(1)

Euroopa Liit on seadnud endale eesmärgiks säilitada ning arendada vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevat ala.

(2)

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 82 lõikes 1 on sätestatud, et liidus põhineb kriminaalasjades tehtav õigusalane koostöö kohtuotsuste ja õigusasutuste otsuste vastastikuse tunnustamise põhimõttel.

(3)

Stockholmi programmi kohaselt, mille Euroopa Ülemkogu võttis vastu oma 10.–11. detsembri 2009. aasta kohtumisel, võiks vastastikuse tunnustamise põhimõtet laiendada igat liiki kohtuotsustele ja õigusliku iseloomuga otsustele, mis õigussüsteemist sõltuvalt võivad olla tehtud kriminaalasjades või haldusasjades. Programmis kutsutakse samuti komisjoni ja liikmesriike üles uurima õigusaktide ja praktiliste toetusmeetmete täiustamise võimalusi ohvrite kaitsmise alal. Kõnealuses programmis märgitakse samuti, et kuriteoohvritele võib pakkuda spetsiaalseid kaitsemeetmeid, mis peaksid olema tõhusad kogu liidus. Käesolev direktiiv moodustab osa ühtsest ja terviklikust ohvrite õigusi käsitlevate meetmete kogumist.

(4)

Euroopa Parlamendi 26. novembri 2009. aasta resolutsioonis naistevastase vägivalla kaotamise kohta nõutakse tungivalt, et liikmesriigid täiustaksid naistevastase vägivalla kõigi vormide vastu võitlemist käsitlevaid siseriiklikke õigusakte ja tegevuspõhimõtteid ning võtaksid meetmeid naistevastase vägivalla põhjustega võitlemiseks, eelkõige ennetusmeetmete kaudu, ning kutsutakse liitu üles tagama kõigile vägivalla ohvritele õigus abile ja toetusele. Euroopa Parlamendi 10. veebruari 2010. aasta resolutsioonis soolise võrdõiguslikkuse kohta Euroopa Liidus aastal 2009 toetatakse ettepanekut võtta ohvrite kaitseks kasutusele Euroopa lähenemiskeeld.

(5)

Ühisel sisepiirideta õigusalal on tarvis tagada, et kaitse, mis on füüsilisele isikule tagatud ühes liikmesriigis, oleks jätkuvalt sarnaselt tagatud ka kõigis teistes liikmesriikides, kuhu nimetatud isik liigub või on liikunud. Samuti tuleks tagada, et liidu kodanikud saaksid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikli 3 lõikega 2 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 21 kasutada oma seaduslikku õigust vabalt liikuda ja elada liikmesriikide territooriumil, ilma et see ohustaks nende kaitset .

(6)

Nimetatud eesmärkide saavutamiseks tuleks käesolevas direktiivis sätestada eeskirjad, mille kohaselt saab kaitset, mis tuleneb ühe liikmesriigi („otsuse teinud riik”) õigusaktide kohaselt vastu võetud teatavatest kaitsemeetmetest , laiendada teisele liikmesriigile, kus kaitstav isik otsustab elama asuda või viibida („täidesaatev riik”) ▐.

(7)

Käesolevas direktiivis arvestatakse liikmesriikide erinevaid õigustavasid ja asjaolu, et tõhusat kaitset saab pakkuda ka muu asutuse kui kriminaalkohtu poolt välja antud lähenemiskeelu abil. Käesoleva direktiiviga ei kehtestata kohustust muuta siseriiklikke süsteeme kaitsemeetmete vastuvõtmiseks.

(8)

Käesolevat direktiivi kohaldatakse kaitsemeetmete suhtes, mille eesmärk on kaitsta isikut teise isiku kuriteo eest, mis võib mis tahes viisil ohustada isiku elu, kehalist, psühholoogilist ja seksuaalset puutumatust (nt hoida ära mis tahes vormis esinevat ahistamist) või väärikust või isikuvabadust (nt hoida ära isiku tahtevastast teise riiki toimetamist, ebaseaduslikku jälitamist ja muul kujul esinevat kaudset sundimist), ning hoida ära uusi kuritegusid või leevendada toimepandud kuritegude tagajärgi. Need kaitstava isiku isikuõigused vastavad kõigis liikmesriikides tunnistatavatele ja austatavatele põhiväärtustele. On oluline rõhutada, et käesolevat direktiivi kohaldatakse kaitsemeetmete suhtes, mille eesmärk on kaitsta kõiki vägivallaohvreid, mitte üksnes soopõhise vägivalla ohvreid, võttes arvesse iga asjaomase kuriteo liigi spetsiifilisust.

(9)

Käesolevat direktiivi kohaldatakse kaitsemeetmete suhtes, olenemata sellest, kas asjaomase otsuse võtab vastu kriminaal-, tsiviil- või haldusasjadega tegelev kohus või samaväärne asutus kriminaalmenetluse või mis tahes muu menetluse käigus seoses teoga, mis on olnud või oleks võinud olla eelkõige kriminaalasjades pädevust omava kohtu menetluse objekt.

(10)

Käesolevat direktiivi kohaldatakse kuriteoohvrite või võimalike ohvrite kaitseks välja antud kaitsemeetmete suhtes; seda ei tuleks kohaldada tunnistajate kaitseks välja antud meetmete suhtes.

(11)

Kui käesolevas direktiivis määratletud kaitsemeede antakse välja peamise kaitstud isiku sugulase kaitseks, võib Euroopa lähenemiskeeldu taotleda ja välja anda ka seoses asjaomase sugulasega vastavalt käesolevas direktiivis sätestatud tingimustele.

(12)

Kõiki taotlusi Euroopa lähenemiskeelu väljaandmiseks tuleb käsitleda piisava kiirusega, võttes arvesse iga juhtumi konkreetseid asjaolusid, sealhulgas asja kiireloomulisust, kaitstava isiku eeldatavat saabumiskuupäeva täidesaatva riigi territooriumile ning võimaluse korral kaitstavat isikut ähvardava ohu taset.

(13)

Kui käesoleva direktiivi alusel antakse teavet ohustavale isikule või kaitstavale isikule, tuleks asjakohasel juhul sama teavet anda samuti asjaomase isiku eestkostjale või esindajale. Samuti tuleks pöörata nõuetekohast tähelepanu kaitstava isiku, ohustava isiku või neid menetluses esindavate isikute vajadusele saada teavet, nagu on käesolevas direktiivis ette nähtud, neile mõistetavas keeles.

(14)

Euroopa lähenemiskeelu väljaandmise ja tunnustamise menetluses peaksid pädevad asutused pöörama vajalikul määral tähelepanu ohvrite vajadustele, sealhulgas eriti kaitsetute isikute nagu alaealiste või puudega isikute vajadustele. Samuti tuleks pöörata nõuetekohast tähelepanu kaitstava isiku või ohustava isiku vajadusele saada teavet, nagu on käesolevas direktiivis ette nähtud, neile mõistetavas keeles.

(15)

Käesoleva direktiivi kohaldamisel võib kaitsemeede olla kehtestatud kohtuotsusega, nagu see on määratletud nõukogu 27. novembri 2008. aasta raamotsuse 2008/947/JSK (vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise kohta kohtuotsuste ja vangistuse tingimisi kohaldamata jätmist käsitlevate otsuste suhtes, et teostada tingimuslike meetmete ja alternatiivsete mõjutusvahendite järelevalvet) (2) artiklis 2, või järelevalvemeetmete rakendamise otsusega, nagu see on määratletud nõukogu 23. oktoobri 2009. aasta raamotsuse 2009/829/JSK (Euroopa Liidu liikmesriikides vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise kohta järelevalvemeetmete rakendamise otsuste kui kohtueelse kinnipidamisega seotud alternatiivse võimaluse suhtes) (3) artiklis 4 .

(16)

Kooskõlas Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikliga 6 ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 47 lõikega 2 tuleks ohustavale isikule anda kas kaitsemeetme vastuvõtmiseni viivas menetluses või enne lähenemiskeelu väljaandmist võimalus esitada oma seisukohti ja võimalus kaitsemeede vaidlustada.

(17)

Selleks et ära hoida ohvri vastu kuriteo või uue kuriteo toimepanekut täidesaatvas riigis, tuleks sellele riigile anda õiguslik alus otsuse teinud riigis ohvri kaitseks varem vastu võetud otsuse tunnustamiseks, vältides samuti vajadust, et ohver peaks täidesaatvas riigis uue menetluse algatama või tõendeid esitama, justkui otsuse teinud riik ei oleks otsust teinud. Euroopa lähenemiskeelu tunnustamine täidesaatva riigi poolt tähendab muu hulgas, et kõnealuse riigi pädev asutus, võttes arvesse käesolevas direktiivis sätestatud piiranguid, tunnistab otsuse teinud riigis vastuvõetud kaitsemeetme olemasolu ja kehtivust, kinnitab Euroopa lähenemiskeelus kirjeldatud tegelikku olukorda ning nõustub, et kaitset tuleks pakkuda või jätkuvalt pakkuda vastavalt tema siseriiklikele õigusaktidele.

(18)

Käesolev direktiiv sisaldab kindla arvu kohustusi ja keelde, mida juhul, kui need on kehtestanud otsuse teinud riik ja need sisalduvad Euroopa lähenemiskeelus, tuleks tunnistada ja jõustada täidesaatvas riigis, tingimusel et järgitakse käesolevas direktiivis kehtestatud piiranguid. Liikmesriigi tasandil võib esineda teist liiki kaitsemeetmeid, näiteks ohustava isiku kohustus viibida kindlaksmääratud kohas, kui see on siseriiklike õigusaktidega ette nähtud. Otsuse teinud riik võib niisuguseid meetmeid kehtestada sellise kaitsemeetme vastuvõtmiseni viiva menetluse raames, mis käesoleva direktiivi kohaselt võib olla Euroopa lähenemiskeelu väljaandmise aluseks.

(19)

Kuna liikmesriikides on eri laadi asutustel (kriminaal-, tsiviil- või haldusasjadega tegelevad asutused) pädevus anda välja ja jõustada kaitsemeetmeid, näib kohane, et käesolevale direktiivile vastavas liikmesriikide vahelise koostöö mehhanismis tuleks võimaldada suurt paindlikkust. Seetõttu ei pea täidesaatva riigi pädev asutus tingimata võtma vastu sama kaitsemeedet mis otsuse teinud asutus, vaid tal on teatav vabadus võtta vastu mis tahes meede, mis on tema arvates siseriiklike õigusaktide alusel sarnase juhtumi puhul piisav ja asjakohane, et pakkuda kaitstavale isikule jätkuvat kaitset, võttes arvesse otsuse teinud riigis vastuvõetud ja Euroopa lähenemiskeelus kirjeldatud kaitsemeedet.

(20)

Käesoleva direktiiviga reguleeritavate kohustuste ja keeldude hulka kuuluvad muu hulgas meetmed, mille eesmärk on piirata kaitstava ja ohustava isiku vahelisi isiklikke või kaugkontakte, näiteks nähes ette teatavad tingimused isikute omavaheliseks suhtlemiseks või kehtestades piirangud suhtlemise sisule.

(21)

Täidesaatva riigi pädev asutus peaks teavitama ohustavat isikut, otsuse teinud riigi pädevat asutust ja kaitstavat isikut igast Euroopa lähenemiskeelu alusel võetud meetmest. Ohustava isiku teavitamisel tuleks võtta nõuetekohaselt arvesse kaitstava isiku huvi mitte avalikustada tema aadressi või muid kontaktandmeid. Sellised üksikasjad tuleks teatisest välja jätta, kui aadress või muud kontaktandmed ei sisaldu ohustava isiku suhtes täitemeetmena kehtestatud kohustuses või keelus.

(22)

Kui otsuse teinud riigi pädev asutus on Euroopa lähenemiskeelu tagasi võtnud, peaks täidesaatva riigi pädev asutus Euroopa lähenemiskeelu täidesaatmiseks vastuvõetud meetme jõustamise lõpetama, mis tähendab, et täidesaatva riigi pädev asutus võib asjaomase isiku kaitseks võtta iseseisvalt, oma siseriiklike õigusaktide alusel, vastu oma siseriiklike õigusaktide kohase kaitsemeetme.

(23)

Arvestades seda, et käesolevas direktiivis käsitletakse olukordi, kus kaitstav isik liigub teise liikmesriiki, ei tähenda selle sätete rakendamine mis tahes volituste üleandmist täidesaatvale riigile seoses põhikaristuste või peatatud, alternatiivsete, tingimisi kohaldatavate või lisakaristustega või seoses turvameetmetega, mida on kohaldatud ohustava isiku suhtes, kui viimane elab jätkuvalt kaitsemeetme välja andnud riigis.

(24)

Vajaduse korral peaks olema võimalik kasutada elektroonilisi vahendeid käesoleva direktiivi kohaldamisel vastu võetud meetmete rakendamiseks kooskõlas siseriiklike õigusaktide ja menetlustega.

(25)

Täidesaatva riigi pädev asutus peaks kaitstava isiku kaitse tagamisel osalevate asutuste vahelise koostöö raames teavitama otsuse teinud riigi pädevat asutust Euroopa lähenemiskeelu täidesaatmise eesmärgil täidesaatvas riigis vastuvõetud meetmete mis tahes rikkumisest. See teavitamine peaks võimaldama otsuse teinud riigi pädeval asutusel kiiresti otsustada, kuidas tema riigis ohustatud isiku suhtes kehtestatud kaitsemeetmega seoses asjakohaselt reageerida. Selline reageerimine võib vajaduse korral seisneda vabadusekaotusliku meetme kehtestamises algselt vastuvõetud vabadusekaotuseta meetme asemel, näiteks ennetava vahistamise alternatiivina või karistuse täitmise tingimusliku peatamisena. Kuna selline otsus ei tähenda uue kuriteoga seoses kriminaalkaristuse kehtestamist ex novo, ei takista see täidesaatval riigil vajaduse korral kehtestada Euroopa lähenemiskeelu täidesaatmiseks vastuvõetud meetmete rikkumise eest kriminaal- või muid karistusi.

(26)

Võttes arvesse liikmesriikide erinevaid õigustavasid, peaks juhul, kui täidesaatvas riigis ei oleks Euroopa lähenemiskeelus kirjeldatud tegelikule olukorrale sarnase juhtumi korral olemas kaitsemeedet, täidesaatva riigi pädev asutus teavitama otsuse teinud riigi pädevat asutust Euroopa lähenemiskeelus kirjeldatud kaitsemeetme mis tahes rikkumisest, millest ta on teadlik.

(27)

Käesoleva direktiivi tõrgeteta kohaldamise saavutamiseks iga konkreetse juhtumi puhul peaksid otsuse teinud riigi ja täidesaatva riigi pädevad asutused teostama oma pädevust kooskõlas käesoleva direktiivi sätetega, võttes arvesse ne bis in idem põhimõtet.

(28)

Kaitstavalt isikult ei tohiks nõuda Euroopa lähenemiskeelu tunnustamisest tulenevate kulude kandmist, mis ei ole proportsionaalsed võrreldes sarnase siseriikliku juhtumiga. Käesoleva direktiivi rakendamisel peaksid liikmesriigid tagama, et pärast Euroopa lähenemiskeelu tunnustamist ning selle tunnustamise otsese tagajärjena ei tohiks kaitstavalt isikult nõuda täiendava siseriikliku menetluse algatamist, et saada täidesaatvalt asutuselt otsus, millega võetaks vastu mis tahes meede, mis oleks sarnasel juhul kättesaadav siseriiklike õigusaktide alusel, et tagada kaitstava isiku kaitse.

(29)

Pidades silmas vastastikuse tunnustamise põhimõtet, millele käesolev direktiiv tugineb, peaksid liikmesriigid edendama käesoleva direktiivi kohaldamisel võimalikult suures ulatuses pädevate asutuste vahelisi otsekontakte.

(30)

Ilma et sellega piirataks kohtulikku sõltumatust ja kohtusüsteemi erinevat korraldust liidus, peaksid liikmesriigid kaaluma, kas nõuda neilt, kes vastutavad nende kriminaalmenetluses osalevate kohtunike, prokuröride, politseiametnike ja kohtutöötajate koolituse eest, kes on seotud menetlusega, mille eesmärk on anda välja või tunnustada Euroopa lähenemiskeeldu, käesoleva direktiivi eesmärkide kohase vajaliku koolituse andmist.

(31)

Et lihtsustada käesoleva direktiivi kohaldamise hindamist, peaksid liikmesriigid edastama komisjonile asjaomased andmed, mis on seotud siseriiklike menetluste kohaldamisega Euroopa lähenemiskeelu suhtes, vähemalt selles osas, mis puudutab taotletud, välja antud ja/või tunnustatud Euroopa lähenemiskeeldude arvu. Sellega seoses oleksid kasulikud ka teist tüüpi andmed, näiteks asjaomaste kuritegude liigi kohta.

(32)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärki, nimelt kaitsta ohustatud isikuid, ei suuda liikmesriigid hõlmatud olukordade piiriülese iseloomu tõttu piisavalt saavutada ning ulatuse ja võimaliku mõju tõttu on seda parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(33)

Käesolev direktiiv peaks aitama tugevdada ohustatud isikute kaitset, sel viisil täiendades, kuid mõjutamata juba selles valdkonnas kehtivaid õigusakte, näiteks nõukogu raamotsuseid 2008/947/JSK ja 2009/829/JSK.

(34)

Kui kaitsemeetmega seotud otsus jääb nõukogu 22. detsembri 2000. aasta määruse (EÜ) nr 44/2001 (kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades)  (4) , nõukogu 27. novembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 2201/2003 (mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega)  (5) või vanemliku vastutuse ja lastekaitsemeetmetega seotud kohtualluvust, kohaldatavat seadust, tunnustamist, kohtuotsuste täitmist ja koostööd käsitleva 1996. aasta Haagi konventsiooni  (6) kohaldamisalasse, tuleks sellist otsust tunnustada ja jõustada vastavalt kõnealuse õigusakti sätetele.

(35)

Liikmesriigid ja komisjon peaksid vajaduse korral lisama teabe Euroopa lähenemiskeelu kohta kuriteoohvrite kaitset käsitlevatesse olemasolevatesse haridus- ja teadlikkuse tõstmise kampaaniatesse.

(36)

Käesoleva direktiivi rakendamisel töödeldavaid isikuandmeid tuleks kaitsta vastavalt nõukogu 27. novembri 2008. aasta raamotsusele 2008/977/JSK (kriminaalasjades tehtava politsei- ja õigusalase koostöö raames töödeldavate isikuandmete kaitse kohta)  (7) ja vastavalt põhimõtetele, mis on sätestatud Euroopa Nõukogu 28. jaanuari 1981. aasta konventsioonis üksikisikute kaitse kohta isikuandmete automatiseeritud töötlemisel, mille on ratifitseerinud kõik liikmesriigid.

(37)

Käesolevas direktiivis austatakse põhiõigusi, nagu need on tagatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga, toimides kookõlas Euroopa Liidu lepingu artikliga 6.

(38)

Käesoleva direktiivi rakendamisel julgustatakse liikmesriike võtma arvesse naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise konventsioonis sätestatud õigusi ja põhimõtteid,

a)

keeld siseneda teatavatesse paikadesse või kindlaksmääratud piirkondadesse, kus kaitstav isik elab või mida ta külastab;

b)

keeld otsida kaitstava isikuga mis tahes kontakti, sealhulgas telefoni, elektrooniliste vahendite, kirja, faksi või mis tahes muude vahendite teel, või selliste kontaktide reguleerimine; või

c)

keeld läheneda kaitstavale isikule lähemale kui ettenähtud kaugusele või selle reguleerimine.

a)

kaitstava isiku isikuandmed ja kodakondsus, samuti kõnealuse isiku eeskostja või esindaja isikuandmed ja kodakondsus, kui kaitstav isik on alaealine või piiratud teovõimega;

b)

kuupäev, millest alates kaitstav isik kavatseb asuda elama täidesaatvas riigis või seal viibida, ning teises riigis viibimise periood või perioodid, kui see on teada;

c)

otsuse teinud riigi pädeva asutuse nimi, aadress, telefoni- ja faksinumber ning e-posti aadress;

d)

viide (näiteks number või kuupäev) õigusaktile, millega on kehtestatud kaitsemeede, mille alusel võetakse vastu Euroopa lähenemiskeeld;

e)

kokkuvõte faktidest ja asjaoludest, mis on tinginud otsuse teinud riigis kaitsemeetme kehtestamise;

f)

ohustava isiku suhtes Euroopa lähenemiskeelu aluseks oleva kaitsemeetmega kehtestatud kohustused või keelud, nende kestus ning viide karistusele või sanktsioonile, kui see on ette nähtud, mille võib määrata vastava kohustuse või keelu rikkumise korral ;

g)

selliste tehnoloogiliste vahendite kasutamine, kui need on olemas, mis on antud kaitstava isiku või ohustava isiku käsutusse kaitsemeetme jõustamise eesmärgil;

h)

ohustava isiku isikuandmed, kodakondsus ja kontaktandmed;

i)

kui otsuse teinud riigi pädeval asutusel on selline teave olemas ilma täiendava järelepärimiseta, siis asjaolu, kas kaitstavale isikule ja/või ohustavale isikule on otsuse teinud riigis antud tasuta õigusabi;

j)

vajaduse korral muud asjaolud, mis võiksid mõjutada kaitstavat isikut ähvardava ohu hindamist;

k)

vajaduse korral selgesõnaline viide sellele, et nõukogu raamotsuse 2008/947/JSK artiklis 2 määratletud kohtuotsus või nõukogu raamotsuse 2009/829/JSK artiklis 4 määratletud järelevalvemeetmete rakendamise otsus on juba järelevalvet teostavale riigile edastatud, ning nimetatud riigis sellise kohtuotsuse või otsuse jõustamist teostava pädeva asutuse andmed.

a)

Euroopa lähenemiskeeld ei ole lõplik või seda ei ole lõpule viidud täidesaatva riigi pädeva asutuse poolt kehtestatud tähtaja jooksul;

b)

artiklis 5 sätestatud nõuded ei ole täidetud;

c)

kaitsemeede on seotud teoga, mis ei ole täidesaatva riigi õigusaktide alusel kuritegu;

d)

kaitse tuleneb sellise karistuse või meetme kohaldamisest, mis on täidesaatva riigi õigusaktide kohaselt hõlmatud amnestiaga ning seotud teo või käitumisega , mis kuulub kõnealuste õigusaktide alusel selle riigi pädevusse;

e)

täidesaatva riigi õigusaktide alusel on ohustaval isikul puutumatus, mis muudab Euroopa lähenemiskeelu alusel meetmete võtmise võimatuks;

f)

kriminaalmenetlust ei saa ohustava isiku suhtes alustada, kuna tegu või käitumine, millega seoses on vastu võetud kaitsemeede, on täidesaatva riigi õigusaktide alusel aegunud, kui tegu või käitumine kuulub tema siseriiklike õigusaktide alusel selle riigi pädevusse;

g)

Euroopa lähenemiskeelu tunnustamine on vastuolus ne bis in idem põhimõttega;

h)

täidesaatva riigi õigusaktide kohaselt ei saa ohustavat isikut tema vanuse tõttu võtta kriminaalvastutusele teo või käitumise eest, millega seoses kaitsemeede on vastu võetud;

i)

kaitsemeede on seotud kuriteoga, mis täidesaatva riigi õigusaktide kohaselt on täielikult või suures või olulises osas toime pandud tema territooriumil.

a)

teavitab otsuse teinud riiki ja kaitstavat isikut viivitamata oma keeldumisest ja selle põhjustest;

b)

teavitab kaitstavat isikut vajaduse korral võimalusest taotleda kaitsemeetme võtmist vastavalt siseriiklikele õigusaktidele;

c)

teavitab kaitstavat isikut vajaduse korral õiguskaitsevahenditest, mida võib siseriiklike õigusaktide alusel võtta tema otsuse suhtes.

a)

kehtestada sellise meetme rikkumise tulemusena kriminaalkaristusi ja võtta mis tahes muid meetmeid, kui rikkumine on täidesaatva riigi õigusaktide alusel käsitatav kuriteona;

b)

teha rikkumiste kohta muid kui kriminaalõiguslikke otsuseid;

c)

võtta mis tahes kiireloomulisi ja ajutisi meetmeid rikkumise lõpetamiseks, vajaduse korral kuni otsuse teinud riigi poolt vastava otsuse tegemiseni.

a)

kaitsemeetme ja sellest tulenevalt Euroopa lähenemiskeelu uuendamine, läbivaatamine, muutmine, tühistamine ja tagasivõtmine ;

b)

kaitsemeetme tühistamise tulemusel vabadusekaotusliku meetme kehtestamine, tingimusel et kaitsemeedet on kohaldatud nõukogu raamotsuse 2008/947/JSK artiklis 2 määratletud kohtuotsuse või nõukogu raamotsuse 2009/829/JSK artiklis 4 määratletud järelevalvemeetmete rakendamise otsuse alusel.

a)

muudab Euroopa lähenemiskeelu alusel võetud meetmeid, toimides vastavalt artiklile 9 või

b)

keeldub muudetud kohustuse või keelu jõustamisest, kui tegemist ei ole artiklis 5 osutatud liiki kohustuse või keeluga või kui vastavalt artiklile 7 Euroopa lähenemiskeeluga edastatud teave ei ole täielik ja otsuse teinud riigi pädev asutus ei ole vastavalt artikli 9 lõikele 4 puuduvat teavet määratud tähtajaks esitanud.

a)

kui on selge alus arvata, et kaitstav isik ei ela või ei viibi täidesaatva riigi territooriumil või on kõnealuselt territooriumilt lõplikult lahkunud;

b)

kui Euroopa lähenemiskeelu täidesaatmiseks võetud meetmete maksimaalne kehtivusaeg on vastavalt siseriiklikele õigusaktidele lõppenud;

c)

artikli 13 lõike 6 punktis b osutatud juhul;

d)

kui nõukogu raamotsuse 2008/947/JSK artiklis 2 määratletud kohtuotsus või nõukogu raamotsuse 2009/829/JSK artiklis 4 määratletud järelevalvemeetmete rakendamise otsus on saadetud täidesaatvale riigile pärast Euroopa lähenemiskeelu tunnustamist.