaalmajandusele. Siiski soovib komitee rõhutada kohaliku ja piirkondliku tasandi kaasamise tähtsust;

2.

arvab, et kõnealuse majanduse elavdamise püüdlusega seoses võib avaliku ja erasektori partnerlus osutuda heaks võimaluseks, et viia ellu infrastruktuuriprojekte, osutada avalikke teenuseid ja edendada uuendusi;

3.

soovib antud kontekstis rõhutada, et avaliku ja erasektori partnerlust ei tohiks vaadelda esmajoones lühiajalise finantslahendusena, vaid analüüsimisel tuleb aluseks võtta kogu periood, alates planeerimisest, väljatöötamisest, rahastamisest kuni elluviimise ja rakendamiseni, võttes arvesse asjaolu, et projekti kogumaksumus sõltub projekti kestusest, mis võib mõnel juhul olla kuni 30 aastat;

4.

leiab, et avaliku ja erasektori partnerlus ei ole kohane kõigis olukordades, vaid iga projekti, avaliku teenuse või uuenduse puhul tuleb eraldi hinnata, kas partnerluse sõlmimine erasektoriga pakuks lisaväärtust;

5.

kutsub kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi üles hoolikalt analüüsima kõiki finantslahendusi, k.a avalike infrastruktuuride või muude avaliku ja erasektori partnerluse projektide võimalikke piiriüleseid liisingulepinguid, mida nad juba on sõlminud või mida nad võib-olla kavatsevad sõlmida tulevikus, et vältida negatiivseid üllatusi, millel võivad olla tõsised tagajärjed nende eelarvele;

6.

märgib, et liikmesriikide finantseerimislahendused erinevad. Mõnes liikmesriigis on kohalikel omavalitsustel näiteks võimalus ise anda laenu ja finantseerida suuri investeeringuid. Kuna tingimused on nii erinevad, leiab Regioonide Komitee, et avaliku ja erasektori partnerlust saab vaid üksikutel juhtudel kasutada selleks, et kasutada riigi rahalisi vahendeid ja rakendada ulatuslikke projekte tõhusamalt;

7.

arvab, et avaliku ja erasektori partnerlus võib riiklike investeeringute käsitamisel osutuda edukaks, kuid kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused peavad saama otsustada, milline meetod on eri projektide, avalike teenuste või uuenduste puhul sobivaim. Avaliku ja erasektori partnerluse oluline tingimus seisneb selles, et hinnangu annab see või need, kes suudavad erinevaid riske paremini enda kanda võtta;

8.

peab positiivseks seda, et ELi struktuurifondid ja Euroopa Investeerimispank saavad teatud tingimustel eraldada rahalisi vahendeid, mida saab kasutada avaliku ja erasektori partnerlusprojektide toetamiseks;

9.

jagab seisukohta, et avaliku ja erasektori partnerlus võib aidata lahendada kliimamuutuste tagajärjel tekkinud probleeme. Samuti võib see aidata parandada majanduskasvu ja tööhõivet ELi tööstuses ja avalikus sektoris;

10.

soovib siinkohal rõhutada, et väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele tuleb tagada paremad tingimused avaliku ja erasektori partnerluses osalemiseks, kuna see kujutab endast sageli majanduskasvu ja jätkusuutlike töökohtade loomise varjatud ressursi;

11.

märgib, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused suudavad sageli kõige paremini otsustada, kuidas avaliku sektori teenuseid tuleks rahastada. Komitee soovib rõhutada linnade ja piirkondade erinevat rolli, kuna lisaks organiseerimisele, haldamisele ja kontrollimisele peavad nad ka oma vahenditega tegevust korraldama. Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused peavad üldsuse huvides selgelt määratlema eesmärgid, mis tuleb saavutada, pakutavate teenuste kvaliteedi ja hinnapoliitika ning kontrollima nende eesmärkide elluviimist;

12.

on täheldanud, et partnerluse mõistet tõlgendatakse nüüd märksa laiemalt kui varem, ja seepärast teeb komitee ettepaneku, et avaliku ja erasektori partnerlust tõlgendataks jätkuvalt kindlapiirilisemalt, nii et see hõlmaks pikaajalisi suhteid, ühist riskide võtmist ja suurt majanduslikku vastutust. Sellepärast on ülimalt tähtis selgemalt määratleda avaliku ja erasektori partnerluse mõiste, et saavutada asjakohane arutelu ühenduse võimalike edasiste meetmete üle;

13.

peab oluliseks, et avaliku ja erasektori kasvavat partnerlust silmas pidades seatakse sisse rahvusvahelise abi ja kogemuste vahetamise süsteem. Komitee soovib siiski selgelt tuua esile asjaolu, et liikmesriikide olukord on väga erinev ning üks eduka partnerluse eeldus seisneb selles, et partnerlust arendatakse kohalikest ja piirkondlikest tingimustest lähtuvalt. Seepärast on tähtis tagada abi ja eriteadmised kõigis liikmesriikides;

14.

leiab, et kui mingi üksus või rühm luuakse ELi tasandil, on ülimalt tähtis kaasata sellesse kohaliku ja piirkondliku tasandi esindajad ning anda Regioonide Komiteele võimalus määrata kõnealused kohaliku ja piirkondliku tasandi esindajad;

15.

on seisukohal, et suuri investeerimisprojekte tuleb läbi viia äärmiselt hoolikalt, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused ja eraettevõtted ei satuks tagasimaksmisel jätkusuutmatusse olukorda, sest partnerlus tähendab väga pikaajalisi majanduslikke kohustusi. Komitee peab ELi struktuurifondide vahendeid avaliku ja erasektori partnerluse seisukohalt väga tähtsaks. Samuti on komitee seisukohal, et Euroopa Investeerimispanga roll eduka ja uuendusmeelse partnerluse toetamisel ja selleks eelduste loomisel peaks üha kasvama;

16.

tunnustab komisjoni jõupingutusi, mille eesmärk on tagada ELi tasandil, et riigihangete ja kontsessioonidega seoses lähtutakse EÜ asutamislepingus sätestatud läbipaistvuse, võrdse kohtlemise, proportsionaalsuse ja vastastikuse tunnustamise aluspõhimõtetest;

17.

komisjon võiks teha veelgi enam selleks, et riigihankeõigus pakuks võimalusi luua avaliku ja erasektori partnerluse vorme;

18.

märgib, et ELi osalus eraõiguslikes üksustes ja otseinvesteeringud konkreetsetesse projektidesse on küsimused, mida tuleb täpsustada ja selgitada ning mille vastamist subsidiaarsuse põhimõttele tuleb hinnata, enne kui Regioonide Komiteel on võimalus ja eeldus antud teemal seisukohta võtta;

19.

leiab, et komisjonil on praegu liiga vara teenuste kontsessioone reguleerida. Kui komisjon otsustab siiski laiendada ühenduse riigihangete direktiivi teenuste kontsessioonidele, siis on väga oluline, et eeskirjad oleksid võimalikult lihtsad ja paindlikud. Sel juhul peaksid eeskirjad juhinduma riiklike ehitustööde kontsessioone reguleerivate direktiivide sätetest, aga mitte mingil juhul teenustelepinguid käsitlevatest eeskirjadest;

20.

leiab, et avaliku ja erasektori partnerluste edasine arendamine ei tohiks vähendada võimalusi pakkuda töökohti erivajadustega inimestele, tagades kooskõla Euroopa Kohtu kohtupraktikaga.