[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON | Brüssel 21.10.2009 KOM(2009) 554 lõplik 2009/0165 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV liikmesriikides rahvusvahelise kaitse andmise ja äravõtmise menetluse miinimumnõuete kohta (uuestisõnastamine) {SEK(2009) 1376}{SEK(2009) 1377} SELETUSKIRI Ettepaneku taust 1.1. Ettepaneku põhjused ja eesmärgid Käesoleva ettepanekuga sõnastatakse uuesti nõukogu 1. detsembri 2005. aasta direktiiv 2005/85/EÜ liikmesriikides pagulasseisundi omistamise ja äravõtmise menetluse miinimumnõuete kohta[1] (edaspidi „varjupaigamenetluste direktiiv”). Rohelisel raamatul[2] põhineva konsulteerimise käigus sidusrühmadelt saadud arvamused näitasid menetluste üksteisest lahknevust siseriiklikul tasandil ja puudujääke varjupaigataotlejate menetlustagatiste tasemes, mille peamiseks põhjuseks on asjaolu, et kehtiva direktiiviga on liikmesriikidele antud laialdane otsustusõigus. Seepärast ei suuda direktiiv piisavalt toetada miinimumnõuete direktiivi[3] ega tagada rahvusvahelise kaitse taotluste ranget läbivaatamist kooskõlas liikmesriikide rahvusvahelisest ja ühenduse õigusest tulenevate kohustustega, mis on võetud seoses tagasi- ja väljasaatmise lubamatusega. Nagu märgitud varjupaigapoliitika kavas[4], on käesolev ettepanek osa algatustest, mille eesmärk on ühtlustada kogu Euroopa Liidus rahvusvahelise kaitse andmisel kohaldatavaid nõudeid ja muuta need senisest rangemaks. Kavandatud meetmed peaksid parandama ELi varjupaigaalaste õigusaktide ühtsust, lihtsustama, ühtlustama ja tugevdama menetlusi kogu Euroopa Liidus ning muutma esimese astme otsused senisest usaldusväärsemaks, hoides selle kaudu ära varjupaigamenetluse kuritarvitamise ja tõhustades sellist menetlust . Käesolev ettepanek on seotud komisjoni ettepanekuga võtta vastu määrus Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti loomise kohta,[5] mille eesmärk on muu hulgas pakkuda liikmesriikidele praktilist abi, et parandada varjupaigaalase otsustusprotsessi kvaliteeti. Selleks et vähendada kavandatud meetmetest tulenevat finants- ja halduskoormust, mida kannavad liikmesriigid, kelle varjupaigasüsteem on eelkõige riigi geograafilise asendi või demograafilise olukorra tõttu sattunud erilise ja ebaproportsionaalse surve alla, kasutatakse Euroopa Pagulasfondi vahendeid, et pakkuda asjakohast toetust kõnealustele liikmesriikidele ja tagada sellise koormuse senisest õiglasem jagunemine kõigi liikmesriikide vahel. Ka Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet kooskõlastab ja toetab ühismeetmeid, millega abistatakse erilise surve alla sattunud liikmesriike, ning aitab üldisemalt heade tavade kindlaksmääramise ja kõrgetasemeliste eksperditeadmiste struktureeritud vahetamise kaudu liikmesriikidel määrata kindlaks kavandatud meetmete kõige kulutasuvamad rakendusviisid. 1.2. Üldine taust Euroopa ühise varjupaigasüsteemi väljatöötamist alustati kohe pärast Amsterdami lepingu jõustumist 1999. aasta mais, tuginedes seejuures Tamperes kogunenud Euroopa Ülemkogu heaks kiidetud põhimõtetele. Varjupaigasüsteemi esimese etapi (1999–2005) eesmärk oli ühtlustada liikmesriikide õiguslikke raamistikke miinimumnõuete alusel. Varjupaigamenetluste direktiiv oli viiest ELi varjupaigaalasest õigusaktist viimane ning sellega kehtestati liikmesriikides pagulasseisundi andmise ja äravõtmise menetluse miinimumnõuded. Käesolev ettepanek vastab Haagi programmis tehtud üleskutsele esitada teise etapi õigusaktide ettepanekud nõukogule ja Euroopa Parlamendile eesmärgiga need enne 2010. aasta lõppu vastu võtta. Ettepanekuga kõrvaldatakse rahvusvahelise kaitse andmise ja äravõtmise menetluse puudujäägid ning tagatakse senisest rangemad ja paremini ühtlustatud kaitsenõuded, et selle kaudu edendada ühist varjupaigamenetlust ja ühtset pagulasseisundit, mis on sätestatud Tampere kohtumise järeldustes ja mida on veel kord kinnitatud Haagi programmis. Käesolevale ettepanekule on lisatud mõjuhinnang, mis sisaldab käesoleva direktiiviga seotud puudujääkide ning direktiivi vastuvõtmiseks tehtud ettevalmistuste üksikasjalikku analüüsi ning poliitikavalikute ja eelistatud poliitikavaliku kindlaksmääramist ja hindamist. 1.3. Kooskõla Euroopa Liidu muude tegevuspõhimõtete ja eesmärkidega Käesolev ettepanek on Euroopa ühise varjupaigasüsteemi loomise seisukohast täielikult kooskõlas 1999. aastal Tamperes kogunenud Euroopa Ülemkogu järeldustega ja 2004. aasta Haagi programmiga. Samuti vastab käesolev ettepanek Euroopa Ülemkogu poolt 17. oktoobril 2008 vastu võetud Euroopa sisserände- ja varjupaigapaktis[6] tehtud üleskutsele esitada hiljemalt 2012. aastal ettepanekud ühiseid tagatisi sisaldava ühtse varjupaigamenetluse kehtestamiseks. Konsulteerimine huvitatud isikutega Komisjonil on praegu palju teavet direktiivi rakendamise kohta, sealhulgas põhjalikud andmed direktiivi tingimusi ja rakendamist hõlmavate puudujääkide kohta. - Komisjon esitas 2007. aasta juunis rohelise raamatu , mille eesmärk oli tuvastada valikuvõimalused sellise varjupaigasüsteemi teise etapi kujundamiseks. Avaliku arvamusküsitluse tulemusel laekus 89 vastust erinevatelt huvirühmadelt . Konsulteerimise käigus tõstatatud küsimuste ja esitatud soovituste põhjal koostati poliitikakava, milles loetleti meetmed, mida komisjon kavatseb võtta Euroopa ühise varjupaigasüsteemi teise etapi lõpuleviimiseks, sealhulgas ettepanek muuta varjupaigamenetluste direktiivi. Komisjon analüüsis põhjalikult liikmesriikide teatatud ülevõtmismeetmeid . - Kuuel komisjoni korraldatud ekspertide kohtumisel , mis toimusid ajavahemikul 2008. aasta veebruarist 2009. aasta jaanuarini, arutati direktiivi rakendamist ja võimalikke viise kõrvaldada varjupaigamenetlusi käsitleva ühenduse raamistiku praeguseid puudujääke. Konsulteeriti riiklike ekspertide (neli ekspertide kohtumist toimusid 25. veebruaril 2008, 29. septembril 2008, 25. novembril 2008 ja 12. jaanuaril 2009), valitsusväliste organisatsioonide (8. jaanuaril 2009), ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti ja õigusala töötajatega, kes pakuvad siseriiklikes menetlustes varjupaigataotlejatele õigusnõustamist (17. märtsil 2008), ning selle käigus keskenduti direktiivi kõige olulisematele aspektidele. Selliste konsulteerimiste raames sai komisjon väärtuslikku teavet käesolevas ettepanekus käsitletavate valdkondade kohta. Konsulteerimistel osalenud pooled olid üldiselt nõus menetluste täiendava ühtlustamise ja piisavate tagatiste andmisega rahvusvahelise kaitse taotlejatele, mis tagaks nende taotluste tulemusliku ja õiglase läbivaatamise kooskõlas miinimumnõuete direktiiviga. Mõned liikmesriigid siiski rõhutasid vajadust säilitada teatav paindlikkus seoses varjupaigamenetluste korraldusega ja säilitada menetlused, mille eesmärk on ära hoida varjupaigamenetluste kuritarvitamine, samas kui teised eelistasid praeguse raamistiku puudujääke kõrvaldada pigem praktiliste koostöömeetmete kui seadusandliku sekkumise abil. - Komisjon tellis välisuuringu , milles analüüsiti tõendeid ja konsulteerimise tulemusi. - Täiendavaid andmeid koguti mitme üksikasjaliku küsimustiku abil, mille komisjon saatis kõikidele liikmesriikidele ja kodanikuühiskonna sidusrühmadele. - Olulist teavet direktiivi rakendamise kohta saadi ka Euroopa Pagulasfondi kaasrahastatavate projektide aruannetest ja aruandest varjupaigamenetluste kohta riikides, kes osalevad valitsustevahelisel konverentsil (sinine raamat) . Arvestades rohelise raamatu kohta esitatud arvamusi, konsulteerimist riiklike ja kodanikuühiskonna ekspertidega, akadeemiliste ringkondade märkusi, liikmesriikide vastuseid küsimustikele ja komisjoni tehtud ülevõtmismeetmete analüüsi, tuvastati kaks peamist puudujääki: miinimumnõuded a) ei ole piisavad ja b) on ebamäärased, mistõttu nendega ei suudeta tagada taotluste õiglast ja tulemuslikku läbivaatamist. Võttes arvesse mitmete vastajate ja sidusrühmade märgitud tõsiseid puudujääke, otsustas komisjon teha ettepaneku kehtestada menetlustagatised ja menetlusega seotud mõisted, mis aitavad tagada otsuste usaldusväärsuse ja kooskõla miinimumnõuete direktiiviga. Muu hulgas tähendab see tagatisi, millega antakse taotlejale tegelik võimalus põhjendada oma rahvusvahelise kaitse taotlust, kehtestatakse haavatavatele taotlejatele eritagatised ja nähakse ette kvaliteetne otsustusprotsess. Sellised nõuded on äärmiselt olulised, et hoida ära varjupaigasüsteemide kuritarvitamine ja säilitada nende usaldusväärsus. Seega on komisjoni ettepanekus arvestatud ka liikmesriikide muret seoses korduvate ja selgelt põhjendamatute taotlustega. Kokkuvõttes on käesoleva ettepaneku eesmärk kehtestada tingimused, mis on vajalikud, et muuta ühenduse varjupaigamenetlused senisest kättesaadavamaks, tõhusamaks, õiglasemaks ja asjaolusid arvestavamaks. Ettepaneku õiguslik külg 3.1. Kavandatud meetmete kokkuvõte Käesoleva ettepaneku peamine eesmärk on tagada, et rahvusvahelise kaitse andmise ja äravõtmise menetluse nõuded oleksid senisest rangemad ja ühtsemad, et selle kaudu tagada kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute kaitse vajaduste nõuetekohane läbivaatamine kooskõlas liikmesriikide rahvusvahelisest ja ühenduse õigusest tulenevate kohustustega. Ettepanekuga tõhustatakse esimese astme teenuste, nõustamise ja eksperditeadmiste abil otsustusprotsessi ja parandatakse selle kvaliteeti ning julgustatakse liikmesriike esimeses astmes mõistliku aja jooksul tegema senisest usaldusväärsemaid otsuseid . Senisest tõhusam ja kvaliteetsem varjupaigamenetlus peaks a) võimaldama liikmesriikidel teha eri taustaga saabujate puhul senisest kiiremini vahet varjupaigataotlejatel ja muudel rändajatel, optimeerides sealjuures tööjõu- ja haldusressursse, mida on vaja kohaldatavate menetluste (näiteks tagasisaatmis-, varjupaiga- ja humanitaarsetele põhjustele tuginevate menetluste ja väljaandmismenetluste) alustamiseks ja lõpuleviimiseks ; b) võimaldama varjupaigaasutustel võtta vastu usaldusväärseid otsuseid, mis tuginevad täielikel ja nõuetekohaselt esitatud tegelikel taotluse asjaoludel, suurendada eitava otsuse põhjendatust ning vähendada võimalust, et apellatsiooniorganid tühistavad sellised otsused; c) võimaldama varjupaigaküsimustega tegeleval personalil senisest paremini tuvastada põhjendamatuid ja süsteemi kuritarvitavaid taotlusi, sealhulgas taotlusi, mis tuginevad variidentiteedil või valel kodakondsusel ; d ) vähendama liikmesriikide vastuvõtukulusid ja toetama nende jõupingutusi saata territooriumilt tagasi varjupaigataotlejad, kelle varjapaigataotlus on tagasi lükatud , sest usaldusväärseid otsuseid tehakse senisest kiiremini ja esimese astme otsuseid jääb lõplike otsustena kehtima senisest rohkem. Tõelised pagulased ja täiendavat kaitset vajavad isikud saavad senisest paremini kasutada miinimumnõuete direktiivis sätestatud õigusi. Ettepanekuga ka lihtsustatakse ja täpsustatakse menetlusega seotud mõisteid ja vahendeid ning parandatakse varjupaigaalaste õigusaktide ühtsust . See peaks muu hulgas piirama varjupaigataotlejate edasist liikumist ühest liikmesriigist teise ulatuses, mida praegu põhjustavad üksteisest lahknevad menetlused. Sellega seoses käsitletakse ettepanekus järgmisi küsimusi. 1. Erinevate varjupaigaalaste õigusaktide kooskõla Selleks et hõlbustada varjupaigaalaste õigusaktide järjekindlat kohaldamist ja lihtsustada kehtivaid menetlusi , nähakse ettepanekus ette ühtne menetlus, mille kohaselt tuleks taotluste läbivaatamisel silmas pidada miinimumnõuete direktiivis sätestatud rahvusvahelise kaitse mõlemaid vorme. Ettepanekus täpsustatakse ka ühtses menetluses kohaldatavaid eeskirju, nagu pagulasseisundi ja täiendava kaitse seisundiga seotud kaitse vajaduste läbivaatamise kohustuslik järjekord, ning laiendatakse kehtivaid pagulasseisundi äravõtmist käsitlevaid eeskirju täiendava kaitse äravõtmisele. Sellised muudatused vastavad komisjoni varjupaigapoliitika pikaajalisele eesmärgile[7] ja nendega tagatakse kooskõla miinimumnõuete direktiiviga. Selleks et täpsustada direktiivi reguleerimisala ratione materiae , sätestatakse direktiivis selgelt, et varjupaigamenetluste direktiivis sätestatud menetluspõhimõtteid ja -tagatisi kohaldatakse taotlejate suhtes, kelle suhtes kohaldatakse teises liikmesriigis Dublini määruse[8] kohaseid menetlusi, ja rõhutatakse, et taotluse kaudne tagasivõtmine ei tohiks taotlejal takistada taotlemast uue varjupaigamenetluse algatamist vastutavas liikmesriigis. 2. Juurdepääs menetlustele Ettepanekus sätestatakse mitmed tagatised, mille eesmärk on parandada juurdepääsu varjupaigamenetlustele. Esiteks lisatakse direktiivi reguleerimisalasse territoriaalveed ja täpsustatakse piirivalve- ja politseiametnike ning kinnipidamisasutuse personali kohustusi. Samuti sätestatakse taotluse esitamisega seotud formaalsuste lõpuleviimise tähtaeg ning kehtestatakse tagatised, mille eesmärk on pakkuda tegelikele varjupaigataotlejatele võimalust esitada oma kaitse taotlus piiriületuspunktis olles või enne kinnipidamisasutusse viimist. Kõnealused tagatised hõlmavad rahvusvahelise kaitse taotluse esitamisel järgitavaid menetlusi käsitleva teabe kättesaadavust, juurdepääsu organisatsioonidele, kes pakuvad varjupaigataotlejale õigusnõustamist, ning korda, millega tagatakse pädevate ametiasutuste ja asjaomase isiku vaheline suhtlus. 3. Menetlustagatised esimese astme menetluses Ettepaneku eesmärk on suurendada õiglust varjupaigamenetlustes, et see tooks endaga kaasa kokkulepitud menetluspõhimõtete ja -tagatiste senisest järjekindlama kohaldamise . Kavandatud muudatused kajastavad suurel määral Euroopa Kohtu arenevat praktikat seoses ühenduse õiguse selliste üldpõhimõtetega nagu õigus kaitsele, poolte võrdsuse põhimõte ja õigus tõhusale kohtulikule kaitsele. Teiseks varjupaigataotlejate menetlustagatiste edasi arendamise oluliseks aluseks on Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika. Ettepanekuga antakse taotlejale eelkõige piisav ja tegelik võimalus toetada oma rahvusvahelise kaitse taotlust ning tagatakse, et pädevad ametiasutused hindavad taotleja kaitse vajadusi põhjalikult. Seega kavandatud muudatustega: a) vähendatakse käesolevas direktiivis sätestatud menetluspõhimõtetest ja -tagatistest tehtavaid erandeid. Eelkõige kaotatakse ettepanekuga võimalus jätta vestlus taotlejaga korraldamata; b) nähakse ette täiendavad tagatised, nagu rahvusvahelise kaitse taotleja õigus tasuta õigusabile esimese astme menetlustes; c) kehtestatakse haavatavatele varjupaigataotlejatele eritagatised, mis hõlmavad muu hulgas kohtumeditsiinilist aruannet käsitlevaid sätteid, teatavat liiki taotlejate vabastamist kiirendatud või piirimenetlustest ning menetlust, millega kehtestatakse soolist ja/või vanuse alusel tagakiusamist hõlmavate juhtude korral taotluse esitamise põhimõtted. Kavandatud meetmed aitaksid tänu taotlejate senisest suuremale teadlikkusele kohaldatavatest nõuetest hoida muu hulgas ära menetluste kuritarvitamise , mis toob muu hulgas endaga kaasa menetlusnõuete senisest parema järgimise. Samuti toetavad need meetmed varjupaigaasutuste jõupingutusi võtta vastu põhjendatud ja usaldusväärsed otsused, mis tuginevad täielikel ja nõuetekohaselt esitatud tegelikel taotluse asjaoludel. 4. Menetlusega seotud mõisted ja vahendid Selleks et luua ühtne varjupaigamenetlus, ühtlustatakse ettepanekuga olulisi menetlusega seotud mõisteid ja vahendeid ning määratakse senisest paremini kindlaks nende funktsionaalne roll varjupaigamenetlustes. See hõlmab eelkõige vastuvõetamatuse aluseid (sealhulgas turvalise kolmanda riigi mõistet, kiirendatud menetlust ja selgelt põhjendamatuid taotlusi) ning järgnevate taotluste ja turvalise päritoluriigi mõistet. Direktiivis sätestatud mõisteid ja vahendeid tuleks ühtlustada ja muuta need senisest lihtsamaks ning samal ajal anda varjupaigaasutustele vajalikud menetlusega seotud vahendid, et nad saaksid hoida ära kuritarvitamised ja neile reageerida ning menetleda kiiresti selgelt põhjendamatuid ja lihtsaid taotlusi. Seoses otsustega pidada taotlust vastuvõetamatuks sätestatakse ettepanekus selgelt, et asjaomasel taotlejal peaks olema võimalus esitada oma seisukohad seoses taotluse vastuvõetamatuse alustega ametiasutustele enne taotluse vastuvõetamatuks tunnistava otsuse tegemist. Ettepanekuga kaotatakse Euroopa turvalise kolmanda riigi mõiste ja lisatakse täiendava kaitse alused turvalise kolmanda riigi mõiste kohaldamise oluliste nõuete nimekirja. Ettepanekuga vaadatakse läbi kehtivad kiirendatud menetlused ning kehtestatakse selgelt põhjendamatute taotluste kiirendatud läbivaatamise aluste piiratud ja täielik loetelu ning selles rõhutatakse, et menetlevale ametiasutusele tuleks kõnealustel juhtudel anda taotluse põhjalikuks läbivaatamiseks piisavalt aega. Samal ajal säilitatakse ettepanekus direktiivi sätted, millega tagatakse menetluste usaldusväärsus, eelkõige seoses süsteemi kuritarvitavate ja pettuse eesmärgil esitatud taotluste menetlemisega, ning arendatakse neid ka edasi. Sellega seoses kehtestatakse muudatustega taotlejatele kohustus teha pädevate ametiasutustega koostööd eesmärgiga teha kindlaks nende isik ja esitada taotlusega kaasnevad dokumendid. Seda sätet tuleks kohaldada koos praeguste nõuetega, mis võimaldavad liikmesriigil pidada taotleja isiku või kodakondsuse kohta esitatud valeandmetele või -dokumentidele tuginevaid taotlusi selgelt põhjendamatuks ja kiirendada nende läbivaatamist. Kvaliteetset otsustusprotsessi käsitlevad kavandatud meetmed, sealhulgas taotlejaga vestlust reguleeriv kord, eksperdiarvamuste kasutamine ja koolitamine, peaksid suurendama varjupaigaküsimustega tegeleva personali ettevalmistust tuvastada õigeaegselt pettuse eesmärgil esitatud või süsteemi kuritarvitavad taotlused. Selliseid meetmeid on tugevdatud ühe menetleva ametiasutuse määramisega. Selline muudatus vastab enamiku liikmesriikide institutsionaalsele korrale ja on hädavajalik, et tagada institutsionaalsed eksperditeadmised ja teha usaldusväärseid otsuseid, mis tuginevad täielikel ja nõuetekohaselt esitatud tegelikel asjaoludel. See aitab ka tugevdada varjupaigamenetlust ja parandada esimese astme otsuste kvaliteeti, mis omakorda vähendab soovi menetlusi kuritarvitada. Selleks et ühtlustada varjupaigamenetlust, tehakse ettepanek kehtestada esimese astme menetlustele tähtajad. Kavandatud üldine kuuekuuline tähtaeg vastab enamiku liikmesriikide õigusaktides tehtud muudatustele ja/või tavadele[9], nagu selgus muudatuste ettevalmistamise raames korraldatud konsulteerimise käigus. On hädavajalik tõhustada taotluste läbivaatamist, vähendada vastuvõtukulusid, hõlbustada selliste varjupaigataotlejate tagasisaatmist, kelle varjapaigataotlus on tagasi lükatud, ning tagada tegelikele pagulastele ja täiendavat kaitset vajavatele isikutele senisest kiirem juurdepääs kaitsele. Muudatustega nähakse ette ka võimalus pikendada konkreetsete juhtude puhul tähtaega kuue kuu võrra. Selleks et anda liikmesriikidele piisavalt aega oma siseriiklikke menetlusi vastavalt kavandatud tähtajale muuta ja ümber korraldada, nähakse ettepanekuga ette direktiivi ülevõtmise tähtaja edasilükkamine kõnealuste muudatuste osas kolme aasta võrra. Lisaks muudetakse ettepanekuga turvalise päritoluriigi mõiste teatavaid aspekte, kaotades turvaliste päritoluriikide ühise miinimumnimekirja mõiste ja muutes rangemaks ühised objektiivsed kriteeriumid, millest lähtutakse siseriiklikul tasandil kolmanda riigi turvaliseks päritoluriigiks tunnistamisel. Kavandatud muudatused peaksid aitama turvalise päritoluriigi mõistet ühiste oluliste nõuete alusel senisest järjekindlamalt kohaldada, turvaliseks tunnistatud kolmandate riikide olukorda korrapäraselt läbi vaadata ning määrata kindlaks menetlustagatised, mida kõikides liikmesriikides selle vahendi puhul võrdselt kohaldatakse. Ka Euroopa turvalise kolmanda riigi mõiste on läbi vaadatud ja ühist nimekirja enam ette ei nähta. Selleks et vähendada korduvate taotluste algpõhjusi, sätestatakse ettepanekus selgelt, et taotleja ja menetlev ametiasutus peaksid võtma kõik vajalikud meetmed, et tuvastada algse taotlusega kaasnevad dokumendid ja hinnata neid vastavalt miinimumnõuete direktiivi artikli 4 lõikes 1 sätestatud koostöönõudele. Ettepanekus koondatakse direktiivi korduvaid taotlusi käsitlevad sätted eesmärgiga võimaldada liikmesriikidel hinnata korduvat avaldust vastuvõetavuse seisukohast kooskõlas res judicata põhimõttega ning teha mitme korduva taotluse korral erand õigusest jääda liikmesriigi territooriumile, hoides sel viisil ära varjupaigamenetluste kuritarvitamise. 5. Juurdepääs tõhusale õiguskaitsevahendile Ettepanekuga hõlbustatakse varjupaigataotlejate juurdepääsu tõhusale õiguskaitsevahendile kooskõlas liikmesriikide ühenduse ja rahvusvahelisest õigusest tulenevate kohustustega. Selles aspektis vastab ettepanek suurel määral Euroopa Kohtu ja Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas toimuvale arengule. Ettepanekus sätestatakse, et kohus vaatab esimese astme otsused täielikult ja ex nunc läbi, ning täpsustatakse, et tõhus õiguskaitse eeldab nii faktiliste kui ka õiguslike asjaolude läbivaatamist. Lisaks viiakse ettepanekuga direktiivi kohased apellatsioonimenetlused kooskõlla poolte võrdsuse põhimõttega ja nähakse väheste eranditega ette rahvusvahelise kaitse taotluste kohta tehtud esimese astme otsuste edasikaebamise automaatne peatav toime. 3.2. Õiguslik alus Käesoleva ettepanekuga muudetakse direktiivi 2005/85/EÜ ja selles kasutatakse nimetatud direktiiviga sama õiguslikku alust, nimelt EÜ asutamislepingu artikli 63 esimese lõigu punkti 1 alapunkti d. Muudatused, milles käsitletakse täiendava kaitse seisundiga seotud menetlusnõudeid, tuginevad EÜ asutamislepingu artikli 63 esimese lõigu punkti 2 alapunktile a. Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukohta käsitleva protokolli artiklis 1 on sätestatud, et Iirimaa ja Ühendkuningriik võivad otsustada osaleda Euroopa ühise varjupaigasüsteemi loomise meetmetes. Nimetatud protokolli artikli 3 kohaselt on Ühendkuningriik ja Iirimaa teatanud oma soovist osaleda kehtiva direktiivi vastuvõtmisel ja kohaldamisel. Siiski ei mõjuta nimetatud liikmesriikide praegu kehtiva direktiiviga seotud seisukoht nende võimalikku osalemist uue direktiivi vastuvõtmisel ja kohaldamisel. Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli artiklite 1 ja 2 kohaselt ei ole käesolev direktiiv Taani suhtes siduv ega kohaldatav. 3.3. Subsidiaarsuse põhimõte EÜ asutamislepingu IV jaotis viisa-, varjupaiga-, sisserände- ja muu isikute vaba liikumisega seotud poliitika kohta annab nimetatud küsimustes teatavad volitused Euroopa Ühendusele. Selliseid volitusi tuleb teostada kooskõlas EÜ asutamislepingu artikliga 5, st ainult niisuguses ulatuses ja siis, kui liikmesriigid ei suuda täielikult saavutada kavandatava meetme eesmärke ning seepärast saaks kavandatava meetme ulatust ja mõju arvestades neid paremini saavutada ühenduse tasandil. Ühenduse meetmete kehtiv õiguslik alus on sätestatud EÜ asutamislepingu artikli 63 lõikes 1. Selle sätte kohaselt võtab nõukogu „kooskõlas pagulasseisundit käsitleva 28. juuli 1951. aasta Genfi konventsiooniga ja 31. jaanuari 1967. aasta protokolliga ning teiste asjakohaste lepingutega varjupaika käsitlevad meetmed” sellistes valdkondades nagu liikmesriikides pagulasseisundi andmise või äravõtmise menetluse miinimumnõuded ning muul põhjusel rahvusvahelist kaitset vajavale isikule kaitse andmise miinimumnõuded. Varjupaiga ja pagulaste kaitsega seotud probleemide riikidevahelise laadi tõttu on ELil head võimalused pakkuda Euroopa ühise varjupaigasüsteemi raames lahendusi, eelkõige probleemidele, mis hõlmavad rahvusvahelise kaitse andmise ja äravõtmise menetlusi. Kuigi 2005. aastal vastuvõetud direktiiviga saavutati teatav ühtlustamine, on vaja võtta täiendavaid ELi meetmeid, et tagada rangemad ja paremini ühtlustatud varjupaigamenetluste nõuded ning astuda täiendavaid samme ühise varjupaigamenetluse kehtestamiseks, nagu see seati Tamperes pikaajaliseks eesmärgiks. Selliseid nõudeid peetakse hädavajalikuks tagamaks, et nende varjupaigataotlejate taotlused, kelle suhtes kohaldatakse Dublini menetlust, vaadatakse igas liikmesriigis läbi samaväärsete tingimuste alusel. 3.4. Proportsionaalsuse põhimõte Varjupaigamenetluste direktiivi muutmise mõjuhinnangus hinnati igat võimalust tuvastatud puudujääkide kõrvaldamiseks, et saavutada ideaalne tasakaal praktilise väärtuse ja vajalike jõupingutuste vahel, ning järeldati, et ELi meetmete kasuks otsustamine ei lähe kõnealuste puudujääkide kõrvaldamiseks vajalikust kaugemale. 3.5. Mõju põhiõigustele Käesolevat ettepanekut uuriti põhjalikult, et tagada selle täielik kooskõla: - ühenduse õiguse üldpõhimõtete kohaste põhiõigustega, nagu need tulenevad liikmesriikide ühistest põhiseaduslikest tavadest ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonist ning mis on sätestatud ELi põhiõiguste hartas; - kohustustega, mis tulenevad rahvusvahelisest õigusest, eelkõige Genfi konventsioonist, Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsoonist ning ÜRO lapse õiguste konventsioonist. Varjupaigamenetluste senisest rangemate nõuete ja nende järjekindla kohaldamise tagamine kogu Euroopa Liidus avaldab varjupaigataotlejatele põhiõiguste seisukohast positiivset mõju. Ettepanekuga vähendatakse haldusvea tõenäosust varjupaigamenetlustes ning see tagab tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõtte senisest parema järgimise ning parema juurdepääsu kaitsele ja õiguskaitsele. Samuti edendatakse ettepanekuga võrdõiguslikkust ja lapse huvidest lähtumise põhimõtte järgimist varjupaigamenetlustes. ê 2005/85/EÜ ð uus 2009/0165 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV liikmesriikides pagulasseisundi ð rahvusvahelise kaitse ï omistamise andmise ja äravõtmise menetluse miinimumnõuete kohta EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU, võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 63 esimese lõigu punkti 1 alapunkti d ð ja punkti 2 alapunkti a ï , võttes arvesse komisjoni ettepanekut[10], võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust[11], võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust[12], toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras[13] ning arvestades järgmist: ò uus 1. Nõukogu 1. detsembri 2005. aasta direktiivi 2005/85/EÜ (liikmesriikides pagulasseisundi omistamise ja äravõtmise menetluse miinimumnõuete kohta)[14] tuleb teha mitmeid olulisi muudatusi. Selguse huvides tuleks nimetatud direktiiv uuesti sõnastada. ê 2005/85/EÜ põjendus 1 2. Ühine varjupaigapoliitika, sealhulgas Euroopa ühine varjupaigasüsteem, on osa Euroopa Liidu eesmärgist luua järk-järgult vabadusel, turvalisusel ja õiglusel rajanev ala, mis on avatud isikutele, kes neist sõltumatute asjaolude tõttu taotlevad õiguspäraselt kaitset ühenduses. ê 2005/85/EÜ põhjendus 2 3. Oma erakorralisel istungil kohtumisel Tamperes 15. ja 16. oktoobril 1999 otsustas Euroopa Ülemkogu püüelda sellise Euroopa ühise varjupaigasüsteemi loomise poole, mis põhineb pagulaste seisundit käsitleva 28. juuli 1951. aasta Genfi konventsiooni, nagu seda (mida on muudetud 31. jaanuari 1967. aasta New Yorgi protokolliga, (edaspidi „Genfi konventsioon”), täielikul kohaldamisel, millega kinnitatakse non-refoulment põhimõtet tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõtet ja tagatakse, et kedagi ei sunnita naasma tagakiusajate küüsi riiki, kus teda ohustab tagakiusamine. ê 2005/85/EÜ põhjendus 3 4. Tampere kohtumise järeldustes on sätestatud, et Euroopa ühine varjupaigasüsteem peaks lühikeses perspektiivis hõlmama liikmesriikides õiglaste ja tõhusate varjupaigamenetluste ühiseid nõudeid liikmesriikides ning pikas perspektiivis ühenduse õigusakte, mille tulemuseks on ühine varjupaigamenetlus Euroopa Ühenduses. ê 2005/85/EÜ põhjendus 4 (kohandatud) 5. √ Direktiiv 2005/85/EÜ ∏ Käesolevas direktiivis sätestatud pagulasseisundi omistamise või äravõtmise menetluse miinimumnõuded liikmesriikides on seega √ oli ∏ esmane esimene varjupaigamenetlusi käsitlev meede varjupaigamenetluste jaoks. ò uus 6. Euroopa ühise varjupaigasüsteemi loomise esimene etapp on praeguseks lõpule viidud. Euroopa Ülemkogu võttis 4. novembri 2004. aasta kohtumisel vastu Haagi programmi, milles seatakse vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal rakendatavad eesmärgid aastateks 2005−2010. Seepärast kutsuti Haagi programmis Euroopa Komisjoni üles lõpetama esimese etapi õigusaktide hindamine ning esitama teise etapi õigusaktid ja meetmed nõukogule ja Euroopa Parlamendile eesmärgiga need enne 2010. aastat vastu võtta. Haagi programmi kohaselt on taotletavaks eesmärgiks seoses Euroopa ühise varjupaigasüsteemi loomisega ühise varjupaigamenetluse ja ühtse pagulasseisundi kehtestamine kogu Euroopa Liidus. 7. Euroopa Ülemkogu märkis 16. oktoobril 2008. aastal vastuvõetud Euroopa sisserände- ja varjupaigapaktis, et liikmesriigiti esineb endiselt märkimisväärseid erinevusi kaitse tagamises, ning kutsus üles tegema uusi algatusi, sealhulgas esitama ettepaneku ühiseid tagatisi sisaldava ühtse varjupaigamenetluse kehtestamiseks, et viia lõpule Haagi programmis ette nähtud Euroopa ühise varjupaigasüsteemi loomine. 8. Kasutada tuleks Euroopa Pagulasfondi ja Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti vahendeid, et piisavalt toetada liikmesriikide jõupingutusi Euroopa ühise varjupaigasüsteemi teises etapis kehtestatud nõuete rakendamisel, eelkõige nende liikmesriikide jõupingutusi, kelle varjupaigasüsteem on eelkõige riigi geograafilise asendi või demograafilise olukorra tõttu sattunud erilise ja ebaproportsionaalse surve alla. 9. Selleks et tagada taotlejate direktiivi […./../EÜ] [miinimumnõuete kohta, mida kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad täitma, et saada rahvusvahelise kaitse saaja staatus, ja antava kaitse sisu kohta (edaspidi „miinimumnõuete direktiiv”)] kohase rahvusvahelise kaitse vajaduste ulatuslik ja tõhus hindamine , peaks rahvusvahelise kaitse andmise menetlust reguleeriv ühenduse raamistik põhinema ühtse varjupaigamenetluse põhimõttel. ê 2005/85/EÜ põhjendus 5 ð uus 10. Käesoleva direktiivi peaeesmärk on ð töötada välja liikmesriikides rahvusvahelise kaitse andmise ja äravõtmise menetluse veelgi täpsemad miinimumnõuded eesmärgiga luua ühenduses ühine varjupaigamenetlus ï kehtestada ühenduses miinimumraamistik pagulasseisundi omistamise ja äravõtmise menetluste kohta. ê 2005/85/EÜ põhjendus 6 ð uus 11. Pagulasseisundi ð Rahvusvahelise kaitse ï omistamise andmise ja äravõtmise menetluste eeskirjade ühtlustamine peaks aitama piirata varjupaigataotlejate ð rahvusvahelise kaitse taotlejate ï edasist liikmesriikide vahelist liikumist ühest liikmesriigist teise, mis on põhjustatud erinevustest õigusraamistikues, ð ning looma samaväärsed tingimused direktiivi […./../EÜ] [miinimumnõuete direktiiv] kohaldamiseks liikmesriikides ï . ê 2005/85/EÜ põhjendus 7 ð uus 12. Miinimumnõuete olemusest tulenevalt peaks liikmesriikidel olema õigus kehtestada või säilitada kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute suhtes, kes paluvad liikmesriigilt rahvusvahelist kaitset, soodsamad sätted, kui selline taotlus on esitatud põhjusel, et asjaomane isik on pagulane ð vajab rahvusvahelist kaitset ï Genfi konventsiooni artikli 1 punkti A ð direktiivi […./../EÜ] [miinimumnõuete direktiiv] ï tähenduses. ê 2005/85/EÜ põhjendus 8 ð uus 13. Käesolevas direktiivis austatakse põhiõigusi ja peetakse kinni iseäranis Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga tunnustatud põhimõtetest. ð Eelkõige püütakse käesoleva direktiiviga edendada harta artiklite 1, 18, 19, 21, 24 ja 47 kohaldamist ning sellest tuleks lähtuda ka direktiivi rakendamisel. ï ê 2005/85/EÜ põhjendus 9 ð uus 14. Käesoleva direktiiviga hõlmatud kohaldamisalasse kuuluvate isikute kohtlemisel osas on liikmesriigid seotud kohustustega, mis tulenevad rahvusvahelistest õigusaktidest, millega nad on ühinenud ja mis keelustavad diskrimineerimise. ê 2005/85/EÜ põhjendus 10 ð uus 15. On oluline, et varjupaigataotluste ð rahvusvahelise kaitse taotluste ï kohta tehakse otsused faktide asjaolude põhjal ja seda teevad esmatasandil ametiasutused, kelle personalil on vastavad teadmised või kes saab varjupaiga- ja pagulaste alast koolitust. ê 2005/85/EÜ põhjendus 11 ð uus 16. Varjupaigataotluste ð Rahvusvahelise kaitse taotluse ï kohta võimalikult kiiresti otsuse tegemine ð , ilma et see piiraks taotluse piisavat ja täielikku läbivaatamist, ï on nii liikmesriikide kui ka varjupaigataotlejate ð rahvusvahelise kaitse taotlejate ï huvides. Varjupaigataotluste läbivaatamine peaks olema korraldatud liikmesriikide äranägemisel, et nad saaksid vastavalt oma siseriiklikele vajadustele vaadata mis tahes taotluse läbi eelisjärjekorras või selle läbivaatamist kiirendada, võttes arvesse käesoleva direktiivi nõudeid. ê 2005/85/EÜ põhjendus 12 ð uus 17. Avaliku korra mõiste võib ð muu hulgas ï hõlmata süüdimõistmist raske kuriteo eest. ê 2005/85/EÜ põhjendus 13 ð uus 18. Selleks et tunnistada kaitset vajav isik nõuetekohaselt pagulaseks Genfi konventsiooni artikli 1 tähenduses pagulastenane ð või täiendava kaitse saamise nõuetele vastavaks isikuks ï kaitset vajavate isikute nõuetekohaselt tunnustamise huvides, peaks igal taotlejal olema teatavate eranditega tegelik juurdepääs menetlusele, võimalus teha koostööd ja nõuetekohaselt suhelda pädevate ametiasutustega, et esitada oma juhtumi kohta asjassepuutuvaid fakte asjakohaseid asjaolusid, ning küllaldased protseduurilised menetlustagatised oma juhtumi jätkuvaks menetlemiseks kõikides etappides. Lisaks sellele peaks varjupaigataotluse ð rahvusvahelise kaitse taotluse ï läbivaatamise menetlus üldjuhul andma taotlejale vähemalt õiguse jääda riiki, kuni menetlev ametiasutus teeb otsuse; õiguse kasutada tõlgi teenuseid oma juhtumi esitamisel, kui ametiasutused teda küsitlevad temaga vestlevad; võimaluse suhelda ÜRO pagulaste ülemvoliniku esindajaga või tema nimel tegutsevate organisatsioonidega ð ja organisatsioonidega, kes nõustavad rahvusvahelise kaitse taotlejaid ï ; õiguse saada kohaselt nõuetekohaselt teada otsusest, selle faktilistest ja juriidilisest põhjendusest õiguslikest asjaoludest; võimaluse konsulteerida õigusnõustajaga või muu nõustajaga; ning õiguse saada informatsiooni teavet oma juriidilise staatuse kohta menetluse otsustavatel hetkedel etappidel keeles, mille puhul on põhjust oletada, et ta sellest aru saab millest taotleja on kõigi eelduste kohaselt võimeline aru saama, ð ning eitava otsuse korral õiguse tõhusale õiguskaitsevahendile kohtus ï . ê 2005/85/EÜ põhjendus 14 Lisaks tuleks saatjata alaealiste kohta nende haavatavuse tõttu sätestada eraldi protseduurilised tagatised. Antud kontekstis peaksid liikmesriigid seadma esikohale lapse parimad huvid. ò uus 19. Selleks et tagada tegelik juurdepääs taotluse läbivaatamise menetlusele, peaksid ametnikud, kellel on esimene kontakt rahvusvahelist kaitset taotleva isikuga, eelkõige ametnikud, kes valvavad maismaa- või merepiiri või teostavad piirikontrolli, saama juhised ja vajaliku koolituse rahvusvahelise kaitse taotluse nõuetele vastavuse tuvastamiseks ja menetlemiseks. Nad peaksid olema võimelised andma kolmanda riigi kodanikule või kodakondsuseta isikule, kes on liikmesriigi territooriumil, sealhulgas piiril, territoriaalvetes või transiiditsoonis, ja soovib taotleda rahvusvahelist kaitset, kogu asjakohase teabe rahvusvahelise kaitse taotluse esitamise koha ja viisi kohta. Kui selline isik asub liikmesriigi territoriaalvetes, tuleks ta maismaale toimetada ja tema taotlus käesoleva direktiivi kohaselt läbi vaadata. 20. Lisaks tuleks selliste haavatavate taotlejate nagu alaealiste, saatjata alaealiste, piinamise või vägistamise või muu jõhkra vägivalla ohvriks langenud isikute ja puudega isikute jaoks kehtestada konkreetsed menetlustagatised, et luua tingimused nende tegelikuks juurdepääsuks menetlustele ja rahvusvahelise kaitse taotluse põhjendamiseks vajalike dokumentide esitamiseks. 21. Riiklikud meetmed, milles käsitletakse piinamise või muude jõhkra füüsilise või vaimse vägivalla, sealhulgas seksuaalse vägivalla aktide sümptomite ja tunnuste tuvastamist ja dokumenteerimist käesoleva direktiiviga hõlmatud menetluste raames, peaksid muu hulgas tuginema piinamise ja muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise või karistamise tõhusa uurimise ja dokumenteerimise käsiraamatule (Istanbuli protokoll). 22. Selleks et tagada nais- ja meessoost taotlejate võrdõiguslikkus, peaks taotluse läbivaatamise menetlus olema sootundlik. Eelkõige tuleks vestlus korraldada viisil, mis võimaldaks nii nais- kui ka meessoost taotlejal rääkida oma varasematest soolise tagakiusamise kogemustest. Sooküsimusega seotud kaebuste keerukust tuleks nõuetekohaselt arvesse võtta menetlustes, mis hõlmavad turvalise kolmanda riigi, turvalise päritoluriigi või korduvate taotluste mõistet. 23. Käesoleva direktiivi rakendamisel on liikmesriikide esmaseks kohuseks lähtuda kooskõlas ÜRO 1989. aasta lapse õiguste konventsiooniga lapse huvidest. 24. Rahvusvahelise kaitse vajaduste hindamise menetlus tuleks korraldada viisil, mis võimaldaks pädevatel ametiasutustel rahvusvahelise kaitse taotlusi põhjalikult läbi vaadata. ê 2005/85/EÜ põhjendus 15 ð uus 25. Kui varjupaigataotleja esitab korduva taotluse ilma uusi tõendeid või argumente väiteid esitamata, oleks ebaproportsionaalne kohustada liikmesriike läbivaatamismenetlust täies ulatuses uuesti korraldama. Sellistel juhtudel peaksid liikmesriigid saama valida menetluse, mis võimaldaks teha erandeid varjuapaigataotlejatele üldiselt antavatest tagatistest ð olema võimelised lükkama taotluse tagasi põhjusel, et see on res judicata põhimõtte kohaselt vastuvõetamatu ï . ê 2005/85/EÜ põhjendus 16 ð uus 26. Paljud varjupaigataotlused ð rahvusvahelise kaitse taotlused ï tehakse esitatakse liikmesriigi piiril või transiitalas transiiditsoonis enne taotleja riiki lubamise otsust. Liikmesriigid peaksid saama olema võimelised ð sätestama taotluse vastuvõetavuse ja/või sisulise läbivaatamise korra, mis võimaldaks otsustada tema piiril või transiiditsoonis esitatud taotluse üle ï säilitada olemasolevaid menetlusi piiril, mis sobivad selliste taotlejate eriolukorraga. Määratleda tuleks ühised eeskirjad võimalike erandite jaoks, mis tehakse sellistes olukordades varjupaigataotlejatele üldiselt antavates tagatistes. Piirimenetlusi tuleks peamiselt kohaldada nende taotlejate suhtes, kes ei vasta liikmesriigi territooriumile sisenemise tingimustele. ê 2005/85/EÜ põhjendus 17 ð uus 27. Varjupaigataotluse ð Rahvusvahelise kaitse taotluse ï põhjendatuse oluliseks teguriks on taotleja turvalisus tema päritoluriigis. Kui kolmandat riiki võib pidada turvaliseks päritoluriigiks, peaksid liikmesriigid olema võimelised seda turvalisena määratlema tunnistama selle turvaliseks ja eeldama selle turvalisust konkreetse taotleja jaoks, välja arvatud juhul, kui taotleja esitab tõsiseid vastuargumente vastuväiteid. ê 2005/85/EÜ põhjendus 18 28. Arvestades kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute pagulaseks tunnistamise ühtlustamise taset, tuleks kehtestada ühised tingimused kolmandate riikide tunnistamiseks turvalisteks päritoluriikideks. ê 2005/85/EÜ põhjendus 19 Kui nõukogu on veendunud, et päritoluriik on need tingimused täitnud, ning on seetõttu lisanud selle riigi käesoleva direktiivi kohaselt vastuvõetavale turvaliste päritoluriikide ühisesse miinimumnimekirja, peaksid liikmesriigid olema kohustatud läbi vaatama avaldused selle riigi kodakondsusega isikutelt või kodakondsuseta isikutelt, kelle peamine elukoht oli varem selles riigis, tuginedes sellele, et selle riigi eeldatav turvalisus on vaidlustatav. Pidades silmas turvaliste päritoluriikide määratlemise poliitilist tähtsust, arvestades eelkõige päritoluriigi inimõiguste olukorra hinnangu mõjusid ja selle mõjusid Euroopa Liidu välispoliitikale, peaks nõukogu mis tahes otsused nimekirja koostamise või muutmise kohta tegema pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga. ê 2005/85/EÜ põhjendus 20 (kohandatud) Tulenevalt Bulgaaria ja Rumeenia staatusest Euroopa Liidu kandidaatriikidena ja nende riikide tehtud edusammudest liikmeks saamiseks, tuleks neid käesoleva direktiivi tähenduses pidada turvalisteks päritoluriikideks kuni nende riikide liitumiseni Euroopa Liiduga. ê 2005/85/EÜ põhjendus 21 ð uus 29. Kolmanda riigi määratlemine tunnistamine turvaliseks päritoluriiginaks käesoleva direktiivi tähenduses ei saa selle riigi kodanikele tagada absoluutset turvalisust. Oma olemuse tõttu saab määratlemise sellise tunnistamise aluseks oleva hinnangu tegemisel andmisel võtta üksnes arvesse üksnes antud asjaomase riigi tsiviil-, õiguslikku ja poliitilist olukorda ning seda, kas asjaomases riigis tagakiusamise, piinamise või ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise eest vastutavateks tunnistatud inimeste suhtes kohaldatakse sanktsioone ka tegelikult. Sellel põhjusel on oluline, et kui taotleja toob esitab kaalukad ð mõjuvad ï põhjused, miks tema olukorras ei saa antud asjaomast riiki ei saa pidada tema jaoks turvaliseks, ei ole tema puhul enam asjakohane käsitada seda riiki turvalisena. ê 2005/85/EÜ põhjendus 22 (kohandatud) ð uus 30. Liikmesriigid peaksid kontrollima vaatama läbi kõikide taotluste sisu, st tuvastama hindama, kas taotlejat saab käsitada pagulasena √ vastab rahvusvahelise kaitse saamise nõuetele ∏ vastavalt nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivile 2004/83/EÜ kolmandate riikide kodanikele ja kodakondsuseta isikutele pagulasseisundi või muud liiki rahvusvahelist kaitset vajava isiku staatuse omistamise miinimumnõuete ja pakutava kaitse sisu kohta[15], direktiivile […/../EÜ] [miinimumnõuete direktiiv], kui käesolevas direktiivis ei sätestata teisiti, eelkõige juhul, kui on põhjust oletada, et teine riik korraldab tuvastamise vaatab taotluse läbi või võimaldab tagab piisavat kaitset. Eriti ei tohiks liikmesriike kohustada hindama varjupaigataotluse ð rahvusvahelise kaitse taotluse ï sisu, kui esimene varjupaigariik on taotlejale andnud pagulasseisundi või muul moel piisava kaitse ja taotleja lubatakse sinna sellesse riiki tagasi. ê 2005/85/EÜ põhjendus 23 ð uus 31. Liikmesriike ei tohiks samuti kohustada hindama varjupaigataotluse ð rahvusvahelise kaitse taotluse ï sisu hindama, kui siseriiklikus õiguses määratletud ð piisava ï sideme tõttu kolmanda riigiga on põhjust eeldada, et taotleja otsib taotleb kaitset nimetatud kolmandalt riigilt ð , ning on põhjust arvata, et taotlejal lubatakse siseneda sellesse riiki või lubatakse ta sinna tagasi ï. Liikmesriigid peaksid tegutsema lähtuvalt sellest üksnes siis, kui asjassepuutuv asjaomane taotleja oleks kõnealuses kolmandas riigis kaitstud. VarjupaigatTaotlejate edasise liikumise vältimiseks huvides ühest liikmesriigist teise tuleks kehtestada ühised eeskirjad põhimõtted, mille alusel liikmesriigid saavad kolmandat riiki liikmesriikidele kolmandate riikide turvaliseks päritoluriigiks tunnistamiseks pidada või tunnistada. ê 2005/85/EÜ põhjendus 24 ð uus 32. Teatavate Eeriti kõrgeid rangeid inimõiguste ja pagulaste kaitsega seotud nõudeid järgivate Euroopa kolmandate riikide puhul tuleks liikmesriikidel lubada varjupaigataotlusi jätta taotlused mitte läbi vaadata vaatamata või mitte vaadata läbi jätta need täielikult läbi vaatamata selliste taotlejate puhul, kes sisenevad nende territooriumile sellistest kõnealustest Euroopa kolmandatest riikidest. Arvestades piiratud või ärajäänud läbivaatamise võimalikke tagajärgi taotleja jaoks, peaks turvalise kolmanda riigi mõiste kohaldamine piirduma juhtumitega, mis hõlmavad kolmandaid riike, mille puhul nõukogu on veendunud, et käesolevas direktiivis sätestatud asjassepuutuva kolmanda riigi turvalisuse kõrgeid nõudeid järgitakse. Nõukogu peaks tegema otsused selles küsimuses pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga. ê 2005/85/EÜ põhjendus 25 Tulenevalt käesolevas direktiivis sätestatud mõlemat turvalise kolmanda riigi mõistet käsitlevate ühiste nõuete olemusest sõltub nende mõistete tegelik mõju sellest, kas kõnealune kolmas riik lubab kõnealusel taotlejal siseneda oma territooriumile. ê 2005/85/EÜ põhjendus 26 ð uus 33. Seoses pagulasseisundi ð või täiendava kaitse seisundi ï äravõtmisega peaks liikmesriik tagama, et pagulasseisundiga ð rahvusvahelise kaitsega ï kaasnevaid eeliseid hüvesid kasutavaid isikuid teavitatakse nõuetekohaselt nende staatuse seisundi võimalikust uuesti läbivaatamisest ning et neil on võimalus esitada oma seisukoht enne, kui ametiasutused võivad teha põhjendatud otsuse nende pagulasseisundi äravõtmiseks. Nendest tagatistest võib siiski loobuda, kui pagulasseisundi lõppemise põhjused ei ole seotud tingimuste muutumisega, millel tunnustamine põhines. ê 2005/85/EÜ põhjendus 27 ð uus 34. Asjaolu, et otsuseid varjupaigataotluse ð rahvusvahelise kaitse taotlemise ï ja pagulasseisundi ð või täiendava kaitse seisundi ï äravõtmise kohta saab asutamislepingu artikli 234 mõistes kohtus tulemuslikult vaidlustada, peegeldab ühenduse õiguse üldpõhimõtet. Õiguskaitsevahendi tõhusus, ka seoses asjassepuutuvate faktide läbivaatamisega, sõltub iga liikmesriigi haldus- ja õigussüsteemist kui tervikust. ê 2005/85/EÜ põhjendus 28 35. Kooskõlas asutamislepingu artikliga 64 ei mõjuta käesolev direktiiv nende kohustuste täitmist, mis on liikmesriikidel avaliku korra säilitamiseks ja sisejulgeoleku kaitseks kaitsmiseks. ê 2005/85/EÜ põhjendus 29 (kohandatud) ð uus 36. Käesolev direktiiv ei käsitle ð liikmesriikide vahelisi ï menetlusi, mida reguleerib nõukogu 18. veebruari 2003. aasta määrus (EÜ) nr 343/2003 määrus (EÜ) nr […/… ], [millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku ð või kodakondsuseta isiku ï esitatud varjupaigataotluse ð rahvusvahelise kaitse taotluse ï läbivaatamise eest[16] (Dublini määrus)]. ò uus 37. Taotlejad, kelle suhtes kohaldatakse määrust (EÜ) nr […/…] [Dublini määrus], peaksid saama tugineda käesolevas direktiivis sätestatud üldpõhimõtetele ja tagatistele ning kasutada määruse (EÜ) nr […/…] [Dublini määrus] kohaseid eritagatisi. ê 2005/85/EÜ põhjendus 30 38. Käesoleva direktiivi rakendamist tuleks korrapäraselt hinnata vähemalt iga kahe aasta järel. ê 2005/85/EÜ põhjendus 31 ð uus 39. Kuna käesoleva määruse direktiivi eesmärki, milleks on pagulasseisundi ð rahvusvahelise kaitse ï omistamise andmise ja äravõtmise menetluse miinimumnõuete kehtestamine liikmesriikides, ei suuda liikmesriigid piisaval määral saavutada ning meetme ulatuse ja mõju tõttu on seda saab seetõttu paremini parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid vastavalt asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttele. Kooskõlas samas Nimetatud artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega kohaselt ei lähe käesolev määrus direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale. ê 2005/85/EÜ põhjendus 32 (kohandatud) Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukohta käsitleva protokolli artikli 3 kohaselt teatas Ühendkuningriik 24. jaanuari 2001. aasta kirjaga oma soovist osaleda käesoleva direktiivi vastuvõtmises ja kohaldamises. ê 2005/85/EÜ põhjendus 33 (kohandatud) Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukohta käsitleva protokolli artikli 3 kohaselt teatas Iirimaa 14. veebruari 2001. aasta kirjaga oma soovist osaleda käesoleva direktiivi vastuvõtmises ja kohaldamises. ê 2005/85/EÜ põhjendus 34 40. Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva direktiivi vastuvõtmisel ning see direktiiv ei ole talle tema suhtes siduv ega kuulu tema suhtes kohaldamisele kohaldatav. ò uus 41. Käesoleva direktiivi siseriiklikku õigusesse ülevõtmise kohustus peaks piirduma sätetega, mille sisu on võrreldes varasema direktiiviga muudetud. Kohustus võtta üle muutmata sätted tuleneb varasemast direktiivist. 42. Käesolev direktiiv ei tohiks piirata liikmesriikide kohustusi, mis on seotud III lisa B osas nimetatud direktiivi siseriiklikku õigusesse ülevõtmise tähtajaga, ê 2005/85/EÜ ð uus ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI: I PEATÜKK ÜLDSÄTTED Artikkel 1 Eesmärk Käesoleva direktiivi eesmärgiks on kehtestada liikmesriikides pagulasseisundi ð direktiivi …/…/EÜ [miinimumnõuete direktiiv] kohase rahvusvahelise kaitse ï omistamise andmise ja äravõtmise menetluse miinimumnõuded. Artikkel 2 Mõisted Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid: a) „Genfi konventsioon” – 28. juuli 1951. aasta Genfi pagulasseisundi konventsioon, mida on muudetud 31. jaanuari 1967. aasta New Yorgi protokolliga; b) taotlus või varjupaigataotlus kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud taotlus, mida võidakse käsitada mõnelt liikmesriigilt rahvusvahelise kaitse taotlemisena Genfi konventsiooni alusel. Rahvusvahelise kaitse taotlemist käsitletakse varjupaigataotlusena, välja arvatud juhul, kui asjaomane isik selgesõnaliselt taotleb mõnda muud liiki kaitset, mida saab taotleda eraldi; ò uus b) „taotlus” või „rahvusvahelise kaitse taotlus” – kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku selline taotlus kaitse saamiseks liikmesriigilt, mida võib käsitada pagulasseisundi või täiendava kaitse seisundi taotlemisena, kusjuures ei taotleta sõnaselgelt väljapoole direktiivi […./../EÜ] [miinimumnõuete direktiiv] reguleerimisala jäävat muud liiki kaitset, mida saab eraldi taotleda; ê 2005/85/EÜ ð uus c) „taotleja” või „varjupaigataotleja ð rahvusvahelise kaitse taotleja ï ” – kolmanda riigi kodanik või kodakondsuseta isik, kes on esitanud varjupaigataotluse ð rahvusvahelise kaitse taotluse ï , mille suhtes kohta ei ole lõplikku otsust veel tehtud; ò uus d) „erivajadustega taotleja” – taotleja, kes vajab oma vanuse, soo, puude, vaimse tervise häirete või kogetud piinamise, vägistamise või muu jõhkra psühholoogilise, füüsilise või seksuaalse vägivalla tõttu eritagatisi, et kasutada käesoleva direktiivi kohaseid õigusi ja täita käesolevast direktiivist tulenevaid kohustusi; ê 2005/85/EÜ (kohandatud) ð uus d) e) „lõplik otsus” – otsus selle kohta, kas kolmanda riigi kodanikule või kodakondsuseta isikule antakse pagulasseisund ð või täiendava kaitse seisund ï direktiivi 2004/83/EÜ direktiivi […./../EÜ] [miinimumnõuete direktiiv] alusel, ning mille suhtes ei kohaldata enam käesoleva direktiivi V peatükist tulenevat õiguskaitsevahendit, olenemata sellest, kas õiguskaitsevahendil on toime, mis võimaldab taotlejal jääda asjaomasesse liikmesriiki kuni otsuse saamiseni tegemiseni , arvestades käesoleva direktiivi III lisa; e)f) „tuvastav menetlev ametiasutus” – liikmesriigi kohtulaadne ametiasutus või haldusorgan, mis kes vastutab varjupaigataotluse ð rahvusvahelise kaitse taotluse ï läbivaatamise eest ning on pädev võtma vastu esimese astme otsuseid, kui I lisast ei tulene teisiti; f)g) „pagulane” – kolmanda riigi kodanik või kodakondsuseta isik, kes vastab Genfi konventsiooni artikli 1 nõuetele, mis on sätestatud direktiivis 2004/83/EÜ direktiivi […./../EÜ] [miinimumnõuete direktiiv] artikli 2 punktis d esitatud nõuetele; ò uus h) „täiendava kaitse saamise nõuetele vastav isik” – kolmanda riigi kodanik või kodakondsuseta isik, kes vastab direktiivi […./../EÜ] [miinimumnõuete direktiiv] artikli 2 punktis f esitatud nõuetele; i) „rahvusvahelise kaitse seisund” – kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku pagulaseks või täiendava kaitse saamise nõuetele vastavaks isikuks tunnistamine liikmesriigi poolt; ê 2005/85/EÜ g)j) „pagulasseisund” – kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku pagulaseks tunnistamine liikmesriigi poolt; ò uus k) „täiendava kaitse seisund” – kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku täiendava kaitse saamise nõuetele vastavaks isikuks tunnistamine liikmesriigi poolt; l) „alaealine” – alla 18aastane kolmanda riigi kodanik või kodakondsuseta isik; ê 2005/85/EÜ (kohandatud) ð uus h)m) „saatjata alaealine” – alla 18aastane isik, kes saabub liikmesriigi territooriumile tema eest seaduste või tavade kohaselt vastutava täiskasvanuta, ja seda senikaua kuni selline täiskasvanu ei ole teda tegelikult oma hoole alla võtnud; see mõiste hõlmab ka alaealist, kes on jäänud saatjata pärast tema sisenemist liikmesriigi territooriumile ð direktiivi […./.../EÜ] [miinimumnõuete direktiiv] artikli 2 punktis l määratletud alaealine ï ; i)n) „esindaja” – isik, kes tegutseb saatjata alaealise eestkostjaks oleva organisatsiooni nimel; isik, kes tegutseb siseriikliku organisatsiooni nimel, mis vastutab alaealiste hooldamise ja heaolu eest või mõni muu asjakohane esindaja, kes on määratud kaitsma saatjata alaealise huvisid ð pädevate ametiasutuste määratud isik, kes tegutseb seadusliku eestkostjana, et aidata ja esindada saatjata alaealist eesmärgiga tagada lapse huvide kaitse ja teostada vajaduse korral alaealise nimel õigus- ja teovõimet ï ; j)o) „pagulasseisundi ð rahvusvahelise kaitse seisundi ï äravõtmine” – pädeva ametiasutuse otsus tühistada, või lõpetada või keelduda isiku pagulasseisundi ð või täiendava kaitse seisund ï või keelduda selle uuendamisest vastavalt direktiivile 2004/83/EÜ […./../EÜ] [miinimumnõuete direktiiv]; k)p) „liikmesriiki jäämine” – jäämine selle liikmesriigi territooriumile, kaasa arvatud piirile või transiiditsooni, kus varjupaigataotlus ð rahvusvahelise kaitse taotlus ï esitati või kus seda läbi vaadatakse. Artikkel 3 Reguleerimisala 43. Käesolevat direktiivi kohaldatakse kõikide varjupaigataotluste ð rahvusvahelise kaitse taotluste suhtes ï , mis on esitatud liikmesriigi territooriumil, kaasa arvatud piiril ð , territoriaalvetes ï või transiiditsoonis, ning pagulasseisundi ð rahvusvahelise kaitse seisundi ï äravõtmise suhtes. 44. Käesolevat direktiivi ei kohaldata liikmesriikide välisesindustele esitatud diplomaatilise või territoriaalse varjupaiga taotluste suhtes. 3. Kui liikmesriigid kasutavad menetlust või kehtestavad menetluse, kus varjupaigataotlusi vaadatakse läbi nii Genfi konventsioonil põhinevate taotlustena kui muud liiki rahvusvahelise kaitse taotlustena, mis on määratletud direktiivi 2004/83/EÜ artiklis 15, kohaldavad nad käesolevat direktiivi kogu menetluse vältel. 43. Lisaks sellele võivad liikmesriigid Liikmesriigid võivad kohaldada käesolevat direktiivi menetluste puhul, kus tehakse otsus mis tahes liiki rahvusvahelise kaitse taotluste kohta ð , mis ei kuulu direktiivi […./.../EÜ] [miinimumnõuete direktiiv] reguleerimisalasse ï . ê 2005/85/EÜ ð uus Artikkel 4 Vastutavad ametiasutused 45. Liikmesriigid määravad kõikide menetluste jaoks tuvastava menetleva ametiasutuse, mis kes vastutab taotluste asjakohase läbivaatamise eest kooskõlas käesoleva direktiiviga, eelkõige artikli 8 lõikega 2 ja artikliga 9. ð Liikmesriigid tagavad, et osutatud ametiasutusel on piisav hulk pädevat ja spetsialiseerunud personali, kes täidab tema ülesandeid ettenähtud tähtaja jooksul. Selleks näevad liikmesriigid taotlusi läbivaatava ja rahvusvahelise kaitse taotluste üle otsustava personali jaoks ette alg- ja jätkukoolituse programmid. ï ò uus 46. Lõikes 1 osutatud koolitus hõlmab eelkõige järgmist: a) rahvusvahelist kaitset ja inimõigusi käsitlevad materiaal- ja menetlusõiguse normid, mis on sätestatud asjaomastes rahvusvahelistes ja ühenduse õigusaktides, sealhulgas tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse ning mittediskrimineerimise põhimõte; b) sooküsimuste ning tervisekahjustuste ja vanusega seotud küsimuste teadvustamine; c) päritoluriiki käsitleva teabe kasutamine; d) vestlustehnikad, sealhulgas kultuuridevaheline suhtlemine; e) piinamise tunnuste ja sümptomite tuvastamine ja dokumenteerimine; f) tõendite hindamine, sealhulgas põhimõte, et vastupidiste tõendite puudumisel tehakse otsus taotleja kasuks; g) rahvusvahelise kaitse taotluste läbivaatamise seisukohast asjakohase kohtupraktikaga seotud küsimused. ê 2005/85/EÜ Vastavalt määruse (EÜ) nr 343/2003 artikli 4 lõikele 4 tegeleb liikmesriigi territooriumil teise liikmesriigi immigratsioonikontrolli teostavale asutusele esitatud varjupaigataotlustega liikmesriik, mille territooriumil olles taotlus esitati. ê 2005/85/EÜ (kohandatud) ð uus 23. Liikmesriigid võivad siiski ette näha, et ð määruse (EÜ) nr …/… [Dublini määrus] kohaste juhtumite ï läbivaatamise eest vastutab mõni muu ametiasutus, kui eesmärgiks on:. a) vaadata läbi juhtumid, kus kaalutakse taotleja üleandmist teisele riigile vastavalt eeskirjadele, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab varjupaigataotluse läbivaatamise eest kuni ajani, mil üleandmine aset leiab või ajani, mil taotluse saanud riik keeldub taotluse esitajat vastu või tagasi võtmast; b) võtta siseriiklikke julgeolekusätteid silmas pidades vastu otsus taotluse kohta tingimusel, et enne otsuse vastuvõtmist konsulteeritakse tuvastava asutusega, kas taotlejat saab direktiivi 2004/83/EÜ põhjal käsitleda pagulasena; c) teostada taotluse esialgne läbivaatamine vastavalt artiklile 32 tingimusel, et kõnealusel asutusel on juurdepääs taotleja eelnevat taotlust sisaldavale toimikule; d) vaadata juhtumid läbi artikli 35 lõikes 1 sätestatud menetluse raames; e) keelduda artikli 35 lõigetes 2–5 sätestatud menetluse raames andmast riiki sisenemise luba vastavalt kehtestatud tingimustele kui kõnealuste sätete tingimustest ei tulene teisiti; f) teha kindlaks, kas taotleja soovib siseneda või on sisenenud liikmesriiki artiklis 36 määratletud turvalisest kolmandast riigist kui kõnealusest artikli tingimustest ei tulene teisiti. 34. Liikmesriigid tagavad, et vastavalt lõikele 23 määratud asutuste töötajatel ametiasutuse personalil on nõuetekohased teadmised või nad saavad vajalikku koolitust täitmaks käesoleva direktiivi rakendamiselga seoses neile pandud kohustusi. ò uus 5. Rahvusvahelise kaitse taotlust, mis esitatakse ühes liikmesriigis teise liikmesriigi ametiasutustele, kes teostavad seal piiri- või sisserände kontrolli, menetleb liikmesriik, kelle territooriumil taotlus esitati. ê 2005/85/EÜ ð uus Artikkel 5 Soodsamad sätted Liikmesriigid võivad kehtestada või säilitada soodsamad nõuded pagulasstaatuse ð rahvusvahelise kaitse ï andmisele ja selle äravõtmisele, kuivõrd kui need nõuded ühilduvad on kooskõlas käesoleva direktiiviga. II PEATÜKK ÜLDPÕHIMÕTTED JA TAGATISED Artikkel 6 Juurdepääs menetlusele 1. Liikmesriigid võivad nõuda varjupaigataotluse esitamist isiklikult ja/või kindlaksmääratud kohas. ò uus 47. Liikmesriigid määravad pädevad ametiasutused, kes vastutavad rahvusvahelise kaitse taotluste vastuvõtmise ja registreerimise eest. Ilma et see piiraks lõigete 5, 6, 7 ja 8 kohaldamist, võivad liikmesriigid nõuda rahvusvahelise kaitse taotluse esitamist isiklikult ja/või kindlaksmääratud kohas. 2. Liikmesriigid tagavad, et rahvusvahelise kaitse taotlust esitada soovival isikul on tegelik võimalus esitada see pädevatele ametiasutustele võimalikult kiiresti. ê 2005/85/EÜ ð uus 23. Liikmesriigid tagavad, et igal täisealisel õigus- ja teovõimelisel isikul oleks õigus esitada varjupaigataotlus ð rahvusvahelise kaitse taotlus ï enda nimel. 34. Liikmesriigid võivad ette näha, et taotleja võib esitada taotluse ülalpeetava nimel. Sellisel juhul tagavad liikmesriigid, et täisealised ülalpeetavad annavad nõusoleku taotluse esitamiseks nende nimel, vastasel juhul on neil võimalik esitada taotlus enda nimel. Nõusolekut nõutakse küsitakse taotluse esitamise või hiljemalt vestluse ajal täisealisest ülalpeetavaga küsitlemise ajal. ð Enne nõusoleku küsimist teavitatakse iga täisealist ülalpeetavat eraviisil asjaomastest menetluslikest tagajärgedest ja tema õigusest esitada uus rahvusvahelise kaitse taotlus. ï ò uus 5. Liikmesriigid tagavad, et alaealisel on õigus esitada rahvusvahelise kaitse taotlus kas enda nimel või oma vanemate või muu täisealise pereliikme kaudu. 6. Liikmesriigid tagavad, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/115/EÜ[17] artiklis 10 viidatud asjaomastel üksustel on õigus esitada rahvusvahelise kaitse taotlus saatjata alaealise nimel, kui sellise alaealise olukorra konkreetse hindamise alusel on osutatud üksused seisukohal, et alaealisel võib olla vaja direktiivi […./../EÜ] [miinimumnõuete direktiiv] kohast kaitset. ê 2005/85/EÜ ð uus 47. Liikmesriigid võivad siseriiklike õigusaktidega määrata kindlaks juhtumid, kus: a) alaealine võib taotluse ise esitada; b) saatjata alaealise eest peab avalduse taotluse esitama esindaja, nagu on sätestatud artikli 1721 lõike 1 punktis a; c) esitatud varjupaigataotlust ð rahvusvahelise kaitse taotluse esitamist ï käsitatakse ka ð rahvusvahelise kaitse taotluse esitamisena ï vallalise alaealise eest esitatud varjupaigataotlusena. 5. Liikmesriigid tagavad, et asutused, kelle poole varjupaigataotlust esitada soovivad isikud tõenäoliselt pöörduvad, oleksid võimelised andma nendele isikutele nõu, kuidas ja kuhu avaldus esitada, samuti võivad liikmesriigid nõuda, et nimetatud asutused edastaksid taotluse pädevale asutusele. ò uus 8. Liikmesriigid tagavad, et piirivalve-, politsei- ja sisserändega tegelevatel asutustel ning kinnipidamisasutuste personalil on rahvusvahelise kaitse taotluste menetlemiseks juhised ja nad saavad selliste taotluste menetlemiseks vajalikku koolitust. Kui osutatud ametiasutused on määratud lõike 1 kohasteks pädevateks ametiasutusteks, peavad juhised sisaldama kohustust registreerida taotlused. Muudel juhtudel tuleb juhistega nõuda taotluse ja kogu asjaomase teabe edastamist ametiasutusele, kes on pädev seda registreerima. Liikmesriigid tagavad, et kõik muud ametiasutused, kelle poole rahvusvahelise kaitse taotlust esitada soovivad isikud tõenäoliselt pöörduvad, oleksid võimelised andma sellistele isikutele nõu taotluse esitamise viisi ja koha kohta, ja/või võivad nõuda, et osutatud ametiasutused edastaksid taotluse pädevale ametiasutusele. 9. Pädevad ametiasutused registreerivad rahvusvahelise kaitse taotluse kooskõlas lõike 8 esimese lõiguga 72 tunni jooksul alates hetkest, mil isik väljendas oma soovi taotleda rahvusvahelist kaitset. Artikkel 7 Teavitamine ja nõustamine piiripunktides ja kinnipidamisasutustes 48. Liikmesriigid tagavad, et teave rahvusvahelise kaitse taotluse esitamisel järgitava menetluse kohta on kättesaadav: a) välispiiril asuvates piiripunktides, sealhulgas transiiditsoonis, ning b) kinnipidamisasutustes. 49. Liikmesriigid kindlustavad suulise tõlke, et tagada rahvusvahelise kaitse taotlust esitada sooviva isiku ja piirivalveametnike või kinnipidamisasutuse personali vaheline suhtlus. 3. Liikmesriigid tagavad, et rahvusvahelise kaitse taotlejaid nõustavatel organisatsioonidel on vastavalt liikmesriigi pädevate ametiasutustega sõlmitud kokkuleppele juurdepääs piiripunktidele, sealhulgas transiiditsoonile, ning kinnipidamisasutustele. Liikmesriigid võivad kehtestada eeskirjad, millega reguleeritakse osutatud organisatsioonide kohalolu käesolevas artiklis nimetatud aladel. ê 2005/85/EÜ ð uus Artikkel 78 Õigus jääda liikmesriiki kuni taotluse läbivaatamiseni 50. Taotluse esitajal Taotlejal lubatakse jääda liikmesriiki üksnes menetluse eesmärgil seni, kuni tuvastav menetlev ametiasutus on vastu võtnud otsuse vastavalt III peatükis sätestatud esimese astme menetlusele. Kõnealune õigus riiki jääda ei anna õigust saada elamisluba. 51. Liikmesriigid võivad teha erandi ainult juhul, kui vastavalt artiklitele 32 ja 34 ð isik esitab ï ð artikli 35 lõike 8 kohase ï korduvat taotluste enam läbi ei vaadata või kui liikmesriigid annavad isiku kas üle või välja teisele liikmesriigile kooskõlas Euroopa vahistamismääruses[18] sätestatud kohustustega või kolmandale riigile ð , välja arvatud asjaomase taotleja päritoluriigile, ï või rahvusvahelisele kriminaalkohtule või tribunalile. ò uus 52. Liikmesriik võib taotleja anda lõike 2 kohaselt kolmandale riigile välja ainult juhul, kui pädevad ametiasutused on veendunud, et väljaandmisotsusega ei kaasne otsene ega kaudne tagasi- või väljasaatmine, millega rikutakse liikmesriigi rahvusvahelisest õigusest tulenevaid kohustusi. ê 2005/85/EÜ (kohandatud) ð uus Artikkel 89 Taotluse läbivaatamise nõuded 53. Ilma et see piiraks artikli 23 lõike 4 punkti i kohaldamist, tagavad lLiikmesriigid tagavad, et varjupaigataotlusi ð rahvusvahelise kaitse taotlusi ï ei lükata tagasi ega jäeta läbi vaatamisest kõrvale vaatamata ainult põhjusel, et neid ei esitatud niipea kui võimalik võimalikult kiiresti. ò uus 54. Rahvusvahelise kaitse taotlus vaadatakse esmalt läbi eesmärgiga tuvastada, kas taotleja vastab pagulaseks tunnistamise nõuetele. Kui taotleja sellistele nõuete ei vasta, vaadatakse taotlus läbi eesmärgiga tuvastada, kas taotleja vastab täiendava kaitse saamise nõuetele. ê2005/85/EÜ (kohandatud) ð uus 23. Liikmesriigid tagavad, et tuvastavad menetlevad ametiasutused võtavad varjupaigataotluse ð rahvusvahelise kaitse taotluse ï kohta otsuse vastu pärast taotluse asjakohast läbivaatamist. Sel eesmärgil tagavad liikmesriigid, et: a) taotlused vaadatakse läbi ja otsused tehakse individuaalselt, objektiivselt ja erapooletult; b) täpset ja ajakohast teavet hangitakse erinevatest allikatest, nagu näiteks ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametilt (UNHCR) üldise olukorra kohta varjupaigataotluse esitanud isiku taotleja päritoluriigis ning vajadusel transiidiriikides, mille kaudu taotleja on liikmesriiki tulnud, hangitakse erinevatest allikatest, nagu näiteks ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametilt (UNHCR) ð ja Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiametilt, ï ning et vastav selline teave on kättesaadav taotluste läbivaatamise ja otsuste vastuvõtmise eest vastutavale personalile ð ning juhul, kui menetlev ametiasutus võtab seda otsuse tegemisel arvesse, siis ka taotlejale ja tema õigusnõustajale ï ; c) taotluste läbivaatamise ja otsuste vastuvõtmise eest vastutaval personalil on vajalikud teadmised varjupaika ja pagulasi käsitlevatest õigusaktidest.; ò uus d) taotluste läbivaatamise ja otsuste vastuvõtmise eest vastutavale personalile antakse juhised ja neil on võimalus küsida vajaduse korral ekspertidelt nõu konkreetsetes küsimustes, nagu meditsiinilised ja kultuurilised, lastega seotud ja sooküsimused. ê 2005/85/EÜ ð uus 34. V peatükis osutatud ametiasutustel on juurdepääs oma ülesannete täitmiseks vajalikule, lõike 23 punktis b osutatud üldisele teabele tuvastava menetleva ametiasutuse või taotleja kaudu või muul viisil. 45. Liikmesriigid võivad ette näha ð kehtestavad ï eeskirjad, mis käsitlevad taotluste läbivaatamiseks vajalike dokumentide tõlkimist. Artikkel 910 Tuvastava Menetleva ametiasutuse otsustele esitatavad nõuded 55. Liikmesriigid tagavad, et otsused varjupaigataotluse ð rahvusvahelise kaitse taotluse ï kohta tehakse kirjalikult. 56. Liikmesriigid tagavad, et ð pagulasseisundi ja/või täiendava kaitse seisundiga seotud ï taotluse rahuldamata jätmise korral esitatakse otsuses seda õigustavad asjaolud ja õiguslikud põhjused selle aluseks olevad faktilised ja õiguslikud asjaolud ning et teave eitava otsuse vaidlustamise võimaluste kohta esitatakse kirjalikult. Liikmesriigid ei pea pagulasseisundi andmisest keeldumist otsuses põhjendama, kui taotlejale antakse staatus, mis annab talle siseriikliku ja ühenduse õiguse raames samad õigused ja eelised mis pagulasseisund direktiivi 2004/83/EÜ põhjal. Sellistel juhtudel tagavad liikmesriigid, et pagulasseisundi andmisest keeldumise põhjused on kirjas taotleja toimikus ning et taotlejal on soovi korral juurdepääs oma toimikule. Lisaks sellele ei pea lLiikmesriigid ei pea andma kirjalikku teavet eitava otsuse vaidlustamise võimaluste kohta, kui taotlejat on neist varem teavitatud, kas kirjalikult või taotlejale juurdepääsetaval elektroonilisel viisil, kuidas sellist otsust vaidlustada. 57. Artikli 6 lõike 34 kohaldamisel ning alati, kui taotlus põhineb samadel alustel, võivad liikmesriigid võtta vastu ühe otsuse, mis kehtib ka kõigi ülalpeetavate kohta. ò uus 58. Lõiget 3 ei kohaldata juhul, kui isiku konkreetse olukorra avaldamine tema pereliikmetele võib seada ohtu selle isiku huvid, sealhulgas soolist ja/või vanuse alusel tagakiusamist hõlmavad juhud. Sellisel juhul väljastatakse asjaomase isiku kohta eraldi otsus. ê 2005/85/EÜ (kohandatud) ð uus Artikkel 1011 Varjupaigataotleja ð Rahvusvahelise kaitse taotleja ï tagatised 59. III peatükis sätestatud menetluste suhtes peavad liikmesriigid tagama, et kõigil varjupaigataotlejatel ð rahvusvahelise kaitse taotlejatel ï oleksid järgmised tagatised: a) varjupaigataotlejat peab teavitama keeles, mille puhul on põhjust oletada, et ta seda mõistab millest ta kõigi eelduste kohaselt aru saab, sellest, millist menetlust tuleb järgida järgitakse, millised on tema õigused ja kohustused menetluse ajal ning millised on võimalikud tagajärjed, kui ta ei pea kinni oma kohustustest ja ei ega tee koostööd ametivõimudega. VarjupaigatTaotlejat peab teavitama menetluse kestusest ajakavast ning tema käsutuses olevatest vahenditest, mis võimaldavad tal täita kohustuse esitada direktiivi 2004/83/EÜ […./../EÜ] [miinimumnõuete direktiiv] artiklis 4 osutatud elementidedid esitamiseks dokumendid. Selline Tteave tuleb edastada sellise ajavaruga õigeaegselt, et varjupaigataotlejatel oleks võimalik kasutada käesoleva direktiiviga tagatud õigusi ning järgida artiklis 1112 kirjeldatud kohustusi; b) varjupaigataotlejal peab olema võimalus kasutada oma juhtumi esitamisel pädevale ametiasutusele esitamisel vajaduse korral tõlgi teenuseid alati kui see osutub vajalikuks. Liikmesriigid peavad tõlketeenuse osutamist vajalikuks vähemalt juhul, kui tuvastav menetlev ametiasutus palub taotlejatl ilmuda küsitlusele tulla vestlusele vastavalt artiklitele 12 ja 13, 14, ð 15, 16 ja 30 ï ning asjakohast suhtlemist ei saa ilma nimetatud teenuseta tagada. Nimetatud juhul ja muudel juhtudel, kus pädevad ametiasutused kutsuvad taotleja välja, makstakse kõnealuste teenuste eest avalikest vahenditest; c) varjupaigataotlejal peab olema võimalus võtta ühendust UNHCRiga või mõne muu liikmesriigi territooriumil vastava liikmesriigiga sõlmitud kokkuleppe alusel UNHCRi nimel tegutseva organisatsiooniga ð , kes pakub kooskõlas asjaomase liikmesriigi õigusaktidega varjupaigataotlejale õigusnõustamise teenust ï ; d) varjupaigataotlejat peab mõistliku aja jooksul teavitama tuvastava menetleva ametiasutuse otsusest tema varjupaigataotluse ð rahvusvahelise kaitse taotluse ï kohta. Kui varjupaigataotlejat esindab ametlikult juriidiline õigusnõustaja või muu nõustaja, võivad liikmesriigid otsusest teavitada teda, ja mitte varjupaigataotlejat ð rahvusvahelise kaitse taotlejat ï ; e) varjupaigataotlejat peab teavitama tuvastava menetleva ametiasutuse otsusest keeles, mille puhul on põhjust oletada, et varjupaigataotleja seda mõistab millest ta on kõigi eelduste kohaselt võimeline aru saama, kui teda ei abista ega esinda juriidiline õigusnõustaja ega muu nõustaja ning kui tasuta õigusabi pole kättesaadav. Edastatavast teabestve peab selguma, kuidas vaidlustada eitavat otsust sisaldama vastavalt artikli 910 lõikele 2 sätetele teavet eitava otsuse vaidlustamise võimaluste kohta. 60. V peatükis sätestatud menetluste suhtes peavad liikmesriigid tagama, et kõigil varjupaigataotlejatel oleksid käesoleva artikli lõike 1 punktides b, c ja d loetletud tagatistega samaväärsed tagatised. Artikkel 1112 Varjupaigataotleja ð Rahvusvahelise kaitse taotleja ï kohustused 61. ð Rahvusvahelise kaitse taotlejad teevad koostööd pädevate ametiasutustega, et teha kindlaks taotleja isik ja esitada muud dokumendid, millele on osutatud direktiivi […./../EÜ] [miinimumnõuete direktiiv] artikli 4 lõikes 2. ï Liikmesriigid võivad kehtestada varjupaigataotlejatele √ muid ∏ kohustusei teha koostööd pädevate ametiasutustega, niivõrd kui see on vajalik taotluse läbivaatamiseks. 62. Liikmesriigid võivad eelkõige ette näha, et: a) varjupaigataotleja peab endast pädevatele ametiasutustele teada andma või ilmuma tulema isiklikult kohale, kas viivitamata või kindlaksmääratud ajal; b) varjupaigataotleja peab andma ära taotluse läbivaatamise seisukohalt olulised tema valduses olevad dokumendid, nagu näiteks passi; c) varjupaigataotleja peab teatama pädevatele ametiasutustele oma elukoha või aadressi ning teavitama neid selle muutumisest nii kiiresti kui võimalik võimalikult kiiresti. Liikmesriigid võivad ette näha, et taotleja peab nõustuma igasuguse ühendusevõtuga suhtlemisega elukohas või aadressil, millest ta on pädevaid ametiasutusi viimati teavitanud; d) pädevad ametiasutused võivad taotleja ja temaga kaasas olevad asjad läbi otsida ð , kui läbiotsimist teeb samasooline isik ï ; e) pädevad ametiasutused võivad teha taotlejast foto ning f) pädevad ametiasutused võivad lindistada taotleja suulisi ütlusi tingimusel, et viimast teda on sellest eelnevalt teavitatud. Artikkel 1213 Küsitlus Vestlus taotlejaga 63. Enne, kui tuvastav menetlev ametiasutus võtab vastu otsuse, antakse varjupaigataotlejale võimalus tema varjupaigataotlusega ð rahvusvahelise kaitse taotlusega ï seonduvaks küsitluseks vestluseks, mille viib läbi mida juhib siseriiklike seaduste õigusaktide alusel selleks pädevaks tunnistatud isik. ð Vestlust rahvusvahelise kaitse taotluse sisu üle juhib alati menetleva ametiasutuse personal. ï Liikmesriigid võivad anda ka igale artikli 6 lõikes 3 osutatud ülalpeetavatele täisealisele isikule võimaluse lasta end küsitleda. ò uus Kui isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse oma ülalpeetava nimel, tuleb igale taotlejaga seotud täisealisele isikule anda nii võimalus avaldada oma seisukoht eraviisil kui ka võimalus vestluseks tema taotluse üle. ê 2005/85/EÜ (kohandatud) ð uus Liikmesriigid võivad määrata siseriiklike õigusaktidega ära kindlaks juhtumid, kus alaealisele antakse võimalus lasta end küsitleda vestluseks. 64. Küsitluse Vestluse ð taotluse sisu üle ï võib ära jätta, kui: a) tuvastav menetlev ametiasutus saab võtta vastu positiivse otsuse ð pagulasseisundi kohta ï olemasolevate tõendite alusel või b) pädev asutus on taotlejaga juba kohtunud seoses tema abistamisega taotluse täitmisel ning taotlust puudutava olulise teabe esitamisega direktiivi 2004/83/EÜ artikli 4 lõike 2 tingimustel või c) tuvastav asutus leiab taotleja poolt esitatud teabe põhjalikul uurimisel, et taotlus on artikli 23 lõike 4 punktides a, c, g, h ja j nimetatud asjaolude tõttu põhjendamatu. 3. Küsitluse võib ka ära jätta, kui: b) see pole praktikas mõistlikult läbiviidav, eelkõige juhul, kui pädev ametiasutus on seisukohal, et taotleja pole ei ole temast mitteolenevatel püsivatel asjaoludel küsitluseks vestluseks võimeline või suuteline. Kahtluse korral võivad liikmesriigid nõuda arsti või psühhiaatri tõendit. ð konsulteerib pädev ametiasutus meditsiinieksperdiga, et teha kindlaks, kas taotleja olukord on ajutine või püsiv. ï Kui liikmesriik ei taga isiku küsitluse võimalust taotlejale või vajaduse korral ülalpeetavale vastavalt käesolevale lõikele punktile b võimalust vestluseks, tuleb teha asjakohaseid jõupingutusi võimaldamaks taotlejal või ülalpeetaval esitada lisateavet muul viisil. 43. Käesoleva artikli kohase küsitluse vestluse läbiviimata korraldamata jätmine ei takista tuvastavatl menetleval ametiasutustel võtmast vastu otsust varjupaigataotluse ð rahvusvahelise kaitse taotluse ï kohta. 54. Lõike 2 punktide b ja c ning lõike 3 kohase küsitluse läbiviimata vestluse korraldamata jätmine ei mõjuta tuvastava menetleva ametiasutuse otsust ebasoodsas suunas. 65. Olenemata artikli 2024 lõikest 1 võivad liikmesriigid võtta varjupaigataotluse ð rahvusvahelise kaitse taotluse ï kohta otsuse tegemisel arvesse asjaolu, et taotleja ei ilmunud tulnud küsitlusele vestlusele, välja arvatud juhul, kui tal oli mitteilmumiseks tulemata jätmiseks mõjuv põhjus. Artikkel 1314 Küsitlusele Taotlejaga vestlusele esitatavad nõuded 65. Küsitlus Vestlus toimub tavaliselt ilma perekonnaliikmete juuresolekuta, välja arvatud juhul, kui tuvastav menetlev ametiasutus peab perekonnaliikmete juuresviibimist asjakohase küsitluse läbiviimise asjaomase taotluse läbivaatamise seisukohalt vajalikuks. 66. Küsitlus Vestlus peab toimuma tingimustes, mis tagavad vajaliku konfidentsiaalsuse. 67. Liikmesriigid astuvad võtavad vajalikke samme meetmeid, et tagada küsitluste vestluse toimumine tingimustes, kus taotlejatel on võimalus põhjalikult põhjendada oma taotlust. Selleks liikmesriigid: a) tagavad, et küsitlust läbiviiv vestlust juhtiv isik oleks piisavalt pädev, et võtta võimalikult palju arvesse taotlusega seotud isiklikke või üldisi asjaolusid, kaasa arvatud taotleja kultuurilist tausta ð , sugu ï ja kaitsetut olekut haavatavust; ning ò uus b) näevad ette, et võimaluse ja taotleja taotluse korral juhib taotlejaga vestlust temaga samasooline isik; ê 2005/85/EÜ ð uus b)c) valivad ð pädeva ï tõlgi kes on võimeline tagama asjakohase suhtlemise taotleja ja küsitlust läbiviiva vestlust juhtiva isiku vahel. Suhtlemiskeeleks ei pea olema keel, mida varjupaigataotleja eelistab, kui on mõni teine keel, mille puhul on põhjust oletada, et millest varjupaigataotleja seda mõistab aru saab ja milles ta on võimeline selles keeles ð selgelt ï suhtlema. ð Võimaluse ja taotleja taotluse korral tagavad liikmesriigid taotlejale samasoolise tõlgi;ï ò uus d) tagavad, et rahvusvahelise kaitse taotluse sisu käsitlevat vestlust juhtiv isik ei kanna vormiriietust; e) tagavad, et alaealistega peetavat vestlust juhitakse lapsesõbralikul viisil. ê 2005/85/EÜ 68. Liikmesriigid võivad ette näha eeskirjad, mis puudutavad milles käsitletakse kolmandate isikute viibimist küsitluse vestluse juures. 5. Käesolevat artiklit kohaldatakse ka artikli 12 lõike 2 punktis b osutatud kohtumise puhul. ò uus Artikkel 15 Vestluse sisu Rahvusvahelise kaitse taotluse sisu käsitleva vestluse korraldamisel tagab menetlev ametiasutus, et taotlejal oleks piisav võimalus esitada vastavalt direktiivi […./../EÜ] [miinimumnõuete direktiiv] artikli 4 lõigetele 1 ja 2 dokumendid, mis on vajalikud tema rahvusvahelise kaitse taotluse põhjendamiseks. Sel eesmärgil tagavad liikmesriigid, et: a) taotlejale esitatavad küsimused on asjakohased, et hinnata vastavalt direktiivile […./../EÜ] [miinimumnõuete direktiiv] taotleja vajadust rahvusvahelise kaitse järele; b) taotlejal on piisav võimalus anda selgitusi taotluse põhjendamiseks vajalike dokumentide võimaliku puudumise ja/või lahknevuste või vasturääkivuste kohta oma väidetes. ê 2005/85/EÜ Artikkel 14 Küsitlust käsitleva aruande tähtsus menetluses 1. Liikmesriigid tagavad, et iga küsitluse kohta koostatakse kirjalik aruanne, mis sisaldab vähemalt taotleja poolt taotluse kohta esitatud olulist teavet direktiivi 2004/83/EÜ artikli 4 lõike 2 tähenduses. 2. Liikmesriigid tagavad, et taotlejal oleks võimalus pääseda küsitlust käsitlevale aruandele juurde õigeaegselt. Kui juurdepääs võimaldatakse alles pärast seda, kui tuvastav asutus on otsuse teinud, tagab liikmesriik juurdepääsu niipea kui võimalik, et kaebuse saaks õigeaegselt ette valmistada ja esitada. 3. Liikmesriigid võivad nõuda küsitlust käsitlevale aruandele taotleja heakskiitu. Kui taotleja keeldub küsitlust käsitlevat aruannet heaks kiitmast, märgitakse keeldumise põhjused taotleja toimikusse. Taotleja keeldumine aruande heakskiitmisest ei takista tuvastavat asutust võtmast vastu otsust taotluse kohta. 4. Käesolevat artiklit kohaldatakse ka artikli 12 lõike 2 punktis b osutatud kohtumise puhul. ò uus Artikkel 16 Vestluse üleskirjutus ja aruanne 69. Liikmesriigid tagavad, et iga vestlus kirjutatakse üles. 70. Liikmesriigid küsivad vestluse lõpus üleskirjutusele taotleja heakskiitu. Sel eesmärgil tagavad liikmesriigid, et taotlejal oleks võimalus teha märkusi ja/või anda selgitusi üleskirjutuses oleva ebatäpse tõlke või vääritimõistmise kohta. 71. Kui taotleja keeldub üleskirjutust heaks kiitmast, märgitakse keeldumise põhjused taotleja toimikusse. Taotleja keeldumine üleskirjutuse heakskiitmisest ei takista menetleval ametiasutusel võtmast vastu otsust tema taotluse kohta. 72. Ilma et see piiraks lõigete 1 ja 2 kohaldamist, võivad liikmesriigid koostada taotlejaga peetud vestluse kohta kirjaliku aruande, mis sisaldab vähemalt taotleja esitatud olulist teavet taotluse kohta. Sellisel juhul tagavad liikmesriigid, et vestluse üleskirjutus lisatakse aruandele. 73. Liikmesriigid tagavad, et taotlejal on õigeaegne juurdepääs vestluse üleskirjutusele ja vajaduse korral aruandele, enne kui menetlev ametiasutus teeb oma otsuse. Artikkel 17 Kohtumeditsiiniline aruanne 74. Liikmesriigid võimaldavad taotlejale tema taotluse korral arstlikku läbivaatust, et toetada varasema tagakiusamise või suure kahjuga seotud väiteid. Sel eesmärgil määravad liikmesriigid taotlejale mõistliku tähtaja arstitõendi esitamiseks menetlevale ametiasutusele. 75. Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, tagab menetlev ametiasutus juhul, kui on põhjendatult alust arvata, et taotleja kannatab traumajärgse stressi all, taotleja nõusoleku korral arstliku läbivaatuse. 76. Liikmesriigid kehtestavad asjaomase korra, et tagada erapooletu ja pädeva meditsiinilise ekspertiisi kättesaadavus, et oleks võimalik teha lõikes 2 osutatud arstlikku läbivaatust. 77. Liikmesriigid kehtestavad täiendavad eeskirjad ja korra piinamise ja muu füüsilise, seksuaalse või psühholoogilise vägivalla sümptomite tuvastamise ja dokumenteerimise kohta, mis on olulised käesoleva artikli kohaldamiseks. 78. Liikmesriigid tagavad, et käesoleva direktiivi kohaselt taotlejaga peetavat vestlust juhtivad isikud saavad piinamise sümptomite tuvastamise alast koolitust. 79. Menetlev ametiasutus hindab lõigetes 1 ja 2 osutatud arstliku läbivaatuse tulemusi koos muude taotlusega kaasnevate dokumentidega. Arstliku läbivaatuse tulemusi võetakse arvesse eelkõige taotleja väidete õigsuse ja piisavuse kontrollimisel. ê 2005/85/EÜ ð uus Artikkel 1518 Õigus õigusabile ja esindamisele 80. ð Rahvusvahelise kaitse taotlejale antakse võimalus ï Liikmesriigid võimaldavad varjupaigataotlejatel konsulteerida oma varjupaigataotlust ð rahvusvahelise kaitse taotlust ï käsitlevates küsimustes oma kulul siseriiklike õigusaktide alusel tunnustatud või tegutseva juriidilise õigusnõustaja või muu nõustajaga ð menetluse kõikides etappides, sealhulgas pärast eitava otsuse saamist. ï 81. Kui tuvastav asutus teeb eitava otsuse, tagavad lLiikmesriigid tagavad taotlejale viimase nõudmisel taotluse korral tasuta õigusabi ja/või esindaja esindusteenused vastavalt lõikele 3 sätetele. ð Selleks liikmesriigid: ï ò uus a) näevad ette tasuta õigusabi teenuse pakkumise III peatüki kohastes menetlustes. See hõlmab vähemalt menetlusega seotud teabe esitamist taotlejale tema konkreetse olukorra kohta ning eitava otsuse korral selle aluseks olevate faktiliste ja õiguslike asjaolude selgitamist; b) näevad ette tasuta õigusabi või esindusteenuse pakkumise V peatüki kohastes menetlustes. See peab hõlmama vähemalt vajalike menetlusdokumentide ettevalmistamist ja taotleja esindamist esimese astme kohtu istungil. ê 2005/85/EÜ (kohandatud) ð uus 3. Liikmesriigid võivad oma siseriiklikes õigusaktides ette näha, et tasuta õigusabi ja/või esindaja esindusteenuseid võimaldatakse antakse: a) ainult kohtumenetluses vastavalt V peatükile, kuid mitte siseriiklike õigusaktidega ette nähtud edasiste kaebuste või läbivaatamiste puhul, kaasa arvatud kaebuse uuesti läbivaatamine pärast edasikaebust või edasist läbivaatuse toimumist ja/või b)a) ainult neile, kellel endal pole ei ole piisavaid vahendeid ja/või c)b) ainult juriidilistele õigusnõustajatele või teistele muudele nõustajatele, kes on siseriiklike õigusaktidega spetsiaalselt määratud abistama ja/või esindama varjupaigataotlejat ð rahvusvahelise kaitse taotlejaid. ï ja/või d) ainult juhul, kui on tõenäoline, et kaebuse või läbivaatamise tulemus on positiivne. Liikmesriigid tagavad, et punkti d kohast õigusabi ja/või esindatust omavoliliselt ei piirata. ò uus V peatükis sätestatud menetluste puhul võivad liikmesriigid otsustada anda taotlejatele tasuta õigusabi ja/või esindusteenuseid ainult juhul, kui selline abi on vajalik, et tagada neile tõhus juurdepääs õiguskaitsele. Liikmesriigid tagavad, et käesoleva lõike kohaselt antavat õigusabi ja/või esindusteenuseid ei piirata omavoliliselt. ê 2005/85/EÜ ð uus 4. Liikmesriigid võivad ette näha õigusabi ja/või esindatuse esindusteenuste taotluste esitamise ja menetlemise eeskirjad üksikasjad. ò uus 5. Liikmesriigid võivad lubada valitsusvälisel organisatsioonil pakkuda rahvusvahelise kaitse taotlejatele tasuta õigusabi ja/või esindusteenuseid III ja/või V peatükis sätestatud menetlustes. ê 2005/85/EÜ ð uus 56. Liikmesriigid võivad ka: a) kehtestada tasuta õigusabile ja/või esindusteenustele rahalised ja/või ajalised piirmäärad ajapiirangud, tingimusel, et nendega ei piirata omavoliliselt juurdepääsu õigusabile ja/või esindusteenustele; b) ette näha, et tasude ja muude kulude osas ei koheldaks õigusabiga seotud küsimustes varjupaigataotlejaid soodsamalt kui liikmesriigi enda kodanikke. 67. Liikmesriigid võivad nõuda tehtud kulutuste osalist või täielikku korvamist siis või juhul, kui taotleja rahaline olukord on oluliselt paranenud või kui toetuse sellise hüve andmise otsus tehti taotleja esitatud valeandmete põhjal. Artikkel 1619 Õigusabi ja esindamise ulatus 82. Liikmesriigid tagavad, et siseriiklike õigusaktide alusel tunnustatud või sellisena lubatud või tegutseval juriidilisel õigusnõustajal või muul nõustajal, kes siseriiklikes õigusaktides sätestatud tingimustel abistab või esindab varjupaigataotlejat ð rahvusvahelise kaitse taotlejat ï, oleks juurdepääs taotleja toimikus sisalduvale teabele, ð mille alusel otsus tehakse ï mida tõenäoliselt V peatükis osutatud asutused hindavad, niivõrd kui see teave on taotluse läbivaatamise seisukohalt oluline. Liikmesriigid võivad teha erandi, kui teabe või allika avalikustamine ohustab riiklikku julgeolekut, teavet edastavate organisatsioonide või isiku(te) julgeolekut või teabega seotud isiku(te) julgeolekut, keda teave puudutab või kui avalikustamise tagajärjel satuvad ohtu liikmesriigi pädevate ametiasutuste poolt ð rahvusvahelise kaitse ï taotluste läbivaatamisega seotud liikmesriigi pädevate asutuste uurimisalased huvid uurimine või liikmesriigi rahvusvahelised suhted. Sellistel juhtudel ð liikmesriigid: ï ò uus a) annavad vähemalt õigusnõustajale või muule nõustajale, kellele on tehtud julgeolekukontroll, juurdepääsu kõnealusele teabele või allikatele ulatuses, mis on avalduse läbivaatamiseks või rahvusvahelise kaitse äravõtmise otsuse tegemiseks asjakohane; ê 2005/85/EÜ (kohandatud) ð uus √ b) annavad ∏ peab V peatükis osutatud ametiasutustele juurdepääsu kõnealusele teabele või allikatele olema juurdepääs V peatükis osutatud asutustel, välja arvatud juhul, kus juurdepääs on välistatud riiklikel julgeoleku kaalutlustel. 83. Liikmesriigid tagavad, et varjupaigataotlejat ð rahvusvahelise kaitse taotlejat ï abistaval või esindaval juriidilisel õigusnõustajal või muul nõustajal on varjupaigataotleja nõustamise eesmärgil juurdepääs suletud territooriumitele aladele, näiteks kinnipidamiskohtadele kinnipidamisasutustele ja transiiditsoonidele. Liikmesriigid võivad piirata taotleja külastamist suletud territooriumitel aladel ainult juhul, kui sellised piirangud on siseriiklike õigusaktide põhjal objektiivselt vajalikud julgeoleku, avaliku korra või territooriumi ala halduskorralduse huvides või selleks, et tagada taotluse tõhus tulemuslik läbivaatamine, tingimusel, et juriidilise õigusnõustaja või muu nõustaja juurdepääsu ei piirata seejuures märkimisväärselt või ei muudeta juurdepääsu päris võimatuks. ò uus 84. Liikmesriigid lubavad taotlejal võtta vestlusele kaasa siseriiklike õigusaktide alusel tunnustatud või tegutseva õigusnõustaja või muu nõustaja. ê 2005/85/EÜ ð uus 34. Liikmesriigid võivad sätestada eeskirjad, mis näevad ette milles reguleeritakse juriidiliste õigusnõustajate või muude nõustajate juuresolekut kõikidel menetluse käigus toimuvatel küsitlustel vestlustel, ilma et see piiraks käesoleva artikli või artikli 1721 lõike 1 punkti b kohaldamist. 4. Liikmesriigid võivad sätestada, et taotlejal on lubatud võtta küsitlusele kaasa siseriiklike õigusaktidega sellisena tunnustatud juriidiline nõustaja või muu nõustaja. Liikmesriigid võivad nõuda, et taotleja viibiks küsitluse vestluse juures ka siis juhul, kui teda esindab siseriiklikes õigusaktides sätestatud tingimustel juriidiline õigusnõustaja või muu nõustaja ning et taotleja vastaks esitatud küsimustele ise. Juriidilise Õigusnõustaja või muu nõustaja puudumine ei takista pädevatl ametiasutustel küsitlust läbi viimast korraldamast vestlust taotlejaga ð , ilma et see piiraks artikli 21 lõike 1 punkti b kohaldamist. ï ò uus Artikkel 20 Erivajadustega taotleja 85. Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid, et tagada erivajadustega taotlejale võimalus esitada taotlusega kaasnevad dokumendid võimalikult täielikult ja kõigi tõenditega. Vajaduse korral pikendatakse talle antud tähtaega, et ta saaks esitada tõendid või võtta menetluses muid vajalikke meetmeid. 86. Kui menetlev ametiasutus on seisukohal, et taotleja on direktiivi […/…/EÜ] [millega sätestatakse varjupaigataotlejate vastuvõtu miinimumnõuded (vastuvõtutingimuste direktiiv)] artiklis 21 osutatud piinamise või vägistamise või tema suhtes muu jõhkra psühholoogilise, füüsilise või seksuaalse vägivalla ohvriks langenud, määratakse taotlejale piisav tähtaeg ja talle antakse asjakohast toetust, et valmistada ette vestlus tema taotluse sisu üle. 87. Artikli 27 lõikeid 6 ja 7 ei kohaldata lõikes 2 osutatud taotlejate suhtes. ê 2005/85/EÜ (kohandatud) ð uus Artikkel 1721 Tagatised saatjata alaealisele 88. Kõikide käesolevas direktiivis sätestatud menetluste suhtes ja ilma et see piiraks artiklite 12 ja 14 sätete 13, ð 14 ï ja 15 kohaldamist, liikmesriigid: a) rakendavad võtavad võimalikult kiiresti meetmeid tagamaks, et saatjata alaealist esindaks ja/või abistaks taotluse ð esitamise ja ï läbivaatamise ajal esindaja. ð Esindaja on erapooletu ja tal on vajalikud teadmised lastehooldusest. ï Selliseks esindajaks võib olla ka 27. jaanuari 2003. aasta direktiivi 2003/9/EÜ (millega sätestatakse miinimumnõuded varjupaigataotlejate vastuvõtmisele)[19] artiklis 19 direktiivis […/…/EÜ] [vastuvõtutingimuste direktiiv] osutatud esindaja; b) tagavad, et esindajale antakse võimalus teavitada saatjata alaealist küsitluse vestluse tähendusest ja võimalikest tagajärgedest ning vajadusel korral sellest, kuidas küsitluseks vestluseks valmistuda. Liikmesriigid lubavad ð tagavad, et ï esindajal ð ja/või siseriiklike õigusaktide alusel tunnustatud õigusnõustaja või muu nõustaja ï viibidab küsitluse vestluse juures ning ð tal on võimalus ï esitada küsimusi või teha märkusi küsitlust läbiviiva vestlust juhtiva isiku kehtestatud piirides. Liikmesriigid võivad nõuda, et saatjata alaealine viibiks küsitluse vestluse juures ka juhul, kui tema esindaja on kohal. 89. Liikmesriigid ei pea esindajat määrama, kui saatjata alaealine: a) saab suure tõenäosusega täisealiseks enne, kui esimese astme otsus vastu võetakse; või b) saab tasuta kasutada juriidilise nõustaja või muu nõustaja teenuseid, kes on siseriiklike õigusaktide alusel sellisena tunnustatud ja määratud täitma esindajale pandud kohustusi; või c)b) on või on olnud abielus. 3. Liikmesriigid võivad kooskõlas 1. detsembril 2005 kehtivate õigusaktidega esindajat mitte määrata, kui saatjata alaealine on 16aastane või vanem, välja arvatud juhul, kui ta pole võimeline oma taotlusega seotud toiminguid ilma esindajata teostama. 43. Liikmesriigid tagavad, et: 90. juhul, kui saatjata alaealisega tuleb tema varjupaigataotluse ð rahvusvahelise kaitse taotluse ï suhtes läbi viia korraldada artiklites 12, 13 ja 1413, 14 ja 15 osutatud küsitlus vestlus, viib küsitlust läbi juhib seda isik, kellel on piisavad vajalikud teadmised alaealiste erivajadustest; 91. menetleva ametiasutuse otsuse saatjata alaealise taotluse osas kohta valmistab tuvastava asutuse otsuse ette isik, kel on vajalikud teadmised alaealiste erivajadustest. ò uus 4. Vastavalt artiklis 18 sätestatud tingimustele antakse saatjata alaealisele tasuta õigusabi kõikide käesolevas direktiivis sätestatud menetluste puhul. ê 2005/85/EÜ ð uus 5. Liikmesriigid võivad varjupaigataotluse ð rahvusvahelise kaitse taotluse ï läbivaatamise raames teha saatjata alaealise vanuse kindlaks arstliku läbivaatuse teel ð , kui taotleja üldiste väidete või muude asjakohaste tõendite alusel liikmesriik siiski kahtleb tema vanuses ï. ò uus Arstlik läbivaatus tehakse isiku inimväärikust täielikult austades, kasutades selleks kõige vähem sekkuvaid uuringuid. ê 2005/85/EÜ ð uus Seoses aArstliku läbivaatusega korral tagavad liikmesriigid, et: a) enne varjupaigataotluse ð rahvusvahelise kaitse taotluse ï läbivaatamist teavitatakse saatjata alaealist keeles, millest ta aru saab, mille puhul on põhjust oletada, et varjupaigataotleja seda mõistab, võimalusest määrata tema vanust arstliku kontrolli läbivaatuse teel. Saatjata alaealist tuleb teavitada ka sellest, millisel viisil läbivaatust sooritatakse tehakse, kuidas mõjutavad võivad arstliku läbivaatuse võimalikud tulemused mõjutada varjupaigataotluse ð rahvusvahelise kaitse taotluse ï läbivaatamist ning millised on tagajärjed, kui saatjata alaealine keeldub arstlikust läbivaatusest; b) saatjata alaealine ja/või tema esindaja annaksid nõusoleku määrata asjaomase alaealise vanust arstliku läbivaatuse teel ning c) otsus lükata arstlikust läbivaatusest keeldunud saatjata alaealise varjupaigataotlus ð rahvusvahelise kaitse taotlus ï tagasi ei põhineks ainult nimetatud keeldumisel. Asjaolu, et saatjata alaealine on keeldunud kõnealusest arstlikust läbivaatusest, ei takista tuvastaval menetleval ametiasutusel vastu võtmast otsust varjupaigataotluse ð rahvusvahelise kaitse taotluse ï kohta. ò uus 6. Artikli 27 lõikeid 6 ja 7, artikli 29 lõike 2 punkti c ning artikleid 32 ja 37 ei kohaldata saatjata alaealiste suhtes. ê 2005/85/EÜ ð uus 67. Käesoleva artikli rakendamisel on liikmesriikide esmaseks kohuseks lähtuda lapse huvidest. Artikkel 1822 Kinnipidamine 92. Liikmesriigid ei pea isikut kinni ainult sel põhjusel, et viimane ta on varjupaigataotleja ð rahvusvahelise kaitse taotleja ï . ð Rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamise alused ja tingimused ning tema tagatised peavad olema kooskõlas direktiiviga […/…/EÜ] [vastuvõtutingimuste direktiiv]. ï 93. Kui varjupaigataotlejat ð rahvusvahelise kaitse taotlejat ï peetakse kinni, tagavad liikmesriigid võimaluse asja kiireks kohtulikuks läbivaatamiseks ð vastavalt direktiivile […/…/EÜ] [vastuvõtutingimuste direktiiv] ï. Artikkel 1923 Menetlus taotluse tagasivõtmise korral 94. Kui liikmesriik on siseriiklike õigusaktidega ette näinud võimaluse varjupaigataotlus ð rahvusvahelise kaitse taotlus ï sõnaselgelt tagasi võtta ja kui varjupaigataotleja seda teeb, tagavad liikmesriigid, et tuvastav menetlev ametiasutus teeb otsuse taotluse läbivaatamise lõpetamise või taotluse tagasilükkamise kohta. 95. Liikmesriigid võivad ka otsustada, et tuvastav menetlev ametiasutus võib lõpetada taotluse läbivaatamise ilma otsust vastu võtmata. Sellisel juhul tagavad liikmesriigid, et tuvastav menetlev ametiasutus teeb vastava märkuse märke taotleja toimikusse. Artikkel 2024 Menetlus varjupaigataotluse kaudse tagasivõtmise või sellest loobumise korral 96. Kui on piisav alus arvata, et varjupaigataotleja ð rahvusvahelise kaitse taotleja ï on oma varjupaigataotluse ð rahvusvahelise kaitse taotluse ï kaudselt tagasi võtnud või sellest loobunud, tagab liikmesriik, et tuvastav menetlev ametiasutus teeb otsuse taotluse läbivaatamise lõpetamise või taotluse tagasilükkamise kohta põhjendusel, et taotleja pole tõestanud oma õigust pagulasseisundile vastavalt direktiivile 2004/83/EÜ. Liikmesriigid võivad eeldada, et taotleja on oma varjupaigataotluse ð rahvusvahelise kaitse taotluse ï kaudselt tagasi võtnud või sellest loobunud, eriti kui on kindlaks tehtud, et: a) varjupaigataotleja pole ei ole reageerinud vastanud palvele esitada oma taotluse seisukohalt olulist teavet direktiivi 2004/83/EÜ […/../EÜ] [miinimumnõuete direktiiv] artikli 4 põhjal või pole ei ole ilmunud isiklikule küsitlusele vestlusele, nagu on ette nähtud artiklites 1213, 1314, 15 ja 1416, välja arvatud juhul, kui taotleja tõestab mõistliku aja jooksul, et ta ei saanud seda teha temast mitteolenevatel põhjustel; b) varjupaigataotleja varjab ennast end või on lahkunud loata oma elukohast või kinnipidamiskohast, ilma et ta oleks mõistliku aja jooksul sellest teavitanud pädevat ametiasutustega ühendust võtnud, või kui varjupaigataotleja pole ei ole mõistliku aja jooksul täitnud kohustust kohale ilmuda või võtnud muul viisil ühendust. Liikmesriigid võivad käesolevate sätete rakendamisel kehtestada tähtajad või suunised. 97. Liikmesriigid tagavad, et taotlejal, kes võtab pädeva ametiasutusega uuesti ühendust pärast seda, kui käesoleva artikli lõikes 1 osutatud otsus taotluse läbivaatamise lõpetamise kohta on vastu võetud, on õigus nõuda oma juhtumi uuesti käsitlemist uut läbivaatamist, välja arvatud juhul, kui taotlust vaadatakse läbi vastavalt artiklitele 32 ja 34. Liikmesriigid võivad ette näha tähtaja, pärast mida ei saa juhtumit enam uuesti käsitleda. Liikmesriigid tagavad, et selliseidt isikuidt ei saadeta tagasi, kui see on vastuolus non-refoulment tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõttega. Liikmesriigid võivad lubada tuvastavatel menetlevatel ametiasutustel jätkata taotluse läbivaatamist sealt, kus see pooleli jäi lõpetati. ò uus 98. Käesoleva artikli kohaldamine ei piira määruse (EÜ) nr …/.... [Dublini määrus] kohaldamist. ê 2005/85/EÜ ð uus Artikkel 2125 UNCHRi roll 99. Liikmesriigid lubavad UNCHRil: a) pääseda juurde kohtuda varjupaigataotlejatele ð rahvusvahelise kaitse taotlejaga ï , kaasa arvatud neile isikuga, kes on kinnipidamiskohasasutuses ja lennujaama või sadama transiiditsoonis; b) pääseda juurde juurdepääsu teabele, mislles käsitlebtakse üksikuid konkreetset varjupaigataotlusi ð rahvusvahelise kaitse taotlust ï , menetluse kulgu ja vastuvõetud otsuseid, tingimusel, et varjupaigataotleja on sellega nõus; c) esitada menetluse kõikides etappides Genfi konventsiooni artikliga 35 talle pandud järelevalvekohustuste elluviimisel pädevatele ametiasutustele konkreetseid varjupaigataotlusi ð rahvusvahelise kaitse taotlusi ï käsitlevaid seisukohti. 100. Lõiget 1 kohaldatakse ka organisatsiooni suhtes, kes vastavalt liikmesriigiga sõlmitud kokkuleppele tegutseb asjassepuutuva asjaomase liikmesriigi territooriumil UNCHRi nimel. Artikkel 2226 Teabe kogumine üksik konkreetsete juhtumite kohta Üksik Konkreetsete juhtumite läbivaatamise eesmärgil liikmesriigid: a) ei avalda otse üksikut konkreetset varjupaigataotlust ð rahvusvahelise kaitse taotlust ï käsitlevat teavet ega taotluse esitamise fakti varjupaigataotleja väidetava(te)le tagakiusaja(te)le ð ega suure kahju põhjustaja(te)le ï ; b) ei kogu teavet väidetava(te)lt tagakiusaja(te)lt ð ega suure kahju põhjustaja(te)lt ï viisil, mis teavitaks tagakiusajat või tagakiusajaid neid otseselt asjaolust, et kõnealune taotleja on varjupaigataotluse esitanud, ning mis seaks ohtu taotleja ja tema ülalpeetavate füüsilise puutumatuse või taotlejate päritolumaalriigis elavate perekonnaliikmete vabaduse ja julgeoleku. III PEATÜKK ESIMESE ASTME MENETLUS I JAGU Artikkel 2327 Taotluse Lläbivaatamise kord menetlus 101. Liikmesriigid vaatavad varjupaigataotlused ð rahvusvahelise kaitse taotlused ï läbi korras menetluse kohaselt, mis vastab on kooskõlas II peatükis sätestatud üldpõhimõtetele ja tagatistelega. 102. Liikmesriigid tagavad, et taotluse selline menetlemine lõpetatakse menetlus viiakse lõpule võimalikult kiiresti, ilma et see piiraks taotluse piisavat ja põhjalikku läbivaatamist. ò uus 103. Liikmesriigid tagavad, et menetlus viiakse lõpule kuue kuu jooksul alates taotluse esitamisest. Liikmesriigid võivad seda tähtaega pikendada maksimaalselt kuue kuu võrra konkreetsete juhtumite puhul, mis hõlmavad keerulisi faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. 104. Kui otsust ei ole võimalik vastu võtta lõike 3 esimeses lõigus nimetatud tähtaja jooksul, tagavad liikmesriigid, et asjaomast taotlejat teavitatakse: a) viivitusest ning b) taotluse korral viivituse põhjusest ja eeldatavast tähtajast, millal tehakse otsus tema taotluse kohta. Tagajärjed, mis kaasnevad otsuse langetamata jätmisega lõikes 3 nimetatud tähtaja jooksul, määratakse kindlaks vastavalt siseriiklikele õigusaktidele. ê 2005/85/EÜ ð uus Liikmesriigid tagavad, et kui otsust ei ole võimalik kuue kuu jooksul vastu võtta, siis teavitatakse asjaomast taotlejat: a) viivitusest või b) tema soovil tähtajast, millal on oodata tema taotlust käsitlevat otsust. See teave ei kohusta liikmesriiki võtma otsust vastu nimetatud tähtajaks. 35. Liikmesriigid võivad ð rahvusvahelise kaitse ï taotluste eelisjärjekorras läbi vaadata eelisjärjekorras või kiirendada selle läbivaatamist vastavalt II peatükis sätestatud üldpõhimõtetele ja tagatistele, kaasa arvatud juhul, kui on tõenäoline, et taotlus on hästi põhjendatud või kui taotlejal on erivajadused.: a) kui taotlus näib olevat põhjendatud; b) kui taotlejal on erivajadused; c) muudel juhtudel, välja arvatud lõikes 6 osutatud juhud. ê 2005/85/EÜ (kohandatud) ð uus 46. Samuti võivad lLiikmesriigid võivad ette näha, et taotluse läbivaatamiste menetluse kiirendamise vastavalt II peatükis sätestatud üldpõhimõtetele ja tagatistele võib korraldada eelisjärjekorras või seda kiirendada, kui: a) taotleja on taotluse ja asjaolude esitamisel tõstatanud ainult probleeme küsimusi, mis ei seostu või seostuvad minimaalselt küsimusega sellega, kas teda saab käsitada pagulasena ð või ï direktiivi […./../EÜ] [miinimumnõuete direktiiv] alusel ð täiendava kaitse saamise nõuetele vastava isikuna ï direktiivi 2004/83/EÜ alusel, või b) on selge, et taotlejat ei saa liikmesriigis käsitada pagulasena või pagulasseisundit vääriva isikuna direktiivi 2004/83/EÜ alusel või c) varjupaigataotlust peetakse põhjendamatuks: i)b) kuna taotleja on pärit turvalisest päritoluriigist artiklite 29, 30 ja 31 √ käesoleva direktiivi ∏ tähenduses; või ii) kuna riiki, mis pole liikmesriik, peetakse taotleja seisukohalt turvaliseks kolmandaks riigiks, ilma et see piiraks artikli 28 lõike 1 kohaldamist või d)c) taotleja on ametiasutusi eksitanud, esitades valeandmeid või -dokumente või jättes avaldamata esitamata tema isikut ja/või rahvust käsitlevat teavet või dokumente, millel oleks võinud olla otsusele negatiivne mõju, olla või e) taotleja on esitanud uue varjupaigataotluse uute isikuandmetega või f)d) taotleja pole esitanud teavet, mille alusel oleks võimalik piisava kindlusega tuvastada tema isik või kodakondsus, või on tõenäoline, et taotleja on pahatahtlikult pahauskselt hävitanud või vabanenud kaotanud isikut tõendavast dokumendist või reisidokumendist, mis oleks aidanud kindlaks teha tema isikut või kodakondsust, või g) taotleja on teinud ebajärjekindlaid, vastukäivaid, ebatõenäolisi või ebapiisavaid avaldusi, mis muudavad selgelt ebausutavateks tema väited, et ta on tagakiusatav direktiivi 2004/83/EÜ tähenduses või h) taotleja on esitanud korduva taotluse, kus pole esitatud uusi asjasse puutuvaid asjaolusid tema isikliku olukorra või päritoluriigis valitseva olukorra kohta või i) taotleja jättis mõjuva põhjuseta taotluse varem esitamata, kuigi tal oli võimalus seda teha või ò uus e) taotluse esitas vallaline alaealine, kelle suhtes kohaldatakse artikli 6 lõike 7 punkti c, pärast seda, kui tema eest vastutavate vanemate või vanema taotlus tagasi lükati, ning tema konkreetse või tema päritoluriigis valitseva olukorra kohta ei ole lisatud uut asjakohast teavet või ê 2005/85/EÜ (kohandatud) ð uus j)f) taotleja esitab taotluse üksnes eesmärgiga lükata edasi või nurjata tema tagasisaatmist käsitleva varasema või vältimatu peatselt tehtava otsuse täideviimist. või k) taotleja on jätnud mõjuva põhjuseta täitmata direktiivi 2004/83/EÜ artikli 4 lõigetes 1 ja 2 või käesoleva direktiivi artikli 11 lõike 2 punktides a ja b ning artikli 20 lõikes 1 osutatud kohustused või l) taotleja sisenes liikmesriigi territooriumile ebaseaduslikult või pikendas ebaseaduslikult oma riigis viibimist ning jättis mõjuva põhjuseta vastavate asutustega ühendust võtmata ja/või ei esitanud varjupaigataotlust niipea kui võimalik, arvestades tema riiki sisenemise asjaoludega või m) taotleja ohustab liikmesriigi riiklikku julgeolekut või avalikku korda või taotleja on vastavalt siseriiklikule õigusele välja saadetud riiklikku julgeolekut või avalikku korda käsitlevatel mõjuvatel põhjustel või n) taotleja keeldub andmast sõrmejälgi vastavalt asjaomastele ühenduse ja/või siseriiklikele õigusaktidele või o) taotluse esitas vallaline alaealine, kelle suhtes kohaldatakse artikli 6 lõike 4 punkti c pärast seda, kui alaealise eest vastutavate vanemate või vanema taotlus on tagasi lükatud, ning tema isikliku olukorra või tema päritoluriigis valitseva olukorra kohta pole lisatud uusi asjakohaseid asjaolusid. ò uus 7. Artiklis 28 osutatud põhjendamatu taotluse korral, mille suhtes kohaldatakse kõiki lõikes 6 nimetatud asjaolusid, võivad liikmesriigid taotluse pärast selle piisavat ja täielikku läbivaatamist selgelt põhjendamatuna tagasi lükata. 8. Liikmesriigid kehtestavad seoses lõikega 6 mõistliku tähtaja otsuse vastuvõtmiseks esimese astme menetluses. 9. Kiirendatud läbivaatamismenetluse rakendamine ei kaasne automaatselt asjaoluga, et rahvusvahelise kaitse taotlus esitati pärast ebaseaduslikku sisenemist territooriumile või piirile, sealhulgas transiiditsooni, ega dokumentide puudumise või võltsitud dokumentide kasutamisega. Artikkel 28 Põhjendamatud taotlused Ilma et see piiraks artikli 23 kohaldamist, peavad liikmesriigid rahvusvahelise kaitse taotlust põhjendamatuks ainult juhul, kui menetlev ametiasutus on teinud kindlaks, et taotleja ei vasta rahvusvahelise kaitse saamise nõuetele direktiivi […./../EÜ] [miinimumnõuete direktiiv] tähenduses. ê 2005/85/EÜ ð uus Artikkel 24 Erimenetlused 1. Liikmesriigid võivad erandina II peatüki üldpõhimõtetest ja tagatistest ette näha järgmised erimenetlused: a) esialgne menetlus IV jaos kehtestatu raames käsitletavate juhtumite läbivaatamiseks; b) menetlused V jaos kehtestatu raames käsitletavate juhtumite läbivaatamiseks. 2. Liikmesriigid võivad VI jao osas ette näha erandeid. II JAGU Artikkel 2529 Vastuvõetamatud taotlused 105. Lisaks juhtudele, kus taotlust ei vaadata läbi vastavalt määrusele (EÜ) nr 343/2003 [nr …/….] [Dublini määrus], ei ole liikmesriigid kohustatud tuvastama hindama, kas taotlejat saab käsitada pagulasena vastab ð rahvusvahelise kaitse saamise nõuetele ï vastavalt direktiivile 2004/83/EÜ …./../EÜ [miinimumnõuete direktiiv], kui taotlust loetakse peetakse vastavalt käesolevale artiklile vastuvõetamatuks. ê 2005/85/EÜ ð uus 106. Liikmesriigid võivad lugeda pidada varjupaigataotluse ð rahvusvahelise kaitse taotlust ï vastavalt käesolevale artiklile vastuvõetamatuks ð ainult juhul ï , kui: a) mõni teine liikmesriik on omistanud andnud pagulasseisundi; b) vastavalt artiklile 2631 loetakse peetakse taotleja seisukohalt esimeseks varjupaigariigiks mõnd muud riiki, mis pole ei ole liikmesriik; c) vastavalt artiklile 32 peetakse taotleja jaoks turvaliseks kolmandaks riigiks riiki, mis pole ei ole liikmesriik, loetakse vastavalt artiklile 27 taotleja seisukohalt turvaliseks kolmandaks riigiks; d) taotlejal lubatakse jääda asjaomasesse liikmesriiki muudel alustel, mille tulemusena talle antakse staatus, mis on võrdne pagulasseisundiga kaasnevate õiguste ja eelistega, mis tulenevad direktiivist 2004/83/EÜ; e) taotlejal lubatakse jääda asjaomase liikmesriigi territooriumile muudel alustel, mis kaitsevad teda välja- või tagasisaatmise eest, kuni selgub punkti d kohase staatuse määramise menetluse tulemus; f)d) taotleja esitab on esitanud samasuguse taotluse pärast lõpliku otsuse langetamist; g)e) taotleja ülalpeetav esitab taotluse pärast seda, kui ta on vastavalt artikli 6 lõikele 34 nõustunud oma juhtumi läbivaatamisega tema nimel tehtud taotluse osana raames ning ei esine puuduvad ülalpeetava olukorraga seotud asjaolusid, mis õigustaksid eraldi taotluse esitamist. ò uus Artikkel 30 Erieeskirjad taotluse vastuvõetavust käsitleva vestluse kohta 107. Enne seda, kui võetakse vastu otsus taotluse vastuvõetamatuse kohta, võimaldavad liikmesriigid taotlejal esitada seoses taotlusega ja arvestades tema konkreetset olukorda oma seisukoha artiklis 29 osutatud põhjenduste kohta. Sel eesmärgil korraldavad liikmesriigid taotlejaga taotluse vastuvõetavust käsitleva vestluse. Liikmesriigid tohivad kooskõlas artikliga 36 teha erandi ainult korduvate taotluste suhtes. 108. Lõike 1 kohaldamine ei piira määruse (EÜ) nr …/.... [Dublini määrus] artikli 5 kohaldamist. ê 2005/85/EÜ ð uus Artikkel 2631 Esimese varjupaigariigi mõiste Riiki võib saab pidada konkreetse varjupaigataotleja ð rahvusvahelise kaitse taotleja ï seisukohalt esimeseks varjupaigariigiks juhul, kui: a) teda taotleja on seal riigis pagulasena tunnustatud pagulaseks tunnistatud ja ta saab ennast selle riigi kaitse alla anda või b) tal on muul viisil selle riigi piisav kaitse, kaasa arvatud non-refoulment muu hulgas kohaldataks tema suhtes tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõtet põhimõttest tulenev, tingimusel, et see riik võtab ta tagasi. Esimese varjupaigariigi mõiste kohaldamisel varjupaigataotleja ð rahvusvahelise kaitse taotleja ï konkreetselete olukorrale suhtes võivad liikmesriigid võtta arvesse artikli 2732 lõiget 1. Artikkel 2732 Turvalise kolmanda riigi mõiste 109. Liikmesriigid võivad kohaldada turvalise kolmanda riigi mõistet ainult juhul, kui pädevad ametiasutused on veendunud, et varjupaika ð rahvusvahelist kaitset ï taotlevat isikut koheldakse asjaomases kolmandas riigis kooskõlas järgmiste põhimõtetega: a) elu ja vabadus pole ei ole ohus rassi, usu, rahvuse, teatavasse sotsiaalsesse gruppi rühma kuulumise või poliitiliste tõekspidamiste tõttu ning; ò uus b) puudub [direktiivis …./../EÜ] [miinimumnõuete direktiiv] kindlaks määratud suure kahju oht; ê 2005/85/EÜ ð uus b)c) riigis austatakse non-refoulment tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõtet vastavalt Genfi konventsioonile; c)d) riigis austatakse rahvusvahelistes õigusaktides sätestatud keeldu saata isikut tagasi, kui sellega rikutaks isiku õigust kaitsele piinamise või muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise eest ning d)e) isikul on võimalus taotleda pagulasseisundit ning pagulaseks tunnistamise korral saada kaitset vastavalt Genfi konventsioonile. 110. Turvalise kolmanda riigi mõiste rakendamisele suhtes kohaldatakse siseriiklikes õigusaktides sätestatud eeskirju, kaasa arvatud: a) eeskirjad, mis nõuavad varjupaika ð rahvusvahelist kaitset ï taotleva isiku ja asjaomase kolmanda riigi vahelist sidet, mille alusel oleks nimetatud isikul mõistlik minna asjaomasesse riiki; b) eeskirjad, mislles käsitlevadtakse meetodeid, mille alusel pädevad ametiasutused veenduvad, et turvalise kolmanda riigi mõistet saab kohaldada konkreetsele riigile või konkreetsele taotlejale suhtes. Nimetatud Sellised meetodid hõlmavad riigi turvalisuse hindamist igal konkreetsel juhul konkreetse taotleja seisukohast ja/või siseriiklikul tasandil üldiselt turvaliseks peetavate riikide määratlemist kindlaksmääramist siseriiklikul tasandil; c) eeskirjad, mis vastavalt rahvusvahelisele õigusele võimaldavad konkreetsel juhul teha kindlaks, kas asjaomane kolmas riik on konkreetse taotleja seisukohast turvaline, ning mille alusel on taotlejal vähemalt õigus vaidlustada turvalise kolmanda riigi mõiste kohaldamist põhjendusel, et teda asjaomases riigis piinatakse või rakendatakse muud julma, ebainimlikku või inimväärikust alandavat kohtlemist või karistamist ð kolmas riik ei ole tema konkreetset olukorda silmas pidades turvaline ï. ð Taotlejal on ka võimalus vaidlustada punkti a kohase enda ja kolmanda riigi vahelise sideme olemasolu. ï 111. Ainult käesoleva artikli põhjal tehtud otsuse rakendamisel liikmesriigid: a) teavitavad taotlejat vastavalt ning b) edastavad talle dokumendi, milles teavitatakse kolmanda riigi ametiasutusi selle riigi keeles asjaolust, et taotlust ei ole põhjalikult sisuliselt läbi vaadatud. 112. Kui kolmas riik ei luba varjupaigataotlejal ð rahvusvahelise kaitse taotlejal ï oma territooriumile siseneda, tagavad liikmesriigid juurdepääsu menetlusele vastavalt II peatükis kirjeldatud üldpõhimõtetele ja tagatistele. 113. Liikmesriigid teavitavad komisjoni regulaarselt korrapäraselt riikidest, mille suhtes kohaldatakse turvalise kolmanda riigi mõistet vastavalt käesolevale artiklile sätetele. III JAGU Artikkel 28 Põhjendamatud taotlused 1. Ilma et see piiraks artiklite 19 ja 20 kohaldamist, võivad liikmesriigid lugeda varjupaigataotluse põhjendamatuks, kui tuvastav asutus on teinud kindlaks, et taotlejat ei saa käsitada pagulasena direktiivi 2004/83/EÜ tähenduses. 2. Artikli 23 lõike 4 punktis b mainitud juhtudel ning põhjendamatute varjupaigataotluste korral, mille puhul kehtivad artikli 23 lõike 4 punktides a ja c–o loetletud tingimused, võivad liikmesriigid samuti lugeda taotluse ilmselt põhjendamatuks, kui siseriiklikes õigusaktides on nii määratletud. Artikkel 29 Turvalise päritoluriigina käsitatavate kolmandate riikide ühine miinimumnimekiri 1. Nõukogu võtab komisjoni ettepaneku põhjal ja pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga kvalifitseeritud häälteenamusega vastu nende kolmandate riikide ühise miinimumnimekirja, mida liikmesriigid käsitavad turvaliste päritoluriikidena vastavalt II lisale. 2. Nõukogu võib komisjoni ettepaneku põhjal ja pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga muuta kvalifitseeritud häälteenamusega ühist miinimumnimekirja, lisades või kustutades kolmandaid riike vastavalt II lisale. Komisjon vaatab läbi kõik nõukogu või liikmesriigi poolt talle suunatud taotlused ühise miinimumnimekirja muutmisettepaneku esitamiseks. 3. Lõigete 1 või 2 alusel ettepaneku tegemisel kasutab komisjon olemasolevat enda teavet, liikmesriikidelt ning vajadusel UNCHRilt, Euroopa Nõukogult ja teistelt asjaomastelt rahvusvahelistelt organisatsioonidelt saadud teavet. 4. Kui nõukogu palub komisjonil esitada ettepanek kolmanda riigi ühisest miinimumnimekirjast kustutamise kohta, peatatakse liikmesriikide artikli 31 lõikest 2 tulenev kohustus vastava kolmanda riigi suhtes järgmisel päeval pärast nõukogu otsust paluda komisjonil esitada selline ettepanek. 5. Kui liikmesriik palub komisjonil esitada nõukogule ettepanek kustutada kolmas riik ühisest miinimumnimekirjast, teavitab liikmesriik kirjalikult nõukogu komisjonile esitatud palvest. Liikmesriigi artikli 31 lõikest 2 tulenev kohustus vastava kolmanda riigi suhtes peatatakse järgmisel päeval pärast nõukogu teavitamist. 6. Euroopa Parlamenti teavitatakse lõigete 4 ja 5 kohastest peatamistest. 7. Lõigete 4 ja 5 kohased peatamised lõppevad kolme kuu möödumisel, välja arvatud juhul, kui komisjon teeb enne nimetatud tähtaja möödumist ettepaneku kolmanda riigi kustutamiseks ühisest miinimumnimekirjast. Peatamised lõpevad ka juhul, kui nõukogu lükkab tagasi komisjoni ettepaneku kolmanda riigi nimekirjast kustutamise kohta. 8. Komisjon esitab nõukogu taotlusel Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande selle kohta, kas olukord ühises miinimumnimekirjas olevas riigis on endiselt kooskõlas II lisaga. Komisjon võib aruande esitamisel teha soovitusi või ettepanekuid, mida ta peab sobivaks. Artikkel 3033 Kolmandate riikide riigi tunnistamine turvaliseks päritoluriigiks tunnistamine liikmesriikide poolt siseriiklikul tasandil 114. Piiramata artikli 29 kohaldamist, võivad lLiikmesriigid võivad säilitada või kehtestada õigusaktid, mis võimaldavad riikidel endil siseriiklikul tasandil määratleda vastavalt II lisale kolmandad riigid, mida varjupaigataotluste määrata ð rahvusvahelise kaitse taotluste ï läbivaatamise eesmärgil peetakse kindlaks turvalisteksed päritoluriikideksgid, kuid mis ei ole ühises miinimumnimekirjas. Liikmesriigid võivad tunnistada turvaliseks ka kolmanda riigi osa, mille puhul on täidetud II lisa tingimused. 2. Erandina lõikest 1 võivad liikmesriigid säilitada 1. detsembril 2005 kehtivad õigusaktid, mis võimaldavad määratleda kolmandad riigid, mida varjupaigataotluste läbivaatamise eesmärgil peetakse turvalisteks päritoluriikideks, kuid mis ei ole ühises miinimumnimekirjas, kui liikmesriigid on veendunud, et üldiselt isikuid asjaomastes kolmandates riikides ei: a) kiusata taga direktiivi 2004/83/EÜ artikli 9 tähenduses ega b) piinata, kohelda ega karistata ebainimlikult või inimväärikust alandavalt. 3. Liikmesriigid võivad samuti säilitada 1. detsembril 2005 kehtivad õigusaktid, mis võimaldavad määratleda turvalisena riigi osa või riiki või riigi osa konkreetse isikute grupi suhtes seal riigis, kui lõike 2 tingimused on selle riigi osa või isikute grupi suhtes täidetud. 4. Kui liikmesriigid määratlevad, kas riik on turvaline päritoluriik vastavalt lõigetele 2 ja 3, peavad nad silmas pidama asjaomase kolmanda riigi õiguslikku olukorda, seaduste rakendamist ja üldisi poliitilisi asjaolusid. ò uus 115. Liikmesriigid tagavad käesoleva artikli kohaselt siseriiklikul tasandil turvaliseks tunnistatud kolmandate riikide olukorra korrapärase läbivaatamise. ê 2005/85/EÜ (kohandatud) ð uus 53. Hinnang, kas riik on turvaline päritoluriik vastavalt käesolevale artiklile, põhineb teabel, mis on saadud paljudest erinevatest teabeallikatest, kaasa arvatud eelkõige teistelt liikmesriikidelt, ð Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiametilt ï , UNCHRilt, Euroopa Nõukogult ja teistelt muudelt asjaomastelt rahvusvahelistelt organisatsioonidelt. 64. Liikmesriigid teatavad komisjonile, milliseid riike riigid, kelle nad loevad on vastavalt käesolevale artiklile tunnistanud turvalisteks päritoluriikideks vastavalt käesoleva artiklile. Artikkel 3134 Turvalise päritoluriigi mõiste kohaldamine 116. Vastavalt artiklile 29 ja 30 √ käesolevale direktiivile ∏ võib turvaliseks päritoluriigiks tunnistatud kolmandat riiki pidada pärast taotluse individuaalset läbivaatamist konkreetse varjupaigataotleja osas seisukohalt turvaliseks päritoluriigiks ainult juhul, kui: a) taotlejal on selle riigi kodakondsus või b) ta on kodakondsuseta isik ning tema varasem peamine alaline elukoht oli selles riigis c) ning ta ei ole esitanud tõsiseltvõetavaid põhjendusi mõjuvaid põhjusi selle kohta, miks ei saa taotleja konkreetses olukorras seda riiki tema konkreetse olukorra ja pagulaseksna ð või ï [direktiivi …./../EÜ kohaselt] [miinimumnõuete direktiiv] ð täiendava kaitse saamise nõuetele vastavaks isikuks ï käsitamise tunnistamise seisukohalt pidada turvaliseks päritoluriigiks vastavalt direktiivile 2004/83/EÜ. 2. Liikmesriigid peavad varjupaigataotlust põhjendamatuks vastavalt lõikele 1, kui kolmas riik on tunnistatud turvaliseks vastavalt artiklile 29. 32. Liikmesriigid sätestavad siseriiklikes õigusaktides täiendavad eeskirjad ja juhendid üksikasjad turvalise päritoluriigi mõiste kohaldamiseks. IV JAGU Artikkel 3235 Korduvad taotlused 117. Kui liikmesriigis varjupaika ð rahvusvahelist kaitset ï taotlev isik esitab samas liikmesriigis täiendavaid selgitusi või korduva taotluse, võib vaatab asjaomane liikmesriik vaadata need täiendavad selgitused või korduva taotlusega kaasnevad dokumendid üksikasjad läbi eelneva taotluse läbivaatamise raames või läbivaatamisele kuuluva otsuse või edasikaebuse läbivaatamise raames, kuivõrd pädevad ametiasutused saavad selles raamistikus võtta arvesse ja kaaluda kõiki täiendavate selgituste või korduva taotlusega aluseks olevaid üksikasju kaasnevaid dokumente. 118. Lisaks sellele ð Selleks et teha artikli 29 lõike 2 punkti d kohane otsus rahvusvahelise kaitse taotluse vastuvõetavuse kohta, ï võivad liikmesriigid kohaldada √ käesoleva artikli ∏ lõikes 3 osutatud erimenetlust, kui isik esitab korduva varjupaigataotluse ð rahvusvahelise kaitse taotluse ï : a) pärast seda, kui ta on eelmisest taotluse artiklite 19 või 20 23 alusel tagasi võtnud või sellest loobunud; b) pärast seda, kui eelmise taotluse kohta on otsus vastu võetud. Liikmesriigid võivad samuti otsustada rakendada seda menetlust alles pärast lõpliku otsuse vastuvõtmist. ò uus b) pärast seda, kui eelmise taotluse kohta on lõplik otsus vastu võetud. ê 2005/85/EÜ ð uus 119. Korduvate varjupaigataotluste ð rahvusvahelise kaitse taotluste ï osas puhul tuleb esmalt kontrollida, kas esialgsest taotlusest loobumise tagasivõtmise järel või pärast selle taotluse kohta käesoleva artikli lõike 2 punktis b osutatud otsuse vastuvõtmist on kerkinud esile tuvastatud või taotleja poolt esitatnud uusi asjaolusid dokumente või tõendeid, mis on seotud selle väljaselgitamisega aitavad kindlaks teha, kas teda taotlejat on võimalik käsitada pagulasena ð või täiendava kaitse saamise nõuetele vastava isikuna ï direktiivi 2004/83/EÜ […./../EÜ] [miinimumnõuete direktiiv] alusel. 120. Kui käesoleva artikli lõikes 3 osutatud esialgse läbivaatamise esmase kontrollimise käigus kerkib esile tuvastatakse või taotleja esitab uusi asjaolusid dokumente või taotleja esitab uusi tõendeid, mis olulisel määral lisavad suurendavad tõenäosust, et taotlejat saab käsitada taotlejat pagulasena ð või täiendava kaitse saamise nõuetele vastava isikuna ï direktiivi 2004/83/EÜ […./../EÜ] [miinimumnõuete direktiiv] alusel, jätkatakse vaadatakse taotluse läbivaatamist uuesti läbi vastavalt II peatükile. 121. Liikmesriigid võivad vastavalt siseriiklikele õigusaktidele jätkata vaadata korduvated taotlusteed uuesti läbiläbivaatamist, kui uue menetluse uuendamiseks algatamiseks on muid põhjusi. 122. Liikmesriigid võivad otsustada jätkata taotluse läbivaatamist uuesti läbi vaadata ainult juhul, kui asjaomane taotleja ei saanud temast mitteolenevatel põhjustel eelneva menetluse käigus tõendada käesoleva artikli lõigetes 3, 4 ja 5 sätestatud asjaolusid, eelkõige aga juhul, kui ta kasutadab artikli 41 kohast õigust tõhusale õiguskaitsevahendile vastavalt artiklile 39. 123. Käesolevas artiklis osutatud menetlust võib rakendada kohaldada ka ülalpeetava puhul suhtes, kes esitab avalduse taotluse pärast seda, kui ta on vastavalt artikli 6 lõikele 34 nõustunud oma juhtumi läbivaatamisega tema nimel tehtud taotluse osana raames. Sellisel juhul tehakse käesoleva artikli lõikes 3 osutatud esialgse läbivaatamise esmase kontrolli käigus kindlaks, kas ülalpeetava olukorraga on seotud asjaolusid, mis õigustaksid eraldi taotluse esitamist. ò uus 124. Kui pärast lõplikku otsust pidada korduvat taotlust artikli 29 lõike 2 punkt d kohaselt vastuvõetamatuks või lõplikku otsust lükata korduv taotlus põhjendamatuna tagasi esitab asjaomane isik enne tagasisaatmisotsuse jõustamist uue rahvusvahelise kaitse taotluse samale liikmesriigile, võib asjaomane liikmesriik: a) teha erandi taotleja õigusest jääda territooriumile, kui menetlev ametiasutus on veendunud, et tagasisaatmisotsusega ei kaasne otsene ega kaudne tagasi- või väljasaatmine, millega rikutakse asjaomase liikmesriigi rahvusvahelisest ja ühenduse õigusest tulenevaid kohustusi, ja/või b) näha ette, et taotluse suhtes kohaldatakse käesoleva artikli ja artikli 29 kohast taotluse vastuvõetavust käsitlevat menetlust, ja/või c) näha ette, et taotluse läbivaatamise menetlust kiirendatakse artikli 27 lõike 6 punkti f kohaselt. Esimese lõigu punktides b ja c osutatud juhtude korral võivad liikmesriigid teha siseriiklike õigusaktide kohaselt erandeid tähtaegadest, mida tavaliselt kohaldatakse taotluse vastuvõetavust käsitlevas ja/või kiirendatud menetluses. 125. Kui isik, kelle suhtes tuleb jõustada määruse (EÜ) nr […/…] [Dublini määrus] kohane üleandmisotsus, esitab üleandvale liikmesriigile täiendavaid selgitusi või korduva taotluse, vaatab sellised täiendavad selgitused või korduva taotluse kooskõlas käesoleva direktiiviga läbi määruses (EÜ) nr […/…] [Dublini määrus] määratletud vastutav liikmesriik. ê 2005/85/EÜ (kohandatud) ð uus Artikkel 33 Ilmumata jätmine Liikmesriigid võivad säilitada või kehtestada artiklis 32 sätestatud menetluse varjupaigataotluste suhtes, mille esitavad hiljem taotlejad, kes tahtlikult või raske hooletuse tõttu ei läinud vastuvõtukeskusesse või ei ilmunud pädevasse asutusse määratud ajal. Artikkel 3436 Menetluseeskirjad 126. Liikmesriigid kindlustavad tagavad varjupaigataotlejatele ð rahvusvahelise kaitse taotlejatele ï , kelle taotlusi vaadatakse vastavalt artiklile 32 35 esialgselt läbi tuleb esmalt kontrollida, artikli 10 11 lõikes 1 ette nähtud tagatised. 127. Liikmesriigid võivad siseriiklikes õigusaktides sätestada artikli 32 35 kohase esialgse läbivaatamise esmase kontrolli menetluse eeskirjad. Nende eeskirjadega võib muu hulgas: a) kohustada asjaomast taotlejat viitama faktidele esitama asjaolud ja tõestama tõendite õigsust, mis õigustavad uue menetluse algatamist; b) nõuda asjaomaselt taotlejalt tema käsutusse jõudnud uue teabe esitamist teatud aja jooksul pärast teabe omandamist; c)b) ette näha esialgse läbivaatamise lubada teha esmast kontrolli ainult kirjaliku teabe taotluse alusel ilma isikutga küsitlemata vestlemata ð , välja arvatud artikli 35 lõikes 7 osutatud juhtumid ï . Need tTingimused ei või tohi välistada varjupaigataotlejatele juurdepääsu uuele menetlusele ega viia sellise juurdepääsu lõpliku tühistamise või olulise piiramiseni. 128. Liikmesriigid tagavad, et: a) taotlejat teavitatakse asjakohasel viisil esialgse läbivaatamise esmase kontrolli tulemustest ja juhul, kui taotluset läbivaatamist ei jätkata uuesti läbi ei vaadata, siis ka selle põhjustest, ning võimalustest, kuidas otsuse peale edasi kaevata või taotleda selle uuesti läbivaatamist; b) kui on tegemist ühega artikli 3235 lõikes 23 osutatud olukordadest, jätkab vaatab tuvastav menetlev ametiasutus korduva taotluse läbivaatamist vastavalt II peatüki sätetele niipea kui võimalik uuesti läbi. V JAGU Artikkel 3537 Menetlused piiril 129. Liikmesriigid võivad vastavalt II peatükis sätestatud üldpõhimõtetele ja tagatistele ette näha menetlused, mille alusel otsustatakse liikmesriigi piiril või transiiditsoonis: a) seal esitatud taotluste ð vastuvõetavuse ï üle otsustatakse sealsamas √ ja/või ∏ ò uus b) taotluse sisu üle artikli 27 lõike 6 kohaselt kiirendatud menetluse korral. ê 2005/85/EÜ ð uus 2. Kui lõikes 1 sätestatud menetlusi ei ole siiski veel olemas, võivad liikmesriigid vastavalt käesoleva artikli sätetele ja kooskõlas 1. detsembril 2005 kehtivate õigusaktidega säilitada menetlused, mis kalduvad kõrvale II peatükis kirjeldatud üldpõhimõtetest ja tagatistest ning mille eesmärgiks on otsustada, kas lubada piiril või transiiditsoonis sinna saabunud ja seal ka varjupaigataotluse esitanud varjupaigataotlejad liikmesriigi territooriumile. 3. Lõikes 2 osutatud menetlusega tagatakse eelkõige, et: a) asjaomastel isikutel lubatakse jääda liikmesriigi piirile või transiiditsooni, ilma et see piiraks artikli 7 kohaldamist; b) asjaomaseid isikuid teavitatakse koheselt artikli 10 lõike 1 punktis a kirjeldatud õigustest ja kohustustest; c) asjaomastel isikutel oleks vajadusel võimalus kasutada tõlgi teenuseid, nagu on kirjeldatud artikli 10 lõike 1 punktis b; d) enne, kui pädev asutus võtab selliste menetluste raames vastu otsuse, küsitlevad asjaomaseid isikuid varjupaigataotluse osas isikud, kellel on vajalikud teadmised varjupaika ja pagulasi käsitlevatest õigusaktidest, nagu on kirjeldatud artiklites 12, 13 ja 14; e) asjaomased isikud saavad konsulteerida vastavalt artikli 15 lõikele 1 siseriiklike õigusaktide alusel tunnustatud või sellisena lubatud juriidilise nõustaja või muu nõustajaga ning f) saatjata alaealistele määratakse esindaja vastavalt artikli 17 lõikele 1, välja arvatud juhul, kui kohaldatakse artikli 17 lõikeid 2 või 3. Juhul, kui pädev asutus keeldub sisenemise luba andmast, peab ta asjaomasele taotlejale teatama asjaolud ja õiguslikud põhjused, miks varjupaigataotlust peetakse põhjendamatuks või vastuvõetamatuks. 42. Liikmesriigid tagavad, et lõikes 21 sätestatud menetluste raames vastuvõetavad otsused tehakse mõistliku aja jooksul. Kui otsust pole nelja nädala jooksul vastu võetud, lubatakse varjupaigataotlejal siseneda liikmesriigi territooriumile, et tema taotlust saaks läbi vaadata vastavalt käesoleva direktiivi teistele muudele sätetele. 53. Juhul, kui isik saabub ebatavalisel viisil või kui korraga saabub palju kolmanda riigi kodanikke või kodakondsuseta isikuid, kes esitavad varjupaigataotluse ð rahvusvahelise kaitse taotluse ï piiril või transiiditsoonis, mistõttu on praktiliselt võimatu kohaldada lõikeget 1 sätteid või lõigetes 2 ja 3 sätestatud erimenetlust, võib neid menetlusi rakendada kohaldada juhul ja sel ajal, kui seni, kuni kõnealused kolmanda riigi kodanikud või kodakondsuseta isikud on normaalsetel tingimustel paigutatud piiri või transiiditsooni lähedale lähedusse. VI JAGU Artikkel 3638 Euroopa turvalise kolmanda riigi mõiste 1. Liikmesriigid võivad ette näha, et II peatükis kirjeldatud varjupaigataotluse läbivaatamist ja taotleja olukorra turvalisuse kindlakstegemist konkreetses olukorras ei teostata või teostatakse mittetäielikult juhtudel, kus pädev ametiasutus on faktide asjaolude põhjal tõestanud, et varjupaigataotleja ð rahvusvahelise kaitse taotleja ï soovib siseneda või on sisenenud liikmesriigi territooriumile ebaseaduslikult lõike 2 kohasest turvalisest kolmandast riigist. 2. Kolmandat riiki võib lõike 1 tähenduses lugeda pidada turvaliseks kolmandaks riigiks ainult siis juhul, kui: a) see riik on ratifitseerinud Genfi konventsiooni ja järgib selle sätteid geograafiliste piiranguteta; b) selles riigis rakendatakse õigusaktidega ettenähtud varjupaigamenetlust ja c) see riik on ratifitseerinud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni ning järgib selle sätteid, kaasa arvatud tõhusaid õiguskaitsevahendeid käsitlevaid norme nõudeid. ning d) nõukogu on nii määranud vastavalt lõikele 3. 3. Nõukogu võib komisjoni ettepaneku põhjal ja pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga võtta vastu või muuta kvalifitseeritud häälteenamusega ühist nimekirja kolmandatest riikidest, mida peetakse lõike 1 tähenduses turvalisteks kolmandateks riikideks. 43. Asjaomased liikmesriigid näevad lõike 1 kohaldamiseks rakendamiseks siseriiklike õigusaktidega ette vajalikud juhendid üksikasjad ning vastavalt nendele sätetele nimetatud sättele vastuvõetavate otsuste tagajärjed kooskõlas Genfi konventsiooni kohase non-refoulment tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõttega, nähes ette ka erandid käesoleva artikli kohaldamisest humanitaarsetel või poliitilistel põhjustel või rahvusvahelises avalikus õiguses sätestatud põhjustel. 54. Ainult käesoleva artikli põhjal tehtud otsuse rakendamisel asjaomased liikmesriigid: a) teavitavad taotlejat vastavalt ning b) edastavad talle dokumendi, milles teavitatakse kolmanda riigi ametiasutusi selle riigi keeles asjaolust, et taotlust ei ole sisuliselt läbi vaadatud. 65. Kui turvaline kolmas riik ei luba varjupaigataotlejal uuesti riiki siseneda, tagavad liikmesriigid juurdepääsu menetlusele vastavalt II peatükis kirjeldatud üldpõhimõtetele ja tagatistele. 7. Liikmesriigid, mis on tunnistanud kolmandaid riike turvalisteks riikideks vastavalt 1. detsembril 2005 kehtinud siseriiklike õigusaktidele ning lõike 2 punktides a–c toodud kriteeriumitele, võivad kohaldada lõiget 1 kõnealuste kolmandate riikide suhtes kuni nõukogu võtab vastu ühise nimekirja vastavalt lõikele 3. IV PEATÜKK PAGULASSEISUNDI ð RAHVUSVAHELISE KAITSE SEISUNDI ï ÄRAVÕTMISE MENETLUSED Artikkel 3739 Pagulasseisundi ð Rahvusvahelise kaitse seisundi ï äravõtmine Liikmesriigid tagavad, et konkreetse isiku pagulasseisundi ð rahvusvahelise kaitse seisundi ï äravõtmiseks võib alustada menetlust, kui kerkivad esile tuvastatakse uued asjaolud või tõendid, mis annavad alust tema pagulasseisundi ð rahvusvahelise kaitse seisundi ï kehtivuse uuesti läbivaatamiseks. Artikkel 38 40 Menetluseeskirjad 130. Liikmesriigid tagavad, et kui pädev ametiasutus kaalub kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku pagulasseisundi ð rahvusvahelise kaitse seisundi ï äravõtmist vastavalt direktiivi 2004/83/EÜ […./../EÜ] [miinimumnõuete direktiiv] artiklile 14 ð või 19 ï , on asjaomasel isikul järgmised tagatised: a) teda tuleb kirjalikult teavitada asjaolust, et pädev ametiasutus vaatab uuesti läbi tema pagulasseisundi ð rahvusvahelise kaitse seisundi ï aluseid, ning talle tuleb teatada läbivaatamise põhjustedst ning b) talle tuleb anda võimalus esitada pagulasseisundi ð rahvusvahelise kaitse seisundi ï äravõtmise kohta vastuväiteid kas küsitluse vestluse käigus vastavalt artikli 10 11 lõike 1 punktile b ja artiklitele 12, 13, ja 14 ja 15 või kirjalikult avalduse teel. Lisaks sellele tagavad liikmesriigid, et nimetatud kõnealuse menetluse raames: a) saaks pädev ametiasutus täpset ja ajakohast teavet erinevatest allikatest, vajadusel näiteks UNHCRilt üldise olukorra kohta asjaomase isiku päritoluriigis erinevatest allikatest, vajaduse korral näiteks UNHCRilt ð ja Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiametilt, ï ning b) kui teavet kogutakse üksikjuhul konkreetsel juhul pagulasseisundi ð rahvusvahelise kaitse seisundi ï uuesti läbivaatamise eesmärgil, ei koguta teavet tagakiusaja(te)lt ð ega suure kahju põhjustaja(te)lt ï viisil, mis teavitaks neid otseselt tagakiusajat või tagakiusajaid asjaolust, et kõnealune isik on pagulane ð rahvusvahelise kaitse saaja ï , kelle staatus on uuesti läbivaatamisel seisund vaadatakse uuesti läbi, või mis seaks ohtu isiku ja tema ülalpeetavate füüsilise puutumatuse või isiku päritolumaalriigis elavate perekonnaliikmete vabaduse ja julgeoleku. 131. Liikmesriigid tagavad, et pädeva ametiasutuse poolt tehtud otsus pagulasseisundi ð rahvusvahelise kaitse seisundi ï äravõtmise kohta esitatakse kirjalikult. Otsuses esitatakse äravõtmiste aluseks olevad faktilised ja õiguslikud õigustavad asjaolud ja õiguslikud põhjused ning antakse kirjalikult teavet selle kohta, kuidas otsust vaidlustada otsuse vaidlustamise võimaluste kohta. 132. Kui pädev ametiasutus on otsustanud teinud otsuse pagulasseisundi ð rahvusvahelise kaitse seisund ï ära võtta, on artikli 1518 lõige 2, artikli 1619 lõige 1 ja artikkel 2125 samaväärselt võrdselt kohaldatavad. 133. Erandina käesoleva artikli lõigetest 1, 2 ja 3 võivad liikmesriigid otsustada, et pagulasseisund ð rahvusvahelise kaitse seisund ï kaotab seadusega kehtivuse, kui see lõpeb vastavalt direktiivi 2004/83/EÜ artikli 11 lõike 1 punktidele a–d või kui pagulane ð rahvusvahelise kaitse saaja ï on ð oma rahvusvahelise kaitse saajaks tunnistamisest ï ühetähenduslikult pagulasseisundist lahti öelnud loobunud. V PEATÜKK APELLATSIOONIMENETLUS Artikkel 3941 Õigus tõhusale õiguskaitsevahendile 134. Liikmesriigid tagavad, et varjupaigataotlejatel ð rahvusvahelise kaitse taotlejal ï on õigus tõhusale õiguskaitsevahendile kohtumenetluses kohtus järgmise osas seoses järgnevaga: a) varjupaigataotluse ð rahvusvahelise kaitse taotluse ï kohta tehtava otsus, kaasa arvatud otsus: ò uus i) pidada pagulasseisundi ja/või täiendava kaitse seisundiga seotud taotlust põhjendamatuks; ê 2005/85/EÜ ð uus i)ii) lugeda pidada taotlust vastuvõetamatuks vastavalt artiklile 25 lõikele 2 29; ii)iii) mis on vastu võetud liikmesriigi piiril või transiiditsoonis, nagu on kirjeldatud artikli 35 37 lõikes 1; iii)iv) mitte teostada läbivaatamist vastavalt artiklile 3638; b) keeldumine uuendada läbivaatamismenetlus taotluse uuesti läbivaatamisest pärast seda, kui see taotluse läbivaatamine on lõpetatud vastavalt artiklitele 19 23 ja 20 24; c) otsus mitte vaadata korduvat taotlust põhjalikumalt läbi vastavalt artiklitele 32 ja 34; d) otsus keelduda taotleja riiki lubamisest artikli 35 lõikes 2 sätestatud menetluse raames; e)c) otsus pagulasseisund ð rahvusvahelise kaitse seisund ï ära võtta vastavalt artiklile 38 40. ò uus 135. Liikmesriigid tagavad, et menetleva ametiasutuse poolt täiendava kaitse saamise nõuetele vastavaks tunnistatud isikul on õigus lõikes 1 osutatud tõhusale õiguskaitsevahendile seoses otsusega pidada pagulasseisundiga seotud taotlust põhjendamatuks. Asjaomasel isikul on õigus direktiivi […./../EÜ] [miinimumnõuete direktiiv] kohastele täiendava kaitse saajatele tagatud õigustele ja hüvedele kuni apellatsioonimenetluse lõppemiseni. 136. Liikmesriigid tagavad, et lõikes 1 osutatud tõhusa õiguskaitsevahendiga nähakse ette nii faktiliste kui ka õiguslike asjaolude, sealhulgas direktiivi […./../EÜ] [miinimumnõuete direktiiv] kohaste rahvusvahelise kaitse vajaduste ex nunc täielik läbivaatamine vähemalt esimese astme apellatsioonimenetluses. ê 2005/85/EÜ artikkel 4 ð uus 24. Liikmesriigid näevad ette ð mõistlikud ï tähtajad ja muud vajalikud eeskirjad, et taotlejal oleks võimalik kasutada oma õigust tõhusale õiguskaitsevahendile vastavalt lõikele 1. ê 2005/85/EÜ artikkel 4 3. Liikmesriigid sätestavad vajadusel eeskirjad kooskõlas rahvusvaheliste kohustustega, mis käsitlevad: a) küsimust, kas lõike 1 kohasel õiguskaitsevahendil on toime, mis võimaldab taotlejal jääda asjaomasesse liikmesriiki kuni selgub selle kasutamise tulemus; b) õiguskaitsevahendi või kaitsemeetmete rakendamise võimalikkust, kui lõike 1 kohasel õiguskaitsevahendil pole toimet, mis võimaldaks taotlejal jääda asjaomasesse liikmesriiki kuni tulemuse selgumiseni. Liikmesriigid võivad ette näha ka õiguskaitsevahendi ex officio ning c) artikli 25 lõike 2 punkti c kohaste otsuste vaidlustamise põhjusi vastavalt artikli 27 lõike 2 punktide b ja c raames rakendatavatele meetoditele. ò uus Tähtajad ei tohi välistada taotleja juurdepääsu lõike 1 kohasele tõhusale õiguskaitsevahendile ega muuta seda ülemäära keeruliseks. Liikmesriigid võivad ette näha artikli 37 kohaste otsuste ex officio läbivaatamise. 5. Ilma et see piiraks lõike 6 kohaldamist, annab käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud õiguskaitsevahend taotlejale õiguse jääda asjaomasesse liikmesriiki kuni õiguskaitsevahendi üle otsuse tegemiseni. 6. Kui on tegemist otsusega, mis on tehtud artikli 27 lõike 6 kohaselt kiirendatud menetluse raames, ja otsusega pidada taotlust vastuvõetamatuks vastavalt artikli 29 lõike 2 punktile d ning kui õigust jääda õiguskaitsevahendi üle otsuse tegemiseni liikmesriiki ei ole siseriiklikes õigusaktides ette nähtud, on kohtul õigus asjaomase taotleja taotluse alusel või omal algatusel otsustada taotleja õiguse üle jääda liikmesriigi territooriumile. Käesolevat lõiget ei kohaldata artiklis 37 osutatud menetluste suhtes. 7. Liikmesriigid lubavad taotlejal jääda oma territooriumile lõikes 6 osutatud menetluse lõppemiseni. 8. Lõigete 5, 6 ja 7 kohaldamine ei piira määruse (EÜ) nr …/.... [Dublini määrus] artikli 26 kohaldamist. ê 2005/85/EÜ artikkel 4 ð uus 49. Liikmesriigid võivad ð sätestavad ï kooskõlas lõikega 1 sätestada tähtaja, mille jooksul peab kohus tuvastava menetleva ametiasutuse otsuse läbi vaatama. 510. Kui taotlejale on antud staatus seisund, mis annab talle siseriikliku ja ühenduse õiguse raames samad õigused ja eelised hüved mis pagulasseisund direktiivi 2004/83/EÜ […./../EÜ] [miinimumnõuete direktiiv] põhjal, võib loetakse, et see tagab taotlejale ka tõhusat õiguskaitsevahendit juhuks pidada taotlejale tagatuks olukorras, kus kohus otsustab, et lõike 1 kohast õiguskaitsevahendit ei ole võimalik kasutada või et see ei anna tõenäoliselt tulemust, kuna taotleja pole ei ole piisavalt huvitatud menetluse jätkamisest. 611. Liikmesriigid võivad samuti sätestada siseriiklikes õigusaktides tingimused, mille raames võib eeldada, et taotleja on lõike 1 kohase õiguskaitsevahendi kaudselt tagasi võtnud või sellest loobunud, koos sel juhul järgitavate menetluseeskirjadega. VI PEATÜKK ÜLD- JA LÕPPSÄTTED Artikkel 4042 Ametiasutuste vaidlustusõigus Käesolev direktiiv ei mõjuta ametiasutustele siseriiklike õigusaktidega ette nähtud ametiasutuste võimalust vaidlustada haldus- ja/või kohtuotsuseid. Artikkel 4143 Konfidentsiaalsus Liikmesriigid tagavad, et käesolevat direktiivi kohaldavad rakendavad ametiasutused on mis tahes teabe puhul, mida nad oma töö käigus saavad, kohustatud järgima siseriiklikus õiguses määratletud konfidentsiaalsuse põhimõtet. ò uus Artikkel 44 Koostöö Iga liikmesriik määrab riikliku kontaktpunkti ja teatab selle aadressi komisjonile. Komisjon edastab kõnealuse teabe teistele liikmesriikidele. Liikmesriigid võtavad komisjoniga kooskõlastatult kõik vajalikud meetmed otsese koostöö ning pädevate ametiasutuste teabevahetuse sisseseadmiseks. ê 2005/85/EÜ (kohandatud) ð uus Artikkel 4245 Aruanne Komisjon esitab hiljemalt 1. detsembril 2009 ð […] ï Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva direktiivi kohaldamise kohta liikmesriikides ning teeb ettepanekud vajalike muudatuste tegemiseks. Liikmesriigid saadavad komisjonile nimetatud aruande koostamiseks vajaliku teabe. Pärast aruande esitamist annab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule käesoleva direktiivi kohaldamisest liikmesriikides aru mitte harvem kui vähemalt iga kahe ð viie ï aasta järel. Artikkel 4346 Ülevõtmine Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigusnormid hiljemalt 1. detsembriks 2007 √ artiklite […] [varasema direktiiviga võrreldes sisuliselt muudetud artiklite] ∏ täitmiseks vajalikud õigusnormid √ hiljemalt […] ∏ . Artikli 15 osas jõustavad liikmesriigid käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 1. detsembriks 2008. Liikmesriigid teatavad sellest √ edastavad kõnealuste õigusnormide teksti ning kõnealuste normide ja käesoleva direktiivi vahelise vastavustabeli ∏ viivitamata komisjonile. ò uus Liikmesriigid jõustavad artikli 27 lõike 3 järgimiseks vajalikud õigusnormid [kolme aasta jooksul alates direktiivi ülevõtmise kuupäevast]. Liikmesriigid edastavad kõnealuste õigusnormide teksti ning kõnealuste normide ja käesoleva direktiivi vahelise vastavustabeli viivitamata komisjonile. ê 2005/85/EÜ (kohandatud) ð uus Kui liikmesriigid need õigusnormid vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise puhul korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Nimetatud viitamise viisi näevad ette liikmesriigid. √ Samuti lisavad liikmesriigid märkuse, et kehtivates õigusnormides esinevaid viiteid käesoleva direktiiviga kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi ja kõnealuse märkuse sõnastuse näevad ette liikmesriigid. ∏ Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud reguleeritud √ põhiliste ∏ siseriiklike õigusnormide teksti √ ning nende normide ja käesoleva direktiivi vastavustabeli ∏ . Artikkel 4447 Üleminekusätted Liikmesriigid kohaldavad artiklis 43 46 lõikes 1 sätestatud õigusnorme varjupaigataotluste ð rahvusvahelise kaitse taotluste ï suhtes, mis esitatakse pärast 1. detsembrit 2007 ð […], ï ning pagulasseisundi ð rahvusvahelise kaitse ï äravõtmise menetluste suhtes, mida alustati alustatakse pärast 1. detsembrit 2007 ð […] ï . ð Taotlused, mis esitati enne […], ja pagulasseisundi äravõtmise menetlused, mida alustati enne […], on reguleeritud direktiiviga 2005/85/EÜ. ï ò uus Liikmesriigid kohaldavad artikli 46 teist lõiku rahvusvahelise kaitse taotluste suhtes, mis esitatakse pärast […]. Taotlused, mis esitati enne […], on reguleeritud direktiiviga 2005/85/EÜ. ê Artikkel 48 Kehtetuks tunnistamine Direktiiv 2005/85/EÜ tunnistatakse kehtetuks alates [käesoleva direktiivi artikli 46 esimeses lõigus sätestatud kuupäevale järgnevast päevast], ilma et see piiraks liikmesriikide kohustusi seoses käesoleva direktiivi siseriiklikkusse õigusesse ülevõtmise tähtajaga, mis on sätestatud III lisa B osas. Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile ja loetakse vastavalt IV lisa vastavustabelile. ê 2005/85/EÜ Artikkel 4549 Jõustumine Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas . ê Artikleid […] ja […] kohaldatakse alates [artikli 46 esimeses lõigus sätestatud kuupäevale järgnevast päevast]. ê 2005/85/EÜ (kohandatud) Artikkel 4650 Adressaadid Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele kooskõlas Euroopa Ühenduse asutamislepinguga. …, [...] Euroopa Parlamendi nimel president […] Nõukogu nimel eesistuja […] ê 2005/85/EÜ I LISA „Tuvastava Menetleva ametiasutuse” mõiste Käesoleva direktiivi sätete kohaldamisel võib Iirimaa seni, kuni kehtivadb Refugee Act 1966 (as amended) (1996. aasta pagulaste seaduse (muudetud redaktsioon)) 17. jaotise lõikge 1 sätted, arvestada, et: - „tuvastavaks menetlevaks ametiasutuseks”, mis on ette nähtud käesoleva direktiivi artikli 2 punktis e f, on Office of the Refugee Applications Commissioner , kui juhtum hõlmab taotleja pagulaseks kuulutamise üle otsustamist asi käsitleb selle kindlakstegemist, kas kuulutada asjaomane taotleja olukorrast sõltuvalt pagulaseks või mitte ning - „esimese astme otsused”, mis on ette nähtud käesoleva direktiivi artikli 2 punktis e f, hõlmavad sisaldavad ka ametniku Refugee Applications Commissioner soovitusi, kui juhtum hõlmab taotleja pagulaseks tunnistamise üle otsustamist asi käsitleb küsimust, kas kuulutada asjaomane taotleja olukorrast sõltuvalt pagulaseks või mitte. Iirimaa teavitab teatab komisjonile 1996. aasta pagulaste seaduse (muudetud redaktsioon) 17. jaotise lõike 1 võimalikest mis tahes kõigist muudatustest. II LISA Turvaliste päritoluriikide määratlemine kindlaks määramine artikli 29 ja artikli 30 33 lõike 1 kohaldamiseks Riiki loetakse käsitatakse turvaliseks päritoluriigiksna, kui õigusliku olukorra, õigusaktide demokraatlikus süsteemis kohaldamise ja üldiste poliitiliste olude põhjal on võimalik tõestada tõendada, et riigis ei toimu üldist ja järjekindlat tagakiusamist nõukogu direktiivi 2004/83/EÜ […./../EÜ] [miinimumnõuete direktiiv] artikli 9 tähenduses ega piinamist või muud ebainimlikku või inimväärikust alandavat kohtlemist või karistamist ning et seal ei ole rahvusvahelise või riigisisese siseriikliku relvastatud konfliktiga kaasnevast valimatust vägivallast tingitud ohtu. Nimetatud hinnangu andmisel tuleb võtta arvesse muu hulgas ka seda, millises ulatuses antakse asjaomases riigis kaitset tagakiusamise ja väärkohtlemise eest: a) riigi asjaomaste õigusaktidega ning nende kohaldamise viisiga; b) Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis ja/või kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelises paktis ja/või piinamise vastases konventsioonis sätestatud õiguste ja vabaduste järgimisega, eelkõige selliste õiguste järgimisega, millest ei saa teha erandit vastavalt nimetatud Euroopa konventsiooni artikli 15 lõikele 2; c) Genfi konventsiooni kohase non-refoulment tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõtte raames; d) nimetatud õiguste ja vabaduste rikkumise vastaste tõhusate õiguskaitsevahendite süsteemi sätestamisega loomisega. ê 2005/85/EÜ ð uus III LISA Mõisted „Taotleja” või „Varjupaigataotleja” Käesoleva direktiivi sätete kohaldamisel võib Hispaania, kui kohaldatakse 26. novembri 1992. aasta „Ley 30/1992 de Régimen jurídico de las Administraciones Públicas y del Procedimiento Administrativo Común” ja 13. juuli 1998. aasta „Ley 29/1998 reguladora de la Jurisdicción Contencioso-Administrativa” sätteid, arvestada, et V peatüki kohaldamise eesmärgil hõlmavad direktiivi artikli 2 punkti c mõisted „taotleja” või „varjupaigataotleja” ka eespool nimetatud õigusaktides sätestatud mõistet „recurrente”. „Recurrentel” on õigus samadele tagatistele, mis käesolevas direktiivis sätestatud „taotlejal” või „varjupaigataotlejal”, kui ta kasutab V peatükis sätestatud õigust tõhusale õiguskaitsevahendile. Hispaania teavitab komisjoni eespool mainitud õigusaktide mis tahes asjakohastest muudatustest. ê III LISA A osa Kehtetuks tunnistatud direktiiv(millele viidatakse artiklis 48) Nõukogu direktiiv 2005/85/EÜ | (ELT L 326, 13.12.2005, lk 13) | B osa Siseriiklikku õigusesse ülevõtmise tähtaeg(millele viidatakse artiklis 48) Direktiiv | Ülevõtmise tähtaeg | 2005/85/EÜ | Esimene tähtaeg: 1. detsember 2007 Teine tähtaeg: 1. detsember 2008 | ê IV LISA Vastavustabel Direktiiv 2005/85/EÜ | Käesolev direktiiv | Artikkel 1 | Artikkel 1 | Artikli 2 punkt a | Artikli 2 punkt a | Artikli 2 punkt b | Artikli 2 punkt b | Artikli 2 punkt c | Artikli 2 punkt c | - | Artikli 2 punkt d | Artikli 2 punkt d | Artikli 2 punkt e | Artikli 2 punkt e | artikli 2 punkt f | artikli 2 punkt f | Artikli 2 punkt g | - | Artikli 2 punkt h | - | Artikli 2 punkt i | Artikli 2 punkt g | Artikli 2 punkt j | - | Artikli 2 punkt k | - | Artikli 2 punkt l | Artikli 2 punkt h | Artikli 2 punkt m | Artikli 2 punkt i | Artikli 2 punkt n | Artikli 2 punkt j | Artikli 2 punkt o | Artikli 2 punkt k | Artikli 2 punkt p | Artikli 3 lõige 1 | Artikli 3 lõige 1 | Artikli 3 lõige 2 | Artikli 3 lõige 2 | Artikli 3 lõige 3 | - | Artikli 3 lõige 4 | Artikli 3 lõige 3 | Artikkel 4 lõike 1 esimene lõik | Artikkel 4 lõike 1 esimene lõik | Artikli 4 lõike 1 teine lõik | - | - | Artikli 4 lõige 2 | Artikli 4 lõige 2 | Artikli 4 lõige 3 | Artikli 4 lõige 3 | Artikli 4 lõige 4 | - | Artikli 4 lõige 5 | Artikkel 5 | Artikkel 5 | Artikli 6 lõige 1 | - | - | Artikli 6 lõige 1 | - | Artikli 6 lõige 2 | Artikli 6 lõige 2 | Artikli 6 lõige 3 | Artikli 6 lõige 3 | Artikli 6 lõige 4 | - | Artikli 6 lõige 5 | - | Artikli 6 lõige 6 | Artikli 6 lõige 4 | Artikli 6 lõige 7 | Artikli 6 lõige 5 | - | - | Artikli 6 lõige 8 | - | Artikli 6 lõige 9 | - | Artikli 7 lõiked 1–3 | Artikli 7 lõige 1 | Artikli 8 lõige 1 | Artikli 7 lõige 2 | Artikli 8 lõige 2 | - | Artikli 8 lõige 3 | Artikli 8 lõige 1 | Artikli 9 lõige 1 | - | Artikli 9 lõige 2 | Artikli 8 lõike 2 punkt a | Artikli 9 lõike 3 punkt a | Artikli 8 lõike 2 punkt b | Artikli 9 lõike 3 punkt b | Artikli 8 lõike 2 punkt c | Artikli 9 lõike 3 punkt c | - | Artikli 9 lõike 3 punkt d | Artikli 8 lõige 3 | Artikli 9 lõige 4 | Artikli 8 lõige 5 | Artikli 9 lõige 5 | Artikli 9 lõige 1 | Artikli 10 lõige 1 | Artikli 9 lõike 2 esimene lõik | Artikli 10 lõike 2 esimene lõik | Artikli 9 lõike 2 teine lõik | - | Artikli 9 lõige 3 | Artikli 10 lõige 3 | - | Artikli 10 lõige 4 | Artikkel 10 | Artikkel 11 | Artikkel 11 | Artikkel 12 | Artikli 12 lõige 1 | Artikli 13 lõige 1 | Artikli 12 lõike 2 punkt a | Artikli 13 lõike 2 punkt a | Artikli 12 lõike 2 punkt b | - | Artikli 12 lõike 2 punkt c | - | Artikli 12 lõige 3 | Artikli 13 lõike 2 punkt b | Artikli 12 lõiked 4–6 | Artikli 13 lõiked 3–5 | Artikli 13 lõiked 1 ja 2 | Artikli 14 lõiked 1 ja 2 | Artikli 13 lõike 3 punkt a | Artikli 14 lõike 3 punkt a | - | Artikli 14 lõike 3 punkt b | Artikli 13 lõike 3 punkt b | Artikli 14 lõike 3 punkt c | - | Artikli 14 lõike 3 punkt d | - | Artikli 14 lõike 3 punkt e | Artikli 13 lõige 4 | Artikli 14 lõige 4 | Artikli 13 lõige 5 | - | - | Artikkel 15 | Artikkel 14 | - | - | Artikkel 16 | - | Artikkel 17 | Artikli 15 lõiked 1 ja 2 ning lõike 3 esimene lõik | Artikli 18 lõiked 1 ja 2 ning lõike 3 esimene lõik | Artikli 15 lõike 3 punkt a | - | Artikli 15 lõike 3 punkt b | Artikli 18 lõike 3 punkt a | Artikli 15 lõike 3 punkt c | Artikli 18 lõike 3 punkt b | Artikli 15 lõike 3 punkt d | - | Artikli 15 lõike 3 teine lõik | - | - | Artikli 18 lõike 3 teine lõik | Artikli 15 lõige 4 | Artikli 18 lõige 4 | - | Artikli 18 lõige 5 | Artikli 15 lõige 5 | Artikli 18 lõige 6 | Artikli 15 lõige 6 | Artikli 18 lõige 7 | Artikli 16 lõige 1 | Artikli 19 lõige 1 | Artikli 16 lõige 2 | Artikli 19 lõige 2 | - | Artikli 19 lõige 3 | Artikli 16 lõige 3 | Artikli 19 lõige 4 | Artikli 16 lõige 4 | Artikli 19 lõige 4 | - | Artikli 20 lõiked 1–3 | Artikli 17 lõige 1 | Artikli 21 lõige 1 | Artikli 17 lõike 2 punkt a | Artikli 21 lõike 2 punkt a | Artikli 17 lõike 2 punkt b | - | Artikli 17 lõike 2 punkt c | Artikli 21 lõike 2 punkt b | Artikli 17 lõige 3 | - | Artikli 17 lõige 4 | Artikli 21 lõige 3 | - | Artikli 21 lõige 4 | Artikli 17 lõige 5 | Artikli 21 lõige 5 | - | Artikli 21 lõige 6 | Artikli 17 lõige 6 | Artikli 21 lõige 7 | Artikkel 18 | Artikkel 22 | Artikkel 19 | Artikkel 23 | Artikkel 20 | Artikkel 24 | Artikli 20 lõike 1 punktid a ja b | Artikli 24 lõike 1 punktid a ja b | Artikli 20 lõige 2 | Artikli 24 lõige 2 | - | Artikli 24 lõige 3 | Artikkel 21 | Artikkel 25 | Artikkel 22 | Artikkel 26 | Artikkel 23 | Artikkel 27 | Artikli 23 lõige 1 | Artikli 27 lõige 1 | Artikli 23 lõike 2 esimene lõik | Artikli 27 lõige 2 | Artikli 23 lõike 2 teine lõik | - | - | Artikli 27 lõige 3 | - | Artikli 27 lõige 4 | Artikli 23 lõige 3 | Artikli 27 lõige 5 | Artikli 23 lõige 4 | Artikli 27 lõige 6 | Artikli 23 lõike 4 punkt a | Artikli 27 lõike 6 punkt a | Artikli 23 lõike 4 punkt b | - | Artikli 23 lõike 4 punkti c alapunkt i | Artikli 27 lõike 6 punkt b | Artikli 23 lõike 4 punkti c alapunkt ii | - | Artikli 23 lõike 4 punkt d | Artikli 27 lõike 6 punkt c | Artikli 23 lõike 4 punkt e | - | Artikli 23 lõike 4 punkt f | Artikli 27 lõike 6 punkt d | Artikli 23 lõike 4 punkt g | - | Artikli 23 lõike 4 punkt h | - | Artikli 23 lõike 4 punkt i | - | Artikli 23 punkti 4 punkt j | Artikli 27 lõike 6 punkt f | Artikli 23 lõike 4 punktid k–n | - | Artikli 23 lõike 4 punkt o | Artikli 27 lõike 6 punkt e | - | Artikli 27 lõige 7 | - | Artikli 27 lõige 8 | - | Artikli 27 lõige 9 | - | Artikkel 28 | Artikkel 24 | - | Artikkel 25 | Artikkel 29 | Artikli 25 lõige 1 | Artikli 29 lõige 1 | Artikli 25 lõike 2 punktid a–c | Artikli 29 lõike 2 punktid a–c | Artikli 25 lõike 2 punktid d ja e | - | Artikli 25 lõike 2 punktid f ja g | Artikli 29 lõike 2 punktid d ja e | - | Artikkel 30 | Artikkel 26 | Artikkel 31 | Artikkel 27 | Artikkel 32 | Artikli 27 lõike 1 punkt a | Artikli 32 lõike 1 punkt a | - | Artikli 32 lõike 1 punkt b | Artikli 27 lõike 1 punktid b–d | Artikli 32 lõike 1 punktid c–e | Artikli 27 lõiked 2–5 | Artikli 32 lõiked 2–5 | Artikkel 28 | - | Artikkel 29 | - | Artikkel 30 | Artikkel 33 | Artikli 30 lõiked 2–4 | - | - | Artikli 33 lõige 2 | Artikli 30 lõige 5 | Artikli 33 lõige 3 | Artikli 30 lõige 6 | Artikli 33 lõige 4 | Artikkel 31 | Artikkel 34 | Artikli 31 lõige 2 | - | Artikli 31 lõige 3 | Artikli 34 lõige 2 | Artikli 32 lõiked 1–7 | Artikli 35 lõiked 1–7 | - | Artikli 35 lõiked 8 ja 9 | Artikkel 33 | - | Artikkel 34 | Artikkel 36 | Artikli 34 lõige 1 ja lõike 2 punkt a | Artikli 36 lõige 1 ja lõike 2 punkt a | Artikli 34 lõike 2 punkt b | - | Artikli 34 lõike 2 punkt c | Artikli 36 lõike 2 punkt b | Artikli 34 lõike 3 punktid a ja b | Artikli 36 lõike 3 punktid a ja b | Artikli 35 lõige 1 | Artikli 37 lõike 1 punkt a | - | Artikli 37 lõike 1 punkt b | Artikli 35 lõige 2 ja lõike 3 punktid a–f | - | Artikli 35 lõige 4 | Artikli 37 lõige 2 | Artikli 35 lõige 5 | Artikli 37 lõige 3 | Artikli 36 lõige 1 – lõike 2 punkt c | Artikli 38 lõige 1 – lõike 2 punkt c | Artikli 36 lõike 2 punkt d | - | Artikli 36 lõige 3 | - | Artikli 36 lõige 4 | Artikli 38 lõige 3 | Artikli 36 lõige 5 | Artikli 38 lõige 4 | Artikli 36 lõige 6 | Artikli 38 lõige 5 | Artikli 36 lõige 7 | - | Artikkel 37 | Artikkel 39 | Artikkel 38 | Artikkel 40 | Artikkel 39 | Artikkel 41 | Artikli 39 lõike 1 punkt a | Artikli 41 lõike 1 punkt a | - | Artikli 41 lõike 1 punkti a alapunkt i | Artikli 39 lõike 1 punkti a alapunkt i | Artikli 41 lõike 1 punkti a alapunkt ii | Artikli 39 lõike 1 punkti a alapunkt ii | Artikli 41 lõike 1 punkti a alapunkt iii | Artikli 39 lõike 1 punkti a alapunkt iii | - | Artikli 39 lõike 1 punkt b | Artikli 41 lõike 1 punkt b | Artikli 39 lõike 1 punktid c ja d | - | Artikli 39 lõike 1 punkt e | Artikli 41 lõike 1 punkt c | - | Artikli 41 lõiked 2 ja 3 | Artikli 39 lõige 2 | Artikli 41 lõige 4 | Artikli 39 lõige 3 | - | - | Artikli 41 lõiked 5 ja 8 | Artikli 39 lõige 4 | Artikli 41 lõige 9 | Artikli 39 lõige 5 | Artikli 41 lõige 10 | Artikli 39 lõige 6 | Artikli 41 lõige 11 | Artikkel 40 | Artikkel 42 | Artikkel 41 | Artikkel 43 | - | Artikkel 44 | Artikkel 42 | Artikkel 45 | Artikkel 43 | Artikkel 46 | Artikkel 44 | Artikkel 47 | - | Artikkel 48 | Artikkel 45 | Artikkel 49 | Artikkel 46 | Artikkel 50 | I lisa | I lisa | II lisa | II lisa | III lisa | - | - | III lisa | - | IV lisa | [1] ELT L 326, 13.12.2005, lk 13. [2] Roheline raamat Euroopa ühise varjupaigasüsteemi tuleviku kohta, KOM(2007) 301. [3] Nõukogu direktiiv 2004/83/EÜ miinimumnõuete kohta, mida kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad täitma, et saada pagulase või muul põhjusel rahvusvahelist kaitset vajava isiku staatus, ja antava kaitse sisu kohta (ELT L 304, 30.9.2004, lk 12). [4] Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Varjupaigapoliitika kava. Ühtne lähenemisviis kaitse andmisele Euroopa Liidus”, 17. juuni 2008, (KOM(2008) 360. [5] Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti loomise kohta (COM(2009) 66). [6] Euroopa sisserände- ja varjupaigapakt, nõukogu dokument 13440/08. [7] Vt komisjoni teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile „Ühtne menetlus kui järgmine samm Euroopa ühise varjupaigasüsteemi tõhustamisel”, 15. juuli 2004, KOM(2004) 503. [8] Nõukogu 18. veebruari 2003. aasta määrus (EÜ) nr 343/2003, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest (ELT L 50, 25.2.2003, lk 1). [9] Riiklike õigusaktide ja tavade kohta täielikuma teabe saamiseks vt käesolevale ettepanekule lisatud mõjuhinnang. [10] ELT C […], […], lk […]. [11] ELT C […], […], lk […]. [12] ELT C […], […], lk […]. [13] ELT C […], […], lk […]. [14] ELT L 326, 13.12.2005, lk 13. [15] ELT L 304, 13.9.2004, lk 12. [16] ELT L 50, 25.2.2003, lk 1. [17] ELT L 348, 24.12.2008, lk 98. [18] Nõukogu 13. juuni 2002. aasta raammäärus raamotsus 2002/584/JSK, 13. juuni 2002, Euroopa vahistamismääruse ja liikmesriikidevahelise üleandmiskorra kohta (EÜT L 190, 18.7.2002, lk 1). [19] ELT L 31, 6.2.2003, lk 18.