26.9.2009

Euroopa Liidu Teataja

C 232/22

Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase muutmistaotluse avaldamine

2009/C 232/12

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 artiklile 7. Komisjon peab vastuväited kätte saama kuue kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.

KOONDDOKUMENT

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

„CASTAÑA DE GALICIA”

EÜ nr: ES-PGI-0005-0609-21.06.2007

KGT ( X ) KPN ( )

1. Nimetus:

„Castaña de Galicia”

2. Liikmesriik või kolmas riik:

Hispaania

3. Põllumajandustoote või toidu kirjeldus:

3.1. Toote liik (II lisa alusel):

Klass 1.6.

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

3.2. Toote kirjeldus, mida 1. punktis esitatud nimetus tähistab:

Kaitstud geograafilist tähist „Castaña de Galicia” kasutatakse euroopa kastanipuu (Castanea sativa, Mill.) Galicia kohalikust kultivarist saadud, inimtoiduks ettenähtud viljade puhul, mida turustatakse värskelt või külmutatult.

Kõnealused kultivarid hõlmavad kõiki kohalikke ökotüüpe, mida põllumehed on aastasadade jooksul toodangu ja kvaliteedi parandamiseks viljelenud. Nende morfoloogilisi ja geneetilisi eriomadusi on üksikasjalikult kirjeldatud ja kindlaks määratud teiste Hispaania, Portugali ja Prantsusmaa tootmispiirkondade viljade suhtes. Neid kultivare käsitatakse taimegeenivaramu pärandi seisukohast üliolulisena bioloogilise ja geneetilise mitmekesisuse säilitamiseks ning need on õigusliku määratluse kohaselt „kaitsealused liigid”.

Seega on Galicia traditsioonilised kastanikasvatusmeetodid võimaldanud aretada omamaiste kultivaride ühtset kogumit, millel põhineb Galicia kastani kuulsus ja maine.

Kastani „Castaña de Galicia” peamised iseloomulikud omadused on:

—	õhuke, pruun ja läikiv viljakest;

—	õhuke seemnekest, mis tungib kergelt seemnesse ning mis tuleb koorimisel kergesti lahti;

—	magus maitse ja tihke, mittejahune tekstuur;

—	korjatud vilja niiskusesisaldus on 50–60 %;

—	üldiselt on ühes kastanimunas kuni kolm seemet;

—	keskmine süsivesikutesisaldus on 59,5 % (keskmiselt kuivaines), mis on kõrgem kui teistes Hispaania tootmispiirkondades viljeldud kastanitel;

—	lõhenemist (4,5 %) ja jagunemist (2,1 %) esineb väga vähe. Galicia kastanitel on osutatud näitajad madalamad kui Hispaania teiste tootmispiirkondade kastanitel.

Lisaks Galicia kastanite kõnealustele näitajatele esitatakse alljärgnevalt omadused, mida nõutakse kaitstud geograafilise tähisega tootelt „Castaña de Galicia” pärast saagikoristust:

—	minimaalne niiskusesisaldus 50 % ja maksimaalne niiskusesisaldus 60 %;

—	jagunenud vilju maksimaalselt: 12 %;

—	minimaalne süsivesikutesisaldus: 55 %;

—	maksimaalne viljade arv kilogrammi kohta ei tohi olla üle 120 värske toote puhul ja üle 200 külmutatud toote puhul.

Iga KGT „Castaña de Galicia” pakend võib sisaldada maksimaalselt 5 % vilju, mis ei vasta nõutud omadustele.

Külmutamise eesmärk on üksnes toote säilimisaja pikendamine, mistõttu tegemist ei ole erilise töötlemisprotsessiga, kuna värsketel ja külmutatud viljadel on endiselt ühesugused füüsikalised, keemilised ja organoleptilised omadused.

3.3. Toorained (üksnes töödeldud toodete puhul):

—

3.4. Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul):

—

3.5. Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas:

Kui viljelemist mitte arvesse võtta, ei ole eriprotsesse, mis peaksid aset leidma määratletud geograafilises piirkonnas.

3.6. Erieeskirjad viilutamise, riivimise, pakendamise jm kohta:

Kaitstud geograafilise tähisega „Castaña de Galicia” värskeid kastaneid turustatakse võrgust, raffiakiust või kotiriidest pakendites, külmutatuid aga kehtivate toidualaste õigusaktidega lubatud inimtoidualaseks kasutuseks ettenähtud materjalidest pakendites. Mõlemal juhul on lubatud kaal 500 g, 1 kg, 2,5 kg, 5 kg, 10 kg, 15 kg, 20 kg ja 25 kg, kuid võimalikud on ka muu kaaluga pakendid, tingimusel et ei kahjustata toote kvaliteeti.

3.7. Erieeskirjad märgistamise kohta:

Kaitstud geograafilise tähise „Castaña de Galicia” all turustatavatel kastanite pakendil peab olema iga tootja/pakendaja tunnusmärgile vastav kaubanduslik märgis ja KGT märgis, millel on esitatud kontrolliasutuse heakskiidetud vastava nummerdusega tähtnumbriline kood ning kaitstud geograafilise tähise ametlik logo.

Nii kaubanduslikul märgisel kui ka geograafilise tähise märgisel peavad olema esitatud sõnad „Indicación Geográfica Protegida „Castaña de Galicia” ”.

Töödeldud toodete (kastanipüree, kastanikreem, kastanid siirupis, kastanid alkoholis, suhkrustatud kastanid jne) märgistel võib mainida, toote valmistamiseks kasutatud kastanitel on KGT „Castaña de Galicia”, tingimusel et tooraine vastab käesoleva spetsifikaadi nõuetele.

4. Geograafilise piirkonna lühikirjeldus:

Kaitstud geograafilise tähise „Castaña de Galicia” geograafiline viljeluspiirkond hõlmab seda osa Galicia autonoomsest piirkonnast, mis piirneb läänes Dorsal Gallega ning põhjas Sierra del Xistrali mäestikuga.

Halduslikult hõlmab viljeluspiirkond järgmisi alasid:

—	A Coruña provints: Terra de Melide piirkond ning Arzúa ja Boimorto omavalitsusüksused (Arzúa);

—	kogu Lugo provints, välja arvatud sellised omavalitsusüksused nagu O Vicedo, Viveiro, Xove ja Cervo (Mariña Occidental), Burela ja Foz (Mariña Central) ning Barreiros ja Ribadeo (Mariña Oriental);

—	kõik Ourense provintsi omavalitsusüksused;

—	Pontevedra provints: Tabeirós-Terra de Montesi ja Deza piirkonnad, Cotobade, A Lama ja Campo Lameiro omavalitsusüksused (Pontevedra) ning Cuntise omavalitsusüksus (Caldas).

Kõnealune tootmispiirkond on määratletud vastavalt teatavatele sademeid, õhusoojust, temperatuuri ja õhuniiskuse suhet, kõrgust merepinnast ja pinnast käsitlevatele tingimustele, mis on kvaliteetsete kastanite tootmiseks kõige sobivamad.

5. Seos geograafilise piirkonnaga:

5.1. Geograafilise piirkonna eripära:

Määratletud geograafilise piirkonna ilmastikutingimused on soodsad ning tagavad viljade tõhusa arengu ja Galicia kastani kõrge kvaliteedi. Viljade arengu ja valmimise ajal on õhutemperatuur mõõdukas ning tänu õhuniiskusele on vilja niiskusesisaldus kõrge, tagades sellega toote silmapaistva kvaliteedi.

Alljärgnevalt kirjeldatakse üksikasjalikumalt kaitstud geograafilise tähisega toote geograafilise piirkonna iseloomulikke omadusi ning nende seost kastani jaoks optimaalsete näitajatega.

—

Sademete hulk: tootmispiirkonnas esineb palju sademeid, kokku ligikaudu 1 000 mm aastas, kuid suviti tuleb ette ka teatavat põuaperioodi, mis saab septembriks läbi. Mõlemad asjaolud aitavad tagada kastanite kõrge kvaliteedi. Sellest piirkonnast jäävad välja Galicia kõige rannikuäärsemad alad, kus ületatakse viljelemise seisukohast soodsaid piirmäärasid.

—	Õhutemperatuur: piirkonna aastane keskmine õhutemperatuur on 6–14 °C, mis jääb kastanikasvatuseks soovitavasse vahemikku (3–16 °C). Kõrge temperatuur suvel soodustab viljade arengut ja valmimist.

—

Õhutemperatuuri ja -niiskuse vaheline suhe: Galicia idaosas on kastanikasvatuseks kõige soodsam õhutemperatuuri ja niiskuse suhe, kuna kastan on vili, mis areneb kõige jõudsamini teatava õhuniiskusega tingimustes. Õhuniiskust ei tohi aga olla liiga palju, sest see soodustaks teatavate haiguste nagu Phytophthora-seene põhjustatud äkksurm ja võrsevähk teket.

—	Pinnamood: määratletud geograafilise piirkonna kõrgus merepinnast (vahemikus 400–900 m, kuid mitte kunagi üle 1 200 m) on kastani jaoks kõige sobivam.

—

Mullastikutingimused: mullastik on suuremas osas moodustunud graniidi ja moondekivimite (kiltkivi) peale tekkinud pinnasest, mis on viljakas, sisaldab rohkesti orgaanilisi aineid ja mille pH on madal ning mis sisaldab vaid vähesel määral aktiivset lupja. Seda peetakse kastanikasvatuse jaoks sobivaimaks.

Kastanikasvatus on keskkonnasõbralik ning sobib suurepäraselt mullastiku- ja ilmastikutingimustele Galicia sisemaa mäestiku- ja kõrgendikualadel, kus see on kõige konkurentsivõimelisem põllumajandusvaldkond. Maakasutuse ajalooline areng (mis on soosinud kiiresti kasvavate puuliikide ja maisi või kartuli viljelemist) on samuti üks tegur, mis on aidanud kaasa piirkonna määratlemisele.

5.2. Toote eripära:

Lisaks eespool osutatud mullastiku- ja ilmastikutingimustele, mis sobivad suurepäraselt viljade arenguks, mõjutavad Galicia kastanikasvatust põllumajandustootjate aastasadade pikkune tõhus aretustegevus ja traditsiooniline viljeluspraktika, mis toimub paikades, mida nimetatakse soutos (täielikult või peaaegu üheealistest puudest moodustatud istandused, mille suhtes rakendatakse sama viljeluspraktikat). Sel viisil on inimesed traditsiooniliste ja hoolikate viljelusmeetodite abil edasi viinud liikide (tootmisomaduste ja kvaliteediga seonduvat) jätkuvat aretustegevust, mille tulemusena on sündinud mitmed omamaised ökotüübid, mida me tänapäeval tunneme kvaliteetse Galicia kastanina. Kõik need tegurid on loonud Galicia kastanile tema praeguse kuulsuse ja maine.

Praegugi kasutatav soutos-viljeluspraktika osutab Galicia kastanikasvatuse ning piirkonna kultuuri ja traditsioonide vahelisele seosele. See on ühtlasi oluline taimse materjali allikas uusi, tänapäevaseid viljeluspraktikaid rakendavate istanduste jaoks.

Omadused, mis eristavad Galicia kastanit muudest tootmispiirkondadest pärinevatest kastanitest, on järgmised:

—	õhuke seemnekest, mis lihtsustab oluliselt vilja koorimist;

—	jagunenud viljade väike osakaal, mis lihtsustab suuresti koorimist nagu ka eelmises punktis mainitud omadus;

—	kõrge niiskusesisaldus, mis on oluline näitaja nii kastani värskelt tarbimise kui ka selle töötlemise jaoks;

—	väike lõhenemise osakaal, mis vähendab märkimisväärselt sorteerimisel kõrvaldatavate kastanite arvu;

—	väga kõrge tärklise osakaal, mis annab pärast tärklise töötlemist suhkruks kastanile magusama maitse (küpsemise jooksul toimuv looduslik hüdrolüüs ja termiliste protsesside abil esile kutsutav hüdrolüüs).

5.3. Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja toote kvaliteedi või omaduste vahel (kaitstud päritolunimetuse puhul) või toote erilise kvaliteedi, maine või muude omaduste vahel (kaitstud geograafilise tähise puhul):

Kastanipuid esines Galicia metsades juba pleistotseeniajastul, kuid liigina hakati seda viljelema alles roomlaste ülemvõimu ajal. Keskajal arendasid vaimulikud ja aadlikud kastanikasvatust edasi, sidudes seda tihedasti viinamarjakasvatusega.

Selliste omamaiste kvaliteetsete (nii puidu kui ka viljadena kasutust leidvate) kastaniliikide aretamine ja mitmekesistamine pärineb juba ammustest aegadest. Samas on Galiciale ajalooliselt omane elanikkonna jaotumine praktiliselt kogu territooriumi ulatuses (rannikualad, keskosa tasandikud, orud ja mäestikualad) soodustanud paljude selliste liikide arengut, mis on eri viisil ümbrusega kohanenud ning toodavad sobiva suurusega vilju, millest vaid vähesed on jagunenud või lõhenenud.

Kastani suurepärane kohanemine määratletud piirkonna keskkonnatingimustega (geograafilise piirkonna eripära) mõjutab juba iseenesest toote kvaliteeti, mis tuleneb puuliigi soodsate arengutingimuste ja kvaliteetsete viljade kujunemise vahelisest loogilisest seosest. Tänu tootmispiirkonna mõõdukale õhutemperatuurile ja kõrgele õhuniiskusele viljade arenemise ja valmimise ajal on kastanid kõrge niiskusesisaldusega, mis on väga oluline tegur nii kastanite tarbimisel värskelt kui ka nende kasutamisel tööstusliku toorainena.

Lisaks sellele on Galicia kastanikasvatus alati põhinenud traditsioonilisel soutus-viljelusmeetodil. Selles tootmispiirkonnas on põllumajandustootjad viljelenud kastanipuud ja aretanud liiki tasapisi tootlikkuse ja kvaliteedi põhjal, mille tulemusena on sündinud need kohalikud ökotüübid, millest on arenenud praegu viljeldavad omamaised kultivarid, millele põhineb Galicia kastani kvaliteet, maine ja kuulsus.

Galicia kastani mainet peegeldab selle tugev positsioon Hispaania turul ning tavapärane on ka muud päritolu kastanite turustamine Galicia kastanite nime alla, mis on toote maine heaks tõestuseks. Galicia kastani ajaloolist mainet käsitlevate bibliograafiliste viidete hulgas võib nimetada järgmisi allikaid.

—

Galicia kloostrites on säilinud arvukalt dokumente, milles osutatakse kastani tähtsusele keskaegses Galicias. Nendele dokumentidele viidatakse paljudes teostes, mille hulgas võiks esile tõsta autorite M. Lucas Álvarez ja P. Lucas Domínguez teoseid „El priorato benedictino de San Vicenzo de Pombeiro y su colección diplomática en la Edad Media” ning „El monasterio de S. Clodio do Ribeiro en la Edad Media: Estudio y Documentos” ja autori M. Romaní Martínez teost „Colección Diplomática do mosteiro cisterciense de Sta. María de Oseira”.

—	Alexandre Dumas viitab oma 1847. aastal kirjutatud reisijutus „De Paris à Càdix” Galicia kastanite kvaliteedile.

—	Abel Bouhier väidab oma teoses „La Galice. Essai geographique d'analyse et d'interpretation d'un vieux complexe agraire”, et kastaniistandused on oluline osa Galicia põllumajandusmaastikust.

—	Sageli mainitakse ka kastani auks paljudes Galicia piirkondades peetavat rahvapidu magosto. Näiteks võib tuua Manuel Murguía teose „Historia de Galicia” (1865).

—	Galicia kastan on paljude retseptide põhiline koostisosa, nagu nähtub Manuel Puga y Parga (1874–1917) teosest „La Cocina Práctica” (1905) või arvukatest retseptidest, mida on kirjeldatud Álvaro Cunqueiro teoses „La Cocina Gallega” (1973).

Täiendava tõestusena Galicia kastani laiemast tuntusest ja mainest võib võrrelda Galicia ja muud päritolu kastanitega seonduvate Interneti-viidete arvu. Näiteks 20. novembril 2008 tehtud otsing Google’is andis kokku 5 600 tulemust hispaaniakeelsele sõnaühendile „castaña/s gallega/s” ja selle galeegikeelsele vastele „castaña/s galega/s”. Kui aga viidati sõnaühendile „castaña/s española/s”, oli tulemuseks vähem kui 200 vastet ning otsides muud päritolu kastaneid (Astuuria, Andaluusia, Extremadura), leidus vasteid ainult paarkümmend.

Viide spetsifikaadi avaldamisele:

3. novembri 2006. aasta määrus, millega kiidetakse heaks taotlus kanda „Castaña de Galicia” kaitstud geograafiliste tähiste registrisse.

Galicia ametlik väljaanne nr 219, 14. november 2006.

http://dxosi.xunta.es:90/Doc/Dog2006.nsf/FichaContenido/234BE?OpenDocument