Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta ning millega muudetakse direktiive 2004/39/EÜ ja 2009/…/EÜ”

3. juunil 2009 otsustas nõukogu vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 47 lõikele 2 konsulteerida Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega järgmises küsimuses:

„Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta ning millega muudetakse direktiive 2004/39/EÜ ja 2009/…/EÜ”

Asjaomase töö ettevalmistamise eest vastutav ühtse turu, tootmise ja tarbimise sektsioon võttis arvamuse vastu 1. veebruaril 2010. Komitee juhatus palus 16. veebruaril 2010. aastal ühtse turu, tootmise ja tarbimise sektsioonil oma arvamuse uuesti läbi vaadata.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee määras vastavalt kodukorra artiklile 20 ja artikli 57 lõikele 1 täiskogu 462. istungjärgul 29. aprillil 2010 pearaportööriks Angelo Grasso ja võttis vastu järgmise arvamuse. Poolt hääletas 136, vastu hääletas 2 ja erapooletuks jäi 3 komitee liiget.

1.1 Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tervitab direktiivi ettepanekut. Kuigi mõned alternatiivsete fondide tüübid on kahtlemata kaasa aidanud finantsvõimenduse ja finantssüsteemiga kaasnevate ohtude suurenemisele, ei põhjustanud kõnealune sektor finantssüsteemi stabiilisust ja püsivust ohustavaid peamisi riske ajal, mil puhkes kriis pärast kõrge riskitasemega hüpoteeklaenude turgu raputanud rahutusi. Kõnealust seisukohta toetas hiljuti Ühendkuningriigi finantsteenuste amet (Financial Services Authority) oma 2010. aasta veebruaris avaldatud aruandes „Assessing the possible sources of systemic risk from hedge funds” („Riskifondidega kaasnevate süsteemsete riskide võimalike allikate hindamine”), milles märgiti, et „suurimad riskifondid ei kujuta endast destabiliseerivat vastaspoole riski”. Komitee võtab teadmiseks ettepaneku algatatud arutelu ning eelkõige Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Parlamendi (raportöör: Jean-Paul Gauzès) esitatud ettepanekud. Komitee esitab rea märkusi ja soovitusi, millega püütakse parandada ettepaneku teatavaid valikuid ja valitud suundumusi, mis – kuigi nad ei too märkimisväärset kasu ei investorite kaitse ega turu terviklikkuse seisukohast – võiksid tekitada raskusi mitte ainult alternatiivsete fondide sektorile, vaid ka majandussüsteemile tervikuna. Komitee tugineb kõnealustes tähelpanekutes oma 2009. aasta arvamusele (1) erakapitali investeerimisfondide ja riskifondide kohta. Arvamuses märgiti, et Euroopa turumajanduse kontekstis on kõnealuste fondide tööhõivealane ja sotsiaalne mõju suurem kui majanduslik ja finantsmõju.

1.2 Kreekas puhkenud kriis on asetanud tähelepanu keskmesse riigivõla küsimuse. Komitee võtab teadmiseks erinevad seisukohad, mida on väljendatud riskifondide võimaliku rolli kohta kriisi süvendamisel. Komitee arvates vajab antud küsimus tungivalt tähelepanu ja põhjalikumat uurimist.

1.3 Direktiiviga kehtestatakse alternatiivsete fondide sektorile ühtlustatud õigusraamistik, milles nõutakse Euroopa finantssektori jaoks ka asjakohast järelevalvet makrousaldatavusnormatiividega seotud riskide üle. Kavandatud direktiivis sisaldub ka üksikasjalikke eeskirju, mida on komitee arvates raske tõhusalt kohandada sektori väga mitmesugustele toodetele. Seetõttu loodab komitee, et küsimusele lähenetakse praktilisemast seisukohast, et võtta arvesse alternatiivsete fondide mõiste alla kuuluvate toodete suurt mitmekesisust.

1.4 Komitee arvates on esmatähtis alustada viivitamatult arutelusid peamiste ELi mittekuuluvate riikide ametiasutustega, et soodustada alternatiivsete investeerimisfondide üle teostatava pangandusjärelevalve ühiste standardite vastuvõtmist rahvusvahelisel tasandil, järgides Baseli pangajärelevalve komitee soovitusi. Vastasel juhul oleks lihtne eeskirjadest kõrvale hoida, viies teatavad tegevused ELi õigusnormide kehtivusalast väljapoole. See kahjustaks Euroopa finantstööstuse oluliste sektorite konkurentsivõimet ja avaldaks negatiivset mõju tööhõivele ning heaolu ja rikkuse loomisele. Tulevase Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutuse (ESMA) loomine võiks aidata kaasa õigusnormide kohaldamisele, eriti piiriüleses kontekstis.

1.5 Direktiiviga luuakse muu hulgas võimalus kehtestada piirangud laenuvahenditega finantseerimisele. Komitee ei ole sellise lahenduse vastu, ent palub selgelt määratleda kriteeriumid taoliste piirangute loomiseks eri tootekategooriate jaoks ning kaitsemeetmed nende protsüklilise mõju piiramiseks.

1.6 Komitee arvates tuleks turu läbipaistvuse tagamiseks ja investorite kaitseks laiendada registreerimise ja alusteabe edastamise kohustus kõigile äriühingutele. Teave tuleks diferentseerida vastavalt toodetele ja piirmääradele. Sellega seoses on komitee arvates põhjalikum empiiriline analüüs siiski vajalikum kui komisjoni senine tegevus.

1.7 Erakapitali investeerimis fonde haldavatele äriühingutele seatud teavitamiskohustuste osas tervitab komitee tahet suurendada läbipaistvust, eelkõige kui eesmärk on kaitsta selliseid sidusrühmi nagu vähemosaluse omanikud ja töötajad. Komitee on seisukohal, et sellised eeskirjad ei tohiks liialt karistada erakapitali investeerimisfonde era- või institutsionaalsete investorite omanduses olevate teiste investeerimisinstrumentide kasuks. Direktiivi ettepanekus sätestatakse kõnealustest kohustustest erand fondidele, mis paigutavad investeeringud üksnes VKE-desse. Kuid komitee rõhutab, et investorite ja turu terviklikkuse kaitse on põhimõtted, milles ei tingita ning mis peavad kehtima kõigi alternatiivseid investeerimisfonde haldavate äriühingute suhtes.

2.1 Mõiste „alternatiivsed investeerimisfondid” all mõeldakse mis tahes tüüpi fonde, mida ei reguleerita avatud investeerimisfonde käsitleva direktiiviga, nt riskifondid, erakapitali investeerimisfondid, riskikapital, kinnisvarafondid, infrastruktuurifondid ja toorainefondid, hõlmates muu hulgas sektorit, mida de Larosière’i aruandes kasutatud terminoloogias nimetatakse paralleelseks pangasüsteemiks.

2.2 2009. aastal võttis komitee vastu arvamuse riskifondide (hedge funds) ja erakapitali investeerimisfondide (private equity) kohta. Arvamuses ei käsitletud direktiivi alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta, vaid keskenduti üksnes mõjule, mida kõnealused fondid avaldavad tööhõivele ja sotsiaalsetele aspektidele. Komitee märgib, et nimetatud direktiivi ettepanek käivitas laialdase arutelu eelkõige tööhõive ja sotsiaalküsimustega seonduva üle. Komitee arvates kujutavad kõnealuses arvamuses esitatud järeldused ja soovitused endast olulist lähtealust siin vaadeldava direktiivi arutamiseks.

2.3 Nagu rõhutati ka de Larosière’i aruandes, põhjustasid finantskriisi ülemäärane likviidsus ja ulatuslik tasakaalustamatus finants- ja toorainete turgudel ning muud makromajanduslikud tegurid. Ülemäärase likviidsuse tulemusel hakati unustama likviidsuses endas peituvaid ohte, millele nii turuosalejate endi poolt kui ka järelevalve-eeskirjades pöörati riskijuhtimis- ja kontrollimisprotsessides vähem tähelepanu kui laenu- ja tururiskidele.

2.4 Praegu ei ole enam lubatav käituda, justkui midagi poleks juhtunud, ja mitte õppida vigadest, mis läksid maailmamajandusele kalliks maksma ning viisid selle krahhi äärele. Likviidsus eeldab võimalikult läbipaistvaid finantsturge ja -süsteeme.

2.5 Direktiiv peab pakkuma võimaluse teha tegelik samm edasi, et muuta alternatiivsete fondide sektor läbipaistvaks, mida ta seni kindlasti ei olnud.

2.6 Komitee peab seda vajalikuks mitte sektori puuduste, ebaõnnestumiste või riskide tõttu, vaid lihtsalt selle pärast, et hädavajalik on asetada tähelepanu keskmesse läbipaistvuse ja likviidsuse küsimus.

2.7 Praegu ELis arutletavad ettepanekud nii mikro- kui ka makrotasandi Euroopa finantsjärelevalvesüsteemi kohta on ülimalt olulised ühtse turu ellujäämise tagamiseks (2).

2.8 Ameerika Ühendriikides on president Obama käivitanud reguleerimis- ja järelevalvesüsteemi põhjaliku reformi- ja uuendamisprotsessi. On veel vara anda hinnang kõnealuste algatuste võimalikele tulemustele.

2.9 Sellega seoses tuleb EL-il hakata tegutsema selle nimel, et rahvusvahelisel tasandil võetaks otsekohe meetmeid soodustamaks turu läbipaistvust ja terviklikkust. Sellegipoolest rõhutab komitee, et reguleerimisega üksi ei ole võimalik tagada lahenduse leidmist probleemidele, mis on ka põhjustatud kutseliste investorite läbimõtlematust käitumisest.

2.10 Komitee toetab kuut kõrgetasemelist põhimõtet riskifondide reguleerimiseks, mille esitas Rahvusvahelise Väärtpaberijärelevalve Organisatsioon (IOSCO) juunis 2009. IOSCO avaldas 25. veebruaril 2010 riskifondidele esitatavad nõuded 11-sse kategooriasse jagatud, süsteemseid riske puudutavate andmete valdkonnas. Komitee soovitab komisjonil juhinduda nimetatud põhimõtetest ja järgida neid alternatiivsete investeerimisfondide valitsejaid käsitlevas direktiivi ettepanekus.

2.11 Kuigi IOSCO-l on valminud analüüs erakapitali investeerimisfondide pakutud finantssüsteemi riskide kohta, ei ole tehtud veel ühtegi õigusakti ettepanekut. Komitee soovitab komisjonil kohandada IOSCO pakutud riskifondide põhimõtteid erakapitali investeerimisfondide profiilile.

3.1 Direktiivi ettepaneku eesmärk on reguleerida fondide valitsejate tegevust, ent mitte tooteid. Toodete otsesest reguleerimisest loobumise tingis asjaolu, et alternatiivseid investeerimisfonde saab eristada üksnes välistamise teel, kuna neid fonde ei ole ühtlustatud avatud investeerimisfonde käsitleva direktiiviga. Seega aeguks komisjoni arvates igasugune tegevus toodete otseseks reguleerimiseks kiiresti.

3.2 Ent paljudel fondide valitsejate reguleerimise aspektidel on ka oluline mõju fondide endi toimimisele ja iseloomulikele joontele.

3.4 Kõnealused peaeesmärgid võib saavutada konkreetsete struktureeritud erimeetmete kaudu, mis kujundavad ettepaneku järgmisi peajooni:

3.4.1 Kõik alternatiivsete investeerimisfondide valitsejad, kelle fondivarad ületavad teatavat piirmäära, vajavad tegevusluba. Erandi tegemine direktiivi sätete kohaldamisel on ette nähtud fondivalitsejatele, kelle fondi vara väärtus jääb alla 100 miljoni euro. Kõnealune piirmäär suureneb 500 miljonile eurole, kui fondivalitsejad ei kasuta finantsvõimendust ning kui investoritele ei võimaldata tagasivõtmise õigust esimese viie aasta jooksul pärast fondi asutamist.

3.4.1.1 Tegevusloa väljastab päritoluliikmesriigi pädev ametiasutus. Tegevusloa andmine eeldab täpselt määratletud organisatsiooniliste ja läbipaistvusega seotud nõuete täitmist.

3.4.1.2 Fondivalitsejad peavad alaliselt asuma ELis. Nad võivad delegeerida juhtimise offshore-üksustele, ent depoopangana võib tegutseda üksnes krediidiasutus, mille registrijärgne asukoht on ELis. Edasidelegeerimine on selgesõnaliselt keelatud, v.a depoopanga ülesannete delegeerimise puhul, ent selle suhtes kehtivad karmid tingimused.

3.4.1.3 Direktiivis antakse komisjonile ülesanne määrata kindlaks finantsvõimenduse piirmäärad, et tagada finantssüsteemi stabiilsus ja terviklikkus.

3.4.2 Direktiivis ette nähtud kohustuste täitmine võimaldaks fondide valitsejatel turustada vabalt oma tooteid kutselistele investoritele (nagu on määratletud finantsinstrumentide turge käsitleva direktiiviga) kõigis liikmesriikides. Fondivalitsejad võivad ka turustada alaliselt kolmandates riikides asuvaid fonde, end viimaste suhtes kehtib rida tingimusi, et vältida täiendavate ohtude tekkimist turgude jaoks ja moonutusi maksusüsteemides.

4.1 Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on varasemas arvamuses (3) võtnud seisukoha de Larosière’i töörühma soovituste kohta ning ühineb täielikult seisukohaga, et on vaja kehtestada riigiülene järelevalve, mis aga eeldab piisavalt ühtlase õigusraamistiku loomist. Kuna uue Euroopa järelevalveasutuse loomine ei välista liikmesriikide ametiasustuste pädevust, on oluline, et ELi järelevalveasutus koostaks järelevalvele kohaldatavad ühised tõlgendamiseeskirjad. Alternatiivsete investeerimisfondide sektori parem tundmine ja selle läbipaistvuse suurendamine võivad oluliselt kaasa aidata turu terviklikkuse ja investorite kaitse parandamisele ning tõhusa makrousaldatavusnormatiivide järelevalve kehtestamisele. Direktiiviga võib avaneda võimalus saavutada see oluline eesmärk, eeldusel, et välditakse tarbetult rangeid piiranguid. Seetõttu kutsub komitee üles erilisele valvsusele ja tähelepanelikkusele seal, kus reguleerimisnõuded ületavad mikrousaldatavusnormatiivide järelevalve teostamiseks vajalikku teavitamiskohustuste miinimumi.

4.2 Komitee arvates on hädavajalik määratleda õigusraamistik, millega edendatakse alternatiivsete investeerimisfondide valitsejatele kehtivate juhtimiskriteeriumide kvaliteedi parandamist. See eeltingimus on olulisem kui muud üksikasjalikud õigusnormid, mis lõppkokkuvõttes suurendavad äriühingute kulusid, ilma et tingimata saavutataks eesmärk suurendada turutagatisi, nagu rõhutatakse selgesõnaliselt de Larosière’i töörühma aruande esimeses soovituses.

4.3 Komitee juhib tähelepanu veel kahele nimetatud aruandes esitatud tähelepanekule, milles viidatakse Baseli II raamistiku läbivaatamisele ning milles rõhutatakse tõika, et finantskriis õpetas kaht olulist asja:

4.3.1 Ettepanekuga püütakse seada piirangud fondide laenuvahenditega finantseerimisele ja finantsvõimendusele (nn leverage cap), mis on samm soovitud omakapitali mahu suurendamise suunas. Mure, et ülemäärase finantsvõimendusega kaasnevad finantssüsteemi ohustavad riskid, on täiesti õigustatud. Ent ülemäärase laenuvahenditega finantseerimise küsimuse käsitlemisel tuleb arvestada ka fondide teiste tunnusjoontega, nagu näiteks fondi suurus. Komitee soovib, et uuritaks võimalust kehtestada teatav finantsvõimenduse ülempiir.

4.3.2 Selleks et hoida kontrolli all süsteemset riski, tuleks arvesse võtta tõika, et suurimad pangad on sageli esimeseks vahendajaks (primary dealer või primary broker) ja seega laenuandjaks riskifondide jaoks. Selliste esimeste vahendajate kontroll on sama oluline kui fondivahendite kogujate kontroll. Pankade kapitalinõudeid reguleerivate direktiivide läbivaatamisel tuleks ametiasutustel tagada, et kõnealused laenud oleksid omakapitaliga piisavalt kaetud.

4.3.3 Arvestada tuleb ka sellega, et leverage cap ise võib avaldada protsüklilist mõju. On tõenäoline, et leverage cap ületatakse, kui investeeringute väärtus väheneb, mille tagajärjel võiks fondivalitseja olla sunnitud müüma fondi enda vara, et pidada kinni piirmääradest, mis vähendab turuväärtust veelgi. Komitee väljendas juba de Larosière’i aruande kohta koostatud arvamuses oma seisukohta õigusraamistiku protsüklilise mõju küsimuses: komitee tunnistab, et kuigi võib olla raske määratleda, millal leevendada ja millal karmistada kohustusi, võiks teatav paindlikkus mõnede kohustuste suhtes piirata õigusraamistiku protsüklilist mõju.

4.4 Komitee väljendab muret de minimis künniste pärast, millest väiksema suurusega äriühingud jääksid direktiivi reguleerimisalast välja. Põhimõtteliselt on komitee seisukohal, et kõigi äriühingute suhtes peaks kehtima registreerimise ja vajaliku alusteabe edastamise kohustus, et tagada investorite kaitse huvides ja turu tõhusaks läbipaistvuseks vältimatute miinimumnõuete täitmine.

4.4.1 Läbipaistvuse ja investorite kaitse tagamiseks tuleks nõuda senisest üksikasjalikumat ja võimaluse korral toodete ja piirmäärade järgi diferentseeritud teavet. Antud küsimusega seoses on komitee arvates aga vaja viia läbi senisest komisjoni teostatud uuringust põhjalikum empiiriline uuring, et selgitada välja mõistlik kriteerium kõnealuste fondi suurusega seotud piirmäärade kehtestamiseks.

4.4.2 Komitee on veendunud, et hiljuti IOSCO poolt avaldatud riskifondidele esitatavad nõuded (mida saaks kohandada teistelegi alternatiivsetele investeerimisfondidele) süsteemseid riske puudutavate andmete valdkonnas on samm õiges suunas. Tegemist on 11-sse kategooriasse jagatud andmetega, mis ulatuvad juhtkonda ja nõustajaid puudutavast teabest (mida tuleks nõuda kõigi fonditüüpide puhul) teabeni laenude, riskide ja vastaspoole riskide kohta (taoline teave oleks eriti kasulik suurte, finantsvõimendust kasutavate fondide puhul). Nimetatud suuniseid, mis põhinevad G20 rühma ja finantsstabiilsuse järelevalvenõukogu (Financial Stability Board – FSB) algatustele, toetatakse rahvusvaheliselt ja need jõustuvad 2010. aasta septembris.

4.5 Eespool esitatud kaalutlused on seotud tõdemusega, et alternatiivsete investeerimisfondide sektor on liiga diferentseeritud selleks, et luua kõigile sektorisse kuuluvatele toodetele täielikult ühtlaselt kohaldatav õigusraamistik. Praktikas on fondivalitsejad spetsialiseerunud eri valdkondadele (nt kinnisvarafondid, riskifondid, erakapitali investeerimisfondid). Direktiivi ettepanekus pööratakse suuremat tähelepanu aga vaid finantsvõimendust kasutavatele ja erakapitali investeerimisfondidele. Nagu toodi esile komitee omaalgatuslikus arvamuses fondide mõju kohta tööstuse muutustele (raportöör: Peter Morgan), on erinevused eri alternatiivsete investeerimisfondide vahel niivõrd suured, et vaja oleks diferentseeritumat lähenemisviisi.

4.6 Komitee soovib, et Euroopa Komisjoni voliniku Michel Barnier’ algatus kehtestada Euroopa ühtne pass, mis hõlmaks ka väljaspool ELi asuvaid valitsejaid ja fonde, võiks olla ühiselt aktsepteeritavate rahvusvaheliste lahenduste algus.

4.6.1 Komitee nõustub väljapakutud võimalusega asetada väljaspool ELi asuvad fondid võrdsesse positsiooni. Komitee soovitab komisjonil tagada, et ELi väliste fondivalitsejate ja fondide kvaliteedi- ja läbipaistvuse standardid oleksid tõepoolest võrdsed ELi omadega.

4.6.2 Kuna direktiivi ettepaneku üks eesmärk peaks olema tõsta väljaspool Euroopa Liitu asuvate fondide pakutavate tagatiste taset, aga mitte neid karistada ja need ühtselt turult välja tõrjuda, kutsub komitee üles viivitamatult selgitama kõnealustele fondidele esitatavaid nõudmisi, et nad saaksid ühtsel turul vabalt tegutseda.

4.7 Komitee leiab, et kui direktiivi vastuvõtmisega ei kaasne sarnaste meetmete võtmine peamiste ELi mittekuuluvate riikide tasandil, oleks lihtne eeskirjadest kõrvale hoida, viies teatavad tegevused ELi õigusnormide kehtivusalast väljapoole. See kahjustaks Euroopa finantstööstuse oluliste sektorite konkurentsivõimet ja avaldaks negatiivset mõju tööhõivele ning heaolu ja rikkuse loomisele.

4.8 Komitee arvates oleks huvitav teada, mis põhjusel peab direktiivi kohaselt depoopangaks olema krediidiasutus. Sõltumatud depoopangad võivad olla oluline tagatis investorite jaoks petva või kahjustava käitumise eest. Selles vallas tuleks kindlasti toetada rangemate eeskirjade kehtestamist. Komitee sooviks siiski saada selgitusi selle kohta, miks kavatsetakse piirata hoidmise ülesannet üksnes krediidiasutustele, kui arvestada ka tõika, et finantsinstrumentide turge käsitlevas direktiivis antakse teistelegi vahendajatele luba klientide fondivara hoidmiseks.

4.9 Alternatiivsete investeerimisfondide hulka loetakse ka erakapitali investeerimisfondid, mis investeerivad väärpaberiturul noteerimata äriühingute osakutesse.

4.9.1 Erakapitali investeerimisfondide kapital on oluline riskikapitali allikas stardikapitali ja uuenduslikele ettevõtetele, ent ka laienemisel või restruktureerimisel olevatele ettevõtetele. Komitee on juba varem (4) uurinud küsimust, millist mõju võivad avaldada erakapitali investeerimisfondid majandussüsteemile ja tööstuse muutustele.

4.9.2 Mõned direktiivi ettepaneku artiklid (V peatüki teine jagu) käsitlevad konkreetselt fonde, mis omavad kontrolli börsivälistes äriühingutes (täpsemalt öeldes fondid, mis omavad vähemalt 30 protsenti häälteõigustest).

4.9.3 Avaldatav teave on üsna üksikasjalik ja mitmest aspektist võrreldav väärtpaberibörsil noteeritud äriühingute avalike ülevõtmispakkumiste puhul avaldamisele kuuluva teabega. Lisaks tuleb kehtestada äriühingu üldjuhtimise eeskiri sarnaselt börsil noteeritud äriühingute puhul kehtiva nõudega. Kogu kõnealune teave tuleb edastada äriühingule, selle erinevatele aktsionäridele, töötajate esindajatele või töötajatele endile.

4.9.4 Komitee toetab ettenähtud valitsemis-, teatamis- ja teabevahetusalaste kohustuste ulatust ja põhjalikkust, eriti kui kohustuste eesmärk on sidusrühmade, nt vähemosaluse omanike ja töötajate huvide kaitsmine. Komitee on seisukohal, et sellised eeskirjad ei tohiks karistada erakapitali investeerimisfonde teiste era- või institutsionaalsete investorite omanduses olevate teiste investeerimisinstrumentide kasuks.

4.9.5 Komitee loodab, et nimetatud eeskirju kohaldatakse alates 25 %-ist häälteõigustest ning et äriühingu üldjuhtimise eeskirjaga kaitstakse selgesõnaliselt kehtivaid kollektiivlepinguid. Töötajatele tuleb võimalikest tagajärgedest teatada ning selline teave peab olema tõepärane ja see tuleb esitada viivitamatult. Teatamis- ja konsulteerimisnõuete mittetäitmise korral ei ole alternatiivse investeerimisfondi valitseja ja/või sihtäriühingu poolt tehtud mis tahes otsustel õiguslikku mõju.

4.9.6 Komitee teeb ettepaneku kehtestada vaadeldava direktiiviga sihtäriühingutele maksevõime ja likviidsuse miinimumkoefitsiendid. Dividendide maksmist tuleks piirata ühele väljamaksmisele aastas ning dividendid ei tohiks ületada kasumit. Kui sihtäriühingud ei vasta miinimumnõuetele, dividende ei makstaks.

4.10 Eespool nimetatud teatamiskohustustest tuleb välja arvata kontrolli omandamine VKE-des. Komitee ei kiida direktiivi kõnealust punkti heaks, kuna investorite ja turu terviklikkuse kaitse on põhimõtted, milles ei tingita ning mis peavad kehtima kõigi alternatiivseid investeerimisfonde haldavate äriühingute suhtes.

Brüssel, 29. aprill 2010

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Mario SEPI

(2) 21. jaanuaril 2010 vastu võetud arvamus CESE makro- ja mikrotasandi usaldatavusjärelevalve kohta.