15.2.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 48/155

1.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee märgib, et

1.2

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee rõhutab, et

1.3

Komitee teeb ettepaneku, et metsade ja metsasektori tähtsat rolli Euroopa Liidu 2020. aasta strateegias sätestatud keskkonnasäästlikus majanduses arvestataks ELi eri poliitikavaldkondades järgmiselt:

1.4

Komitee soovitab, et komisjon

2.1

Rohelise raamatu eesmärk on innustada kogu ELis avalikku arutelu, koguda seisukohti metsade kaitse ja metsateabe poliitika tuleviku kohta ning pakkuda ideid ELi metsandusstrateegia võimalikuks ajakohastamiseks seoses kliimaküsimustega. Rohelise raamatu rõhuasetust põhjendati sellele eelnenud komisjoni valges raamatus „Kliimamuutustega kohanemine: Euroopa tegevusraamistik” (2).

2.2

Rohelises raamatus käsitletakse metsade üldist olukorda ja tähendust, tutvustatakse ELi metsade iseloomulikke jooni ja funktsioone, tuuakse välja ELi metsade suurimad väljakutsed ja kliimamuutustest tingitud ohud metsade funktsioonidele ning esitletakse metsade kaitseks rakendatavaid meetmeid ja metsateabesüsteeme.

2.3

Metsapoliitika kuulub subsidiaarsuse põhimõtte kohaselt eelkõige liikmesriikide pädevusse. ELi ülesanne on peamiselt luua riiklikele metsapoliitikatele ja -programmidele lisaväärtust, juhtides muu hulgas liikmesriikide tähelepanu tulevastele väljakutsetele ning pakkudes võimalusi varaseks sekkumiseks ELi tasandil.

2.4

Käesolevas arvamuses keskendutakse sellele, kuidas kliimamuutused kujundavad ümber metsade majandamise ja kaitse tingimusi Euroopas ning kuidas tuleks arendada ELi poliitikat, et see toetaks paremini liikmesriikide metsandusmeetmeid. Samuti uuritakse seda, kuidas EL võib aidata tulevaste väljakutsete vastu võidelda ja millist lisateavet vajatakse. ELi metsade kaitse eesmärk peab olema tagada, et metsad täidaksid ka tulevikus kõiki sotsiaal-majanduslikke, tootmis- ja keskkonnafunktsioone.

3.1

ÜRO konventsioonides rõhutatakse muu hulgas metsade olulisust kliimamuutuste vastu võitlemisel (3) ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamisel (4). Üleeuroopalisel tasandil ja kooskõlas ELi metsandusstrateegiaga on ELi liikmesriigid võtnud kohustuse valida metsade eri funktsioonide tasakaalustamisel selline lähenemisviis, mis põhineb säästval metsamajandusel ja metsade mitmekülgsel kasutamisel (5). ELi tasandil on metsade eri funktsioone võetud arvesse ELi metsandusstrateegias ja ELi metsanduse tegevuskavas ning metsatööstust käsitlevas teatises (6). Riiklikul ja piirkondlikul tasandil hallatakse metsade eri funktsioone muu hulgas metsaprogrammide kaudu. Seega toetab metsasektori enda poliitiline raamistik tõhusalt metsade eri funktsioonide säilitamist, tasakaalustamist ja parandamist. Seevastu vajab täiendavaid jõupingutusi metsaküsimuste kooskõlastamine teiste sektorite ja neid juhtivate tegevuspoliitikatega. Selle küsimusega võiks tegeleda näiteks alaline metsakomitee, muud metsaküsimustega seotud nõuandvad rühmad ja komiteed (7) ning komisjoni talitustevaheline metsamajandusrühm. Alalise metsakomitee rolli ELi metsadega seotud otsustusprotsessis on vaja tugevdada. Ka riiklikul tasandil tuleks metsaga seotud küsimuste kooskõlastamist sektorite vahel tõhustada. Komisjoni eeskuju ennetamise ja sektoriülesuse osas on riiklikele osalejatele oluline.

3.2

Metsade kui taastuva loodusvara, eri ökosüsteemiteenuste võimaldaja ja inimeste heaolu allika tähendus tulevatel aastakümnetel eeldatavalt kasvab. Näiteks vastutustundlike tarbijate (8) osakaal tarbimisturul on mõnedes Euroopa riikides juba märkimisväärne. Metsade ning nendel põhinevate toodete ja teenuste mitmekülgne ja säästev rakendamine, samuti seda toetav majandamine pakuvad tööd, sissetulekut ja heaolu eri tasanditel paljudes valdkondades. Metsade ja metsatööstuse (näiteks puidutootmise) ning muude kui puidutoodete ja metsaturismi roll on eriti oluline just kohalikele kogukondadele. ELi 2020. aasta strateegia idee kohaselt on tähtis tagada metsaomanike, metsa puiduettevõtjate ja puitu kasutava tööstuse jaoks sobivad tegevustingimused, kuna konkurents puidutööstuseks kasutatava maa ning toodeteks ja energiaks kasutatava puidu pärast üha karmistub. Samuti kasvab teabe tähtsus. Aasta 2011 kui rahvusvaheline metsade aasta pakub võimaluse parandada metsasektori vastuvõetavust tarbijate ja kodanike silmis ning soodustada säästvat tarbimist ja tootmist, tuues esile puidu ja puidutoodete eeliseid kliimamuutuste vastu võitlemisel (näiteks CO2 talletamine, vähene energia sidumine, soojuslik kasutegur) võrreldes teiste materjalidega.

3.3

Traditsiooniliselt on metsade keskkonnaalased kaitse- ja säilitamismeetmed tagatud strateegiliste eesmärkide ja nende elluviimist reguleerivate eeskirjade, suuniste ja soovitustega. Viimastel aastatel on vastutust ökosüsteemi teenuste ja muude avalike teenuste eest kantud üha rohkem üle metsaomanikele ja puiduettevõtjatele. Nad vajavad keskkonnaküsimuste haldamiseks uusi oskuseid ja teadmisi eri tegevusvõimaluste kohta – näiteks ühisprojekte kulutõhususe parandamiseks – ning samuti majanduslikke stiimuleid. Väljakutseteks on muu hulgas bioloogilise mitmekesisuse ja valgalade, rekreatsioonikasutuse või CO2 sidumise majandusliku väärtuse määratlemine.

3.4

Metsade, puidu ja puidutoodete roll kliima reguleerimisel on märkimisväärne. Eriti oluliseks peetakse metsade ja puidutoodete CO2 sidumise võimet. Puidutoodetega võidakse asendada teistest, kliimamuutustega võitlemiseks vähem tõhusatest materjalidest tehtud tooteid. Näiteks hoonetes, sisustuses ja mööblis kasutatud puit on suhteliselt pikaajaline CO2 siduja. Lisaks saab puidupõhise bioenergiaga teatud määral asendada fossiilseid energiaallikaid. Kliimasäästlike materjalide, nagu puidu ja puidutoodete kasutamist kliimamuutuste vastu võitlemiseks saab edendada poliitiliste eesmärkide ja vahendite kaudu.

3.5

Viimaste aastate ulatuslikud tormikahjud ja metsatulekahjud on muutnud üha aktiivsemaks arutelu ka kliimamuutuste mõjude üle metsaökosüsteemile ja seeläbi ka metsaga seotud tegevustele. Metsade tähtsus kohaliku ja piirkondliku kliima reguleerimisel ja maapinna kaitsel erineb piirkonniti. Selle olulisust on rohkem teadvustatud viimastel aastatel, kui teave veeringlusest ja kogemused põuapiirkondade probleemidest on rohkem levinud.

4.1

Kliimamuutused suurendavad eeldatavasti ebakindlust ning selliste nähtuste ja riskide teostumist, mis on seotud eri keskkonnatagajärgedega, näiteks putukkahjurid, haigused, põud, üleujutused, tormid ja metsatulekahjud. Lisaks pakub väljakutset globaliseerumine ja sellega kaasnev puidu ja metsapaljundusmaterjali transport, mis kiirendab muu hulgas putukkahjurite levikut väljaspool nende loomulikku elukeskkonda. Metsade ja metsasektoriga seotud keskkonnariskide teostumisel on palju sotsiaalseid ja majanduslikke tagajärgi. Majanduslikud mõjud võivad tuleneda vara väärtuse või ettevõtte tegevustingimuste muutumisest. Sotsiaalsed tagajärjed võivad olla otsesed, näiteks elukeskkonna muutumine metsatulekahju tagajärjel, või kaudsed, näiteks mõjupiirkonna ettevõtete majandusliku olukorra muutumisel. Keskkonnariskide teostumise kiirus tekitab eriti suuri väljakutseid näiteks turgudele ja logistikale. Muutuva kliima tingimustes on ebakindluse vähendamiseks ja riskide haldamiseks vaja lisateavet võimalike põhjuste ja mõjude kohta.

4.2

Tänu metsaressursside rohkusele ja metsamajanduse heale tasemele suudavad Euroopa metsad kohaneda mitmesuguste muutustega. Euroopa sees esineb aga siiski märkimisväärseid piirkondlikke erinevusi, mis väljenduvad looduskeskkonna ja sotsiaaltegurite erinevuses. Näiteks prognoositakse kliimamuutuste ja inimtegevuse koosmõjust tulenevat metsatulekahjude riski suurenemist Vahemere piirkonna kuivadel aladel. Kui põud sageneb ka mujal Euroopas, võivad kannatada näiteks valdavalt kuusemetsadega piirkonnad. Kui talved peaksid muutuma mahedamaks ja maapind ei külmu, muutub puuraiumise logistika osaliselt keerulisemaks. Samuti kasvab seene- ja putukkahjurite risk. Piirkondades, kus puude langetamise määr on jäänud madalaks, võib esineda tormikahjusid ja nende tagajärjena putukatest tingitud kahjusid. Metsaomanikele ja kohalikele majandustele võivad avalduda tõsised majanduslikud tagajärjed ning metsade mitmekesisus võib väheneda. Muutuv tegevuskeskkond võib kaasa tuua muutuseid ka piirkondade suhtelistes eelistes ja seeläbi ka piirkondadevahelises tööjaotuses ja ühiskonnas.

4.3

Kliimamuutuste kahjulikke mõjusid on võimalik ennetada valmisoleku kaudu. Süsteemsest ennetustegevusest on kasu nii soovimatute mõjude ennetamisel kui ka ootamatuteks muutusteks (nt looduskatastroofideks) valmistumisel. Ennetustegevusel põhinevate kohanemis- ja vältimismeetmete kavandamise tähtsus eri tasanditel üha kasvab. Samuti on oluline, et ELi metsadega seotud tegevuspoliitikad ja organid (nt metsasektori tehnoloogiaplatvorm) toetaksid aktiivset metsakaitset ja -kasutust ning tõstaksid keskkonnasõbralike materjalide – näiteks puidu – säästva kasutamise konkurentsivõimelisust.

4.4

Tagajärgi ja võimendavat mõju on võimalik leevendada juba eelnevalt kriisiolukordadeks valmistumisega, rakendades teatud reageerimismehhanisme, nagu näiteks kriisihaldamiskavad, spetsiaalne varustus ja head tavad. Muutuste korral ja kriisiolukordades on eriti tähtis pöörata tähelepanu ohutusele, sh tööohutusele.

5.1

Metsakaitse õiguslikud alused ja meetmevalik on head nii riikide kui ka ELi tasandil. Lisaks traditsioonilisele piirkonna kaitsmisele kasutatakse eri piiranguid või tegevuslubade süsteemi. Metsasektori seisukohalt on problemaatiline praeguste eeskirjade ja vahendite killustatus ning sellest tulenevad kattuvused ja võimalikud vastuolud.

5.2

Vabatahtlikkusel põhinevad kaitsemeetmed on osutunud kulutõhusaks eelkõige väikemetsaomandi puhul. Nende meetmete elluviimine eeldab aga siiski metsaomanikele oskuste ja teabe pakkumist ning vabatahtlikest kaitsemeetmetest tingitud kulude ja saamata jäänud tulu täielikku hüvitamist.

5.3

Praegu tekitab enim ebakindlust kaitsealadest väljapoole jäävate metsade mitmekesisus, kuna nende kohta ei ole piisavalt teavet. Lisaks võib taastuvenergiaks kasutatava biomassi suurendamise eesmärk mõjutada metsade säilitamis- ja raietavasid ning seeläbi ka mitmekesisuse olukorda.

6.1

Euroopa metsamajandusele on iseloomulik metsade pikk viljelemisaeg. Näiteks uute metsahaldusmeetmete mõjud ilmnevad alles aastakümnete pärast. Sotsiaal-majanduslik tegevuskeskkond suurendab nõudlust tulundusmetsade uute kasvatus- ja koristusmeetmete järele, näiteks lühikese viljelemisajaga energiapuidu tootmine või täiskasvanud metsade harvendusraie. Ökoloogilised tingimused, näiteks kliimamuutused, võivad omalt poolt suurendada uute metsamajandusmeetmete keskkonnamõjusid. Kohanevas metsamajanduses jälgitakse pidevalt metsade olukorda ja muutusi, nii et vajadusel oleks metsamajandust võimalik muuta paremini eesmärkidele vastavaks. Metsade majandamise ja kasutuse üle otsustavad metsaomanikud, kes vajavad otsuste langetamiseks teavet kasutuselolevate majandamisviiside ja nende võimalike tagajärgede kohta. Metsaomanike tehtav metsakavandamine on üks võimalikest lahendustest.

6.2

Metsapaljundusmaterjali geenifondi mitmekesisuse säilitamist ja kliimamuutustega sobitamist võib toetada näiteks sel viisil, et vastavalt kohandatakse säästva metsamajanduse kriteeriumide ja näitajate süsteemi.

7.1

Euroopa metsateabe kogumine on jaotatud kolme peamise osaleja vahel:

7.2

Subsidiaarsuse põhimõtte kohaselt on liikmesriikidel pädevus neid endid puudutavates küsimustes ja ELi ülesanne on luua ühistegevuse kaudu lisaväärtust. Riiklikud teadus- ja statistikaorganid, näiteks riigimetsade inventuuri- ja statistikakeskused, vastutavad riikliku metsanduspoliitika kavandamiseks ja elluviimiseks vajaliku metsateabe kogumise eest. Praegu kuuluvad ELi metsateabe hulka näiteks metsade olukord, sh metsatulekahjud, ja muud metsi puudutavad andmed, teatud määral ka puidutootmine ja lõppkasutamine, nt andmed puidutoodete kohta. Lisaks on riiklikel organisatsioonidel teatud rahvusvahelise andmekogumise kohustused. Eurostat vastutab Euroopa metsaressursse ja puidutootmist käsitlevate andmete eest ja Euroopa andmete eest ülemaailmses andmekogumises (9) ning riiklike andmete kogumise ja ühtlustamise eest. Komisjon on seoses rahvusvaheliste kohustustega toetanud riiklikke organisatsioone andmete ühtlustamisel (10). Ühtlustamisel tuleb arvesse võtta nii ühtlustatud andmekogumise vajadusi kui ka riiklikke ja piirkondlikke erinevusi andmete sisu osas, nt mitmekesisusnäitajate puhul. Komisjon on loonud järelevalvesüsteeme, mis puudutavad riigipiire ületavaid nähtuseid, nagu näiteks metsade tervist (11) ja metsatulekahjusid (12), ning samuti üleeuroopalisi teabe- ja teavitussüsteeme (13).

7.3

Metsaomanikud ja teised metsandussektoris osalejad saavad üldiselt oma tegevusega seotud või seda toetavat teavet kas riiklikelt teadus- ja statistikaorganitelt või ettevõtetelt. Samuti valivad ja koguvad nad ise teavet oma andmesüsteemides, mida ajakohastatakse reaalajas. Ajakohase metsateabe roll muutuvas tegevuskeskkonnas ja kohaneva metsamajanduse kontekstis muutub üha olulisemaks.

7.4

Metsateabe ammendavus, täpsus ja ajakohasus erinevad riigiti. Enamik riike on riiklikul tasandil võimelised koostama aruandeid metsade mahu kohta peaaegu igal aastal. Osa riiklikest organisatsioonidest suudab igal aastal koostada üksikasjalikke ja usaldusväärseid aruandeid ka oma riigi metsade tervise ja olukorra, tootmisvõime, CO2 määra, metsade kaitse, teenuste ja elujõulisust puudutavate näitajate kohta (14). Osas ELi riikides esineb andmete sisus, täpsuses ja ajakohasuses veel vajakajäämisi. Rahvusvahelise andmekogumise ühtlustamiseks rahastab komisjon nii teadus- ja arendusprojekte kui ka koostöövõrgustikke (15). Metsateabe suurimad lüngad metsakaitse ja kliimamuutuste seisukohalt on kaitsealadest väljapoole jäävate metsade mitmekesisus, bioenergiaressursside säästev kasutamine, CO2 varud ja neeldajad, sh puidutooted, ning katastroofipiirkondade kiire kindlakstegemine. Riiklikele osalejatele metsateabe kogumiseks ja selle ühtlustamiseks pakutavat toetust on vaja tugevdada.

7.5

ELi metsateabe ühtlustatud koondamine on keeruline andmekogumises osalejate suure arvu tõttu. Seepärast on oluline koostada ulatuslik uurimus, et selgitada välja osalejad ja nende kogutud teave.