12.5.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 123/17

NÕUKOGU SEISUKOHT (EL) nr 9/2010 ESIMESEL LUGEMISEL

eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv energiamõjuga toodete energia- ja muude ressursside tarbimise näitamise kohta märgistuses ja ühtses tootekirjelduses (uuesti sõnastatud)

Nõukogu poolt vastu võetud 14. aprillil 2010

(EMPs kohaldatav tekst)

2010/C 123 E/03

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 194 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu 22. septembri 1992. aasta direktiivi 92/75/EMÜ (kodumasinate energia ja muude ressursside tarbimise näitamise kohta märgistuses ja ühtses tootekirjelduses) (3) on oluliselt muudetud (4). Kuna direktiivi tuleb teha uusi muudatusi, tuleks see selguse huvides uuesti sõnastada.

(2)

Direktiivi 92/75/EMÜ kohaldamisala piirdub kodumasinatega. Komisjoni 16. juuli 1998. aasta teatis säästva tarbimise ja tootmise ning säästva tööstuspoliitika tegevuskava kohta on näidanud, et direktiivi 92/75/EMÜ kohaldamisala laiendamine energiamõjuga toodetele, mille kasutamine avaldab olulist otsest või kaudset mõju energiatarbimisele, võiks tugevdada kehtivate õigusnormide võimalikku koosmõju, eelkõige koosmõju Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta direktiiviga 2009/125/EÜ (mis käsitleb raamistiku kehtestamist energiamõjuga toodete ökodisaini nõuete sätestamiseks) (5). Käesolev direktiiv ei tohiks mõjutada direktiivi 2009/125/EÜ kohaldamist. Koos nimetatud direktiivi ja liidu muude õigusaktidega on käesolev direktiiv osa laiemast õigusraamistikust ning toob seoses sellise tervikliku lähenemisviisiga kaasa täiendava energiasäästu ja keskkonnakasu.

(3)

Euroopa Ülemkogu 8.–9. märtsi 2007. aasta kohtumise eesistujariigi järeldustes rõhutati vajadust suurendada liidu energiatõhusust, et saavutada liidu energiatarbimise 20 % vähendamise eesmärk 2020. aastaks, seati eesmärgid taastuvenergia arendamiseks ja kasvuhoonegaasi heitkoguste vähendamiseks kogu ELis ning kutsuti üles põhjalikult ja kiirelt rakendama komisjoni 19. oktoobri 2006. aasta teatises „Energiatõhususe tegevuskava: potentsiaali realiseerimine” kehtestatud prioriteete. Tegevuskavas rõhutati tootmissektori tohutuid energiasäästuvõimalusi.

(4)

Energiamõjuga toodete tõhususe parandamine tarbijate teadlike valikute abil toob kasu ELi majandusele tervikuna.

(5)

Täpne, asjakohane ja võrreldav teave energiamõjuga toodete energiatarbimise kohta peaks mõjutama lõpptarbijat valima tooteid, mis kasutamisel tarbivad vähem energiat ja muid olulisi ressursse või mis kaudselt tingivad väiksema energiatarbimise, ajendades sellega tootjaid võtma meetmeid nende toodete energia- ja muude oluliste ressursside tarbimise vähendamiseks. Samuti peaks see kaudselt soodustama kõnealuste toodete tõhusat kasutamist, et aidata kaasa ELi 20 %se energiatõhususe eesmärgi saavutamisele. Sellise teabe puudumisel ei piisa kõnealuste toodete mõistliku energiakasutuse ja muude oluliste ressursside kasutuse soodustamiseks ainult turujõududest.

(6)

Tuleks meenutada, et olemas on liidu ja liikmesriikide õigusaktid, millega antakse tarbijatele teatavad õigused seoses ostetud toodetega, sealhulgas õigus hüvitisele või toote väljavahetamisele.

(7)

Komisjon peaks koostama energiamõjuga prioriteetsete toodete loetelu, mida võiks hõlmata käesoleva direktiivi kohane delegeeritud õigusakt. Selline loetelu võiks sisalduda direktiivis 2009/125/EÜ osutatud tööplaanis.

(8)

Teabel on turujõudude toimimisel keskne koht ja seepärast tuleb kehtestada kõikide sama liiki toodete jaoks ühtne märgistus, mis annab potentsiaalsetele ostjatele standarditud lisateavet kõnealuste toodetega seotud kulude kohta energia- ja muude oluliste ressursside tarbimise seisukohast, ja võtta meetmeid, et tagada selline teave ka nendele potentsiaalsetele lõpptarbijatele, kellel ei ole võimalust toodet ja seega ka selle märgist vahetult näha. Selleks et märgistus oleks tõhus ja otstarbekas, peaks märgis olema lõpptarbijate jaoks kergesti äratuntav, lihtne ja kokkuvõtlik. Selleks tuleks märgistuse praegune kujundus säilitada alusena, mille põhjal teavitada lõpptarbijaid toodete energiatõhususest. Toodete energiatarbimist ja muud asjakohast teavet tuleks mõõta vastavalt ühtlustatud standarditele ja meetoditele.

(9)

Nagu käesoleva direktiivi ettepanekuga koos esitatud komisjoni mõjuhinnangus osutatud, on maailma erinevates riikides eeskujuks võetud energiamärgistuse süsteem.

(10)

Liikmesriigid peaksid regulaarselt jälgima vastavust käesoleva direktiivi nõuetele ning lisama asjakohase teabe aruandesse, mille nad vastavalt käesolevale direktiivile on kohustatud komisjonile esitama iga nelja aasta tagant, pöörates erilist tähelepanu tarnijate ja edasimüüjate kohustustele.

(11)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 765/2008 (millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega) (6) sisaldab üldsätteid toodete turustamisega seotud turujärelevalve kohta. Käesolevas direktiivis on selle eesmärkide saavutamiseks ette nähtud sellekohased üksikasjalikumad sätted. Kõnealused sätted on kooskõlas määrusega (EÜ) nr 765/2008.

(12)

Täielikult vabatahtlik süsteem tooks kaasa olukorra, kus ainult mõned tooted märgistatakse ja varustatakse tootekirjeldusega, mis võib mõnede lõpptarbijate hulgas segadust tekitada või neid isegi eksitada. Seepärast peaks praegune süsteem tagama, et kõikide asjaomaste toodete energia- ja muude oluliste ressursside tarbimine esitatakse märgistuses ja ühtses tootekirjelduses.

(13)

Energiamõjuga toodete kasutamine avaldab otsest või kaudset mõju mitmesuguste energialiikide tarbimisele, olulisimad on elekter ja gaas. Seepärast peaks käesolev direktiiv hõlmama energiamõjuga tooteid, mille kasutamine avaldab otsest või kaudset mõju mis tahes energialiigi tarbimisele.

(14)

Delegeeritud õigusakt peaks hõlmama selliseid energiamõjuga tooteid, mille kasutamine avaldab olulist otsest või kaudset mõju energia- või vajaduse korral muude oluliste ressursside tarbimisele ja millel on piisavalt potentsiaali energiatõhususe parandamiseks, kui teabe esitamine märgistuses võib stimuleerida lõpptarbijaid ostma tõhusamaid tooteid.

(15)

Saavutamaks liidu kliimamuutuse ja energiajulgeoleku valdkonna eesmärke ning võttes arvesse, et pikaajalises perspektiivis eeldatavalt jätkub toodete kogu energiatarbimise suurenemine, võiks käesoleva direktiivi alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktides vajaduse korral märgistusel rõhutada ka toote suurt kogu energiatarbimist.

(16)

Mitmes liikmesriigis kehtib riigihankepoliitika, mille kohaselt tellijad peavad hankima energiatõhusaid tooteid. Mõned liikmesriigid on kehtestanud ka soodustused seoses energiatõhusate toodetega. Kriteeriumid, mille alusel valitakse välja riigihanke korras soetatavad või soodustusi saavad tooted, võivad liikmesriigiti oluliselt erineda. Kui käesoleva direktiivi alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktides sätestatakse konkreetsetele toodetele energiatõhususe klassi standardid, võib väheneda riigihangete ja soodustuste killustatus ning paraneda tõhusate toodete kasutuselevõtt.

(17)

Soodustused, mida liikmesriigid võivad energiatõhusate toodete edendamiseks teha, võivad osutuda riigiabiks. Käesolev direktiiv ei piira selliste soodustustega seoses Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaselt rakendatavate tulevaste riigiabimenetluste tulemusi ning see ei peaks hõlmama maksustamise ja eelarve küsimusi. Liikmesriikidel on õigus otsustada selliste soodustuste laadi üle.

(18)

Energiatõhusate toodete edendamine märgistuse, riigihangete ja soodustuste kaudu ei tohiks kahjustada nende keskkonnatoimet ja selliste toodete toimimist.

(19)

Komisjonil peaks olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte energiamõjuga toodete kasutamisega kaasnevat energia- ja muude oluliste ressursside tarbimist käsitleva märgistuse ja ühtse tootekirjelduse kohta. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil.

(20)

Komisjon peaks regulaarselt esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule ELi ja eraldi iga liikmesriiki käsitleva kokkuvõtte käesoleva direktiivi alusel liikmesriikide poolt esitatud aruannetest direktiivi jõustamise ja nõuetele vastavuse kohta.

(21)

Komisjon peaks vastutama märgistusliikide kohandamise eest, et tagada prognoositavus tööstuse ja arusaadavus tarbijate jaoks.

(22)

Asjaomaste toodete puhul võib tehnoloogia areng ja täiendava märkimisväärse energiasäästu võimalus muuta vajalikuks toodete edasise erineval määral diferentseerimise ja anda põhjust klassifitseerimise läbivaatamiseks. Selline läbivaatamine peaks eelkõige hõlmama klassifitseerimise muutmise võimalust. Kõnealune läbivaatamine tuleks läbi viia võimalikult kiiresti toodete puhul, mis oma kõrge innovatiivsuse tõttu võivad energiatõhusust oluliselt suurendada.

(23)

Säästva tarbimise ja tootmise ning säästva tööstuspoliitika tegevuskava rakendamist käsitleva aruande koostamisel ja edusammude läbivaatamisel 2012. aastal analüüsib komisjon eelkõige seda, kas vaja on täiendavaid meetmeid toodete energia- ja keskkonnanäitajate parandamiseks, sealhulgas võimalust edastada tarbijatele teavet toodete süsiniku jalajälje või keskkonnamõju kohta nende olelusringi jooksul.

(24)

Käesoleva direktiivi siseriiklikku õigusesse ülevõtmise kohustus peaks piirduma sätetega, mille sisu on võrreldes direktiiviga 92/75/EMÜ oluliselt muutunud. Kohustus võtta üle muutmata sätted tuleneb direktiivist 92/75/EMÜ.

(25)

Käesoleva direktiivi sätete rakendamisel peaksid liikmesriigid püüdma hoiduda meetmetest, mis võiksid tekitada tarbetuid bürokraatlikke ja ülemäära keerukaid kohustusi asjaomastele turuosalistele, eelkõige väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele.

(26)

Käesolev direktiiv ei tohiks mõjutada liikmesriikide kohustusi, mis on seotud direktiivi 92/75/EMÜ siseriiklikku õigusesse ülevõtmise ja kohaldamise tähtpäevadega.

(27)

Kooskõlas paremat õigusloomet käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe (7) punktiga 34 julgustatakse liikmesriike koostama nende endi jaoks ja liidu huvides vastavustabeleid, kus on võimalikult suures ulatuses välja toodud vastavus käesoleva direktiivi ja ülevõtmismeetmete vahel, ning tegema need üldsusele kättesaadavaks,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Kohaldamisala

1.   Käesoleva direktiiviga kehtestatakse raamistik selliste siseriiklike meetmete ühtlustamiseks, mis käsitlevad lõpptarbija teavitamist energia- ja vajaduse korral muude oluliste ressursside tarbimisest energiamõjuga toodete kasutamisel ja sellega seotud lisateabe andmist eelkõige märgistamise ja ühtse tootekirjelduse kaudu, võimaldades ühtlasi lõpptarbijatel valida tõhusamaid tooteid.

2.   Käesolevat direktiivi kohaldatakse selliste energiamõjuga toodete suhtes, mille kasutamine avaldab olulist otsest või kaudset mõju energia- ja vajaduse korral muude oluliste ressursside tarbimisele.

3.   Käesolevat direktiivi ei kohaldata järgmiste toodete suhtes:

a)

kasutatud tooted;

b)

kõik inimeste ja kaupade veoks ettenähtud transpordivahendid;

c)

toodetele ohutuse tagamiseks kinnitatud nimeplaat.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   „energiamõjuga toode” või „toode”– mis tahes kaup, mille kasutamine mõjutab energiatarbimist ning mis lastakse turule ja/või võetakse kasutusele liidus, sealhulgas osad, mis on ette nähtud käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvatesse energiamõjuga toodetesse paigaldamiseks, kui need on lõpptarbijate jaoks turule lastud ja/või kasutusele võetud üksikosana ning kui nende keskkonnatoimet saab eraldi hinnata;

b)   „tootekirjeldus”– tootega seotud teavet sisaldav standardtabel;

c)   „muud olulised ressursid”– toote tavapärase kasutamise korral tarbitav vesi, kemikaalid või muud ained;

d)   „lisateave”– toote toimimist ja omadusi käsitlev muu teave, mis on seotud seadme energia- või muude oluliste ressursside tarbimisega või aitab seda hinnata mõõdetavate andmete alusel;

e)   „otsene mõju”– selliste toodete mõju, mille kasutamisega kaasneb tegelik energiatarbimine;

f)   „kaudne mõju”– selliste toodete mõju, mis ei tarbi energiat, kuid mille kasutamine aitab kaasa energia kokkuhoiule;

g)   „edasimüüja”– jaemüüja või muu isik, kes müüb, annab rendile, müüb järelmaksuga või esitleb tooteid lõpptarbijatele;

h)   „tarnija”– tootja või tema volitatud esindaja liidus või importija, kes laseb toote liidu turule või võtab toote liidu turul kasutusele. Nende puudumisel loetakse tarnijaks iga füüsiline või juriidiline isik, kes laseb liidu turule või võtab liidu turul kasutusele käesoleva direktiiviga hõlmatud tooteid;

i)   „turulelaskmine”– toote esmakordne kättesaadavaks tegemine liidu turul tasuliseks või tasuta levitamiseks või kasutamiseks liidus sõltumata turustusviisist;

j)   „kasutuselevõtt”– toote esmakordne eesmärgipärane kasutamine liidus;

k)   „märgise loata kasutamine”– märgise kasutamine muu kui liikmesriigi ametiasutuste või ELi institutsioonide poolt viisil, mida ei ole ette nähtud käesoleva direktiivi või delegeeritud õigusaktiga.

Artikkel 3

Liikmesriikide kohustused

1.   Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid tagamaks, et:

a)

kõik nende territooriumil asuvad tarnijad ja edasimüüjad täidavad artiklites 5 ja 6 sätestatud kohustusi;

b)

käesoleva direktiiviga hõlmatud toodete puhul on keelatud kasutada muid märgiseid, tähiseid, sümboleid või silte, mis ei vasta käesoleva direktiivi ja asjakohaste delegeeritud õigusaktide nõuetele, kui see võib tõenäoliselt lõpptarbijaid seoses energia- või vajaduse korral muude oluliste ressursside tarbimisega toote kasutamise ajal eksitada või segadusse ajada;

c)

energiatarbimist või -kokkuhoidu käsitlevate märgiste ja tootekirjelduste süsteemi kehtestamisega kaasnevad õppe- ja reklaamiotstarbelised teavituskampaaniad, mille eesmärk on edendada energiatõhusust ja julgustada lõpptarbijaid energiat vastutusrikkamalt tarbima;

d)

võetakse asjakohaseid meetmeid, et ergutada käesoleva direktiivi rakendamise eest vastutavaid asjaomaseid riiklikke või piirkondlikke asutusi koostööle ning edastada üksteisele ja komisjonile teavet, mis on abiks käesoleva direktiivi kohaldamisel. Halduskoostööks ja teabevahetuseks kasutatakse niipalju kui võimalik elektroonilisi sidevahendeid, selline koostöö ja teabevahetus peavad olema kulutõhusad ja neid võib toetada ELi asjaomastest programmidest. Vajaduse korral tagatakse sellise koostööga kõnealuse menetluse käigus edastatud tundliku teabe turvaline ja konfidentsiaalne töötlemine ja kaitse. Komisjon võtab asjakohased meetmed, et toetada käesolevas punktis osutatud liikmesriikidevahelist koostööd ja anda sellesse oma panus.

2.   Kui liikmesriik leiab, et toode ei vasta kõikidele käesolevas direktiivis ja selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktides märgistuse ja tootekirjelduse kohta sätestatud asjakohastele nõuetele, on tarnija kohustatud viima toote kõnealuste nõuetega vastavusse liikmesriigi kehtestatud tõhusatel ja proportsionaalsetel tingimustel.

Kui on piisavalt tõendeid selle kohta, et toode ei pruugi nõuetele vastata, võtab asjaomane liikmesriik vajalikud ennetusmeetmed ja meetmed nõuetele vastavuse tagamiseks täpse ajakava raames, võttes arvesse tekitatud kahju.

Kui nõuetele mittevastavus jätkub, teeb asjaomane liikmesriik otsuse, millega piiratakse või keelatakse kõnealuse toote turulelaskmine ja/või kasutuselevõtt või millega tagatakse selle turult kõrvaldamine. Kui toode kõrvaldatakse turult või kui seda keelatakse turule lasta, teatatakse sellest viivitamata komisjonile ja teistele liikmesriikidele.

3.   Liikmesriigid esitavad iga nelja aasta tagant komisjonile aruande, mis sisaldab üksikasju direktiivi jõustamise ja nõuetele vastavuse kohta oma territooriumil.

Komisjon võib täpsemalt kindlaks määrata kõnealuste aruannete ühtse sisu üksikasjad, kehtestades selleks suunised.

4.   Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule teavitamiseks regulaarselt kõnealuste aruannete kokkuvõtte.

Artikkel 4

Teabele esitatavad nõuded

Liikmesriigid tagavad, et:

a)

lõpptarbijatele antakse kooskõlas käesoleva direktiivi alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktidega tootekirjelduse ja märgistuse abil teavet elektrienergia, muude energialiikide ja vajaduse korral muude oluliste ressursside tarbimise kohta kasutamise ajal ja lisateavet seoses lõpptarbijatele otseselt või mis tahes kaugmüügivahendite, sealhulgas Interneti kaudu kaudselt müügiks, rendile andmiseks või järelmaksuga müügiks pakutavate või esitletavate toodetega;

b)

sisseehitatud või paigaldatud toodete puhul esitatakse punktis a osutatud teave ainult juhul, kui seda nõuab kohaldatav delegeeritud õigusakt;

c)

käesoleva direktiivi alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktiga hõlmatud energiamõjuga toote konkreetse mudeli mis tahes reklaam sisaldab viidet toote energiaklassile, kui avaldatakse energiatarbimise või hinnaga seotud teavet;

d)

energiamõjuga tooteid puudutavates tehnilistes müügiedendusmaterjalides, milles kirjeldatakse toote tehnilisi näitajaid (st tehnilised juhendid ja tootjabrošüürid) ning mis on saadaval pabertrükistena või Internetis, edastatakse lõpptarbijatele vajalik teave energiatarbimise kohta või lisatakse neisse viide toote energiatõhususklassile.

Artikkel 5

Tarnijate kohustused

Liikmesriigid tagavad, et:

a)

tarnijad, kes lasevad turule või võtavad kasutusele delegeeritud õigusaktiga hõlmatud tooteid, varustavad need käesoleva direktiivi ja delegeeritud õigusakti kohase märgistuse ja tootekirjeldusega;

b)

tarnijad koostavad piisava tehnilise dokumentatsiooni, mis võimaldab hinnata märgistuses ja tootekirjelduses sisalduva teabe täpsust. Kõnealune tehniline dokumentatsioon sisaldab järgmist:

i)

toote üldkirjeldus;

ii)

konstrueerimisarvutuste tulemused, kui see on asjakohane;

iii)

kättesaadavad katseprotokollid, sealhulgas need, mille on koostanud muudes liidu õigusaktides määratletud asjakohased teavitatud organisatsioonid;

iv)

kui seadme andmeid kasutatakse samalaadsete mudelite puhul, siis kõnealuste mudelite identifitseerimist võimaldavad võrdlusandmed.

Selleks võivad tarnijad kasutada asjakohastes liidu õigusaktides sätestatud nõuete kohaselt juba koostatud dokumentatsiooni;

c)

tarnijad hoiavad tehnilist dokumentatsiooni kontrollimiseks kättesaadavana viis aastat pärast asjaomase toote tootmise lõpetamist.

Taotluse korral teevad tarnijad tehnilise dokumentatsiooni elektroonilise versiooni kättesaadavaks liikmesriikide turujärelevalveasutustele ja komisjonile kümne päeva jooksul alates taotluse saamisest liikmesriigi pädevalt asutuselt või komisjonilt;

d)

tarnijad varustavad edasimüüjad vajalike märgiste ja tootekirjeldustega tasuta.

Tarnijad edastavad märgistused edasimüüjate taotlusel viivitamata, ilma et see piiraks tarnijate võimalust valida märgiste edastamise süsteemi;

e)

lisaks märgistusele esitavad tarnijad ka tootekirjelduse;

f)

tarnijad lisavad tootekirjelduse kõikidesse toodet käsitlevatesse brošüüridesse. Kui tarnija tootebrošüüre välja ei anna, varustab ta kõnealuse tootekirjeldusega muud tootega kaasa antavad dokumendid;

g)

tarnijad vastutavad märgiste ja tootekirjelduste täpsuse eest;

h)

tarnijad loetakse nõustunuks märgisel või tootekirjelduses esitatud teabe avaldamisega.

Artikkel 6

Edasimüüjate kohustused

Liikmesriigid tagavad, et:

a)

edasimüüjad esitlevad märgistusi nõuetekohaselt, nähtaval ja loetaval viisil ning teevad tootekirjelduse kättesaadavaks tootebrošüüris või muudes toodete müügi korral lõpptarbijale kaasa antavates dokumentides;

b)

delegeeritud õigusaktiga hõlmatud toodet esitledes kinnitavad edasimüüjad sellele kohaldatavas delegeeritud õigusaktis täpsustatud selgelt nähtavasse kohta asjakohases keeles koostatud märgise.

Artikkel 7

Kaugmüük ja muud müügivormid

Kui tooteid pakutakse müügiks, rendile andmiseks või järelmaksuga müügiks posti teel, kataloogide, telefonimüügi või Interneti kaudu või muul viisil, mille puhul potentsiaalselt lõpptarbijalt ei saa eeldada esitletava toote nägemist, nähakse delegeeritud õigusaktiga ette võimalus tagada, et potentsiaalsed lõpptarbijad saavad toote märgistuses ja tootekirjelduses esitatud teabe kätte enne kõnealuse toote ostmist. Vajaduse korral täpsustatakse delegeeritud õigusaktis seda, kuidas tuleb märgistust või tootekirjeldust või selles täpsustatud teavet potentsiaalsele lõpptarbijale esitada või pakkuda.

Artikkel 8

Vaba liikumine

1.   Liikmesriigid ei keela, piira ega takista käesoleva direktiivi ja kohaldatava delegeeritud õigusaktiga hõlmatud ja nende nõuetele vastavate toodete turulelaskmist või kasutuselevõttu oma territooriumil.

2.   Liikmesriigid käsitavad märgiseid ja tootekirjeldusi käesoleva direktiivi ja delegeeritud õigusaktide sätetele vastavana, kui neil ei ole vastupidiseid tõendeid. Liikmesriigid nõuavad, et tarnijad esitaksid artikli 5 tähenduses tõendid märgistel ja tootekirjeldustes esitatud teabe täpsuse kohta, kui neil on alust selle teabe õigsuses kahelda.

Artikkel 9

Riigihanked ja soodustused

1.   Delegeeritud õigusaktiga hõlmatud toodete puhul püüavad tellijad, kes sõlmivad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivis 2004/18/EÜ (ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta) (8) osutatud ehitustööde, asjade ja teenuste riigihankelepinguid, mida kõnealuse direktiivi artiklid 12–18 ei hõlma, hankida vaid selliseid tooteid, mis vastavad kõrgeima tõhususnäitaja ja energiatõhususklassi kriteeriumitele. Liikmesriigid võivad samuti nõuda, et tellijad hangiksid vaid sellistele kriteeriumitele vastavaid tooteid. Liikmesriigid võivad seada selliste kriteeriumite kohaldamise tingimuseks kulutõhususe, majandusliku teostatavuse, tehnilise sobivuse ja piisava konkurentsi.

2.   Lõiget 1 kohaldatakse lepingute suhtes, mille väärtus on vähemalt võrdne direktiivi 2004/18/EÜ artiklis 7 sätestatud piirmääradega.

3.   Kui liikmesriigid teevad mis tahes soodustusi delegeeritud õigusaktiga hõlmatud tootele, seavad nad eesmärgiks kõrgeimad tõhususnäitajad, sealhulgas kohaldatavas delegeeritud õigusaktis sätestatud kõrgeima energiatõhususklassi. Maksustamise ja eelarvega seotud meetmed ei ole soodustused käesoleva direktiivi mõistes.

4.   Kui liikmesriigid teevad toodete puhul soodustusi nii suure tõhususega tooteid kasutavatele lõpptarbijatele kui ka selliseid tooteid tootvatele ja edendavatele ettevõtetele, väljendavad nad tõhususnäitajaid kohaldatavas delegeeritud õigusaktis määratletud klassidena, välja arvatud juhul, kui nad kehtestavad delegeeritud õigusaktis sätestatud kõrgeima energiatõhususklassi piirmäärast kõrgemad tõhususnäitajad. Liikmesriigid võivad kehtestada tõhususnäitajad, mis on kõrgemad delegeeritud õigusaktis sätestatud kõrgeima energiatõhususklassi piirmäärast.

Artikkel 10

Delegeeritud õigusaktid

1.   Komisjon sätestab kooskõlas käesoleva artikliga iga tooteliigi kohta märgistuse ja tootekirjelduse üksikasjad delegeeritud õigusaktidega vastavalt artiklitele 11, 12 ja 13.

Kui toode vastab lõikes 2 loetletud kriteeriumidele, on see vastavalt lõikele 4 hõlmatud delegeeritud õigusaktiga.

Delegeeritud õigusaktide sätted, mis käsitlevad märgistuses või tootekirjelduses teabe esitamist energia- ja muude oluliste ressursside tarbimise kohta toote kasutamisel, võimaldavad lõpptarbijatel teha teadlikumaid ostuotsuseid ja turujärelevalveasutustel kontrollida, kas tooted on kooskõlas esitatud teabega.

Kui delegeeritud õigusaktiga nähakse ette sätted nii toote energiatõhususe kui ka oluliste ressursside tarbimise kohta, rõhutatakse märgise kujunduses ja sisus toote energiatõhusust.

2.   Lõikes 1 osutatud kriteeriumid on järgmised:

a)

vastavalt kõige viimastele kättesaadavatele näitajatele ja arvestades liidu turule lastud koguseid, on toodetel märkimisväärne potentsiaal säästa energiat ja vajaduse korral muid olulisi ressursse;

b)

turul saadaolevate samaväärse funktsiooniga toodete asjakohased tõhususnäitajad on väga erinevad;

c)

komisjon võtab arvesse asjakohaseid liidu õigusakte ja eneseregulatsiooni, näiteks vabatahtlikke kokkuleppeid, millega eeldatavasti saavutatakse eesmärgid kiiremini ja väiksemate kuludega kui kohustuslike nõuetega.

3.   Delegeeritud õigusakti eelnõu väljatöötamisel komisjon:

a)

võtab arvesse direktiivi 2009/125/EÜ I lisa 1. osas esitatud keskkonnaparameetreid, mis direktiivi 2009/125/EÜ alusel vastu võetud asjakohases rakendusaktis määratletakse olulisena ja mis on lõpptarbija jaoks toote kasutamisel asjakohased;

b)

hindab delegeeritud õigusakti mõju keskkonnale, lõpptarbijatele ja tootjatele, sealhulgas väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, seoses konkurentsivõimega (sealhulgas liiduvälistel turgudel), innovatsiooni, turule juurdepääsu ning kulude ja tuluga;

c)

konsulteerib asjaomaste sidusrühmadega;

d)

määrab rakendustähtaja(d), astmelised meetmed või üleminekumeetmed või -perioodid ja arvestab seejuures võimalikke mõjusid väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele või peamiselt väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate toodetavatele konkreetsetele tooterühmadele.

4.   Delegeeritud õigusaktis määratakse eelkõige kindlaks:

a)

hõlmatud tooteliikide täpne määratlus;

b)

artikli 1 lõikes 1 osutatud teabe saamiseks kasutatavad mõõtestandardid ja -meetodid;

c)

artikli 5 kohaselt nõutava tehnilise dokumentatsiooni üksikasjad;

d)

artiklis 4 osutatud märgistuse kujundus ja sisu, kusjuures märgiste vorm peab tooterühmade lõikes olema võimalikult ühetaoline ning igal juhul selgelt nähtav ja loetav. Märgistuse vormi aluseks jääb tähtedel A–G põhinev klassifikatsioon; klassifikatsiooni astmed peavad vastama lõpptarbija seisukohast märkimisväärsele energiasäästule ja kulutuste kokkuhoiule.

Klassifikatsioonile võib lisada kolm täiendavat klassi, kui tehnika areng seda nõuab. Kõnealused täiendavad klassid on A+, A++ ja A+++, millest viimane tähistab kõige tõhusamat klassi. Põhimõtteliselt on klasside koguarv piiratud seitsmega, välja arvatud juhul, kui tooted kuuluvad enamatesse klassidesse.

Värviskaala koosneb kõige rohkem seitsmest erinevast värvist alates tumerohelisest kuni punaseni. Vaid kõrgeimasse klassi kuuluva toote värvikood on alati tumeroheline. Kui klasse on rohkem kui seitse, võib korduvalt kasutada vaid punast värvi.

Klassifikatsioon vaadatakse läbi eelkõige juhul, kui märkimisväärne osa siseturul pakutavatest toodetest jõuab kahte kõrgeimasse energiatõhususklassi ja kui toodete edasise diferentseerimise abil võiks saavutada täiendavat säästu.

Toodete võimaliku uuesti klassifitseerimise üksikasjalikud kriteeriumid määratakse vajaduse korral juhtumipõhiselt kindlaks asjaomases delegeeritud õigusaktis;

e)

koht, kuhu esitletavale tootele kinnitatakse märgis, ning viis, kuidas märgistust ja/või teavet tuleb esitada artikliga 7 hõlmatud müügipakkumiste korral. Vajaduse korral võib delegeeritud õigusaktiga ette näha, et märgis kinnitatakse tootele või trükitakse pakendile või määrata kindlaks üksikasjalikud nõuded, mis käsitlevad märgiste trükkimist kataloogides või nende kasutamist kaugmüügi ja Interneti-müügi korral;

f)

artiklis 4 ja artikli 5 punktis c nimetatud tootekirjelduse või lisateabe sisu ning vajaduse korral selle vorm ja muud üksikasjad. Märgisel olev teave lisatakse ka tootekirjeldusele;

g)

reklaammärgistuse konkreetne sisu, sealhulgas vajaduse korral konkreetse toote energiaklass ja muud asjakohased tõhususnäitajad, mis esitatakse loetavalt ja nähtavalt;

h)

vajaduse korral märgistusklassi(de) kestus kooskõlas punktiga d;

i)

märgistel ja tootekirjeldustes esitatud teabe täpsus;

j)

delegeeritud õigusakti hindamise ja võimaliku läbivaatamise kuupäev, võttes arvesse tehnoloogia arengu kiirust.

Artikkel 11

Delegeeritud volituste rakendamine

1.   Komisjonile antakse viieks aastaks alates … (9) õigus võtta vastu artiklis 10 osutatud delegeeritud õigusakte. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt kuus kuud enne viieaastase ajavahemiku lõppu. Volituste delegeerimist uuendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu selle kooskõlas artikliga 12 tagasi võtab.

2.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

3.   Komisjonile antud õiguse suhtes võtta vastu delegeeritud õigusakte kohaldatakse artiklites 12 ja 13 sätestatud tingimusi.

Artikkel 12

Delegeerimise tagasivõtmine

1.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 11 osutatud volituste delegeerimise tagasi võtta.

2.   Institutsioon, kes on algatanud sisemenetluse, et otsustada, kas volituste delegeerimine tuleks tagasi võtta, püüab sellest teavitada teist institutsiooni ja komisjoni mõistliku aja jooksul enne lõpliku otsuse tegemist, nimetades delegeeritud volitused, mille suhtes võidakse kohaldada tagasivõtmist, ja tagasivõtmise võimalikud põhjused.

3.   Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub kohe või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. Otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 13

Delegeeritud õigusaktide suhtes vastuväidete esitamine

1.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid esitada kahe kuu jooksul alates õigusakti teatavakstegemisest.

Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel võib seda tähtaega pikendada kahe kuu võrra.

2.   Kui pärast selle tähtaja möödumist ei ole Euroopa Parlament ega nõukogu delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid esitanud, avaldatakse see Euroopa Liidu Teatajas ja see jõustub õigusaktis sätestatud kuupäeval.

Delegeeritud õigusakti võib avaldada Euroopa Liidu Teatajas ja see võib jõustuda enne nimetatud tähtaja lõppu, kui nii Euroopa Parlament kui ka nõukogu on komisjonile teatanud, et nad ei kavatse vastuväiteid esitada.

3.   Kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid, õigusakt ei jõustu. Vastuväiteid esitanud institutsioon põhjendab delegeeritud õigusakti suhtes esitatud vastuväiteid.

Artikkel 14

Hindamine

Komisjon vaatab käesoleva direktiivi ja selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide tõhususe läbi hiljemalt 31. detsembriks 2014 ning esitab aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Sel puhul hindab komisjon muu hulgas järgmist:

a)

artikli 4 punkti c panust käesoleva direktiivi eesmärgi saavutamisse;

b)

artikli 9 lõike 1 tõhusust;

c)

vajadust muuta artikli 10 lõike 4 punkti d, võttes arvesse tehnika arengut ja tarbijate arusaamist märgistuse kujundusest.

Artikkel 15

Karistused

Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad karistuste kohta, mida kohaldatakse käesoleva direktiivi ja selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide kohaselt vastuvõetud siseriiklike õigusnormide rikkumise, sealhulgas märgistuse loata kasutamise korral, ning võtavad vajalikud meetmed kõnealuste eeskirjade rakendamise tagamiseks. Kehtestatavad karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teatavad kõnealustest sätetest komisjonile hiljemalt … (10), samuti teatavad nad viivitamata kõigist neid sätteid mõjutavatest hilisematest muudatustest.

Artikkel 16

Ülevõtmine

1.   Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt … (10). Nad edastavad kõnealuste sätete teksti viivitamata komisjonile.

Liikmesriigid kohaldavad neid sätteid alates … (11).

Kui liikmesriigid need sätted vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Samuti lisavad liikmesriigid märkuse, et kehtivates õigus- ja haldusnormides esinevaid viiteid direktiivile 92/75/EMÜ käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi ja kõnealuse märkuse sõnastuse näevad ette liikmesriigid.

2.   Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastuvõetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 17

Kehtetuks tunnistamine

Direktiiv 92/75/EMÜ, mida on muudetud I lisa A osas osutatud määrusega, tunnistatakse kehtetuks alates … (12), ilma et see piiraks liikmesriikide kohustusi, mis on seotud I lisa B osas esitatud kõnealuse direktiivi siseriiklikku õigusesse ülevõtmise ja kohaldamise tähtpäevadega.

Viiteid direktiivile 92/75/EMÜ käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile ning neid loetakse vastavalt II lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 18

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikli 5 punkte d, g ja h kohaldatakse alates … (12).

Artikkel 19

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

…, ….

Euroopa Parlamendi nimel

president

…

Nõukogu nimel

eesistuja

…

(1)  ELT C 228, 22.9.2009, lk 90.

(2)  Euroopa Parlamendi 5. mai 2009. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata), nõukogu … seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja Euroopa Parlamendi … seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata). Nõukogu … otsus.

(3)  EÜT L 297, 13.10.1992, lk 16.

(4)  Vt I lisa A osa.

(5)  ELT L 285, 31.10.2009, lk 10.

(6)  ELT L 218, 13.8.2008, lk 30.

(7)  ELT C 321, 31.12.2003, lk 1.

(8)  ELT L 134, 30.4.2004, lk 114.

(9)  Väljaannete talitus: palun sisestada käesoleva direktiivi jõustumise kuupäev.

(10)  12 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva.

(11)  12 kuud ja 30 päeva pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva.

(12)  12 kuud ja 31 päeva pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva.

I LISA

A   OSA

Kehtetuks tunnistatud direktiiv koos muudatusega

(osutatud artiklis 17)

Nõukogu direktiiv 92/75/EMÜ

(EÜT L 297, 13.10.1992, lk 16)

 

Määrus (EÜ) nr 1882/2003

(ELT L 284, 31.10.2003, lk 1)

Ainult III lisa punkt 32

B   OSA

Siseriiklikku õigusesse ülevõtmise tähtpäevad

(osutatud artiklis 16)

Direktiiv

Ülevõtmise tähtpäev

92/75/EMÜ

1. jaanuar 1994

II LISA

VASTAVUSTABEL

Direktiiv 92/75/EMÜ

Käesolev direktiiv

Artikli 1 lõike 1 sissejuhatava osa esimene lause

Artikli 1 lõige 1

Artikli 1 lõike 1 sissejuhatava osa teine lause

Artikli 1 lõige 2

Artikli 1 lõike 1 esimene kuni seitsmes taane

—

Artikli 1 lõige 2

—

—

Artikli 1 lõike 3 punktid a ja b

Artikli 1 lõige 3

Artikli 1 lõike 3 punkt c

—

Artikli 2 punktid a ja b

Artikli 1 lõike 4 esimene ja teine taane

Artikli 2 punktid g ja h

Artikli 1 lõike 4 kolmas taane

—

Artikli 1 lõike 4 neljas taane

Artikli 2 punkt c

Artikli 1 lõike 4 viies taane

Artikli 2 punkt d

—

Artikli 2 punktid e, f, i, j ja k

Artikli 1 lõige 5

—

Artikli 2 lõige 1

Artikli 4 punkt a

—

Artikli 4 punktid b, c ja d

Artikli 2 lõige 2

—

Artikli 2 lõige 3

Artikli 5 punkt b

Artikli 2 lõige 4

Artikli 5 punktid b ja c

Artikli 3 lõige 1

Artikli 5 punkt a

Artikli 3 lõige 2

Artikli 5 punktid e ja f

Artikli 3 lõige 3

Artikli 5 punkt g

Artikli 3 lõige 4

Artikli 5 punkt h

—

Artikli 6 punkt a

Artikli 4 punkt a

Artikli 6 punkt b

Artikli 4 punkt b

Artikli 5 punkt d

Artikkel 5

Artikkel 7

Artikkel 6

—

Artikli 7 punkt a

Artikli 3 lõike 1 punkt a

Artikli 7 punkt b

Artikli 3 lõike 1 punkt b

Artikli 7 punkt c

Artikli 3 lõike 1 punkt c

—

Artikli 3 lõike 1 punkt d

—

Artikli 3 lõiked 2, 3 ja 4

Artikli 8 lõige 1

Artikli 8 lõige 1

Artikli 8 lõige 2

Artikli 8 lõige 2

Artikkel 9

—

—

Artikkel 9

Artikkel 10

—

—

Artikli 10 lõiked 1, 2 ja 3

Artikkel 11

—

Artikli 12 punkt a

Artikli 10 lõike 4 punkt a

Artikli 12 punkt b

Artikli 10 lõike 4 punkt b

Artikli 12 punkt c

Artikli 10 lõike 4 punkt c

Artikli 12 punkt d

Artikli 10 lõike 4 punkt d

Artikli 12 punkt e

Artikli 10 lõike 4 punkt e

Artikli 12 punkt f

Artikli 10 lõike 4 punkt f

Artikli 12 punkt g

—

—

Artikli 10 lõike 4 punktid g, h, i ja j

—

Artiklid 11, 12, 13, 14 ja 15

Artikkel 13

Artikkel 17

Artikkel 14

Artikkel 16

—

Artikkel 18

Artikkel 15

Artikkel 19

—

I lisa

—

II lisa

NÕUKOGU PÕHJENDUSED

I.   SISSEJUHATUS

1.

Euroopa Komisjon esitas 17. novembril 2008 nõukogule ja Euroopa Parlamendile uuesti sõnastatud ettepaneku „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv energiamõjuga toodete energiatarbimise ja muude ressursside tarbimise näitamise kohta märgistuses ja ühtses tootekirjelduses”, mille õiguslik alus on artikkel 95 (1).

2.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis oma arvamuse vastu 24. märtsil 2009 (2). Regioonide Komitee ei ole oma arvamust veel esitanud.

3.

Euroopa Parlament võttis 5. mail 2009 esimesel lugemisel vastu oma arvamuse (3), millega kiideti heaks 60 muudatusettepanekut.

4.

14. aprillil 2010 võttis nõukogu vastu oma esimese lugemise seisukoha ELi toimimise lepingu artiklis 294 sätestatud seadusandliku tavamenetluse kohaselt.

II.   ETTEPANEKU EESMÄRK

Käesolev ettepanek ja veel kaks ettepanekut (4) moodustavad energiatõhususe paketi, mille komisjon esitas 2008. aasta novembris.

Uuesti sõnastamise ettepaneku peamine eesmärk on laiendada praegu kehtiva direktiivi 92/75/EMÜ kohaldamisala, mis piirdub kodumasinatega, nii et oleks võimalik märgistada kõik kodumajapidamises ning kaubandus- ja tööstussektoris kasutatavad energiamõjuga tooted ning mõned energiat mittetarbivad tooted (näiteks aknad), mille kasutamise või paigaldamisega on võimalik energiat märkimisväärselt säästa. Ettepanek järgib seejuures üldeesmärki parandada nimetatud toodete energiatõhusust, aidates niiviisi saavutada ühenduse eesmärke keskkonna kaitsmise ja kliimamuutuste vastu võitlemise valdkonnas vastavalt ELi kliima- ja energiapoliitika eesmärkidele aastaks 2020 kasvuhoonegaaside heitkoguste osas.

III.   NÕUKOGU ESIMESE LUGEMISE SEISUKOHA ANALÜÜS

1.

Arvestades tihedat ajakava, mida eeldab nimetatud ettepaneku osas ennetähtaegse kokkuleppe saavutamine, milleks kutsus üles Euroopa Ülemkogu, seadis nõukogu juba alguses eesmärgiks enne parlamendiga läbirääkimiste alustamist määratleda parlamendi ja nõukogu jaoks vastuvõetavad komponendid, mitte koostada nõukogu täielikku kokkulepitud seisukohta. Et menetlusega kiiresti edasi liikuda ning võttes arvesse ELi toimimise lepingu jõustumise kuupäeva, lepiti kokku kaheetapilises tegutsemises:

—

Kokkulepe direktiivi sisu osas. Pärast konsultatsioone Euroopa Parlamendiga viidi esimene etapp lõpule novembris 2009. COREPER kinnitas kokkuleppe 19. novembril 2009 ning parlamendi tööstuse, väliskaubanduse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon (ITRE) oma esimehe 2. detsembri 2009. aasta kirjaga.

—

Kokkulepe ELi toimimise lepingu jõustumisest tulenevates muudatustes, eriti õigusliku aluse ja komiteemenetlust käsitlevate sätete kohandamise osas. Pärast konsultatsioone Euroopa Parlamendiga viidi teine etapp lõpule märtsis 2010, seejuures tugineti võimalikult suures ulatuses horisontaallahendustele, eelkõige konsulteerimisel ekspertide, parlamendi ja nõukoguga, komisjoni avalduse osas artikli 290 kohta ning komisjoni avalduse osas vaheaegade kohta institutsioonide töös. COREPER kinnitas kokkuleppe 24. märtsil 2010 ning parlamendi tööstuse, väliskaubanduse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon (ITRE) oma esimehe 25. märtsi 2010. aasta kirjaga.

2.

Nõukogu seisukoht sisaldab eespool nimetatud kahte kokkulepet. Selle põhikomponendid on järgmised:

 

Märgistamist reguleerivad sätted ja märgistuse kujundus:

 

Nõukogu on märgistuse vormi juures lähtunud kehtivast, tähtedel A–G põhineva klassifikatsiooniga kujundusest (võimaldab kolme lisaklassi, kusjuures klasside koguarv ei ületa seitset), mis võimaldab märgistusel teavet selgelt esitada klassidele vastavate värvidega. Kui lisatakse uus klass, liigub värviskaala edasi. Sel viisil on tagatud selgelt nähtav ja loetav ning tarbijale hästi arusaadav märgistuse kujundus, nagu soovis parlament oma muudatusettepaneku 70 esimeses osas. Lisaks on nõukogu näinud ette, et toodete võimaliku uuesti klassifitseerimise üksikasjad määratakse juhtumipõhiselt kindlaks asjaomastes delegeeritud õigusaktides. Läbivaatamisklauslis palutakse komisjonil 2014. aasta lõpuks hinnata vajadust muuta märgistuse kujundust reguleerivaid sätteid, võttes arvesse tehnika arengut ja tarbijate arusaamist märgistuse kujundusest.

 

Kooskõlas muudatusettepanekuga 52 on nõukogu taganud võimaluse võtta meetmeid, et vältida märgistuse loata kasutamist.

 

Reklaamimist reguleerivad sätted

Nõukogu on osaliselt järginud parlamendi muudatusettepanekut 32 ja teinud kohustuslikuks lisada reklaami viide energiatõhususklassile alati, kui avaldatakse energiatarbimise või hinnaga seotud teavet. Nõukogu on täielikult heaks kiitnud parlamendi muudatusettepaneku 33, mis puudutab kohustuslikku teavet energiatarbimise kohta või viidet toote energiatõhususklassile tehnilistes müügiedendusmaterjalides.

 

Säte riigihangete kohta

Osalise vastusena muudatusettepanekule 40 on nõukogu näinud liikmesriikidele ette võimaluse nõuda, et nende riigihankeid sõlmivad tellijad hangiksid vaid selliseid tooteid, mis vastavad energiatõhususe kriteeriumitele, st kuuluvad kõrgeimasse energiatõhususklassi ja on parimate tõhususnäitajatega.

* * *

Ennetähtaegse kokkuleppe saavutamise eesmärki silmas pidades vaatas nõukogu lisaks eespool nimetatud põhikomponentidele läbi Euroopa Parlamendi kõik muudatusettepanekud. Võimaluse korral kiideti muudatusettepanekud kas täielikult või osaliselt heaks; mõnel juhul kajastati muudatusettepaneku mõtet mõnes teises artiklis või põhjenduses. Seega on nõukogu oma seisukohas

—

täielikult (mõnel juhul ümbersõnastatuna), osaliselt või sisuliselt heaks kiitnud järgmised 40 muudatusettepanekut: 1, 2, 72, 4, 53+64, 7, 74, 8–11, 54+65, 17–19, 21–23, 25–33, 35, 36, 56+68, 38, 40, 43, 70 (esimene osa), 50–52;

—

jätnud heaks kiitmata järgmised 21 muudatusettepanekut: 3, 5, 12–15, 20, 59, 24, 66, 67, 39, 41–42, 69, 76, 45, 47, 70 (teine osa), 58+71.

(1)  15906/08.

(2)  ELT C 228, 22.9.2009, lk 90.

(3)  9322/09.

(4)  Teised kaks nimetatud paketti kuuluvat ettepanekut on:

—

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (ehitiste energiatõhususe kohta) eelnõu (uuesti sõnastatud) (2008/0223 COD);

—

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1222/2009 rehvide kütusesäästlikkuse ja muude oluliste parameetrite märgistamise kohta (ELT L 342, 22.12.2009, lk 46).

Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni avaldus ELi toimimise lepingu artikli 290 kohta

Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon teatavad, et kõnealuse direktiivi sätted ei piira ühtegi institutsioonide tulevast seisukohta, mis on seotud ELi toimimise lepingu artikli 290 või sarnaseid sätteid sisaldavate üksikute seadusandlike aktide rakendamisega.

Komisjoni avaldus

Euroopa Komisjon võtab teadmiseks, et – välja arvatud juhtudel, kui seadusandliku aktiga nähakse ette kiirmenetlus – Euroopa Parlament ja nõukogu on arvamusel, et delegeeritud õigusaktidest teavitamisel tuleb võtta arvesse institutsioonide töö vaheaegu (talv, suvi ja Euroopa valimised), tagamaks, et Euroopa Parlament ja nõukogu suudavad oma õigusi kasutada asjaomastes seadusandlikes aktides sätestatud tähtaegade jooksul; komisjon on valmis vastavalt tegutsema.