[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 15.9.2009

KOM(2009) 474 lõplik

Ettepanek

NÕUKOGU OTSUS

Kagu-Atlandi kalandusorganisatsioonis vastuvõetava ühenduse seisukoha kehtestamise kohta

SELETUSKIRI

EÜ asutamislepingu artikli 300 lõike 2 teise lõigu kohaselt peab nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal kvalifitseeritud häälteenamusega vastu võtma seisukohad, mis tuleb ühenduse nimel vastu võtta piirkondlikes kalandusorganisatsioonides, kui neil tuleb teha õiguslike tagajärgedega otsuseid, välja arvatud otsused, millega täiendatakse või muudetakse nende institutsioonilist raamistikku.

Kõnealust kohustust silmas pidades ning järgides sarnaseid nõukogu otsuseid ja Euroopa Komisjoni ettepanekuid, milles käsitletakse teisi piirkondlikke kalandusorganisatsioone, teeb Euroopa Komisjon ettepaneku võtta vastu käesolev otsus, et kehtestada Kagu-Atlandi kalandusorganisatsioonis vastuvõetav ühenduse seisukoht. Järjepidevuse tagamiseks järgitakse käesolevas ettepanekus sama lähenemisviisi kui teiste piirkondlike kalandusorganisatsioonide puhul.

Ettepanek

NÕUKOGU OTSUS

Kagu-Atlandi kalandusorganisatsioonis vastuvõetava ühenduse seisukoha kehtestamise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 37 koostoimes artikli 300 lõike 2 teise lõiguga,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1) EÜ asutamislepingu artiklis 33 koostoimes artikliga 32 on sätestatud, et ühise kalanduspoliitika üks eesmärke on tagada varude kättesaadavus. Määruses (EÜ) nr 2371/2002[1] on sätestatud, et ühendus kohaldab vee-elusressursside kaitseks ja säilitamiseks kavandatud meetmete võtmisel ettevaatusprintsiipi, et sätestada nende säästev kasutamine ning võimalikult vähendada kalanduse mõju mere ökosüsteemidele. Samuti on määruses sätestatud, et ühenduse eesmärgiks seatakse ökosüsteemil põhineva lähenemisviisi järkjärguline rakendamine kalapüügi korralduses ning tõhusa kalapüügi toetamine majanduslikult elujõulises ja konkurentsivõimelises kalandus- ja vesiviljelussektoris, pakkudes rahuldavat elatustaset nendele, kes sõltuvad kalandusest, ning võttes arvesse tarbijate huve.

(2) Euroopa Ühendus on otsusega (EÜ) nr 2002/738[2] heaks kiitnud Atlandi ookeani kaguosa kalavarude kaitse ja majandamise konventsiooni, mille raames asutati Kagu-Atlandi kalandusorganisatsioon (SEAFO). SEAFO komisjonil on õigus võtta meetmeid, mis käsitlevad kõikide vee-elusressursside pikaajalist kaitsmist ja säästlikku kasutamist konventsioonialal.

(3) Vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 300 lõike 2 teisele lõigule tuleb nõukogul selleks, et kehtestada ühenduse seisukoht piirkondlike kalanduskokkulepetega loodud asutustes, kes peavad vastu võtma õiguslike tagajärgedega otsuseid (välja arvatud otsused, millega muudetakse asjaomase lepingu institutsioonilist raamistikku), võtta komisjoni ettepaneku põhjal vastu kvalifitseeritud häälteenamusega otsus,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Ühenduse seisukoht, mis võetakse vastu Kagu-Atlandi kalandusorganisatsiooni komisjonis, kui kõnealune komisjon peab vastu võtma õiguslike tagajärgedega otsuseid, on sätestatud käesoleva otsuse lisas.

Artikkel 2

Nõukogu annab käesoleva otsuse lisas sätestatud ühenduse seisukohale hinnangu ja vajaduse korral vaatab selle komisjoni ettepaneku põhjal läbi hiljemalt Kagu-Atlandi kalandusorganisatsiooni komisjoni 2014. aasta aastakoosolekuks.

Brüssel,

Nõukogu nimel

eesistuja

LISA

Ühenduse seisukoht Kagu-Atlandi kalandusorganisatsiooni komisjonis

1. PÕHIMÕTTED

Euroopa Ühenduse tegevus SEAFO raames on järgmine:

a) tegutseda kooskõlas ühenduse poolt ühise kalanduspoliitika raames seatud eesmärkidega, kohaldades eelkõige ettevaatusprintsiipi, et tagada SEAFO reguleeritavate liikide säästev kasutamine, edendada ökosüsteemil põhineva lähenemisviisi järkjärgulist rakendamist kalamajanduses ja vähendada kalanduse mõju mere ökosüsteemidele, ning edendades tõhusa kalapüügi toetamist majanduslikult elujõulises ja konkurentsivõimelises ühenduse kalandussektoris, pakkudes rahuldavat elatustaset nendele, kes sõltuvad kalandusest, ning võttes arvesse tarbijate huve;

b) tagada SEAFO meetmete kooskõla SEAFO konventsiooni eesmärkidega;

c) tagada SEAFO meetmete kooskõla rahvusvahelise õigusega, eelkõige ÜRO mereõiguse konventsiooniga, ÜRO piirialade kalavarude ja siirdekalade kaitset ja majandamist käsitleva kokkuleppega ning kokkuleppega edendada avamere kalalaevade vastavust rahvusvahelistele kaitse- ja majandamismeetmetele;

d) edendada kooskõla piirkondlike kalandusorganisatsioonide seisukohtades;

e) taotleda koostoimet ühenduse poliitikaga, mis moodustab osa kahepoolsetest kalandusalastest suhetest kolmandate riikidega, ja tagada kooskõla ühenduse välispoliitikaga;

f) tagada ühenduse rahvusvaheliste kohustuste järgimine.

2. Tegevussuunad

Euroopa Ühendus püüab vajaduse korral toetada järgmiste meetmete võtmist SEAFO poolt:

a) ranged kalavarude kaitse- ja majandamismeetmed, mis põhinevad parimatel kättesaadavatel teaduslikel soovitustel, et tagada konventsiooniga hõlmatud kalavarude pikaajaline kaitse ja säästlik kasutamine. Vajaduse korral kaalutakse ülepüügi all kannatavate kalavarude kaitseks erimeetmete võtmist, et vältida kalandustegevuse suurenemist;

b) meetmed, et võtta vajalikul määral arvesse püügitegevuse mõju sellega ökoloogiliselt seotud liikidele, nagu näiteks merelinnud, vaalalised, hülged ja meres elavad kilpkonnalised;

c) meetmed kalavaruga samasse ökosüsteemi kuuluvate, nendega seotud või nendest sõltuvate liikide kaitsmiseks ja majandamiseks;

d) ohualdiste mereökosüsteemide kaitseks SEAFO konventsiooni piirkonnas võetavad kaitsemeetmed, mis on kooskõlas ÜRO Peaassamblee resolutsioonidega;

e) kalapüügiga tegelevatelt vastutustundlikelt riikidelt SEAFOga ühinemise avalduste vastuvõtmine.

[1] EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59.

[2] EÜT L 111, 20.4.2001, lk 15.