Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse direktiivi 2001/18/EÜ seoses liikmesriikide võimalusega piirata või keelata oma territooriumil GMOde kasvatamist”

7. septembril 2010 otsustas Euroopa Parlament ja 10. septembril 2010 nõukogu vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 114 konsulteerida Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega järgmises küsimuses:

„Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse direktiivi 2001/18/EÜ seoses liikmesriikide võimalusega piirata või keelata oma territooriumil GMOde kasvatamist”

Asjaomase töö ettevalmistamise eest vastutav põllumajanduse, maaelu arengu ja keskkonna sektsioon võttis arvamuse vastu 17. novembril 2010.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis täiskogu 467. istungjärgul 8.–9. detsembril 2010 (9. detsembri istungil) vastu järgmise arvamuse. Poolt hääletas 169, vastu hääletas 12, erapooletuks jäi 12 komitee liiget.

1.1 Komitee tunnistab, et Euroopa põllumajanduses geneetiliselt muundatud organismide arendamise küsimus tekitab suures osas Euroopa elanikkonnast suuri kahtlusi. Seetõttu hindab komitee kõrgelt Euroopa Komisjoni kavatsust käsitleda kõnealust tundlikku küsimust – liikmesriikide vabadus otsustada GMOde kasvatamise üle – eesmärgiga leida sellele teostatav lahendus ning komisjoni püüet toetada siseturu sujuvaks toimimiseks Euroopa raamistiku loomist. Kuid komitee arvates tekitab esitatud ettepanek, mis peamiselt tugineb eetilistel ja moraalsetel kriteeriumidel, rohkem ebakindlust kui kindlust ning tegelikkuses võiks see viia liikmesriigiti ja piirkonniti erinevate (õiguslikult ebakindlate) meetmete levimiseni, mis võiks mõjutada ELi siseturu toimimist, asjaosaliste õiguskindlust ja süsteemi usaldusväärsust tervikuna.

1.2 Kõnealune ettepanek vajab komitee arvates eespool toodust lähtuvalt siiski olulist parandamist ja konkretiseerimist, eelkõige asjaosaliste õiguskindluse osas. Komitee arvates võiks sellise õiguskindluse saavutada näiteks viies ELi teiseses õiguses sisse konkreetse, jõustatava õigusliku aluse, mis hõlmab riiklikele meetmetele kohandatavat konkreetseid aluseid, tingimusi ja menetluse korda. Lisaks nõuab komitee ettepaneku õigusliku aluse täiendavat selgitamist ja liikmesriikide artiklist 26b tulenevate võimalike keeldude ühilduvust ELi siseturu eeskirjade ja Maailma Kaubandusorganisatsiooni kaubandusõiguse ning muude rahvusvaheliste õiguslike kohustustega.

1.3 GMOde kasvatamise riiklike piirangute küsimus on tihedalt seotud selliste küsimustega nagu samaaegne viljelemine ja vastutus GMOdega seotud kahjude korral ning tahtmatu segunemine. Komitee on seisukohal, et neid valdkondi tuleb vaadelda koos või paralleelsetes õigusakti ettepanekutes ühe osana ulatuslikumast ELi põllumajandusliku biotehnoloogia õigusraamistiku läbivaatamisest ning kooskõlas 2008. aasta detsembri keskkonnanõukogu järeldustega.

1.4 Võttes arvesse komisoni asjaomase ettepaneku ajastust kehtiva õigusraamistiku käimasoleva üldise läbivaatamise eel, ei saa esitada ettepaneku kohta veel lõplikku arvamust, sest seda saab piisavalt hinnata üksnes seoses loasüsteemi ja üldise õigusraamistiku käimasoleva hindamisega. Ent see ei tohiks põhjendamatult viivitada praeguse ettepaneku parandamist.

2.1 Euroopa Liidul on põhjalik õigusraamistik geneetiliselt muundatud organismide (GMOd) lubamise kohta. GMOde kasvatamise eeskirjad on sätestatud direktiivis 2001/18/EÜ (1) ja määruses (EÜ) nr 1829/2003 (2). Liikmesriikide tasandil juba lubatud geneetiliselt muundatud organismide kasvatamise piiramine on võimalik direktiivi 2001/18/EÜ artiklis 23 sätestatud tingimustele vastavate kaitsemeetmete abil, mis tuginevad täiendavatel teaduslikel andmetel, mille alusel võib öelda, et kõnealune GMO on inimeste tervisele või keskkonnale ohuks. Peale selle saavad liikmesriigid võtta artikli 26a kohaselt asjakohaseid meetmeid GMOde soovimatu esinemise takistamiseks teistes toodetes (samaaegne viljelemine).

2.2 2009. aasta märtsis lükati nõukogus tagasi Euroopa Komisjoni taotlus kaotada olemasolevad riiklikud kaitsemeetmed (täpsemalt Austrias ja Ungaris) puuduliku teadusliku põhjenduse tõttu. Sama peegeldub nõukogu varasemates sarnastes hääletustes, mistõttu võib rääkida poliitilisse ummikseisu jõudnud olukorrast, mis sarnaneb loaandmise süsteemi olukorraga. 13 liikmesriiki (3) kutsusid 2009. aasta juuni ühisdeklaratsioonis Euroopa Komisjoni üles välja töötama ettepanekud, mille eesmärk on jätta GMOde kasvatamise kohta otsuse tegemine liikmesriikide pädevusse.

2.3 Lähtuvalt komisjoni presidendi Barroso poliitilistest suunistest esitas Euroopa Komisjon 13. juuli 2010. aasta otsusega õigusakti ettepaneku, mille kohaselt tuleb jätta otsuse tegemine GMOde kasvatamise üle liikmesriikide endi pädevusse. Komisjoni ettepanekud koosnevad teatisest liikmesriikide vabaduse kohta otsustada geneetiliselt muundatud taimede kasvatamise üle (4) ja ettepanekust võtta vastu määrus õigusraamistiku vastava kohandamise kohta (5).

2.4 Õigustehniliselt lisatakse direktiivi 2001/18/EÜ uus artikkel 26b määrusega. Uus säte näeb ette, et liikmesriigid võivad vastu võtta meetmeid siseturul juba lubatud GMOde kasvatamise piiramiseks või keelamiseks oma territooriumil, kui tegemist on põhjendustega, mis ei ole seotud keskkonna või inimtervisega seonduvate ohtudega, mis on juba hõlmatud kehtiva loasüsteemiga ning mis on kooskõlas aluslepingutega.

2.5 Määruse ettepaneku eesmärk on jätta liikmesriikidele GMOde kasvatamise osas kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega rohkem otsustusvabadust ja luua vajalik õiguskindlus. Komisjon lähtub sellest, et määruse ettepanek on kooskõlas siseturu eeskirjade ja rahvusvaheliste kohustustega. Uus säte ei ole komisjoni arvates vastuolus ka kehtiva loasüsteemiga, vaid peab seda kõigest täiendama.

2.6 Nõukogu õigustalitus esitas 5. novembril õigusliku hinnangu õigusliku aluse valiku, võimalike riiklike meetmete ja selle kohta, kas kavandatavad meetmed on kooskõlas GATTi lepingutega. Õigustalitus leidis, et valitud õiguslik alus ei ole sobiv, ning väljendas suurt kahtlust, kas meetmed, mida liikmesriigid võivad tarvitusele võtta, on kooskõlas aluslepingute ja GATTi lepingutega. Samuti rõhutas ta, et Euroopa Kohtus ja Maailma Kaubandusorganisatsioonis on raske kaitsta liikmesriigis või piirkonnas eetilistel või moraalsetel kaalutlustel tarvitusele võetud meedet. Lisaks kinnitas osaliselt kõnealuseid kahtlusi Euroopa Parlamendi õigustalitus, kes oma 17. novembri 2010. aasta arvamuses osutas sarnastele küsimustele seoses liikmesriikide piirangute võimalike, nt kõlblusele tuginevate põhjenduste vastavusega ELi siseturu eeskirjadele ja Maailma Kaubandusorganisatsiooni kaubandusõigusele.

3.1 Euroopa Liidu tasandil kehtestatud loa andmise menetlus peab tagama inimeste elu ja tervise, loomade tervise ja heaolu, keskkonna vajaduste ning tarbija huvide kõrgetasemelise kaitse ning samal ajal ka siseturu tõrgeteta toimimise.

3.2 GMOde lubamise ja kasutamise kehtivad reeglid põhinevad mitmel (õiguslikul) põhimõttel, mida tuleb komitee arvates järgida. Olulisemad neist on järgmised:

3.3 Euroopa Komisjoni ettepanekuid tuleb vaadelda ajalises ja sisulises seoses nõukogu 2008. aasta detsembri järelduste rakendamisega, mis muu hulgas nõuavad kehtiva loasüsteemi läbivaatamist, mis eeldatavasti jõuab lõpule 2010. aasta lõpus. See puudutab eelkõige Euroopa Toiduohutusameti suuniste uuendamist seoses potentsiaalse tervise- ja keskkonnaohu hindamisega, (6) Euroopa Komisjoni aruannet keskkonnaseire parandamise kohta pärast loa andmist, samuti uuringut GMOde kasvatamise sotsiaal-majandusliku ja keskkonnamõju kohta. Peale selle hinnatakse GMOdest toidu- ja söödaaineid, samuti GMOde kasvatamist reguleerivat õigusraamistikku. 2012. aastaks tuleks kogu GMOde lubamise süsteemi täielikult uuendada.

3.4 Lisaks sellele tuleks selgitada liikmesriikide kasvatuskeeldude või -piirangute suhet samaaegse viljelemise eeskirjadega, sest mõlemad küsimused on tihedalt seotud ning Euroopa Komisjon sooviks ka siin jätta liikmesriikidele rohkem paindlikkust. Sellega seoses on olulised komisjoni seisukohad, mis sisalduvad tema 3. aprilli 2009. aasta aruandes samaaegse viljelemise suuniste rakendamise kohta (7).

4.1 Kuigi komitee pole loomulikult veel jõudnud väljendada seisukohta konkreetsete riiklike kasvatuskeeldude kohta, on tegemist seisukohtadega, mida tuleks vaadelda sisulises seoses kõnealuse määruse ettepanekuga ning mis kehtivad siiani aruteluteemade või ettepanekutena.

4.2 Nii väljendas komitee oma 16. detsembri 2004. aasta omaalgatuslikus arvamuses (8) põhjalikult oma arvamust geneetiliselt muundatud ning traditsioonilise ja mahepõllunduse põllukultuuride samaaegse viljelemise kohta ning tegi ettepanekuid reguleerimistaseme kohta. Komitee tõdeb kõnealuses arvamuses muu hulgas, et teatud meetmeid, mille abil tuleks vastavate piirkondlike tingimuste kohaselt vältida risttolmlemist, samuti piirkondlikke kasvatus- ja kasvatuskeelu eeskirju tuleks reguleerida liikmesriikide tasandil. Lisaks sellele rõhutatakse vajadust samaaegse viljelemise ja vastutuse miinimumnormide järele ELi tasandil.

4.3 Erilist tähelepanu tuleks pöörata looduskaitsealade ja ökoloogiliselt tundlike territooriumide kaitsemeetmetele. Lisaks sellele tuleks arvestada piirkondlike majandus- ja kultuurihuvide kaitsemeetmete ning muu sotsiaal-majandusliku mõjuga.

4.4 Komitee viitas kõnealuses arvamuses lisaks ka sellele, et samaaegse viljelemise eeldused erinevad piirkonniti ning et eelkõige väikepõllumajanduse korral ei ole GMOsid sisaldavate ja GMOsid mittesisaldavate – nii tavapäraste kui ka mahepõllunduslike – põllukultuuride paralleelne kasvatamine ühe piirkonna sees teostatav.

4.5 Sellega seoses arutati arvamuses turundusvõimalusi piirkondlikele kvaliteetkaubamärkidele ning päritolutagatisi, mille puhul loobutakse tarbijate ootusi silmas pidades GMOde kasutamisest. Selle taustal on paljud piirkonnad kuulutanud ennast geenitehnoloogiavabaks, kusjuures komitee on osutanud sellega seotud õiguslikule ebakindlusele, mida tuleks selgitada.

5.1.1 Direktiiviga 2001/18/EÜ ühtlustati GMOde lubamise sätteid, sealhulgas kaitsemeetmete võtmist vastavalt artiklile 23 ning samaaegset viljelemist vastavalt artiklile 26a. Aluseks on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 114 (varem Euroopa Liidu lepingu artikkel 95) siseturu eesmärkide saavutamise huvides õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta. Uue artikliga 26b saavutati see, et liikmesriigid saavad ühtse ELi loa olemasolust hoolimata keelduda GMOde kasvatamise loa andmisest.

5.1.2 Kõigepealt tekib küsimus, kui suures ulatuses on võimalik ühtlustatud õigusvaldkonnast välja jätta riiklik kasvatuskeeld ning kas see ei oleks vastuolus üldiste õiguspõhimõtetega. Lisaks sellele on vastavalt nõukogu õigustalituse äsjasele arvamusele (9) Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 114 õiguslik alus kehtetu, pidades silmas artikli 26b kohta tehtud ettepaneku eesmärki, sisu ja rakendusvaldkonda. Euroopa Parlamendi õigustalitus jällegi ei sea kahtluse alla Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 114 käsitamist õigusliku alusena. See näitab, et ELi tasandil jõutakse kõnealuses küsimuses erinevate õiguslike tõlgendusteni, mida tuleb selgitada ja millele tuleb lahendus leida.

5.1.3 Ettepanek ei sisalda põhjendusi ei lõplike järelduste ega näidete kujul, mis võiksid olla liikmesriikidele pidepunktiks kasvatuskeelu kehtestamiseks. Artiklis 26b on öeldud üksnes seda, et põhjused peavad olema muud kui need, mida kontrolliti loa andmise raames. Seetõttu pole võimalik toetuda põhjustele, mida saaks kasutada ELi ühtse loasüsteemi raames tervise- ja keskkonnaohu hindamisel või mis oleksid sellega seotud. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on seisukohal, et arvamuse õiguskindlust on võimalik tugevdada, kaasates artiklisse 26b soovitusliku (ehkki mittetäieliku) nimekirja nende konkreetsete põhjuste kohta, millele liikmesriigid võivad viidata, et piirata või keelata GMOde kasvatamist. Sellised põhjused võiksid lisaks eetilistele, moraalsetele ja usulistele argumentidele hõlmata ka teatavaid sotsiaal-majanduslikke kaalutlusi. Selline selgitus teisese õiguse raames võiks toimida erisättena seoses nende põhjustega, mis on loetletud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 36 ja arendatakse edasi Euroopa Kohtu kohtupraktikas, parandades vastavust siseturu eeskirjadele ja aluslepingutele.

5.2.1 Õiguskindluse küsimuses on komitee seisukohal, et seda ei saa täita üksnes esmastele õigusaktidele viitamisega. Sellega seoses võib osutada näiteks Euroopa Kohtu otsusele C-165/08, (10) mille kohaselt ei ole geneetiliselt muundatud sortide seemnete lubamise riiklik keeld ühildatav ELi eeskirjadega. See otsus näitab, kui raske on liikmesriikidel toetuda muudele põhjendustele kui tervise- ja keskkonnakaitse aspektidele.

5.2.2 Komitee möönab siiski, et praeguses õiguslikus ja poliitilises olukorras tooks selge ja tugeva õigusliku aluse loomine liikmesriikide jaoks rohkem õiguskindlust status quo osas. See saavutataks siiski pigem teiseste õigusaktide konkreetse ja üksikasjaliku õigusliku aluse abil (nt direktiiv 18/2001/EÜ), mitte siseturu üldistel eeskirjadel põhinevale kitsale ja ebaselgele mänguruumile osutamise abil.

5.3.1 Teaduslikult põhjendatud loasüsteemi tagamiseks tuleb osutada Euroopa Toiduohutusameti potentsiaalse tervise- ja keskkonnaohu hindamise suuniste uuendamisele. Uuendatud suunised peaksid pärast liikmesriikide poolset heakskiitmist muutuma siduvaks. Komitee loodab seoses sellega teaduslikult põhjendatud ja sõltumatu loa andmise menetluse edasiarendamist kooskõlas ettevaatuspõhimõttega.

5.3.2 Komitee palub kaaluda, kas Euroopa Toiduohutusameti poolt teostatava GMOde teadusliku riskihindamise raames ei tuleks eri teemade käsitlemisel liikmesriike rohkem kaasata. Euroopa Toiduohutusamet on loodud määrusega (EÜ) nr 178/2002 (11) toidu- ja söödaohutuse kohta teaduslike arvamuste esitamiseks, võttes arvesse ka keskkonnariske. Muidugi jälgitakse ka liikmesriikides GMOde mõju keskkonnale. Asjaomased liikmesriigid võivad oma territooriumil uurida täpsemalt keskkonnaga seotud eri asjaolusid ning Euroopa Toiduohutusamet peab siis vastavad tulemused heaks kiitma.

5.3.3 Üldiselt tuleb kehtestada metoodilised kriteeriumid, millele peavad vastama kõik Euroopa Toiduohutusameti jaoks ja poolt koostatud teaduslikud tööd. Sellega peaksid kaasnema vastastikused eksperthinnangud ning see võiks aidata parandada Euroopa Toiduohutusameti ja liikmesriikide vahelist kooskõlastamist (12). Komitee on teadlik sellest, et Euroopa Toiduohutusamet rakendab ametlikult kõrgeimaid ja täiesti sõltumatuid teaduslikke riskihindamise kriteeriume ning on seetõttu ka rahvusvaheliselt kõrgelt tunnustatud Euroopa Liidu institutsioon. Liikmesriikides riskihindamisega tegelevad teadusasutused, ülikoolid ja sõltumatud teadlased ning Euroopa Toiduohutusamet peaksid tegema senisest tihedamat koostööd uurimismeetodite arendamisel.

5.3.4 Eespool öeldule vaatamata teeb komitee ettepaneku reformida Euroopa Toiduohutusametit GMOde teadusliku hindamise protsesside läbipaistvuse ja kvaliteedi suurendamiseks selliselt, et GMOde komitees oleksid esindatud kõik huvirühmad (tarbijad, tööstus, turustajad, mahepõllundusettevõtjad, tarbijaühistud, toitumisspetsialistid, arstid jne), mitte üksnes teadlased.

5.4.1 Euroopa Komisjon lähtub sellest, et liikmesriikidele võimaldatav kasvatuskeeld ei häiri geneetiliselt muundatud seemnete, toidu ja sööda siseturgu. Ka selle oletuse võib kahtluse alla seada, sest vähemalt piirkondades ja liikmesriikides, kus on kehtestatud kasvatuskeeld, võib lubatavate geneetiliselt muundatud seemnetega kauplemisel tekkida piiranguid. See oletus põhineb Euroopa Kohtu senisel praktikal võrreldavates kohtuasjades (13).

5.4.2 Seda, kas kasvatuskeeld võib põhjustada konkurentsi moonutamist, on praegu raske hinnata. Kuna ELi tasandil puuduvad (miinimum)normid samaaegse viljelemise ja vastutuse kohta, seab see tõenäoliselt ohtu õiglaste tingimuste tagamise GMO-vabadele põllumajandussektoritele. Igal juhul on GMOde samaaegse viljelemise tagamiseks vajalike meetmetega seotud aja- ja rahaline kulu, mida tuleb arvestada kõigi tulevaste lahenduste puhul. Teisest küljest võib GMOde kasvatamise vabadus kaasa tuua turunduseeliseid, kusjuures hinnakujundus jääb endiselt sõltuma tarbimiskäitumisest.

5.4.3 Geneetiliselt muundatud taimed vajavad võrreldes traditsioonilistele taimedega osaliselt teisi kultuuritehnilisi ja taimekasvatuse meetodeid, näiteks muid taimekaitsevahendeid, kusjuures taimekaitsevahendite puuduv ja mittetoimiv siseturg võib kaasa tuua kättesaadavuse probleemid. See näide illustreerib, kui mitmekülgsed on tingimused, milles põllumajandustootjad peavad oma tootmisega seotud otsuseid tegema.

5.5.1 GMOde kasvatamise lubade sotsiaal-majandusliku mõju osas tuleb osutada Euroopa Komisjoni 2010. aasta lõpus oodatavale aruandele. Selles sisalduvaid järeldusi tuleks igal juhul arvestada vaadeldava ettepaneku hindamisel, sest oletatavasti käsitletakse kasvatuskeelu põhjendamisel vastavalt artiklile 26b eelkõige mõju majandusele, sotsiaalvaldkonnale ja keskkonnale. Enne selle aruande valmimist ei saa esitada lõplikku arvamust komisjoni praeguse ettepaneku kohta.

5.5.2 Igal juhul tuleb mainida, et määrusega (EÜ) nr 1829/2003 lubatakse teatud tingimustel juba praegu tervise- ja keskkonnaohu hindamisega seotud riskihalduse käigus täiendavate, eraldi kontrollitavate mõjuvate teguritega arvestamist.

5.5.3 Puuduvate teadmiste tõttu majandusliku ja konkurentsimõju kohta tuleks ettepanekus ette näha hindamisklausel ning Euroopa Komisjon peaks eelnevalt koostama mõjuhinnangu.

5.6.1 Komitee arvates on oluline aspekt vaadata läbi rahvusvahelistest kohustustest, eelkõige WTO/GATTi, aga ka Cartagena protokollist kinnipidamine. Kuna on oodata, et kasvatamise keeldu kehtestada soovivad liikmesriigid toetuvad nüüd ka uuele artiklile 26b, on eriti oluline sellekohaste otsuste põhinemine kindlal ja rahvusvaheliselt kindlustatud õiguslikul alusel.

5.6.2 Arvestades selle küsimuse olulisust, kahetseb komitee, et Euroopa Komisjon ei ole esitanud täpsemaid selgitusi vastavuse kohta ELi rahvusvahelistele kohustustele. Sellega seoses tuleks arvesse võtta ka Euroopa Liidu institutsioonide õigustalituste hinnanguid WTO eeskirjadega ühildumise kohta. Iseäranis väärib märkimist nõukogu õigustalituse hiljutine arvamus, (9) mis on tekitanud suuri kahtlusi küsimuses, kas meetmed, mida liikmesriigid uuele artiklile 26b lootes võtavad, ikka ühilduvad asutamislepingu või GATTiga. Samuti on Euroopa Parlamendi õigustalitus väljendanud sarnaseid kahtlusi seoses sellega, kas näiteks kõlblusele tuginevad võimalikud põhjendused on kooskõlas ELi siseturu eeskirjade ja Maailma Kaubandusorganisatsiooni kaubandusõigusega.

5.7.1 Sama oluline on arvestada piisavalt nii tootjate ja jaekaubanduse kui ka tarbijate valikuvabadusega. Põhimõtteliselt peaks olema tootjatele kui ettevõtjatele lubatud vabalt otsustada kasvatusmeetodi üle. Sarnaselt peaksid maaletoojad ja hulgimüüjad saama teostada seaduslikku kutsetegevust uue artikli 26b ettepanekust sõltumata.

5.7.2 Riiklikud kasvatuspiirangud ja -keelud peaksid seetõttu lähtuma aluslepingute üldistest põhimõtetest, eelkõige subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttest.

5.7.3 Selleks et ka tarbijatel oleks vabadus valida GMO-sisaldusega ja GMO-vabade toiduainete vahel, on vaja laitmatult toimivat jälgitavust ja märgistamist, kuid ka vastavat pakkumist, mida tarbijad soovivad vastu võtta. Siinjuures tuleb eriti arvestada toodete piirkondliku kättesaadavusega. Komitee rõhutab, et Euroopa tarbija peab olema täiesti teadlik sellest, et GMOde kasvatamise keelamine tema piirkonnas või riigis ei takista selles piirkonnas GMOdega vabalt kauplemist ning et kahtlase jälgitavussüsteemiga kolmandatest riikidest pärit GMOde massiline import loomade söödaks või inimtarbimiseks jätkub ikka.

5.8.1 Samaaegse viljelemise eesmärk on üldiselt vältida traditsioonilise või mahetoodangu juhuslikku segunemist geneetiliselt muundatud toodanguga, et ühelt poolt säilitada tootjate ja tarbijate valikuvabadus ning teiselt poolt vältida majanduslikku kahju ettevõtjatele.

5.8.2 Komitee peab samaaegse viljelemise tõhusat rakendamist ja kindlustamist oluliseks teguriks kogu GMOde kasutamise temaatikas, kusjuures endiselt jääb alles palju ebaselgusi ning tuleb koguda täiendavaid teadmisi eelkõige pikaajalise mõju kohta kõigil tasanditel.

5.8.3 Võimalik kasvatamise keeld vastavalt komisjoni ettepanekule võib juhusliku segunemise ja risttolmlemise probleemi küll vastavatel aladel vähendada, kuid ei tohi mingil viisil vähendada jõupingutusi eri kasvatusmeetodite pikaajalise samaaegse viljelemise eeskirjade väljatöötamiseks. Vastavalt komitee 2004. aasta soovitusele (14) tuleb ELi tasandil kindlasti ühtlustada samaaegse viljelemise ja vastutuse miinimumnormid (või sätestada artiklis 26a liikmesriikide jaoks õiguslikult siduv nõue kehtestada asjaomased normid riigi või piirkonna tasandil), et tagada valikuvabadus, võrdsed võimalused põllumajandussektoris ning hoida GMOde kasvatamise sotsiaal-majanduslikud mõjud kontrolli all. Eriti oluline on see piirialade jaoks.

5.8.4 Juhul kui samaaegse viljelemise eeskirju arendatakse tugevamalt liikmesriikide ja piirkondlikul tasandil, on teadmiste ja heade tavade vastastikune tutvustamine veel olulisem. Samaaegse viljelemise Euroopa büroo (ECoB) töö tuleb sellest tulenevalt suunata sidusrühmade kaasamisele kõigil tasanditel.

5.8.5 Endiselt on lahtised GMO piirväärtuse küsimus seemnete hulgas ning ELis mittelubatud GMOde impordi piirmäär ELi (puudutab peamiselt loomasööta). Neile küsimustele peab Euroopa Komisjon veel vastama või tuleks kiiresti asuda komisjoni ettepanekuid rakendama.

5.9.1 Endiselt jääb ebaselgeks vastutuse regulatsioon GMOdega juhusliku segunemise korral, eelkõige riigipiire ületava saaste korral. Praegu ei ole naaberliikmesriikidel vastastikust teavitamiskohustust GMOde kasvatamise kohtadest. Seetõttu vahetatakse teavet peamiselt ainult isiklike kontaktide kaudu.

5.9.2 Üks ettepanek võiks olla see, et liikmesriigid, kelle piirialadel GMOsid kasvatatakse, oleksid kohustatud avaldama internetis teavet GMOde kasvatamise kohta ka naaberriikide keeltes. Sellise meetme abil saaks GMOdega juhusliku segunemise korral nõudmisi ja nendest tulenevaid majandusliku kahju nõudeid vajadusel paremini esitada ka riigipiiride üleselt.

5.9.3 Olukorra muudab paremaks Cartagena protokolli täiendus, mis kiideti heaks 12. oktoobril 2010 ning milles sätestatakse ühised eeskirjad bioloogilise mitmekesisuse kahjude korral tekkiva vastutuse ja kahju hüvitamise osas piiriülesel transpordil. Täienduses ettenähtud kohustused tuleks rakendada ilma asjatu viivitamiseta.

5.9.4 Komitee kutsub lisaks üles kontrollima, kui suures ulatuses võiks vähemalt liikmesriikide piirialadel kehtestada kohustuslikud samaaegse viljelemise ja vastutuse Euroopa miinimumnormid (või sätestada artiklis 26a liikmesriikide jaoks õiguslikult siduv nõue kehtestada asjaomased normid riiklikul või piirkondlikul tasandil) ning kui palju võiksid need vähendada eraõigusliku vastutuse riske ja selgitada liikmesriikide vahelisi ebaselgeid küsimusi. Komitee juhib tähelepanu selliste normide hädavajalikkusele, kuna praegu keelduvad kindlustusfirmad kindlustuskatte pakkumisest GMOdega seotud kahjude korral ning kehtiv ELi keskkonnavastutuse kord, vastavalt direktiivile 2004/35/EÜ, ei paku piisavat katet kõnealuste kahjude korral.

Brüssel, 9. detsember2010

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Staffan NILSSON

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. märtsi 2001. aasta direktiiv 2001/18/EÜ geneetiliselt muundatud organismide tahtliku keskkonda viimise kohta ja nõukogu direktiivi 90/220/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta. EÜT L 106, 17.4.2001, lk 1.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta; ELT L 268, 18.10.2003, lk 1.

(3) Austria, Bulgaaria, Iirimaa, Kreeka, Küpros, Läti, Leedu, Ungari, Luksemburg, Malta, Madalmaad, Poola ja Sloveenia.

(6) Vt Euroopa Toiduohutusameti poolt 12. novembril avaldatud eelnõu kohta käivitatud avalik arutelu, mis lõpeb 24. jaanuaril 2011

(10) Euroopa Kohtu 16. juuli 2009. aasta otsus C-165/08 (Euroopa Komisjon vs. Poola Vabariik).

(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrus (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused; EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1.

(12) Vt Ungari hagi Euroopa Komisjoni vastu kohtuasjas T-240/10 Amflora küsimuses.

(13) Vt nt kohtuasjad C-110/05 Euroopa Komisjon versus Itaalia Vabariik, C-142/05 Mickelsson ja Roos, C-188/04 Alfa Vita ning C-416/00 Morellato.

LISA

Täiskogu vastuvõetud muudatusettepaneku tulemusel jäeti tekstist välja järgmine lõik, kuigi lõigu säilitamise poolt anti rohkem kui veerand häältest.

Punkt 5.8.5

„Keelatud GMOde madala sisalduse küsimuse lahendus peab olema tehnilist laadi, kehtestades võimalikult madala sisalduse ülempiiri, mis kehtiks nii loomasöödale kui ka toiduainetele.”

Hääletuse tulemus

Poolt: 83

Vastu: 79

Erapooletuid: 29