Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 663/2009 (millega luuakse abikava majanduse elavdamiseks ühenduse finantsabi andmisega energeetikaprojektidele)”

KOM(2010) 283 lõplik – 2010/0150 (COD)

2011/C 48/30

Raportöör: Stéphane BUFFETAUT

15. juunil 2010 otsustas Euroopa Parlament ja 23. juunil 2010 Euroopa Liidu Nõukogu vastavalt Euroopa Liidu toimimislepingu artikli 194 lõike 1 punktile c ja artiklile 304 konsulteerida Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega järgmises küsimuses:

„Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 663/2009 (millega luuakse abikava majanduse elavdamiseks ühenduse finantsabi andmisega energeetikaprojektidele)”

KOM(2010) 283 lõplik- 2010/0150 (COD).

Asjaomase töö ettevalmistamise eest vastutav transpordi, energeetika, infrastruktuuri ja infoühiskonna sektsioon võttis arvamuse vastu 6. septembril 2010.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis täiskogu 465. istungjärgul 15.-16. septembril 2010 (15. septembri istungil) vastu järgmise arvamuse. Poolt hääletas 133, vastu hääletas 2, erapooletuks jäi 1.

1.   Järeldused ja soovitused

1.1   Komitee toetab ettepaneku üldist suunda ja komisjoni eesmärke. Ta kiidab eelkõige heaks idee kasutada Euroopa rahalisi ressursse mitmekordistava mõjuga vahenditena, et kiirendada investeerimist energiatõhususe ja taastuvenergia valdkonda. Komitee soovib, et paremini oleks põhjendatud finantsabi jagunemine ühelt poolt tehnilise abi ning teiselt poolt soodsa intressimääraga laenude ja finantsasutuste pangagarantiide vahel. Samuti ootab komitee täpsustavat teavet tehnilise abi kohaldamisala kohta.

1.2   Ta loodab, et komisjoni kirjeldatud kord viiakse tõepoolest ellu. Kõik asjaosalised finantsvahendajad peaksid suutma rahastamisvahendit hallata ning fondihaldurid valiksid projektid välja komisjoni järelevalve all. Komitee soovib rahaliste vahendite haldamise ja juurdepääsu eeskirjade täpsustamist ning finantsvahendajatele ja projektide korraldajatele selgete tegevusjuhiste koostamist.

1.3   Komitee peab siiski vajalikuks või vähemalt kasulikuks selgitada mõningaid punkte.

1.3.1   Võimalikult varakult (hiljemalt 2010. aasta lõpuks) oleks vaja teada, millise summa võrra (vähemalt hinnanguliselt) ületab eraldatav assigneering juba välja kuulutatud 114 miljonit eurot, mis jagatuna 27 liikmesriigi vahel on suhteliselt väike summa. Kuid peaks arvestama ka erainvestorite täiendava panuse võimendavat mõju ning hoogu, mida antakse projektidele ja investeeringutele endile nii pea, kui tehnilise abi etapis saadakse märkimisväärset abi.

1.3.2   Seoses mõiste „pankadele sobivad projektid” määratlusega tuleb öelda, et näiteks energiatõhususe valdkonnas väga kasulik hoonete soojusisolatsioon on energiasäästu osas tasuv alles pikaajalises perspektiivis, eelkõige vanade hoonete puhul. Mõistet „pankadele sobiv projekt” tuleks mõista kui rahastatavat projekti, mida ei ole võimalik viia ellu ilma ELi rahalise abita. Määruses võiks mõistet „pankadele sobiv projekt” kirjeldada kui „projekti, mille rahaline tasakaal sõltub Euroopa rahastamisvahenditega antavast abist”.

1.3.3   Abikõlblikkuskriteeriumid:

1.4   Kuigi komitee mõistab komisjoni soovi, et asjaomased kohalikud omavalitsused „on võtnud poliitilise kohustuse leevendada kliimamuutuste mõju, sh on kehtestanud konkreetsed eesmärgid”, hoiatab ta selle eest, et usaldatakse liigselt seisukohti, mis on rohkem seotud poliitiliselt korrektse mõtlemise ja keelekasutusega kui konkreetsete meetmetega, mis tuginevad kindlatel ja uuenduslikel tehnilistel võimalustel või tõhusatel ja energiatõhususe, soojusvõrkude või taastuvenergia valdkonnas kinnitatud juhtimissüsteemidel.

2.   Taust ja põhimõtted, millel tugineb määrus, millega luuakse abikava majanduse elavdamiseks ühenduse finantsabi andmisega energeetikaprojektidele

2.1   Majanduse elavdamise energeetikakava (EEPR) raames eraldatakse 3,98 miljardit eurot. Peaaegu kogu see summa seotakse kohustustega juba alates 2010. aastast. 114 miljoni euro suurust summat ei seota siiski kohustustega EEPRi määruse raames. See summa võib lõpuks olla ka suurem, kui mõni projekt ei vasta õiguslikele, rahalistele või tehnilistele nõuetele.

2.2   EEPRi määruse II peatüki kohaseid kohustustega sidumata vahendeid kasutatakse sihtotstarbelise rahastamisvahendi loomiseks, et edendada energiatõhusust ja taastuvenergia algatusi säästva energia rahastamise algatuse raames.

3.   Üldpõhimõtted

3.1   Kõnealune rahastamisvahend peaks võimaldama toetada PANKADELE SOBIVAID energiatõhususe ja taastuvenergia projekte ning hõlbustama energiatõhususse ja taastuvenergiasse investeerimist, eriti linnakeskkonnas.

3.2   Detsentraliseeritud investeeringute edendamiseks on abisaajateks omavalitsusasutused ning kohalikud ja piirkondlikud ametiasutused, ka avaliku ja erasektori partnerluse raames.

3.3   Rahastatavad säästva energia projektid hõlmavad muuhulgas avalikke hooneid ja erahooneid, elektri ja soojuse koostootmisjaamu, kõrge energiatõhususe näitajaga kütte- ja jahutusvõrke, detsentraliseeritud kohalikke taastuvenergiaallikaid, keskkonnasäästlikku linnatransporti ja kohalikku infrastruktuuri, nt arukad võrgud, säästlik tänavavalgustus ja arukad arvestid.

4.   Valiku- ja abikõlblikkuskriteeriumid

4.1   Rahastatakse üksnes meetmeid, mille mõju Euroopa Liidu majanduse elavdamisele on kiire, mõõdetav ja oluline ning mis suurendavad energiajulgeolekut ja vähendavad kasvuhoonegaaside heidet.

4.2   Eesmärk on, et ühenduse rahastamisel oleks võimendav mõju asjaomaste ametiasutuste või ettevõtete vahenditele, sõltuvalt konkreetsetest kriteeriumidest, mis on ühelt poolt seotud avalik-õiguslike ametiasutuste poliitikaga ja teiselt poolt projektide tehniliste ja finantsomadustega.

4.3   Ametiasutustele kehtivad reeglid on seotud nende panusega leevendada kliimamuutuste mõju, konkreetsete väljakuulutatud eesmärkidega, kujundatud strateegiate olemusega ning rakendamise ja saavutatud tulemuste seire ja nendest avalikult aru andmisega.

4.4   Tehniliste ja finantsreeglite eesmärk on teha kindlaks lähenemisviisi usaldusväärsus ja tehniline õigsus, finantspaketi usaldusväärsus, see, millisel määral aitab Euroopa abi stimuleerida avaliku ja/või erasektori investeeringute tegemist, sotsiaal-majanduslik mõju, keskkonnamõju, projektide geograafiline tasakaalustatus ning projektide valmidusaste, et jõuda võimalikult kiiresti konkreetsesse investeerimisetappi.