Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine

2009/C 222/06

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 artiklile 7. Komisjon peab vastuväited kätte saama kuue kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamisest.

KOKKUVÕTE

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

„TETTNANGER HOPFEN”

EÜ nr: DE-PGI-0005-0528-14.03.2006

KPN ( ) KGT ( X )

Käesolevas kokkuvõttes esitatakse teavitamise eesmärgil spetsifikaadi põhipunktid.

1.   Liikmesriigi pädev asutus:

2.   Taotlejate rühm:

3.   Toote liik:

4.   Spetsifikaat:

(määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 4 lõikega 2 ettenähtud nõuete kokkuvõte)

4.1.   Nimi:

„Tettnanger Hopfen”

4.2.   Kirjeldus:

Botaanika: botaaniliselt kuulub humal (humulus lupulus) nõgeseliste (urticales) seltsi ja kanepiliste (cannabaceae) sugukonda. Humal on kahekojaline, s.t taimel moodustuvad kas emas- või isasõisikud. Kasvatatakse vaid emastaimi, mille õitest arenevad humalakäbid. Määruse (EÜ) nr 510/2006 kohane kaitse hõlmab üksnes humalakäbisid (värsked humalakäbid) ja nende töötlemissaadusi (humalakäbigraanuleid ja humalaekstrakti). Humalakäbi koosneb kandelehtedest, kattelehtedest, varrest ja õisikuteljest ning sisaldab humala „Tettnanger Hopfen” väärtuslikke koostisaineid, mida kasutatakse pruulimisel. Humal on lühipäevataim, s.t taim kasvab kevadel, kui päevad pikenevad, ja puhkeb õide 21. juuni paiku, mil päevad hakkavad lühemaks muutuma. Tänu soodsatele tingimustele (pinnas, sademete hulk, keskmine temperatuur) kasvab humal „Tettnanger Hopfen” teiste kasvatuspiirkondade humalatega võrreldes kuni 8,3 m kõrguseks (teistes kasvatuspiirkondades on toed tavaliselt 7–7,5 m kõrgused). Humal „Tettnanger Hopfen” kasvab kiiresti (kuni 30 cm päevas) ja pöördub ümber toe päripäeva. Nimetust „Tettnanger Hopfen” kannavad kõik Tettnangi piirkonnas kasvatatavad aromaatsed humalasordid. Lisaks põhilistele humalasortidele „Tettnanger” kasvatatakse ka humalasorte „Hallertauer Tradition” ja „Perle” (alates 1973. aastast kannavad need ühist nimetust „Tettnanger Frühhopfen” (P. Heidtmann, „Grünes Gold” 1994, lk 342). Humalasorti „Tettnanger” kasvatatakse ainult Tettnangi humalakasvatuspiirkonnas.

Kasutamine: peaaegu kogu humala „Tettnanger Hopfen” saak (umbes 99 %) läheb õlle tootmiseks, ülejäänut kasutatakse farmaatsiatoodete valmistamiseks. Humal „Tettnanger Hopfen” saadetakse klientidele graanulitena, vähemal määral ka humalaekstraktina (väärtuslikud aroomid võivad ekstraheerimise käigus kaduma minna).

Koostisained: humala olulisemad koostisained on mõruained (humalavaik), aroomid (eeterlikud õlid) ja tanniinid (polüfenoolid). Tettnang on piirkond, kus kasvatatakse aromaatseid humalasorte. Humal „Tettnanger Hopfen” võlgneb oma ülemaailmse tuntuse eelkõige rohkem kui 300 eeterlikust õlist koosnevale harukordselt peenele aroomile (humala nn lõhnabukett). Humala „Tettnanger Hopfen” aroomi iseloomustatakse kui lillelist, sidrunitaolist, puuviljalõhnalist, punast sõstart meenutavat, magusat ja vürtsikat. Üldiselt kirjeldatakse Tettnangi piirkonnas kasvatatava humala lõhna kui harmoonilist, ent püsivat, täidlast ja pehmet aroomi.

Lisaks eelnevale klassifikatsioonile kasutatakse Tettnangi humalasortide puhul humalakaupmeeste ametlikes kirjeldustes järgmisi kategooriaid: „peen aroom”, „aroom”, „mõru humal”, „suure alfahappesisaldusega humal” („feinstes Aroma”, „Aroma”, „Bitterstoffhopfen”, „Hochalphahopfen”). 9 % humalast „Tettnanger Hopfen” (humalasordid „Tettnanger” ja „Hallertauer”) kuuluvad kategooriasse „peen aroom”; Ülejäänud 4 % („Perle” and „Hallertauer Tradition”) kuuluvad kategooriasse „aroom”.

Kuna enamiku 300 aromaatse koostisosa lõhna ei ole võimalik eristada, rajaneb õlletehaste esindajate ja ostjate valik siiski isiklikul lõhnatajul (valiku tegemiseks surub ostja oma nina humalatesse). Asjatundjad väidavad, et humal „Tettnanger Hopfen” on parim humal maailmas.

4.3.   Geograafiline piirkond:

Geograafiline piirkond on Tettnangi humalakasvatuspiirkond. See hõlmab järgmiseid haldusüksusi: 1. Eriskirch, Friedrichshafen, Hagnau am Bodensee, Immenstaad am Bodensee, Kressbronn am Bodensee, Langenargen, Markdorf, Meckenbeuren, Neukirch, Oberteuringen ja Tettnang Bodensee piirkonnas (Bodenseekreis); 2. Achberg, Amtzell, Berg, Bodnegg, Grünkraut, Ravensburg, Wangen im Allgäu (endisi Neuravensburgi and Schomburgi haldusüksusi hõlmav piirkond) Ravensburgi piirkonnas; 3. Bodolz, Lindau (Bodensee), Nonnenhorn ja Wasserburg (Bodensee) Lindau (Bodensee) piirkonnas.

4.4.   Päritolutõend:

Saksamaal kehtestati humalate päritolu käsitlevad eeskirjad esmakordselt 1929. aasta humalate päritolu seadusega, mida täiendati 1996. aasta humalaseadusega. Geograafiline päritolunimetus „Tettnang” on olnud vähem või rohkem kaitstud alates 1929. aasta humala päritolu käsitleva seaduse kehtestamisest, mille kohaselt humala pakendile peab olema märgitud selle päritolupiirkond, viljelusaasta ja humala sort. Tettnangi humalakasvatuspiirkonnas kasvatatava humala „Tettnanger Hopfen” päritolu on olnud võimalik jälgida ja tagada juba aastakümneid – kauem kui ühegi teise põllumajandustoote puhul. Vannutatud avalik teenistuja lisab igale humalapakendile pitseri ja vastava tunnistuse. See sarnaneb sünnitunnistusega ja sisaldab järgmist teavet: päritolu, Saksamaa liidumaa, humalakasvatuspiirkond, töötlemisaste, sertifitseerimiskeskuse number, iga pakendi kaal, pakendite koguarv, humala sort ja viljelusaasta. Lisaks sellele annab humalakasvataja välja humalate päritolu tõendava dokumendi (Hopfenherkunftsbestätigung).

4.5.   Tootmismeetod:

Tettnangi humalakasvatustsükkel kestab märtsist septembrini. Humalat „Tettnanger Hopfen” paljundatakse humalakasvataja enda taimedest või naaberpõldudelt võetud risoomitükkide abil, kasutades alati Tettnangi piirkonnas kasvanud taimi. Aprillis hakkavad humalakasvatajad maapinda ette valmistama (selleks kasutatakse mullafreese, äkkeid ja ketasatrasid). Erinevalt teistest humalakasvatuspiirkondadest, kus toed paigaldatakse juba talvel, ei saa Tettnangi humalakasvatajad oma tööd alustada enne kevadet. Selle põhjus on piirkonnale iseloomuliku toestussüsteemi kasutamine: teistes piirkondades kasutatakse peamiselt üherealist toestust, kuid Tettnangis istutatakse masinate liikumiseks ettenähtud radade vahele kuus rida humalaid. Aprilli algusest kuni selle keskpaigani lõigatakse taimed juurteni maha, et soodustada uute võrsete kasvu. Tettnangis tehakse seda muude piirkondadega võrreldes 2–3 nädalat hiljem, sest Tettnangi humalakasvatuseks sobivam kliima kiirendab taimede kasvamist ja saagi küpsemist. Tettnangis asuvad ka kõige kõrgemad traattoed (kuni 8,3 m). Humalakasvatuseks sobivama pinnase ja kliima tõttu (sademete kogus ja päikesepaiste hulk) vajavad humalataimed rohkem kasvuruumi.

Seejärel kinnitatakse toestuse ja maapinnal asuvate ankrute külge umbes 8,5 m pikkused traadid. Umbes 50 võrsest valitakse neli, millel lastakse traati mööda üles kasvada. Seejärel väetatakse taimi 2–3 korda ja võetakse meetmeid nende kaitsmiseks. Juuni lõpus hakkavad toestuse kõrguseks kasvanud humalataimed õitsema (generatiivne kasv). Tettnangi üheks iseärasuseks on see, et humalataimi väetatakse õitsemise ajal haljasväetistaimedega (erinevalt teistest humalakasvatuspiirkondadest on Tettnangi humalakasvatajad kokku leppinud herbitsiidide keelustamises), seega puudub vajadus täiendava harimise järele. See ei lase maapinnal liiga tihkeks muutuda ega seda ära kurnata ning soodustab huumuse teket.

Saagikoristus algab umbes 20. augustil. Lehed, võrsed ja käbid eraldatakse humalaväätide küljest ning puhastatakse. Puhastatud lehed, võrsed ja käbid kuivatatakse (peene aroomi säilitamiseks ei tohi kuivatamistemperatuur ületada 62 °C), seejärel neid niisutatakse, kuni niiskusesisaldus on 11 %, ja lõpuks pakitakse. Seejärel saadetakse humal kohalikku sertifitseerimiskeskusse, kus seda kaalutakse, võetakse proovid (mis saadetakse sõltumatule laborile kvaliteedi hindamiseks) ning varustatakse pitseri ja tunnistusega. Seda tehakse enne humalate töötlemist graanuliteks ja ekstraktiks, mis toimub väljaspool kõnealust geograafilist piirkonda.

4.6.   Seos piirkonnaga:

Esimesed ametlikud teated humala kasvatamisest Tettnangi piirkonnas pärinevad 1150. aastast (P. Heidtmann, „Grünes Gold”, 1994, lk 12). Tettnangi kunagise peavalitsuse (Oberamt Tettnang) 1838. aasta dokumentides on loetletud 14 õlletehast (vt Memminger, „Beschreibung des Oberamts Tettnang”, 1838, lk 62), millest kolm asus linnas. Kolm aastat hiljem, 1841. aastal, oli õlletehaseid juba kuus (P. Heidtmann, „Grünes Gold”, 1994, lk 13). Tehaseomanikud kasvatasid humalat ise. 1844. aastal alustasid viinamarjakasvatuseks vähem sobiva kliimaga piirkonnas humala plaanipärast viljelemist kohalik arst Johann Nepomuk von Lentz ja kaheksa linnakodanikku (P. Heidtmann, „Grünes Gold”, 1994, lk 15). Alates 1860. aastast on humalakasvatuspiirkond laienenud põhja suunas kuni Altshauseni piirkonnani (kus humalaid on kasvatatud alates 1821. aastast; P. Heidtmann, „Grünes Gold” 1994, lk 14). 1864. aastal kasvatati humalat 91 hektaril; 1866. aastaks oli humalakasvatus levinud 160 hektarile, 1875. aastaks 400 hektarile ja 1914. aastaks 630 hektarile (P. Heidtmann, „Grünes Gold”, 1994, lk 22 jne). Tettnangi ümbruses asuv humalakasvatuspiirkond laienes kõige kiiremini 1990. aastatel, kui humalaid hakati kasvatama 1 650 hektaril (ELi humalaturgu käsitlev 1997. aasta aruanne, humalatootjate ühenduse HVG 1997. aasta aruanne). Tettnangi piirkonnas valiti välja ja kasvatati ainult aromaatseid humalasorte.

Humalat „Tettnanger Hopfen” kasvatatakse ainult Schusseni vesikonnas asuva Argeni jõe kallastel, Würmi jääaja moreenist moodustunud madalamatel terrassidel. See geoloogiline kihistu, mille all asuvad põhjaveeallikad, võimaldab humalajuurtel tungida kuni 2 m sügavusele. Samal ajal tagab see humalatele niiskuse ka põuaperioodide ajal. Humala „Tettnanger Hopfen” aroomi üheks oluliseks allikaks on merepinna keskmisest tasemest 400–600 m kõrgusel valitsev parasvöötme kliima, mida teataval määral mõjutab ka Bodensee järv.

Humalat „Tettnanger Hopfen” kasvatatakse kordumatutes kliimatingimustes (aasta keskmine õhutemperatuur, päikesepaiste hulk, sademete kogus). Viimase 30 aasta jooksul mõõdetud keskmised ilmanäitajad – keskmine õhutemperatuur 9,4 °C, peaaegu 1 800 tundi päikesepaistet ja 1 136 mm sademeid (vastavalt 2009. aasta andmetele) – on teiste Saksamaa humalakasvatuspiirkondade omadest palju kõrgemad.

Eespool kirjeldatud geoloogiliste ja ilmastikuliste iseärasuste kogum loob humalale „Tettnanger Hopfen” soodsad tingimused kasvamiseks ja käbide moodustamiseks ning tagab nende homogeensuse, mis tuleneb eelkõige geograafilistest iseärasustest. Humalasordi „Tettnanger” homogeensust on kinnitanud Hohenheimi ülikool ja humalasordi „Hallertauer Mittelfrüher” homogeensust on kinnitanud õlletehas Anheuser/Busch. Kõikide humalapartiide väliseid kvaliteedinäitajaid (nt haigused, niiskusesisaldus, käbide lehed, sordipuhtus ja homogeensus) hindab Tettnangi humalalabor. Humalat „Tettnanger Hopfen” on aastast aastasse iseloomustanud suur homogeensus.

Humala „Tettnanger Hopfen” kuulsus ulatub kaugele üle kasvatuspiirkonna piiride.

Humala „Tettnanger Hopfen” õrn aroom on võlunud nii Jaapani kui ka USA asjatundjaid. Üks näide humala „Tettnanger Hopfen” suhtes üles näidatava lugupidamise ja selle kõrge kvaliteedi kohta on see, et paljud USA õlletehased lisavad oma õlleankrutele sildi tekstiga „Pruulitud Tettnangi humalast”. Humala „Tettnanger Hopfen” kvaliteediga on alati kaasnenud kõrge müügihind (ELi 1990. aastate aastaaruanded, Baieri liidumaa (bayerische Landesanstalt) aastaaruanded 1990–2000; P. Heidtmann, „Grünes Gold” 1994, lk 368 ja 369). Tettnangi kodanike elu keerleb humala ümber, mida kinnitavad ka humalale „Tettnanger Hopfen” keskendunud piirkondlikud struktuurid ja üritused. 1995. aastal avatud Tettnangi humalamuuseum räägib linnaelanike suurest huvist humalakasvatuse vastu. 4 km pikkune õpperada jutustab külastajatele kõigest, mida humala „Tettnanger Hopfen” kohta tuleks teada. Tettnangi humalakasvatuspiirkonda läbib 42 km pikkune ringikujuline rattarada. Iga aasta augustis pisut enne saagikoristuse algust tulevad Tettnangi elanikud kokku, et tähistada Tettnang-Kau linnas peetaval humalafestivalil. „rohelise kulla” kasvatamise aastatepikkuseid traditsioone. Iga kahe aasta tagant valitakse Tettnangi humala kuninglikud valitsejannad (Tettnanger Hopfenhoheiten), kuninganna ja kaks printsessi, kes esindavad Tettnangi humalat nii kodu- kui ka välismaal.

4.7.   Kontrolliasutus:

4.8.   Märgistus:

—