Ärakuulamise eest vastutava ametniku lõpparuanne juhtumi COMP/39.401 – E.ON/GDF kohta (1)

2009/C 248/04

Kõnealust juhtumit käsitleva otsuse eelnõu põhjal võib teha järgmised tähelepanekud:

Vastuväited ja juurdepääs toimikule

9. juunil 2008 võttis komisjon vastu vastuväited, mis olid adresseeritud ettevõtjatele Gaz de France SA (edaspidi „GDF”), E.ON AG (edaspidi „E.ON AG”) ja E.ON Ruhrgas AG (edaspidi „E.ON Ruhrgas”) (viimased kaks üheskoos edaspidi „E.ON”).

GDF ja E.ON said vastuväited kätte 10. juunil 2008. Esialgu anti mõlemale vastuväidete adressaadile vastuväidete kohta kirjalike märkuste esitamiseks aega kuus nädalat alates komisjoni DVD-l esitatud toimiku kättesaamisest. Ettevõtjate põhjendatud taotluste alusel andsin E.ON-ile tähtajapikendust 29. augustini 2008 ja GDF-ile 8. septembrini 2008.

Seejärel saadeti 27. märtsil 2009 GDF-ile ja E.ON-ile kaks asjaolusid käsitlevat kirja. Pooled taotlesid nimetatud asjaolusid käsitlevatele kirjadele vastamiseks tähtajapikendust, mille konkurentsi peadirektoraat ka andis. Pooled vastasid õigeaegselt.

Pooled ei esitanud mulle kaebusi seoses juurdepääsuga toimikule, märkused käsitlesid toimiku enda ülesehitust ja kättesaadavaid keeleversioone.

Suuline ärakuulamine

Kõik menetluse pooled kasutasid oma õigust olla ära kuulatud. Suuline ärakuulamine toimus 14. oktoobril 2008. GDFi taotlusel esitati nende Saksamaal rakendatavat majandusstrateegiat käsitlev ettekanne kinnisel istungil. Seejärel esitas GDF E.ON-ile kinnise istungi protokolli mittekonfidentsiaalse versiooni.

Otsuse eelnõu

Otsuse eelnõus kitsendatakse vastuväidetes esitatud väidete ulatust, järeldades, et GDF ja E.ON osalesid ühes ja järjepidevas rikkumises, mis on seotud torujuhtme MEGAL kaudu Saksamaale ja Prantsusmaale transporditud gaasi tarnimisega ega ole seotud kogu gaasi müügiga nimetatud turgudel. Kirjalik leping, mida peetakse rikkumise aluseks (1975. aasta kaaskirjad), sõlmiti üksnes torujuhtme MEGAL ehitamiseks ja kasutamiseks. Vastuväidetes kirjeldatud rikkumise kaht teist aspekti (nimelt 1999–2006 toimunud kõrgetasemelisi kohtumisi ja teineteise klientide ebaausat ülevõtmist keelavat strateegiat) on otsuse eelnõus analüüsitud eesmärgiga hinnata, kas pooled pidasid 1975. aasta kaaskirju enda suhtes kehtivaks ka palju aastaid hiljem. Sel juhul oleks tegu ühe rikkumisega, mis põhineb 1975. aasta kaaskirjade ebaseaduslikkusel. Pooltele on muu hulgas antud võimalus väljendada oma seisukohti väidete sellise esituse üle.

Trahvid määratakse järgnevate ajavahemike eest: Saksamaa puhul 1998. aasta aprillist kuni 2005. aasta septembrini ning Prantsusmaa puhul 2000. aasta augustist kuni 2005. aasta septembrini.

Minu hinnangul käsitletakse otsuse eelnõus ainult neid vastuväiteid, mille kohta pooltele on antud võimalus oma seisukohti väljendada.

Eelnevat silmas pidades leian, et kõigi poolte õigusest ärakuulamisele on kõnealuse juhtumi puhul kinni peetud.

(1)  Koostatud vastavalt komisjoni 23. mai 2001. aasta otsuse 2001/462/EÜ, ESTÜ (ärakuulamise eest vastutavate ametnike pädevuse kohta teatavates konkurentsimenetlustes) artiklile 15 (EÜT L 162, 19.6.2001, lk 21).