4.12.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 295/11


Kokkuvõte komisjoni otsusest,

22. juuni 2009,

millega koondumine tunnistatakse ühisturu ja EMP lepinguga kokkusobivaks

(Juhtum COMP/M.5335 – Lufthansa/SN Airholding)

(teatavaks tehtud numbri K(2009) 4608 all)

(Ainult ingliskeelne tekst on autentne)

(EMPs kohaldatav tekst)

2009/C 295/10

Vastavalt nõukogu 20. jaanuari 2004. aasta määrusele (EÜ) nr 139/2004 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle, (1) eriti selle artikli 8 lõikele 2, võttis komisjon 22. juunil 2009 vastu otsuse ühinemist käsitleva juhtumi kohta. Otsuse mittekonfidentsiaalne täielik versioon on kättesaadav juhtumi autentses keeles ja komisjoni töökeeltes konkurentsi peadirektoraadi veebilehel järgmisel aadressil:

http://ec.europa.eu/comm/competition/index_et.html

I.   SISSEJUHATUS

(1)

26. novembril 2008 sai komisjon teatise kavandatava koondumise kohta, mille raames ettevõtja Deutsche Lufthansa AG (edaspidi „LH”, Saksamaa) omandab ainukontrolli ettevõtja SN Airholding SA/NV (edaspidi „SNAH”, Belgia) üle aktsiate ostu teel.

II.   SELETUSKIRI

A.   OSALISED

(2)

Ettevõtja Deutsche Lufthansa AG („LH” või „teatise esitaja”) on täisteenuseid pakkuv regulaarlennuettevõtja, kelle sõlmlennujaamad on Frankfurdi rahvusvaheline lennujaam ja Müncheni lennujaam ning kodulennujaam on Düsseldorfi lennujaam. Ettevõtja kaks peamist tegevusvaldkonda on reisijate ja kaupade õhutransport. LH kontrollib ettevõtjat Swiss International Air Lines Ltd. (edaspidi „LX”), mille kodulennujaam on Zürichi lennujaam, ettevõtjaid Air Dolomiti ja Eurowings ning odavlennuettevõtjat Germanwings. Nii LH kui ka Swiss on Star Alliance’i liikmed. 14. mail 2009 kiitis komisjon heaks ettevõtja BMI omandamise LH poolt (2).

(3)

SN Airholding SA/NV (edaspidi „SNAH”) on ettevõtja SN Brussels Airlines (edaspidi „SN”) valdusettevõtja. SN on Belgia regulaarlennuettevõtja, kelle sõlmlennujaam on Brüsseli Zaventemi lennujaam. Ettevõtja SN peamine tegevusvaldkond on reisijate õhutransport. SN ei ole ühegi lennuettevõtjate ühenduse liige. Ettevõtjatele LH ja SN osutatakse edaspidi ühisnimetaja all „osalised”.

B.   KOONDUMINE

(4)

LH kavatseb algselt omandada 45 % ettevõtja SNAH aktsiatest. Lisaks on tal ülejäänud aktsiatele ostuoptsioonid, mida saab realiseerida alates 2011. aasta esimesest kvartalist. Kuigi vaatlusalune tehing toimub kahes etapis, saavutab ettevõtja LH ainukontrolli ettevõtja SNAM üle juba pärast esimese etapi lõpetamist, s.t pärast ettevõtjas SNAH 45 % osaluse omandamist.

C.   ÜHENDUSE MÕÕDE

(5)

Teatatud koondumine on ühenduse seisukohalt oluline EÜ ühinemismääruse artikli 1 lõike 2 tähenduses.

D.   REISIJATE ÕHUTRANSPORT

1.   Asjaomased tooteturud ja geograafilised turud

(6)

Osaliste reisijate õhutranspordi teenused kattuvad, eelkõige Brüsselist väljuvate lühilendude puhul.

(7)

Turu-uuring kinnitas komisjoni tava varasemates juhtumites. Selle tava alusel võetakse regulaarsete reisijateveoteenuste asjaomase turu määramisel aluseks lähte- ja sihtkohtade ja linnade paaridel põhinev lähenemisviis, hõlmates kõiki vastastikku asendatavaid lennujaamasid vastavates lähte- ja sihtpunktides.

(8)

Üldjuhul jagatakse reisijad ajatundlikeks ja mitteajatundlikeks. Komisjoni meelest ei ole siiski vaja otsustada, kas need kaks reisijate rühma hõlmavad eri tooteturge, sest konkurentsi olukorra hindamine liinidel, mida tehing mõjutab, ei muutu sellest, kas neil tooteturgudel tehakse vahet või mitte.

(9)

Turu-uuring kinnitas komisjoni tava varasemates juhtumites, mille kohaselt alla kolmetunniste lendude puhul ei avalda vahemaandumisega lennud üldjuhul otselendudele konkurentsisurvet.

(10)

Lisaks uuris komisjon, kas Brüsseli riiklik lennujaam Zaventemis ja Antwerpeni lennujaam on omavahel asendatavad. On piisavalt põhjust arvata, et lennud algusega Antwerpeni lennujaamast ei ole asendatavad lendudega Brüsseli lennujaamast. Kuidas sellega ka ei oleks, isegi kui Brüsseli lennujaamast väljuvaid või sinna saabuvaid lende ja Antwerpeni lennujaamast väljuvaid või sinna saabuvaid lende käsitataks sama turu koosseisus, oleks tegemist vaid kaudsete konkurentidega. Seega kui mõni konkurent hakkaks pakkuma lende Antwerpeni lennujaamast liinidel, kus uurimise käigus tuvastati konkurentsiprobleemid, ei kõrvaldaks see ühinemisest tulenevat konkurentsivastast mõju nendel liinidel.

2.   LHga samasse lennuettevõtjate ühendusse kuuluvate partnerite kohtlemine

(11)

LHga samasse lennuettevõtjate ühendusse kuuluvaid partnereid ei tohiks võtta mõjutatavate turgude kindlaksmääramisel arvesse, sest ühinemine ei peaks iseenesest mõjutama ettevõtja SN ja LH partnerettevõtjate vahelisi suhteid. Mõjutatavate turgude konkurentsianalüüsis hindab komisjon liinide lõikes LH ja temaga samasse lennuettevõtjate ühendusse kuuluvate partnerite vahelist suhet ning selgitab välja, kuidas see suhe mõjutab nende stiimuleid konkureerimaks omavahel pärast koondumist.

3.   Liinipõhine hindamine

3.1.   Belgia ja Saksamaa vahelised liinid

(12)

Komisjon leidis, et Brüsseli–Frankfurdi liinil tooks ühinemine kaasa ajatundlike reisijate suhtes monopoolse seisundi. Samuti kõrvaldaks see tiheda konkurentsi LH ja SN vahel mitteajatundlike reisijate osas. Ühinenud üksus peaks küll konkureerima rongiliiklusega, kuid rongiliikluse avaldatav konkurentsisurve ei ole piisav, et korvata kadunud konkurents. Ühinemine kõrvaldaks kõikide reisijate jaoks LH suurima konkurendi. Selle tagajärjel võib eeldada, et ühinemine takistab märkimisväärselt tõhusat konkurentsi, sõltumata sellest, millist turumääratlust kasutada.

(13)

Brüsseli–Müncheni ja Brüsseli–Hamburgi liinidel tooks ühinemine kaasa monopoolse seisundi nii ajatundlike kui ka mitteajatundlike reisijate suhtes (ja seeläbi ka kõiki reisijaid hõlmava turu suhtes).

(14)

Brüsseli–Berliin liiniga seoses teatas ettevõtja easyJet, et IATA talvehooajal 2009/2010 on tal kavas hakata lendama ühe korra asemel kaks korda päevas ja seega on võimalik ühe päevaga sõita edasi-tagasi. Komisjon jõudis järeldusele, et easyJet avaldab ühinenud üksusele piisavat survet ja seda isegi ajatundlike reisijate suhtes.

3.2.   Belgia ja Šveitsi vahelised liinid

(15)

Kõigil kolmel Belgia ja Šveitsi vahelisel liinil (Brüssel–Basel, Brüssel–Genf ja Brüssel–Zürich) teeb lende vaid üks osalistest, teine osaline vaid turustab lende vastavalt koodijagamiskokkuleppele. Komisjon uuris esmalt seda, kas oletusliku võrdlusolukorra kindlaksmääramisel tuleks koodijagamiskokkulepet mitte arvestada.

(16)

Komisjon leidis, et olenemata sellest, milline on oletuslik võrdlusolukord, ei kahjusta ühinemine tõhusat konkurentsi Brüsseli–Baseli liinil, kuna selle liini reisijate arv on liiga väike selleks, et seda saaksid teenindada kaks lennuettevõtjat.

(17)

Ettevõtja SN teenindataval Brüsseli–Genfi liinil ei saa ettevõtjat LX komisjoni järelduse kohaselt pidada võimalikuks konkurendiks. Seega ei esine nimetatud liinil konkurentsiprobleemi.

(18)

Ettevõtja LX teenindatava Brüsseli–Zürichi liini puhul järeldas komisjon oletuslikust võrdlusolukorrast lähtudes, et kui ühinemist ei toimu, siis koodijagamiskokkulepe tõenäoliselt lõpetatakse, kuna ettevõtja SN arvatavasti ühineb lennuettevõtjate ühendusega oneworld (või läheb isegi ettevõtja BA omandusse). On tõenäoline, et kui koodijagamiskokkulepe lõpetatakse, siis avab ettevõtja SN Brüsseli–Zürichi liini. Seega muutuks ühinemise tulemusel ebatõenäoliseks, et ettevõtja SN avaks Brüsseli–Zürichi liini, mis kahjustaks oluliselt tõhusat konkurentsi ajatundlike ja mitteajatundlike reisijate pärast sellel liinil.

3.3.   Turutõkked

(19)

Nelja liini puhul (Brüssel–Frankfurt, Brüssel–München, Brüssel–Hamburg ja Brüssel–Zürich) leidub märkimisväärseid turutõkkeid: lennuteenindusaegade ebapiisavus eeskätt tipptundidel marsruudi algus- või lõpp-punktis või mõlemas, samuti sõlm- ja baaslennujaama pakutavad eelised, ühinenud ettevõtja turuosa Belgias, Saksamaal ja Šveitsis jms. Tõkked on eriti tugevad sõlmlennujaamade vahelistel liinidel (Brüssel–Frankfurt, Brüssel–München ja Brüssel–Zürich). Neid märkimisväärseid turutõkkeid ja kõnealustel turgudel valitsevaid tingimusi silmas pidades ei ole tõenäoline, et ükski lennuettevõtja siseneks nendele liinidele ja leevendaks sellega ühinemise konkurentsivastast mõju.

3.4.   Muud lühi-, keskmised ja kauglennuliinid

(20)

Tehing mõjutab mitut lühi-, keskmist ja kauglennuliini. Ühegi sellise liini puhul ei kahjusta kavandatav koondumine siiski oluliselt tõhusat konkurentsi ühisturul.

4.   Kokkuvõte

(21)

Komisjon jõudis järeldusele, et ettevõtja LH algselt pakutud tehing kahjustaks märkimisväärselt tõhusat konkurentsi Brüsseli–Frankfurdi, Brüsseli–Müncheni, Brüsseli–Hamburgi ja Brüsseli–Zürichi lennuliinidel nii ajatundlike kui ka mitteajatundlike reisijate puhul, s.t kogu reisijate turgu. Tehingust ei tuleneks konkurentsiprobleeme muudel liinidel, mida see mõjutab.

E.   KAUBA ÕHUTRANSPORT

(22)

Komisjon jõudis järeldusele, et tehing tõenäoliselt ei kahjusta märkimisväärselt tõhusat konkurentsi ühelgi kauba õhutranspordi turul.

F.   TÕHUSUSE KASV

(23)

Esitatud teabe alusel järeldas komisjon, et seda, kas tõhusus suureneb, ei saa kontrollida, et enamik tõhususe kasvust ei tulene ühinemisest ning et kasu, mida tõhususe kasv asjaomaste lennumarsruutide tarbijatele pakuks, ei tasakaalustaks tehingu kahjulikku mõju konkurentsile. Horisontaalühinemiste suuniste punktis 84 sedastatakse, et „on äärmiselt ebatõenäoline, et ühinemist, mis toob kaasa monopoolsele läheneva turuseisundi või samalaadse turuvõimu taseme, saab kuulutada ühisturuga kokkusobivaks põhjusel, et tõhususe kasvust piisaks võimalike konkurentsivastaste mõjude korvamiseks”.

G.   KOHUSTUSED

(24)

Ettevõtja LH võttis kohustuse eraldada tasuta lennuteenindusajad, mis erinevad taotletust maksimaalselt 20 minutit, et uued ettevõtjad saaksid lennata neil neljal liinil, millega seoses on komisjon tuvastanud konkurentsiprobleeme (edaspidi „kõnealused linnapaarid”). Brüsseli–Hamburgi ja Brüsseli–Müncheni liinil võimaldatakse lennata kuni kolm korda päevas ning Brüsseli–Frankfurdi ja Brüsseli–Zürichi liinil kuni kaks korda päevas. Kohustustes nähakse ette ka teenindusaegade kindlaksmääramise kord, mis võimaldaks taotletud ajad kindlaks määrata varakult, võimalikult hooaja alguses. Üldreeglina saavad turule sisenejad liinidel õigused, mis tehinguosalised on seal nende teenindusaegade puhul juba varem omandanud. Seega oleks neil võimalik kasutada tehinguosalistelt üle kantud lennuteenindusõigusi muude Euroopa-siseste linnapaaride (mitte kõnealuste linnapaaride) jaoks pärast seda, kui nad on käitanud kõnealuste linnapaaride vahelist lennuliini Brüsseli–Hamburgi lennuliini puhul kahe järjestikuse IATA hooaja jooksul, Brüsseli–Müncheni ja Brüsseli–Zürichi liini puhul nelja järjestikuse IATA hooaja jooksul ning Brüsseli–Frankfurdi liini puhul kaheksa järjestikuse IATA hooaja jooksul.

(25)

Lisaks kohustutakse pakkuma uuele Brüsseli–Hamburgi liinile sisenejale võimalust sõlmida tulude proportsionaalse jaotamise ja koodijagamiskokkulepe, mis võimaldaks tal lisada oma koodid tehinguosaliste Brüsselist lähtuvatele lendudele, et pakkuda nende lendude reisijaile ümberistumisega lennuühendust Hamburgiga. Kohustustes on ette nähtud ka lisameetmed, nagu ühistegevuse ja mitmeliigiliste transporditeenuste osutamise kokkulepete, tulude proportsionaalse jaotamise kokkulepete ja püsiklientidele osutatavaid teenuseid käsitlevate kokkulepete sõlmimine.

(26)

Kohustused kujutavad endast ulatuslikku paketti, mis põhineb lennundussektoris varem toimunud ühinemiste puhul võetud konkurentsikaitse meetmetel. Kohustustes arvestatakse, et teenindusaegade vähesus on oluline turutõke, mis takistab sisenemist käesoleva juhtumi probleemsetele liinidele. Pakutavate kohustuste eesmärk on need tõkked kõrvaldada ja soodustada tulekut konkurentsiprobleemidega liinidele.

(27)

Kohustuste kohta tehti turutest, mille käigus küsitleti osaliste kliente ja konkurente. Paljude vastanute arvates piisab pakutavatest kohustustest ühinemisest tulenevate konkurentsiprobleemide kõrvaldamiseks. Ning arvestades, et mitu lennundusettevõtjat tunnevad huvi konkurentsiprobleemidega liinidele sisenemise vastu, järeldas komisjon, et kohustuste täitmise tulemusel avab üks või mitu ettevõtjat juba peatselt kõnealuste linnapaaride vahelise lennuliini, millest piisab kõnealustel turgudel kindlaks tehtud konkurentsiprobleemide kõrvaldamiseks.

III.   KOKKUVÕTE

(28)

Ettevõtja LH kavandatud tehingu algsed tingimused oleksid märkimisväärselt kahjustanud tõhusat konkurentsi ühisturul või selle olulises osas ühinemismääruse artikli 2 lõike 3 tähenduses. Ettevõtja LH esitas siiski kohustuste paketi, mis võimaldab tõhusa konkurentsi säilitada.

(29)

Tehing ei kahjusta märkimisväärselt tõhusat konkurentsi, kui ettevõtja LH täidab võetud kohustused.

(30)

Seega sobib koondumine kokku ühisturuga ja EMP lepinguga vastavalt ühinemismääruse artikli 8 lõikele 2 ning EMP lepingu artiklile 57, tingimusel et ettevõtja LH esitatud kohustused täidetakse.


(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.

(2)  Juhtum COMP/M.5403 – Lufthansa/BMI.