Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, milles käsitletakse õigust saada kriminaalmenetluses teavet”

29. septembril 2010. aastal otsustas nõukogu vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 304 konsulteerida Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega järgmises küsimuses:

„Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, milles käsitletakse õigust saada kriminaalmenetluses teavet”

Komitee juhatus tegi 20. oktoobril 2010 käesoleva arvamuse ettevalmistamise ülesandeks tööhõive, sotsiaalküsimuste ja kodakondsuse sektsioonile.

Arvestades töö kiireloomulisust määras komitee täiskogu 467. istungjärgul 8.–9. detsembril 2010 (8. detsembri istungil) pearaportööriks Antonello Pezzini ja võttis vastu järgmise arvamuse. Poolt hääletas 161 ja erapooletuks jäi 3 liiget.

1.1 Komitee toetab komisjoni eesmärki kujundada terviklik õigusaktide pakett, et tagada menetlusõiguste ühine raamistik liikmesriikide kriminaalmenetlustes.

1.2 Õigus õigeaegsele ja täpsele teabele on osa ELi õigustraditsioonist ja muutub kodanike liikumisel ühest liikmesriigist teise veelgi olulisemaks.

1.3 Ka kolmandate riikide kodanikud, keda ELi territooriumile järjest rohkem siseneb, peavad saama täheldada ühelt poolt ELi õiguskultuuri ning teiselt poolt selgeid menetlusi, mis näitavad austust inimeste vastu, isegi siis, kui nad kriminaalmenetluse all on.

1.4 Komitee arvates peab direktiivi aluseks olev liikmesriikide õigusaktide lähendamine saama õigusalase koostöö nurgakiviks, muu hulgas selleks, et tuua esile ELi lepingusse (ELi toimimise leping ja ELi leping) lisatud põhiõiguste harta.

1.5 Komitee arvates tugevdab inimõiguste kaitsmine ühiste jagatud menetluste abil kahtlemata ühtekuuluvust ja ELi sisest vaba liikumist.

2.1 Selleks, et tagada õigusriigi põhimõttele vastav õigus õiglasele kriminaalmenetlusele, on Euroopa Liit võtnud konkreetseid meetmeid, et tugevdada kahtlustatavate ja süüdistatavate menetlusõigusi kriminaalmenetluses.

2.2 See hõlmab ka kaitseõiguse tugevdamist. See ühismeede on väga oluline eelkõige selleks, et suurendada usaldust Euroopa õigusruumi ning rakendada kohtuotsuste vastastikuse tunnustamise põhimõtet.

2.3 Nimelt on sisepiiridel kontrolli kaotamise ning vaba liikumise ja elamise õiguse suureneva kasutamise tagajärjeks selliste isikute arvu kasv, kes on seotud kriminaalmenetlusega väljaspool oma elukohariiki.

2.4 ELi Nõukogu 30. novembri 2009. aasta resolutsioonis 2009/C295/01 tuletatakse meelde

ning soovitatakse üldiselt järk-järgult tagada õiglase kohtuliku arutamise õiguse täielik kohaldamine ja austamine.

2.4.1 Resolutsioon on kooskõlas inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklis 6 sätestatud põhimõttega, mis on seetõttu võetud kahtlustatavate ja süüdistatavate õiguste kaitse ühiseks aluseks kriminaalmenetluses.

2.5 Õigus õiglasele kohtulikule arutamisele ja kaitseõigus on muu hulgas sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklites 47 ja 48 (1).

2.6 Konkreetsemalt määratletakse nõukogu resolutsioonis heaks kiidetud kuuepunktilises teekaardis järgmised prioriteetsed meetmed:

3.1 Kooskõlas nõukogu resolutsiooniga antud volitustele tegi komisjon 27. juulil 2010 direktiivi ettepaneku, milles käsitletakse õigust saada kriminaalmenetluses teavet (KOM(2010) 392 lõplik).

3.2 Direktiivi ettepaneku eesmärk on viia detailselt ellu teekaardi meede B, kehtestades selleks ühised miinimumnõuded seoses õigusega saada kõikjal Euroopa Liidus kriminaalmenetluses teavet.

3.3 Seega sätestatakse kõnealuse õigusaktiga, et prokuratuur ei pea kahtlusalusele vajalikku teavet mitte ainult esitama, vaid hoolitsema ka selle eest, et kõnealune teave tõepoolest jõuaks kaitseni.

3.4 Muu hulgas peaksid need positiivsed ja mõistlikud meetmed tooma kaasa õigusemõistmise kestvuse ja kulude vähenemise, aidates ära hoida eksimusi õigusemõistmisel ja vähendades edasikaebuste arvu.

3.5 Need meetmed oleksid nö kompensatsiooniks täiendavate kulude eest (mis on küll piiratud), mida teabega seotud meetmete väljatöötamine ja konkreetne kasutamine kaasa tooks.

4.1 Põhjendus 18: lauset „Kriminaalmenetluse alguses tuleks […] anda viivitamata […] teavet õiguste kohta” võib tõlgendada mitmeti, mistõttu tuleks täpsustada, millal täpsemalt tuleb süüdistuse kohta kas suuliselt või kirjalikult teavet anda.

4.2 Põhjendus 19: algne sõnastus „teavet kõnealuste otseselt asjakohaste menetlusõiguste kohta” tundub ebamäärane, mistõttu tasuks nende menetlusõiguste olemust ja ulatust paremini täpsustada, kuna need on tõhusa kaitse tagamiseks eriti olulised.

4.3 Põhjendus 21: viimases lauses võib väljend „või kahjustab tõsiselt liikmesriigi sisejulgeolekut” tunduda ebamäärane. Kuid määrsõna „tõsiselt” peaks olema muutmatu tingimus hoidmaks ära seda, et liikmesriigid kasutaksid poliitilist diskretsiooni sisejulgeoleku tagamise ettekäändel.

4.4 Põhjendus 22: läbipaistvuse huvides võiks väljendi „mehhanism, mille abil kontrollitakse, et kahtlustatav …” ulatust rohkem täpsustada, lisades pärast sõna „kontrollitakse”„menetlustoimingute kaudu”.

4.5 Artikli 3 lõige 1: sõna „viivitamata” võiks asendada väljendiga „kohe samal hetkel”.

4.6 Artikli 3 lõike 2 viimane rida: [tõlkija märkus: raportöör soovib viia itaaliakeelse väljendi „essere prontamente tradotto” („viivitamatut toimetamist”) kooskõlla Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 5 lõikes 3 kasutatud väljendiga („essere al più presto condotto”). Eestikeelne versioon on juba selle artikliga kooskõlas].

4.7 Artikli 4 lõige 1: sõna „viivitamata” võiks asendada väljendiga „kohe samal hetkel”.

4.8 Artikkel 6: arvestades, et direktiiv puudutab õigust saada süüdistuse kohta teavet mitte ainult menetluse ajal, vaid ka menetluse eel, siis tuleks artiklis täpsustada, et süüdistuse kohta tuleb teavet anda ka eeluurimise ajal või vähemalt õigusemõistmise pädevuse delegeerimisel ja algse süüdistuse esitamisel.

4.9 Artikli 6 lõiget 1 tuleks muuta järgmiselt: „Liikmesriigid peaksid tagama, et igale kuriteos süüdistatavale antakse piisavalt teavet selle kohta, milles teda süüdistatakse ja mis on nende süüdistuste alus, et tagada kriminaalmenetluse erapooletus”, peegeldades Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 6 lõike 3 punktis a kehtestatud põhimõtet, milles käsitletakse konkreetselt „süüdistuse põhjuseid”.

4.10 Tõlkija märkus: muudatusettepanek ei puuduta eestikeelset versiooni. Muudatusettepaneku esitaja soovib viia artikli 6 lõike 2 kooskõlla Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 5 lõikega 2 ning asendada sõna „rapidamente” (viivitamata) väljendiga „no mais breve prazo possível” (viivitamata).

4.11 Artikli 6 lõike 3 punkt a: väljendi „toimepandud süüteo asjaolude kirjeldus” võiks asendada väljendiga „väidetavalt toimepandud süüteo asjaolude kirjeldus”, sest süüdistuse esitamisel ei ole veel tõestatud, et süütegu on toime pandud. Selle järelduse saab teha alles pärast kohtuotsust.

4.12 Artikli 6 lõike 3 punkt a: väljend „sealhulgas süüteo toimepanemise aeg ja koht ning […] süüteos osalemise määr” oleks täpsem, kui väljend „süüteos osalemise määr” asendataks väljendiga „tegelik roll süüteos osalemises”.

4.14 Artikli 7 lõige 2: kui viidatakse salastatusele, mille alusel võidakse pärast uurimise lõppemist keelata ligipääs teatud dokumentidele, siis tuleks tagada, et õigusasutustel ei oleks põhjendamatult suur diskretsioon, arvestades et üldiselt saab menetlusdokumentidega uurimise lõppedes tutvuda.

4.15 Artikli 7 lõige 3: tuleks tagada, et direktiivi kõikides keeleversioonides kasutataks väljendit „eeluurimine” ja välditakse väljendit „kohtueelne”, kuna paljudes õigussüsteemides ei ole sellele täpset vastet.

Brüssel, 8. detsember 2010

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Staffan NILSSON

(1) Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 5 lõikes 2 (õigus isikuvabadusele ja -puutumatusele) on sätestatud järgmine: „Igale vahistatule teatatakse talle arusaadavas keeles viivitamata tema vahistamise põhjused ja kõik tema vastu esitatud süüdistused”.

Artikli 6 lõikes 3 (õigus õiglasele kohtumenetlusele) on sätestatud, et Igal kuriteos süüdistataval on vähemalt järgmised õigused: a) saada viivitamata talle arusaadavas keeles üksikasjalikku teavet tema vastu esitatud süüdistuse iseloomust ja alustest; b) saada piisavalt aega ja võimalusi enda kaitse ettevalmistamiseks; e) kasutada tasuta tõlgi abi, kui ta ei mõista või ei räägi kohtus kasutatavat keelt.

Samad õiglase kohtumenetluse tagatised on selgesõnaliselt sätestatud Itaalia põhiseaduse artiklis 111, mida on muudetud põhiseadusliku aktiga nr 2/1999.

(2) Direktiiv 2010/64, mis avaldati 26. oktoobri 2010. aasta ELT-s L 280 ning jõustus 20. oktoobri 2010.