ET

Brüssel 17.12.2009

KOM(2009)672 lõplik

2009/0177 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega sätestatakse ühist käibemaksusüsteemi käsitleva direktiivi 2006/112/EÜ rakendusmeetmed

(uuesti sõnastatud)

SELETUSKIRI

Ettepaneku taust

Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ [1] (edaspidi „käibemaksudirektiiv”) artikliga 397 on ette nähtud, et „nõukogu võtab ühehäälselt komisjoni ettepaneku alusel vastu käesoleva direktiivi rakendamiseks vajalikud meetmed”. Kõnealuse direktiivi puhul oli tegemist nõukogu direktiivi 77/388/EMÜ [2] (edaspidi „kuues käibemaksudirektiiv”) uuestisõnastamisega.

Kuuenda käibemaksudirektiivi artikli 29a (sisaldas sama sätet kui artikkel 397) alusel võeti nõukogu määrusega (EÜ) nr 1777/2005 [3] (edaspidi „määrus 1777/2005”) vastu meetmed, millega anti õiguskindlus mitmetele käibemaksukomitees 1977.–2003. aastal vastuvõetud mittesiduvatele suunistele.

Alates määruse 1777/2005 vastuvõtmisest on käibemaksukomitee leppinud kokku täiendavates suunistes, millest mitmed on eelkõige seotud nõukogu direktiivi 2008/8/EÜ [4] vastuvõtmisega. Seepärast on vaja määrus 1777/2005 uuesti sõnastada, et kajastada käibemaksudirektiivi ülesehitust ja numeratsiooni ning hõlmata käibemaksukomitee suunised, mis on alates viimasest läbivaatamisest vastu võetud ja mida peetakse käibemaksudirektiivi rakendamiseks vajalikeks meetmeteks.

Üldine taust

12. veebruaril 2008 võttis nõukogu vastu käibemaksupaketi, mis muu hulgas sisaldab direktiivi 2008/8/EÜ. Kõnealuse direktiiviga kehtestatakse käibemaksudirektiivi muudatused, mis käsitlevad teenuste osutamise kohta ja mis on väga olulised ettevõtjate sidusrühmadele. Selle eesmärk on lihtsustada käibemaksusüsteemi toimimist ja tagada, et teenustelt makstav käibemaks laekub riigile, kus teenuseid kasutatakse. Liikmesriikidel tuleb enamik muudatusi siseriiklike õigusaktidega üle võtta ja kohaldada alates 1. jaanuarist 2010.

Käibemaksupakett sisaldab muudatusi, millega kujundatakse ümber teenuste osutamise kohta käsitlevad peamised eeskirjad.

Ühest küljest kehtestatakse sellega üldeeskiri, et teenuste osutamist maksukohustuslasele, kes sellisena tegutseb, maksustatakse kliendi asukohariigis, samas kui teenuste osutamist mittemaksukohustuslasele maksustatakse tarnija asukohariigis. Selleks et neid eeskirju kohaldataks nõuetekohaselt, on oluline, et tarnija saaks korrektselt kindlaks teha nii kliendi asukoha kui ka tema staatuse. Sellega on seotud paljud kavandatavad meetmed.

Teisest küljest kehtestatakse mitmed täiendavad sätted, mis hõlmavad üldeeskirjade erandeid, et tagada kõige tõhusamalt teenuste maksustamine kohas, kus neid kasutatakse. See kehtib näiteks restoraniteenuste, veovahendite rendi, kinnisasjaga seotud teenuste jms kohta. Selliste sätete puhul on vaja täpsustada eeskirjade nõuetekohast kohaldamist.

Selleks et ühenduse tasandil tagada tõrgeteta ja kooskõlastatud üleminek uuele süsteemile, on komisjon põhjalikult ja sagedasti pidanud nõu ettevõtjate ja liikmesriikidega. Selle tulemusel esitab komisjon nüüd nõukogu määruse ettepaneku, milles sätestatakse käibemaksupaketi vastuvõtmise praktilisi küsimusi hõlmavad rakendusmeetmed.

Siiski ei saaks käesolev ettepanek hõlmata üksnes käibemaksupaketi rakendusmeetmeid. Endine määrus 1777/2005 tuleb ümber sõnastada, et viia selle ülesehitus kooskõlla käibemaksudirektiivi 2006. aasta ümbersõnastamisest tuleneva uue ülesehitusega. Peale selle tuleks ka hõlmata muid küsimusi käsitlevad suunised, mis on käibemaksukomitees kokku lepitud alates 2005. aastast.

Konsulteerimine huvitatud isikutega ja mõju hindamine

Konsulteerimine huvitatud isikutega

Selleks et hinnata valdkondi, kus rakendusmeetmed oleksid asjakohased, konsulteeriti liikmesriikidega põhjalikult töörühmade koosolekutel, FISCALISe seminaridel ja käibemaksukomitee koosolekutel. Samuti vahetati arvamusi ettevõtjatega.

Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Välisekspertide arvamusi ei olnud vaja kasutada.

Mõju hindamine

Käesoleva määruse eesmärk on selgitada praeguseid tavasid ja anda neile õiguskindlus. Asjakohased meetmed on üksnes tehnilised ja seega ei ole vaja mõju hinnata.

Ettepaneku õiguslik külg

Subsidiaarsuse põhimõte

Subsidiaarsuse põhimõtet kohaldatakse ettepaneku selles osas, mis ei kuulu ühenduse ainupädevusse. Liikmesriigid ei suuda ettepaneku eesmärke täielikult saavutada.

Kuigi liikmesriikide pädevusse kuulub ühenduse õiguse ülevõtmine, on oluline, et sätted ja tehtavad muudatused võetakse siseriiklikku õigusesse üle kooskõlastatult, et hoida ära olukord, kus liikmesriikides vastuvõetud erinevad kohaldamiseeskirjad võivad põhjustada topeltmaksustamist või maksustamata jätmist.

Eespool kirjeldatud põhjustel aitavad ühenduse tasandil võetavad meetmed tagada ettevõtjate ja elanike võrdse kohtlemise Euroopa Liidus. Seepärast on ettepanek kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega.

Proportsionaalsuse põhimõte

Määrus 1777/2005 on vaja ümber sõnastada, et viia see kooskõlla käibemaksudirektiiviga, millega sõnastati ümber kuues käibemaksudirektiiv, millel kõnesolev määrus põhines.

Uued sätted põhinevad käibemaksukomitees kokkulepitud täiendavatel suunistel, millest mitmed käsitlevad eelkõige direktiivi 2008/8/EÜ, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ seoses teenuste osutamise kohaga. Kõnealused meetmed on vajalikud käibemaksudirektiivi rakendamiseks.

Seepärast on ettepanek kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega.

Uuestisõnastamine

Ettepaneku vastuvõtmisega kaasneb uuestisõnastamine.

Lisateave

Ettepaneku üksikasjalik selgitus

Läbivaatamise osana kodifitseeritakse kuuenda käibemaksudirektiivi alusel vastuvõetud määruses 1777/2005 sisalduvaid elemente. Siiski ei olnud üksnes kodifitseerimine piisav, et viia määruse ülesehitus kooskõlla käibemaksudirektiivi (millega sõnastati ümber kuues käibemaksudirektiiv) ülesehitusega. Selleks on vaja kõnealune õigusakt ümber sõnastada. Sellised muudatused on ilmsed ega vaja põhjalikke selgitusi. Muudatused on tekstis alla joonitud või läbi kriipsutatud.

Samas sisaldab käesolev ettepanek uusi meetmeid, mis põhinevad suunistel, mille käibemaksukomitee on erinevate küsimuste kohta vastu võtnud alates 2005. aastast, mil määrus 1777/2005 algselt vastu võeti. Uusi meetmeid on kolme tüüpi.

· 1. tüüp: mitmed suunised, mis võeti vastu käibemaksudirektiivi erinevate elementide kohta enne 2005. aastat, kuid mida ei võetud esimese läbivaatamise käigus arvesse.

· 2. tüüp: mitmed suunised, mis on alates 2005. aastast vastu võetud käibemaksudirektiivi erinevate elementide kohta, kuid mida ei ole veel rakendusmeetmeteks muudetud.

· 3. tüüp: hiljuti kokku lepitud suunised, mis on seotud käibemaksupaketiga kehtestatud muudatustega.

Allpool selgitatakse lühidalt üksnes kõnealuseid uusi elemente.

1. tüüpi suunised

Need on suunised, mida kaaluti viimase läbivaatamise käigus, kuid mida erinevatel põhjustel ei võetud määruse 1777/2005 puhul arvesse. Edaspidised arutelud töörühmas nr 1 viisid järelduseni, et kõnealuseid suuniseid on mõtet võtta järgmise läbivaatamise käigus arvesse.

Artikkel 2 käsitleb uue veovahendi soetamist kolimise korral ning olukorda, kus mittemaksukohustuslane toob tagasi uue veovahendi, mis algselt tarniti käibemaksudirektiivi artikli 138 lõike 2 punkti a kohase erandi alusel.

Artiklis 46 kinnitatakse, et käibemaksudirektiivi III lisa punkti 12 kohane puhkuseks pakutav majutus hõlmab telkide ning haagis- ja vagunelamute rentimist.

Artiklis 49 selgitatakse, et maksuvabastus, mida antakse kaupade impordiga seotud selliste teenuste osutamisel, mille maksumus kuulub maksustatava väärtuse hulka, kehtib ka selliste teenuste suhtes, mis on seotud vallasasjade impordiga tulenevalt elukoha muutumisest.

Artiklis 54 täpsustatakse, et kui kaupade või teenuste saaja asub väljaspool liikmesriiki, kus kaupu tarnitakse või teenuseid osutatakse, kasutatakse II lisas esitatud ühtset käibemaksust ja aktsiisist vabastamise tõendit tõendamaks, et kaupade või teenuste saajal on õigus saada käibemaksudirektiivi artikli 151 kohast maksuvabastust. Klient peaks säilitama tõendi oma raamatupidamises või kui maksuvabastust antakse tagasimaksena, tuleks tõend lisada tagasimaksetaotlusele.

2. tüüpi suunised

Need on suunised, mis on käibemaksukomitees ühehäälselt vastu võetud alates viimasest läbivaatamisest ning mida on käesoleva läbivaatamise käigus mõtet arvesse võtta.

Artiklites 7 ja 12 selgitatakse digitaalse fototöötluse ja pabertrükiste printimisega seotud küsimusi, eelkõige tingimusi, mille kohaselt neid tegevusi tuleks käsitada vastavalt kas kaupade tarnimisena või teenuste osutamisena.

Artiklis 52 sätestatakse, et diplomaatide, rahvusvaheliste organisatsioonide, NATO vägede ja muude sarnaste organisatsioonide jaoks ette nähtud maksuvabastust, mida antakse käibemaksudirektiivi artikli 151 kohaselt, kohaldatakse elektrooniliselt osutatavate teenuste suhtes, isegi kui neid teenuseid osutavad isikud, kelle suhtes kohaldatakse elektrooniliselt osutatavate teenuste erikorda.

Artiklis 53 määratletakse tingimused, mida Euroopa teadusuuringute infrastruktuuri konsortsiumina loodav organ peab täitma, et teda käsitataks rahvusvahelise organisatsioonina, mis võimaldaks tal saada käibemaksudirektiivi artikli 143 punkti g ja artikli 151 lõike 1 esimese lõigu punkti b kohast maksuvabastust, tingimusel et vastuvõttev liikmesriik tunnistab teda sellisena.

3. tüüpi suunised

Need on suunised, mis tulenevad käibemaksupaketis tehtud muudatustest. Nende osas on käibemaksukomitees jõutud kokkuleppele ühehäälselt või peaaegu ühehäälselt.

Artiklites 3, 4 ja 5 selgitatakse käibemaksu kohaldamise reguleerimisala eelkõige seoses väljaspool ühendust asukohta või tegevuskohta omavatele isikutele osutatavate teenuste puhul; ning seoses teenuste osutamisega isikutele, kellel on kaupade ühendusesisese soetamise korral õigus maks tasumata jätta.

Artiklis 8 on esitatud restorani- ja toitlustusteenuste määratlus, samal ajal kui artiklis 9 on selgitatud, et kui toitu ja/või jooke pakub üks maksukohustuslane ning nende kohest tarbimist võimaldavaid tugiteenused osutab teine maksukohustuslane, hinnatakse iga tarnet eraldi.

Selleks et hõlbustada käibemaksupaketiga kehtestatud tarne osutamise koha eeskirjade korrektset kohaldamist, tuleb määratleda mitmed mõisted. Need mõisted hõlmavad eelkõige ettevõtte asukoha kindlakstegemist (artikkel 14); püsiva tegevuskoha mõistet (artikkel 15); alalist elu- või asukohta (artikkel 16); ning peamist elukohta (artikkel 17). Samuti on kehtestatud, et riiuli- või varifirmad peavad vastama teatavatele tingimustele, et neid saaks käsitada ettevõtte asukohana.

Artiklites 19 ja 38 selgitatakse, et ühenduses toimuva reisijateveo osa sõltub veovahendite, mitte selles olevatest reisijate teekonnast.

Artiklis 21 täpsustatakse, et kui teenuse osutamise koht sõltub kliendi staatusest, määratakse staatus kindlaks üksnes käibemaksudirektiivi III jaotises esitatud tingimuste alusel. Seega ei saa sellega seoses arvesse võtta ühtegi kliendi suhtes kohaldatavat erikorda (nt väikeettevõtete erikord). Peale selle peaks tarnija kontrollima teavet, mida klient on talle esitanud oma maksukohustuslase staatuse kohta.

Artiklis 22 kinnitatakse, et mittemaksukohustuslasest juriidilist isikut, kes juba on käibemaksukohustuslane, kuna ta maksab ühendusesisese soetamise korral käibemaksu, käsitatakse maksukohustuslasena.

Artiklis 23 on sätestatud, et kui maksukohustuslane saab teenuseid, mis on ette nähtud tema enda või tema töötajate isiklikuks tarbeks või kasutamiseks üldiselt muul kui ettevõtluse eesmärgil, ei käsitata kõnealust isikut maksukohustuslasena, kuna ta ei tegutse sellena. Kui tarnija hindab, mis eesmärgil klient kavatseb teenust kasutada, võtab ta arvesse teenuse olemust ning kahtluse korral võib ta nõuda, et klient esitaks vastava kinnituse.

Artiklis 24 täpsustatakse, et teenuse kasutamise eesmärgi hindamisel võetakse arvesse üksnes teenuse osutamise ajal eksisteerivaid tingimusi ning et eesmägi edasine muutumine ei ole oluline.

Artiklis 25 sätestatakse, et kui maksukohustuslane kavatseb kasutada teatavat teenust nii äriotstarbel kui ka omatarbeks, käsitatakse kõnelust teenust tervikuna kui teenuse osutamist maksukohustuslasele, kes sellisena tegutseb.

Artiklid 26–30 hõlmavad selgitusi kliendi asukoha kohta, kuna see on eriti oluline seoses teenuste osutamise koha uute eeskirjadega.

Artiklis 35 täpsustatakse, et vahendajate osutatavad muud kinnisasjadega seotud teenused kui ekspertide ja kinnisvaramaaklerite teenused kuuluvad käibemaksudirektiivi artikli 44 alla, kui teenuseid osutatakse maksukohustuslasele, ning artikli 46 alla, kui neid osutatakse mittemaksukohustuslasele.

Teenuste osutamise koha eeskirjades on sätestatud, et ühenduses toimuva reisijateveo osa on veo osa, mis kulgeb ühenduses asuvast lähtekohast ühenduses asuvasse sihtkohta, kusjuures lähtekoht on ühenduses asuv esimene reisijate pealeminekuks kavandatud koht ning sihtkoht on ühenduses asuv viimane mahaminekuks kavandatud koht. Kõnealused peale- ja mahamineku kohad võivad asuda liikmesriigi territooriumil üksteisest teataval kaugusel, kusjuures võib juhtuda, et reisijateveo üks osa ei toimu küll ühenduses, kuid toimub siiski liikmesriigi territooriumil. Artiklites 39 ja 40 täpsustatakse seda, kuidas sel juhul käsitada laevadel, õhusõidukites või rongides osutatavaid restorani- või toitlustusteenuseid.

Artiklis 41 määratletakse veovahend, nagu on osutatud käibemaksudirektiivi artiklites 56 ja 59; artiklis 42 on sätestatud veovahendi rendilepingute käsitamine eelkõige juhul, kui kaks lepingut järgnevad üksteisele; artiklis 43 täpsustatakse, mida käsitatakse kohana, kus veovahend antakse tegelikult kliendi käsutusse.

Artiklis 56 selgitatakse püsiva tegevuskoha osalemist tarnes käibemaksudirektiivi artikli 192a punkti b kohaldamise eesmärgil ning artiklis 57 täpsustatakse, et kui maksukohustuslase ettevõtte asukoht on liikmesriigis, kus käibemaks tasumisele kuulub, ei kohaldata käibemaksudirektiivi artiklit 192a, olenemata sellest, kas ettevõtte asukoht tegelikult osales tarnes või mitte.

Artiklis 58 sätestatakse, et kui tarnija täidab artiklites 21 ja 23 sätestatud tingimused, võib klient jagada ühist vastutust käibemaksudirektiivi artikli 205 kohaselt.

1777/2005

2009/0177 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega sätestatakse ühist käibemaksusüsteemi käsitleva direktiivi 77/388/EMÜ2006/112/EÜ rakendusmeetmed

(uuesti sõnastatud)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

Võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut ja Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 17. mai 1977. aasta28. novembri 2006. aasta kuuendat direktiivi 77/388/EMÜ2006/112/EÜ kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta –-, mis käsitleb ühistne käibemaksusüsteemi: ühtne maksubaas [5] (edaspidi „direktiiv 77/388/EMÜ”), [6] eriti selle artiklit 29a397,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

ning arvestades järgmist:

uus

(1) Nõukogu 17. oktoobri 2005. aasta määrusesse (EÜ) nr 1777/2005 (millega sätestatakse ühist käibemaksusüsteemi käsitleva direktiivi 77/388/EMÜ rakendusmeetmed) [7] tuleb teha mitmeid olulisi muudatusi. Selguse huvides tuleks kõnealune määrus uuesti sõnastada.

1777/2005 põhjendus 1 (kohandatud)

(1)(2) Direktiiv 77/388/EMÜ2006/112/EÜ sõnastab sisaldab käibemaksueeskirjuad, mille tõlgendamine kuulub teatud juhtudel liikmesriikide pädevusse. Direktiivi 77/388/EMÜ2006/112/EÜ ühiste rakendussätete vastuvõtmine peaks tagama sellise, et käibemaksusüsteemi kohaldaminese, mis vastab paremini siseturu eesmärkidele juhtudel, kui kohaldamises tekib või võib tekkida erinevusi, mis takistavad nimetatud turu sellise siseturu korralikku toimimist. Rakendusmeetmed on juriidiliselt siduvad üksnes pärastalates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast ega piira liikmesriikide poolt varem vastuvõetud õigusaktide kehtivust ega varasemaid tõlgendusi.

uus

(3) Nõukogu 12. veebruari 2008. aasta direktiivi (millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ seoses teenuste osutamise kohaga) [8] vastuvõtmisest tulenevad muudatused peaksid kajastuma käesolevas määruses.

1777/2005 põhjendus 2 (kohandatud)

(2)(4) Põhieesmärgi – kehtiva käibemaksusüsteemi ühtlasema kohaldamise – saavutamiseks on vaja kehtestada direktiivi 77/388/EMÜ2006/112/EÜ rakendusmeetmed eelkõige seoses maksukohustuslaste, kaupade tarnimise ja teenuste osutamise ning nende tarnimise ja osutamise kohaga. Vastavalt Euroopa Liidu lepingu asutamislepingu artikli 5 kolmandas lõigus artikli 5 lõikes 4 osutatud proportsionaalsuse põhimõttele ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale. Arvestades, et määrus on siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides, saab ühetaolist kohaldamist kõige paremini saavutada määrusega.

1777/2005 põhjendus 3 (kohandatud)

(3)(5) Rakendusmeetmed sisaldavad erisätteid teatavate kohaldamisküsimuste lahendamiseks ning need on kavandatud selleks, et saavutada üksnes kõnealustel eriasjaoludel ühetaoline kohtlemine kogu ühenduses. Seega Need ei kehti need muudel juhtudel ning seega tuleks nende sõnastusest tulenevalt tuleb neid rakendada piirangutega.

uus

(6) Kui mittekäibemaksukohustuslane muudab elukohta ning seoses sellega viiakse uus veovahend üle teise liikmesriiki või tuuakse see tagasi liikmesriiki, kus see algselt käibemaksuvabalt soetati, ei käsitata sellise uue veovahendi soetamist maksustatava tehinguna.

(7) On vaja täpsustada tingimusi, mille korral teenuste osutamine väljaspool ühendust asuvale tegevuskohale, mis kuulub maksukohustuslasele, kes sellena tegutseb, või mittemaksukohustuslasele jääb käibemaksu kohaldamisalast välja.

(8) Käibemaksukohustuslasena registreerimise numbri andmine maksukohustuslasele, kes osutab või saab selliseid teenuseid teises liikmesriigis , mille puhul käibemaksu maksab üksnes klient, ei tohiks mõjutada maksukohustuslase õigust saada ühendusesisese kaupade soetamise korral maksuvabastus.

1777/2005 põhjendus 4 (kohandatud)

uus

(4)(9) Siseturu edasine lõimumine on viinud suurenenud vajaduseni eri liikmesriikides asuvate ettevõtjate piiriülese koostöö järele ja vastavalt nõukogu 25. juuli 1985. aasta määrusele EMÜ nr 2137/85 (Euroopa majandushuvigrupi kohta) [9] asutatud Euroopa majandushuvigruppide arenemiseni;. sSeepärast tuleks sätestada täpsustada , et need Euroopa majandushuvigrupid on samuti maksukohustuslased, kui nad tarnivad kaupu või osutavad teenuseid tasu eest , isegi kui seda tehakse oma liikmetele .

uus

(10) Teatavate tehingute olemust tuleks täpsustada, et tagada suurem õiguskindlus. Arvestades digitaalse fototöötluse ja pabertrükiste printimise järjest keerulisemat tehnilist olemust, on vaja täpsustada tingimusi, mille kohaselt selliseid tarneid tuleks käsitada kaupade tarnimisena või teenuste osutamisena. Lisaks on vaja selgelt määratleda restorani- ja toitlustusteenused, nendevahelised erinevused ning kõnealuste teenuste asjakohane käsitus.

1777/2005 põhjendus 8 (kohandatud)

(8)(11) Teatavad eriteenused, nagu jalgpallivõistluste televisiooniülekandeõiguste andmine, tekstide tõlkimine, käibemaksu tagastamise taotlemise teenused, teatavad vahendusteenused, veovahendite rent ning teatavad elektroonilised teenused, hõlmavad piiriüleseid tegevusi või isegi kolmandates riikides asuvaid ettevõtjaid. Nende teenuste osutamise koht tuleks suurema õiguskindluse huvides selgelt määratleda. Tuleks märkida, et Selguse huvides tuleb elektrooniliselt osutatavate või muude teenustena määratletud teenusteed loetleda, ilma et see moodustaks loetelu ei ole lõplikku ega või täielikku loetelu.

1777/2005 põhjendus 6

(6)(12) Ühelt poolt tuleks kehtestada reegel, et tehingut, mille moodustab üksnes masina kokkupanemine kliendi tarnitud osadest, tuleks käsitada teenuse osutamisena, teiselt poolt tuleb määrata kindlaks kõnealuse teenuse osutamise koht.

1777/2005 põhjendus 5

(5)(13) Optsiooni kui finantsinstrumendi müüki tuleks käsitada teenuste osutamisena optsiooniga seotud aluseks olevatest tehingutest eraldi.

uus

(14) Selleks et tagada maksustatava tehingu toimumiskohaga seotud eeskirjade tõhus kohaldamine, tuleks täpsustada selliseid mõisteid nagu maksukohustuslase ettevõtte asukoht, püsiv tegevuskoht, isiku alaline elu-või asukoht ja peamine elukoht.

1777/2005 põhjendus 18

(185) Tuleb kehtestada eeskirjad kaubatarnete ühetaolise kohtlemise tagamiseks, kui tarnija on ületanud kaugmüügi künnise teise liikmesriiki tarnimisel,.

uus

(16) Tuleb täpsustada, et ühenduses toimuva reisijateveo osa sõltub veovahendite teekonnast, mitte reisijate teekonnast.

1777/2005 põhjendus 17

(17) Kauba ühendusesisesel soetamisel säilitab soetusliikmesriik õiguse soetamine maksustada, ilma et seda mõjutaks teistes liikmesriikides tehingule suhtes kohaldatav käibemaksukord.

uus

(18) Kuna teenuste osutamise kohta käsitlevate eeskirjade korrektne kohaldamine sõltub palju kliendi staatusest, mis peaks tuginema üksnes eeskirjadel, millega määratakse kindlaks, kes on maksukohustuslane ja milline on kliendi õigus- või teovõime, on vaja sätestada, mida tarnija peab kliendilt tõendiks saama.

(19) Kliendi õigus- või teovõime tuleks kindlaks määrata selle alusel, kuidas asjaomasele kliendile osutavaid teenuseid kavatsetakse teenuste osutamise ajal kasutada. Kliendi või tema töötajate erakasutuseks ehk muuks kui äritegevuseks kasutatavaid teenuseid ei tuleks käsitada kui teenuseid, mille on soetanud klient kui maksukohustuslane, kes sellisena tegutseb.

(20) Tuleb tagada, et teatav teenus, mis on saadud äritegevuseks, kuid mida kasutatakse ka eraotstarbel, maksustatakse vaid ühes kohas.

(21) Kui teenuseid osutatakse kliendile, kes asub rohkem kui ühes kohas, tuleks kindlaks teha teenuste saamise koht. Sel juhul on vaja võtta arvesse tingimusi, mille alusel teenuseid osutatakse.

1777/2005 põhjendus 8 (kohandatud)

(8)(22) Teatavad eriteenused, nagu jalgpallivõistluste televisiooniülekandeõiguste andmine, tekstide tõlkimine, käibemaksu tagastamise taotlemise teenused, teatavad vahendusteenused, ja veovahendite rent ning teatavad elektroonilised teenused hõlmavad piiriüleseid tegevusi või isegi kolmandates riikides asuvaid ettevõtjaid. Nende teenuste osutamise koht tuleks suurema õiguskindluse huvides selgelt määratleda. Tuleks märkida, et elektrooniliselt osutatavate või muude teenustena määratletud teenuste loetelu ei ole lõplik ega täielik.

1777/2005 põhjendus 7 (kohandatud)

(7)(23) Kui matuste raames osutatavad eri teenused moodustavad üheainsa teenuse osa, tuleks samuti kehtestada reegel teenuste osutamise koha kindlaksmääramiseks.

uus

(24) On vaja täpsustada, kuidas käsitada ühenduses toimuva reisijateveo osa ajal osutatavaid restorani- ja toitlustusteenuseid ning kõnealuseid teenuseid, mis osutatakse reisijateveo osa väliselt, kuid liikmesriigi territooriumil.

(25) Arvestades, et veovahendi renti käsitlevad eeskirjad sõltuvad selle valdamise või kasutamise kestusest, on vaja mitte ainult määrata kindlaks, milliseid sõidukeid tuleks käsitada veovahenditena, vaid ka täpsustada selliste teenuste osutamise käsitamist juhul, kui üks järjestikune leping järgneb teisele. Ka on vajalik määrata kindlaks koht, kus veovahend tegelikult kliendi käsutusse antakse.

1777/2005 põhjendus 9 (kohandatud)

(9)(26) Teatavatel eriasjaoludel ei tohiks krediit- või deebetkaardi käsitlustasu, mida makstakse seoses kauba tarnimise või teenuse osutamisega, vähendada kauba või teenuse kõnealuse tehingu maksustatavat väärtust.

uus

(27) Tuleb täpsustada, et puhkuseks pakutav majutus, mille suhtes võib kohaldada vähendatud määra, hõlmab kämpingute väljarenditavaid telke, haagis- ja vagunelamuid.

1777/2005 põhjendus 10

(10)(28) Maksuvaba kutse- või ümberõpe peaks hõlmama ka ameti või erialaga seotud õpet, samuti kutsealaste teadmiste omandamiseks või ajakohastamiseks ettenähtud õpet, olenemata kursuse kestusest.

1777/2005 põhjendus 11

(11)(29) Plaatinanooblite suhtes ei peaks kohaldama valuuta, pangatähtede ja müntide maksuvabastust.

uus

(30) Kui osutatakse kaupade impordiga seotud teenuseid, mille väärtus kuulub nende kaupade maksustatava väärtuse hulka, peaks maksuvabastus hõlmama elukoha vahetamise ajal teostatud transporditeenuseid.

1777/2005 põhjendus 12

(12)(31) Kaupadele suhtes, mida ostja veab väljapoole ühendust ja mis on mõeldud veovahendi varustamiseks või tankimiseks ja mida muud kui füüsilised isikud, näiteks avalik-õiguslikud organisatsioonid ja ühingud kasutavad mitteärilistel eesmärkidel, ei tuleks kohaldada eksporditehingute maksuvabastust.

1777/2005 põhjendus 13

(13)(32) Et tagada ühetaolised haldustavad reisijate isiklikus pagasis veetavate kaupade ekspordi puhul maksuvabastuse miinimumväärtuse arvutamiseks, tuleks viimase arvutamisega seonduvad sätted ühtlustada.

uus

(33) Teatavate ekspordina käsitatavate tehingute maksuvabastus peaks kehtima ka elektrooniliselt osutatavate teenuste erikorraga hõlmatud teenuste suhtes.

(34) Nõukogu 25. juuni 2009. aasta määruse (EÜ) nr 723/2009 (Euroopa teadusuuringute infrastruktuuri konsortsiumi (ERIC) käsitleva ühenduse õigusliku raamistiku kohta) [10] kohaselt loodavat organit tuleks käsitada käibemaksuvabastuse andmise eesmärgil rahvusvahelise organisatsioonina üksnes siis, kui ta täidab teatud tingimused. Tuleks kindlaks määrata, millised erijooned tal peavad maksuvabastuse saamiseks olema.

(35) Kaubatarned ja teenuste osutamine diplomaatiliste või konsulaarkokkulepete alusel või tunnustatud rahvusvahelistele asutustele või teatavatele relvajõududele on käibemaksuvabad teatavate piirangute ja tingimuste korral. Selleks et teisest liikmesriigist selliseid tarneid tegev maksukohustuslane saaks veenduda, et vabastuse saamiseks vajalikud tingimused ja piirangud on täidetud, tuleks kehtestada ühtne tõend.

1777/2005 põhjendus 14

(14)(36) Elektroonilisi impordidokumente tuleks samuti tunnustada maksu mahaarvamise õiguse kasutamisel, kui need vastavad samadele nõuetele kui paberil koostatud dokumendid.

uus

(37) Kui kaupade tarnija või teenuste osutaja ettevõtte asukoht on liikmesriigis, kus maks tasumisele kuulub või kus tal on püsiv tegevuskoht ning selle püsiva tegevuskoha inimressursse ja tehnilisi vahendeid kasutatakse selles liikmesriigis tehtavaks tarneks, peaks tarnijal olema kohustus käibemaks tasuda.

(38) Tuleb täpsustada, et kui teenuste osutaja täidab teatavaid tingimusi, saavad liikmesriigid kehtivate meetmete abil taotleda, et klient maksaks käibemaksu.

1777/2005 põhjendus 15

(15)(39) Tuleks määratleda kullaturul lõplikult heakskiidetud investeeringukulla kaalud ning kindlaks määrata ühine kuupäev kuldmüntide väärtuse kindlaksmääramiseks, et tagada ettevõtjate võrdne kohtlemine.

1777/2005 põhjendus 16

(16)(40) Ühenduses asuvatele või elavatele mittemaksukohustuslastele elektroonilisi teenuseid osutavate väljaspool ühendust asuvate maksukohustuslaste suhtes kohaldatav erikord kohaldub teatud tingimustel. Nendele tingimustele mittevastamise tagajärgedest tuleks ettevõtjaid sõnaselgelt teavitada.

uus

(41) Kuna liikmesriigid peavad nõukogu 16. detsembri 2008. aasta direktiivi 2008/118/EÜ (mis käsitleb aktsiisi üldist korda ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 92/12/EMÜ) [11] täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid vastu võtma ning jõustama 1. aprillil 2010, tuleks käesoleva määruse teatud sätteid hakata kohaldama samal kuupäeval.

(42) Teatud muudatused tulenevad direktiivi 2008/8/EÜ vastuvõtmisest. Kuna kõnealused muudatused hõlmavad veovahendite pikaajalise rentimise maksustamist alates 1. jaanuarist 2013, tuleks käesoleva määruse vastavaid sätteid hakata kohaldama samal kuupäeval,

1777/2005

uus

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

SISU

Artikkel 1

Käesolev määrus sätestab direktiivi 2006/112/EÜ I–V jaotise ja VII–XII jaotise direktiivi 77/388/EMÜ artiklite 4, 6, 9, 11, 13, 15, 18, 26b, 26c, 28a ja 28b ning L lisa rakendusmeetmed.

uus

II PEATÜKK

REGULEERIMISALA

(Direktiivi 2006/112/EÜ I jaotis)

Artikkel 2

Järgmist ei käsitata kaupade ühendusesisese soetamisena direktiivi 2006/112/EÜ artikli 2 lõike 1 tähenduses:

a) kui mittemaksukohustuslane viib elukoha vahetamise ajal uued veovahendid üle, tingimusel et tarne ajal ei kohaldatud direktiivi 2006/112/EÜ artikli 138 lõike 2 punkti a kohast vabastust;

b) kui mittemaksukohustuslane toob uue veovahendi tagasi liikmesriiki, kust see algselt tarniti direktiivi 2006/112/EÜ artikli 138 lõike 2 punkti a kohase vabastuse alusel.

Artikkel 3

1. Kui direktiivi 2006/112/EÜ artikli 44 kohane teenuste osutamise koht on väljaspool ühendust, ei kohaldata tehingu suhtes käibemaksu.

2. Selleks et tõendada, et tarne suhtes ei kohaldata käibemaksu, peab tarnija saama kliendilt piisavalt tõendeid, et klient on maksukohustuslane, kes sellena tegutseb, ning et täidetud on üks järgmistest tingimustest:

a) kliendi ettevõtte asukoht on väljaspool ühendust;

b) teenuseid saav püsiv tegevuskoht asub väljaspool ühendust;

c) kõnealuse tegevuskoha puudumisel peab kliendi alaline elu- või asukoht või peamine elukoht olema väljaspool ühendust.

3. Lõikes 2 osutatud tõendid hõlmavad käibemaksukohustuslasena registreerimise numbrit või samaväärset numbrit, mida kasutatakse ettevõtja identifitseerimiseks ja mille on andnud asukohariik, või muid piisavaid tõendeid.

Artikkel 4

1. Kui direktiivi 2006/112/EÜ artikli 59 kohane teenuste osutamise koht on väljaspool ühendust, ei kohaldata tehingu suhtes käibemaksu.

2. Selleks et tõendada, et tarne suhtes ei kohaldata käibemaksu, peab tarnija saama kliendilt piisavalt tõendeid, et klient asub väljaspool ühendust või tema alaline elu- või asukoht või peamine elukoht on väljaspool ühendust.

Artikkel 5

Iga maksukohustuslane, kellel on õigus saada kaupade, v.a uute veovahendite või aktsiisiga maksustatavate toodete, ühendusesisese soetamise korral maksuvabastus kooskõlas direktiivi 2006/112/EÜ artikliga 3, säilitab selle õiguse, isegi kui kõnealuse direktiivi artikli 214 lõike 1 punktide d või e alusel on kõnealusele maksukohustuslasele antud käibemaksukohustuslasena registreerimise number selliste teenuste saamiseks, mille eest tal tuleb käibemaksu maksta, või selliste teenuste osutamiseks teise liikmesriigi territooriumil, mille puhul käibemaksu maksab üksnes teenuse saaja.

1777/2005 (kohandatud)

IIIII PEATÜKK

MAKSUKOHUSTUSLASED JA MAKSUSTATAVAD TEHINGUD

1777/2005

1.JAGU

(Direktiivi 77/388/EMÜ2006/112/EÜ artikkel 4III jaotis)

Artikkel 26

Määruse (EMÜ) nr 2137/85 kohaselt asutatud Euroopa majandushuvigrupp, mis tarnib kaupu või osutab teenuseid tasu eest oma liikmetele või kolmandatele isikutele, on maksukohustuslane direktiivi 77/388/EMÜ2006/112/EÜ artikli 49 lõike 1 tähenduses.

uus

IV PEATÜKK

MAKSUSTATAVAD TEHINGUD

1. JAGU

KAUPADE TARNIMINE

(Direktiivi 2006/112/EÜ artiklid 14–19)

Artikkel 7

1. Järgmist käsitatakse kaubatarnena direktiivi 2006/112/EÜ artikli 14 lõike 1 tähenduses:

a) digitaalne fototöötlus, kui väljaprinditud fotod antakse kliendile;

b) pabertrükiste printimine, kui tarnija annab ka materjalid kliendile.

1777/2005 (kohandatud)

2. JAGU

TEENUSTE OSUTAMINE

(Direktiivi 77/388/EMÜ2006/112/EÜ artikkel 6 artiklid 24–29)

uus

Artikkel 8

1. Direktiivis 2006/112/EÜ osutatud restorani- ja toitlustusteenused tähendavad teenuseid, mis hõlmavad inimtarbimiseks ettenähtud valmis või valmistada tuleva toidu või jookide või mõlema pakkumist ja piisavaid tugiteenuseid, et neid saaks kohe tarbida. Toidu ja jookide või mõlema pakkumine moodustab üksnes osa tervikust ning märkimisväärne osa on teenustel. Restoraniteenused hõlmavad asjaomaste teenuste osutamist teenuste osutaja tegevuskohas ja toitlustusteenused hõlmavad asjaomaste teenuste osutamist väljaspool teenuste osutaja tegevuskohta.

2. Valmis või valmistada tuleva toidu või jookide või mõlema pakkumist koos transpordiga või ilma ei käsitata lõike 1 tähenduses restorani- ja toitlustusteenusena, kui ei osutata muid tugiteenuseid.

Artikkel 9

Kui toitu ja jooke pakub üks maksukohustuslane ning nende kohest tarbimist võimaldavaid tugiteenused pakub samale kliendile teine maksukohustuslane, hinnatakse iga kaubatarnet ja teenuse osutamist eraldi, lähtuvalt konkreetsest olukorrast, tingimusel et ei ole tõendeid seaduserikkumise kohta.

1777/2005 (kohandatud)

Artikkel 1110

1. Direktiivis 77/388/EMÜ2006/112/EÜ artikli 9 lõike 2 punkti e kaheteistkümnendas taandes ja L lisas nimetatud elektrooniliselt osutatavad teenused hõlmavad teenuseid, mida osutatakse Interneti või muu arvutivõrgu kaudu ning mille laadist tingituna osutatakse neid peamiselt automaatselt ja minimaalse inimsekkumisega ning mida infotehnoloogia abita osutada ei saaks.

2. Lõige 1 hõlmab eelkõige järgmisi Interneti või muu arvutivõrgu kaudu osutatavaid teenuseid:

1777/2005

a) digitaaltoodete tarnimine üldiselt, sealhulgas tarkvara ja tarkvara muudatused või täiendid täiustatud versioonid;

b) teenused, mis pakuvad või toetavad ettevõtja või isiku esitlemist arvutivõrgus, näiteks veebisaidil või veebileheküljel;

c) teenused, mida arvuti automaatselt osutab Interneti või muu arvutivõrgu kaudu vastuseks teatavate andmete sisestamisele teenuse saaja poolt;

d) tasu eest õiguse andmine tasu eest panna kaup või teenus müüki internetipoena tegutsevale veebileheküljele, kus potentsiaalsed ostjad teevad oma pakkumised automaatse protseduuri kaudu ning kus mõlemale osapoolele antakse müügi toimumisest teada automaatselt saadetava e-posti teel;

e) teabe või interaktiivsete tegevuste internetiteenusedte pakett, milles telekommunikatsioonil on abistav ja teisejärguline osa (st ei piirdu internetiühendusega ning sisaldavad muid elemente, nagu näiteks leheküljed, millelt pääseb ligi uudistele, ilmateatele või reisiinfole; mängusaidid; veebisaitide majutus, juurdepääs internetipõhistele suhtluskanalitele; jne);

f) I lisas loetletud teenused.

1777/2005 (kohandatud)

Artikkel 12

3. Direktiivi 77/388/EMÜ artikli 9 lõike 2 punkti e kaheteistkümnes taaneLõige 1 ei hõlma eelkõige järgmisti kaupu ja teenuseid :

1.a) direktiivi 77/388/EMÜ artikli 9 lõike 2 punkti e üheteistkümnendas taandes nimetatud raadio- ja televisiooniringhäälinguteenused;

2.b) telekommunikatsiooniteenuseddirektiivi 77/388/EMÜ artikli 9 lõike 2 punkti e kümnenda taande tähenduses;

3. järgmised kaubatarned ja järgmiste teenuste osutamine:

1777/2005

a)c) kaubad, mille tellimus esitatakse ja mille tellimust töödeldakse elektrooniliselt;

b)d) CD-ROMid, disketid ja muud materiaalsed andmekandjad;

c)e) trükised, näiteks raamatud, teabelehed, ajalehed või ajakirjad;

1777/2005 (kohandatud)

d)f) CDd, ja helikassetid;

e)g) videokassetid, ja DVDd;

1777/2005

f)h) mängud CD-ROMil;

g)i) e-posti teel kliente nõustavate spetsialistide, näiteks juristide ja finantskonsultantide teenused;

h)j) koolitusteenused, mille puhul õpetaja edastab kursuse sisu Interneti või muu arvutivõrgu (kauglingi) kaudu;

i)k) off-line arvutiseadmete võrguvälised parandusteenused;

j)l) off-line võrguvälised andmebaasiteenused;

k)m) reklaamiteenused, näiteks ajalehtedes, plakatitel ja televisioonis;

l)n) kasutajatoe teenused telefoni teel;

m)o) koolitusteenused, mis hõlmavad üksnes kirjavahetuse teel toimuvat õpet, näiteks posti teel toimuvad kursused;

n)p) tavapärased oksjoniteenused, mis vajavad otsest inimsekkumist, olenemata sellest, kuidas pakkumisi tehakse;

o)q) videokomponendiga telefoniteenused ehk videofoniteenused;

p)r) Interneti- ja WWW-ühendus veebiühendus;

q)s) Interneti teel pakutavad telefoniteenused.

Artikkel 11

Kui maksukohustuslane üksnes paneb kokku masina, mille kõik osad on talle hankinud klient, käsitatakse sellist tehingut teenuste osutamisena direktiivi 2006/112/EÜ artikli 24 lõike 1 tähenduses.

uus

Artikkel 12

Materiaalse vallasasjaga tehtavat tööd, mis hõlmab pabertrükiste printimist, kui kasutatakse materjale, mis tarnija annab kliendile, käsitatakse teenuste osutamisena direktiivi 2006/112/EÜ artikli 24 lõike 1 tähenduses.

1777/2005

Artikkel 313

1. Sellise optsiooni müük, mis kuulub direktiivi 77/388/EMÜ2006/112/EÜ artikli 13135 lõike 1 B osa punkti df viienda taande reguleerimisalasse, on teenuste osutamine kõnealuse direktiivi artikli 624 lõike 1 tähenduses. Sellist teenuste osutamist käsitletakse teenuste aluseks olevatest tehingutest eraldi.

1777/2005

2. Kui maksukohustuslane üksnes paneb kokku masina, mille kõik osad on talle hankinud klient, käsitatakse sellist tehingut teenuste osutamisena direktiivi 77/388/EMÜ artikli 6 lõike 1 tähenduses.

IIIV PEATÜKK

MAKSUSTATAVATE TEHINGUTE KOHT

uus

1. JAGU

MÕISTED

Artikkel 14

1. Direktiivi 2006/112/EÜ kohane maksukohustuslase ettevõtte asukoht on koht, kus võetakse vastu olulisi otsuseid kõnealuse ettevõtte üldise juhtimise kohta ning kus on juhatuse asukoht. See võib erineda maksukohustuslase tegevuskohast.

2. Ettevõtte asukoha kindlaksmääramisel võetakse arvesse järgmisi tegureid:

a) ettevõtte registrijärgne asukoht;

b) ettevõtte juhatuse asukoht;

c) koht, kus ettevõtte juhtkond kohtub;

d) koht, kus lepitakse kokku üldised põhimõtted.

3. Ettevõtte asukoha kindlaksmääramisel võidakse arvesse võtta järgmisi tegureid:

a) ettevõtte juhtide elukoht;

b) koht, kus toimuvad üldkoosolekud;

c) koht, hoitakse haldus- ja raamatupidamisdokumente;

d) koht, kus asuvad ettevõtte peamised pangakontod;

e) muud tegurid, kui need on asjakohased.

4. Üksnes postiaadressi olemasolu ei saa käsitada maksukohustuslase ettevõtte asukohana, välja arvatud siis, kui see vastab lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud nõuetele.

Artikkel 15

1. Direktiivi 2006/112/EÜ artiklites 44 ja 45 osutatud püsiv tegevuskoht on mis tahes tegevuskoht, mis on piisavalt suur ja kus on alaliselt piisavalt inimesi ja tehnilisi vahendeid, et

a) saada ja kasutada talle osutatavaid teenuseid, mis on hõlmatud direktiivi 2006/112/EÜ artikliga 44;

b) osutada teenuseid, mis on hõlmatud direktiivi 2006/112/EÜ artikliga 45;

Artikkel 16

Direktiivis 2006/112/EÜ osutatud alaline elu- või asukoht on füüsilise isiku (olenemata sellest, kas ta on maksukohustuslane) aadress, mis on kantud rahvastikuregistrisse või sarnasesse registrisse või selle puudumisel on isik esitanud selle aadressi asjaomasele maksuhaldurile, v.a, kui on tõendeid, et esitatud aadress ei kajasta tegelikkust.

Artikkel 17

Direktiivi 2006/112/EÜ kohane isiku peamine elukoht on koht, kus füüsiline isik (olenemata sellest, kas ta on maksukohustuslane) teenuse osutamise ajal peamiselt elab ja millega teda seovad isiklikud või tööalased sidemed, millest ilmneb kõnealuse isiku märkimisväärne seos tema elukohaga. Kui sellisid sidemeid on rohkem kui ühes riigis või kui puuduvad tööalased sidemed, määratakse tavaline elukoht kindlaks isiklike sidemete alusel.

1777/2005 (kohandatud)

12 JAGU

KAUBATARNE KOHT

(Direktiivi 77/388/EMÜ2006/112/EÜ artikli 9 lõige 1 artiklid 31–39)

Artikkel 2218

Kui kalendriaasta jooksul ületatakse direktiivi 77/388/EMÜ2006/112/EÜ artikli 28b B osa lõike 234 aluselkohast liikmesriigi sätestatudkohaldatavat künnist, ei muuda kõnealuse direktiivi artikkeli 28b B osa33 sama kalendriaasta jooksul tarnitud selliste muude kui aktsiisiga maksustatavate toodete tarnete kohta, miskui tarneid tehaksetoimuvad enne seda, kui liikmesriigi poolt samale kalendriaastale suhtes kohaldatav künnis ületatakse, tingimusel et täidetakse kõik järgmised tingimused tarnija:

a) tarnija ei ole kasutanud kõnealuse direktiivi artikli 28b B osa34 lõikes 34 sätestatud valikut ega;

b) tema kaubatarnete väärtus ei ületanud ole künnist ületanud eelmise kalendriaasta jooksul.

Seevastu muudab direktiivi 77/388/EMÜ2006/112/EÜ artikkeli 28b B osa33 järgmiste lähetamise või veo sihtliikmesriigis tehtud tarnete kohta:

a) tarne kaubatarne , millega ületati liikmesriigis vastavalt direktiivi 77/388/EMÜ artikli 28b B osa lõike 2 esimesele taandele jooksval aastal kohaldatav künnis sama kalendriaasta jooksul;

b) kõik edaspidised tarned kaubatarned samal kalendriaastal selles liikmesriigis;

c) kalendriaastale, mil toimus punktis a osutatud sündmus, järgneva kalendriaasta jooksul selles liikmesriigis toimuvad kaubatarned tarned.

uus

Artikkel 19

Direktiivi 2006/112/EÜ artikli 37 kohane ühenduses toimuva reisijateveo osa määratakse kindlaks veovahendi teekonna alusel.

1777/2005 (kohandatud)

VIII PEATÜKK3. JAGU

ÜLEMINEKUMEETMED KAUPADE ÜHENDUSESISESE SOETAMISE KOHT

1777/2005

(Direktiivi 77/388/EMÜ2006/112/EÜ artiklid 28a ja 28b40, 41 JA 42)

Artikkel 2120

Kui kaup soetatakse ühendusesiseselt direktiivi 77/388/EMÜ2006/112/EÜ artikli 28a20 tähenduses, on käibemaksustamise õigus kaupade lähetamise või veo sihtliikmesriigil, ilma et seda mõjutaks tehingu käibemaksustamine kaupade lähetamise või veo alguse liikmesriigis.

1777/2005 (kohandatud)

Kui kaupade tarnija taotleb selle käibemaksu korrigeerimist, mille kohta ta on esitanud arve ja deklaratsiooni kaupade lähetamise või veo alguse liikmesriigile, vaatab kaupade lähetamise või veo alguse liikmesriik taotluse läbi vastavalt oma eeskirjadele.

2.4. JAGU

TEENUSTE OSUTAMISE KOHT

(Direktiivi 77/388/EMÜ2006/112/EÜ artikli 9 lõige 2 artiklid 43–59)

uus

1. Alajagu

Kliendi staatus

Artikkel 21

1. Kui teenuste osutamise koht sõltub sellest, kas klient on maksukohustuslane, määratakse kliendi staatus kindlaks direktiivi 2006/112/EÜ III jaotise alusel.

2. Kui tarnija on ühenduses asuva kliendi puhul teinud kindlaks, et tegemist on maksukohustuslasega, on ta käitunud heas usus, kui ta on täitnud kõik järgmised nõuded:

a) ta on kindlaks teinud, et klient on maksukohustuslane, lähtudes kliendi esitatud käibemaksukohustuslasena registreerimise numbrist või muudest tõenditest, millest ilmneb, et klient on maksukohustuslane, või mittemaksukohustuslasest juriidiline isik, kes on registreeritud käibemaksukohustuslasena;

b) ta on saanud kinnituse käibemaksukohustuslasena registreerimise numbri või kliendi antud muude tõendite kehtivuse kohta;

c) ta on piisavalt kontrollinud kliendi esitatud teabe õigsust, lähtudes kehtivatest turvanõuetest.

3. Kui tarnija on väljaspool ühendust asuva kliendi puhul kindlaks teinud, et tegemist on maksukohustuslasega, on ta käitunud heas usus, kui ta on saanud tõendi (kui see on juba kättesaadav), mille on väljastanud kliendi pädevad maksuhaldurid ja mis tõendab, et klient tegeleb majandustegevusega, mis võimaldab saada käibemaks tagasi nõukogu direktiivi 86/560/EMÜ [12] kohaselt, või ta on täitnud mõned või kõik järgmised nõuded:

a) tal on olemas käibemaksukohustuslasena registreerimise number või sarnane number, mille asukohariik on kliendile andnud ja mida kasutatakse ettevõtete identifitseerimiseks;

b) tal on olemas väljatrükid, mis on tehtud kliendi pädeva maksuhalduri asjaomasest veebisaidist ja mis kinnitavad kliendi maksukohustuslase staatust;

c) tal on olemas kliendilt saadud tellimisvorm, millel on kirjas ettevõtte aadress ja ettevõtte registreerimise number

d) tal on kliendi veebilehelt saadud tõendid, mis kinnitavad, et klient tegeleb majandustegevusega.

Artikkel 22

Mittemaksukohustuslasest juriidiline isik, kes on käibemaksukohustuslane direktiivi 2006/112/EÜ artikli 214 lõike 1 punkti b kohaselt, kuna ta maksab ühendusesisese soetamise korral käibemaksu, on maksukohustuslane kõnealuse direktiivi artikli 43 tähenduses.

2. Alajagu

Kliendi õigus- või teovõime

Artikkel 23

Kui maksukohustuslane või mittemaksukohustuslasest juriidiline isik, keda käsitatakse maksukohustuslasena, soetab teenuseid enda või oma töötajate erakasutuseks ehk muuks kui majandustegevuseks, ei käsitata teda direktiivi 2006/112/EÜ artikli 44 kohaldamisel maksukohustuslasena, kes sellena tegutseb. Kõnealust isikut käsitatakse teenuste osutamise kohta käsitlevate eeskirjade kohaldamisel mittemaksukohustuslasena.

Tarnija võtab osutatavate teenuste iseloomu arvesse, et hinnata, kas tema klient tegutseb maksukohustuslasena. Kui teenuste iseloomu tõttu tekib kahtlus, kas need on ette nähtud majandustegevuseks, on võimalik, et tarnija peab saama kliendilt kinnituse soetatud teenuste kavandatava kasutuse kohta.

Artikkel 24

Kui hinnatakse teenuse kasutamise eesmärki, mis on vajalik, et teha kindlaks teenuse osutamise koht, võetakse arvesse üksnes teenuse osutamise ajal eksisteerivaid tingimusi. Soetatud teenuste kasutamise eesmärgi järgnev muutumine ei mõjuta teenuse osutamise koha kindlaksmääramist, tingimusel et ei ole tõendeid seaduserikkumise kohta.

Artikkel 25

Kui teatav teenus on ette nähtud nii kliendi äritegevuseks kui ka erakasutuseks, kuulub sellise teenuse osutamine direktiivi 2006/112/EÜ artikli 44 reguleerimisalasse.

3. Alajagu

Kliendi asukoht

Artikkel 26

Kui vastavalt direktiivi 2006/112/EÜ artiklile 44 maksustatakse teenuse osutamist kliendi ettevõtte asukohas või tegevuskoha puudumisel kliendi alalises elu- või asukohas või peamises elukohas, teeb teenuse osutaja kõnealuse koha kindlaks kliendilt saadud teabe alusel ning kontrollib seda teavet.

Selline teave võib hõlmata kliendi poolt edastatud käibemaksukohustuslasena registreerimise numbrit.

Artikkel 27

1. Kui vastavalt direktiivi 2006/112/EÜ artikli 56 lõikele 2 maksustatakse teenuse osutamist kliendi ettevõtte asukohas või tegevuskoha puudumisel kliendi alalises elu- või asukohas või peamises elukohas, teeb teenuse osutaja kõnealuse koha kindlaks kliendilt saadud faktilise teabe alusel ning kontrollib seda teavet kehtivate turvameetmete abil.

2. Kui vastavalt direktiivi 2006/112/EÜ artiklitele 58 ja 59 maksustatakse teenuse osutamist kliendi ettevõtte asukohas või tegevuskoha puudumisel kliendi alalises elu- või asukohas või peamises elukohas, teeb teenuse osutaja kõnealuse koha kindlaks kliendilt saadud faktilise teabe alusel ning kontrollib seda teavet kehtivate turvameetmete abil.

Artikkel 28

1. Kui teenuste osutamine maksukohustuslasele või juriidilisest isikust mittemaksukohustuslasele, keda käsitatakse maksukohustuslasena, kuulub direktiivi 2006/112/EÜ artikli 44 reguleerimisalasse ning asjaomase maksukohustuslase ettevõtte asukoht või tegevuskoht või tema alaline elu- või asukoht või peamine elukoht on rohkem kui ühes riigis, maksustatakse selliseid teenuseid kohas, kus on kliendi ettevõtte asukoht.

Juhul kui neid teenuseid osutatakse maksukohustuslase püsivale tegevuskohale, mis asub mujal kui kliendi ettevõtte asukohas, maksustatakse selliseid teenuseid kõnealuses kohas.

2. Teenuseid saava maksukohustuslase ülesanne on määrata kindlaks lõikes 1 osutatud teenuste osutamise koht, v.a siis, kui on tõendeid seaduserikkumise kohta.

3. Hinnates, kas teenuseid tegelikkuses osutatakse püsivale tegevuskohale, pöörab maksukohustuslane tähelepanu eelkõige järgmisele:

a) kas lepingus või tellimisvormil on näidatud püsiv tegevuskoht kui teenuste saaja;

b) kas püsiv tegevuskoht on majandusüksus, kes maksab teenuste eest või kes tegelikult kulud kannab;

c) teenuste iseloom ja kasutamine, kui see võimaldab teha kindlaks konkreetne püsiv tegevuskoht / konkreetsed püsivad tegevuskohad, kellele teenust osutatakse.

4. Kui arvel märgitud kliendi käibemaksukohustuslasena registreerimise number on sama kui püsiva tegevuskoha liikmesriigis väljastatud number, käsitatakse teenuseid kui kõnealusele püsivale tegevuskohale osutatud teenuseid, v.a kui tõestatakse vastupidist.

Artikkel 29

Kui direktiivi 2006/112/EÜ artikli 44 kohaseid teenuseid osutatakse maksukohustuslasele sellise lepingu alusel, mis hõlmab mitmes kohas kasutatavaid mitmeid teenuseid, maksustatakse teenuste osutamine kohas, kus on kliendi ettevõtte asukoht.

Kui sellise lepinguga hõlmatud mõni teenus on tegelikult ette nähtud püsiva tegevuskoha jaoks, maksustatakse kõnelauseid teenuseid püsiva tegevuskoha asukohas.

Artikkel 30

1. Kui direktiivi 2006/112/EÜ artikli 56 lõike 2 kohaseid teenuseid osutatakse mittemaksukohustuslasele, kelle ettevõtte asukoht või tegevuskoht või tegevuskoha puudumisel alaline elu-või asukoht või peamine elukoht asub rohkem kui ühes kohas, eelistatakse kõnealuste teenuste osutamise koha kindlakstegemisel lähtuda kohast, mis tagab kõige paremini, et maksustamine toimub teenuste tegeliku kasutamise kohas.

2. Kui direktiivi 2006/112/EÜ artiklite 58 ja 59 kohaseid teenuseid osutatakse mittemaksukohustuslasele, kelle ettevõtte asukoht või tegevuskoht või tegevuskoha puudumisel alaline elu- või asukoht või peamine elukoht asub rohkem kui ühes kohas, eelistatakse kõnealuste teenuste osutamise koha kindlakstegemisel lähtuda kohast, mis tagab kõige paremini, et maksustamine toimub teenuste tegeliku kasutamise kohas.

4. Alajagu

Üldreeglite alla kuuluvate teenuste osutamine

1777/2005

Artikkel 731

Kui kolmandas riigis asuv asutus pakub jalgpallivõistluste televisiooniülekandeõiguste andmise teenust ühenduses asuvatele maksukohustuslastele, kuulub see tehing direktiivi 77/388/EMÜ2006/112/EÜ artikli 9 lõike 2 punkti e44 esimese taande alla.

Artikkel 832

Selliste teenuste osutamine, mille käigus taotletakse käibemaksu tagastamist või käibemaks tagastatakse nõukogu direktiivi 79/1072/EMÜ2008/9/EÜ [13] alusel, kuulub direktiivi 77/388/EMÜ2006/112/EÜ artikli 9 lõike 2 punkti e kolmanda taande44 alla.

Artikkel 433

1777/2005 (kohandatud)

uus

Kui matuse korraldamise raames osutatavad teenused moodustavad ühe teenuse, kuuluvad naeed direktiivi 77/388/EMÜ2006/112/EÜ artikli 9 lõike 144 reguleerimisalasse, kui neid osutatakse maksukohustuslasele, kes sellena tegutseb, või mittemaksukohustuslasest juriidilisele isikule, keda käsitatakse maksukohustuslasena, ning sellised teenused kuuluvad kõnealuse direktiivi artikli 45 reguleerimisalasse, kui neid osutatakse mittemaksukohustuslasele .

Artikkel 634

Kirjaliku tõlke teenused teenuste osutamine kuuluvadb direktiivi 77/388/EMÜ2006/112/EÜ artikli 9 lõike 2 punkti e44 alla , kui neid osutatakse maksukohustuslasele, kes sellena tegutseb, või mittemaksukohustuslasest juriidilisele isikule, keda käsitatakse maksukohustuslasena, ning kõnealuse direktiivi artikli 45 alla, kui selliseid teenuseid osutatakse mittemaksukohustuslasele .

uus

5. Alajagu

Vahendajate osutatavad teenused

Artikkel 35

Kui teise isiku nimel või eest tegutsevad vahendajad osutavad muid kinnisasjadega seotud teenuseid kui ekspertide ja kinnisvaramaaklerite teenuseid, kuulub see:

a) direktiivi 2006/112/EÜ artikli 44 reguleerimisalasse, kui teenuseid osutatakse maksukohustuslasele;

b) kõnealuse direktiivi artikli 46 reguleerimisalasse, kui teenuseid osutatakse mittemaksukohustuslasele.

1777/2005 (kohandatud)

Artikkel 936

Direktiivi 77/388/EMÜ2006/112/EÜ artiklis 9 lõike 2 punkti e46 seitsmendas taandes nimetatud vahendajate teenuste osutamise alla kuuluvad nii teenuse saaja nimel ja arvel eest kui ka teenuse teenuste osutaja nimel ja arvel tegutsevate vahendajate teenused.

6. Alajagu

Kultuuri-, kunsti-, spordi-, teadus-, haridus-, meelelahutusteenuste ja muude sarnaste teenuste osutamine, veoga seotud kõrvalteenuste osutamine ning vallasasja hindamine või töö vallasasjaga

Artikkel 537

Käesoleva määruse artikli 3 lõikes 2 määratletud Kui maksukohustuslane üksnes paneb kokku masina, mille kõik osad on talle hankinud klient, määratakse mittemaksukohustuslasele teenuste osutamise koht määratakse kindlaks kooskõlas direktiivi 77/388/EMÜ2006/112/EÜ artikliga 9 lõike 2 punktiga c või artikli 28b F osaga54, välja arvatud juhul, kui kokkupandavad kaubad muutuvad kinnisasja osaks.

uus

7. Alajagu

Restorani- ja toitlustusteenuste osutamine (ka veovahendis)

Artikkel 38

Direktiivi 2006/112/EÜ artikli 57 kohane ühenduses toimuva reisijateveo osa määratakse kindlaks veovahendi teekonna alusel.

Artikkel 39

Kui restorani- ja toitlustusteenuseid osutatakse ühenduses toimuva reisijateveo osana, kuuluvad need teenused direktiivi 2006/112/EÜ artikli 57 reguleerimisalasse.

Kui restorani- ja toitlustusteenuseid osutatakse väljaspool sellist reisijateveo osa, kuid liikmesriigi territooriumil, kuuluvad need teenused kõnealuse direktiivi artikli 55 reguleerimisalasse.

Artikkel 40

Kui osutatakse teatavat restorani- või toitlustusteenust ja osaliselt toimub see reisijateveo ühenduses toimuva osana ning osaliselt väljaspool sellist reisijateveo osa, kuid liikmesriigi territooriumil, määratakse sellise teenuse osutamise koht kindlaks teenuse osutamise alguses.

8. Alajagu

Veovahendite rent

Artikkel 41

1. Direktiivi 2006/112/EÜ artikli 56 punktis g ja artiklis 59 osutatud veovahendid hõlmavad mootoriga ja mootorita sõidukeid, ning muid vahendeid ja seadmeid, mis on ette nähtud inimeste või asjade vedamiseks ühest kohast teise ja mida võidakse tõmmata või lükata sõidukite abil ning mis on tavaliselt veoks kavandatud ja ka tegelikkuses sobivad selleks.

2. Lõiget 1 kohaldatakse eelkõige järgmise suhtes:

a) maismaasõidukid, nt autod, mootorrattad, rattad, kolmerattalised sõidukid ja haagiselamud, v.a kui need on maa külge kinnitatud;

(b) haagised ja poolhaagised;

c) raudteevagunid;

d) laevad;

e) õhusõidukid;

f) haigete või vigastatute veoks ettenähtud sõidukid;

g) põllumajandustraktorid ja muud põllutöömasinad;

h) sõjaväe-ja jälitussõidukid või tsiviilkaitse sõidukid, mis on ette nähtud muuks eesmärgiks kui lahingutegevus;

i) mehhaaniliselt või elektrooniliselt liikuvad invasõidukid.

3. Lõiget 1 ei kohaldata konteinerite suhtes.

Artikkel 42

1. Direktiivi 2006/112/EÜ artiklis 56 osutatud rentimise objektiks oleva veovahendi jätkuva valdamise või kasutamise kestus määratakse kindlaks pooltevahelise lepingulise kokkuleppe alusel, sh vaikiva kokkuleppe alusel. Leping on eeldus, mida võib ümber lükata faktide või seaduse abil, et teha kindlaks jätkuva valdamise või kasutamise tegelik kestus.

Kui lepingus sätestatud rendiperioodi ületatakse selgeks tehtud asjaoludel, mis on väljaspool lepingupoolte kontrolli, ei mõjuta see veovahendite valdamise või kasutamise kehtestatud kestust.

2. Kui veovahendi rentimine on hõlmatud kahe või rohkema järjestikuse lepinguga, mis on sõlmitud samade lepingupoolte vahel, või kui lepingutevaheline aeg on kaks päeva või lühem, võetakse lepingukohase veovahendi jätkuva valdamise või kasutamise kestuse puhul arvesse eelmiste lepingutega ettenähtud kõnealuse veovahendi valdamist või kasutamist.

Veovahendi lepingukohase jätkuva valdamise või kasutamise kestuse puhul ei võeta arvesse kõnealuse veovahendi järgnevate lepingute kohase jätkuva valdamise või kasutamise kestust, tingimusel et ei ole tõendeid seaduserikkumise kohta.

3. Kui rendilepingutega hõlmatud veovahendid ei ole samad, määratakse iga veovahendi iga lepingukohase jätkuva valdamise või kasutamise kestus kindlaks eraldi, tingimusel et ei ole tõendeid seaduserikkumise kohta.

Artikkel 43

Kui veovahendite rentimine kuulub direktiivi 2006/112/EÜ artikli 56 lõike 1 reguleerimisalasse, on veovahendi tegelikult kliendi käsutusse andmise koht see koht, kus veovahendid asuvad, kui klient need füüsiliselt enda valdusesse saab.

1777/2005 (kohandatud)

9. Alajagu

Teenuste osutamine väljaspool ühendust asuvatele mittemaksukohustuslastele

Artikkel 644

Kirjaliku tõlke teenused teenuste osutamine kuuluvadb direktiivi 77/388/EMÜ2006/112/EÜ artikli 9 lõike 2 punkti e59 punkti c alla.

Artikkel 10

Haagised, poolhaagised ja raudteevagunid on veovahendid direktiivi 77/388/EMÜ artikli 9 lõike 2 punkti e kaheksanda taande tähenduses.

1777/2005

IVVI PEATÜKK

MAKSUSTATAV VÄÄRTUS

(Direktiivi 77/388/EMÜ2006/112/EÜ artikkel 11VII jaotis)

Artikkel 1345

Kui kaupade tarnija või teenuste osutaja seab krediit- või deebetkaardiga maksmise tingimuseks, et klient maksab talle või mõnele teisele ettevõtjale teatud summa ning kui koguhind, mis kliendil tuleb tasuda, jääb makseviisist olenemata samaks, arvestatakse nimetatud summa tarnitud kaupade või osutatud teenuste maksustatava väärtuse sisse vastavalt direktiivi 77/388/EMÜ2006/112/EÜ artiklitele 73–80.

uus

VII PEATÜKK

MÄÄRAD

Artikkel 46

Direktiivi 2006/112/EÜ III lisa punktis 12 osutatud puhkuseks pakutav majutus hõlmab kämpingute väljarenditavaid telke, maa külge kinnitatud haagiselamuid ja vagunelamuid.

1777/2005

VVIII PEATÜKK

MAKSUVABASTUS

1. JAGU

1777/2005 (kohandatud)

MAKSUVABASTUS TEATAVATE AVALIKKUSE HUVIDES TEOSTATAVATE TEGEVUSTE PUHUL

1777/2005

(Direktiivi 77/388/EMÜ2006/112/EÜ artikkel 13artiklid 132, 133 ja 134)

Artikkel 1447

Direktiivi 77/388/EMÜ artikli 13 A osa lõike 1 punktis i2006/112/EÜ artikli 132 lõike 1 punktis i nimetatud “kutse- või ümberõpe” hõlmab ameti või erialaga seotud õpet, samuti kutsealaste teadmiste omandamiseks või täiendamiseks ettenähtud õpet. Kursuse kestusel ei ole tähtsust õppe liigitamisel kutse- või ümberõppeks.

2. JAGU

1777/2005 (kohandatud)

MAKSUVABASTUS MUUDE TEGEVUSTE PUHUL

1777/2005

(Direktiivi 2006/112/EÜ artiklid 135–137)

Artikkel 1548

Direktiivi 77/388/EMÜ2006/112/EÜ artikli 13 B osa punkti d alapunktis 4135 lõike 1 punktis e nimetatud maksuvabastus ei hõlma plaatinanoobleid.

uus

3. JAGU

IMPORDI MAKSUVABASTUS

(Direktiivi 2006/112/EÜ artiklid 143–145)

Artikkel 49

Direktiivi 2006/112/EÜ artiklis 144 osutatud vabastust kohaldatakse selliste veoteenuste suhtes, mis on seotud vallasasjade impordiga tingituna elukoha vahetamisest.

1777/2005

2.4. JAGU

1777/2005 (kohandatud)

EKSPORDI MAKSUVABASTUS

1777/2005

(Direktiivi 77/388/EMÜ2006/112/EÜ artikkel 15 artiklid 146 ja 147)

Artikkel 1650

Direktiivi 77/388/EMÜ2006/112/EÜ artikli 15 punkti 2 esimeses alalõigus146 lõike 1 punktis b nimetatud “erakasutuseks ettenähtud veovahendid” hõlmabvad veovahendeid, mida kasutavad mitteärilistel eesmärkidel muud isikud kui füüsilised isikud, näiteks avalik-õiguslikud organisatsioonid kõnealuse direktiivi artikli 4 lõike 513tähenduses ja ühingud.

Artikkel 1751

1777/2005 (kohandatud)

Selleks et määrata kindlaks, kas liikmesriigi poolt vastavalt direktiivi 77/388/EMÜ2006/112/EÜ artikli 15 punkti 2 teise alalõigu kolmandale taandele147 lõike 1 punktile c sätestatud künnis, mis on reisijate isiklikus pagasis veetavate kaupade tarne puhul maksuvabastuse andmise tingimus , on ületatud peab arvutus põhinema arvel märgitud väärtusel. Mitmete kaupade koguväärtust võib kasutada üksnes siis, kui kõik kaubad on esitatud samal arvel, mille on väljastanud sama maksukohustuslane, kes tarnib kaupa samale kliendile.

uus

5. JAGU

EKSPORDITEHINGUTENA KÄSITATAVATE TEHINGUTE MAKSUVABASTUSED

(Direktiivi 2006/112/EÜ artiklid 151 JA 152)

Artikkel 52

Direktiivi 2006/112/EÜ artikliga 151 ettenähtud vabastust kohaldatakse elektrooniliselt osutatavate teenuste suhtes, isegi kui neid osutab maksukohustuslane, kelle suhtes kohaldatakse kõnealuse direktiivi artiklitega 357–369 ettenähtud elektrooniliselt osutatavate teenuste erikorda.

Artikkel 53

1. Euroopa teadusuuringute infrastruktuuri konsortsiumina loodav organ vastab direktiivi 2006/112/EÜ artikli 143 punkti g ja artikli 151 lõike 1 esimese lõigu punkti b kohasele rahvusvahelise organisatsioonile, kui ta täidab järgmised tingimused:

a) ta on eraldiseisev juriidiline isik, kellel on täielik õigusvõime;

b) ta on loodud ühenduse õiguse kohaselt ja tema suhtes kehtivad ühenduse õigusaktid;

c) tema liikmeteks on liikmesriigid ning vajaduse korral kolmandad riigid ja valitsustevahelised organisatsioonid, kuid mitte eraõiguslikud organisatsioonid;

d) tal on konkreetsed ja seadusjärgsed eesmärgid, mida saavutatakse koos ja mis on oma olemuselt mittemajanduslikud;

2. Direktiivi 2006/112/EÜ artikli 143 punktiga g ja artikli 151 lõike 1 esimese lõigu punktiga b ettenähtud vabastust kohaldatakse Euroopa teadusuuringute infrastruktuuri konsortsiumi suhtes, kui vastuvõttev liikmesriik tunnistab teda rahvusvahelise organisatsioonina.

Sellise vabastuse piirmäärad ja tingimused sätestatakse Euroopa teadusuuringute infrastruktuuri konsortsiumi liikmete vahelises lepingus või peakorterilepingus. Kui kaupu ei lähetata ega veeta väljapoole seda liikmesriiki, kus toimub kaubatarne, ning teenuste puhul võib maksuvabastust rakendada käibemaksu tagastamise kaudu vastavalt direktiivi 2006/112/EÜ artikli 151 lõikele 2.

Artikkel 54

1. Kui kaubatarnete või teenuste saaja asub ühenduses, kuid mitte selles liikmesriigis, kus tarne või teenuse osutamine toimub, kasutatakse käesoleva määruse II lisas esitatud ühtset käibemaksust ja aktsiisist vabastamise tõendit, lähtudes kõnealuses lisas esitatud selgitavatest märkustest, tõendina, et kaubatarnete või teenuste saajal on õigus saada sellist direktiivi 2006/112/EÜ artikli 151 kohast vabastust.

2. Lõikes 1 osutatud tõendil peab olema vastuvõtva liikmesriigi pädeva asutuse tempel. Kui kaubad või teenused on ette nähtud ametlikuks kasutamiseks, võivad liikmesriigid siiski enda sätestatud tingimustel teha kaubatarnete või teenuste saajale erandi nõudest, et tõendil peab tempel olema.

Liikmesriigid teavitavad komisjoni, milline talitus vastutab tõendile templi panemise eest ning mil määral nad on sellest nõudest loobunud. Komisjon annab liikmesriikidelt saadud teabe edasi teistele liikmesriikidele.

3. Kui liikmesriik, kus tarne või teenuse osutamine toimub, kohaldab vahetut maksust vabastamist, saab tarnija kaubatarnete või teenuste saajalt käesoleva artikli lõikes 1 osutatud tõendi ning säilitab selle oma raamatupidamise dokumendina. Kui vabastus antakse üksnes käibemaksu tagasimaksmise kaudu vastavalt direktiivi 2006/112/EÜ artikli 151 lõikele 2, lisatakse tõend aga asjaomasele liikmesriigile esitatavale tagasimaksetaotlusele.

1777/2005

VIIX PEATÜKK

MAHAARVAMISED

(Direktiivi 77/388/EMÜ2006/112/EÜ artikkel 18X jaotis)

Artikkel 1855

1777/2005 (kohandatud)

Kui importiv liikmesriik impordiliikmesriik on kehtestanud elektroonilise tolliformaalsuste täitmise süsteemi, hõlmab direktiivi 77/388/EMÜ2006/112/EÜ artikli 18 lõike 1 punktis b178 punktis e nimetatud mõiste “„impordidokument” sellistenende dokumentide elektroonilisi versioone, tingimusel et need võimaldavad kontrollida mahaarvamisõiguse kasutamist.

uus

X PEATÜKK

MAKSUKOHUSTUSLASTE JA TEATAVATE MITTEMAKSUKOHUSTUSLASTE KOHUSTUSED

(Direktiivi 2006/112/EÜ XI jaotis)

Artikkel 56

1. Kui maksukohustuslasel on püsiv tegevuskoht, mis asub selle liikmesriigi territooriumil, kus maks tasumisele kuulub, ning maksukohustuslane ise kasutab selle tegevuskoha tehnilisi vahendeid ja inimressursse kas enne või pärast kõnealuses liikmesriigis maksustatavate kaubatarnete tegemist või teenuste osutamist või kui on kavandatud, et neid võib tarnija ise hiljem kasutada, ilma et see oleks eraldiseisev kaubatarne või teenuste osutamine, käsitatakse tegevuskohta kõnealuse tarne osalisena, olenemata sellise kasutuse ulatusest, direktiivi 2006/112/EÜ artikli 192a punkti b tähenduses.

2. Kui maksukohustuslane kasutab lõikes 1 osutatud vahendeid haldusülesannete täitmisel, nt raamatupidamine, arvete esitamine ja võla sissenõudmine, ei käsitata seda kaubatarnete tegemise või teenuste osutamisena.

3. Kui maksukohustuslane märgib arvele püsiva tegevuskoha liikmesriigis väljastatud käibemaksukohustuslasena registreerimise numbri, käsitatakse kõnealust püsivat tegevuskohta selles liikmesriigis tehtud kaubatarnete või osutatud teenuste osalisena.

Artikkel 57

Kui maksukohustuslase ettevõtte asukoht on selle liikmesriigi territooriumil, kus käibemaks tasumisele kuulub, ei ole kõnealune maksukohustuslane hõlmatud direktiivi 2006/112/EÜ artikliga 192a, isegi kui kõnealune ettevõtte asukoht ei osale asjaomases liikmesriigis tehtavates kaubatarnetes või teenuste osutamises.

Artikkel 58

Kui teenuste osutaja täidab käesoleva määruse artiklites 21 ja 23 sätestatud tingimused, võib käibemaksu tasumise eest vastutada klient kooskõlas direktiivi 2006/112/EÜ artikliga 205.

1777/2005

VIIX PEATÜKK

ERIKORD

1. JAGU

1777/2005 (kohandatud)

INVESTEERINGUKULLA ERIKORD

1777/2005

(Direktiivi 77/388/EMÜ2006/112/EÜ artiklid 26b ja 26c344-356)

Artikkel 1959

1. Direktiivi 77/388/EMÜ2006/112/EÜ artikli 26b A osa esimese lõigu punktis i344 lõike 1 punktis 1 nimetatud mõiste “„kullaturul heakskiidetud kaal” hõlmab vähemalt käesoleva määruse IIIII lisas sätestatud kaubeldavaid ühikuid ja kaalusid.

Artikkel 60

1777/2005 (kohandatud)

2. Direktiivi 77/388/EMÜ2006/112/EÜ artikli 26b A osa kolmandas lõigus345 nimetatud kohase kuldmüntide loenditelu koostamisel tähendavad kõnealuse osa esimese lõigu punkti ii neljandas taandesartikli 344 lõike 1 punktis 2 osutatud mõisted “„hind” ja “„turuväärtus” iga aasta 1. aprillil kehtivat hinda ja turuväärtust. Kui 1. aprill ei lange päevale, mil need väärtused kindlaks määratakse, kasutatakse järgmisel kindlaksmääramise päeval kehtivaid väärtusi.

2. JAGU

MITTEMAKSUKOHUSTUSLASTELE ELEKTROONILISELT OSUTATAVAID TEENUSEID OSUTAVATE ÜHENDUSEVÄLISTE MAKSUKOHUSTUSLASTE SUHTES KOHALDATAV ERIKORD

(Direktiivi 2006/112/EÜ artiklid 357–369)

Artikkel 2061

1. Kui direktiivi 77/388/EMÜ2006/112/EÜ artikli 26c B osasartiklites 357–369 sätestatud elektrooniliselt osutatavate teenuste erikorda kasutav ühenduseväline maksukohustuslane vastab kalendriaasta kvartali jooksul vähemalt ühele artiklis 26c B osa lõikes 4363 sätestatud väljaarvamiskriteeriumile, lõpetab registreerimisliikmesriik selle ühendusevälise maksekohustuslase suhtes erikorra rakendamise. Sellistel juhtudel võib edaspidi erikorra rakendamise kõnealuse ühendusevälise maksekohustuslase suhtes lõpetada mis tahes hetkel nimetatud kvartali jooksul.

Enne kustutamist, kuid kustutamise kvartali jooksul osutatud elektrooniliselt osutatavate teenuste puhul peab ühenduseväline maksekohustuslane esitama direktiivi 77/388/EMÜ2006/112/EÜ artikli 26c B osa lõike 5364 kohaselt deklaratsiooni käibedeklaratsiooni kogu kvartali kohta. Kõnealuse deklaratsiooni esitamise nõue ei mõjuta nõuet registreeruda ennast käibemaksukohustuslasena registreerida liikmesriigi tavareeglite alusel, kui selline nõue kehtib.

Artikkel 62

3. Iga aruandeperiooddeklareerimisperiood ( kalendriaasta kvartal) direktiivi 77/388/EMÜ2006/112/EÜ artikli 26c B osa lõike 5364 tähenduses on omaette aruandeperiooddeklareerimisperiood.

Artikkel 63

Kui direktiivi 77/388/EMÜ artikli 26c B osa punkti 5 alusel käibedeklaratsioon on juba esitatudakse deklaratsioon, nagu on ette nähtud direktiivi 2006/112/EÜ artikliga 364 , tehakse selles esitatud arvandmete edasised muudatused üksnes kõnealuse deklaratsiooni muutmisega ning mitte järgmise deklaratsiooni kohandamisega.

Artikkel 64

4. Direktiivi 77/388/EMÜ2006/112/EÜ artikli 26c B osasartiklites 357–369 sätestatud elektrooniliselt osutatavate teenuste erikorra alusel esitatud käibedeklaratsiooni summasid ei ümardata lähima terve rahaühikuni. Deklaratsioonis esitatakse ja kantakse üle käibemaksu täpne summa.

Artikkel 65

2. Kui registreerimisliikmesriik on saanud direktiivi 77/388/EMÜ2006/112/EÜ artiklile 26c B osa lõikele 5364 vastavast deklaratsioonist elektrooniliselt osutatavate teenuste käibedeklaratsioonist tuleneva summaga võrreldes enammakse, tagastab ta enammakstud summa otse asjaomasele maksukohustuslasele.

Kui registreerimisliikmesriik on saanud enammakse hiljem valeks osutuva deklaratsiooni tõttualusel ning see liikmesriik on enammakse juba jaotanud tarbimisliikmesriikide vahel, tagastavad viimased enammakse ühendusevälisele maksukohustuslasele ning teavitavad korrigeerimisest registreerimisliikmesriiki.

Artikkel 66

Direktiivi 77/388/EMÜ2006/112/EÜ artikli 26c B osa lõike 7367 alusel makstud käibemaksusummadeks on selles deklaratsioonis kõnealuse direktiivi artikli 364 kohaselt esitatud käibedeklaratsioonil esitatud summad . Makstud summade edasisi muudatusi võib teha üksnes sellele deklaratsioonile viidates ning neid ei või suunatakanda teise deklaratsiooni ega parandada järgmises deklaratsioonis.

1777/2005

IXXII PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 67

Määrus (EÜ) nr 1777/2005 tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ja loetakse vastavalt IV lisas esitatud vastavustabelile.

1777/2005 (kohandatud)

uus

Artikkel 2368

Käesolev määrus jõustub 1. juulil 2006 1.jaanuaril 2010 .

Artiklit 13 Artiklit 54 ja II lisa kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2006 1. aprillist 2010 .

uus

Artikli 27 lõiget 1 ja artikli 30 lõiget 1 kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2013.

1777/2005

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Nõukogu nimel

eesistuja

1777/2005

I LISA

Käesoleva määruse artikkel 1110

1.(1) Direktiivi 77/388/EMÜ2006/112/EÜ LII lisa punkt 1

a) Vveebisaitide ja veebilehekülgede majutamine.;

b) Pprogrammide automaatne on-linevõrgupõhine kaughooldus.;

c) Ssüsteemide kaughaldus.;

d) d)On-linevõrgupõhised andmebaasid, kus teatavaid andmeid salvestatakse ja otsitakse elektrooniliselt.;

e) Kkettaruumi on-linevõrgupõhine tarne selle tellimisel.

2.(2) Direktiivi 77/388/EMÜ2006/112/EÜ LII lisa punkt 2

a) Jjuurdepääs tarkvarale, sealhulgas hanke- ning raamatupidamisprogrammid ja viirusetõrjetarkvara ning nende täiendid, või tarkvara allalaadimine.;

b) Rribareklaamide blokeerimiseks vajalik tarkvara (bannerblockers).;

c) Aallalaadimisdraiverid, näiteks tarkvara, mis ühendab arvuti välisseadmetega (näiteks printeriga).;

d) Vveebisaitide filtrite automaatne on-linevõrgupõhine paigaldus.;

e) Ttulemüüride automaatne on-linevõrgupõhine paigaldus.

3.(3) Direktiivi 77/388/EMÜ2006/112/EÜ LII lisa punkt 3

a) Jjuurdepääs töölauateemadele ja nende allalaadimine.;

b) Jjuurdepääs fotodele või piltidele või pimenduspiltidele ja nende allalaadimine.;

c) Rraamatute digiteeritud sisu ja muud elektroonilised trükised.;

d) On-linevõrguajalehtede ja -ajakirjade tellimine.;

e) Vveebipäevikud ja veebisaitide külastatavuse statistika.;

f) On-linevõrgu kaudu edastatavad uudised, liiklusteave ja ilmateade.;

g) On-linevõrgupõhine teave, mida tarkvara loob automaatselt kliendi sisestatud andmete põhjal, näiteks õiguslike ja finantsandmete põhjal, sealhulgas pidevalt ajakohastatud börsiteave.;

h) Rreklaamipinna pakkumine, sealhulgas ribareklaamid veebisaidil või veebileheküljel.;

i) Ootsingumootorite ja internetikataloogide kasutamine.

4.(4) Direktiivi 77/388/EMÜ2006/112/EÜ LII lisa punkt 4

a) Jjuurdepääs muusikale või selle allalaadimine arvutisse ja mobiiltelefoni.;

b) Jjuurdepääs reklaamlauludele, katkenditele, helinatoonidele või muudele helidele või nende allalaadimine.;

c) Jjuurdepääs filmidele või nende allalaadimine;

d) Mmängudele allalaadimine arvutisse ja mobiiltelefoni.;

e) Jjuurdepääs automaatsetele on-line võrgumängudele, mis sõltuvad Internetist või samalaadsetest arvutivõrkudest ning kus mängijad ei asu üheaegselt samas kohas.

5.(5) Direktiivi 77/388/EMÜ2006/112/EÜ LII lisa punkt 5

a) Õõpe, mis on automaatne ja mille toimumine sõltub Internetist või samalaadsest arvutivõrgust ning mis nõuab piiratud inimsekkumist või ei nõua seda üldse, sealhulgas virtuaalsed klassiruumid, välja arvatud juhul, kui Internetti või samalaadset arvutivõrku kasutatakse üksnes õpetaja ja õpilase vahelise suhtlusvahendina.;

b) Ttöövihikud, mida õpilane täidab on-linevõrgu kaudu ja mida hinnatakse automaatselt ilma inimsekkumiseta.

uus

II LISA

Käesoleva määruse artikkel 54

EUROOPA ÜHENDUS KÄIBEMAKSU JA AKTSIISIVABASTUSTÕEND

(direktiivi 2006/112/EÜ artikkel 151 ja direktiivi 2008/118/EÜ artikkel 13)

Seeria nr (ei ole kohustuslik) |

1. MAKSUST VABASTAMISE TINGIMUSTELE VASTAV INSTITUTSIOON / ISIK |

Nimi |

Tänav |

Sihtnumber, asula |

(Siirde)liikmesriik |

2. TEMPLI PANEV PÄDEV AMETIASUTUS (nimi, aadress ja telefoninumber) |

3. MAKSUST VABASTAMISE TINGIMUSTELE VASTAVA INSTITUTSIOONI / ISIKU TEATISKäesolevaga teatab maksust vabastamise tingimustele vastav institutsioon või isik(1) a) et lahtris 5 nimetatud kaup ja/või teenus on ette nähtud(2 |

□ ametlikuks kasutamiseks | □ isiklikuks kasutamiseks; kasutaja on |

| □ välisriigi diplomaatilises esinduses | | □ välisriigi diplomaatilise esinduse töötaja |

| □ välisriigi konsulaaresinduses | | □ välisriigi konsulaaresinduse töötaja |

| □ rahvusvahelises organisatsioonis | | □ rahvusvahelise organisatsiooni töötaja |

| □ Põhja-Atlandi lepingu liikmesriigi relvajõududes (NATO jõud) | |

| □ Ühendkuningriigi relvajõududes, kes asuvad Küprose saarel | |

| (institutsiooni nimetus) (vt lahter 4) |

b) et lahtris 5 kirjeldatud kaup või teenus vastab lahtris 1 märgitud siirdeliikmesriigis kehtivatele maksuvabastuse andmise tingimustele ja piirangutele ningc) et ülaltoodud andmed on esitatud heauskselt.Käesolevaga kohustub maksust vabastamise tingimustele vastav institutsioon või isik maksma liikmesriigile, kust kaup on lähetatud või teenus osutatud, käibemaksu või aktsiisi, kui see kaup või teenus ei vasta maksuvabastuse tingimustele või seda ei kasutata eesmärgipäraselt. |

Koht, kuupäev | Allakirjutaja nimi ja ametikoht |

| Allkiri |

4. INSTITUTSIOONI TEMPEL (isiklikuks kasutamiseks mõeldud kauba ja/või teenuse maksuvabastuse puhul) |

Koht, kuupäev | Tempel | Allakirjutaja nimi ja ametikoht |

| | Allkiri |

5. LÄHETATUD KAUBA JA/VÕI TEENUSE KIRJELDUS, MILLE KÄIBEMAKSUST JA/VÕI AKTSIISIST VABASTAMIST TAOTLETAKSE |

A: Andmed volitatud tarnija/laopidaja kohta |

1) Nimi ja aadress |

2) (Siirde)liikmesriik |

3) Käibemaksu ja/või aktsiisimaksja registreerimisnumber |

B: Andmed kauba või teenuse kohta |

Nr | Kauba ja/või teenuse üksikasjalik kirjeldus(3) (või viide lisatud ostutellimuse vormile) | Kogus või arv | Väärtus ilma käibemaksu ja aktsiisita | Valuuta |

| | | Ühiku väärtus | Koguväärtus | |

| | | | | |

| | | | | |

| | | | | |

| | | | | |

| | | | | |

| | | | | |

| | Kokku | |

6. SIIRDELIIKMESRIIGI PÄDEVATE AMETIASUTUSTE KINNITUS |

Lahtris 5 kirjeldatud kaup või teenus vastab |

□ tervikuna | □ koguses | (arv)(4) |

käibemaksust ja aktsiisist vabastamise tingimustele. |

Koht, kuupäev | Tempel | Allakirjutaja nimi ja ametikoht |

| | Allkiri |

7. LUBA JÄTTA LAHTRISSE 6 TEMPEL PANEMATA (ainult ametlikuks kasutamiseks vajaliku kauba või teenuse maksuvabastuse korral) |

Kirjaga nr | |

Kuupäev | |

Maksust vabastamise tingimustele vastava institutsiooni nimetus | |

Siirdeliikmesriigi pädeva ametiasutus | |

Koht, kuupäev | Tempel | Allakirjutaja nimi ja ametikoht |

| | Allkiri |

(1) Ülearune kriipsutage läbi.

(2) Tehke rist õigesse ruutu.

(3) Kasutamata osa kriipsutage läbi. Seda peab tegema ka juhul, kui on lisatud tellimuse vorm.

(4) Kaup või teenus, mis ei vasta maksust vabastamise tingimustele, tuleb lahtris 5 või lisatud tellimuse vormil läbi kriipsutada.

Selgitavad märkused

1. Volitatud tarnijale ja/või laopidajale on käesolev tõend dokumendiks, mis tõendab selliste kaubasaadetiste ja teenuste maksuvabastust, mis saadetakse maksust vabastamise tingimustele vastavatele direktiivi 2006/112/EÜ artiklis 151 ja direktiivi 2008/118/EÜ artiklis 13 osutatud institutsioonidele/isikutele. Iga tarnija/laopidaja jaoks koostatakse üks tõend. Tarnijalt/laopidajalt nõutakse nimetatud tõendi säilitamist tema raamatupidamises vastavalt selles liikmesriigis kehtivatele õigusaktidele.

2. a) kasutatava paberi üldomadused on sätestatud Euroopa Ühenduste Teatajas C 164, 1.7.1989.

Kõikide eksemplaride paber peab olema valge, mõõtmetega 210 mm x 297 mm, kusjuures plank võib olla määratust kuni 5 mm lühem ja kuni 8 mm pikem.

Aktsiisimaksust vabastamiseks koostatakse tõend kahes eksemplaris:

– üks eksemplar jääb kaubasaatjale;

– üks eksemplar lisatakse haldus-saatedokumendile.

b) lahtri 5.B kasutamata osa tuleb läbi kriipsutada, et sinna ei oleks võimalik midagi lisada.

c) dokument peab olema täidetud loetavalt ja niisugusel viisil, et kandeid ei ole võimalik kustutada. Kraapida ja üle kirjutada on keelatud. Plank täidetakse siirdeliikmesriigis tunnustatud keeles.

d) kui kauba ja/või teenuse kirjelduses (tõendi lahter 5.B) viidatakse ostutellimuse vormile, mis on koostatud muus kui siirdeliikmesriigi tunnustatud keeles, peab maksust vabastamise tingimustele vastav institutsioon/isik lisama tõlke.

e) kui aga tõend on koostatud muus kui tarnija/laopidaja liikmesriigi tunnustatud keeles, peab maksust vabastamise tingimustele vastav institutsioon/isik lisama lahtris 5.B nimetatud kaupa ja teenust käsitlevate andmete tõlke.

f) tunnustatud keele all mõistetakse ühte liikmesriigis kasutatavat ametlikku keelt või mõnda muud ühenduse ametlikku keelt, mille kasutamist kõnealusel eesmärgil liikmesriik lubab.

3. Maksust vabastamise tingimustele vastav institutsioon/isik esitab tõendi lahtris 3 andmed, mida on vaja maksuvabastustaotluse hindamiseks siirdeliikmesriigis.

4. Tõendi lahtris 4 kinnitab institutsioon selle dokumendi lahtrites 1 ja 3a esitatud andmete õigsust ning tunnistab, et maksust vabastamise tingimustele vastav isik on institutsiooni töötaja.

5. a) viites ostutellimuse vormile (tõendi lahter 5.B) tuleb märkida vähemalt kuupäev ja tellimuse number. Tellimuse vorm peab sisaldama kõiki tõendi lahtris 5 esitatud andmeid. Kui tõendil peab olema siirdeliikmesriigi pädeva ametiasutuse tempel, peab ka tellimuse vormil olema tempel.

b) nõukogu 16. novembri 2004. aasta määruse (EÜ) nr 2073/2004 artikli 22 lõike 2 punktis a määratletud aktsiisimaksja registreerimise numbrit ei ole kohustuslik esitada; käibemaksukohustuslasena registreerimise numbri esitamine on kohustuslik.

c) valuutad tuleb vastavalt Rahvusvahelise Standardimisorganisatsiooni kehtestatud rahvusvahelisele standardile ISO 4127 esitada kolmetähelise koodina(1).

6. Maksust vabastamise tingimustele vastava institutsiooni/isiku eespool nimetatud teatise kinnitab siirdeliikmesriigi pädev ametiasutus templiga lahtris 6. Kõnealune ametiasutus võib oma kinnituse andmise tingimuseks seada oma liikmesriigi mõne muu asutuse kooskõlastuse olemasolu. Sellise kooskõlastuse hankimine on pädeva maksuhalduri ülesanne.

7. Protseduuri lihtsustamiseks võib pädev ametiasutus anda maksust vabastamise tingimustele vastavale institutsioonile loa tempel panemata jätta ametlikuks kasutamiseks vajaliku kauba ja/või teenuse maksuvabastuse korral. Maksust vabastamise tingimustele vastav institutsioon peab märkima tõendi lahtris 7, et tal on luba tempel panemata jätta.

________

(1) Näiteid mõningatest üldkasutatavatest valuutakoodidest: EUR (euro), BGN (leva), CZK (Tšehhi kroon), DKK (Taani kroon), EEK (Eesti kroon), GBP (naelsterling), HUF (forint ), LTL (litt) PLN (zlott), RON (Rumeenia leu), SEK (Rootsi kroon), USD (USA dollar).

1777/2005

IIIII LISA

Käesoleva määruse artikkel 1959

Ühik | Kaubeldavad kaalud |

Kilogramm | 12,5/1 |

Gramm | 500/250/100/50/20/10/5/2,5/2 |

Unts (1 unts = 31,1 035 grammi) | 100/10/5/1/1/2/1/4 |

Tael (1 tael = 1,193 untsi) [14] | 10/5/1 |

Tola (10 tola = 3,75 untsi) [15] | 10 |

IV LISA

Vastavustabel

Määrus (EÜ) nr 1777/2005 | Käesolev määrus |

I peatükk | I peatükk |

Artikkel 1 | Artikkel 1 |

II peatükk | III peatükk |

1. jagu | - |

Artikkel 2 | Artikkel 6 |

2. jagu | IV peatüki 2. jagu |

Artikli 3 lõige 1 | Artikkel 13 |

Artikli 3 lõige 2 | Artikkel 11 |

III peatükk | V peatükk |

1. jagu | V peatüki 2. jagu |

Artikkel 4 | Artikkel 33 |

2. jagu | V peatüki 4. jagu |

Artikkel 5 | Artikkel 37 |

Artikkel 6 | Artiklid 34 ja 44 |

Artikkel 7 | Artikkel 31 |

Artikkel 8 | Artikkel 32 |

Artikkel 9 | Artikkel 36 |

Artikkel 10 | Artikli 41 lõike 2 punktid b–c |

Artikli 11 lõiked 1 ja 2 | Artikli 10 lõiked 1 ja 2 |

Artikkel 12 | Artikli 10 lõige 3 |

IV peatükk | VI peatükk |

Artikkel 13 | Artikkel 45 |

V peatükk | VIII peatükk |

1. jagu | VIII peatüki 1. jagu |

Artikkel 14 | Artikkel 47 |

Artikkel 15 | Artikkel 48 |

2. jagu | VIII peatüki 2. jagu |

Artikkel 16 | Artikkel 50 |

Artikkel 17 | Artikkel 51 |

VI peatükk | IX peatükk |

Artikkel 18 | Artikkel 55 |

VII peatükk | X peatükk |

Artikli 19 lõige 1 | Artikkel 59 |

Artikli 19 lõige 2 | Artikkel 60 |

Artikli 20 lõige 1 | Artikkel 61 |

Artikli 20 lõige 2 | Artikkel 65 |

Artikli 20 lõike 3 esimene lõik | Artikkel 62 |

Artikli 20 lõike 3 teine lõik | Artikkel 63 |

Artikli 20 lõike 3 kolmas lõik | Artikkel 66 |

Artikli 20 lõige 4 | Artikkel 64 |

VIII peatükk | V peatüki 3. jagu |

Artikkel 21 | Artikkel 20 |

Artikkel 22 | Artikkel 18 |

IX peatükk | XII peatükk |

Artikkel 23 | Artikkel 68 |

I lisa | I lisa |

II lisa | III lisa |

[1] Nõukogu direktiiv 2006/112/EÜ, 28. november 2006, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (ELT L 347, 11.12.2006, lk 1).

[2] Nõukogu direktiiv 77/388, 17. mai 1977, kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta — ühine käibemaksusüsteem: ühtne maksubaas (ELT L 145, 13.6.1977, lk 1).

[3] Nõukogu määrus (EÜ) nr 1777/2005, 17. oktoober 2005, millega sätestatakse ühist käibemaksusüsteemi käsitleva direktiivi 77/388/EMÜ rakendusmeetmed (ELT L 272, 3.10.2006, lk 15).

[4] Nõukogu direktiiv 2008/8/EÜ, 12. veebruar 2008, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ seoses teenuste osutamise kohaga (ELT L 44, 20.2.2008, lk 11).

[5] EÜT L 145, 13.6.1977, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2004/66/EÜ (ELT L 168, 1.5.2004, lk 35).

[6] ELT L 347, 11.12.2006, lk 1.

[7] ELT L 288, 29.10.2005, lk 1.

[8] ELT L 44, 20.2.2008, lk 11.

[9] ELT L 199, 31.7.1985, lk 1.

[10] ELT L 206, 8.8.2009, lk 1.

[11] ELT L 9, 14.1.2009, lk 12.

[12] EÜT L 326, 21.11.1986, lk 40.

[13] Nõukogu 6. detsembri 1979. aasta kaheksas direktiiv 79/1072/EMÜ kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta – välismaal asuvatele maksukohustuslastele käibemaksu tagastamise kord (EÜT L 331, 27.12.1979, lk 11). Direktiivi on viimati muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga.ELT L 44, 20.2.2008, lk 23.

[14] Tael on traditsiooniline Hiina kaaluühik. Hongkongi taelakangi nominaalproov on 990, ent Taiwani viie- ja kümnetaelase kangi proov võib olla 999,9.

[15] Tola on India traditsiooniline kulla kaaluühik. Levinuim kangi suurus on 10 tola, prooviga 999.

--------------------------------------------------