Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1060/2009 reitinguagentuuride kohta”

23. juunil 2010 otsustas Euroopa Parlament ja 13. juulil 2010 otsustas Euroopa Liidu Nõukogu vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitele 114 ja 304 konsulteerida Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega järgmises küsimuses:

„Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1060/2009 reitinguagentuuride kohta”

Asjaomase töö ettevalmistamise eest vastutav majandus- ja rahaliidu ning majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse sektsioon võttis arvamuse vastu 25. novembril 2010.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis täiskogu 467. istungjärgul 8.-9. detsembril 2010 (8. detsembri istungil) vastu järgmise arvamuse. Poolt hääletas 172, vastu hääletas 12, erapooletuks jäi 9.

1.1 Käesolevas arvamuses käsitletakse teist etappi Euroopa Komisjoni kolmeetapilises lähenemisviisis reitinguagentuure reguleerivale määrusele. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (edaspidi komitee) leiab, et meie majandusele, ettevõtetele ja kodanikele nii palju kahju tekitanud nii suurele probleemile (mille lõppu ei ole veel näha) on EL reageerinud aktiivselt, sh siin vaadeldava ettepanekuga, ning ärgitanud rahvusvahelist üldsust sarnasele reageeringule. Komitee loodab, et seda tööd jätkatakse järjepidevalt ja sidusalt.

1.2 Lisaks sellele leiab komitee, et finantsturgude ja endiselt liikmesriikide hooleks jäetud järelevalve integratsioonitasemete erinevus tuleks kiiresti kaotada, kuna see on üks meile tekitatud kahju põhjustest. Seetõttu kiidab ta heaks ettepaneku anda reitinguagentuuride järelevalve ülesanne Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusele (EVJA) (1). Euroopa järelevalveasutuse tõhusus sõltub riikide asjaomaste õigusaktide asjakohastamisest ja veel püsiva segaduse kaotamisest, minnes nii, nagu mõned riigid on taotlenud, kaugemale praegustest ettepanekutest.

1.3 Komitee väljendab heameelt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta reitinguagentuuride teemalises määruses (EÜ) nr 1060/2009 (2) esitatud ettepanekute üle, eelkõige selliste põhiküsimuste kohta nagu läbipaistvus ja huvide konfliktid, teave, konkurents ja välismaised reitinguagentuurid. Kuigi komitee on teadlik kõnealuse teema keerukusest, kahetseb ta, et see määrus jõustus nii hilja, ja leiab, et see oleks pidanud juba sisaldama praegustes muudatusettepanekutes pakutud meetmeid.

1.4 Samuti on komitee mures riigivõla eripära ja eelkõige selle üle, et ei ole loodud Euroopa agentuuri riigivõla hindamiseks. Komitee ootab kolmanda reitinguagentuuride määruse küsimuses käimasoleva avaliku konsultatsiooni tulemusi (3).

1.5 Komitee peab väga oluliseks, et EList väljaspool peakorterit omavate agentuuride Euroopa filiaalidele kehtiks samuti uued järelevalve eeskirjad. Selles kontekstis pooldab komitee 2009. aasta määruse asjaomaseid sätteid. Parem lahendus oleks kokkuleppe saavutamine G-20-s, et luua üldised eeskirjad, mis võimaldaks muuta erinevad jurisdiktsioonid kõnealuses valdkonnas sidusaks, koostada rahvusvahelised tegevusjuhised, mida kõik agentuurid peaksid järgima, ning anda järelevalve ülesanne finantsstabiilsuse nõukogule (Financial Stability Board), kellel peaks olema ka volitused kehtestada kooskõlastatult riikide järelevalveasutustega karistusi. Komitee väljendab heameelt, et selline protsess on juba ELi eestvedamisel algatatud.

1.6 Komitee leiab, et juba algatatud reformiprotsess tuleb lõpule viia võimalikult kiiresti.

1.7 Nimelt on hädavajalik taastada tarbijate ja investorite usaldus finantsturgu. Seda on võimalik saavutada ainult siis, kui jäetakse mulje ja kui võidakse olla kindlad, et tegutsetakse tõsiselt ning võetakse karme meetmeid nende turuosaliste suhtes, kes ei pea eeskirjadest kinni.

1.8 Komitee peab positiivseks, et reitinguagentuuride rolli hiljutises ülemaailmses väärtpaberite ja finantsturgude kriisis arvestades on käivitatud kolmeetapiline kava, et reguleerida nende agentuuride ülesanded investorite ja tarbijate suhtes (vt komisjoni esitatud dokumenti kõnealuses valdkonnas korraldatud avaliku konsulteerimise kohta). Reitinguagentuurid on väga olulised vajaliku teabe jagamiseks ja selleks, et vältida laenutehingutes liigsete riskide võtmist (mis on iseenesest finantsturu stabiilsuse ja kindluse tagamiseks oluline), kuid nende tegevus suveräänsete riikide võla hindamisel on vaieldavam. Komitee väljendab heameelt, et riigivõla küsimus on lisatud käimasolevasse avalikku konsultatsiooni.

1.9 Põhjus, miks on vaja pidada mõttevahetus oligopoolse seisundi üle, kus mõned üksikud reitinguagentuurid valitsevad investorite, pankade, kindlustusandjate või riikide valitsuste võetud finantsinstrumentide või rahaliste kohustustega seotud riskidele reitingu andmist, tuleneb eelkõige sellest, et kõnealuste agentuuride poolt antav teave on oma olemuselt avalik hüve, mistõttu täidavad nende pakutavad teenused lõppkokkuvõttes üldhuvi. Seepärast tervitab komitee asjaolu, et need olid mõned reitingusektoris uued Euroopa ettevõtted, kes esimesena taotlesid Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutuselt luba tegutseda reitinguagentuurina.

1.10 Kui reitinguagentuurid hindavad suveräänse riigi rahanduse jätkusuutlikkust (suveräänne risk), nagu see juhtus hiljuti Kreeka ja teiste rahvusvahelistel turgudel suurtes võlgades olevate ELi riikide riigivõla reitingu alandamisega, siis kerkib küsimus, kas nende tegevus on proportsionaalne eesmärgiga, mille poole nad püüdlevad (pakkuda läbipaistvalt ja vastutustundlikult asjakohast teavet turu kohta), kuid samas tekib ka huvide konflikti küsimus rahvusvaheliste erainvestorite (kes kasutavad kõnealust reitingut oma investeeringu riskide hindamiseks) ja selle riigi kodanike/tarbijate vahel, kes kannatavad tagajärgede all, kui kuulutatakse, et riik ei suuda tõenäoliselt oma võlga ära maksta, hoolimata sellest, et maksevõimetuse on võib-olla põhjustanud mõned poliitikute vead või tegevusetus.

1.11 Reitinguagentuurid võivad riigivõlga tõhusalt hinnata vaid tingimusel, et neil on asjakohased vahendid ja meetodid ning et nad tegutsevad kooskõlas pädevate riiklike asutuste poolt selleks sätestatud eeskirjadega.

1.12 Komitee arvates on riigivõla hindamine üldsusele huvi pakkuv küsimus. Komitee väljendab heameelt komisjoni käivitatud avaliku konsultatsiooni üle ning loodab õigel ajal esitada oma läbimõeldud arvamuse. Ta toetab siiski, et riigivõlga hindaks sõltumatu rahvusvaheline või Euroopa amet, mis on selleks ühise huvi kaitseks ette nähtud. See amet peaks töötama kiiresti, läbipaistvalt ja asjakohaste vahenditega.

1.13 Otsustava tähtsusega on see, et reitingute valdkonnas tekiks tugevam konkurents üksteisest ja kolmandatest osapooltest sõltumatute reitinguagentuuride vahel. Lisaks sellele teeb komitee ettepaneku kaaluda rahvusvahelise kokkuleppega viivitamise või selle puudumise korral ka võimalust toetada eraldi riigivõlaga tegeleva Euroopa agentuuri ning tavalisi laene hindava autoriteetse Euroopa agentuuri loomist, et suurendada sektoris valitsevat konkurentsi.

1.14 Komitee tervitab asjaolu, et 2009. aasta määruses on lisaks ettepanekule luua Euroopa reitinguagentuuride järelevalve asutus tegeletud ka sellega seonduvate olulisemate küsimustega (karistused, konkurents, huvide konfliktid, teave) (4).

1.15 Komitee peab positiivseks, et on vähendatud liikmesriikide tegutsemisruumi seoses sektorit reguleerivate õigusaktidega. See võimaldab lihtsustada teabevahetust ja muuta eri õigusaktid sidusamaks, vältimaks, et Euroopa järelevalve positiivne mõju neutraliseeritakse ära.

1.16 Komitee teeb ettepaneku toetada nende riiklike õigusaktide ühtlustamist, mille eesmärk on kaitsta finantstoodete ja –teenuste kasutajaid (tarbijad, ettevõtted jt). Euroopa järelevalve asutuses (praegu Euroopa Finantsjärelevalveasutuste Süsteem) võiks olla ka üks või mitu sotsiaalpartnerite ja tarbijakaitse ühenduste määratud tarbijate esindajat.

1.17 Komitee teeb ettepaneku ergutada laias mõistes finantsteabe andmise võrgustikku, toetades selles osalejate mitmekesisust ja uute eeskirjade koostamist, mis muudaksid reitingu andmise meetodid (eelkõige tuletisinstrumentide puhul) läbipaistvamaks ja tõhusamaks.

1.18 Komitee teeb ettepaneku loobuda ka rahvusvahelisel tasandil praegusest isereguleerimissüsteemist. Tuleb jätkata pädevate asutuste kooskõlastamisprotsessi ning kehtestada kõigile kehtivad karmid eeskirjad ja tagada, et eeskirju kohaldatakse. EL peab tegema kõik selleks, et see eesmärk rahvusvahelistes asutustes saavutada.

1.19 Komitee teeb ettepaneku määrust lihtsustada ja muuta see selgemaks, et sellest oleks lihtsam aru saada ja et seda oleks lihtsam kohaldada. Keerulistest eeskirjadest hoitakse kergemini kõrvale.

1.20 Komitee kutsub üles kaotama kohustuse, et reitinguagentuurid peavad väärtpaberitele reitingu andma selleks, et neid saaks müüa (sama ettepaneku tegi ka finantsstabiilsuse nõukogu). Selle väärtpaberite turule viimiseks vajaliku tingimuse kaotamisel välditaks, et ilma pikalt mõtlemata võetakse vastu kõrge riskiga finantsinstrumente, isegi siis, kui nende reiting on kõrge. Komitee jagab Larosière’i töörühma muret, et reitingute kasutamine normkapitali osas vähendab liigselt finantsinstitutsioonide vastutust, tugevdades samas reitinguagentuuride oligopoli. Komitee väljendab heameelt, et see küsimus kuulub käimasolevasse avalikku konsultatsiooni.

2.1 Teadaolevalt olid rahvusvahelise finantsreguleerimise ja -järelevalve olulised puudused hiljutise kriisi üks põhilistest põhjustest. Lisaks sellele tõi kriis tugevalt esile vastuolud finantsmaailma ja pangakontsernide vahel, kes käituvad kui globaalsed ettevõtted, samas kui neid reguleeritakse ja kui nad on määratud kaduma riikliku õiguse subjektidena (Inglise Panga (Bank of England) juht Mervyn King).

2.2 Sama kehtib Euroopa Liidus, kus kriis on muutnud veelgi hädavajalikumaks vajaduse määratleda kiiresti Euroopa reguleerimis- ja järelevalveraamistik. Nimelt on leitud, et järjest rohkem integreeritud finantsturu kontekstis võtavad liikmesriigid vastu väga erinevaid eeskirju ja kasutavad väga erinevaid järelevalvesüsteeme.

2.3 Euroopa Komisjon on võtnud reitinguagentuuride määrusega tegelemisel järkjärgulise lähenemisviisi. Kohe pärast panganduskriisi keskenduti reguleerimisele ja järelevalvele, eritähelepanuga keeruliste tuletisinstrumentide hindamisele ja seotud huvide konfliktidele. Ebaõnnestumine nende instrumentide hindamisel aitas suurel määral kriisi tekkele (5).

2.4 Paralleelselt 2009. aasta määruse seadusandliku protsessiga viisid Larosière’i töörühma tulemused otsuseni kujundada ELi finantssektori reguleerimine ja järelevalve põhjalikult ümber. Nüüdseks on tehtud ettepanek võtta ELis kasutusele kahetasandiline järelevalveraamistik. Madalamal tasandil on kolm spetsiifilist järelevalveasutust, millest üks – Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus – vastutaks reitinguagentuuride järelevalve eest. Käesoleva arvamuse teemaks olev määruse ettepanek tegeleb ainult nende muudatustega, mida tehakse 2009. aasta määruse sätetesse Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutuse volituste sätestamiseks.

2.5 Kuna pankadest alguse saanud finantskriisile järgnes riigivõla kriis, on tõstatunud uued küsimused reitinguagentuuride rolli kohta muuhulgas ka riigivõla valdkonnas. Võimalik, et see uus tegevusetapp viib kolmanda määruse koostamiseni, mis hetkel eksisteerib ainult avaliku konsultatsiooni dokumendina, mis avaldati 5. novembril 2010. Dokumendi peatükkide pealkirjad annavad ülevaate käsitletavatest küsimustest: krediidireitingutele toetumine normkapitali osas, riigivõla reitingud, konkurentsi suurendamine reitinguagentuuride vahel, reitinguagentuuride tsiviilvastutus ning võimalikud huvide konfliktid. Eeldatavalt esitab komitee neis küsimustes õigel ajal läbimõeldud arvamuse selle võimaliku uue määruse kontekstis, millele on eelnevalt viidatud.

2.6 Ka Euroopa tasandil ühtlustatud eeskirjad jätavad liikmesriikidele palju tegevusvabadust ja valikuid ning ukse avatuks riikidepoolsele tõlgendamisele eeskirjade ülevõtmisperioodil.

2.7 Larosière’i töörühm leidis, et reitinguagentuuridel tekkisid tõsised puudused, eelkõige keeruliste tuletisinstrumentide puhul, kui asi puudutas reitingus kasutatud meetodeid, teabe- ja läbipaistvuse puudust ja selgeid huvide konflikte (4).

2.8 Lisaks sellele seisame me vastamisi tõelise oligopoliga, kuna u 90 % krediidireitinguturust kuulub ainult kolmele reitinguagentuurile: Moody’s, Standard & Poor's ja Fitch, mis on peaaegu kõik ameerika reitinguagentuurid. Just neil oli kogu maailma haaranud finants- ja majanduskriisi arengus väga oluline roll. Kui emitent-maksab-mudel töötab piisavalt hästi riigivõla ja ettevõtete võla puhul, siis keeruliste tuletisinstrumentide hindamisel tõi see kaasa suure huvide konflikti, tekitades nõiaringi, mis kahjustab toimingute läbipaistvust.

2.9 Kuid need samad agentuurid annavad jätkuvalt reitinguid, mis ei ole tingimata objektiivsed. Justkui midagi ei oleks juhtunud. Nii et käesoleva aasta aprillis (26. aprillil 2010) alandas Standard & Poor's Kreeka võla reitingut lausa Aserbaidžaani võla tasemele, kuigi Euroopa Liit oli Kreekale eraldanud 110 miljardit eurot.

2.10 Alles pärast neid sündmusi ja Euroopa peamiste juhtide kriitikat krediidireitingusüsteemi toimimise kohta otsustas Euroopa Ülemkogu käivitada eelpool mainitud avaliku konsultatsiooni, mis hõlmab riigivõla küsimust. Mõne liikmesriigi valitsused vihkavad mõtet, et turud võivad paljastada priiskavate valitsuste vead ja valearvestused, isegi kui ammustest aegadest on näiteid, kus valitsused leiavad end maksevõimetuna. Käesolevas arvamuses käsitletakse 2009. aasta määrust.

2.11 2. juuni 2010. aasta teatises (6) tegi komisjon kokkuvõtte sellest, mis on tehtud ja mis jääb veel teha (vt lisas olevat tabelit), et luua kindlam, läbipaistvam ja vastutustundlikum reaalmajanduse ja kogu ühiskonna teenistuses olev Euroopa finantssüsteem.

2.12 Komisjon palub, et ELis tegutsevate krediidireitinguagentuuridele kohaldatakse keskset järelevalvekorda, andes uue Euroopa finantsjärelevalve süsteemi raames vastutuse kolmele Euroopa järelevalveasutusele ning lükates edasi kõnealuse kontrolliga seotud oluliste küsimustega tegelemise.

3.1.1 Nagu juba öeldud, on ettepaneku keskne punkt järelevalve üleminek riigi tasandilt Euroopa tasandile, kusjuures kõige suurem osa Euroopas registreeritud agentuuride ja kolmandates riikides asuvate, kuid Euroopas tegutsevate agentuuride (Euroopa filiaalide) kontrollipädevusest läheks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusele.

3.1.2 Artiklis 4 loetletakse alternatiivsete investeerimisfondide valitsejad, et kohelda neid krediidireitingute kasutamise puhul samal viisil kui muid ELi finantseerimisasutusi. See tähendab, et kui kõnealused fondid kasutavad krediidireitinguid, siis peab need reitingud olema andnud kõnealuse uue määruse kohaselt registreeritud või sertifitseeritud reitinguagentuur.

3.2.1 Struktureeritud finantsinstrumentide emitendid või seotud kolmandad isikud annavad juurdepääsu teabele ka konkureerivatele reitinguagentuuridele, mitte ainult neile, keda nad palkasid, tingimusel et teavet ei kasutata mis tahes muul otstarbel kui reitingu andmiseks. See peaks vältima huvide konflikte agentuurides, kellele maksab emitent ehk reitingu küsija (sic!) („emitent maksab” mudel).

3.3 Registreerimise menetlus ja reitingute andmise järelevalve (III jaotise muudatused)

3.3.1 Kuna Euroopa tasandil luuakse ühtne järelevalve, siis tuleb kaotada olemasolevad sätted, millega on ette nähtud järelevalve koordineerimine kolleegiumis (kolleegiumide kaotamine), et mitmes jurisdiktsioonis tegutsevate agentuuride üle peetav järelevalve oleks tõhusam. Lisaks sellele võib Euroopa järelevalveasutus komisjonil paluda registreerimise menetlust ja pakutava teabe kohta käivaid nõudeid reguleerida. Järelevalveasutus võib küsida teavet, uurida võimalikke määruse rikkumisi, teostada kontrolle jne.

3.4 Euroopa järelevalveasutuse ja liikmesriikide asutuste koostöö (III jaotise muudatused)

3.4.1 Liikmesriikide asutustele jääb alles kohustus teostada järelevalvet selle üle, kuidas majandusüksused (nt pangad, kindlustusandjad, investeerimisühingud) kasutavad krediidireitingut. Nad jagavad teavet agentuuride kohta, teevad koostööd ja abistavad Euroopa järelevalveasutust.

3.4.2 Euroopa järelevalveasutus võib mõningaid ülesandeid delegeerida liikmesriigi asutustele, seda ka kulude kokkuhoidmiseks. Eelkõige võib delegeerida järgmisi ülesandeid: uurimine ja kohapealsed kontrollid, registreerimise taotluse hindamine, mõned järelevalvega seotud ülesanded. Ülesannete delegeerimine ei mõjuta aga Euroopa järelevalveasutuse vastutust, mistõttu peab ta ülesannete delegeerimisel andma konkreetseid suuniseid.

3.5.1 Euroopa järelevalveasutus võib komisjonil paluda kehtestada krediidireitinguagentuuridele karistusi, et lõpetada rikkumine avaliku teadaande väljastamisega, milles kutsutakse asjaomast agentuuri esitama küsitud teavet või alluma uurimisele. Kui agentuur eksib määruse vastu, siis võib Euroopa järelevalveasutus määrata talle trahvi, paluda ajutiselt peatada uute krediidireitingute andmine või lõpetada rikkumine või võib isegi tunnistada reitinguagentuuri registreerimine kehtetuks.

3.6.1 Kui Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus on loodud, siis tuleb liikmesriikide asutustel lõpetada oma pädevus samas valdkonnas. Tuleb kehtestada ka eeskirjad dokumentide ja teabe üleandmiseks liikmesriikide asutustelt Euroopa järelevalveasutusele.

3.7 Komitee leiab, et Euroopa Komisjoni poolt hiljuti reitinguagentuuride kohta läbi viidud avaliku konsulteerimise järeldused kattuvad suurel määral käesolevas arvamuses tehtud järeldustega. Vajadusel võib komitee kõnealusel konsulteerimisel käsitletud küsimusi põhjalikumalt uurida.

4.1 Seoses järelevalve üleminekuga riigi tasandilt Euroopa tasandile liigub komisjoni uus ettepanek õiges suunas, kuna tegemist on väga keerulise tegevusega, mis ei saa anda rahuldavaid tulemusi ainult liikmesriikide kollegiaalse tegevusega, nagu seda nägi ette eelmine määruse ettepanek (7). Pealegi järgitakse selles juba Larosière’i aruandes soovitatud õiget suunda (8). Samas on määrus võib-olla liiga umbmäärane, kuna selles ei pakuta alati selgeid lahendusi.

4.2 Kuid sellele lisaks ei muuda praegune ettepanek võrreldes eelmise (2009. aasta septembri) määrusega palju tingimusi, millele reitinguagentuurid peavad vastama enda registreerimiseks või tegevuse jätkamiseks.

4.3 Kõige olulisem küsimus on aga jätkuvalt seotud väljaspool Euroopat tegutsevate agentuuridega, keda muudatused ei puuduta: kellele ELi määrust õigupoolest kohaldatakse? Kuidas muuta Moody’s, Standard & Poor’s ja Fitchi antavad reitingud neutraalseks, arvestades, et nende agentuuride mõju on hoolimata nende põhjustatud katastroofist jätkuvalt suur? Kas nende Euroopa filiaalide kontrollimisest piisab nende ülemaailmse oligopoli kaotamiseks?

4.4 Rahvusvahelisel tasandil tegutsevad peamised agentuurid on teada ja tuntud: Moody’s, Standard & Poor’s, Fitch ratings, Dun & Bradstreet, A. M. Best, Egan-Jones Ratings Company (kõik Ameerika Ühendriikide agentuurid)), Dominion Bond Rating (Kanada), Baycorp Advantage (Austraalia), China Credit Information Service (Hiina), Japan Credit Rating (Jaapan), Rating Agency Malaysia (Malaisia), NKC Independent Economists (Lõuna-Aafrika). Ja kus on Euroopa? Peab tunnistama, et Euroopal – maailma esimesel majandusjõul – EI OLE ühtegi reitinguagentuuri, isegi mitte riigivõla kohta!

4.5 Anglosaksi agentuurid peegeldavad varasemat anglosaksi kapitalismi domineerimist, mida ei katkestanud ei kaks maailmasõda ega spetsiifilised rakenduslikud probleemid Aasia majandusriikidega. On üllatav, et alates ühisturu loomisest ei ole tekkinud ühtki Euroopa agentuuri, kuigi Fitch, mis kuulub prantslastele, on oma asukoha valinud väljaspool Prantsusmaad. Asjaolu, et ELis ei ole alates 1957. aastast loodud ühtki ülemaailmse ulatusega reitinguagentuuri, võib võrrelda ELi sama kehvade tulemustega kõrgtehnoloogia sektoris samal perioodil. EL ei soodusta kaasaegsete tööstusharude ettevõtjaid. Reitinguagentuuride määruse teemalises konsultatsioonis vaadatakse üle konkurentsi valdkond. Analüüsida tuleb ka ettevõtlikkuse puudumise küsimust.

5.1 Komitee kiidab heaks, et luuakse Euroopa Finantsturgude Järelevalve Asutus. Ettepanek on kahtlemata samm õiges suunas, mis paneb õigusraamistiku paremini vastama tekkinud vajadustele, kus püütakse taastada kodanike ja ettevõtete usaldus ja kindlus turu suhtes. Kuid ettepanek ei ole veel piisav seatud eesmärkide täitmiseks.

5.2 Samuti kiidab komitee heaks ettepaneku, et alternatiivsetele investeerimisfondidele annaks vajadusel reitingu registreeritud või sertifitseeritud agentuur.

5.3 Samas tundub, et ettepanekuga on raskem muuta „emitent maksab” mudel läbipaistvaks, objektiivseks ja konkurentsivõimeliseks, kuna süsteemis on jätkuvalt huvide konflikt. Sellises olukorras olevad agentuurid ei tohiks saada anda reitingut oma osanike kohta. On hea, et eeskirju on hakatud rahvusvahelisel tasandil ühtlustama nii, nagu seda tehakse nt Ameerika Ühendriikides ja Jaapanis.

5.4 Komitee kiidab heaks, et mõned ülesanded antakse liikmesriikide asutustele (pealegi hoitakse nii kulusid kokku), kuid tingimusel, et vastutus on Euroopa järelevalveasutuse ja liikmesriikide asutuste vahel selgelt jaotatud. Eelkõige on oluline pidada kinni võetud kohustustest ja määratleda, milliseid meetmeid nad võivad võtta seoses teabe täpsuse, registreerimise ja kohapealse kontrolliga.

5.5 Komitee kiidab heaks, et kasutusele võetakse nende agentuuride karistamise põhimõte, kes ei täida kohustusi või ei pea määrusest kinni.

5.6 Tegelik probleem, millega poliitikakujundajad peavad tegelema, arvestades, et nad ei ole ka mingid inglid, ei seisne niivõrd selles, kuidas määratleda selgeid ja tugevalt hoiatavaid eeskirju, vaid kuidas tagada, et eeskirjadest peetaks kinni. Sellega seoses peaks kohustuse mittetäitmisel nägema ette karistusi ka juhtidele ning Euroopa ja rahvusvahelise turgude järelevalveasutuse vastutavatele isikutele, arvestades, millist kahju võib nende tegevusetus usaldusväärsetele pankadele ja finantsasutustele, kuid ka majandusele, ettevõtetele ja kodanikele tekitada. Nende vead soodustavad ainult spekulatsioone ja kõiki neid, kes spekulatsioonide taga on. Seetõttu peaksid nad vähemalt oma vigade eest isiklikult maksma. Praegusel tormilisel ajal on muidu raske tagada eetilisust, kui ei määratleta vastutust ja ei kohaldata karistusi.

5.7 Lisaks sellele ei ole eriti kohane see osa määruses, milles käsitletakse rahvusvahelisel tasandil kerkivaid küsimusi. Samuti saaks paremini käsitleda finantstoodete kasutajatega (kas ettevõtjad või siis eelkõige kodanikud) seotud küsimusi.

Brüssel, 8. detsember 2010.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Staffan NILSSON

(3) Avalik konsultatsioon reitinguagentuuride kohta, mis algatati 5. novembril 2010.

(4) Vt Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus reitinguagentuuride kohta”, ELT C 277/25, 17.11.2009, lk 117.

(5) Ülevaade 2009. aasta määrusest on esitatud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamuse „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus reitinguagentuuride kohta” 3. osas (ELT C 277/25, 17.11.2009, lk 117).

(6) Finantsteenuste reguleerimine jätkusuutliku kasvu tagamiseks (KOM(2010) 301 lõplik).

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1060/2009, 16. september 2009, reitinguagentuuride kohta.

(8) Vt Euroopa ja Majanduskomitee arvamusi järgmiste ettepanekute kohta: Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus finantssüsteemi makrotasandi usaldatavusjärelevalve kohta ühenduses ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu asutamise kohta, KOM(2009) 499 lõplik – 2009/0140 (COD); Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus, KOM(2009) 501 lõplik – 2009/0142 (COD); Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutus, KOM(2009) 502 lõplik – 2009/0143 (COD); Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus, KOM(2009) 503 lõplik – 2009/0144 (COD), ELT C 339/08, 14.12.2010, lk 34.