Ettepanek Nõukogu määrus teatavate kalapüüki käsitlevate sätete kohta Vahemere üldise kalanduskomisjoni (GFCM) lepinguga hõlmatud piirkonnas /* KOM/2009/0477 lõplik - CNS 2009/0129 */

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 16.9.2009

KOM(2009) 477 lõplik

2009/0129 (CNS)

Ettepanek

NÕUKOGU MÄÄRUS

teatavate kalapüüki käsitlevate sätete kohta Vahemere üldise kalanduskomisjoni (GFCM) lepinguga hõlmatud piirkonnas

SELETUSKIRI

Ühise kalanduspoliitika eesmärgid, eelkõige need, mille abil soovitakse ettevaatusprintsiipi ja ökosüsteemil põhinevat lähenemisviisi kohaldades tagada majanduslikult, keskkondlikult ja sotsiaalselt jätkusuutlik vee-elusressursside kasutamine, hõlmavad ka piirkondi väljaspool territoriaal- ja ühenduse vesi. Euroopa Ühendus ning Bulgaaria, Hispaania, Itaalia, Kreeka, Küpros, Malta, Rumeenia ja Sloveenia on lepinguosalised Vahemere üldises kalanduskomisjonis (GFCM), mis on FAO põhikirja artikli XIV kohaselt loodud piirkondlik kalandusorganisatsioon. GFCM võib teaduslike nõuannete alusel vastu võtta soovitusi ja resolutsioone, mille eesmärk on toetada Vahemere ja Musta mere vee-elusressursside varude arendamist, kaitsmist, otstarbekat majandamist ja parimat kasutamist sellises ulatuses, mida peetakse jätkusuutlikuks ning mis ei ohusta nimetatud varusid.

Kuna GFCMi vastu võetud otsused on lepinguosalistele siduvad ja kuna ühendus on nimetatud lepingu osaline, on soovitused ühendusele siduvad ning need tuleks ühenduse õigusesse üle võtta selles ulatuses, mis ei ole veel ühenduse õigusaktidega hõlmatud.

GFCMi soovitusi on kuni viimase ajani ühenduse õigusaktidesse ajutiselt üle võetud iga-aastaste kalapüügivõimalusi käsitlevate määrustega[1]. Siiski nõuaksid kõnealused püsiva iseloomuga soovitused ühenduse õigusesse ülevõtmiseks ka püsivamat õiguslikku vahendit; seepärast oleks asjakohane võtta kõnealused soovitused üle üksiku õigusaktiga, mida saaks tulevaste soovituste lisamiseks muuta. See suurendaks ka õiguskindlust ning oleks oluline samm lihtsustamise suunas.

Sageli on GFCMi soovituste sisu ja kohustused täielikult või osaliselt hõlmatud varem vastuvõetud ELi õigusaktidega ning seepärast tuleb üle võtta üksnes need osad, mis erinevad ELi asjaomastest õigusaktidest, ning vajaduse korral ka asjaomased aruandluskohustused.

Kuna GFCMi soovitusi kohaldatakse kogu GFCMi lepingu piirkonnas, kuhu kuuluvad Vahemeri, Must meri ja neid ühendavad veed, nagu on osutatud nõukogu 16. juuni 1998. aasta otsuse 1998/416/EÜ[2] II lisas, tuleks nimetatud soovitused ühenduse õigusaktide selguse huvides vastu võtta eraldi määrusega, mis erineb üksnes Vahemerd käsitlevast määrusest nr 1967/2006.

Autonoomia huvides kasutab GFCM territoriaalsete majandamismeetmetega seoses mõistet „kalapüügipiirangutega piirkonnad”. Nimetatud mõiste vastab määruses (EÜ) nr 1967/2006 kasutatud mõistele „kalapüügi kaitseala”.

Euroopa Komisjon teeb ettepaneku võtta vastu käesolev määrus, millega võetakse üle Vahemere üldise kalanduskomisjoni (GFCM) aastaistungitel vastuvõetud soovitused.

2009/0129 (CNS)

Ettepanek

NÕUKOGU MÄÄRUS

teatavate kalapüüki käsitlevate sätete kohta Vahemere üldise kalanduskomisjoni (GFCM) lepinguga hõlmatud piirkonnas

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 37,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust,

ning arvestades järgmist:

(1) Nõukogu kiitis 16. juuni 1998. aasta otsusega 98/416/EÜ[3] (Euroopa Ühenduse liitumise kohta Vahemere üldise kalanduskomisjoniga) heaks Vahemere üldise kalanduskomisjoni (GFCM) loomist käsitleva lepingu (edaspidi „GFCMi leping”).

(2) GFCMi lepinguga nähakse ette sobiv mitmepoolse koostöö raamistik, et toetada Vahemere ja Musta mere vee-elusressursside varude arendamist, kaitsmist, otstarbekat majandamist ja parimat kasutamist sellises ulatuses, mida peetakse jätkusuutlikuks ning mis ei ohusta nimetatud varude püsimajäämist.

(3) Euroopa Ühendus ning Bulgaaria, Hispaania, Itaalia, Kreeka, Küpros, Malta, Prantsusmaa, Rumeenia ja Sloveenia on GFCMi lepingu osalised.

(4) GFCMi soovitused on lepinguosalistele siduvad. Kuna ühendus on GFCMi lepingu osaline, on kõnealused soovitused ühendusele siduvad ning need tuleks ühenduse õigusesse üle võtta selles ulatuses, mis ei ole veel ühenduse õigusaktidega hõlmatud.

(5) GFCM võttis 2005., 2006., 2007. ja 2008. aasta istungitel vastu mitmeid GFCMi lepingu piirkonna kalapüüki käsitlevaid soovitusi ja resolutsioone, mis on ühenduse õigusesse üle võetud ajutiselt iga-aastaste kalapüügivõimalusi käsitlevate määrustega[4], või GFCMi soovituste 2005/1 ja 2005/2 puhul, määruse 1967/2006[5] artikli 4 lõikega 3 ja artikliga 24.

(6) Selguse, lihtsustamise ja õigluskindluse huvides ning arvestades asjaolu, et soovituste püsiv iseloom nõuab ka püsivat õiguslikku vahendit nende ülevõtmiseks ühenduse õigusesse, oleks asjakohane võtta kõnealused soovitused üle üksiku õigusaktiga, mida saaks tulevaste soovituste lisamiseks muuta.

(7) Kuna GFCMi soovitusi kohaldatakse kogu GFCMi lepingu piirkonnas, kuhu kuuluvad Vahemeri, Must meri ja neid ühendavad veed, nagu on osutatud nõukogu 16. juuni 1998. aasta otsuse 1998/416/EÜ[6] II lisas, tuleks kõnealused soovitused ühenduse õigusaktide selguse huvides vastu võtta eraldi määrusega, mitte määruse (EÜ) nr 1967/2006 (mis käsitleb üksnes Vahemerd) muudatustena.

(8) Teatavaid määruse (EÜ) nr 1967/2006 sätteid tuleks kohaldada mitte üksnes Vahemerel, vaid kogu GFCMi piirkonnas. Seepärast tuleks kõnealused sätted määrusest (EÜ) nr 1967/2006 välja jätta ning lisada käesolevasse määrusesse.

(9) Territoriaalseid majandamismeetmeid käsitlevate GFCMi soovitustega kehtestatud „kalapüügipiirangutega piirkond” on oma mõjult sama, mis määruses (EÜ) nr 1967/2006 kasutatud mõiste „kalapüügi kaitseala”.

(10) GFCM võttis 2009. aasta 23.–27. märtsil toimunud aastaistungil teadusliku nõuandekomitee teadusnõuande alusel vastu Lioni lahes kalapüügipiirangutega piirkonna kehtestamist käsitleva soovituse, mis on lisatud GFCMi 11. istungjärgu aruandesse (FAO aruanne nr 890). Kõnealust meedet on asjakohane rakendada püügikoormuse korralduskava raames.

(11) Mõnede püügivahendite selektiivsus ei tohi segapüügi puhul Vahemerel ületada teatavat taset ning lisaks püügikoormuse kontrollimisele ja piiramisele on eriti oluline vähendada püügikoormust oluliste kalavarude täiskasvanud isendite kogunemiskohtades, et paljunemist võimalikult vähe häirida ning nimetatud liike jätkusuutlikult kasutada. Seepärast on esialgu soovitav vähendada teadusliku nõuandekomitee uuritud piirkonna püügikoormust endise tasemeni ning mitte lubada nimetatud taseme suurendamist.

(12) Korraldusmeetmete aluseks olev teaduslik nõuanne peaks tuginema kalalaevastiku püügivõimsust ja tegevust, kalavarude bioloogilist seisundit ning kalandusega seotud sotsiaalset ja majanduslikku olukorda käsitlevate andmete teaduslikul kasutusel; kõnealused andmed tuleb koguda ja esitada õigeaegselt, et GFCMi abistavatel organitel oleks võimalik nõuannet ette valmistada.

(13) GFCM võttis 2008. aasta istungil vastu soovituse, mis käsitleb sadamariigi meetmete piirkondlikku kava ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu võitlemiseks GFCMi piirkonnas. Kuigi ebaseaduslikku, teatamata ja reguleerimata kalapüüki käsitlev ühenduse määrus[7] hõlmab üldjoontes kõnealuse soovituse sisu ning jõustub 1. jaanuarist 2010, on siiski mõned aspektid (nt sadamakontrolli sagedus, ulatus ja menetlused), mida tuleb kõnealuse meetme kohandamiseks GFCMi piirkonna eripäraga käsitleda käesolevas määruses.

(14) Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused[8]. Selleks et tagada ühenduses kohustuslikuks muutuvate täiendavate GFCMi meetmete rakendamine GFCMi lepinguga ettenähtud tähtaja jooksul, võib kaitset, kontrolli või jõustamist käsitlevate soovituste ülevõtmiseks tehtavad muudatused vastu võtta sama korra kohaselt,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I JAOTIS ÜLDSÄTTED

Artikkel 1 Sisu

Käesolevas määruses sätestatakse eeskirjad, milles käsitletakse Vahemere üldises kalanduskomisjonis (edaspidi „GFCM”) võetavate kalandus- ja vesiviljelustooteid käsitlevate kaitse-, majandamis-, kasutus-, seire-, turustus- ning jõustamismeetmete kohaldamist ühenduses.

Artikkel 2 Reguleerimisala

1. Käesolevat määrust kohaldatakse ühenduse kalalaevade ja liikmesriikide kodanike igasuguse kutselise kalapüügi ja vesiviljelusega seotud tegevuse suhtes GFCMi lepingu piirkonnas.

Käesoleva määruse kohaldamine ei piira määruse (EÜ) nr 1967/2006 kohaldamist.

2. Erandina lõikest 1 ei kohaldata käesoleva määruse sätteid kalapüügi suhtes, mis toimub üksnes teadusuuringute otstarbel ning selle liikmesriigi loal ja järelevalve all, kelle lipu all laev sõidab, ning millest on eelnevalt teavitatud komisjoni ja liikmesriike, kelle vetes uuringud toimuvad. Teadusuuringute eesmärgil püügitoiminguid teostav liikmesriik teavitab komisjoni ja liikmesriike, kelle vetes uuringud toimuvad, ning kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomiteed (STECF) kogu selliste püügitoimingute käigus püütud saagist.

Artikkel 3 Mõisted

Lisaks määruse (EÜ) nr 2371/2002 [9] artiklis 3 ja määruse (EÜ) nr 1967/2006 artiklis 2 sätestatud mõistetele kasutatakse käesoleva määruse kohaldamisel järgmisi mõisteid:

1. „GFCMi lepingu piirkond” – Vahemeri, Must meri ja neid ühendavad veed, nagu osutatud nõukogu 16. juuni 1998. aasta otsuse 1998/416/EÜ (Euroopa Ühenduse liitumise kohta Vahemere üldise kalanduskomisjoniga) II lisas;

2. „püügikoormus” – kalalaeva püügivõimsuse (kW ja GT) ning merepäevade korrutis;

3. „merepäev” – kalendripäev, mille kestel laev ei ole sadamas, sõltumata sellest kui kaua on laev kõnealuse päeva jooksul piirkonnas.

II JAOTISTEHNILISED MEETMED

I peatükkKalapüügipiirangutega piirkonnad

I JAGUKALAPÜÜGIPIIRANGUTEGA PIIRKOND LIONI LAHES

Artikkel 4 Kalapüügipiirangutega piirkonna kehtestamine

Kalapüügipiirangutega piirkond kehtestatakse Lioni lahe idaosas järgmisi geograafilisi koordinaate ühendavate joontega piiratud alal:

- 42°40'N, 4°20' E;

- 42°40'N, 5°00' E;

- 43°00'N, 4°20' E;

- 43°00'N, 5°00' E;

Artikkel 5 Püügikoormus

Veetavaid võrke, põhjaõngejadasid, pelaagilisi õngejadasid ning põhja kinnitatud võrke kasutavate laevade puhul ei ületa põhjalähedaste kalavarude püügikoormus artiklis 4 osutatud kalapüügipiirangutega piirkonnas iga liikmesriigi püügikoormust kõnealuses piirkonnas 2008. aastal.

Artikkel 6 Kalapüügi register

Liikmesriigid esitavad komisjonile hiljemalt 30. septembriks 2009 elektroonilisel kujul nimekirja nende lipu all sõitvatest laevadest, kes kalastasid 2008. aasta jooksul artiklis 4 osutatud piirkonnas ning I lisas määratletud GFCMi geograafilises alapiirkonnas 7. Nimekirjas esitatakse laeva nimi, laeva number ühenduse laevastikuregistris, [10] ajavahemik, milleks laeval oli püügiluba artiklis 4 osutatud piirkonnas, ning päevade arv, mille iga laev oli 2008. aastal geograafilises alapiirkonnas 7 ning täpsemalt artiklis 4 osutatud piirkonnas.

Artikkel 7 Püügiloaga laevad

1. Laevadele, kellel on lubatud kalastada artiklis 4 osutatud piirkonnas, annab liikmesriik kalapüügiloa kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1627/94[11].

2. Kalalaevadele, kes ei ole kalastanud artiklis 4 osutatud piirkonnas enne 31. detsembrit 2008, ei anta luba nimetatud piirkonnas kalastamiseks.

3. Liikmesriigid edastavad komisjonile hiljemalt 30. septembriks 2009 siseriiklikud õigusaktid, mis olid jõus 31. detsembril 2008 ning mis käsitlevad järgmist:

a) maksimaalne lubatud kalapüügi aeg päevas laeva kohta,

b) maksimaalne päevade arv nädalas, mille kestel võib laev viibida merel ning ära olla sadamast,

c) kalalaevadele piirkonnast väljumiseks ning registreerimissadamasse naasmiseks ettenähtud aeg.

Artikkel 8 Tundlike elupaikade kaitse

Liikmesriigid tagavad artiklis 4 osutatud piirkonna kaitsmise mis tahes muu inimtegevuse mõjude eest, mis ohustavad kõnealuse kudemispiirkonna iseloomulike joonte säilimist.

Artikkel 9 Teave

Liikmesriigid esitavad komisjonile igal aastal enne 31. jaanuari elektroonilise aruande artiklis 4 osutatud piirkonnas toimunud püügitegevuse kohta.

II JAGUKALAPÜÜGIPIIRANGUTEGA PIIRKONNAD SÜVAMERE TUNDLIKE ELUPAIKADE KAITSEKS

Artikkel 10 Kalapüügipiirangutega piirkondade kehtestamine

Veetavate tragide ja põhjatraalnootadega kalapüük on keelatud järgmistes piirkondades:

a) süvamerepüügi piirangutega piirkond „Capo Santa Maria di Leuca läheduses asuv Lophelia riff” järgmisi koordinaate ühendavate joontega piiratud alal:

- 39° 27.72' N, 18° 10.74' E

- 39° 27.80' N, 18° 26.68' E

- 39° 11.16' N, 18° 32.58' E

- 39° 11.16' N, 18° 04.28' E;

(b) süvamerepüügi piirangutega piirkond „Niiluse delta piirkonna külmad süsivesinike imbumisalad” järgmisi koordinaate ühendavate joontega piiratud alal:

- 31° 30.00' N, 33° 10.00' E

- 31° 30.00' N, 34° 00.00' E

- 32° 00.00' N, 34° 00.00' E

- 32° 00.00' N, 33° 10.00' E;

(c) süvamerepüügi piirangutega piirkond „Eratosthenese veealune mägi” järgmisi koordinaate ühendavate joontega piiratud alal:

- 33° 00.00' N, 32° 00.00' E

- 33° 00.00' N, 33° 00.00' E

- 34° 00.00' N, 33° 00.00' E

- 34° 00.00' N, 32° 00.00' E.

Artikkel 11 Tundlike elupaikade kaitse

Liikmesriigid tagavad süvamere tundlike elupaikade kaitse artiklis 10 osutatud piirkondades ja tagavad eelkõige, et kõnealused piirkonnad oleksid kaitstud mis tahes muu tegevuse eest, mis ohustaks nende konkreetsete elupaikade iseloomulike joonte säilitamist.

II PEATÜKKPÜÜGIKEELUAJA KEHTESTAMINE PEIBUTUSPÜÜGIVAHENDITEGA HARILIKKU KULDMAKRELLI PÜÜDVATELE KALURITELE

Artikkel 12 Püügikeeluaeg

1. Hariliku kuldmakrelli (Coryphaena hippurus) püük peibutuspüügivahenditega on keelatud 1. jaanuarist kuni 14. augustini igal aastal.

2. Erandina lõikest 1 võib liikmesriik, kui ta suudab tõendada, et halva ilma tõttu ei saanud tema lipu all sõitvad kalalaevad kasutada oma tavalisi kalastuspäevi, kanda oma peibutuspüügivahenditega kalastavate kalalaevade jaoks kaotsiläinud päevad üle ajavahemikku kuni järgmise aasta 31. jaanuarini. Sellisel juhul esitab liikmesriik enne aasta lõppu komisjonile taotluse kõnealuse arvu kalastuspäevade ülekandmiseks.

3. Lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse samuti määruse (EÜ) 1967/2006[12] artikli 26 lõikes 1 osutatud majandusvööndis.

4. Lõikes 2 osutatud taotluses esitatakse järgmine teave:

4. aruanne, milles esitatakse kõnealuse püügikatkestuse üksikasjad, kaasa arvatud taotlust toetavad asjakohased andmed ilmastikuolude kohta,

5. laeva nimi ja laeva number ühenduse laevastikuregistris.

5. Komisjon teeb lõikes 2 osutatud taotluse kohta otsuse 6 nädala jooksul alates taotluse kättesaamise kuupäevast ning teavitab sellest liikmesriiki kirjalikult.

6. Komisjon teavitab GFCMi täitevsekretäri lõike 5 kohaselt vastuvõetud otsustest. Liikmesriigid esitavad igal aastal enne 1. novembrit komisjonile aruande eelmisel aastal kaotsiläinud kalastuspäevade ülekandmise kohta nagu on osutatud lõikes 2.

Artikkel 13 Kalapüügiluba

Kalalaevadele, kellel on lubatud püüda harilikku kuldmakrelli, antakse kalapüügiluba kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1627/94 ning kõnealuste laevade nimed ja numbrid ühenduse laevastikuregistris kantakse nimekirja, mille asjaomane liikmesriik esitab komisjonile. Olenemata määruse (EÜ) nr 1627/94 artikli 1 lõikest 2 peab kalapüügiluba olema laevadel, mille üldpikkus on alla 10 meetri.

Kõnealust nõuet kohaldatakse ka määruse 1967/2006 artikli 26 lõikes 1 osutatud majandusvööndi suhtes.

Artikkel 14 Andmete kogumine

Ilma et see piiraks nõukogu määruse (EÜ) nr 199/2008 [13] kohaldamist, kehtestavad liikmesriigid asjakohase süsteemi saaki ja püügikoormust käsitlevate andmete kogumiseks ja töötlemiseks.

Liikmesriigid teatavad komisjonile iga aasta 15. jaanuariks oma lipu all sõitnud kalalaevade arvu igas I lisas sätestatud GFCMi lepinguga hõlmatud piirkonna geograafilises alapiirkonnas ning eelmisel aastal lossitud ja ümberlaaditud hariliku kuldmakrelli üldkoguse.

Komisjon edastab liikmesriikidelt saadud teabe GFCMi täitevsekretärile.

III peatükkPüügivahendid

Artikkel 15 Võrgusilma miinimumsuurus kalapüügi puhul Vahemerel

1. Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1967/2006 artikli 9 lõike 3 punktiga 2 peab Vahemerel põhjalähedaste kalavarude traalpüügil kasutatava rombikujuliste silmadega nooda silma suuruse tunnustatud selektiivsus olema sama, mis ruudukujuliste silmadega nooda puhul, mille pära silmasuurus on 40 mm, või suurem sellest.

2. Erandina määruse (EÜ) nr 1967/2006 artikli 8 lõike 1 punktist h ja artikli 9 lõike 3 punktist 2 võivad liikmesriigid kuni 31. maini 2010 anda oma lipu all sõitvatele laevadele lubasid kasutada noodapära rombikujulise võrgusilma suurusega alla 40 mm teatava põhjalähedaste kalade kohaliku ja hooajalise traalpüügi puhul, kus püütakse kolmandate riikidega jagamata kalavarusid.

3. Lõiget 2 kohaldatakse üksnes liikmesriigi poolt ametlikult lubatud püügitegevuste suhtes kooskõlas liikmesriigis 1. jaanuaril 2007 kehtinud riiklike õigusaktidega ning see ei hõlma püügikoormuse suurendamist võrreldes 2006. aastal kehtinud koormusega.

4. Liikmesriigid esitavad komisjonile 15. jaanuariks 2010 tavapärase andmeedastussüsteemi abil nimekirja laevadest, millele on antud kalapüügiluba lõike 2 kohaselt; kõnealuses nimekirjas esitatakse järgmine teave:

a) laeva nimi ja laeva number ühenduse laevastikuregistris;

b) iga laeva lubatud püük(püügid), mille kohta on märgitud sihtliik(-liigid), püügipiirkond vastavalt I lisale ja kasutatavate püügivahendite silmasuuruse tehnilised näitajad;

c) lubatud püügiaeg.

5. Komisjon edastab lõikes 4 osutatud teabe GFCMi täitevsekretärile.

Artikkel 16 Võrgusilma miinimumsuurus kalapüügi puhul Mustal merel

1. Musta mere põhjalähedaste kalavarude traalpüügil kasutatavate nootade võrgusilma miinimumsuurus on 40 mm; noodaosi, mille võrgusilma suurus on väiksem kui 40 mm ei tohi kasutada ega pardal hoida.

2. 31. jaanuariks 2012 asendatakse lõikes 1 osutatud noot ruudukujuliste silmadega noodaga, mille pära silmasuurus on 40 mm, või laevaomaniku nõuetekohaselt põhjendatud taotluse korral 50 mm rombikujuliste silmadega noodaga, mille silma suuruse tunnustatud selektiivsus peab olema sama, mis ruudukujuliste silmadega nooda puhul, mille pära silmasuurus on 40 mm, või suurem sellest.

3. Liikmesriigid, kelle kalalaevad tegelevad põhjalähedaste kalavarude traalpüügiga Mustal merel, esitavad komisjonile esimest korda 1. oktoobriks 2009 ja seejärel iga 6 kuu tagant kalalaevade nimekirja ning nende osakaalu põhjalähedase traalpüügiga tegelevas liikmesriigi kalalaevastikus, kuhu kuuluvad laevad kasutavad ruudukujuliste silmadega nootasid, mille pära silmasuurus on 40 mm, või rombikujuliste silmadega nootasid, mille silmasuurus on vähemalt 50 mm.

4. Komisjon edastab lõikes 2 osutatud teabe GFCMi täitevsekretärile.

Artikkel 17 Veetavate tragide ja traalnootade kasutamine

Veetavate tragide ja traalnootade kasutamine sügavamal kui 1000 m on keelatud.

III JAOTISKONTROLLIMEETMED

I PEATÜKKLAEVADE REGISTER

Artikkel 18 Püügiloaga laevade register

1. Iga liikmesriik saadab enne 1. detsembrit 2009 komisjonile tavapärase andmeedastussüsteemi abil ajakohastatud nimekirja tema lipu all sõitvate ja tema territooriumil registreeritud üle 15-meetrise üldpikkusega laevade kohta, kellel liikmesriik lubab kalastada GFCMi piirkonnas, väljastades talle selleks püügiloa.

2. Lõikes 1 osutatud nimekirjas esitatakse järgmine teave:

a) laeva number ühenduse laevastikuregistris (CFR) ja pardatähis vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 26/2004 I lisa määratlusele;[14]

b) lubatud püügi- ja/või ümberlaadimisperiood;

c) kasutatavad püügivahendid.

3. Komisjon saadab enne 1. jaanuari 2010 ajakohastatud nimekirja GFCMi sekretariaadile, et nimetatud laevad kantaks GFCMi registrisse (edaspidi „GFCMi register"), mis hõlmab üle 15 m üldpikkusega laevu, kellel on lubatud kalastada GFCMi lepingu piirkonnas.

4. Lõikes 1 osutatud nimekirja muudatused saadetakse komisjonile edastamiseks GFCMi sekretariaadile sama menetluse abil vähemalt 10 tööpäeva enne seda, kui laev alustab püüki GFCMi piirkonnas.

5. Ühenduse kalalaevad, mille üldpikkus on üle 15 meetri ja mis ei ole kantud lõikes 1 osutatud nimekirja, ei tohi GFCMi piirkonnas püüda, pardal hoida, ümber laadida ega lossida ühtegi liiki kalu ega karpe.

6. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, millega nad tagavad, et:

a) ainult nendel liikmesriigi lipu all sõitvatel laevadel, mis on kantud lõikes 1 osutatud nimekirja ja mille pardal on liikmesriigi väljastatud püügiluba, on lubatud püügiloa tingimuste alusel kalastada GFCMi piirkonnas;

b) püügiluba ei väljastata laevadele, kes on GFCMi piirkonnas või mujal tegelenud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga, välja arvatud juhul, kui uued omanikud esitavad piisavad dokumentaalsed tõendid, et endised omanikud ja reederid ei ole enam nende laevadega juriidiliselt ega majanduslikult seotud ega oma mingit kontrolliõigust nende laevade üle ning nende laevad ei osale enam ebaseaduslikus, teatamata ja reguleerimata kalapüügis ega ole sellega seotud;

c) liikmesriigi õigusaktidega on võimaluse korral keelatud tema lipu all sõitvate, lõikes 1 osutatud nimekirja kantud laevade omanike ja reederite osalemine GFCMi registrisse kandmata laevade püügitegevuses, mis toimub GFCMi piirkonnas, ja seotus sellise tegevusega;

d) liikmesriigi õigusaktidega on võimaluse korral ette nähtud, et tema lipu all sõitvate, lõikes 1 osutatud nimekirja kantud laevade omanikud ja reederid peavad olema lipuliikmesriigi kodanikud või seal asutatud juriidilised isikud;

e) liikmesriigi laevad järgivad kõiki asjakohaseid GFCMi kaitse- ja majandamismeetmeid.

7. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et keelata üle 15-meetrise üldpikkusega laevadel, mis ei ole kantud GFCMi registrisse, kala ja karpide püük GFCMi piirkonnas ning nimetatud piirkonnast pärit kala ja karpide pardal hoidmine, ümberlaadimine ja lossimine.

8. Liikmesriigid edastavad komisjonile viivitamata teabe, mille alusel võib põhjendatult oletada, et üle 15-meetrise üldpikkusega laevad, mis ei ole kantud GFCMi registrisse, püüavad või laadivad ümber kala ja karpe GFCMi lepingualal.

II PEATÜKKSADAMARIIGI MEETMED

Artikkel 19 Reguleerimisala

Käesolevat peatükki kohaldatakse kolmandate riikide kalalaevade suhtes.

Artikkel 20 Eelteade

Erandina määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 6 lõikest 1 [ja määruse (EÜ) nr XX/XXXX artiklist 1 [ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi rakendusmäärus]] on etteteatamisaeg vähemalt 72 tundi enne sadamasse saabumise kavandatud aega.

Artikkel 21 Sadamas teostatav kontroll

1. Olenemata määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 9 lõikest 1, kontrollivad liikmesriigid oma määratud sadamates igal aastal vähemalt 15 % lossimisest ja ümberlaadimisest.

2. Olenemata määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 9 lõikest 2, kontrollitakse igal juhul selliseid kalalaevu, kes sisenevad liikmesriigi sadamasse ilma eelneva loata.

Artikkel 22 Kontrollimenetlus

Lisaks määruse (EÜ) nr 1005/2008 artiklis 10 sätestatud nõuetele peab sadamas teostatav kontroll vastama II lisas sätestatud nõuetele.

Artikkel 23 Sadama kasutamise keelamine

1. Liikmesriigid ei luba kolmanda riigi laeval kasutada oma sadamat GFCMi piirkonnas püütud kalatoodete lossimiseks, ümberlaadimiseks ega töötlemiseks ning keelavad sellel sadamateenuste kasutamise, muu hulgas kütuse- ja muude varude täiendamise, välja arvatud vääramata jõu või merehätta sattumise korral Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni artikli 18 tähenduses, et osutada nimetatud olukordade leevendamiseks tingimata vajalikke teenuseid, kui:

a) asjaomane laev ei sõida GFCMi lepinguosalise riigi lipu all; või

(b) b) laev on kohaliku kalandusorganisatsiooni koostatud nimekirjas, millesse on kantud laevad, kes tegelevad ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga või aitavad sellele kaasa; or

c) laeval puudub kehtiv luba tegeleda kalapüügi või sellega seonduva tegevusega GFCMi piirkonnas.

2. Lõiget 1 kohaldatakse lisaks määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 4 lõike 2 ning artikli 37 lõigete 5 ja 6 sätetele, milles on käsitletud sadama kasutamise keelamist.

3. Kui liikmesriik on lõigete 1 või 2 kohaselt keelanud oma sadamate kasutamise, teavitab ta sellest viivitamata asjaomase kalalaeva kaptenit, lipuriiki, komisjoni ning GFCMi täitevsekretäri.

4. Kui artiklis 1 või 2 osutatud põhjused keelustamiseks enam ei kehti, tühistab liikmesriik oma keelu ja teavitab sellest neid, kellele saadeti teade lõike 3 kohaselt.

IV JAOTISKOOSTÖÖ, TEAVITAMINE JA ARUANDLUS

Artikkel 24 Koostöö ja teavitamine

1. Komisjon ja liikmesriigid teevad koostööd ning vahetavad teavet GFCMi täitevsekretäriga, eelkõige:

a) asjaomastest andmebaasidest teavet nõutades ja seda sinna edastades;

b) taotledes ja pakkudes koostööd, et toetada käesoleva määruse tõhusat rakendamist.

2. Liikmesriigid tagavad, et nende riiklikud kalandusega seotud teabesüsteemid võimaldavad vahetada otse elektroonilisel teel andmeid GFCMi sekretariaadiga III jaotises osutatud sadamariigi kontrollimiste kohta, võttes piisavalt arvesse asjakohaseid konfidentsiaalsusnõudeid.

3. Liikmesriigid võtavad meetmed teabe vahendamiseks asjaomastele riiklikele ametiasutustele elektrooniliselt ja nende asutuste tegevuse koordineerimiseks käesolevas jaotises esitatud meetmete rakendamisel.

4. Liikmesriigid koostavad käesoleva määruse kohaldamisel kontaktisikute nimekirja, mis saadetakse viivitamata elektrooniliselt komisjonile, GFCMi täitevsekretärile ja GFCMi lepingu osalistele.

Artikkel 25 Statistiliste maatriksite andmete teatamine

1. Liikmesriigid edastavad igal aastal enne 1. maid GFCMi täitevsekretärile GFCMi statistilise maatriksi ülesannete 1.1, 1.2, 1.3, 1.4 ja 1.5 andmed vastavalt III lisale.

2. Esimest korda edastatakse ülesannete 1.1, 1.2 ja 1.4 andmed enne 1. veebruari 2010.

3. Esimest korda edastatakse ülesannete 1.3 ja 1.5 andmed enne 1. veebruari 2011.

4. Liikmesriigid kasutavad lõikes 1 osutatud andmete edastamiseks GFCMi andmesisestuse süsteemi või mis tahes muud sobivat GFCMi sekretariaadi poolt ettenähtud andmeedastusstandardit ja -protokolli, mis on kättesaadav järgmisel veebilehel: http://www.gfcm.org/gfcm/topic/16164.

5. Liikmesriigid teatavad komisjonile andmetest, mis nad käesolevat artikli alusel on edastanud.

V JAOTIS LÕPPSÄTTED

Artikkel 26 Rakendamine

Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed võetakse vastu artikli 27 lõikega 2 kehtestatud korras.

Artikkel 27 Kalanduse ja vesiviljeluse komitee

1. Komisjoni abistab kalanduse ja vesiviljeluse korralduskomitee.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 4 ja 7. Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 4 lõike 3 tähenduses kehtestatakse üks kuu.

3. Kõnealune komitee võtab vastu oma töökorra.

Artikkel 28

Muudatuste tegemise kord

Käesoleva määruse sätteid võib muuta artikli 27 lõikes 2 osutatud korra kohaselt, et võtta ühenduse õigusesse üle kaitset või kontrolli käsitlevad GFCMi soovitused või eelmiste GFCMi soovituste tehnilised kohandused, mis saavad ühendusele kohustuslikuks.

Lisasid võib muuta sama korra kohaselt GFCMi soovituste ülevõtmiseks.

Artikkel 29 Määruse (EÜ) nr 1967/2006 muutmine

Määrust (EÜ) nr 1967/2006 muudetakse järgmiselt:

a) artikli 4 lõige 3 jäetakse välja;

b) artikkel 24 jäetakse välja;

c) artiklist 27 jäetakse välja lõiked 1 ja 4.

Artikkel 30 Määruse (EÜ) nr 43/2009 muutmine

Määrusest (EÜ) nr 43/2009 jäetakse välja artiklid 28 kuni 31 ning lisad VII ja VIII.

Artikkel 31 Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas .

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Nõukogu nimel

eesistuja

I LISA

A) GFCMi geograafiliste alapiirkondade (GAPid) tabel

FAO ALAPIIRKOND | FAO STATISTILISED RAJOONID | GAPid |

2 | Alboráni saar |

3 | Alboráni mere lõunaosa |

4 | Alžeeria |

5 | Baleaarid |

6 | Põhja-Hispaania |

11.1 | Lääne-Sardiinia |

1.2 | LIONI LAHT | 7 | Lioni laht |

1.3 | SARDIINIA | 8 | Korsika |

9 | Liguuria meri ja Türreeni mere põhjaosa |

10 | Türreeni mere lõunaosa |

11.2 | Ida-Sardiinia |

12 | Põhja-Tuneesia |

18 | Aadria mere lõunaosa |

2.2 | JOONIA MERI | 13 | Hammameti laht |

14 | Qābise laht |

15 | Malta |

16 | Lõuna-Sitsiilia |

18 | Aadria mere lõunaosa (osa) |

19 | Joonia mere lääneosa |

20 | Joonia mere idaosa |

21 | Joonia mere lõunaosa |

23 | Kreeta |

3.2 | LEVANT | 24 | Põhja-Levant |

25 | Küpros |

26 | Lõuna-Levant |

27 | Levant |

4.2 | MUST MERI | 29 | Must meri |

4.3 | AASOVI MERI | 30 | Aasovi meri |

B) GFCMi geograafiliste alapiirkondade (GAPid) kaart (GFCM, 2009)

[pic]

( FAO statistilised rajoonid (punasega) ( GFCMi geograafilised alapiirkonnad (mustaga)

C) GFCMi geograafiliste alapiirkondade (GAPid) geograafilised koordinaadid (GFCM, 2009)

13 | Rannajoon 37º N 11º 04’ E 37º N 12º E 35º N 13º 30’ E 35º N 11º E | 19 | Rannajoon (k.a Ida-Sitsiilia) 40º 04’ N 18º 29’ E 37º N 15º 18’ E 35º N 15º 18’ E 35º N 19º 10’ E 39º 58’ N 19º 10’ E | 25 | 35º 47’ N 32º E 34º N 32º E 34º N 35º E 35º 47’ N 35º E |

14 | Rannajoon 35º N 11º E 35º N 15º 18’ E Tuneesia-Liibüa piir | 20 | Rannajoon Albaania-Kreeka piir 39º 58’ N 19º 10’ E 35º N 19º 10’ E 35º N 23º E 36º 30’ N 23º E | 26 | Rannajoon Liibüa-Egiptuse piir 34º N 25º 09’ E 34º N 34º 13’ E Egiptuse – Gaza sektori piir |

15 | 36º 30’ N 13º 30’ E 35º N 13º 30’E 35º N 15º 18’ E 36º 30’ N 15º 18’ E | 21 | Rannajoon Tuneesia-Liibüa piir 35º N 15º 18’ E 35º N 23º E 34º N 23º E 34º N 25º 09’ E Liibüa-Egiptuse piir | 27 | Rannajoon Egiptuse – Gaza sektori piir 34º N 34º 13’ E 34º N 35º E 35º 47’ N 35º E Türgi-Süüria piir |

16 | Rannajoon 38º N 12º 30’ E 38º N 11º E 37º N 12º E 35º N 13º 30’ E 36º 30’ N 13º 30’ E 36º 30’ N 15º 18’ E 37º N 15º 18’ E | 22 | Rannajoon 36º 30’ N 23º E 36º N 23º E 36º N 26º 30’ E 34º N 26º 30’ E 34º N 29º E 36º 43’ N 29º E | 28 |

17 | Rannajoon 41º 55’ N 15º 08’ E Horvaatia-Montenegro piir | 23 | 36º N 23º E 36º N 26º 30’ E 34º N 26º 30’ E 34º N 23º E | 29 |

18 | Rannajooned (mõlemad pooled) 41º 55’ N 15º 08’ E 40º 04’ N 18º 29’ E Horvaatia-Montenegro piir Albaania-Kreeka piir | 24 | Rannajoon 36º 43’ N 29º E 34º N 29º E 34º N 32º E 35º 47’ N 32º E 35º 47’ N 35º E Türgi-Süüria piir | 30 |

II LISA

Laevade kontrollimise kord sadamariigis

6. Laeva andmed

Sadamainspektor:

a) kontrollib, et pardal hoitavad ametlikud dokumendid on kehtivad, võttes vajaduse korral ühendust asjaomase lipuriigiga või rahvusvaheliste laevaregistritega;

b) korraldab vajaduse korral dokumentide ametliku tõlkimise;

c) kontrollib, et laeva nimi, lipp, pardatähis ja tähistused (samuti laeva IMO number, kui see on olemas) ning rahvusvaheline raadiokutsung on õiged;

d) uurib võimaluse korral, kas laev on muutnud nime ja/või lippu, ning märgib sel juhul üles varasema(d) nime(d) ja lipu(d);

e) märgib üles registreerimissadama, laeva omaniku (ning käitaja ja tegeliku tulusaaja, kui see erineb omanikust), esindaja ja kapteni nime ja aadressi, sh ettevõtte identifitseerimisnumbri ja registreeritud omaniku, kui see on olemas; ning

f) märgib üles varasema(te) omaniku/omanike nime(d) ja aadressi(d) eelneva viie aasta jooksul.

7. Püügiluba/püügiload

Sadamainspektor kontrollib, et kalapüügiluba või kalade ja kalatoodete transpordiluba vastab punkti 1 alusel saadud teabele, ning kontrollib loa/lubade kehtivusaega ja selle/nende kohaldamist piirkondade, liikide ja püügivahendite suhtes.

8. Muud dokumendid

Sadamainspektor vaatab läbi kõik asjakohased dokumendid, sh elektroonilised dokumendid. Asjaomased dokumendid võivad hõlmata logiraamatuid, eelkõige kalapüügipäevikuid, ja ka munsterrolli, lastiplaane ning olemasolu korral kalatrümmide jooniseid või kirjeldusi. Nimetatud hoiuruume või –alasid võidakse kontrollida, et teha kindlaks, kas nende suurus ja koosseis vastab joonistele või kirjeldustele ning kas last on paigutatud lastiplaanide kohaselt. Vajaduse korral hõlmavad kõnealused dokumendid ka piirkondliku kalandusorganisatsiooni väljastatud püügi- või kaubandusdokumente.

9. Püügivahendid

a) Sadamainspektor(id) kontrollib/kontrollivad, et pardal olevad püügivahendid vastavad püügiloa/lubade tingimustele. Püügivahendeid võidakse kontrollida, et kindlaks teha, kas sellised tunnused nagu näiteks võrgusilma suurus(ed) (ja võimalikud seadised), võrkude pikkus, õngekonksu suurus jne vastavad kehtivatele õigusaktidele ning kas püügivahendite märgised vastavad nendele, mida laeval on lubatud kasutada.

b) Sadamainspektor(id) võib/võivad laeva ka läbi otsida, veendumaks et laeval ei ole peidetud või ebaseaduslikke püügivahendeid.

10. Kala ja kalatooted

a) Sadamainspektor(id) kontrollib/kontrollivad, kuivõrd see on võimalik, kas pardal olevad kalad ja kalatooted on püütud kehtiva(te) loa/lubade tingimuste kohaselt. Selleks kontrollib/kontrollivad sadamainspektor(id) vajaduse korral kalapüügipäevikut, esitatud aruandeid, sh neid, mis on edastatud laevaseiresüsteemi kaudu.

b) Pardal hoitavate koguste ja liikide kindlaksmääramiseks võib/võivad sadamainspektor(id) kontrollida kas trümmis olevat kala või kala lossimise ajal. Seda tehes võib/võivad sadamainspektor(id) avada karpe, millesse kala on pakendatud, ja liigutada kala või karpe, et teha kindlaks kalatrümmide rikkumatust.

c) Mahalaadimisel võib/võivad sadamainspektor(id) kontrollida lossitud liike ja koguseid. Kõnealune kontroll võib hõlmata toote liiki, eluskaalu (püügipäeviku põhjal kindlaksmääratud kogused) ja ümberarvestustegurit, mida kasutati, et arvutada kaal pärast töötlemist ümber eluskaaluks. Sadamainspektor(id) võib/võivad ka kontrollida võimalikke pardale jäetud koguseid.

d) Sadamainspektor(id) võib/võivad kontrollida kogu pardal oleva saagi kogust ja koostist, sh proovivõtu teel.

11. Ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi kontrollimine

Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 1005/2008 artiklit 11.

12. Aruanne

Pärast kontrollimist koostab ja allkirjastab inspektor kirjaliku aruande ning esitab laeva kaptenile selle koopia.

13. Sadamariigi kontrollide tulemused

Sadamariigi kontrollide tulemused hõlmavad vähemalt järgmist teavet:

- 1. Kontrolli andmed:

- kontrolliasutus (kontrolliasutuse nimi või asutuse määratud muu asutuse nimi),

- inspektori nimi,

- kontrolli kuupäev ja kellaaeg,

- kontrollisadam (koht, kus laev on kontrollitud) ning

- kuupäev (aruande koostamise kuupäev).

- 2. Laeva andmed:

- laeva nimi,

- laeva tüüp,

- püügivahendite liik,

- laeva pardatähis (laeva pardanumber) ja IMO number (kui on olemas) ja vajaduse korral muud numbrid,

- rahvusvaheline raadiokutsung,

- MMSI number (liikuva mereside raadiosaatja tunnuskood), kui on olemas,

- lipuriik (riik, kus laev on registreeritud),

- varasem(ad) nimi/nimed ja lipp/lipud, kui on olemas,

- kodusadam (sadam, kus laev on registreeritud) ja varasemad kodusadamad,

- laeva omanik (nimi, aadress, kontaktandmed),

- tegelik tulusaaja, kui erineb laeva omanikust (nimi, aadress, kontaktandmed),

- laeva käitaja, kes vastutab laeva kasutamise eest, kui see erineb laeva omanikust (nimi, aadress, kontaktandmed),

- laeva esindaja (nimi, aadress, kontaktandmed),

- varasema(te) omaniku/omanike nimi/nimed ja aadress(id), kui on olemas,

- kapteni ja püügimeistri nimi, kodakondsus ja merendusalane kvalifikatsioon,

- munsterroll.

- 3. Kalapüügiluba (litsentsid/load):

- laeva luba/load kalastada või transportida kala ja kalatooteid,

- loa(d) väljastanud riik/riigid,

- loa/lubade tingimused, sh piirkonnad ja kehtivusaeg,

- asjaomane piirkondlik kalandusorganisatsioon,

- loa/lubade piirkonnad, reguleerimisala ja kehtivusaeg,

- lubatud eraldiste üksikasjad – kvoodid, püügikoormus või muu,

- lubatud liigid, kaaspüük ja püügivahendid ning

- ümberlaadimise andmed ja dokumendid (vajaduse korral).

- 4. Püügireisi andmed:

- püügireisi alguse kuupäev, kellaaeg, püügipiirkond ja koht,

- külastatud piirkonnad (sisenemine ja väljumine erinevatest piirkondadest),

- ümberlaadimistoimingud merel (kuupäev, liigid, koht, ümberlaaditud kala kogus),

- viimasena külastatud sadam ning

- käimasoleva püügireisi lõpu kuupäev ja kellaaeg,

- järgmine kavandatav külastatav sadam, vajaduse korral.

- 5. Saagi kontrollimise tulemused:

- lossimise algus ja lõpp (kellaajad ja kuupäev),

- kalaliigid,

- tooteliik,

- eluskaal (püügipäeviku põhjal kindlaksmääratud kogused),

- asjaomane ümberarvestustegur,

- kaal pärast töötlemist (lossitud kogused liikide kaupa ja kirjeldused),

- vastav eluskaal (lossitud kogustele vastav eluskaal, toote mass korrutatud ümberarvestusteguriga) ning

- kontrollitud kala ja kalatoodete kavandatav sihtkoht,

- vajaduse korral pardal hoitava kala kogus ja liigid.

- 6. Püügivahendite kontrolli tulemused:

- püügivahendite liikide üksikasjad.

- 7. Järeldused:

- kontrollimise järeldused, sh arvatavate rikkumiste kirjeldus ja viited asjaomastele eeskirjadele ja meetmetele. Sellekohased tõendid lisatakse kontrolliaruandele.

III LISA

A) GFCM/SAC laevastiku osadeks liigitamine

1. Mitmeotstarbelised mootorita väikekalapüügilaevad | A |

2. Mitmeotstarbelised mootoriga väikekalapüügilaevad | B | C |

3. Traalerid | D | E | F |

4. Seinerid | G | H |

5. Õngejadakalapüügi laevad | I |

6. Pelaagilise traalpüügilaevad | J |

7. Tuunipüügiseinerid | K |

8. Tragipüügilaevad | L |

9. Mitmeotstarbelised laevad | M |

Laevastiku osade kirjeldus

A Mitmeotstarbelised mootorita väikekalapüügilaevad – kõik mootorita (tuule jõul või käituriga liikuvad) laevad, mille üldpikkus on alla 12 m.

B Mitmeotstarbelised mootoriga väikekalapüügilaevad, mille pikkus on alla 6 m – kõik mootoriga laevad, mille üldpikkus on alla 6 m.

C Mitmeotstarbelised mootoriga väikekalapüügilaevad, mille pikkus on 6–12 m – kõik mootoriga laevad, mille üldpikkus on 6–12 m ning millel kasutatakse aasta jooksul erinevaid püügivahendeid, kusjuures ühtki püügivahendit ei kasutata teistest märgatavalt rohkem, või millel kasutatakse käesolevas liigituses nimetamata püügivahendit.

D Traalerid, mille pikkus on alla 12 m – kõik laevad, mille üldpikkus on alla 12 m ning mille püügikoormusest üle 50 % moodustab kalapüük põhjatraaliga.

E Traalerid, mille pikkus on 12–24 m – kõik laevad, mille üldpikkus on 12–24 m ning mille püügikoormusest üle 50 % moodustab kalapüük põhjatraaliga.

F Traalerid, mille pikkus on üle 24 m – kõik laevad, mille üldpikkus on üle 24 m ning mille püügikoormusest üle 50 % moodustab kalapüük põhjatraaliga.

G Seinerid, mille pikkus on 6–12 m – kõik laevad, mille üldpikkus on 6–12 m ning mille püügikoormusest üle 50 % moodustab kalapüük seinnoodaga.

H Seinerid, mille pikkus on üle 12 m – kõik laevad, mille üldpikkus on üle 12 m ning mille püügikoormusest üle 50 % moodustab kalapüük seinnoodaga, välja arvatud laevad, millel kasutatakse seinnoota tuunipüügiks mis tahes ajal aasta jooksul.

I Õngejadakalapüügi laevad, mille pikkus on üle 6 m – kõik laevad, mille üldpikkus on üle 6 m ning mille püügikoormusest üle 50 % moodustab kalapüük õngejadadega.

J Pelaagilise traalpüügil laevad, mille pikkus on üle 6 m – kõik laevad, mille üldpikkus on üle 6 m ning mille püügikoormusest üle 50 % moodustab kalapüük pelaagilise traaliga.

K Tuunipüügiseinerid – kõik laevad, millel kasutatakse tuunipüügiks seinnoota mis tahes ajavahemiku jooksul aastas.

L Tragipüügilaevad, mille pikkus on üle 6 m – kõik laevad, mille üldpikkus on üle 6 m ning mille püügikoormusest üle 50 % moodustab kalapüük põhjavõrkudega.

M Mitmeotstarbelised laevad, mille pikkus on üle 12 m – kõik laevad, mille üldpikkus on üle 12 m ning millel kasutatakse aasta jooksul erinevaid püügivahendeid, kusjuures ühtki püügivahendit ei kasutata teistest märgatavalt rohkem, või millel kasutatakse käesolevas liigituses nimetamata püügivahendit.

Märkus : Kõikidesse lahtritesse võib lisada teavet. Eespool esitatud tabeli tühjad lahtrid tähendavad seda, et asjaomaseid laevu ei ole palju. Vajaduse korral on siiski soovitav liita „tühja lahtri” teave kõige sobivama kõrvaloleva „sinise lahtri” teabele.

B) Püügikoormuse[15] mõõtmist käsitlev tabel

Traal (sh põhjavõrgud lestaliste püüdmiseks) | Traali liik (pelaagiline, põhja-) GT ja/või GRT Mootori võimsus Võrgusilma suurus Võrgu suurus (võrguava laius) Kiirus | GT | Kalapüügi aeg | GT × päevade arv GT × tundide arv KW × päevade arv |

C) GFCMi 1. ülesanne – tegevusüksused

[pic]

[1] Määrused (EÜ) nr 43/2009, 40/2008, 41/2007, 51/2006.

[2] EÜT L 190, 4.7.1998, lk 34.

[3] EÜT L 190, 4.7.1998, lk 34.

[4] Määruse (EÜ) 43/2009 artiklid 28–31, määruse (EÜ) 40/2008 artiklid 29–31, määruse (EÜ) 41/2007 artiklid 26–27 ning määruse (EÜ) 51/2006 III lisa.

[5] ELT L 39, 8.2.2007, lk 6.

[6] EÜT L 190, 4.7.1998, lk 34.

[7] Nõukogu määrus (EÜ) nr 1005/2008, 29. september 2008, ELT L 286, 29.10.2008, lk 1.

[8] EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

[9] EÜT 358, 31.12.2002, lk 59.

[10] Komisjoni 30. detsembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 26/2004 (ühenduse kalalaevastiku registri kohta) I lisa määratluse kohaselt.

[11] EÜT L 171, 6.7.1994, lk 7–13.

[12] ELT L 36, 8.2.2007, lk 6–30.

[13] ELT L 60, 5.3.2008, lk 1.

[14] ELT L 5, 9.1.2004, lk 25.

[15] Tabelis osutatakse nominaalsele püügikoormusele.

[16] Kalapüügi intensiivsuse arvutamiseks (püügikoormus • km2) ning püügikoormuse sidumiseks püütud liikidega tuleks viidata konkreetsele piirkonnale (märkida pindala).

[17] Püügikoormust käsitlevad meetmed, mis ei hõlma ajaliselt kindlaksmääratud tegevust, tuleks ajaliselt määratleda (nt aasta).

52009PC0477