15.12.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 303/12 |
Ajakohastatud Euroopa Liidu suunised rahvusvahelise humanitaarõiguse (IHL) järgimise edendamiseks
2009/C 303/06
I. EESMÄRK
1. |
Käesolevate suuniste eesmärk on anda Euroopa Liidu ning tema institutsioonide ja organite käsutusse tegevusvahendid rahvusvahelise humanitaarõiguse (IHL) järgimise edendamiseks. Suunistes rõhutatakse Euroopa Liidu võetud kohustust nähtaval ja selgel viisil edendada IHLi järgimist. Suunised on suunatud kõigile Euroopa Liidu raames meetmeid võtvatele isikutele, kui tõstatatud küsimused jäävad nende vastutusvaldkonna ja pädevuse piiresse. Suunised täiendavad teisi suuniseid ja ühiseid seisukohti, mis on ELis inimõiguste, piinamise ja tsiviilisikute kaitse küsimustes varem vastu võetud (1). |
2. |
Käesolevad suunised on kooskõlas ELi ja tema liikmesriikide poolt IHLi osas võetud kohustustega ning suuniste eesmärgiks on käsitleda IHLi järgimist kolmandate riikide ja vajaduse korral kolmandates riikides tegutsevate valitsusväliste osalejate poolt. Kuigi see kohustus laieneb ELi ja tema liikmesriikide võetavatele meetmetele, et tagada IHLi järgimist nende endi ja sealhulgas ka nende relvajõudude poolt, pole need meetmed käesolevate suunistega hõlmatud (2). |
II. RAHVUSVAHELINE HUMANITAARÕIGUS (IHL)
Sissejuhatus
3. |
Euroopa Liit on rajatud vabaduse, demokraatia, inimõiguste ja põhivabaduste austamise ja õigusriigi põhimõtetele. See hõlmab ka IHLi järgimise edendamise eesmärki. |
4. |
Rahvusvahelise humanitaarõiguse (IHL) – mida tuntakse ka relvastatud konflikti õigusena või sõjaõigusena – ülesandeks on leevendada relvastatud konfliktide tagajärgi, kaitstes neid, kes konfliktis ei osale või enam ei osale ning reguleerides sõjapidamise vahendeid ja meetodeid. |
5. |
Riigid on kohustatud järgima IHLi sätteid, milledega nad on lepingu kaudu seotud või mis moodustavad rahvusvahelise tavaõiguse osa. Nimetatud sätted võivad samuti kehtida ka valitsusväliste osalejate suhtes. IHLi sätete järgimine on rahvusvaheliselt murettekitav küsimus. Lisaks sellele raskendavad IHLi rikkumistest põhjustatud kannatused ja häving probleemide konfliktijärgset lahendamist. Seetõttu on IHLi ülemaailmse järgimise edendamise osas lisaks poliitilisele huvile olemas ka humanitaarhuvi. |
IHLi areng ja allikad
6. |
IHLi sätted on arenenud sõjaliste hädavajaduste ja humanitaarpüüdluste tasakaalustamise tulemusena. IHL koosneb tarbetute kannatuste ja hävingu vältimise eesmärgil sätetest, mille eesmärgiks on kaitsta neid isikuid, kes vaenutegevuses otseselt ei osale või enam otseselt ei osale – nagu näiteks tsiviilisikud, sõjavangid ja teised kinnipeetavad ning vigastatud ja haiged isikud – ning sätetest, mille eesmärgiks on piirata sõjapidamise vahendeid ja meetodeid, sealhulgas taktikat ja relvastust. |
7. |
Nagu ka teistel rahvusvahelise õiguse osadel, on ka IHLil kaks peamist allikat: rahvusvahelised konventsioonid (lepingud) ja rahvusvaheline tavaõigus. Rahvusvahelist tavaõigust luuakse riikide poolt sellise käitumisega, mida nad tunnistavad enda suhtes siduvaks. Kohtuotsused ja juhtivate teadlaste teadustööd on õigusloome teisesed vahendid. |
8. |
Peamised IHLi konventsioonid on loetletud käesolevate suuniste lisas. Kõige olulisemateks on 1907. aasta Haagi konventsioonid, neli 1949. aasta Genfi konventsiooni ja nende 1977. aasta lisaprotokollid. Haagi konventsioon ning enamik Genfi konventsioonide ja 1977. aasta lisaprotokollide sätetest on tavaõigusena üldtunnustatud. |
Kohaldamisala
9. |
IHLi kohaldatakse kõigi rahvusvaheliste ja riigisiseste relvastatud konfliktide suhtes, olenemata konflikti päritolust. Samuti kohaldatakse IHLi relvastatud konfliktidest tulenevate okupatsioonide suhtes. Rahvusvaheliste (riikide vahel asetleidvate) relvastatud konfliktide ja riigisiseste relvastatud konfliktide suhtes kohaldatakse erinevaid õiguslikke režiime. |
10. |
See, kas olukord kujutab endast relvastatud konflikti ning kas tegemist on rahvusvahelise või riigisisese relvastatud konfliktiga, on faktide ja õiguse tõlgendamise küsimus, millele antav vastus sõltub mitmetest teguritest. Olukorra relvastatud konfliktina määratlemisel (mis muudab rahvusvahelise humanitaarõiguse kohaldatavaks) tuleks alati otsida asjakohast õigusnõustamist koos piisava teabega konflikti eriomase konteksti kohta. |
11. |
Rahvusvahelisi relvastatud konflikte käsitlevate lepingute sätted on üksikasjalikumad ja ulatuslikumad. Riigisiseste relvastatud konfliktide suhtes kohaldatakse Genfi konventsioonide ühise artikli 3 sätteid ja 1977. aasta II lisaprotokolli, juhul kui asjaomane riik on selle osaline. Rahvusvahelise tavaõiguse sätteid kohaldatakse nii rahvusvaheliste kui riigisiseste relvastatud konfliktide suhtes, kuid taas on kahe režiimi vahel erinevused. |
Inimõigusi käsitlev rahvusvaheline õigus ja IHL
12. |
Oluline on teha vahet inimõigusi käsitleva rahvusvahelise õiguse ja IHLi vahel. Tegemist on eraldiseisvate õigusharudega ning kuigi mõlemad on üldiselt suunatud üksikisikute kaitsele, on nende vahel olulisi erinevusi. IHLi kohaldatakse eelkõige relvastatud konfliktide ja okupatsioonide puhul. Inimõigusi käsitlevat rahvusvahelist õigust kohaldatakse seevastu asjaomase riigi jurisdiktsiooni all olevate kõikide isikute suhtes nii rahu ajal kui ka relvastatud konfliktide ajal. Kuigi tegemist on eraldiseisvate õigusharudega, võib neid mõlemaid teatud olukorras kohaldada ning seetõttu on mõnikord vajalik kaaluda nendevahelist seost. Käesolevad suunised ei hõlma siiski inimõigusi käsitlevat rahvusvahelist õigust. |
Individuaalne vastutus
13. |
IHLi teatuid raskeid rikkumisi määratletakse sõjakuritegudena. Sõjakuriteod võivad esineda samadel asjaoludel kui genotsiid ja inimsusevastased kuriteod, kuid viimased pole erinevalt sõjakuritegudest seotud relvastatud konflikti olemasoluga. |
14. |
Üksikisikud kannavad sõjakuritegude sooritamise eest isiklikku vastutust. Riigid peavad kooskõlas siseriikliku õigusega tagama, et sõjakuritegude sooritamises kahtlustatavate isikute üle mõistetakse kohut siseriiklikult või et nad antakse välja kohtupidamiseks teiste riikide kohtutes või rahvusvahelises kriminaaltribunalis, nagu näiteks Rahvusvahelises Kriminaalkohtus (3). |
III. TEGEVUSSUUNISED
A. ARUANDLUS, HINDAMINE JA TEGEVUSSOOVITUSED
15. |
Käesolevas osas on hõlmatud järgmised tegevused:
|
B. ELi KÄSUTUSES OLEVAD TEGUTSEMISVAHENDID SUHETES KOLMANDATE RIIKIDEGA
16. |
ELi käsutuses on mitmeid tegutsemisvahendeid. Nende vahendite (mitteammendav) loetelu hõlmab muu hulgas järgmist:
|
(1) Vt ELi suunised inimõiguste alaste dialoogide kohta (heaks kiidetud nõukogu poolt 13. detsembril 2001, ajakohastatud 19. jaanuaril 2009); suunised kolmandatele riikidele suunatud ELi poliitika kohta, mis käsitlevad piinamist ning muud julma, ebainimlikku ja alandavat karistamist või kohtlemist (heaks kiidetud nõukogu poolt 9. aprillil 2001, ajakohastatud 29. aprillil 2008); ELi suunised, mis käsitlevad lapsi ja relvastatud konflikte (heaks kiidetud nõukogu poolt 8. detsembril 2003, ajakohastatud 17. juunil 2008); ELi suunised lapse õiguste edendamise ja kaitsmise kohta (heaks kiidetud nõukogu poolt 10. detsembril 2007); suunised, mis käsitlevad naistevastast vägivalda ja võitlust kõikide naiste diskrimineerimise vormide vastu (heaks kiidetud nõukogu poolt 8. detsembril 2008) ning nõukogu 16. juuni 2003. aasta ühine seisukoht 2003/44/ÜVJP Rahvusvahelise Kriminaalkohtu kohta (ELT L 150, 18.6.2003, lk 67).
(2) Kõik ELi liikmesriigid on Genfi konventsioonide ja nende lisaprotokollide osalised ning seetõttu on neil kohustus järgida nende sätteid.
(3) Vt Euroopa Liidu ühine seisukoht Rahvusvahelise Kriminaalkohtu kohta (2003/444/ÜVJP) ja Rahvusvahelise Kriminaalkohtu ELi tegevuskava. Vt lisaks veel 13. juuni 2002. aasta otsus (2002/494/JSK), millega nõukogu lõi kontaktpunktide Euroopa võrgu seoses genotsiidi, inimsusevastaste kuritegude ja sõjakuritegude eest vastutavate isikutega; raamotsus (2002/584/JSK) Euroopa vahistamismääruse ja liikmesriikidevahelise üleandmiskorra kohta; 8. mai 2003. aasta otsus (2003/335/JSK) genotsiidi, inimsusevastaste kuritegude ja sõjakuritegude uurimise ning nende eest vastutuselevõtmise kohta; nõukogu 10. aprilli 2006. aasta otsus 2006/313/ÜVJP, millega sõlmitakse Rahvusvahelise Kriminaalkohtu ja Euroopa Liidu vaheline koostöö ja abistamise leping (ELT L 115, 28.4.2006, lk 49).
(4) Vt Euroopa Liidu ja Rahvusvahelise Kriminaalkohtu vaheline koostöö ja abistamise kokkulepe, millele on viidatud eespool joonealuses märkuses nr 3.
(5) Nõukogu ühine seisukoht 2008/944/ÜVJP, 8. detsember 2008, millega määratletakse sõjatehnoloogia ja -varustuse ekspordi kontrolli reguleerivad ühiseeskirjad (ELT L 335, 13.12.2008, lk 99). Selle ühise seisukohaga asendatakse nõukogu poolt 8. juunil 1998. aastal vastu võetud Euroopa Liidu relvaekspordi toimimisjuhend.
LISA
RAHVUSVAHELISE HUMANITAARÕIGUSE PEAMISED ÕIGUSAKTID JA MUUD ASJAKOHASED ÕIGUSAKTID
— |
1907. aasta Haagi IV konventsioon maasõja seaduste ja tavade kohta |
— |
Konventsiooni lisa: Maasõja seaduste ja tavade järgimise sätted |
— |
1925. aasta protokoll lämmatavate, mürgiste või neile sarnanevate gaaside ja bakterioloogiliste vahendite sõjas tarvitamise keelu kohta |
— |
1949. aasta Genfi I konventsioon haavatud ja haigete sõjaväelaste olukorra parandamise kohta |
— |
1949. aasta Genfi II konventsioon haavatud, haigete ja merehädas sõjaväelaste olukorra parandamise kohta merel |
— |
1949. aasta Genfi III konventsioon sõjavangide kohtlemise kohta |
— |
1949. aasta Genfi IV konventsioon tsiviilisikute sõjaaegse kaitse kohta |
— |
12. augusti 1949. aasta Genfi konventsioonide 1977. aasta I lisaprotokoll rahvusvaheliste relvakonfliktide ohvrite kaitse kohta |
— |
12. augusti 1949. aasta Genfi konventsioonide 1977. aasta II lisaprotokoll siseriiklike relvakonfliktide ohvrite kaitse kohta |
— |
1954. aasta Haagi konventsioon kultuuriväärtuste kaitse kohta relvakonflikti korral |
— |
Kultuuriväärtuste kaitset relvakonflikti korral käsitleva konventsiooni täitmise sätted |
— |
1954. aasta Haagi esimene protokoll kultuuriväärtuste kaitse kohta relvakonflikti korral |
— |
1999. aasta Haagi teine protokoll kultuuriväärtuste kaitse kohta relvakonflikti korral |
— |
1972. aasta konventsioon bakterioloogiliste (bioloogiliste) ja toksiinrelvade täiustamise, tootmise ja varumise keelustamise ning nende hävitamise nõudmise kohta |
— |
1980. aasta ÜRO konventsioon teatavate ülemääraseid kahjustusi tekitavate või valimatu toimega tavarelvade kasutuse keelustamise või piiramise kohta |
— |
1980. aasta I protokoll avastamatute kildude kohta |
— |
1980. aasta II protokoll miinide, püünismiinide ja muude seadeldiste kasutamise keelustamise või piiramise kohta |
— |
1996. aasta muudetud II protokoll miinide, püünismiinide ja muude seadeldiste kasutamise keelustamise või piiramise kohta |
— |
1980. aasta III protokoll süüterelvade kasutamise keelustamise ja piiramise kohta |
— |
1995. aasta IV protokoll pimestavate laserrelvade kohta |
— |
2003. aasta V protokoll sõdadest mahajäänud lõhkekehade kohta |
— |
1993. aasta konventsioon keemiarelvade täiustamise, tootmise, varumise ja kasutamise keelustamise ja nende hävitamise kohta |
— |
1997. aasta Ottawa konventsioon jalaväemiinide kasutamise, ladustamise, tootmise ja üleandmise keelustamise ning nende hävitamise kohta |
— |
Rahvusvahelise Tribunali 1993. aasta statuut, mis käsitleb endise Jugoslaavia territooriumil alates 1991. aastast toime pandud rahvusvahelise humanitaarõiguse raskete rikkumiste eest vastutavate isikute kohtu alla andmist |
— |
Rahvusvahelise kriminaaltribunali 1994. aasta statuut, mis käsitleb ajavahemikus 1. jaanuarist 1994 kuni 31. detsembrini 1994 Rwanda territooriumil toime pandud genotsiidi ja teiste rahvusvahelise humanitaarõiguse raskete rikkumiste eest vastutavate isikute kohtu alla andmist ning ajavahemikus 1. jaanuarist 1994 kuni 31. detsembrini 1994 Rwanda naaberriikide territooriumil toime pandud genotsiidi ja teiste rahvusvahelise humanitaarõiguse raskete rikkumiste eest vastutavate Rwanda kodanike kohtu alla andmist |
— |
Rahvusvahelise Kriminaalkohtu 1998. aasta Rooma statuut |
— |
12. augusti 1949. aasta Genfi konventsioonide 2005. aasta lisaprotokoll täiendava tunnusmärgi vastuvõtmise kohta (III protokoll) |
— |
2008. aasta kassettlahingumoona konventsioon |