19.8.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 195/9

1)

Euroopa Ülemkogu kinnitas 20. märtsil ja 18.–19. juunil 2009 toimunud kohtumistel oma pühendumust usalduse ja finantsturu nõuetekohase toimimise taastamisele, mis on oluline tingimus praegusest finants- ja majanduskriisist toibumiseks. Pidades silmas kriisi süsteemsust ja finantssektoris osalejate vastastikust sõltuvust, on usalduse taastamiseks finantssüsteemis, siseturu säilitamiseks ja ettevõtjatele turvaliseks laenuandmiseks tehtud hulk algatusi (1).

2)

Kõnealuseid algatusi tuleb täiendada finantsasutuste tasandil võetavate meetmetega, et tagada finantsasutuste suutlikkus tulla välja praegusest kriisist ning taastada oma pikaajaline elujõulisus, ilma et neil läheks tarvis riigi toetust laenutegevuse viimisel kindlamale alusele. Komisjonil on praegu käsil hulk riigiabi juhtumeid, mille aluseks on liikmesriikide sekkumine likviidsus-, maksevõime- või laenuprobleemide ärahoidmiseks. Komisjon on andnud juhiseid pankadele ettenähtud riigiabi kavandamiseks ja rakendamiseks oma kolmes järjestikuses teatises (2). Kõnealustes teatistes tunnistati, et kriisi raskus õigustab abi andmist ja seda võib lugeda ühisturuga kokkusobivaks vastavalt asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktile b, ning nendega loodi liikmesriikidele ühtne raamistik riiklike laenugarantiide andmiseks, rekapitaliseerimismeetmete võtmiseks ja finantsasutuste vabastamiseks langenud väärtusega varadest. Raamistiku eeskirjade põhieesmärk on tagada, et päästemeetmetega suudetakse täielikult saavutada finantsstabiilsus ja säilitada laenuvood, tagades samal ajal võrdsed tingimused eri liikmesriikides asuvatele pankadele, (3) samuti nendele pankadele, kes saavad riiklikku toetust ja nendele, kes sellist toetust ei saa. Seejuures püütakse vältida liikmesriikide omavahelist võistlemist toetuse andmisel, piirata moraalset ohtu ja tagada Euroopa pankade konkurentsivõime ja tõhusus ühenduse ja rahvusvahelistel turgudel.

3)

Riigiabi eeskirjad on vahend, millega tagatakse tegutseda otsustanud liikmesriikide meetmete ühtsus. Otsuse kasutada riigi vahendeid näiteks pankade vabastamiseks langenud väärtusega varadest teevad siiski liikmesriigid ise. Mõnel juhul on finantsasutused võimelised kriisiga toime tulema ka ilma suuremate kohanduste või täiendava abita. Teisel juhul võib siiski olla asjakohane anda riigiabi garantiide, rekapitaliseerimise või langenud väärtusega varadest vabastamise kujul.

4)

Juhul kui finantsasutus on saanud riigiabi, peaks liikmesriik esitama elujõulisuse taastamise kava või põhjalikuma ümberkorraldamiskava, et kinnitada panga pikaajalist elujõulisust ka ilma riigi toetuseta või aidata pangal selleni jõuda. Selleks et kirjeldada täpsemalt tingimusi, mille puhul võib olla tarvis pank põhjalikumalt ümber korraldada või mille puhul tuleb võtta meetmeid abist tingitud konkurentsimoonutuste kõrvaldamiseks, on kehtestatud konkreetsed kriteeriumid (4). Käesoleva teatisega neid kriteeriume ei muudeta, vaid pigem täiendatakse, eesmärgiga suurendada prognoositavust ja tagada ühtne lähenemisviis. Selles selgitatakse, kuidas komisjon hindab praeguse süsteemse kriisi tingimustes liikmesriikide poolt finantsasutustele antud ümberkorraldusabi (5) kokkusobivust asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti b alusel.

5)

Pangandusteatises, rekapitaliseerimisteatises ja langenud väärtusega varade teatises tuletatakse meelde põhimõtteid, mis on kehtestatud ühenduse suunistes raskustes olevate ettevõtjate päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta (6). Kõnealuste põhimõtetega nähakse eelkõige ette, et ümberkorraldamisabi peaks aitama taastada ettevõtja pikaajalise elujõulisuse, ilma et ettevõtja sõltuks jätkuvalt riigiabist. Samuti nähakse nendega ette, et ümberkorraldusabi raames tuleks kulusid asjakohaselt jagada ja rakendada võimalikult suures ulatuses konkurentsimoonutuste vähendamise meetmeid, kuna konkurentsimoonutused võivad pikema aja jooksul asjaomase turu struktuuri ja toimimist oluliselt nõrgendada.

6)

Põhimõtete kohaldamisel tuleb eelkõige silmas pidada siseturu terviklikkust ja pankade arengut kogu ühenduses; vältida tuleks turu killustamist ja turu jaotamist. Käimasolevast kriisist ülesaamise järel peaks ühtsele Euroopa finantsturule toetuvatel Euroopa pankadel olema tugev üleilmne positsioon. Komisjon kinnitab taas vajadust näha muutusi ette ja käsitleda neid sotsiaalse vastutustundlikkusega ning rõhutab vajadust järgida selliseid liikmesriikide õigusakte, millega rakendatakse kõnealustes tingimustes kohaldatavaid ühenduse direktiive töötajate teavitamise ja nõustamise kohta (7).

7)

Käesolevas teatises selgitatakse, kuidas komisjon hindab praeguses kriisiolukorras pankade ümberkorraldamiseks antavat abi, võttes arvesse vajadust kohandada seni kasutatud lähenemisviisi käimasoleva finantskriisi iseloomu ja üleilmse mõõtmega, pidades silmas pangandussektori süsteemset mõju kogu majandusele ja arvestades paljude pankade üheaegse ümberkorraldamise vajaduse võimalikku süsteemset mõju majandusele.

8)

Käesoleva teatise 2. jagu kohaldatakse selliste juhtumite suhtes, mille puhul liikmesriik on kohustatud teatama ümberkorraldamiskavast (9). 2. jao aluspõhimõtteid kohaldatakse analoogia alusel ka selliste juhtumite suhtes, mille puhul liikmesriigil puudub ametlik kohustus ümberkorraldamiskavast teatada, ent mille puhul nõutakse selle esitamist panga elujõulisuse tõendamiseks (10). Viimasel juhul, välja arvatud kahtluste korral, ei nõua komisjon harilikult väga üksikasjalikku teavet (11). Kahtluse korral nõuab komisjon eelkõige tõendeid stressitestimise kohta, mis sooritatakse kooskõlas punktiga 13, ning selle kohta, et testimise tulemused on kinnitanud liikmesriigi pädev asutus. 3., 4. ja 5. jagu kohaldatakse ainult siis, kui liikmesriik on kohustatud teatama ümberkorraldamiskavast. 6. jaos käsitletakse käesoleva teatise ajalist kehtivust ja seda kohaldatakse nii juhul, mil liikmesriik on kohustatud abisaaja osas esitama ümberkorraldamiskava, kui ka juhul, mil liikmesriigilt nõutakse ainult abisaaja elujõulisuse tõendamist.

9)

Kui liikmesriik on komisjoni varasemate juhiste või otsuste alusel kohustatud esitama ümberkorraldamiskava, (12) peaks see olema kõikehõlmav ja üksikasjalik ning põhinema ühtsel kontseptsioonil. Selles peaks olema selgitatud, kuidas kavatseb pank võimalikult kiiresti taastada oma pikaajalise elujõulisuse ilma riigiabist sõltumata (13). Ümberkorraldamiskava teade peaks sisaldama võrdlust muude võimalustega, sealhulgas panga jagamine väiksemateks osadeks ja nende müümist eri ostjatele või panga ülevõtmine teise panga poolt, et komisjon saaks hinnata, (14) kas on võimalik kasutada alternatiivset lahendust, mis on rohkem turule suunatud, vähem kulukas või moonutab vähem konkurentsi ning mis vastab seejuures finantsstabiilsuse säilitamise eesmärgile. Juhul kui panga elujõulisust ei ole võimalik taastada, tuleks ümberkorraldamiskavas näidata, kuidas pank nõuetekohaselt likvideerida.

10)

Ümberkorraldamiskavas tuleks selgitada panga raskuste põhjusi ja panga enda nõrku külgi ning kirjeldada üldjoontes, kuidas saab ümberkorraldamismeetmete abil panga probleeme kõrvaldada.

11.

Ümberkorraldamiskavas tuleks esitada teave järgmiste punktide kohta: abisaaja ärimudel, sealhulgas tema organisatsiooniline struktuur, rahastamine (tõendid lühi- ja pikaajalise rahastamisstruktuuri elujõulisuse kohta), (15) juhtimistava (tõendid huvide konflikti ennetamise ja vajalike muudatuste kohta juhtimissüsteemis), (16) riskihaldus (sealhulgas langenud väärtusega varade avalikustamine ja ettenägelik reservide loomine eeldatavate langeva väärtusega varade katteks), varade ja kohustuste haldamine, rahavoogude tekitamine (mille tase peaks olema piisav ilma riigi toetuseta), bilansivälised kohustused (tõendid nende tasakaalustatuse ja konsolideerituse kohta, kui pangal on potentsiaalne kahjurisk), (17) laenukapitali kasutamine, kohaldatavatele järelevalve-eeskirjadele vastav praegune ja prognoositav kapitali adekvaatsus (mis põhineb konservatiivsetel hinnangutel ja asjakohasel reservide loomisel) ning tasustamissüsteemi motivatsioonielement (18) (tõendid süsteemi panuse kohta abisaaja pikaajalisse kasumlikkusse).

12)

Elujõulisust tuleks hinnata täpse jaotuse abil iga tegevusharu ja iga tulemusüksuse puhul eraldi. Panga elujõulisuse taastamine peaks toimuma peamiselt sisemiste meetmete abil. Välistel teguritel, mille üle ettevõtjal ei ole erilist mõju (näiteks hinna või nõudluse muutustel), võib see põhineda ainult siis, kui kasutatud turueeldused on üldiselt tunnustatud. Ümberkorraldamine nõuab loobumist sellistest tegevusvaldkondadest, milles võib keskmise pikkusega ajavahemikul püsida struktuuriline kahjum.

13)

Pikaajaline elujõulisus loetakse taastatuks, kui pank on võimeline oma riskiprofiili arvesse võttes katma kõik oma kulud, sealhulgas amortisatsioonikulud ja finantsoperatsioonide kulud, ning tagama omakapitali piisava tasuvuse. Ümberkorraldatud pank peaks suutma omal jõul ja õigusaktide nõudeid järgides konkureerida turul kapitali saamiseks. Kavandatud ümberkorraldamise oodatavate tulemuste esitamisel tuleb kasutada nii alusstsenaariumi kui ka stressistsenaariume. Selleks tuleb ümberkorraldamiskavade koostamisel arvestada muu hulgas finantsturgude praegust olukorda ja tulevasi väljavaateid ning selles tuleb kajastada nii alusstsenaariumi kui ka halvima stsenaariumi eeldusi. Stressitestimisel tuleks aluseks võtta mitu eri stsenaariumi, sealhulgas mitmesuguste majandusraskuste kombinatsiooni ja pikaajalist üleilmset majanduslangust. Eeldusi tuleks võrrelda sektori asjakohaste näitajatega, mida on kohandatud vastavalt praeguse kriisi tõttu finantsturgudel esilekerkinud uutele aspektidele. Kava peaks sisaldama meetmeid, mille abil täita stressitestimisest tulenevaid võimalikke nõudeid. Stressitestimine peaks võimalikult suurel määral põhinema ühenduse tasandil kokkulepitud ühistel parameetritel (nt Euroopa Pangandusjärelevalve Komitee väljatöötatud meetod), mida on vajaduse korral kohandatud konkreetse riigi ja panga tingimustele.

14)

Praeguses kriisiolukorras on valitsused rekapitaliseerinud panku tingimustel, mis on valitud eelkõige finantsstabiilsuse taastamiseks ja mitte selleks, et saada erainvestorile kohast tulu. Pikaajaline elujõulisus tähendab seetõttu, et igasugune saadud riigiabi makstakse teatava aja jooksul tagasi, nagu nähti ette abi andmise ajal, või et selle eest makstakse tasu tavapärastel turutingimustel, tagades nii, et lõpetatakse mis tahes täiendava riigiabi andmine. Kuna asutamislepingus ei tehta varal selle omaniku järgi vahet, kohaldatakse riigiabi eeskirju sõltumata sellest, kas pank on era- või avalikus omandis.

15)

Ehkki ümberkorraldamisperiood peaks olema võimalikult lühike ja elujõulisus tuleks taastada võimalikult kiiresti, võtab komisjon arvesse praeguse kriisi tingimusi ja võib lubada rakendada mõningaid struktuurimeetmeid harilikust pikema aja jooksul, eesmärgiga vältida turgudel suure hulga madala hinnaga vara müügi (19) tõttu tekkida võivat majanduslikku surutist. Selleks et tagada meetmete tõhusus ja võimaldada ümberkorraldataval pangal usaldusväärselt saavutada taas elujõulisus, tuleb ümberkorraldamismeetmed rakendada võimalikult kiiresti ja nende kestus ei tohi ületada viit aastat (20).

16)

Juhul kui elujõulisuse taastamiseks on tarvis täiendavat abi, mis ei ole teatatud ümberkorraldamiskavas ümberkorraldusperioodiks ette nähtud, tuleb sellest eelnevalt teatada, ning täiendava abi andmist võetakse arvesse komisjoni lõplikus otsuses.

17)

Pikaajalise elujõulisuse taastamisele võib kaasa aidata raskustes oleva panga müümine muule finantsasutusele, kui ostja on elujõuline ja võimeline raskustes oleva panga edukalt üle võtma ning suudab aidata taastada turu usaldusväärsust. Sellega võidakse anda panus ka finantssektori tugevdamisse. Ostja peab tõendama integreeritud üksuse elujõulisust. Müügi puhul tuleb kinni pidada elujõulisuse, omapanuse ja konkurentsimoonutuste piiramise nõuetest.

18)

Selleks et tagada kõigile võimalikele pakkujatele võrdsed võimalused, tuleks kanda hoolt selle eest, et müügiprotsess toimuks konkurentsi tingimustes, oleks läbipaistev, objektiivne, tingimusteta ja mittediskrimineeriv (21).

19)

Lisaks sellele ja ilma et see piiraks võimaliku ühinemiskontrolli süsteemi kohaldamist, ei tohiks raskustes olevat abistatavat panka siiski lubada konkurendile müüa, kui müük näib esmapilgul märkimisväärselt takistavat tõhusat konkurentsi, isegi kui see võib aidata taastada panga pikaajalist elujõulisust ja tugevdada finantssektorit; sellist müüki tuleks lubada ainult juhul, kui abi andmisega paralleelselt võetakse konkurentsimoonutusi heastavaid asjakohaseid meetmeid.

20)

Panga müük võib hõlmata ka riigiabi andmist ostjale ja/või müüdud tegevusala toetuseks (22). Kui müük korraldatakse konkurentsi tingimustes avatud ja tingimusteta pakkumismenetluse vormis ja kui varad loovutatakse kõige suurema pakkumuse esitajale, käsitletakse müügihinda turuhinnana ja seega on pakkujale abi andmine välistatud (23). Negatiivset müügihinda (või rahalist toetust sellise negatiivse hinna hüvitamiseks) ei käsitleta erandkorras riigiabi sisaldavana, kui müüja peab likvideerimise puhul kandma suuremad kulud (24). Likvideerimiskulude arvutamisel kõnealuses olukorras võtab komisjon arvesse ainult selliseid kohustusi, mille oleks üle võtnud turumajanduslikult toimiv investor (25). Riigiabist tulenevaid kohustusi arvesse ei võeta (26).

21)

Juhul kui pank ei ole suuteline saavutama usaldusväärselt taas elujõulisust, tuleks alati kaaluda võimalust elujõuetu panga tegevus nõuetekohaselt lõpetada või müüa pank enampakkumisel. Riikide valitsused peaksid elujõuetute osalejate turult lahkumist toetama ning võimaldama seda finantsstabiilsuse säilitamise huvides teha sobiva ajavahemiku jooksul. Tegevuse nõuetekohase lõpetamise menetlus on sätestatud pangandusteatises (27). Elujõulise panga jaoks oleks kasulik omandada ka raskustes oleva panga kvaliteetsed varad ja kohustused. See oleks kulutõhus võimalus laiendada hoiuste portfelli ja sõlmida suhteid usaldusväärsete laenuvõtjatega. Lisaks sellele võib elujõulisust arvestatavalt suurendada iseseisva toimiva panga loomine olemasoleva panga kvaliteetsete varade ja kohustuste põhjal, eeldusel et kõnealune uus üksus ei moonuta ebakohasel viisil konkurentsi.

22)

Konkurentsimoonutuste ja moraalse ohu piiramiseks peaks abi antama ainult vajalikus minimaalses ulatuses ja abisaaja peaks kandma osa ümberkorralduskuludest asjakohase omapanuse vormis. Äriühing ja selle kapitali omanikud peaksid ümberkorralduskulud katma võimalikult suures ulatuses oma ressurssidest. See on vajalik tagamaks, et päästetud pangad vastutaksid piisaval määral oma tegevuse tagajärgede eest ning et motiveerida neid oma tegevuspõhimõtteid tulevikus parandama.

23)

Ümberkorraldusabi tuleks piirata selliste kulude katmisega, mis on vajalikud elujõulisuse taastamiseks. See tähendab, et ettevõtjale ei tohi anda riigi vahenditest toetust, mida ta võib kasutada sellise turgu moonutava tegevuse rahastamiseks, mis ei ole ümberkorraldusprotsessiga seotud. Näiteks ei tohi juhul, kui see ei ole oluline ettevõtjaelujõulisuse taastamiseks, rahastada riigiabist teiste ettevõtjate osakute omandamist või uute investeeringute tegemist (28).

24)

Selleks et piirata abi ulatust vajaliku miinimumiga, peaksid pangad kasutama ümberkorraldamise rahastamiseks kõigepealt oma vahendeid. See võib hõlmata näiteks varade müüki. Riigi toetust tuleks anda tingimustel, mis kajastavad kulude asjakohast jaotust (29). See tähendab, et ümberkorralduskulusid ei kanna ainult riik, vaid ka panka investeerinud osalejad, ning et kahjum kaetakse olemasolevast kapitalist ja et riigi sekkumise eest makstakse sobiva suurusega tasu (30). Komisjon leiab, et kulude jagamise määrade eelnev fikseerimine ei ole praeguse süsteemse kriisi seisukohast siiski asjakohane, kuna see ei soodusta peamisi eesmärke, milleks on juurdepääs erakapitalile ja tagasipöördumine tavapäraste turutingimuste juurde.

25)

Kui äriühingu päästmise etapis on finantsstabiilsuse säilitamise eesmärgil erandkorras loobutud kulude eelneva asjakohase jagamise nõudest, tuleb see hüvitada ümberkorraldamise hilisemas etapis tehtava täiendava panusega, näiteks tagastusklausli ja/või konkurentsimoonutusi piiravaid lisameetmeid hõlmava ulatuslikuma ümberkorraldamise vormis (31).

26)

Pangad peaksid olema suutelised maksma oma tegevusest saadud tulust kapitali eest hüvitist, muu hulgas dividendide ja tagastamata allutatud laenude eest tasutavate kupongimaksete kaudu. Pangad ei tohiks siiski kasutada riigiabi hüvitise maksmiseks omavahendite (omakapital ja allutatud laenud) eest, kui tegevusest ei saada piisavat kasumit. Kahjumi kompenseerimine abisaavate pankade äranägemise järgi (näiteks reservide kasutuselevõtmise või omakapitali vähendamise kaudu), eesmärgiga tagada dividendide maksmine ja tagastamata allutatud laenude eest tasutavate kupongimaksete tegemine ei sobi seetõttu ümberkorraldamise kontekstis põhimõtteliselt kokku kulude jagamise eesmärgiga (32). Seda võib olla vaja tasakaalustada, tagades panga refinantseerimissuutlikkuse ja stiimulid abi kasutamise lõpetamiseks (33). Abisaava panga refinantseerimise toetamise huvides võib komisjon soosida kupongimaksete tegemist hiljuti väljastatud hübriidkapitaliinstrumentide eest, mida eelistatakse tagastamata allutatud laenudele. Igal juhul ei ole pankadel üldiselt lubatud osta ümberkorraldusetapi jooksul omaenda osakuid.

27)

Täiendava abi andmine ümberkorraldamisperioodil peaks olema võimalik juhul, kui see on põhjendatud finantsstabiilsuse taastamise seisukohast. Täiendav abi peaks olema piiratud elujõulisuse tagamiseks vajaliku miinimumiga.

28)

Ehkki süsteemse kriisi ajal on võimalik toetada finantsstabiilsust riigiabiga ja sellel on kaugeleulatuvad positiivsed tagajärjed, võib riigiabi põhjustada ka mitmesuguseid konkurentsimoonutusi. Kui pangad võistlevad omavahel toodete ja teenuste tasandil, kaotavad oma turuosa lõpuks need pangad, kes koguvad üleliigseid riske ja/või toetuvad ebakindlatele ärimudelitele. Sellised pangad võivad olla sunnitud turult lahkuma, samas kui turule sisenevad või oma turuosa suurendavad tõhusamalt tegutsevad konkurendid. Riigiabiga soodustatakse abisaajate turuvõimu kunstliku toetamise kaudu selliste konkurentsimoonutuste jätkumist, mis on tekkinud üleliigsete riskide võtmise ja ebakindlate ärimudelite rakendamise tõttu. Sellega võidakse moraalselt ohustada abisaajaid ning nõrgendada abi mittesaavate pankade motivatsiooni konkureerida, investeerida ja innovatsiooniga tegeleda. Lisaks võidakse riigiabi andmisega õõnestada ühtset turgu, kuna selle andmisel pannakse osa struktuurilistest kohandustest ja nendega seotud sotsiaalsetest ja majanduslikest probleemidest tulenevast koormusest ebaõiglaselt teiste liikmesriikide õlule ning samal ajal luuakse turuletuleku tõkkeid ja vähendatakse motivatsiooni arendada piiriülest tegevust.

29)

Finantssektorile antava abi põhieesmärk süsteemse kriisi ajal on finantsstabiilsuse taastamine, aga süsteemi stabiilsuse lühiajalise säilitamise käigus ei tohi pikaajaliselt kahjustada võrdseid tingimusi ja turgude konkurentsivõimet. Riigiabi andmisel konkurentsimoonutusi piiravate meetmete võtmine on oluline muu hulgas järgmistel põhjustel. Esiteks on kriis mõjutanud panku ühenduse ulatuses erinevalt ning raskustes olevate pankade päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antav riigiabi võib kahjustada selliseid panku, mis on põhimõtteliselt oma elujõulisuse säilitanud, mõjutades negatiivselt ka finantsstabiilsust. Finants-, majandus- ja eelarvekriisi tingimustes tõusevad eriti teravalt esile liikmesriikide vahelised erinevused riiklikuks sekkumiseks ettenähtud vahendite kättesaadavuses ning see võib kahjustada võrdseid tingimusi ühtsel turul. Teiseks võib riiklik sekkumine praeguses majanduskriisis oma põhiolemuse tõttu koondada tähelepanu riiklikele turgudele ja vähendada huvi piiriülese tegevuse vastu, põhjustades seega ühtse turu killustumise. Abisaajate turupositsiooni hindamisel tuleb silmas pidada Euroopa majanduse ja tarbijate huve ning jälgida seda, et oleks tagatud tõhus konkurents ning et välditaks liigse turuvõimu ja turuletuleku tõkete teket ja piiriülese tegevuse vastase huvi kadumist. Kolmandaks suurendavad finantsstabiilsuse taastamiseks vajaliku riikliku sekkumise praegune ulatus ja tavapärasest kulude jagamisest tehtavad võimalikud erandid tõenäoliselt veelgi moraalset ohtu. Seetõttu tuleb edaspidi hoiduda valede stiimulite andmisest ja üleliia riskantsele tegevusele ajendamisest ning luua eeldused kiireks tagasipöördumiseks riigi toetuseta toimuvate tavapäraste turutingimuste juurde.

30)

Konkurentsimoonutusi piiravaid meetmeid tuleks kohandada vastavalt konkreetsetele moonutustele sellistel turgudel, kus abi saanud pangad tegutsevad pärast seda, kui nende elujõulisus on ümberkorraldamise tulemusena taastunud, ning meetmete rakendamisel tuleks kinni pidada ühisest poliitikast ja ühistest põhimõtetest. Komisjon lähtub selliste meetmete vajaduse hindamisel asjaomaste pankade tegevuse eeldatavast mahust, ulatusest ja liigist pärast 2. jaos ettenähtud usaldusväärse ümberkorraldamiskava rakendamist. Sõltuvalt konkurentsimoonutuse liigist võidakse selle piiramiseks rakendada kohustuste ja/või varadega seotud meetmeid (34). Meetmete iseloom ja laad sõltub kahest kriteeriumist: esiteks abisumma suurusest ja selle andmise tingimustest ning teiseks selle turu või nende turgude iseloomust, kus abi saanud pank tegutseb.

31)

Esimese kriteeriumi puhul erinevad konkurentsimoonutusi piiravad meetmed märkimisväärselt vastavalt abisumma suurusele ning kulude jagamise ja hinnakujunduse tasemele. Riigiabi summa suurust hinnatakse siin absoluutväärtuses (saadud kapitali suurus, abi osakaal tagatistes ja langenud väärtusega varadest vabastamises), ent samuti hinnatakse selle suhet panga riskiga kaalutud varadesse. Komisjon võtab arvesse abisaajale antud abi, sealhulgas mis tahes päästmisabi kogusummat. Samamoodi arvestab komisjon ka abisaaja omapanuse suurust ja kulude jagamist ümberkorraldusperioodil. Üldiselt on moraalsest ohust tulenevaid negatiivseid tagajärgi kulude jagamise ja omapanuse kõrgema taseme puhul vähem. Seetõttu on sellisel juhul täiendavate meetmete võtmise vajadus väiksem (35).

32)

Teise kriteeriumi puhul analüüsib komisjon abi tõenäolist mõju sellistele turgudele, kus abi saanud pank pärast ümberkorraldamist tegutseb. Kõigepealt uuritakse panga osakaalu ja suhtelist tähtsust kõnealusel turul või kõnealustel turgudel pärast panga elujõulisuse taastamist. Juhul kui panga turupositsioon pärast ümberkorraldamist on piiratud, ei ole tõenäoliselt tarvis kehtestada kuigi palju täiendavaid kitsendusi üksuste loovutamise või tegevust reguleerivate kohustuste vormis. Tõhusa konkurentsi säilitamiseks kavandatakse meetmeid vastavalt konkreetse turu iseloomule (36). Mõnes valdkonnas võivad üksuste loovutamisel olla ebasoodsad tagajärjed ja see ei pruugi olla soovitud tulemuste saavutamiseks vajalik. Sellisel juhul võidakse loovutamisele eelistada sisemise kasvu piiramist. Mõnes teises valdkonnas, eelkõige juhul, kui riiklikel turgudel on kehtestatud tugevad turuletuleku tõkked, võib üksuste loovutamine olla vajalik selleks, et võimaldada konkurentidel turule siseneda või seal oma tegevust laiendada. Konkurentsimoonutusi piiravate meetmetega ei tohiks piirata panga väljavaateid elujõulisuse taastamiseks.

33)

Komisjon pöörab tähelepanu ka ohule, et ümberkorraldamismeetmed õõnestavad siseturgu, ning hindab positiivselt meetmeid, millega aidatakse kaasa riiklike turgude püsimisele avatuna ja konkureerivana. Abi antakse üldiselt finantsstabiilsuse alalhoidmiseks ja selleks, et jätkuks laenude andmine abi andva liikmesriigi reaalmajandusele. Kui abi andmisel seatakse ühtlasi tingimuseks, et abi saav pank peab andma teataval tasemel laenu ka muudes liikmesriikides peale abi andva liikmesriigi, võib seda käsitada abi olulise positiivse lisamõjuna. Eelkõige kehtib see juhul, kui usaldusväärne võrdlus vastupidise stsenaariumiga (olukord, kus laenuandmise tasemeid ei ole kehtestatud) näitab, et kehtestatud laenuandmise tasemed on märkimisväärsed, kui kõnealuste tasemete saavutamist jälgitakse asjakohaselt (näiteks kui seda teevad üheskoos abi andva liikmesriigi ja muu liikmesriigi järelevalveasutused), kui riigis, kus pangal tuleb saavutada konkreetsed laenuandmise tasemed, domineerivad välismaal asuva peakorteriga pangad ning kui laenuandmise kohustusi kooskõlastatakse ühenduse tasandil (näiteks likviidsusabi andmist käsitlevate läbirääkimiste raames).

34)

Sobiva suurusega tasu maksmine mis tahes riikliku sekkumise eest on üks asjakohasemaid konkurentsimoonutuste piiramise viise, kuna sellega piiratakse abisumma suurust. Juhul kui finantsstabiilsuse säilitamise vajaduse tõttu on abi esialgne hind turuhinnast märkimisväärselt madalam, tuleb tagada, et rahalise toetuse andmise tingimused vaadatakse ümberkorraldamiskavas läbi, (37) eesmärgiga vähendada toetuse konkurentsi moonutavat mõju.

35)

Käesolevas jaos sätestatud kriteeriumide kohaselt tehtud hinnangu alusel võidakse riigiabi saavatelt pankadelt nõuda tütarettevõtete või filiaalide, kliendiportfellide või äriüksuste loovutamist või muude samalaadsete meetmete võtmist, (38) ning seda ka abisaaja kodumaisel jaemüügiturul. Selleks et kõnealused meetmed aitaksid suurendada konkurentsi ja tõhustada siseturu toimimist, tuleks nendega soodustada konkurentide turuletulekut ja piiriülest tegevust (39). Komisjon hindab elujõulisuse taastamise nõuet silmas pidades positiivselt selliseid struktuurimeetmeid, mille võtmisel ei diskrimineerita eri liikmesriikides asuvaid äriühinguid ning millega aidatakse seeläbi kaasa finantsteenuste valdkonna siseturu säilitamisele.

36)

Juhul kui otseste laienemispiirangutega nõrgendataks turul toimivat konkurentsi või juhul kui on tarvis piirata moraalset ohtu, võidakse turule suunatud meetmete, näiteks konkreetsete kapitalinõuete kaudu piirata panga laienemist teatavates tegevusvaldkondades või geograafilistes piirkondades. Samal ajal pöörab komisjon eriti suurt tähelepanu vajadusele vältida äritegevuse tagasitõmbumist koduriigi piiresse ja ühtse turu killustumist.

37)

Juhul kui tütarettevõtjate, konkreetsete tegevusvaldkondade või varade ostja leidmisel on objektiivseid raskusi, pikendab komisjon asjaomaste meetmete rakendamise tähtaega tingimusel, et talle esitatakse äritegevuse vähendamise (sealhulgas tegevusvaldkondade eraldamise) siduv ajakava. Meetmete rakendamise tähtaeg ei tohiks ületada viit aastat.

38)

Hinnates konkurentsimoonutuste piiramiseks vajalike struktuurimeetmete ulatust konkreetsel juhtumi puhul ning pidades silmas võrdse kohtlemise põhimõtet, võtab komisjon arvesse meetmeid, mis on ette nähtud samal ajal ja samade turgude või turusegmentidega seotud juhtumite puhul.

39)

Riigiabi ei tohi kasutada selleks, et kahjustada konkurente, kes ei saa samasugust riiklikku toetust (40).

40)

Kui punktist 41 ei tulene teisiti, ei tohiks pangad kasutada riigiabi konkureerivate äriühingute omandamiseks (41). Seda tingimust tuleks kohaldada vähemalt kolm aastat ja selle kohaldamist võib sõltuvalt abi ulatusest, mahust ja kestusest jätkata ümberkorraldusperioodi lõpuni.

41)

Komisjon võib äriühingute omandamist lubada erandjuhtudel, kui sellest teatatakse ette ning kui see moodustab osa finantsstabiilsuse taastamiseks vajalikust konsolideerimisprotsessist või kui see on vajalik tõhusa konkurentsi tagamiseks. Omandamiseprotsessi puhul tuleks järgida põhimõtete, et kõikidele võimalikele ostjatele antakse võrdsed võimalused, ja protsessi tulemusena peaksid asjaomastel turgudel olema tagatud tõhusa konkurentsi tingimused.

42)

Juhul kui üksuste loovutamine ja/või äriühingute omandamise keeld ei ole asjakohane, võib komisjon nõustuda sellega, et liikmesriik kehtestab tagastusmehhanismi, näiteks abisaajatelt nõutava tasu vormis. See võimaldaks saada elujõulisuse taastanud pangalt tagasi osa abist.

43)

Juhul kui riigi toetust saavatelt pankadelt nõutakse teatavate nõuete täitmist seoses laenude andmisega reaalmajandusele, peavad kõnealused pangad andma laenu kaubanduslikel tingimustel (42).

44)

Riigiabi ei tohi kasutada selliste tingimuste (näiteks intressimäärad või tagatised) pakkumiseks, mida ei suuda pakkuda riigiabi mittesaavad konkurendid. Juhul kui abisaaja hinnakäitumise piiramine ei ole asjakohane, kuna see võib näiteks vähendada tõhusat konkurentsi, peaksid liikmesriigid pakkuma tõhusa konkurentsi tagamiseks sobivamaid meetmeid, näiteks turuletulekut soodustavaid meetmeid. Pangad ei tohi riigi toetust kasutada ka konkurentsieelisena oma finantstoodete turustamisel (43). Piiranguid tuleks sõltuvalt abi ulatusest, mahust ja kestusest kohaldada ajavahemikul, mis võib kesta kolmest aastast kuni kogu ümberkorraldusperioodini. Piirangutega ajendataks abisaajaid abi ka võimalikult kiiresti riigile tagasi maksma.

45)

Komisjon uurib ka turgude avatust ja sektori suutlikkust tulla toime pankade makseraskustega. Oma üldhinnangus võib komisjon arvesse võtta abisaaja võetavaid võimalikke kohustusi või liikmesriigi võetavaid kohustusi selliste meetmete (44) rakendamiseks, millega edendatakse turgude usaldusväärsust ja konkurentsivõimet (näiteks turuletulekut ja turult väljumist soodustavad meetmed). Selliseid meetmeid võiks asjakohastel juhtudel rakendada lisaks muudele struktuurimeetmetele või tegevust reguleerivatele meetmetele, mida abisaaja on kohustatud tavaliselt võtma. Komisjon võib hinnata positiivselt liikmesriigi kohustust võtta kasutusele mehhanismid pankade raskustega tegelemiseks varases staadiumis, kuna sellega soodustatakse turgude usaldusväärsust ja konkurentsivõimet.

46)

Komisjon soovib veenduda, et ümberkorraldamiskava rakendatakse nõuetekohaselt ja nõuab üksikasjalike aruannete korrapärast esitamist. Esimene aruanne tuleb komisjonile harilikult esitada hiljemalt kuus kuud pärast ümberkorraldamiskava heakskiitmist.

47)

Pärast ümberkorraldamiskava kohta teate saamist peab komisjon hindama, kas selle abil on võimalik taastada pikaajalist elujõulisust ja piirata asjakohaselt konkurentsimoonutusi. Juhul kui komisjonil on tõsiseid kahtlusi selles, kas ümberkorraldamiskavas järgitakse vajalikke nõudeid, algatab ta ametliku uurimismenetluse ja annab kolmandatele isikutele võimaluse esitada kava kohta märkusi. Sellega on tagatud ühtne ja läbipaistev lähenemisviis ning samas võetakse arvesse riigiabi menetluste puhul ette nähtud konfidentsiaalsusnõudeid (45).

48)

Komisjon ei pea ametlikku menetlust algatama, kui ümberkorraldamiskava vastab kõigile nõuetele ja selles esitatud meetmeid ei tekita komisjonis kahtlusi ühisturuga kokkusobivuse suhtes nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määruse (EÜ) nr 659/1999 (millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks) (46) artikli 4 lõike 4 tähenduses. Eelkõige kehtib see juhul, kui liikmesriik on teatanud komisjonile abist ja esitanud asjaomase ümberkorraldamiskava, mis vastab kõigile käesolevas teatises kirjeldatud tingimustele, eesmärgiga saada õiguskindlus vajalike järelmeetmete suhtes. Sellistel juhtudel võib komisjon võtta vastu lõpliku otsuse, milles ta sätestab, et nii päästmisabi kui ka ümberkorraldusabi sobivad ühisturuga kokku vastavalt asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktile b.

49)

Käesoleva teatise avaldamist õigustab praegune erakorraline finantssektori kriis ja seda tuleks kohaldada piiratud aja jooksul. Komisjon kohaldab käesolevat teatist selliste ümberkorraldusabi juhtumite hindamiseks, millest on talle teatatud 31. detsembrini 2010. aastal. Teatamata abi suhtes kohaldatakse komisjoni teatist kohaldatavate eeskirjade kindlaksmääramise kohta õigusvastase riigiabi hindamiseks (47). Komisjon kohaldab seega käesolevat teatist 31. detsembrini 2010 antud teatamata abi ühisturuga kokkusobivuse hindamisel.

50)

Pidades silmas asjaolu, et käesolev teatis põhineb asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktil b, võib komisjon selle sisu ja kehtivust kohandada vastavalt turutingimuste muutumisele, juhtumite käsitlemisel saadud kogemustele ja finantsstabiilsuse säilitamise eesmärgile.