23.12.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 315/18


Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine

2009/C 315/09

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 artiklile 7. Komisjon peab vastuväited kätte saama kuue kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.

KOONDDOKUMENT

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

„QUESO DE FLOR DE GUÍA”/„QUESO DE MEDIA FLOR DE GUÍA”/„QUESO DE GUÍA”

EÜ nr: ES-PDO-005-0605-21.05.2007

KGT ( ) KPN ( X )

1.   Nimetus:

„Queso de Flor de Guía”/„Queso de Media Flor de Guía”/„Queso de Guía”

2.   Liikmesriik või kolmas riik:

Hispaania

3.   Põllumajandustoote või toidu kirjeldus:

3.1.   Toote liik (II lisa alusel):

Klass 1.3.

Juust

3.2.   Toote kirjeldus, mida punktis 1 esitatud nimetus tähistab:

Üldine kirjeldus

Seda tüüpi juustud on märkimisväärselt hooajalised ning ühtlasi tihedalt seotud traditsioonilise tootmissüsteemiga (lüpsihooaeg kestab jaanuarist juulini, mil määratletud piirkonnas leidub sobivaid karjamaid ja piima töödeldakse juustukodades, ning kuiv hooaeg kestab augustist detsembrini, mil rändkarjatamise käigus viiakse kari sobivate karjamaade otsingul saare tipu suunas). See on põhiomadus, mis märgib tootmisperioodi, nagu see on traditsiooniliselt olnud.

Kaitstud päritolunimetusega „Queso de Flor de Guía”/„Queso de Media Flor de Guía”/„Queso de Guía” on hõlmatud järgmist tüüpi juustud:

„Queso de Flor de Guía”: rasvane või keskmise rasvasusega. Juustu valmistatakse peamiselt Kanaari saarte lammaste piimast, kuid lubatud on ka lamba- ja muud liiki piima segu järgmises suhtes:

Kanaari tõugu lamba piima sisaldus peab olema alati vähemalt 60 %;

Kanaari tõugu lehma ja selle ristandite piima sisaldus ei ületa 40 %;

mis tahes Kanaari tõugu kitse piima sisaldus ei ületa 10 %.

Juustu peamine omadus on, et piima kalgendamisel kasutatakse üksnes taimset laapi, mida saadakse selliste kardisortide nagu Cynara cardunculus var. Ferocissima ja Cynara scolymus kuivatatud õienuppudest.

„Queso de Media Flor de Guía”: rasvane või keskmise rasvasusega. Juustu valmistatakse peamiselt Kanaari saarte lammaste piimast, kuid lubatud on ka lamba- ja muud liiki piima segu järgmises suhtes:

Kanaari tõugu lamba piima sisaldus peab olema alati vähemalt 60 %;

Kanaari tõugu lehma ja selle ristandite piima sisaldus ei ületa 40 %;

mis tahes Kanaari tõugu kitse piima sisaldus ei ületa 10 %.

Juustule on iseloomulik, et piima kalgendamisel kasutatakse taimset laapi, mida saadakse selliste kardisortide nagu Cynara cardunculus var. Ferocissima ja Cynara scolymus kuivatatud õienuppudest ja mille osakaal on vähemalt 50 %.

„Queso de Guía”: rasvane või keskmise rasvasusega. Juustu valmistatakse peamiselt Kanaari saarte lammaste piimast, kuid lubatud on ka lamba- ja muud liiki piima segu järgmises suhtes:

Kanaari tõugu lamba piima sisaldus peab olema alati vähemalt 60 %;

Kanaari tõugu lehma ja selle ristandite piima sisaldus ei ületa 40 %;

mis tahes Kanaari tõugu kitse piima sisaldus ei ületa 10 %.

Seda tüüpi juustu puhul kalgendatakse piim loomset ja/või taimset laapi (Cynara cardunculus var. Ferocissima ja Cynara scolymus) ja/või muid lubatud piimhappebaktereid kasutades

Kaitstud päritolunimetusega juustud liigitatakse küpsusastme järgi:

semicurado (poolvalminud), kui laagerdumine kestab 15–60 päeva;

curado (valminud), kui laagerdumine kestab üle 60 päeva.

Füüsilised ja organoleptilised omadused

Kõnealuste juustude füüsilised ja organoleptilised omadused on järgmised.

„Queso de Flor de Guía”:

Kuju

:

silinderjas.

Kõrgus

:

4–6 cm.

Läbimõõt

:

vahemikus 15–30 cm.

Kaal

:

vahemikus 0,5–5 kg.

Juustukoorik

:

lühikese laagerdumisajaga juustude väline koorik on suhteliselt õhuke, elastne ja pehme, värvuselt tuhm, elevandiluukarva ning meenutab kujult tordipõhja. Pikema laagerdumisajaga juustude koorik on kõvem, selgepiiriline ning tumepruuni värvusega. Mõlemal juhul on kooriku alaosas näha juustuvormi vajutatud lohud ja selged kangajäljed ning juustu servad on siledad.

Juustumass

:

poolvalminud juustude mass on kreemja värvusega, väga pehme konsistentsi ja tiheda lõikepinnaga. Juust on väga kreemja tekstuuriga, hapukas-mõrkja maitsega ja väga aromaatne. Valminud juustude mass on kollakas-pruuni värvuse ja kõva konsistentsiga. Juustumass eraldab murdmisel meeldivat lõhna, selle maitse on mõru ja pikantne.

Lõhn

:

keskmiselt intensiivne, piima-, taimelõhn (kardi- ja pähklinoodid).

Aromaatsus

:

keskmise intensiivsusega, lõhnaga sarnased omadused.

Põhimaitse

:

mõru, soolane, hapu.

Kolmiknärviaisting

:

kergelt põletav ja kootav.

Järelmaitse

:

keskmise püsivusega.

Aroomi püsivus

:

keskmine.

Tekstuur

:

tihedad, kompaktsed ja tainased juustud.

„Queso de Media Flor de Guía”:

Kuju

:

silinderjas.

Kõrgus

:

4–8 cm.

Läbimõõt

:

vahemikus 15–30 cm.

Kaal

:

vahemikus 0,5–5 kg.

Juustukoorik

:

värvus ja paksus sõltuvad laagerdumisajast. Lühikese laagerdumisajaga juustude koorik on õhuke ja elevandiluukarva, pikemalt laagerdunud juustudel paksem ja pruuni värvusega. Kooriku servad on siledad ja selle alaosas on juustuvormi vajutatud lohud.

Juustumass

:

juustumassi värvus varieerub vastavalt laagerdųmisastmele elevandiluuvalgest kollaseni, selle lõikepind on kompaktne, tekstuur varieerub vastavalt laagerdumisastmele kreemjast väga kõvani, maitse on hapukas, kergelt pikantsete nootidega.

Lõhn

:

keskmise intensiivsusega, piima-, taime- (kardi- ja pähklinoodid), looma (laap), kohati lille- või röstilõhnane.

Aromaatsus

:

keskmise intensiivsusega, lõhnaga sarnased omadused, tunda on ka piimhappebakterite lõhna.

Põhimaitse

:

mõru, soolane, kergelt hapukas.

Kolmiknärviaisting

:

kergelt põletav, pikantne ja kootav.

Järelmaitse

:

suhteliselt vähese püsivusega.

Aroomi püsivus

:

suhteliselt lühike.

Tekstuur

:

tihedad, kompaktsed ja kohati kummised või kreemjad juustud.

„Queso de Guía”:

Kuju

:

silinderjas.

Kõrgus

:

4–8 cm.

Läbimõõt

:

vahemikus 15–30 cm.

Kaal

:

vahemikus 0,5–5 kg.

Juustukoorik

:

nii paksus kui ka värvus sõltuvad laagerdumisajast: poolvalminud juustude väline koorik on suhteliselt õhuke ja elevandiluuvalge, valminud juustude koorik on paks ja tumepruun ning laagerdumisajal võib näha kõiki kollase eri varjundeid. Kooriku alaosas on näha juustuvormi vajutatud lohud, mis võivad mõnikord moodustada sümmeetrilise lillekujundi.

Juustumass

:

juustumassi värvus varieerub elevandiluuvalgest kollaseni, konsistents väga pehmest kõvani, kuigi üldiselt on lõikepind kompaktne ja tihe. Peamiselt on tunda soolast ja haput maitset, millele lisanduvad mõnikord mõrkjad ja pikantsed noodid.

Lõhn

:

keskmise intensiivsusega, peamiselt piima-, seejärel loomalõhn.

Aromaatsus

:

keskmise intensiivsusega, lõhnaga sarnased omadused, eriti kerkib esile piima lõhn.

Põhimaitse

:

eelkõige soolane ja hapu maitse, mõnel juhul on tunda kergelt mõrkjaid noote.

Kolmiknärviaisting

:

peamiselt kootav, seejärel põletav, kuid mõlemad aistingud on keskmise kuni madala intensiivsusega.

Järelmaitse

:

keskmise püsivusega.

Aroomi püsivus

:

suhteliselt lühike kuni lühike.

Tekstuur

:

tihedad, kompaktsed ja kohati kreemjad juustud.

Keemilised omadused

Keemilised omadused varieeruvad vastavalt juustu laagerdumisastmele. Miinimumväärtused on järgmised:

„Queso Flor de Guía”:

valgusisaldus

:

22,50 % (kuivainest);

rasvasisaldus

:

29,50 % (kuivainest);

kuivainesisaldus

:

56,50 %.

„Queso de Media Flor de Guía”:

valgusisaldus

:

23,50 % (kuivainest);

rasvasisaldus

:

27,50 % (kuivainest);

kuivainesisaldus

:

55,50 %.

„Queso de Guía”:

valgusisaldus

:

24,10 % (kuivainest);

rasvasisaldus

:

27,50 % (kuivainest);

kuivainesisaldus

:

57,00 %.

3.3.   Tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul):

Juustu valmistamiseks kasutatavad toorained on järgmised.

Kanaari tõugu lamba piima sisaldus peab olema alati vähemalt 60 %.

Kanaari tõugu lehma ja selle ristandite piima sisaldus ei ületa 40 %.

Mis tahes Kanaari tõugu kitse piima sisaldus ei ületa 10 %.

Piima kalgendamisel kasutatakse üksnes taimset laapi, mida saadakse selliste kardisortide nagu Cynara cardunculus var. Ferocissima ja Cynara scolymus kuivatatud õienuppudest, mida kasutatakse eespool osutatud miinimumkogustes.

Piima koostise miinimumnäitajad on järgmised.

Lambapiim:

valgusisaldus

:

vähemalt 3,90 % (kaalust);

rasvainesisaldus

:

vähemalt 6,50 % (kaalust);

kuivaine üldsisaldus

:

vähemalt 15,15 %.

Lehmapiim:

valgusisaldus

:

vähemalt 3,20 % (kaalust);

rasvainesisaldus

:

vähemalt 3,20 % (kaalust);

kuivaine üldsisaldus

:

vähemalt 13,00 %.

Kitsepiim:

valgusisaldus

:

vähemalt 3,40 % (kaalust);

rasvainesisaldus

:

vähemalt 4,30 % (kaalust);

kuivaine üldsisaldus

:

vähemalt 14,00 %.

3.4.   Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul):

Lammaste peamine sööt on karjamaade rohi. Piirkonna rikkalik taimestik ja arvukad päriskodused taimeliigid on eriti olulised, kuna need annavad juustule selle iseloomulikud organoleptilised omadused. Lisaks rändkarjatamisele moodustab see asjaolu kõnealuse kaitstud päritolunimetuse ühe peamise iseloomuliku omaduse.

Lambakarja toidulauaks olevad rohumaad on väga mitmekesised ning seal kasvab arvukalt kohalikke liike. Karjatamiseks ettenähtud rohumaa pakub erilist huvi ja see on seotud karjamaade intensiivse ja tootliku ajaloolise kasutusviisiga. Karjamaadel kasvavad nurmikad (Poetea bulbosae), eelkõige mugulnurmikas, ning arvukad maaristikuliigid, mis katavad koos Poa pitardiana nimelise nurmikaga ulatuslikke maa-alasid.

Lambad tarvitavad väiksemal määral toiduks ka põõsastikke, mis koosnevad kõrge toiteväärtusega liblikõielistest taimedest. Sellised taimed on eelkõige luudpõõsas (Cytisus proliferus) ja ubapõõsas (Chamaecytisus), mis kuuluvad mõlemad Kanaari saarte kohalike taimeliikide hulka.

Ebasoodsate ilmastikutingimuste korral võib karjamaa rohtu täiendada kontsentreeritud söödaga. Lammastele antakse täiendavat sööta üksnes lüpsihooajal ja kuiva hooaja lõpus, kui lambaid lüpstakse üks kord päevas, kuid nimetatud sööt piirdub ainult kontsentreeritud söödaga, kuna nad saavad vajalikud kiudained kätte karjamaa rohust. Täiendav sööt koosneb enamasti ainult maisist, kuigi mõnikord lisatakse sellele kliisid, kaera ja söödapeeti.

Kui lambad on lõpetanud piima tootmise (kuiv hooaeg), mis kestab tavaliselt augustist detsembrini, viiakse nad rändkarjatamise teel suurematele karjatatavatele maa-aladele. Rändkarjatamisega viiakse lambad kaitstud päritolunimetusega hõlmatud piirkonnast välja perioodidel, mil asjaomaseid juuste parajasti ei toodeta. Selleks et juustud saaksid kanda kaitstud päritolunimetust, peavad need olema toodetud ajavahemikul jaanuarist juulini, mil lambaid karjatatakse määratletud piirkonnas.

Lehmakarja söödetakse intensiivse loomakasvatuse alusel, kuid alati põllumajandustootja kogutud taimedega. Seoses sellega:

a)

maist oktoobrini söödetakse neid loomakasvataja külvatud taimedega (mais, sorgo, teravili ja söödakultuurid). Lisaks söödetakse neid ka taimedega, mis kasvavad põllul kõnealusel perioodil ja mida loomakasvataja niidab, nagu pilliroog, kastanipuu oksad, luudpõõsad, söödaks sobivad põõsapuhmad jne;

b)

oktoobrist aprillini võivad lehmad kasutada söödaks vihmadega kasvavaid uusi taimi, nagu miscleras, kardi, põld-harakalatv, luudpõõsas ja ubapõõsas, aga ka muid sel perioodil põllul kasvavaid rohttaimi.

Nimetatud sööta täiendatakse kogu aasta vältel kontsentreeritud söödaga, mille kogust suurendatakse ja kvaliteeti parandatakse tähtsamal tootmisperioodil, mil karjatamisvõimalused on kasinamad. Täiendav sööt koosneb põhiliselt linast, sojast, maisist, peenkliidest ja söödapeedist.

Kitsekarja söödetakse intensiivse või semiekstensiivse loomakasvatuse alusel.

Kitsed saavad oma kiudainerikka sööda määratletud piirkonna järgmistest allikatest:

sööt, mida põllumajandustootjad kasvatavad oma põldudel ja mida antakse kitsedele laudas. Viljeldavad taimed on kahanevas tähtsuse järjekorras vikk, kaer, mais, söödakapsas, seahernes (Lathyrus), rukis, sorgo jne;

põõsapuhmad ja rohi, mida loomakasvatajad niidavad oma põldudelt vastavalt aastaajale ning mis ühtivad eespool lammaste kohta loetletud liikidega;

tarastatud alade looduslikud niidud, kuhu loomad aeg-ajalt viiakse ja mis ühtivad eespool lammaste puhul kirjeldatuga,

Kontsentreeritud sööta kasutatakse täiendavalt üksnes lüpsihooajal ja lüpsmise ajal. Nimetatud sööt koosneb põhiliselt maisist, kliidest, kaerast ja söödapeedist. Seda antakse osutatud ajavahemikul üks kord päevas.

3.5.   Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas:

Kõik juustude „Queso de Flor de Guía”/„Queso de Media Flor de Guía”/„Queso de Guía” tootmisetapid toimuvad kaitstud päritolunimetusega kindlaks määratud geograafilises piirkonnas, jätkates seega kõnealuse piirkonna traditsioonilist tootmistava.

3.6.   Erieeskirjad viilutamise, riivimise, pakendamise jm kohta:

3.7.   Erieeskirjad märgistamise kohta:

Selliste kaitstud päritolunimetusega juustude puhul, mis on valmistatud tootja enda karjalt pärinevast toorpiimast, võib nimetatud asjaolu osutada märgisel sõnaga „artesano”.

4.   Geograafilise piirkonna täpne määratlus:

Käesoleva päritolunimetusega hõlmatud juustude valmistamiseks sobiva piima tootmispiirkond ühtib juustu tootmis- ja laagerdumispiirkonnaga ning sinna kuuluvad järgmised kolm Gran Canaria loodeosa omavalitsusüksust:

Gáldar: pindala 67,6 km2. Piirkond meenutab kujult ebakorrapärast kolmnurka, mille terav tipp on suunatud saare keskosa poole ja mis ulatub 1 500 m üle merepinna.

Moya: asub Gran Canaria põhjaosa keskel ja selle pindala on 36,3 km2.

Santa María de Guía: pindala on 37,72 km2, kõrgus merepinnast 1 500 m. Piirkond nõlvub astmeliselt ranniku suunas, kalle on 11,5 %.

5.   Seos geograafilise piirkonnaga:

5.1.   Geograafilise piirkonna eripära:

Juuste „Queso de Flor de Guía”/„Queso de Media Flor de Guía”/„Queso de Guía” toodetakse üksnes määratletud piirkonna kolmes omavalitsusüksuses. Kanaari tõugu kariloomi on nimetatud kolmes omavalitsusüksuses kasvatatud juba enne 1526. aastat. Kõnealuste omavalitsusüksuste juustu valmistamise traditsiooni uurinud ajaloolased on kinnitanud tava olemasolu ning asjaolu, et külaelanikud elasid külg külje kõrval karjaga, mis andis neile elatist ja oli ühtlasi kauplemisvahend.

Loomakasvatuse ja juustu valmistamise tava jätkub endiselt kolmes nimetatud omavalitsusüksuses, kus ligikaudu 100 põllumajandusettevõtet valmistavad traditsioonilisi tootmismeetodeid kasutades oma valdustes käsitsi juustu.

Juustu queso de flor valmistusmeetod pärineb kunagiselt Castilla populatsioonilt, kes asustas piirkonda, mida tänapäeval tuntakse Altos de Guía nime all ja kuhu kuulub Gáldari keskmisel kõrgusel asuvate valduste oluline ala. Loomakasvatuse ja juustu valmistamise tava säilimise saladus on piirkonna elanike sajanditepikkune eraldatuses elamine. See tulenes transpordivahendite nappusest, mistõttu elanikud pidid peaaegu käesoleva sajandi alguseni kasutama ratsasõiduradu, ning side peaaegu täielikust puudumisest, mille tulemusena olid külad endasse sulgunud. Sellele tuleb lisada veel juustude queso de flor, queso de media flor ja queso de cuajo valmistajate sõnatu kokkulepe hoida juustu valmistamise protsess hoolega saladuses ning avaldada see üksnes oma lastele.

Järsu maastiku ja selliste teede puudumise tõttu, mis ühendaksid käsitöökeskusi muude küladega kui Guía, loodi piirkonnas 19. sajandi lõpus väike põllumajandusturg, kuhu saabus põllumajandustootjaid ja juustuvalmistajaid ümberkaudsetelt aladelt, mis olid peamiselt Altos de Guía, Moya ja Gáldar.

5.2.   Toote eripära:

Esimene omadus, mis annab tootele selle eripära, on eri kohalikku liiki kariloomade piima osakaal:

vähemalt 60 % Kanaari tõugu lammaste piima;

kuni 40 % eelistatavalt Kanaari tõugu lehmade piima, kuigi lubatakse ka ristandite piima;

kuni 10 % kohalikku tõugu kitsede piima.

Toote teine eripärane omadus on karjatamistava, mida rakendatakse lammaste puhul, kelle piima osakaal on juustu valmistamisel kõige suurem. Karjatamine võimaldab lammastele söödarežiimi, mis sisaldab Kanaari saarte kohalikku liiki taimi, mis omakorda annavad juustu valmistamiseks kasutatavale piimale erilised ja ainulaadsed organoleptilised omadused.

Kuigi kitsi ja lehmi tavaliselt ei karjatata, koguvad põllumajandustootjad nende põhiliseks söötmiseks rohtu ja sööta tootmispiirkonnast. Tänu nimetatud söödale on ka nende antaval piimal erilised organoleptilised omadused.

Kolmas omadus, mis annab tootele selle eripära, on asjaolu, et juuste queso de flor ja queso de media flor valmistatakse taimse laabi abil, mida saadakse sellistest tootmispiirkonnas metsikult kasvavatest kardisortidest nagu Cynara cardunculus var. Ferocissima ja Cynara scolymus.

Nimetatud näitajad annavad kõnealustele juustudele erilised ja ainulaadsed organoleptilised omadused, nagu tekstuur, maitse ja lõhn.

5.3.   Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja (kaitstud päritolunimetusega) toote kvaliteedi või omaduste vahel või (kaitstud geograafilise tähisega) toote erilise kvaliteedi, maine või muude omaduste vahel:

Kardiõis ja laap annavad piirkonna juustule selle iseloomulikud omadused, kuna neid kasutatakse ainult saare selles osas juustu „Queso de Flor de Guía” valmistamiseks. Sellist tüüpi laapi saadakse nn kardiõiest, mis on tegelikult nimetatud piirkonnas kasvava teatava kardiliigi kuiv õisik. Sellega luuakse põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja toote kvaliteedi või omaduste vahel.

Kuigi geograafiline tootmispiirkond on suhteliselt väike, on seal pinnavormide tõttu väga mitmekesine mikrokliima. Piirkonna väline piir meenutab kujult ebakorrapärast kolmnurka, mille terav tipp on suunatud saare keskosa poole ja mis ulatub 1 500 m üle merepinna, olles seega samuti oluline ilmastikutegur.

Santa María de Guía omavalitsusüksuse ilmastikutingimused tulenevad selle põhjapoolsest asetusest ning kolmest eri kõrgusvööndist. Moya omavalitsusüksust mõjutab selle tuulepealne asetus ning piirkonna kõrgemad osad ja tipp on niiskemad ja sademeterohkemad. Gáldar asetseb vähem kui 400 meetri kõrgusel ja on kuivem piirkond. Erinev mikrokliima annab juustudele teatavad eriomadused.

Nimetatud omavalitsusüksustes kasvab metsikult ligikaudu 1 000 taimeliiki, millest sadakond on kohalikud, mis tuleneb mikrokliimast ja eri kõrgustest. Paljud metsikult kasvavatest liikidest on kohalikud söödakultuurid, nagu ubapõõsas, miscleras, kardi, põld-harakalatv, luudpõõsas jne, mis moodustavad kariloomade peamise söödaallika jaanuarist juulini, mil nad viibivad geograafilises piirkonnas, enne kui nad rändkarjatamise käigus augustist detsembrini mujale viiakse. Kõnealused söödakultuurid annavad kaitstud päritolunimetusega juustule sellised organoleptilised ning lõhna ja maitsega seonduvad omadused, mis eristavad seda muudest juustudest ning seovad seda tootmiskeskkonnaga.

Kokkuvõtteks võib öelda, et kaitstud päritolunimetusega juuste eristavad omadused on tihedalt seotud geograafilise tootmispiirkonnaga, mida iseloomustavad järgmised ainulaadsed tegurid:

a)

omamaised tõud: Kanaari lehmatõug, Kanaari lambatõug ja mis tahes Kanaari kitsetõug (Majorera, Palmera või Tinerfeña), mis on õigusaktidega tunnustatud puhtad ja kohalikud Kanaari tõud, kellelt pärineb juustu valmistamiseks vajaminev piim;

b)

rikkalik ja mitmekesine taimestik, kuhu kuuluvad kohalikud liigid ja kvaliteetsed rohumaad;

c)

pikk loomakasvatuse traditsioon, mis ulatub 15. sajandisse ja mida jätkasid hilisemad elanikud, kes säilitasid kõnealuse tegevuse ühe oma peamise elatusviisina, mistõttu juustu valmistamine muutus traditsiooniliseks tegevuseks, mis kestab tänapäevani;

d)

täpne geograafiline asukoht nimetatud piirkonnas ja pinnamood, mis soodustab mikrokliima mitmekesisust, võimaldades loomi aastaringselt karjatada;

e)

ainulaadne maastik, mida iseloomustavad ulatuslikud karjamaad ja maa-asulad, mis on nimetatud majandustegevusega seotud;

f)

põllumajandustootmise süsteem, mis osutab, et toote valmistamine on tihedalt seotud piirkonna, ilmastiku ja asjaoluga, et tootjad on oma keskkonda integreerunud. Isegi kui loomi peetakse sisetingimustes, söödetakse neid rohu ja söödaga, mida põllumajandustootja on kogunud kaitstud piirkonnast.

Viide spetsifikaadi avaldamisele:

http://www.gobiernodecanarias.org/boc/2007/065/008.html