Teisipäev, 6. juuli 2010
P7_TC2-COD(2008)0237

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud teisel lugemisel 6. juulil 2010. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr …/2010, mis käsitleb bussisõitjate õigusi ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2006/2004

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 91 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust, (1)

pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(1)	Liidu tegevuse eesmärk bussiveo alal peaks muu hulgas olema sõitjate kõrgetasemeline kaitse, mis on samaväärne teiste transpordiliikidega ja mis kehtib kõikidel reisidel. Lisaks tuleks täies ulatuses arvestada üldisi tarbijakaitsenõudeid.

(2)	Kuna bussisõitja on veolepingu nõrgem pool, tuleks kõigile sõitjatele tagada kaitse miinimumtase.

(3)	Bussisõitjate õiguste laiendamiseks võetavad liidu meetmed peaksid arvestama peamiselt väikestest ja keskmise suurusega ettevõtjatest koosneva veondussektori erisusi.

(4)

Võttes arvesse eriotstarbeliste liinivedude ja omal kulul korraldatavate sõitjatevedude eripära, tuleks need transpordiliigid jätta käesoleva määruse reguleerimisalast välja. Eriotstarbelised liiniveod peaksid hõlmama puudega ja piiratud liikumisvõimega isikute vedu, töötajate vedu kodust tööle ja tagasi, õpilaste ja üliõpilaste vedu õppeasutusse ja tagasi.

(5)

Võttes arvesse linnaliiniveo, linnalähise liiniveo ja piirkondliku liiniveo (mis moodustab osa linnaliiniveo ja linnalähise liiniveoga ühendatud vedudest) eripära, peaks liikmesriikidel olema õigus kehtestada seda liiki transpordi suhtes erand seoses käesoleva määruse ▐ osa kohaldamisega. Sellise linnaliiniveo, linnalähise liiniveo ja piirkondliku liiniveo kindlakstegemisel peaksid liikmesriigid võtma arvesse selliseid kriteeriume nagu haldusjaotus, geograafiline olukord, vahemaa, teenuse sagedus, planeeritud peatuste arv, kasutatavate busside liigid, piletiskeemid, kõrghooaja ja madalhooaja teenuste vaheline sõitjate arvu erinevus, bussikoodid ja ajakavad.

(6)	Õnnetuse korral, mille tagajärjeks on surm või vigastus, peaksid sõitjad saama tugineda vastutuseeskirjadele, mis on samaväärsed teiste transpordiliikide puhul kehtivatega .

(7)	Vedajad peaksid sõitjate pagasi kaotsimineku või kahjustamise eest vastutama tingimustel, mis on samaväärsed teiste transpordiliikide puhul kehtivaga .

(8)

Sõitjatel peaks lisaks bussiveoteenuse kasutamisega seotud õnnetuse põhjustatud surma või vigastuse või pagasi kaotsimineku või kahjustamise korral vastavalt siseriiklikule õigusele makstavale hüvitisele olema õigus saada abi seoses nende koheste praktiliste ja majanduslike vajadustega pärast õnnetust. Selline abi peaks vajaduse korral hõlmama esmaabi, majutust, toitu, rõivaid, transporti ja matusekulusid . Surma või vigastuse korral teeb vedaja lisaks ettemakseid vahetute majanduslike vajaduste katteks võrdeliselt kahju suurusega, tingimusel et on olemas esmapilgul usutavad tõendid selle kohta, et õnnetuse põhjustas vedaja.

(9)

Bussiveoteenused peaksid olema kasulikud kõigile kodanikele. Seega peaks bussiveoteenuste kasutamine olema puudega ja piiratud liikumisvõimega isikutel võimalik nii nagu teistel isikutel, sõltumata sellest, kas piiratud liikumisvõime on põhjustanud puue, vanus või muu tegur. Puudega ja piiratud liikumisvõimega isikutel on kõigi teiste kodanikega võrdne vaba liikumise ja valikuvabaduse õigus ning õigus võrdsele kohtlemisele.

(10)

Arvestades Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni puuetega inimeste õiguste konventsiooni artiklit 9 ja selleks, et anda puudega ja piiratud liikumisvõimega isikutele teiste kodanikega samaväärne võimalus bussiga sõita, tuleks kehtestada sõidu ajal mittediskrimineerimise ja abistamise eeskirjad. Nimetatud isikutel tuleks seepärast lubada sõita ja nende vedamisest ei tohiks puude või piiratud liikumisvõime tõttu keelduda, välja arvatud, kui see on põhjendatud ohutusega või sõidukite konstruktsiooni või infrastruktuuriga seonduvatel põhjustel. Asjakohaste töökaitseõigusaktide raames peaks puudega ja piiratud liikumisvõimega isikutel olema õigus saada abi bussijaamades ja bussides. Sotsiaalse kaasatuse huvides peaksid asjaomased isikud saama abi tasuta. Vedajad peaksid kehtestama juurdepääsutingimused, kasutades eelistatavalt Euroopa standardimissüsteemi.

(11)

Uute bussijaamade kavandamisel ning suuremate uuendustööde teostamisel peaksid bussijaamade käitajad erandeid tegemata ja olulise tingimusena võtma arvesse puudega ja piiratud liikumisvõimega isikute vajadusi vastavalt universaaldisaini nõuetele . Igal juhul peaksid bussijaamade käitajad määrama kindlaks punktid, kus kõnealused isikud saavad oma saabumisest ja abivajadusest teatada.

(12)	Samuti peaksid vedajad võtma kõnealuseid vajadusi arvesse uute ja uuendatavate sõidukite kavandamise üle otsustamisel.

(13)	Liikmesriigid peaksid olemasolevat infrastruktuuri vajaduse korral täiustama, et vedajad saaksid tagada juurdepääsu puudega ja piiratud liikumisvõimega isikutele ning neid asjakohaselt abistada.

(14)

Personal peaks olema läbinud vastava koolituse, et reageerida puudega ja piiratud liikumisvõimega isikute vajadustele. Bussijuhtide siseriiklike kutsetunnistuste vastastikuse tunnustamise lihtsustamise eesmärgil võiks puuetealase teadlikkuse suurendamise koolitus olla osaks alus- või jätkuõppest, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2003. aasta direktiiviga 2003/59/EÜ reisijate- või kaubaveol kasutatavate teatavate maanteesõidukite juhtide alus- ja jätkuõppe kohta (3). Selleks et tagada koolitusnõuete kehtestamise ja nimetatud direktiivis sätestatud tähtaegade vaheline sidusus, tuleks lubada piiratud perioodiks erandi tegemise võimalust.

(15)	▐ Puudega ja piiratud liikumisvõimega isikuid esindavate organisatsioonidega tuleks puuetealase teadlikkuse suurendamise koolituse sisu ettevalmistamisel konsulteerida või nad ettevalmistamisse kaasata.

(16)

Bussisõitjate õiguste hulka peaks kuuluma õigus saada teavet teenuste kohta nii enne reisi kui ka reisi ajal. Bussisõitjatele antav kogu oluline teave peaks olema kättesaadav ka mõnel muul moel, mis oleks kättesaadav puudega ja piiratud liikumisvõimega isikutele, näiteks suures kirjas, lihtsas keeles, rahvusvahelises pimedate kirjas, kohandatava tehnoloogia abil juurdepääsetavate elektrooniliste teadetena ning audiolintidel .

(17)	Käesolev määrus ei tohiks piirata vedajate õigusi taotleda vastavalt kohaldatavatele siseriiklikele õigusaktidele hüvitist mis tahes isikult, sealhulgas kolmandatelt isikutelt.

(18)

Reisi tühistamisest või olulisest hilinemisest sõitjatele tekkivaid ebamugavusi tuleks vähendada. Selleks tuleks bussijaamadest lahkuvate sõitjate eest piisavalt hoolitseda ja neid tuleks piisavalt teavitada kõikidele kättesaadaval viisil . Samuti peaks sõitjatel olema võimalus reis tühistada ja saada piletite eest hüvitist või jätkata oma reisi või muuta reisi marsruuti rahuldavatel tingimustel. Kui vedajad ei osuta sõitjatele vajalikku abi, peaks sõitjatel olema õigus saada rahalist hüvitist.

(19)

Vedajad peaks oma kutseliitude kaudu tegema koostööd, et võtta sidusrühmi, kutseliite ning tarbijate, sõitjate ja puudega isikute ühendusi kaasates vastu piirkondlikud, siseriiklikud või Euroopa tasandi eeskirjad, mis on suunatud sõitjatele jagatava teabe ja osutatava teeninduse parandamisele, eelkõige reisi tühistamise ja pikaajaliste hilinemiste korral.

(20)

Käesolev määrus ei tohiks mõjutada sõitjate õigusi, mis on kehtestatud nõukogu 13. juuni 1990. aasta direktiiviga 90/314/EMÜ reisipakettide, puhkusepakettide ja ekskursioonipakettide kohta (4). Käesolevat määrust ei tuleks kohaldada juhtudel, kui pakettreis tühistatakse muul põhjusel kui bussiveoteenuse tühistamise tõttu.

(21)	Sõitjaid tuleks nende käesolevas määruses sätestatud õigustest täielikult teavitada, et nad saaksid oma õigusi tegelikult teostada.

(22)	Sõitjatel peaks olema võimalus oma õigusi teostada vedaja rakendatud asjakohase kaebemenetluse raames või esitades kaebuse asjaomase liikmesriigi selleks määratud asutusele või asutustele.

(23)	Liikmesriigid peaksid tagama käesoleva määruse täitmise ning määrama pädeva asutuse või asutused, kes täidab või kes täidavad järelevalve ja jõustamisega seotud ülesandeid. See ei tohiks mõjutada sõitjate õigust pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse siseriikliku õiguse alusel.

(24)	Võttes arvesse liikmesriigi kehtestatud kaebuste esitamise menetlust, tuleks abi käsitlev kaebus eelistatavalt adresseerida käesoleva määruse täitmise tagamiseks määratud asutus(t)ele selles liikmesriigis, kus asub bussi sisenemise või bussist väljumise punkt.

(25)	Liikmesriigid peaksid kehtestama karistused käesoleva määruse rikkumise eest ja tagama nimetatud karistuste kohaldamise. Kõnealused karistused peaksid olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

(26)

Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt tagada sõitjatele võrdväärse kaitstuse ja abistamise tase bussiveol kõikides liikmeriikides, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning meetme ulatuse või toime tõttu on seda parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(27)	Käesolev määrus ei tohiks piirata Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta) (5) kohaldamist.

(28)

Käesoleva määruse täitmise tagamise aluseks peaks olema Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. oktoobri 2004. aasta määrus (EÜ) nr 2006/2004 tarbijakaitseseaduse jõustamise eest vastutavate siseriiklike asutuste vahelise koostöö kohta (tarbijakaitsealase koostöö määrus) (6). Seepärast tuleks kõnealust määrust vastavalt muuta.

(29)

Liikmesriigid peaksid edendama ühistranspordi kasutamist ning võtma kasutusele koostalitlusvõimelised eri transpordiliike hõlmavad teabesüsteemid, lihtsustades sõiduplaanide ning integreeritud hinnainfo ja piletimüügi pakkumist, et parandada eri transpordiliikide kasutamist ja koostalitlusvõimet. Need teenused peavad olema kättesaadavad ka puudega ja piiratud liikumisvõimega isikutele.

(30)

Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid, millele on osutatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 6, pidades samuti silmas nõukogu 29. juuni 2000. aasta direktiivi 2000/43/EÜ, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõtet sõltumata isikute rassilisest või etnilisest päritolust (7), ning nõukogu 13. detsembri 2004. aasta direktiivi 2004/113/EÜ meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta seoses kaupade ja teenuste kättesaadavuse ja pakkumisega (8),

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I   peatükk

Üldsätted

Artikkel 1

Sisu

Käesoleva määrusega kehtestatakse bussivedu reguleerivad eeskirjad järgnevates küsimustes:

a)	sõitjate mittediskrimineerimine vedajate pakutavates veotingimustes;

b)	sõitjate õigused bussiveoteenuse kasutamisel toimunud õnnetusega põhjustatud surma või vigastuse või pagasi kaotsimineku või kahjustamise korral;

c)	puudega ja piiratud liikumisvõimega isikute mittediskrimineerimine ja abistamine;

d)	sõitjate õigused reisi tühistamise või hilinemise korral;

e)	sõitjatele antav miinimumteave;

f)	kaebuste käsitlemine;

g)	täitmise tagamise üldeeskirjad.

Artikkel 2

Reguleerimisala

1.   Käesolevat määrust kohaldatakse liinivedusid kasutavate sõitjate suhtes:

a)	kui bussi sisenemise punkt asub liikmesriigi territooriumil või

b)	bussi sisenemise punkt asub väljaspool liikmesriigi territooriumi ja bussist väljumise punkt asub liikmesriigi territooriumil.

2.   Välja arvatud artiklid 11–18 ning IV–VI peatükk , kohaldatakse käesolevat määrust lisaks sõitjate suhtes, kes kasutavad juhuvedusid, mille puhul sõitja esialgne bussi sisenemise või bussist lõpliku väljumise punkt asub liikmesriigi territooriumil.

3.   Käesolevat määrust ei kohaldata eriotstarbeliste liinivedude ja omal kulul korraldatavate sõitjatevedude suhtes.

4.   Välja arvatud artikli 4 lõige 2, artiklid 7, 9, ja 11, artikli 12 lõige 1, artikli 13 lõige 1, artikli 15 lõige 1, artikkel 18, artikli 19 lõiked 1 ja 2 ning artiklid 21, 25, 27, 28 ja 29, võivad liikmesriigid jätta käesoleva määruse kohaldamisalast välja linnaliiniveod ja linnalähised liiniveod ning piirkondlikud liiniveod, kui need moodustavad osa linnaliinivedude ja linnalähiste liinivedudega ühendatud vedudest, sealhulgas seda liiki piiriülesed veod.

▐

5.   Liikmesriigid teavitavad komisjoni hiljemalt …  (9) eranditest, mida antakse vastavalt lõikele 4 eri liiki teenustele. Komisjon võtab kohaseid meetmeid, kui erand ei ole käesoleva artikli sätetega kooskõlas. Hiljemalt … (10) esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande vastavalt lõikele 4 antud eranditest.

6.   Käesoleva määruse sätteid ei tõlgendata ▐ busse või ▐ bussijaamade ja -peatuste infrastruktuuri puudutavaid tehnilisi nõudeid sisaldavate olemasolevate õigusaktidega vastuolus olevatena .

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   „liiniveod”– sõitjate bussivedu kindlate vaheaegade järel kindlaksmääratud marsruudil, kusjuures sõitjad sisenevad ja väljuvad varem kindlaksmääratud peatustes;

b)   „eriotstarbeline liinivedu”– mis tahes vedaja korraldatav teatavate sõitjaterühmade regulaarne bussivedu, millest muud sõitjad on välja arvatud;

c)   „omal kulul korraldatav vedu”– bussiveod, mida teevad füüsilised või juriidilised isikud mittekaubanduslikel ja mittetulunduslikel eesmärkidel, kus:

—	vedu on sellele füüsilisele või juriidilisele isikule ainult kõrvaltegevus,

—

kasutatavad sõidukid kuuluvad nimetatud füüsilisele või juriidilisele isikule või ta on need omandanud järelmaksuga või neid kasutatakse pikaajalise liisinglepingu alusel ja neid juhib füüsilise või juriidilise isiku töötaja või kõnealune füüsiline isik või tema poolt töölevõetud isik või ettevõtja poolt töölevõetud või lepingulise kohustuse alusel ettevõtte käsutusse antud töötaja;

d)   „juhuvedu”– vedu, mis ei kuulu liinivedude mõiste alla ja mille põhiline eripära on see, et bussiga veetakse kliendi või vedaja enda algatusel kokku pandud sõitjaterühmi;

e)   „veoleping”– vedu käsitlev leping vedaja ja reisija vahel ühe või mitme liini- või juhuveo teostamiseks;

f)   „pilet”– veolepingu sõlmimist kinnitav kehtiv dokument või muu tõend;

g)   „vedaja”– füüsiline või juriidiline isik, kes ei ole reisikorraldaja , reisibüroo või piletimüüja ja kes pakub üldsusele transporti liiniveo või juhuveo vormis;

h)   „tegelik vedaja”– füüsiline või juriidiline isik, kes ei ole vedaja ja kes tegelikult teostab kogu veo või osa veost;

i)   „piletimüüja”– vahendaja, kes sõlmib veolepinguid vedaja nimel;

j)   „reisibüroo”– vahendaja, kes tegutseb sõitja nimel veolepingute sõlmimise eesmärgil;

k)   „reisikorraldaja”– direktiivi 90/314/EMÜ artikli 2 lõikes 2 määratletud korraldaja ▐, kes ei ole vedaja;

l)   „puudega või piiratud liikumisvõimega isik”– isik, kelle liikumisvõime on reisi ajal füüsilise (sensoorse või lokomotoorse, alalise või ajutise) või vaimse puude või kahjustuse või muu puude või vanuse tõttu piiratud ning kelle seisund nõuab asjakohast tähelepanu ning kõikidele sõitjatele kättesaadavate teenuste kohandamist tema erivajadustele;

m)   „juurdepääsutingimused”– asjaomased standardid, juhised ja asjaomane teave juurdepääsu kohta bussidele ja/või määratud bussijaamadele, hõlmates sealhulgas nende rajatisi, mis on mõeldud puudega või piiratud liikumisvõimega isikute jaoks;

n)   „broneering”– mingil kindlal ajal väljuvas liinibussis istekoha broneerimine;

o)   „bussijaam”– mehitatud terminal, kus kindlaksmääratud marsruudi kohaselt on kavandatud liiniveo peatus sõitjate sisenemiseks või väljumiseks ning kus asuvad sellised vahendid nagu registreerimislaud, ooteruum või piletikassa;

p)   „bussipeatus”– mis tahes punkt, mis ei ole bussijaam ning kus kindlaksmääratud marsruudi kohaselt on kavandatud liiniveo peatus sõitjate sisenemiseks ja väljumiseks;

q)   „bussijaama käitaja”– organisatsiooniline üksus liikmesriigis, kes vastutab määratud bussijaama juhtimise eest;

r)   „tühistamine”– varem kavandatud liiniveo ärajäämine;

s)   „hilinemine”– erinevus selle kellaaja vahel, millal liinivedu pidi sõiduplaani kohaselt väljuma ning millal ta tegelikult väljus.

Artikkel 4

Piletid ja mittediskrimineerivad lepingutingimused

1.   Vedaja väljastab sõitjale pileti, välja arvatud juhul, kui õiguse veoteenust kasutada annab mõni muu dokument. Pileti võib väljastada elektroonilisel kujul.

2.   Ilma et see piiraks sotsiaaltariife, pakutakse vedaja kohaldatavaid lepingutingimusi ja tariife avalikkusele, diskrimineerimata lõpptarbijat otseselt või kaudselt tema kodakondsuse alusel või vedaja või piletimüüja asutamiskoha alusel liidus.

Artikkel 5

Muud osapooled

1.   Kui käesolevas määruses sätestatud kohustuste täitmine on usaldatud tegelikule vedajale, piletimüüjale või mõnele muule isikule, on kõnealused kohustused delegeerinud vedaja, reisibüroo, reisikorraldaja või terminalioperaator sellegipoolest vastutav kõnealuse tegeliku kohustuste täitja tegevuse ja tegevusetuse eest.

2.   Lisaks kohaldatakse selle isiku suhtes, kellele vedaja, reisibüroo, reisikorraldaja või terminalioperaator on kohustuse täitmise usaldanud, käesoleva määruse sätteid seoses temale usaldatud kohustusega.

Artikkel 6

Kohustustest loobumise keeld

1.   Käesoleva määruse kohaseid õiguseid ja kohustusi ei tohi piirata ega nendest loobuda, eelkõige veolepingus sisalduva möönva või piirava klausliga.

2.   Vedaja võib sõitjatele pakkuda käesolevas määruses kehtestatud nõuetest soodsamaid lepingutingimusi.

II     peatükk

Hüvitamine ja abi õnnetuse korral

Artikkel 7

Vastutus sõitjate surma ja vigastuste eest

1.    Vedajad vastutavad kooskõlas käesoleva peatükiga kahju eest, mis tuleneb sõitja surmast või vigastusest bussiveoteenuse osutamisega seotud õnnetuse tagajärjel, mis toimus sõitja bussis viibimise ajal, bussi sisenemisel või bussist väljumisel .

2.    Vedaja lepinguvälise kahjuhüvitamiskohustuse suhtes ei kohaldata rahalist piirangut isegi juhul, kui see on ette nähtud seaduse, konventsiooni või lepinguga .

3.     Nõude puhul, mille summa on kuni 220 000 eurot sõitja kohta, ei saa vedaja ennast vastutusest vabastada ega oma vastutust piirata tõendades, et ta rakendas lõike 4 punktiga a ettenähtud abinõusid, välja arvatud juhul, kui õnnetusjuhtumist tuleneva nõude kogusumma ületab summat, mille puhul on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta direktiiviga 2009/103/EÜ (mootorsõidukite kasutamise tsiviilvastutuskindlustuse ja sellise vastutuse kindlustamise kohustuse täitmise kohta)  (11) nõutav kohustuslik kindlustus vastavalt siseriiklikele õigusaktidele liikmesriigis, kus buss tavaliselt asub. Sellisel juhul on vastutus piiratud selle summaga.

4.     Vedaja ei vastuta lõike 1 kohaselt:

a)	kui õnnetuse põhjustasid asjaolud, mis ei olnud seotud bussiveoteenuste osutamisega ja mida vedaja ei oleks suutnud kõigi selles olukorras vajalike abinõude rakendamisele vaatamata vältida ning mille tagajärgi ta ei saanud ära hoida;

b)	kui õnnetus toimus sõitja süül või tema hooletuse tõttu.

Käesolev määrus:

a)	ei käsitle vedajat kui ainsat kahju hüvitamise eest vastutavat isikut ega

b)	piira vedaja õigusi nõuda vastavalt liikmesriigi kohaldatavale õigusele kahju hüvitamist kolmandalt isikult.

Artikkel 8

Kahju hüvitamine

1.     Sõitja surma korral hõlmab artiklis 7 sätestatud vastutusele vastav hüvitis:

a)	sõitja surma tagajärjel tekkinud vajalikke kulutusi, eelkõige kulutusi surnukeha transportimiseks ja matmiseks;

b)	kui surm ei saabu kohe, siis lõikes 2 sätestatud hüvitist.

2.     Sõitja vigastuse või muude füüsilise või vaimse tervise kahjustuste korral hõlmab hüvitis:

a)	vajalikke kulutusi eelkõige ravile ja põetamisele ning transpordile;

b)	sõitja töövõime täielikust või osalisest kaotusest või tema kasvanud vajadustest tuleneva varalise kahju hüvitamist.

3.     Kui sõitja surma tõttu jäävad isikud, kelle ülalpidamiseks ta oli või oleks olnud õiguslikult kohustatud, toetusest ilma, on ka nendel isikutel õigus saada nimetatud toetuse kaotamise eest hüvitist.

Artikkel 9

Sõitjate kohesed praktilised ja majanduslikud vajadused

Bussiveoteenuse kasutamisel toimunud õnnetuse korral osutab vedaja ▐ abi seoses sõitjate koheste praktiliste vajadustega pärast õnnetust. Selline abi hõlmab vajaduse korral esmaabi, majutust, toitu, rõivaid, transporti ja matusekulusid. Surma või vigastuse korral teeb vedaja lisaks ettemakseid vahetute majanduslike vajaduste katteks võrdeliselt kahju suurusega, tingimusel et on olemas esmapilgul usutavad tõendid selle kohta, et õnnetuse põhjustas vedaja. Maksed ega abi ei tähenda vastutuse tunnistamist.

Artikkel 10

Vastutus kaotsiläinud ja kahjustunud pagasi eest

1.     Vedaja vastutab tema vastutusele antud pagasi kaotsimineku või kahjustumise eest. Hüvitise maksimumsumma on 1 800 eurot sõitja kohta.

2.     Bussiveoteenuse osutamisega seotud õnnetuse korral vastutab vedaja sõitjal seljas või käsipagasina kaasas olnud isiklike asjade kaotsimineku või kahjustumise eest. Hüvitise maksimumsumma on 1 300 eurot sõitja kohta.

3.     Vedaja ei vastuta lõigete 1 ja 2 kohaselt kaotsimineku või kahjustumise eest:

a)	kui kaotsimineku või kahjustumise põhjustasid asjaolud, mis ei olnud seotud bussiveoteenuste osutamisega või mida vedaja ei oleks suutnud kõigi selles olukorras vajalike abinõude rakendamisele vaatamata vältida ning mille tagajärgi ta ei saanud ära hoida;

b)	kui pagas läks kaotsi või sai kahjustada sõitja süül või tema hooletuse tõttu.

III   peatükk

Puudega ja piiratud liikumisvõimega isikute õigused

Artikkel 11

Õigus transpordile

1.   Vedajad, reisibürood ja reisikorraldajad ei keeldu puuet või piiratud liikumisvõimet põhjenduseks tuues broneeringu vastuvõtmisest, pileti väljastamisest või muul viisil andmisest ega puudega või piiratud liikumisvõimega isiku bussi sisenemise lubamisest.

2.   Puudega ja liikumispuudega isikute broneeringute ning piletite eest ei võeta lisatasu.

Artikkel 12

Erandid ja eritingimused

1.   Artikli 11 lõikest 1 olenemata võib vedaja, reisibüroo ja reisikorraldaja keelduda isiku broneeringu vastuvõtmisest, talle pileti väljastamisest või muul viisil andmisest või tema bussi sisenemise lubamisest tema puuet või piiratud liikumisvõimet põhjenduseks tuues järgmistel juhtudel:

a)	et täita rahvusvahelises, liidu või siseriiklikus õiguses sätestatud kohaldatavaid ohutusnõudeid või pädevate asutuste kehtestatud tervisekaitse- ja ohutusnõudeid;

b)	kui sõiduki konstruktsiooni või infrastruktuuri, sealhulgas bussipeatused ja -jaamad, tõttu on puudega või piiratud liikumisvõimega isiku bussi sisenemine, bussist väljumine või vedamine ohutul ja praktikas teostataval viisil võimatu.

2.   Broneeringu vastuvõtmisest või pileti väljastamisest või muul viisil andmisest keeldumise korral lõikes 1 esitatud alustel teavitab vedaja, reisibüroo ja reisikorraldaja ▐ asjaomast isikut vedaja osutatavast alternatiivsest transpordivõimalusest.

3.   Kui puudega või piiratud liikumisvõimega isikut, kellel on broneering või pilet ja kes vastab artikli 16 lõike 1 punktis a esitatud nõuetele, ei lubata sellest hoolimata tema puude või piiratud liikumisvõime tõttu bussi siseneda, siis antakse kõnealusele isikule ja teda käesoleva artikli lõike 4 alusel saatvale isikule võimalus valida järgmiste võimaluste vahel:

a)	hüvitise saamise õigus ja vajaduse korral tasuta tagasireisiteenus esimesse väljumiskohta esimesel võimalusel vastavalt veolepingus sätestatule ning

b)	reisi jätkamine või mõistlikel tingimustel alternatiivsete transpordivõimaluste abil marsruudi muutmine veolepingus sätestatud sihtkohta jõudmiseks, välja arvatud juhtudel kui see ei ole võimalik.

Artikli 16 lõike 1 punkti a kohane teavitamata jätmine ei mõjuta pileti eest makstud raha tagasisaamise õigust.

4.    Kui vedaja, reisibüroo või reisikorraldaja keeldub isiku broneeringu vastuvõtmisest, talle pileti väljastamisest või muul viisil andmisest või tema bussi sisenemise lubamisest tema puuet või piiratud liikumisvõimet põhjenduseks tuues käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud põhjustel või kui vastava sõiduki meeskond koosneb ainult ühest isikust, kes sõidukit juhib ja kellel ei ole võimalik osutada puudega või piiratud liikumisvõimega isikule I lisa punktis b kirjeldatud abi, võib puudega või piiratud liikumisvõimega isik nõuda, et teda saadaks teine isik, kes on suuteline osutama puudega või piiratud liikumisvõimega isikule vajalikku abi ▐. Sellist saatvat isikut veetakse tasuta ning võimaluse korral antakse talle istekoht puudega või piiratud liikumisvõimega isiku kõrval.

5.   Kui vedajal, reisibürool või reisikorraldajal on õigus kasutada lõikes 1 sätestatud erandit, teavitab ta viivitamatult puudega või piiratud liikumisvõimega isikut selle põhjustest või isiku taotluse korral teatab talle kõnealustest põhjustest kirjalikult viie tööpäeva jooksul pärast taotluse esitamist.

Artikkel 13

Juurdepääs ja teave

1.   Vedajad ja bussijaamade käitajad kehtestavad või koostavad (vajaduse korral oma organisatsioonide abil) koostöös puudega ja piiratud liikumisvõimega isikuid esindavate organisatsioonidega puudega ja piiratud liikumisvõimega isikute võrdsel alusel transpordile juurdepääsu tingimused.

2.   Vedajad ja bussijaamade käitajad teevad lõikes 1 sätestatud juurdepääsutingimused üldsusele ▐ kättesaadavaks juurdepääsetavas vormis ja samades keeltes kui tavaliselt kõigile sõitjatele avaldatav teave. Kõnealust teavet andes pööratakse erilist tähelepanu puudega ja piiratud liikumisvõimega isikute vajadustele.

3.     Vedajad teevad taotluse korral viivitamata kättesaadavaks koopiad rahvusvahelisest, liidu või riiklikust õigusaktist, millega kehtestatakse ohutusnõuded, millel võrdse juurdepääsu eeskirjad põhinevad. Eeskirjad tuleb esitada juurdepääsetavas vormis.

4.   Reisikorraldajad teevad kättesaadavaks lõikes 1 sätestatud juurdepääsutingimused, mida kohaldatakse nende poolt korraldatavate, müüdavate või müügiks pakutavate reisipakettide, puhkusepakettide ja ekskursioonipakettide juurde kuuluvate reiside suhtes.

5.   Lõigetes 2 ja 4 osutatud teavet juurdepääsutingimuste kohta jagatakse sõitja taotlusel.

6.   Vedajad, reisibürood ja reisikorraldajad tagavad, et puudega ja piiratud liikumisvõimega isikutele on sobivas ja juurdepääsetavas vormis kättesaadav kogu asjakohane üldine teave reisi ja veotingimuste kohta, sealhulgas vajadusel interneti teel broneerimine ja internetis esitatav teave. Teavet jagatakse sõitja taotlusel.

Artikkel 14

Bussijaamade kindlaksmääramine

Liikmesriigid määravad kindlaks bussijaamad, kus antakse abi puudega ja liikumispuudega isikutele. Liikmesriigid teatavad sellest komisjonile. Komisjon avalikustab kindlaksmääratud bussijaamade nimekirja Internetis.

Artikkel 15

Õigus abile kindlaksmääratud bussijaamades ja bussides

1.   ▐ Vedajad ja bussijaamade käitajad osutavad oma pädevusvaldkondade raames puudega ja piiratud liikumisvõimega isikutele liikmesriikide kindlaksmääratud bussijaamades tasuta abi vähemalt I lisa punktis a täpsustatud ulatuses .

2.   ▐ Vedajad osutavad puudega ja piiratud liikumisvõimega isikutele bussides tasuta abi vähemalt I lisa punktis b täpsustatud ulatuses .

Artikkel 16

Abi andmise tingimused

1.   Vedajad ja bussijaamade käitajad teevad koostööd, et osutada puudega ja piiratud liikumisvõimega isikutele abi, tingimusel et:

a)	vedajaid, bussijaamade käitajaid, reisibüroosid ja reisikorraldajaid teavitatakse isiku abivajadusest vähemalt 24 tundi enne sellise abi osutamise vajadust ja

b)	asjaomane isik ilmub kindlaksmääratud punkti: i) vedaja poolt kirjalikult määratud ajaks, mis ei ole rohkem kui 60 minutit enne avaldatud väljumisaega, kui vedaja ja sõitja ei ole kokku leppinud lühemas ajas, või ii) kui aega ei ole määratud, siis hiljemalt 30 minutit enne avaldatud väljumisaega.

2.   Lisaks lõikele 1 teavitavad puudega või piiratud liikumisvõimega isikud vedajat, reisibürood või reisikorraldajat oma istekohaga seotud erivajadustest broneeringu tegemise ajal või pileti eelmüügist ostmise ajal, eeldusel et kõnealune vajadus on sellel ajal teada.

3.   Vedajad, bussijaamade käitajad, reisibürood ja reisikorraldajad võtavad kõik vajalikud meetmed puudega ja piiratud liikumisvõimega isikute abivajadust käsitlevate teadete vastuvõtmiseks. Kõnealust kohustust kohaldatakse kõigis kindlaksmääratud bussijaamades, sealhulgas telefoni ja interneti teel toimuva müügi suhtes.

4.   Juhul kui abivajadusest ei ole vastavalt lõike 1 punktile a ja lõikele 2 teatatud, teevad vedajad, bussijaama käitajad, reisibürood ja reisikorraldajad kõik mõistlikud pingutused, et anda puudega või piiratud liikumisvõimega isikule abi nii, et ta saaks siseneda bussi või ümber istuda väljuvasse bussi või väljuda saabuvast bussist, millele ta on pileti ostnud.

5.   Bussijaama käitajad määravad bussijaamas või väljaspool seda koha, kus puudega ja piiratud liikumisvõimega isikud saavad teatada oma saabumisest ja paluda abi. Kõnealune koht on selgelt märgistatud ning sealt saab kättesaadaval kujul põhilist teavet bussijaama ja osutatava abi kohta.

Artikkel 17

Teabe edastamine kolmandale isikule

Kui reisibürood või reisikorraldajad saavad artikli 16 lõike 1 punkti a osutatud teate, edastavad nad oma tavatööaja jooksul võimalikult kiiresti kõnealuse teabe vedajale või bussijaama käitajale.

Artikkel 18

Koolitus

1.   Vedaja ja vajaduse korral bussijaama käitaja kehtestab puudega inimeste alase koolituse korra, sealhulgas juhendamise, ning tagab, et:

a)	töötajad, välja arvatud bussijuhid, sealhulgas kolmandate isikute värvatud töötajad, kes osutavad puudega ja piiratud liikumisvõimega isikutele otsest abi, läbivad II lisa punktides a ja b kirjeldatud koolituse või juhendamise, ja

b)	sõitjatega vahetult tegelevad või sõitjatega seonduvate küsimustega tegelevad töötajad, sealhulgas bussijuhid, läbivad II lisa punktis a kirjeldatud koolituse või juhendamise.

2.   Liikmesriik võib maksimaalselt kaheks aastaks alates … (12) teha erandi lõike 1 punkti b kohaldamisest seoses bussijuhtide koolitamisega.

Artikkel 19

Hüvitis ratastoolide ja muude liikumisabivahendite eest

1.   Vedajad ja bussijaama käitajad vastutavad juhul, kui nad põhjustavad ▐ ratastoolide, muude liikumisabivahendite või abivahendite kadumise või kahjustumise . Hüvitist maksab vedaja või bussijaama käitaja, kes vastutas kaotsimineku või kahjustamise eest.

2.   Lõikes 1 nimetatud hüvitise määr võrdub kadunud või kahjustatud abivahendi asendusväärtuse või parandamiskuludega.

3.   Vajadusel võetakse kõik abinõud abivahendi kiireks ja ajutiseks asendamiseks. Ratastoolidel, muudel liikumisabivahenditel või abivahenditel on võimaluse korral samasugused tehnilised ja funktsionaalsed omadused nagu kaotsiläinud või kahjustatud abivahendil.

▐

IV   peatükk

Sõitjate õigused reisi tühistamise või hilinemise korral

Artikkel 20

Reisi jätkamine, marsruudi muutmine ja hüvitamine

1.   Juhul kui vedajal on alust arvata, et liinivedu tühistatakse või selle bussijaamast väljumine hilineb rohkem kui 120 minutit või kui on tegemist ülebroneerimisega , tuleb sõitjatel võimaldada viivitamata valida järgmiste võimaluste vahel:

a)	lisakuludeta ja võrreldavatel tingimustel reisi jätkamine või marsruudi muutmine lõppsihtkohta jõudmiseks esimesel võimalusel vastavalt veolepingus sätestatule;

b)	piletihinna hüvitamine ja vajaduse korral tasuta tagasireisiteenus bussiga esimesse väljumiskohta esimesel võimalusel vastavalt veolepingus sätestatule;

c)	lisaks punktis b osutatud hüvitamisele õigus hüvitisele kuni 50 % ulatuses piletihinnast, kui vedaja ei paku võimalust reisi jätkamiseks või marsruudi muutmiseks lõppsihtkohta jõudmiseks, nagu osutatud punktis a. Hüvitis makstakse ühe kuu jooksul pärast hüvitise taotluse esitamist.

2.     Kui buss muutub sõidukõlbmatuks, pakutakse sõitjatele transporti sõidukõlbmatu sõiduki juurest sobiva ootamiskohani või bussijaama, kust on võimalik reisi jätkata.

3.   Kui liinivedu tühistatakse või selle bussipeatusest väljumine hilineb rohkem kui 120 minutit, on sõitjal õigus reisi jätkata, marsruuti muuta või saada vedajalt piletihinna hüvitist.

4.   Lõike 1 punktis b ja lõikes 3 sätestatud hüvitise maksmine toimub 14 päeva jooksul pärast pakkumise tegemist või taotluse kättesaamist. Maksega hüvitatakse kogu pileti ostuhind ärajäänud reisi osa või osade puhul ning juba toimunud reisi osa või osade puhul, kui reis ei oma seoses sõitja esialgse reisikavaga enam mõtet. Reisikaardi või perioodipileti puhul on makse võrdne kaardi või pileti täishinna proportsionaalse osaga. Hüvitis makstakse rahas, välja arvatud kui sõitja on nõus mõne muu hüvitamise vormiga.

Artikkel 21

Teave

1.   Liiniveo tühistamise või hilinemise korral peab vedaja või vajaduse korral bussijaama käitaja teavitama bussijaamadest väljuvaid sõitjaid olukorrast võimalikult kiiresti ja igal juhul mitte hiljem kui 30 minutit pärast reisi sõiduplaanijärgset väljumist ning eeldatavast väljumisajast niipea, kui see on teada.

2.   Kui sõitjad jäävad tühistamise või hilinemise tõttu maha õigeaegselt väljunud ühendusveoteenusest, teeb vedaja või vajaduse korral bussijaama käitaja mõistlikke jõupingutusi, et teavitada asjaomaseid sõitjaid muudest ühendusreisidest.

3.   Vedaja või vajaduse korral bussijaama käitaja tagab, et puudega ja piiratud liikumisvõimega isikud saavad lõigetes 1 ja 2 nõutud teavet kättesaadaval kujul.

Artikkel 22

Abi reisi tühistamise või hilinemise korral

1.   Kui reisi graafikujärgne kestus on üle kolme tunni ning see tühistatakse või bussijaamast väljumine hilineb rohkem kui üks tund , pakub vedaja sõitjatele tasuta:

a)	suupisteid, einet ja karastusjooke ootamisajale vastaval hulgal, kui need on bussis või bussijaamas kättesaadavad või neid on võimalik mõistlikul viisil muretseda;

b)	hotell või muu majutus ning abi bussijaama ja majutuskoha vahelise transpordi organiseerimisel, kui on vajalik üks või mitu ööbimist.

2.   Käesoleva artikli kohaldamisel osutab vedaja erilist tähelepanu puudega ja piiratud liikumisvõimega isikute ning neid saatvate isikute vajadustele.

Artikkel 23

Täiendavad nõuded

Käesolev peatükk ei takista sõitjaid liikmesriigi kohtus nõudmast liinivedude tühistamise või hilinemise tõttu tekkinud kahju hüvitamist vastavalt siseriiklikele õigusaktidele.

Artikkel 24

Sõitjaid soosivad täiendavad meetmed

Vedajad teevad koostööd, et võtta sidusrühmi, kutseliite ning tarbijate, sõitjate ja puudega isikute ühendusi kaasates vastu riigi või Euroopa tasandi meetmed. Nende meetmete eesmärk on sõitjate parem teenindamine, eelkõige pikaajaliste hilinemiste ja reisi katkemise või tühistamise korral, pöörates erilist tähelepanu sõitjatele, kellel on erivajadused puude, piiratud liikumisvõime, haiguse, kõrge vanuse või raseduse tõttu, kaasa arvatud neid saatvad sõitjad ja väikelastega sõitjad.

V   peatükk

Teabe ja kaebuste üldeeskirjad

Artikkel 25

Reisiteabe saamise õigus

Vedajad ja bussijaamade käitajad annavad oma pädevuse piires sõitjatele alates broneerimisest ja kogu nende reisi vältel kättesaadaval kujul ning ühistranspordi andmete ja süsteemide ühise kontseptuaalse mudeli kohaselt piisavat teavet .

Artikkel 26

Teave reisijate õiguste kohta

1.   Vedajad ja bussijaamade käitajad tagavad oma pädevuse piires, et sõitjatele antakse broneerimisel ja hiljemalt väljumisel asjakohast ja arusaadavat teavet käesolevast määrusest tulenevate sõitjate õiguste kohta. Teavet antakse kättesaadaval kujul ning ühistranspordi andmete ja süsteemide ühise kontseptuaalse mudeli kohaselt bussijaamades ja vajaduse korral internetis. ▐ Nimetatud teave sisaldab liikmesriikide poolt artikli 29 lõike 1 alusel määratud jõustamise eest vastutava(te) asutus(t)e kontaktandmeid.

2.   Lõikes 1 nimetatud teavitamisnõude täitmiseks võivad vedajad ja bussijaamade käitajad kasutada komisjoni poolt kõigis Euroopa Liidu institutsioonide ametlikes keeltes koostatud ja neile kättesaadavaks tehtud kokkuvõtet käesoleva määruse sätetest.

Artikkel 27

Kaebused

Vedajad kehtestavad või kasutavad mehhanismi, et käsitleda kaebusi seoses käesolevas määruses sätestatud õiguste ja kohustustega.

Artikkel 28

Kaebuste esitamine

Kui käesoleva määrusega hõlmatud sõitja soovib esitada vedajale kaebust ▐, esitab ta selle kolme kuu jooksul alates kuupäevast, mil liinivedu teostati või oleks tulnud teostada. Ühe kuu jooksul alates kaebuse saamisest teavitab vedaja sõitjat sellest, kas tema kaebus on põhjendatud, tagasi lükatud või on veel käsitlemisel. Lõplik vastus tuleb anda siiski hiljemalt kahe kuu jooksul pärast kaebuse saamist.

VI   peatükk

Jõustamine ja jõustamise eest vastutavad siseriiklikud asutused

Artikkel 29

Jõustamise eest vastutavad siseriiklikud asutused

1.   Iga liikmesriik määrab ▐ olemasoleva asutuse või asutused , või nende puudumise korral uue asutuse vastutama käesoleva määruse jõustamise eest ▐. Iga asutus võtab käesoleva määruse täitmise tagamiseks vajalikud meetmed.

Iga asutus on oma organisatsiooni, rahastamisotsuste, juriidilise struktuuri ja otsuste tegemise poolest vedajatest, reisikorraldajatest ja bussijaamade käitajatest sõltumatu.

2.   Liikmesriigid teavitavad komisjoni käesoleva artikli kohaselt määratud asutusest või asutustest.

3.   Iga sõitja võib ▐ esitada kaebuse käesoleva määruse väidetava rikkumise kohta igale lõike 1 kohaselt määratud asjaomasele asutusele või muule liikmesriigi määratud asjaomasele asutusele.

Liikmesriik võib otsustada, et sõitja esitab ▐ kaebuse kõigepealt vedajale ; sellisel juhul tegutseb jõustamise eest vastutav siseriiklik asutus või liikmesriigi määratud muu asjakohane asutus ▐ edasikaebusi käsitleva asutusena kaebuste puhul, mida ei ole artikli 28 kohaselt lahendatud.

Artikkel 30

Täitmise aruanne

Artikli 29 lõike 1 alusel määratud täitmise eest vastutavad asutused avaldavad hiljemalt 1. juunil … (13) ja seejärel iga kahe aasta järel oma kahe eelneva aasta tegevuse kohta aruande, mis sisaldab eelkõige käesoleva määruse rakendamiseks võetud meetmete kirjeldust ning statistikat kaebuste ja kohaldatud sanktsioonide kohta.

Artikkel 31

Jõustamise eest vastutavate asutuste koostöö

Artikli 29 lõikes 1 osutatud jõustamise eest vastutavad siseriiklikud asutused vahetavad vajaduse korral teavet oma töö ja otsustuspõhimõtete ning -tavade kohta. Selle ülesande täitmisel toetab neid komisjon.

Artikkel 32

Karistused

Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad käesoleva määruse sätete rikkumise korral kohaldatavate karistuste kohta ja võtavad nende rakendamise tagamiseks kõik vajalikud meetmed. Kehtestatud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teatavad neist eeskirjadest ja meetmetest komisjonile hiljemalt … (14) ning annavad viivitamata teada nende edaspidistest muudatustest.

VII   peatükk

Lõppsätted

Artikkel 33

Aruanne

Komisjon esitab hiljemalt … (15) Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse toimimise ja mõju kohta. Vajaduse korral lisatakse aruandele seadusandlikud ettepanekud käesoleva määruse sätete üksikasjalikumaks rakendamiseks või määruse muutmiseks.

Artikkel 34

Määruse (EÜ) nr 2006/2004 muutmine

Määruse (EÜ) nr 2006/2004 lisale lisatakse järgmine punkt:

Artikkel 35

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates … (19).

---

(1)  ELT C 317, 23.12.2009, lk 99.

(2)  Euroopa Parlamendi 23. aprilli 2009. aasta seisukoht (ELT C 184 E, 8.7.2010, lk 312), nõukogu 11. märtsi 2010. aasta seisukoht (ELT C 122 E, 11.5.2010, lk 1) ja Euroopa Parlamendi 6. juuli 2010. aasta seisukoht.

(3)  ELT L 226, 10.9.2003, lk 4.

(4)  EÜT L 158, 23.6.1990, lk 59.

(5)  EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.

(6)  ELT L 364, 9.12.2004, lk 1.

(7)  EÜT L 180, 19.7.2000, lk 22.

(8)  ELT L 373, 21.12.2004, lk 37.

(9)   Väljannete talitus: palun sisestada kuupäev: kolm kuud pärast käesoleva määruse kohaldamise kuupäeva.

(10)  Väljaannete talitus: palun sisestada kuupäev: viis aastat pärast käesoleva määruse kohaldamise kuupäeva.

(11)   ELT L 263, 7.10.2009, lk 11.

(12)  Väljaannete talitus: palun sisestada käesoleva määruse kohaldamise kuupäev.

(13)  Väljaannete talitus: palun sisestada kuupäev: kaks aastat pärast käesoleva määruse kohaldamise kuupäeva.

(14)  Väljaannete talitus: palun sisestada käesoleva määruse kohaldamise kuupäev.

(15)  Väljaannete talitus: palun sisestada kuupäev: kolm aastat pärast käesoleva määruse kohaldamise kuupäeva.

(16)  ELT … ().

(17)  Väljaannete talitus: palun sisestada käesoleva määruse ELT avaldamisviide.”

(18)  Väljaannete talitus: palun sisestada käesoleva määruse number ja vastuvõtmise kuupäev.

(19)  Väljaannete talitus: palun sisestada kuupäev: kaks aastat pärast käesoleva määruse avaldamise kuupäeva.