11.8.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 188/1

1.

2000. aasta märtsis Lissabonis kokku tulnud Euroopa Ülemkogu seadis strateegiliseks eesmärgiks muuta Euroopa Liit kõige konkurentsivõimelisemaks ja dünaamilisemaks teadmistepõhiseks majanduseks maailmas. Lissaboni järeldustes rõhutati hariduse ja koolituse keskset tähtsust peamiste vahenditena, mille abil inimkapital kasvab ning suurendatakse selle mõju majanduskasvule, tööviljakusele ja tööhõivele. Tavaliselt mõjub koolitus soodsalt kogu ühiskonnale, sest suurendab nende oskustööliste hulka, keda ettevõtjad saavad kasutada, parandab majanduse konkurentsivõimet ja edendab teadmistepõhist ühiskonda, mis suudab kaasa tuua senisest innovatiivsema arengu.

2.

Ettevõtjad võivad siiski pakkuda ühiskonna seisukohast optimaalsest tasemest vähem koolitust juhul, kui töötajatel on võimalus tööandjat vabalt vahetada ja kui teised ettevõtjad saavad kasu, värvates nende poolt varem koolitatud töötajaid. See kehtib eelkõige koolituse puhul, mis on suunatud ettevõtete vahel ülekantavate oskuste arendamiseks. Riigiabi võib aidata luua tööandjatele täiendavaid stiimuleid, et nad pakuksid koolitust ühiskonna seisukohast soovitaval tasemel.

3.

Käesolevas teatises esitatakse juhised kriteeriumide kohta, mida komisjon kohaldab koolitusabi meetmete hindamisel. Käesolevate juhistega soovitakse tagada komisjoni motiivide läbipaistvus ning saavutada prognoositavus ja õiguslik järjepidevus. Komisjoni 6. augusti 2008. aasta määruse (EÜ) nr 800/2008 (EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse ühisturuga kokkusobivaks (üldine grupierandi määrus)) (1) artikli 6 lõike 1 punkti g kohaselt kohaldatakse käesolevaid juhiseid iga koolitusabi üksikmeetme suhtes, mille toetusekvivalent ületab kaks miljonit eurot koolitusprojekti kohta, olenemata sellest, kas abi on antud erakorraliselt või abikava alusel.

4.

Käesolevate juhistega kehtestatud kriteeriume ei kohaldata mehhaaniliselt. Komisjoni hinnangu põhjalikkus ja teave, mida ta võib nõuda, on proportsionaalsed konkurentsi moonutamise riskiga. Analüüsi ulatus sõltub juhtumi laadist.

5.

Oskustöölised aitavad suurendada ettevõtja tootlikkust ja parandada nende konkurentsivõimet. Ometi võivad tööandjad ja töötajad mitmetel põhjustel investeerida koolitusse liiga vähe. Töötajad võivad piirata oma investeeringuid koolitusse, kui nad on riskikartlikud, neil on rahalised raskused või neil on keeruline tulevast tööandjat teavitada omandatud teadmiste tasemest.

6.

Ettevõtjad võivad loobuda oma tööjõu koolitamisest tasemel, mis oleks optimaalne ühiskonna kui terviku seisukohast. Selle põhjuseks on koolituse positiivse välismõjuga seotud turutõrge ja probleemid koolitusest kasusaamisega, kui töötajatel on võimalus tööandjat vabalt vahetada. Ettevõtjad võivad koolitusse investeerida vähem, kui neile teeb muret asjaolu, et koolitatud töötajad võivad loobuda ettevõtja juures töötamisest enne, kui ettevõtja on oma investeeringu tagasi teeninud. Ettevõtjad ei pruugi tahta oma töötajatele pakkuda piisavat koolitust, välja arvatud juhul, kui koolitus tasub end kiiresti ära või on üsna spetsiifiline, vastates asjaomase ettevõtja vajadustele, või kui lepingutingimuste abil on võimalik ära hoida koolitatud töötaja lahkumist ettevõtja juurest enne koolituskulu amortiseerumist või enne seda, kui koolituskulud on osaliselt või täielikult tagasi makstud.

7.

Liiga vähe võidakse investeerida koolitusse isegi juhul, kui ettevõte saab kogu oma investeeringu küll tagasi teenida, kuid tema isiklik kasu on ühiskonna kui terviku kasust väiksem. Koolituse selline positiivne välismõju võib tekkida eelkõige juhul, kui koolitusega parandatakse ülekantavaid oskusi ehk siis oskusi, mida saab kasutada ka teiste ettevõtjate juures töötades. Seevastu erikoolitus suurendab tööviljakusest saadavat tulu ainult ühe konkreetse ettevõtja jaoks ja ettevõtjad võivad sellest hõlpsasti kasu saada (2). Seega on erikoolituse positiivne välismõju üldkoolituse omast väiksem.

8.

Kui ettevõtjad kannavad ebasoodsas olukorras olevate ja puudega töötajate (3) koolitamisel suuri kulusid ja sellisest koolitusest saadav kasu ei ole kindel, võivad nad soovida pakkuda sellistele töötajate rühmadele teistest vähem koolitust. Siiski võib eeldada, et ebasoodsas olukorras olevate või puudega töötajate koolitamine avaldab ühiskonnale kui tervikule tavaliselt positiivset välismõju (4).

9.

Liikmesriigid peaksid tõestama turutõrget, mis õigustab abi andmist. Oma analüüsis võtab komisjon muuhulgas arvesse järgmisi aspekte:

10.

Riigiabi ei ole ainus liikmesriikide poliitikavahend, millega on võimalik koolitust edendada. Suuremat osa koolitusest pakutakse haridussüsteemi kaudu (näiteks ülikoolides, koolides ja kutseõppes, mida pakuvad või rahastavad riigi ametiasutused). Töötajad saavad ka ise end koolitada kas oma tööandja abiga või ilma selleta.

11.

Kui liikmesriik on kaalunud muid poliitikavahendeid ja kindlaks on tehtud sellise valikvahendi nagu konkreetsele ettevõtjale antava riigiabi eelised, peetakse vastavat meedet asjakohaseks vahendiks. Komisjon võtab eelkõige arvesse mis tahes mõjuhinnangut, mille liikmesriik võib olla kavandatud meetme kohta koostanud.

12.

Koolituseks antava riigiabi tulemusena peab abisaaja muutma oma käitumist nii, et ta pakub rohkem ja/või paremat koolitust võrreldes olukorraga, kus abi ei anta. Kui kavandatud koolitustegevuse maht ei suurene või kvaliteet ei parane, ei ole abil ergutavat mõju.

13.

Ergutav mõju määratakse kindlaks võrdlusolukorra analüüsi põhjal, milles võrreldakse kavandatava koolituse taset koos abiga ja ilma abita. Enamik tööandjaid peab oma tööjõu koolitamist vajalikuks, et tagada oma ettevõtte ladus toimimine. Ei saa eeldada, et koolituseks, eelkõige erikoolituseks antav riigiabi on alati õigustatud.

14.

Liikmesriigid peavad komisjonile tõestama abi ergutava mõju olemasolu ja vajalikkust. Esiteks peab abisaaja enne koolitusprojekti käivitamist olema asjaomasele liikmesriigile esitanud taotluse abi saamiseks. Teiseks peab liikmesriik tõestama, et riigiabi tulemusel suureneb koolitusprojekti maht või ulatus, paraneb selle kvaliteet või suureneb sihtrühma kuuluvate osalejate arv võrreldes olukorraga, kus abi ei anta. Abi andmise tulemusel koolitusmahu suurenemist saab tõendada näiteks koolitustundide, kursuste või osalejate arvu kasvu abil, konkreetsele ettevõttele keskendunud koolituse muutumisega üldkoolituseks või ebasoodsas olukorras olevate või puudega töötajate osalemise suurenemisega.

15.

Oma analüüsis võtab komisjon muuhulgas arvesse järgmisi aspekte:

16.

Liikmesriik peab tõendama, et abi on vajalik ja abisumma piirdub abi eesmärgi saavutamiseks minimaalselt vajalikuga.

Abikõlblikke kulusid tuleb arvutada kooskõlas määruse (EÜ) nr 800/2008 artikliga 39 ja need peavad piirduma sellisest koolitustegevusest tulenevate kuludega, mida ei oleks ilma abi andmiseta korraldatud.

Liikmesriik peab tõendama, et abisumma ei ületa alapunktis 1 määratletud abikõlblike kulude seda osa, mis ei too ettevõtjale kasu (5). Abi osatähtsus ei tohi ühelgi juhul ületada määruse (EÜ) nr 800/2008 artiklis 39 sätestatud osatähtsust ja seda kohaldatakse abikõlblike kulude suhtes (6).

17.

Kui abi on oma eesmärgi saavutamiseks proportsionaalne, on abi negatiivne mõju tõenäoliselt piiratud ja negatiivse mõju analüüs ei pruugi olla vajalik (7). Teatavatel juhtudel, kui abi on vajalik ja proportsionaalne selleks, et konkreetne ettevõtja saaks suurendada pakutava koolituse mahtu, võib see siiski kaasa tuua abisaaja käitumise muutuse, mis moonutab märkimisväärselt konkurentsi. Sellistel juhtudel analüüsib komisjon põhjalikult konkurentsimoonutusi. Abi andmisest põhjustatud konkurentsimoonutuse ulatus võib sõltuvalt abi sisust ja asjaomaste turgude eripärast olla erinev (8).

18.

Konkurentsimoonutuse tõenäosust ja ulatust võivad mõjutada järgmised abiga seotud aspektid:

19.

Näiteks toetatav koolituskava, mille abil üldiselt julgustatakse liikmesriigi ettevõtjaid korraldama senisest rohkem koolitusi avaldab turule tõenäoliselt teistsugust mõju kui suuremahuline abi, mida antakse ühele ettevõtjale, et võimaldada tal oma koolitusmahtu suurendada. Viimati kirjeldatud abi moonutab konkurentsi tõenäoliselt rohkem, sest abisaaja konkurentide konkurentsivõime sellega seoses väheneb (9). Konkurentsimoonutus on veelgi ulatuslikum juhul, kui abisaaja koolituskulud moodustavad kogukuludest märkimisväärse osa.

20.

Selleks et analüüsida turu eripärasid, mis võib anda täpsema ülevaate abi tõenäolisest mõjust, võtab komisjon muuhulgas arvesse järgmist:

21.

Turu struktuuri hinnatakse turu koondumise, ettevõtete suuruse (10), toodete diferentseerituse tähtsuse (11) ning turule sisenemise ja sealt lahkumise tõkete kaudu. Turuosa ja koondumise määr arvutatakse pärast asjaomase turu määratlemist. Üldiselt kehtib seaduspärasus, et mida vähem on ettevõtjaid, seda suurem on nende turuosa ja seda väiksem on konkurents (12). Kui asjaomane turg on koondunud, seal valitsevad olulised turuletuleku tõkked (13) ja abisaaja on sellel turul peamine tegutseja, siis on tõenäolisem, et abi andmise korral peavad konkurendid oma käitumist muutma.

22.

Sektori eripärasid uurides analüüsib komisjon muuhulgas koolitatud tööjõu olulisust ettevõtja jaoks, ületootlikkuse olemasolu, seda, kas majandusharu turud kasvavad, on väljakujunenud või hääbuvad, ning konkurentide koolituse rahastamisstrateegiaid (riigiabi, töötajad, tööandjad). Näiteks koolitusabi andmine hääbuvas majandusharus võib suurendada konkurentsimoonutuse riski, sest see võimaldab ebatõhusatel ettevõtetel tegevust jätkata.

23.

Koolitusabi võib teatavatel juhtudel põhjustada konkurentsimoonutusi seoses turule sisenemise ja turult lahkumisega mõjutades kaubavooge ja tõrjudes välja koolitusse tehtavaid investeeringuid.

24.

Konkurentsiga turul müüvad ettevõtjad tooteid, mis toovad tulu. Kulusid muutes muudab riigiabi ka kasumlikkust ning mõjutab seega ettevõtja otsust pakkuda teatavat toodet või seda mitte pakkuda. Näiteks riigiabi, mis vähendaks jooksvaid tootmiskulusid, nagu töötajate koolituskulu, muudaks turulesisenemise atraktiivsemaks ja võimaldaks muidu kehvade kaubanduslike väljavaadetega ettevõtetel turule siseneda või tuua turule uusi tooteid, kahjustades selle kaudu tõhusamaid konkurente.

25.

Riigiabi kättesaadavus võib mõjutada ka ettevõtete otsust lahkuda turult, kus nad on seni tegutsenud. Koolitusele antav riigiabi võib vähendada kahjumit ja aidata tootel püsida turul kauem, mis võib tähendada, et selle asemel sunnitakse turult lahkuma teiste, tõhusamate ja abi mitte saanud ettevõtete tooted.

26.

Koolitusele antav riigiabi võib kaasa tuua olukorra, kus mõned piirkonnad saavad kasu teistest soodsamatest tootmistingimustest. See võib kaasa tuua kaubandusvoogude nihkumise piirkondadesse, kus sellist abi antakse.

27.

Selleks et püsida turul ja maksimeerida kasumit, on ettevõtetel stiimul investeerida töötajate koolitusse. Summa, mida iga ettevõte on valmis koolitusse investeerima, sõltub muu hulgas ka konkurentide investeeringute mahust. Riigilt toetust saavad ettevõtjad võivad oma investeeringuid vähendada. Samuti on võimalik, et kui abi ajendab abisaajaid senisest enam investeerima, võivad konkurendid sellele reageerida oma koolituskulu vähendamisega. Kui sama eesmärgi saavutamiseks kulutavad abisaajad või nende konkurendid abi andmise korral vähem kui ilma abita, tõrjub abi andmine nende enda investeeringud töötajate koolitusse välja.

28.

Analüüsi viimases etapis hinnatakse, millises ulatuses kaalub abi positiivne mõju üles abi negatiivse mõju. Iga konkreetset juhtumit hinnatakse eraldi. Selleks et saavutada tasakaalu positiivse ja negatiivse mõju vahel, mõõdab komisjon neid ja hindab nende üldist mõju iga asjaomase turu tootjatele ja tarbijatele. Kui kvantitatiivne teave ei ole kergesti kättesaadav, kasutab komisjon hindamisel kvalitatiivset teavet.

29.

Komisjon võtab tõenäoliselt positiivsema seisukoha ning seega nõustub suuremate konkurentsimoonutustega, kui abi on vajalik, hästi suunatud ja proportsionaalne selleks, et konkreetne ettevõtja saaks suurendada oma koolitustegevust, ning kui ühiskond saab pakutavast lisakoolitusest rohkem kasu kui ettevõte.