28.12.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 354/85

1.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvates on kriisi tõttu tekkinud pakiline vajadus muuta finantsjärelevalvekorra reform konkreetsemaks. Reformi eesmärk peab olema ennetus nii üksikjuhtumite kui ka ulatuslikumate kriiside korral ning vastupanu niisugustele vapustustele. Selleks tuleb tugineda ühenduse tasandil määratletud alustele või isegi ühenduse kindla järelevalvekorra ja teiste riikide vastavate asutuste vahelisele suhtlusele.

1.2

Komitee peab kahetsusväärseks, et turule juurdepääsu tingimuste ja usaldatavusnormatiivide puudulik ühtlustamine võib viia õiguslike erisuste ärakasutamiseni ja põhjustada konkurentsimoonutusi. Selliste normatiivide ühtlustamine stabiilsuse, finantsettevõtjate riskijuhtimise ja üldsuse teavitamise kvaliteedi alusel on esmatähtis huvide ühenduse loomiseks Euroopa Majanduspiirkonnas. Seejuures tuleb pöörata pidevalt tähelepanu järelevalve läbiviijate kvalifikatsioonile, võttes eelkõige aluseks vastastikuse koostöö.

1.3

Neil põhjustel toetab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee Euroopa Komisjoni tegutsemist, millega soovitakse anda eri valdkondade järelevalveasutustele pädevused ühiste tehniliste standardite määratlemiseks ja liikmesriikide finantsjärelevalveasutuste erimeelsuste lahendamiseks. Komitee kiidab heaks järelevalveasutustevaheliste suhete arengu, mis liigub võimalike erimeelsuste ühise lahendamise suunas neis valdkondades, kus on ette nähtud ühine otsuste tegemise kord. Komitee on komisjoniga nõus, et selget vahet tuleb teha ühelt poolt tehnilistel küsimustel ja teiselt poolt poliitilistel küsimustel, mis jäävad poliitilist mandaati omavate Euroopa Liidu institutsioonide pädevusse.

1.4

Komitee kutsub Euroopa Komisjoni üles täitma programmis nimetatud töid ambitsioonikalt, et viia lõpule juba alustatud muudatused väärtpaberisektori kohta käivates tehnilistes normides ning koostatavates kindlustust ja tööandjapensione käsitlevates direktiivides.

2.1

26. oktoobril 2009 esitas Euroopa Komisjon esimese koonddirektiivi ettepaneku, millega sooviti muuta tervet hulka finantsteenustega seotud tegevusi käsitlevaid direktiive. Need direktiivid reguleerisid kapitalinõudeid, finantskonglomeraate, tööandjapensione, turu kuritarvitamist, finantsinstrumentide turge, prospekte, arvelduse lõplikkust, läbipaistvust, rahapesu ja eurofonde.

2.2

Komisjoni eesmärk on kaitsta üldsust, tagada finantsstabiilsus ning parandada ühtset turgu, mida riikide järelevalveasutused ei suuda isegi osalisest ühtlustamisest hoolimata saavutada.

2.3

Nimetatud eesmärkide saavutamiseks tuleb piiritleda määrustes ette nähtud pädevuste ulatus, et luua olemasolevate Euroopa järelevalvekomiteede ümberkujundamisel uued asutused. Mõeldes ühtlusele, mille poole püüeldakse, saab direktiivi ettepanekuga teha olemasolevatesse tekstidesse soovitavad muudatused.

2.4

Ettepanek on otseselt kooskõlas poliitikaga, mille komisjon töötas välja Jacques de Larosière'i juhitava kõrgetasemelise eksperdirühma esitatud järelduste põhjal eesmärgiga luua tõhusam, integreeritum ja jätkusuutlikum Euroopa järelevalvesüsteem. Komisjoni 2009. aasta mai teatise kohaselt peaks see koosnema Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogust, mille ülesandeks oleks makromajanduse ja finantsstabiilsust mõjutavate ohtude järelevalve, ning Euroopa Finantsjärelevalveasutuste Süsteemist, mis hõlmab finantsstabiilsuse järelevalvet tegevate riiklike asutuste võrgustikku ja tegutseb käsikäes Euroopa uute järelevalveasutustega.

2.5

Need asutused tuleks moodustada professor Lamfalussy järgi nime saanud kolme Euroopa järelevalvekomitee põhjal, mis kuuluvad otsustusprotsessis kolmandale tasandile ning mis on pädevad panganduse, kindlustuse, tööandjapensionide ja finantsturgude alal.

2.6

Et Euroopa finantseeskirjad oleksid ühtsemad, seadis komisjon 2009. aasta mai teatises „Euroopa finantsjärelevalve” (1) eesmärgiks võimaldada järelevalveasutustel töötada välja tehniliste standardite kavad ja soodustada mikrotasandi usaldatavusjärelevalvealase teabe vahetust.

2.7

Ettepanekus jätkatakse sellega töötamist kolmes põhiaspektis: määratletakse läbinisti tehniliste standardite kohaldamisala (vahendid, meetodid, statistika, vormid jne), et tagada suuremat ühtsust taotlev järelevalvealane lähenemine. Komisjon peaks standardid seejärel ka vastu võtma.

2.8

See võimaldab järelevalveasutustel lahendada erimeelsusi liikmesriikide järelevalveasutuste vahel olukordades, kus vajatakse koostööd, sest riiklikele huvidele lisandub ühine huvi ja enne mis tahes siduva otsuse langetamist tuleb jõuda kokkuleppele.

2.9

Lisaks luuakse sellega sobivad teabevahetuskanalid, tänu millele saab õiguslike takistusteta jõuda ühise käsitluseni, eriti selles, mis puudutab liikmesriikide ja uute Euroopa järelevalveasutuste vahelisi suhteid.

2.10

Samuti oleks neil pädevus sõlmida kokkuleppeid kolmandate riikide samalaadsete asutustega, avaldada oma arvamust, muu hulgas usaldatavusnormatiivide kohta seoses piiriüleste ühinemiste ja omandamistega, ning koostada ühenduse heakskiidetud finantsettevõtjate nimekirju.

3.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee käesolev arvamuse eelnõu on jätk 2007.–2008. aasta finantskriisi käsitlenud arvamustele, eelkõige Jacques de Larosière'i töörühma (2) aruande põhjal koostatud arvamusele ning makro- ja mikrotasandi usaldatavusjärelevalvet käsitlevale arvamusele. Kuigi kriisi peamisteks vahetuteks põhjusteks võib pidada USA finantssüsteemi nõrkust, on see samal ajal toonud ilmsiks Euroopa järelevalvesüsteemide nõrgad kohad ja nendevahelised suured erinevused. Komitee peab kahetsusväärseks, et kriisidele ja eelnevatele intsidentidele (eriti Equitable Life'i juhtumile) vaatamata ei alustatud vajalike reformidega juba varem.

3.2

Piiriüleste tegevustega institutsioonide klientide katsumused on olnud nii suured, et need on õõnestanud tarbijate usaldust ühtse turu vastu.

3.3

Uutel järelevalveasutustel peaksid olema organid, mis konsulteeriksid asjaomaste majandusringkondadega, ametiühingutega ja finantsteenuste tarbijatega ning peaksid Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega kui kodanikuühiskonna esindajaga dialoogi.

3.4

Komitee rõhutab kolme uue järelevalveasutuse tehnilist olemust. Eraldiseisvate organitena peavad nad olema allutatud komisjoni ja Euroopa Parlamendi poliitilistele pädevustele.

3.5

Komitee märgib, et mitmes liikmesriigis tegutsevatele finantsasutustele peaks ühtlustatud järelevalvetegevus kasu tooma. Eriti pöörab komitee tähelepanu asjaolule, et kavandatav kord ei loo finantsettevõtjatele uusi piiranguid – mis suurendaks kulusid ja mille peaksid omakorda kinni maksma kasutajad –, välja arvatud juhtudel, kui õiguslikest erisustest ja konkurentsimoonutustest kasu lõiganud riigid peavad oma tavasid ühtlustama.

3.6

Komitee kiidab heaks parema õigusloome põhimõtete arvestamise kavandatavas algatuses, mis väljendub avalike konsultatsioonide pidamises ja mõjuanalüüside läbiviimises meetmete algstaadiumis. Samuti peetakse tervitatavaks komisjoni kavatsust läbipaistvust tähtsustada ja seda edendada.

3.7

Kolme uue järelevalveasutuse kollegiaalse olemuse osas pooldab komitee liikmesriikide asutuste vahelist tasakaalu erimeelsuste korral. Komitee arvates tähendab kollegiaalne otsustamine seda, et liikmesriikide järelevalveasutused võtavad otsused vastu üheskoos, eelistamata teatud suurusega turge või ettevõtjate tegutsemist väljaspool päritoluriiki.