Brüssel, 16.7.2009

KOM(2009) 363 lõplik

2009/ 0108 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

milles käsitletakse gaasivarustuse kindluse tagamise meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/67/EÜ

{SEK(2009)977}

{SEK(2009)978}

{SEK(2009)979}

{SEK(2009)980}

SELETUSKIRI

1. Ettepaneku taust

Komisjon teeb ettepaneku võtta vastu määrus, millega tunnistatakse kehtetuks praegune direktiiv 2004/67/EÜ, mis käsitleb maagaasitarnete kindluse tagamise meetmeid [1]. Kõnealune direktiiv ei ole enam piisav olukorras, kus süveneb sõltuvus impordist, kasvavad riskid seoses tarnimise ja transiidiga kolmandate riikide kaudu ning suurenevad gaasivood ja areneb gaasi siseturg ühenduses.

Vastuseks Venemaa ja Ukraina vahel jaanuaris 2009 puhkenud gaasikriisile, mille tagajärjel olid enneolematult häiritud Ukraina kaudu kulgevad gaasitarned ühendusse, palusid Euroopa Ülemkogu ja Euroopa Parlament kiirendada kehtiva direktiivi läbivaatamist. Ei saa välistada tõsiseid gaasitarnehäireid isegi lähitulevikus. Seetõttu peab ühendus valmistuma tulevasteks gaasitarnehäireteks.

Jaanuaris puhkenud kriis tõendas, et on vaja selgemalt määratleda gaasitööstuse, ühenduse institutsioonide ja liikmesriikide ülesanded, et kõrvaldada lühikeses perspektiivis tarnehäired ning tagada pikemas perspektiivis vajalik infrastruktuur. Kõnealusest kriisist saadi õppetund, et meetmed on järjepidevad ja tõhusad vaid siis, kui need on aegsasti ette valmistatud ning ühenduse tasandil kooskõlastatud.

Määruse ettepanek on kooskõlas Euroopa Liidu eesmärgiga tagada gaasi siseturu tõhus toimimine ja energiavarustuse kindlus.

2. Konsulteerimine huvitatud isikutega ja mõju hindamine

Avalik arutelu

Komisjon avaldas 13. novembril 2008 teatise kehtiva direktiivi rakendamise kohta (KOM/2008/0769 (lõplik)). Pärast teatise avaldamist korraldati novembrist 2008 märtsini 2009 avalik arutelu huvitatud isikutega (liikmesriigid, tööstusharu, reguleerivad asutused ja kodanikud). Gaasivarustuse kindluse tagamist käsitlevate läbivaadatud õigusnormide üle pidas oma 23. veebruari, 2. aprilli ja 13. mai koosolekutel üksikasjalikke arutelusid ka gaasi koordineerimisrühm, kuhu kuuluvad liikmesriikide ja gaasitööstuse esindajad ning tarbijate esindajad oma Euroopa ühenduste (Eurogas, OGP, GIE, IFIEC, BEUC, Eurelectric) kaudu. Liikmesriigid esitasid oma seisukohad Energianõukogu istungil 12. jaanuaril ja 19. veebruaril 2009 ning mitu liikmesriiki esitas komisjonile hiljem kirjalikud märkused.

Mõju hindamine

Mõju hindamisel kaaluti viit poliitikavalikut: 1) ühenduse uusi meetmeid ei võeta, 2) direktiivi 2004/67/EÜ järgimise parem tagamine, 3) tööstusharu vabatahtlikud meetmed, 4) läbivaadatud direktiiv, 5) uus määrus.

Seoses esimese ja teise poliitikavalikuga hindas komisjon kehtiva direktiivi rakendamist ning järeldas, et kõnealune direktiiv ei ole piisav olukorras, kus süveneb sõltuvus impordist, kasvavad riskid seoses tarnimise ja transiidiga kolmandate riikide kaudu ning suurenevad gaasivood ja areneb gaasi siseturg ühenduses. Kolmanda poliitikavaliku suur puudus on, et vabatahtlike meetmete puhul ei saa tagada kõikide gaasiturul tegutsejate järjepidevat osalemist. Lisaks ei tarvitse turujõud tagada varustuskindluse tagamiseks vajalikku suutlikkust. Neljanda ja viienda poliitikavõimaluse (õigusakti valik) puhul leiab komisjon, et määrus on direktiivist asjakohasem õigusakt järgmistel põhjustel: määrus on vahetult kohaldatav kõikide liikmesriikide pädevate asutuste, maagaasiettevõtjate ja tarbijate suhtes; määruse puhul ei ole vaja aeganõudvat ülevõtmist; määrusega tagatakse ühenduses selged ja ühtsed normid ja kohustused ning määratletakse otseselt ühenduse institutsioonide ülesanne.

3. Ettepaneku õiguslik külg

Õiguslik alus

Ettepaneku õiguslik alus on Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikkel 95. Kavandatud määruse põhieesmärk on suurendada gaasivarustuse kindlust, soodustades investeeringuid võrkudevahelistesse ühendustesse, et saavutada n-1 näitaja ja tagada gaasi vastassuunavood. Kõnealused võrkudevahelised ühendused on samas vajalikud ka gaasi siseturu nõuetekohaseks toimimiseks.

Määruse keskmes on gaasi siseturu osa gaasivarustuse kindluse tagamisel. Määruse sätete eesmärk on võimaldada maagaasiettevõtjatel tarnida tarbijatele gaasi kogu ühenduses võimalikult kaua ja ilma siseriiklike piiranguteta. Vastavalt määrusele on pädevate asutuste määratud, mitte-turupõhised meetmed lubatud üksnes viimase võimalusena hädaolukorras, kus kõik turupõhised meetmed on ammendatud ja maagaasiettevõtjad ei suuda enam tarnehäirega toime tulla. Samuti tugevdatakse komisjoni osa selle tagamisel, et siseturg toimiks võimalikult kaua ning et liikmesriikide tasandil võetavad meetmed oleksid selle põhimõttega kooskõlas.

Subsidiaarsuse põhimõte

Ettepaneku eesmärk on tugevdada ühenduses varustuskindlust. Gaasitarnehäired jaanuaris 2009 ja energia siseturu väljaarenemine on näidanud, et gaasivarustuse kindlus muutub ühenduse jaoks üha tähtsamaks küsimuseks ning seega on ühenduse institutsioonide ja eelkõige komisjoni sekkumine õigustatud. Euroopa Ühenduse hädaolukorras sobib komisjon kõige paremini liikmesriikide pädevate asutuste meetmeid kooskõlastama ja hõlbustama dialoogi kolmandate riikidega. Gaasitarnehäire ennetamiseks või sellega toimetuleku ettevalmistamiseks vajaliku varustuskindluse tagab kõige tõhusamalt suur, täiesti sidus ja konkurentsivõimeline siseturg, millel on eri tarneallikad ja transiiditeed ning mis võimaldab seega hajutada tarnehäire mõju liikmesriikide või tarneettevõtjate hulgas.

Proportsionaalsuse põhimõte

Ettepanek on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ega lähe oma eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale. Liikmesriigid vastutavalt tulevikuski varustuskindluse eest ning saavad määrata selleks vajalikke korraldusi ja vahendeid märkimisväärselt paindlikult, võttes arvesse oma riikide erivajadusi seoses gaasivarustusega.

4. Mõju eelarvele

Ettepanekul on ühenduse eelarvele piiratud mõju. Katta tuleks eelkõige kulud, mis on seotud gaasi koordineerimisrühma koosolekutega ning kulud, mis on seotud alalise töörühmaga, mille eesmärk on jälgida gaasivoogusid ühenduses ja sellest väljaspool ning esitada sellekohased aruanded (juhul, kui sellist töörühma kasutatakse). Kriisiolukorras on võimalik väljaspool ühendust toimuvate lähetuste kulud katta stabiilsusvahendi summadega.

2009/xxxx (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

milles käsitletakse gaasivarustuse kindluse tagamise meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/67/EÜ

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 95,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut [2],

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust [3],

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust [4],

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras [5]

ning arvestades järgmist:

(1) Maagaas (edaspidi „gaas”) on ühenduse energiavarustuse tähtis osa, mis hõlmab veerandi primaarenergiavarustusest ning mida kasutatakse peamiselt kütte ja elektri tootmiseks ning transpordikütusena ja lähteainena tööstuses.

(2) Viimasel kümnel aastal on Euroopas gaasitarbimine kiirelt suurenenud. Koos kohaliku tootmise vähenemisega on imporditava gaasi kogus kasvanud veelgi kiiremini ning tekitanud seega suurema sõltuvuse impordist ja vajaduse lahendada varustuskindlusega seotud probleemid.

(3) Nõukogu direktiiviga 2004/67/EÜ kehtestati esimene ühenduse õigusraamistik, et tagada maagaasivarustuse kindlus ja aidata kaasa gaasi siseturu nõuetekohasele toimimisele ka tarnehäirete korral. Kõnealuse direktiiviga kehtestati gaasi koordineerimisrühm, kes on aidanud vahetada teavet liikmesriikide, komisjoni gaastööstuse ja tarbijate vahel ning määratleda nende ühised meetmed. Energiajulgeoleku kontaktisikute võrk (NESCO), mille Euroopa Ülemkogu kiitis heaks detsembris 2006, on suurendanud teabe kogumise võimet ning varakult hoiatanud energiavarustuse kindluse võimalike ohtude eest. Uued energia siseturgu käsitlevad õigusaktid, mille nõukogu võttis vastu juunis 2009, on oluline samm energia siseturu väljakujundamise suunas ning nende selgesõnaline eesmärk on suurendada ühenduse energiavarustuse kindlust.

(4) Gaasivarustuse kindluse praeguste ühenduse meetmete alusel on liikmesriikidel siiski endiselt meetmete valikul suur otsustusõigus. Kui üksiku liikmesriigi varustuskindlus on ohus, kaasneb sellega selge risk, et asjaomase liikmesriigi ühepoolselt kehtestatud meetmed võivad ohtu seada gaasi siseturu nõuetekohase toimimise. Hiljutised kogemused on tõendanud, et selline risk on tõepoolest olemas. Selleks et gaasi siseturg toimiks ka tarneraskuste korral, on vaja paremini kooskõlastada nii ennetavaid meetmeid kui ka vastumeetmeid konkreetsetele tarnehäirele.

(5) Ühenduse gaasi transiiditeede ja allikatega tuleks tagada nii kogu ühenduse kui ka üksikute liikmesriikide varustuskindlus. Tulevikus sõltub varustuskindlus kütuseliikide arengust, tootmise arengust ühenduses ja ühendusse tarnivates kolmandates riikides, aga ka investeeringutest gaasihoidlatesse, ühenduses ja sellest väljaspool asuvatesse gaasiteedesse ning veeldatud maagaasi hoidlatesse.

(6) Ühendusse suunduvate gaasitarnete tõsine häire võib mõjutada kõiki liikmesriike ja energiaühenduse asutamislepingu osalisi ning kahjustada tõsiselt kogu ühenduse majandust. Samuti võivad gaasitarnehäiretel olla sotsiaalsed tagajärjed eelkõige kaitsetumatele tarbijarühmadele.

(7) Euroopa julgeolekustrateegia rakendamist käsitleva 2008. aasta aruande kohaselt ohustab kasvav sõltuvus energiaimpordist olulisel määral täiendavalt ühenduse energiavarustuse kindlust, mis on julgeolekupoliitika üks uusi väljakutseid. Gaasi siseturul on oluline osa ühenduse energiavarustuse kindluse suurendamisel ja üksikute liikmesriikide haavatavuse vähendamisel tarnehäirete mõju suhtes.

(8) Suurima gaasitarnija või tarneallika tõrge (nn n-1 põhimõte) on tõenäoline. Liikmesriikide gaasivarustuse kindluse tagamise põhjendatud lähtekoht on, et kõnealuse infrastruktuuri või tarneallika tõrge võetakse võrdlusaluseks sellele, mida liikmesriigid peaksid suutma kompenseerida.

(9) Tarnehäiretega toimetulekuks on vaja piisavat gaasiinfrastruktuuri liikmesriikides ja ühenduses tervikuna. Gaasivarustuse kindluse ühised miinimumkriteeriumid peaksid tagama võrdsed võimalused gaasiga varustatuse kindlustamiseks ning oluliselt soodustama vajaliku infrastruktuuri ehitamist ja kriisiolukorrale reageerimise valmisoleku parandamist. Nõudlusega seotud meetmetel (nt teistele kütuseliikidele üleminek) võib olla oluline osa energiavarustuse kindluse tagamisel, kui neid meetmeid saab tarnehäirega toimetulekuks kiiresti rakendada ja nad vähendavad märgatavalt nõudlust.

(10) Investeeringuid gaasi uude infrastruktuuri tuleks jõudsalt edendada. Sellised investeeringud peaksid tugevdama gaasivarustuse kindlust ja tagama samas maagaasi siseturu nõuetekohase toimimise. Piiriüleste infrastruktuuriinvesteeringute korral tuleks piiriülese toime arvessevõtmiseks aktiivselt kaasata Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet (ACER), mis asutati Euroopa parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr …/…, ning maagaasi ülekandesüsteemi haldurite Euroopa võrgustik (ENTSO-G).

(11) Selleks et aidata liikmesriikidel rahastada investeeringuid kohalikku tootmisesse ja infrastruktuuri, on kättesaadavad mitmesugused ühenduse vahendid, nagu Euroopa Investeerimispanga laenud ja tagatised või regionaal-, struktuuri- või ühtekuuluvusfondi vahendid. Euroopa Investeerimispanga ning ühenduse välisvahendite (nt Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrument, ühinemiseelse abi rahastamisvahend ja arengukoostöö rahastamisvahend) abil saab energiavarustuse kindluse parandamiseks rahastada kolmandates riikides võetavaid meetmeid.

(12) Käesolev määrus peaks tagama, et maagaasiettevõtjad ja tarbijad saaksid tarnehäiretega toimetulekuks toetuda turumehhanismidele võimalikult kaua. Samuti tuleks määrusega ette näha hädaolukorrale reageerimise mehhanismid, millele saab tugineda olukorras, kus turud ei suuda gaasitarnehäirega enam vajalikul määral toime tulla. Ka hädaolukorras tuleks tarnehäirete mõju leevendamiseks eelistada turupõhiseid vahendeid.

(13) Alates energia siseturu kolmanda paketi [6] vastuvõtmisest kohaldatakse gaasisektori suhtes uusi sätteid, millega on kehtestatud liikmeriikide, reguleerivate asutuste, ülekandesüsteemi haldurite ja Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööameti selged ülesanded ja kohustused ning parandatud turu läbipaistvust, et soodustada selle head toimimist ja gaasivarustuse kindlust.

(14) Gaasi siseturu lõpuleviimine ja tõhus konkurents sellel turul kindlustavad ühenduses kõigi liikmesriikide jaoks väga suure tarnekindluse, tingimusel et kõnealune turg saab täiel määral toimida ka ühenduse üht osa mõjutava tarnehäire korral ning olenemata häire põhjusest. Varustuskindlusele on seepärast vaja terviklikku ja tõhusat ühist lähenemisviisi, mis toetub eelkõige läbipaistvatele ja mittediskrimineerivatele poliitikameetmetele, mis vastavad turunõuetele ning aitavad vältida turumoonutusi ja kaitsta turu reageerimist häiretele.

(15) Selleks et kindlustada hästi toimiv turg eelkõige tarnehäirete korral ja kriisiolukordades, on äärmiselt oluline määratleda täpselt kõigi maagaasiettevõtjate ning pädevate asutuste ülesanded ja kohustused.

(16) Liikmesriikide vahelisi erinevusi arvesse võttes ning maagaasiettevõtjaid (sh uued ja väikesed ettevõtjad) põhjendamatult ja ebaproportsionaalselt koormamata tuleks määratleda varustuskindluse piisavalt ühtlustatud normid, mille abil saaks lahendada vähemalt jaanuaris 2009 esinenud olukorra.

(17) Turu hea toimimise tagamiseks on võimalikke tarnehäireid (nt jaanuaris 2009 toimunud häire) silmas pidades oluline, et maagaasiettevõtjad investeerivad õigeaegselt kohalikku tootmisesse ja infrastruktuuri, nt võrkudevahelised ühendused, torustikus kahesuunalist voogu võimaldavad seadmed, hoidlad ning veeldatud maagaasi taasgaasistamise käitised.

(18) Olukorras, mil turg ei saa gaasitarneid enam tagada, on oluline need säilitada eelkõige kodutarbijatele ja teistele kaitstud tarbijatele, nagu koolid ja haiglad. Kriisiolukorras võetavad meetmed on vaja määratleda enne kriisi puhkemist.

(19) Varustuskindluse kohustuste täitmiseks on mitmesuguseid vahendeid. Neid vahendeid tuleks vajaduse korral kasutada riiklikul, piirkondlikul ja ühenduse tasandil selliselt, et nende tulemused oleksid järjepidevad ja kulutasuvad.

(20) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis …/…/EÜ, mis käsitleb maagaasi siseturu ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/55/EÜ, [7] käsitletakse varustuskindlusega seotud aspekte selliste investeeringute pikaajalisel planeerimisel, mida tehakse piisavasse piiriülesesse võimsusesse ja muudesse infrastruktuuridesse, et süsteem oleks pikaajaliselt võimeline tagama varustuskindlust ja rahuldama mõistlikku nõudlust. Varustuskindluse normide täitmiseks võib vaja minna üleminekuperioodi, et võimaldada vajalike investeeringute tegemist. Võrgu kümneaastane arengukava, mille koostas maagaasi ülekandesüsteemi haldurite Euroopa võrgustik ja mida kontrollis Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet, on oluline vahend ühenduse investeerimisvajaduste väljaselgitamiseks.

(21) Maagaasi ülekandesüsteemi haldurite Euroopa võrgustik ja Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet peaksid gaasi koordineerimisrühma liikmetena täielikult osalema koostöös ja konsulteerimisel ühenduse tasandil.

(22) Tarnehäiretega toimetuleku täieliku valmisoleku tagamiseks peaksid kõik maagaasiettevõtjad koos pädevate asutustega kehtestama hädaolukorra lahendamise kavad. Sellised kavad peaksid olema omavahel kooskõlas. Kavad peaksid tuginema olemasolevate kavade parimatel tavadel ning neis peaks olema selgelt määratletud kõigi asjaomaste maagaasiettevõtjate ja pädevate asutuste ülesanded ja kohustused. Võimaluse ja vajaduse korral tuleks kehtestada hädaolukorra lahendamise piirkondlikud ühiskavad.

(23) Liikmesriikidevahelise solidaarsuse suurendamiseks Euroopa Ühenduse hädaolukorras ning eelkõige selliste liikmesriikide toetamiseks, kes on geograafiliste või geoloogiliste tingimuste tõttu vähem soodsas olukorras, peaks liikmesriigid välja töötama solidaarsusmeetmed, nagu maagaasiettevõtjate vahelised kaubanduslepped, hüvitusmehhanismid või gaasi ekspordi või hoidlatest väljavõtmise suurendamine. Solidaarsusmeetmed võivad olla eriti asjakohased selliste liikmesriikide vahel, kellele komisjon soovitab ühiste ennetavate tegevuskavade või hädaolukorra lahendamise piirkondlike ühiskavade koostamist.

(24) Vajaduse korral tuleks Euroopa ühtekuuluvuse raames kasutada ühenduse ja liikmesriikide pakutavat kodanikukaitseabi. Sellist abi peaks hõlbustama ja kooskõlastama ühenduse kodanikukaitse mehhanism, mis kehtestati nõukogu otsusega 2007/779/EÜ, Euratom [8].

(25) Käesolev määrus ei mõjuta liikmesriikide suveräänseid õigusi nende loodusvaradele.

(26) Nõukogu 8. detsembri 2008. aasta direktiivis 2008/114/EÜ Euroopa elutähtsate infrastruktuuride identifitseerimise ja määramise ning nende kaitse parandamise vajaduse hindamise kohta [9] on sätestatud Euroopa elutähtsate infrastruktuuride (sh teatavate gaasiinfrastruktuuride) määramise ning nende kaitse parandamise menetlus ühenduses. Direktiiv 2008/114/EÜ ja käesolev määrus aitavad luua tervikliku lähenemisviisi ühenduse energiajulgeolekule.

(27) Hädaolukorra lahendamise kavasid tuleks korrapäraselt ajakohastada ja need tuleks avaldada. Kavasid tuleks katsetada ja vastastikku hinnata.

(28) Gaasi koordineerimisrühm, mis moodustati nõukogu 26. aprilli 2004. aasta direktiiviga 2004/67/EÜ, mis käsitleb maagaasitarnete kindluse tagamise meetmeid, [10] peaks andma komisjonile nõu Euroopa Ühenduse hädaolukorras, et hõlbustada varustuskindluse meetmete kooskõlastamist. Samuti peaks kõnealune rühm jälgima käesoleva määrusega ettenähtud meetmete piisavust ja asjakohasust.

(29) Käesoleva määruse eesmärk on volitada maagaasiettevõtjateid ja liikmesriikide pädevaid asutusi kindlustama, et siseturg toimiks tarnehäire korral võimalikult kaua, enne kui pädevad asutused võtavad meetmeid sellise olukorra lahendamiseks, kus turg ei suuda enam tagada vajalikke gaasitarneid. Sellised erakorralised meetmed peaksid olema täielikus kooskõlas ühenduse eeskirjadega ja neist tuleks teavitada komisjoni.

(30) Kuna gaasitarned kolmandatest riikidest on ühenduse gaasivarustuse kindluse jaoks keskse tähtsusega, peaks komisjon kooskõlastama kolmandate riikidega seotud meetmeid ning töötama koostöös tootja- ja transiidiriikidega välja korra kriisiolukordade lahendamiseks ning ühendusse kulgeva pideva gaasivoo tagamiseks. Ka peaks komisjonil olema õigus määrata ametisse töörühm, kes jälgib kriisiolukorras gaasivooge ühenduses ja sellest väljaspool, pidades nõu asjaga seotud kolmandate riikidega, ning tegutseb vahendaja ja toetajana, kui kriisi põhjustavad raskused kolmandates riikides.

(31) Energianõukogu järeldas veebruaris 2009, et läbipaistvust ja usaldusväärsust tuleks suurendada komisjoni ja liikmesriikide tasandi vahelise asjakohase teabevahetuse kaudu energiaalaste suhete, sealhulgas pikaajaliste tarnelepete kohta kolmandate riikidega, avaldamata samas tundlikku äriteavet.

(32) Arvestades, et ühenduse gaasivarustuse kindluse tagamise meetmete eesmärke ei saa üksikud liikmesriigid piisaval määral saavutada ja seega on neid eesmärke võimalik meetmete ulatuse või mõju tõttu paremini saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(33) Direktiiv 2004/67/EÜ tuleks tunnistada kehtetuks,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Sisu

Käesoleva määrusega kehtestatakse gaasivarustuse kindluse tagamise meetmed gaasi siseturu nõuetekohase ja järjepideva toimimise kindlustamiseks, määratledes selgelt kohustused ning nähes ette sätted, et kooskõlastada liikmesriikide ja ühenduse ennetavad meetmed ning vastumeetmed konkreetsetele tarnehäiretele.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas direktiivis kohaldatakse direktiivi 2009/xxxx/EÜ [11] (gaasidirektiiv) ja määruse (EÜ) nr xxxx [12] (koostööametit käsitlev määrus) mõisteid.

Lisaks kohaldatakse järgmisi mõisteid:

(1) „kaitstud tarbijad” – kõik jaotusvõrguga juba ühinenud kodutarbijad; kui asjaomane liikmesriik nii otsustab, võib mõiste hõlmata ka väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid, koole ja haiglaid, mis on jaotusvõrguga juba ühinenud;

(2) „pädev asutus” – liikmesriigi määratud reguleeriv asutus või valitsusasutus, kes vastutab gaasivarustuse kindluse eest. Sellega ei piirata liikmesriikide võimalusi määrata teatavate käesolevas määruses sätestatud ülesannete eest vastutavaks muid ametiasutusi kui pädevad asutused. Kõnealused ülesanded täidetakse pädeva asutuse järelevalve all ja täpsustatakse artiklis 4 osutatud kavades.

Artikkel 3

Vastutus gaasivarustuse kindluse eest

1. Gaasivarustuse kindluse tagavad vastavates vastutusalades maagaasiettevõtjad, liikmesriikide pädevad asutused, gaasi tööstustarbijad ja komisjon. Kõnealuse ülesande täitmiseks peavad nimetatud osalejad tegema tihedat koostööd.

2. Iga liikmesriik määrab pädeva asutuse, kelle vastutusel rakendatakse gaasivarustuse kindluse meetmeid, mis on ette nähtud käesoleva määrusega. Kõnealused meetmed on iga kahe aasta tagant korraldatav riskihindamine, ennetavate tegevuskavade ja hädaolukorra lahendamise kavade koostamine ning liikmesriigi gaasivarustuse kindluse pidev jälgimine. Pädevad asutused teevad üksteisega koostööd, et vältida tarnehäireid ja piirata kõnealuste häirete toimumise korral nende kahju ulatust.

3. Kõik liikmesriigid teatavad määratud pädeva asutuse komisjonile hiljemalt [30. juuniks 2010; 3 kuud pärast jõustumiskuupäeva].

4. Komisjon koordineerib pädevaid asutusi ühenduse tasandil gaasi koordineerimisrühma kaudu eelkõige Euroopa Ühenduse hädaolukorras.

5. Gaasivarustuse kindluse tagamise meetmed on selgelt määratletud, läbipaistvad, proportsionaalsed, mittediskrimineerivad ja kontrollitavad ning ei moonuta põhjendamatult konkurentsi ega siseturu tõhusat toimimist.

Artikkel 4

Ennetava tegevuskava ja hädaolukorra lahendamise kava koostamine

1. Hiljemalt [31. märtsiks 2011; 12 kuud pärast jõustumiskuupäeva] ning pärast konsulteerimist maagaasiettevõtjatega, kodu- ja tööstustarbijate huve esindavate asjakohaste tarbijaorganisatsioonidega ning reguleeriva asutusega (kui see ei ole pädev asutus) kehtestab pädev asutus järgmised kavad:

a) ennetav tegevuskava, milles on sätestatud väljaselgitatud riskide leevendamise meetmed ning

b) hädaolukorra lahendamise kava, milles on sätestatud meetmed gaasitarnehäire mõju leevendamiseks.

2. Enne kõnealuste kavade vastuvõtmist vahetavad pädevad asutused teavet ning peavad konsultatsioone üksteise ja komisjoniga, et tagada oma kavade ja meetmete vastastikune kooskõla asjakohasel piirkondlikul tasandil. Kõnealustel konsultatsioonidel käsitletakse vähemalt gaasi piiriülest tarnimist ja hoidmist, võrkudevahelisi ühendusi ning gaasi mõlemasuunalise transpordi füüsilist võimsust.

3. Lõikes 2 osutatud kooskõlastamise jooksul võib komisjon soovitada, milline peaks olema teabevahetuse ja konsultatsioonide piirkondlik tasand. Komisjon, olles pidanud nõu maagaasi ülekandesüsteemi haldurite Euroopa võrgustiku (ENTSO-G) ja Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööametiga (ACER), võib soovitada ka piirkondliku ühiskava kehtestamist.

4. Liikmesriigid võivad samuti otsustada kehtestada üksikute riiklike kavade asemel või lisaks nendele piirkondlikud ühiskavad.

5. Pädev asutus avaldab oma kavad, sh nende muudetud versioonid vastavalt lõikele 6 ja teavitab neist viivitamata komisjoni.

6. Komisjon hindab kõigi liikmesriikide kavasid kuue kuu jooksul alates kuupäevast, mil pädevad asutused komisjoni neist kavadest teavitasid. Komisjon peab kõnealuste kavade üle nõu maagaasi ülekandesüsteemi haldurite Euroopa võrgustikuga, Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööametiga, gaasi koordineerimisrühmaga ja muude asjaomaste sidusrühmadega. Kui komisjon leiab, et kava ei aita tõhusalt leevendada riskihinnangus väljaselgitatud riske või on vastuolus teiste liikmesriikide riskistsenaariumide või kavadega või ei vasta käesoleva määruse sätetele või ühenduse õigusaktide muudele sätetele, nõuab komisjon asjaomase kava läbivaatamist.

Kahe kuu jooksul alates kuupäevast, mil komisjon nõudis kava läbivaatamist, muudab asjaomane pädev asutus oma kava ja teavitab komisjoni muudetud kavast või põhjendab komisjonile, miks ta muudatustaotlusega ei nõustu. Sel juhul võib komisjon oma taotlust muuta või selle tühistada.

Kui komisjon ei muuda ega tühista oma taotlust kahe kuu jooksul, täidab pädev asutus komisjoni taotluse kolme kuu jooksul alates komisjoni otsuse teavitamise kuupäevast.

Artikkel 5

Ennetava tegevuskava sisu

1. Ennetav tegevuskava sisaldab järgmist:

a) meetmed, et täita infrastruktuurinorm ja varustuskindluse norm, millele on osutatud artiklites 6 ja 7; kõnealused meetmed hõlmavad vähemalt plaane n-1 normi täitmiseks, vajalikke mahte ja võimsusi, et tarnida kaitstud tarbijatele gaasi kindlaksmääratud, kõrge gaasinõudlusega ajavahemikul, ning nõudlusega seotud meetmeteid ja kohustusi, mis on määratud maagaasiettevõtjatele ja muudele asjakohastele asutustele;

b) artiklis 8 sätestatud riskihinnang;

c) ennetavad meetmed väljaselgitatud riskide kõrvaldamiseks;

d) teave avalike teenuste osutamise asjakohaste kohustuste kohta.

2. Ennetav tegevuskava (eelkõige artiklis 6 sätestatud infrastruktuurinormi täitmise meetmed) põhineb võrgu kümneaastasel arengukaval, mille koostab maagaasi ülekandesüsteemi haldurite Euroopa võrgustik, [13] ning on kõnealuse arengukavaga kooskõlas.

3. Ennetavas tegevuskavas võetakse arvesse majanduslikku tõhusust, mõju energia siseturu toimimisele ja keskkonnamõju.

4. Ennetavat tegevuskava ajakohastatakse iga kahe aasta tagant.

Artikkel 6

Infrastruktuurinorm

1. Pädevad asutused tagavad hiljemalt [31. märtsiks 2014; 3 aastat pärast jõustumiskuupäeva], et suurima gaasitarnete infrastruktuuri häire korral võimaldab allesjäänud infrastruktuur (n-1 norm) transportida arvestuspiirkonnas gaasi kogunõudluse rahuldamiseks vajalikku gaasikogust 60-päevasel, erandlikult kõrge gaasinõudlusega ajavahemikul kõige külmemal ajal, nagu juhtub statistiliste andmete kohaselt iga 20 aasta tagant.

2. Komisjoni soovituse korral vastavalt artikli 4 lõikele 3 või artikli 4 lõikes 4 osutatud olukorras võib lõikes 1 sätestatud kohustuse täita piirkondlikult. Ka loetakse n-1 norm täidetuks juhul, kui pädev asutus tõendab artiklis 5 osutatud ennetavas tegevuskavas, et tarnehäiret on võimalik piisavalt ja õigeaegselt tasakaalustada nõudlusega seotud meetmete abil.

3. Kasutatakse n-1 normi arvutamise meetodit, mis on sätestatud I lisas. Arvutamisel võetakse arvesse võrgu konfiguratsiooni ja tegelikke gaasivooge ning tootmisvõimsust ja hoidlate mahtu. Vajaduse korral laiendatakse I lisas osutatud arvestuspiirkond asjakohasele piirkondlikule tasandile.

4. Kõik pädevad asutused teavitavad komisjoni viivitamata igast n-1 normi täitmatajätmisest.

5. Kahe aasta jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest tagavad ülekandesüsteemi haldurid kõigis võrkudevahelistes ühenduskohtades sellise alalise füüsilise ülekandevõimsuse, mis võimaldaks transportida gaasi mõlemas suunas, välja arvatud juhtudel, mil komisjon otsustab pädeva asutuse taotlusel, et kahesuunalise vooluvõimsuse lisamisega ei suurendata ühegi liikmesriigi varustuskindlust. Olukorra muutumise korral võib komisjon sellise otsuse läbi vaadata. Gaasi kahesuunaline vooluvõimsus saavutatakse kulutasuvate meetmete abil ning võttes vähemalt arvesse artiklis 7 sätestatud varustuskindluse normi täitmiseks vajaminevat võimsust. Kõnealuse kaheaastase ajavahemiku jooksul kohandab gaasi ülekandesüsteemi haldur kogu ülekandesüsteemi, et võimaldada kahesuunalisi gaasivooge.

6. Liikmesriigid tagavad, et iga uue ülekandeinfrastruktuuriga tagatakse varustuskindluse saavutamiseks piisaval arvul sisse- ja väljavoolukohti ning aidatakse kaasa hästi ühendatud infrastruktuuri arendamisele.

7. Liikmesriikide reguleerivad asutused võtavad direktiivi […/…/EÜ] artikli 41 lõike 8 kohasel tariifide heakskiitmisel arvesse kulusid, mis kaasnevad n-1 normi täitmisega ja gaasi mõlemasuunalist transporti võimaldava alalise füüsilise ülekandevõimsuse tagamisega. Kui kulusid on kandnud mitu liikmesriiki, otsustavad kõigi asjaomaste liikmesriikide reguleerivad asutused ühiselt, kuidas kulud jaotatakse. Kohaldatakse määruse (EÜ) nr xxxx/xxxx artikli 8 lõiget 1.

Artikkel 7

Varustuskindluse norm

1. Pädev asutus võtab meetmed, et tagada kaitstud tarbijatele gaasitarned järgmistel juhtudel:

a) väga madal temperatuur seitsmel järjestikusel tippnõudlusega päeval, nagu juhtub statistiliste andmete kohaselt iga 20 aasta tagant ning

b) erandlikult kõrge gaasinõudlus 60-päevasel ajavahemikul kõige külmemal ajal, nagu juhtub statistiliste andmete kohaselt iga 20 aasta tagant.

2. Pädev asutus võtab meetmed, et tagada kaitstud tarbijatele gaasitarned 60 päeva jooksul ka hädaolukorras vastavalt artikli 9 lõikele 2. Pädev asutus püüab säilitada gaasitarned kaitstud tarbijatele niikaua, kui see on vajalik.

3. Maagaasiettevõtjate kohustused lõigetes 1 ja 2 sätestatud varustuskindluse normide täitmiseks on mittediskrimineerivad ega koorma põhjendamatult uusi ega väikeseid ettevõtteid.

4. Pädev asutus lubab maagaasiettevõtjatel täita kõnealuseid kriteeriume piirkondlikul või ühenduse tasandil ega nõua kõnealuste normide täitmist üksnes oma territooriumil asuva infrastruktuuri põhjal.

5. Pädev asutus tagab, et kaitstud tarbijate varustamiseks luuakse tingimused ilma gaasi siseturu nõuetekohast toimimist piiramata ning selliste hindadega, mis vastavad kauba turuväärtusele.

Artikkel 8

Riskihindamine

1. Hiljemalt [30. septembriks 2010; 6 kuud pärast jõustumiskuupäeva] hindavad kõik pädevad asutused täielikult riske, mis mõjutavad nende riikides gaasivarustuse kindlust; seejuures järgitakse järgmisi nõudeid:

a) kasutatakse artiklites 6 ja 7 sätestatud norme;

b) võetakse arvesse kõiki asjakohaseid riiklikke ja piirkondlikke asjaolusid;

c) kasutatakse mitmesuguseid tarnehäirete ja erandlikult kõrge gaasinõudluse stsenaariume, nt gaasihoidlate, veeldatud maagaasi terminalide või peamise ülekandeinfrastruktuuri tõrge ning kolmandatest riikidest saabuvate tarnete häired;

d) koos teiste liikmesriikidega selgitatakse välja riskide koosmõju ja vastastikune suhe.

2. Maagaasiettevõtjad, kodu- ja tööstustarbijate huve esindavad asjakohased tarbijaorganisatsioonid ning reguleeriv asutus (kui see ei ole pädev asutus) teevad koostööd ning esitavad kõik riskihindamiseks vajalikud andmed.

3. Riskihindamist korraldatakse iga kahe aasta tagant enne asjaomase aasta 30. septembrit.

Artikkel 9

Hädaolukorra lahendamise kava ja kriisitasemed

1. Hädaolukorra lahendamise kava koostamisel järgitakse järgmisi nõudeid.

(1) Kava tugineb lõikes 2 sätestatud kriisitasemetel.

(2) Määratletakse maagaasiettevõtjate ja tööstustarbijate ülesanded ja kohustused ning nende koostöö asjaomase pädeva asutuse ja vajaduse korral reguleeriva asutusega.

(3) Määratletakse pädeva asutuse ülesanded ja kohustused.

(4) Iga kriisitaseme jaoks kehtestatakse üksikasjalikud menetlused, sh teabevahetuse skeemid iga kriisiastme korral.

(5) Määratakse kriisijuht või -rühm ja määratletakse nende ülesanded.

(6) Määratletakse, kuidas aitavad II lisas loetletud turupõhised meetmed toime tulla häireolukorraga ja leevendada hädaolukorda.

(7) Määratletakse, milline panus on III lisas loetletud, mitte-turupõhistel meetmetel, mida kavandatakse või rakendatakse hädaolukorra puhul; hinnatakse, mil määral on kriisiga toimetulekuks vaja võtta mitte-turupõhiseid meetmeid ja milline on nende mõju ning määratletakse nende rakendamise kord.

(8) Kirjeldatakse iga kriisitaseme puhul rakendatavaid mehhanisme, mille alusel tehakse koostööd teiste liikmesriikidega.

(9) Kirjeldatakse üksikasjalikult, millised aruandluskohustused on maagaasiettevõtjatel häire- ja hädaolukorras.

(10) Loetletakse meetmed, mida võetakse gaasi kättesaadavaks tegemiseks hädaolukorras, sh hüvitusmehhanismid ja selliste meetmetega seotud osalejate vahelised kaubanduslepped. Kõnealused meetmed võivad hõlmata liikmesriikide ja/või maagaasiettevõtjate vahelisi piiriüleseid lepinguid.

2. Kolm peamist kriisitaset on:

(1) varajane hoiatamine: on olemas konkreetset, tõsiseltvõetavat ja usaldusväärset (võimalik, et varajase hoiatamise mehhanismi kaudu saadud) teavet, et võib toimuda sündmus, mille tagajärjel halvenevad tarnetingimused;

(2) häireolukord: on tekkinud tarnehäire või erandlikult kõrge gaasinõudlus, kuid turg suudab olukorraga ilma pädeva asutuse sekkumiseta toime tulla;

(3) hädaolukord: on tekkinud erandlikult kõrge gaasinõudlus või suurima infrastruktuuri kaudu saabuvad või suurimast allikast pärinevad tarned on häiritud ning on tõsiseltvõetav oht, et kaitstud tarbijate varustuskindluse normi ei ole enam võimalik täita üksnes turupõhiste vahendite abil.

3. Hädaolukorra lahendamise kavas tagatakse, et piiriülene juurdepääs gaasihoidlatele säilib ka hädaolukorras. Hädaolukorra lahendamise kavaga ei kehtestata meetmeid, millega põhjendamatult piiratakse piiriüleseid gaasivooge.

4. Mis tahes kriisitaseme väljakuulutamise korral teavitab pädev asutus sellest viivitamata komisjoni ja esitab talle kogu vajaliku teabe. Sellises hädaolukorras, mis võib tingida abipalve ELile ja liikmesriikidele, teavitab asjaomase liikmesriigi pädev asutus viivitamata komisjoni juures tegutsevat kodanikukaitse järelevalve- ja teabekeskust.

5. Kui pädev asutus kuulutab välja hädaolukorra, võtab ta hädaolukorra lahendamise kavas kindlaksmääratud meetmed ja teavitab komisjoni viivitamata eelkõige meetmetest, mille võtmist ta kavandab vastavalt artikli 9 lõikele 1. Komisjon võib kutsuda kokku gaasi koordineerimisrühma.

6. Komisjon kontrollib ühe nädala jooksul, kas hädaolukorra väljakuulutamine on õigustatud ning kas sellega ei koormata põhjendamatult maagaasiettevõtjaid ega siseturu toimimist. Komisjon võib eelkõige paluda pädeval asutusel muuta maagaasiettevõtjaid põhjendamatult koormavaid meetmeid ja tühistada väljakuulutatud hädaolukord, kui komisjon ei loe seda enam õigustatuks.

Artikkel 10

Reageerimine Euroopa Ühenduse hädaolukorrale

1. Komisjon võib kuulutada välja Euroopa Ühenduse hädaolukorra ühe pädeva asutuse taotlusel või juhul, kui ühendus kaotab vastavalt maagaasi ülekandesüsteemi haldurite Euroopa võrgustiku arvutusele üle 10 % gaasiimpordist, mis pärineb kolmandatest riikidest. Kui mitu pädevat asutust on välja kuulutanud hädaolukorra, kuulutab komisjon välja Euroopa Ühenduse hädaolukorra pärast kontrollimist vastavalt artikli 9 lõikele 6. Komisjon võib kuulutada välja Euroopa Ühenduse hädaolukorra konkreetselt mõjutatud geograafilistes piirkondades, mis hõlmavad mitut liikmesriiki.

2. Komisjon kutsub kokku gaasi koordineerimisrühma kohe pärast Euroopa Ühenduse hädaolukorra väljakuulutamist.

3. Euroopa Ühenduse hädaolukorras kooskõlastab komisjon pädevate asutuste meetmeid. Eelkõige kindlustab komisjon teabevahetuse, tagab liikmesriikide ja piirkondlike meetmete kooskõla ja tõhususe ühenduse meetmete suhtes ning koordineerib kolmandate riikidega seotud meetmeid. Komisjon võib kokku kutsuda kriisirühma, kuhu kuuluvad eelkõige gaasitööstuse ja hädaolukorrast mõjutatud liikmesriikide esindajad.

4. Kui komisjon leiab, et pädeva asutuse või maagaasiettevõtja võetud meetmed ei ole Euroopa Ühenduse hädaolukorra lahendamiseks piisavad või need ohustavad tõsiselt olukorda mõnes teises liikmesriigis, nõuab ta kõnealuselt pädevalt asutuselt või maagaasiettevõtjalt nende meetmete muutmist.

Kolme päeva jooksul alates kuupäevast, mil komisjon nõudis meetmete läbivaatamist, muudab asjaomane pädev asutus oma meetmeid ja teavitab sellest komisjoni või põhjendab komisjonile, miks ta muudatustaotlusega ei nõustu. Sel juhul võib komisjon oma taotlust muuta või selle tühistada.

Kui komisjon ei muuda ega tühista oma taotlust kolme päeva jooksul, täidab pädev asutus komisjoni taotluse viivitamata.

5. Pädeva asutuse või maagaasiettevõtja meetmed ei piira kunagi gaasivooge siseturul.

6. Euroopa Ühenduse hädaolukorras tagavad liikmesriigid, et säilib piiriülene juurepääs gaasihoidlatele ega kehtesta õigusnorme, millega piiratakse mõjutatud turgudel põhjendamatult gaasivooge.

7. Komisjon kehtestab gaasitööstuse ekspertidest ja komisjoni esindajatest koosneva seiretöörühma jaoks alalise reservnimekirja. Kõnealuse seiretöörühma saab kokku kutsuda vajaduse korral ning tema ülesanne on kontrollida koostöös tarnivate ja transiidiriikidega gaasivooge ühenduses ja sellest väljaspool, ning esitada sellekohased aruanded.

8. Pädev asutus teavitab komisjoni juures tegutsevat kodanikukaitse järelevalve- ja teabekeskust igast abivajamisest. Kodanikukaitse järelevalve- ja teabekeskus hindab üldist olukorda ning annab soovitusi selle kohta, millist abi tuleks anda kõige rohkem mõjutatud liikmesriikidele ja vajaduse korral kolmandatele riikidele.

Artikkel 11

Gaasi koordineerimisrühm

1. Gaasi koordineerimisrühm moodustatakse selleks, et hõlbustada gaasivarustuse kindluse tagamise meetmete kooskõlastamist. Kõnealusesse koordineerimisrühma kuuluvad pädevate asutuste, Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööameti ja maagaasi ülekandesüsteemi haldurite Euroopa võrgustiku esindajad ning asjaomase tööstusharu ja asjakohaste tarbijate esinduskogud. Komisjon otsustab rühma koosseisu, tagab selle esindavuse ja juhatab seda. Koordineerimisrühm kehtestab oma töökorra.

2. Gaasi koordineerimisrühm aitab komisjoni eelkõige järgmistes küsimustes:

a) gaasivarustuse kindlus igal ajal ning eelkõige hädaolukorras;

b) kogu teave, mis on asjakohane gaasivarustuse kindluse tagamiseks liikmesriikide, piirkondlikul ja ühenduse tasandil;

c) head tavad ja võimalikud suunised kõigile asjaomastele osalejatele;

d) varustuskindluse tase, võrdlusalused ja hindamismeetodid;

e) liikmesriike, piirkondi ja kogu ühendust hõlmavad stsenaariumid ning valmisolekutasemete katsetamine.

f) hädaolukorra lahendamise meetmete kooskõlastamine ühenduse piires, energiaühenduse asutamislepinguga liitunud riikidega ja kolmandate riikidega;

g) kavade rakendamine;

h) abi kõige rohkem mõjutatud liikmesriikidele.

3. Komisjon kutsub gaasi koordineerimisrühma korrapäraselt kokku.

Artikkel 12

Teabevahetus

1. Hädaolukorras on pädevale asutusele iga päev kättesaadav eelkõige järgmine teave:

a) igapäevase gaasinõudluse ja -pakkumise kolme päeva prognoos;

b) igatunnised gaasikogused kõigis piiriülestes sisse- ja väljavoolukohtades ning kõigis kohtades, mis ühendavad tootmiskäitisi võrgu, gaasihoidlate või veeldatud gaasi hoidlatega (miljonites kuupmeetrites päevas);

c) ajavahemik (päevade arv), mille jooksul on võimalik tagada gaasitarned kaitstud tarbijatele.

2. Euroopa Ühenduse hädaolukorras on komisjonil õigus nõuda pädevalt asutuselt viivitamata vähemalt järgmise teabe esitamist:

a) lõikes 1 sätestatud teave;

b) teave meetmete kohta, mida pädev asutus kavandab või on juba võtnud hädaolukorra leevendamiseks, ning nende meetmete tulemuslikkus;

c) taotlused, mis on esitatud teistele pädevatele asutustele täiendavate meetmete võtmiseks;

d) teiste pädevate asutuste taotlusel rakendatud meetmed.

3. Pädevad asutused ja komisjon tagavad tundliku äriteabe konfidentsiaalsuse.

4. Pädev asutus esitab komisjonile hädaolukorra lahendamise kava rakendamist ja võetud meetmeid käsitleva teabe.

5. Pärast hädaolukorda esitab pädev asutus komisjonile viivitamata hädaolukorda ja rakendatud meetmete tulemuslikkust käsitleva üksikasjaliku hinnangu; sealhulgas on hinnatud hädaolukorra majanduslikku mõju, teistele kütuseliikidele ülemineku mõju heidetele, mõju elektrisektorile ning abi, mida ühendusele ja liikmesriikidele on antud ja/või neilt on saadud.

6. Selleks et komisjon saaks hinnata varustuskindluse olukorda ühenduses, peab tema käsutuses olema hiljemalt [30. septembriks 2010; 6 kuud pärast jõustumiskuupäeva] järgmine teave:

a) liikmesriigid esitavad komisjonile kehtivad, kolmandate riikidega sõlmitud valitsustevahelised lepingud, mis mõjutavad gaasiinfrastruktuuride ja gaasitarnete arengut: liikmesriigid teavitavad enne uute valitsustevaheliste lepingute sõlmimist komisjoni, et hinnata kõnealuste lepingute kooskõla energia siseturgu käsitlevate õigusaktidega;

b) maagaasiettevõtjad teatavad kolmandates riikides asuvate tarnijatega seotud lepingute puhul komisjonile järgmised andmed:

- lepingu kehtivusaeg ja selle pikendamise sätted;

- lepingujärgsed kogumahud aastas ja keskmine kuumaht;

- lepingujärgsete mahtude paindlikkust käsitlevad sätted, sh sätted võta-või-maksa kohustuste kohta.

- lepingujärgsed sihtkohad.

Artikkel 13

Gaasi varustuskindluse järelevalve ja sellekohane aruandlus

1. Lisaks järelevalve- ja aruandluskohustustele, mis on sätestatud gaasidirektiivi artiklis 5, avaldab pädev asutus iga aasta 31. juuliks aruande ning esitab selle komisjonile; aruanne sisaldab järgmisi andmeid:

a) n-1 näitaja arvutus ja selleks vajalikud andmed, n-1 näitaja täitmiseks vajalike investeeringute edenemine ning uute alternatiivsete lahenduste rakendamisel kogetud riigispetsiifilised probleemid;

b) gaasitarnete impordilepingutega hõlmatud aastakogused ja tarnijariigid ning kõnealuste lepingute kehtivusajad;

c) gaasivõrkude vastastikuse ühendamise suurim võimsus gaasisüsteemide kõigis sisse- ja väljavoolukohtades;

d) asjakohaste, kolmandate riikidega sõlmitud valitsustevaheliste lepingute põhielemendid.

2. Pädevad asutused ja komisjon tagavad tundliku äriteabe konfidentsiaalsuse.

Artikkel 14

Järelevalve

Komisjon, olles hinnanud esitatud kavasid ja pidanud nõu gaasi koordineerimisrühmaga, teeb hiljemalt […] järeldused selle kohta, kuidas saaks ühenduses suurendada gaasivarustuse kindlust ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse rakendamise kohta. Aruandes esitatakse vajaduse korral soovitused käesoleva määruse täiustamiseks.

Artikkel 15

Kehtetuks tunnistamine

Direktiiv 2004/67/EÜ tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 16

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõigis liikmesriikides.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

eesistuja eesistuja

I LISA: N-1 NÄITAJA ARVUTAMINE

1. N-1 näitaja arvutamine

N-1 näitajaga kirjeldatakse gaasiinfrastruktuuri suutlikkust tarnida suurima infrastruktuuri häire korral piisavalt gaasi, et rahuldada arvestuspiirkonnas suurim gaasinõudlus.

Arvestuspiirkond on geograafiline piirkond, mille jaoks arvutatakse n-1 näitaja.

Suurima gaasitarnete infrastruktuuri häire korral peaks allesjäänud infrastruktuuri tehniline võimsus [14] olema vähemalt võrdne gaasi kogunõudlusega arvestuspiirkonnas 60-päevasel, erandlikult kõrge gaasinõudlusega ajavahemikul kõige külmemal ajal, nagu juhtub statistiliste andmete kohaselt iga 20 aasta tagant. Järgneva valemi kohaselt arvutatud n-1 näitaja peaks võrduma vähemalt 100 %-ga.

……………………….IPm+Pm+Sm+LNGm – Im –Tout

N–1[%] = --------------------------------------------- * 100, N–1 ≥ 100 %

……………………………………….Dmax

N-1 arvutamisel kasutatud mõisted.

Gaasi pakkumisega seotud mõisted

„Ipm” – impordiks kasutatava torustiku suurim tehniline võimsus (miljonites kuupmeetrites päevas) on sellise gaasitorustiku suurima tehnilise võimsuse summa, mille kaudu gaasi tarnitakse arvestuspiirkonda.

„Pm” – suurim tootmisvõimsus (miljonites kuupmeetrites päevas) on kõigi gaasitootmiskäitiste suurimate võimalike tootmismahtude summa arvestuspiirkonnas, võttes arvesse esmatähtsaid tegureid, nagu naftaleiukohtade taastumine.

„Sm” – kriisiolukorras tarnitav kogus (miljonites kuupmeetrites päevas) on suurim gaasikogus, mida saab arvestuspiirkonnas tarnehäire ajal 60-päevase ajavahemiku igal päeval kõigist hoidlatest välja võtta. Kõnealuse koguse arvutamiseks tuleks kokku liita suurimad gaasikogused, mis on arvestuspiirkonnas kõnealuse 60-päevase ajavahemiku jooksul kõigist eri liiki hoidlatest välja võetud.

„LNGm” – maagaasi veeldusjaamade suurim võimsus (miljonites kuupmeetrites päevas) on selliste terminalide võimsuste summa, mida kasutatakse maagaasi veeldamiseks või veeldatud maagaasi impordiks, mahalaadimiseks, abiteenusteks, ajutiseks hoiustamiseks ja taasgaasistamiseks; kõnealuse võimsuse puhul on arvesse võetud esmatähtsaid tegureid, nagu suurim kättesaadav võimsus laevades ja hoidlates ning tehniline võimsus gaasi saatmiseks võrgustikku, mille kaudu tarnitakse gaasi arvestuspiirkonda 60 päeva jooksul.

„Im” – sellise suurima gaasiinfrastruktuuri võimsus (miljonites kuupmeetrites päevas), mille kaudu tarnitud gaas moodustab arvestuspiirkonna gaasivarustusest kõige suurema osa.

Kui arvestuspiirkonnas tuleneb ülekandevõimsus mitmest torustikust või sissevoolukohast, mis ei ole suurim infrastruktuur (Ipm ≠ Im), tuleb lugejas lahutada ka arvestuspiirkonna allesjäänud ülekandevõimsus.

„Tout” – väljavoolu ülekandevõimsus (miljonites kuupmeetrites päevas) on selliste tehniliste võimsuste summa, mis on suurima infrastruktuuri häire korral jäänud alles gaasi ülekandmiseks arvestuspiirkonna kaudu.

Nõudluse arvutamine

„Dmax” – tarnevõimsus, millega rahuldatakse arvestuspiirkonnas igapäevane gaasinõudlus, mis on seotud kõige külmema, erandlikult kõrge gaasinõudlusega päevaga, nagu juhtub statistiliste andmete kohaselt iga 20 aasta tagant.

II LISA: TURUPÕHISTE GAASI VARUSTUSKINDLUSE MEETMETE LOETELU

Ennetava tegevuskava ja hädaolukorra lahendamise kava koostamisel võtab pädev asutus arvesse järgmist näitlikku ja mittetäielikku meetmete loetelu.

Gaasi pakkumine

· Suurem paindlikkus tootmisel

· Suurem paindlikkus importimisel

· Gaasi kaubanduslik hoidmine – hoidlate väljaandmismaht ja hoidlates oleva gaasi maht

· Veeldatud maagaasi terminalide võimsus ja suurim väljasaatmisvõimsus

· Tarnete ja tarneteede mitmekesistamine

· Vastassuunavood

· Ülekandesüsteemi haldurite poolt kooskõlastatud tarnimine

· Pika- ja lühiajalised lepingud

· Investeeringud infrastruktuuri

· Kokkulepped gaasi varustuskindluse tagamiseks

Gaasi nõudlus

· Katkestatavad lepingud

· Teistele kütuseliikidele ülemineku võimalus – alternatiivsete asenduskütuste kasutamine tööstuskäitistes ja elektrijaamades

· Tõhustamine

· Taastuvate energiaallikate suurem kasutus

III LISA: Mitte-turupõhiste gaasi varustuskindluse meetmete loetelu

Ennetava tegevuskava ja hädaolukorra lahendamise kava koostamisel kaalub pädev asutus järgmiste meetmete võtmist üksnes hädaolukorras:

Gaasi pakkumine

· Gaasi strateegiline hoidmine

· Sunniviisiline teistele kütuseliikidele üleminek

· Alternatiivkütuste varude kasutus (nt kooskõlas 90 päeva naftavarude tagamise kohustusega)

· Muudest allikatest kui gaasist toodetud elektri kasutus

Gaasi nõudlus

· Mitmesugused meetmed nõudluse kohustuslikuks vähendamiseks

FINANTSSELGITUS

Käesolev dokument on ette nähtud seletuskirja juurde lisamiseks ja selle täiendamiseks. Seetõttu tuleks käesolevat finantsselgitust täites püüda vältida seletuskirjas esitatud teabe kordamist, ilma et see piiraks finantsselgituse loetavust. Enne käesoleva ankeedi täitmist lugege palun läbi spetsiaalsed juhised, mis on koostatud allpool esitatud punktide kohta juhtnööride ja selgituste andmiseks.

1. ETTEPANEKU NIMETUS:

„Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse gaasivarustuse kindluse tagamise meetmeid” (Meede on seotud järelevalveekspertide lähetustega)

2. TEGEVUSPÕHISE JUHTIMISE JA EELARVESTAMISE RAAMISTIK

Asjaomased poliitikavaldkonnad ja nendega seonduvad meetmed:

06: Energia ja transport

06 04: Tavapärased ja taastuvad energiaallikad

3. EELARVEREAD

3.1. Eelarveread (tegevusassigneeringute read ja nendega seonduvad tehnilise ja haldusabi read (endised B..A read)), sh nende nimetused:

06 01 01: Energeetika ja transpordi poliitikavaldkonnas alaliselt töötava personaliga seotud kulud

06 04 03: Tavapärase energia varustuskindlus

06 01 02: Energeetika ja transpordi poliitikavaldkonna koosseisuväline personal ja muud juhtimiskulud

3.2. Meetme ja finantsmõju kestus:

algus: 2010; lõpptähtaeg määramata

3.3. Eelarve tunnusjooned (vajadusel lisage ridu):

06.01.01 | Mittekohustuslik | Liigendamata [15] | EI | EI | EI | Nr°5 |

06.04.03 | Mittekohustuslik | Liigendatud | EI | EI | EI | Nr°1a |

06.01.02 | Mittekohustuslik | Liigendamata | EI | EI | EI | Nr°5 |

ÜLEVAADE VAHENDITEST

4.1. Rahalised vahendid

4.1.1. Ülevaade kulukohustuste assigneeringutest ja maksete assigneeringutest

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Kulu liik | Jao nr | | n aasta | n + 1 | n + 2 | n + 3 | n + 4 | n + 5 jj | Kokku |

Kulukohustuste assigneeringud | 8.1 | a | 0,5 | 0,5 | 0,5 | 0,5 | 0,5 | 0,5 | 3 |

Maksete assigneeringud | | b | 0,5 | 0,5 | 0,5 | 0,5 | 0,5 | 0,5 | 3 |

Võrdlussummas sisalduvad halduskulud [17] | | | | |

Tehniline ja haldusabi (liigendamata assigneeringud) | 8.2.4 | c | | | | | | | |

Kulukohustuste assigneeringud | | a+c | 0,5 | 0,5 | 0,5 | 0,5 | 0,5 | 0,5 | 3 |

Maksete assigneeringud | | b+c | 0,5 | 0,5 | 0,5 | 0,5 | 0,5 | 0,5 | 3 |

Võrdlussummast välja jäävad halduskulud [18] | | |

Personalikulud ja nendega seonduvad kulud (liigendamata assigneeringud) | 8.2.5 | d | 0,244 | 0,244 | 0,244 | 0,244 | 0,244 | 0,244 | 1,464 |

Võrdlussummast välja jäävad halduskulud, v.a personalikulud ja nendega seonduvad kulud (liigendamata assigneeringud) | 8.2.6 | e | 0,15 | 0,15 | 0,15 | 0,15 | 0,15 | 0,15 | 0,9 |

Meetme soovituslik finantskulu kokku

KULUKOHUSTUSTE ASSIGNEERINGUD (sh personalikulud) KOKKU | | a+c+d+e | 0,89 | 0,89 | 0,89 | 0,89 | 0,89 | 0,89 | 5,364 |

MAKSETE ASSIGNEERNGUD (sh personalikulud) KOKKU | | b+c+d+e | 0,89 | 0,89 | 0,89 | 0,89 | 0,89 | 0,89 | 5,364 |

Kaasrahastamise andmed

Kui ettepanek hõlmab liikmesriikide või muude asutuste (palun täpsustage) poolset kaasrahastamist, tuleks allpool esitatud tabelis näidata, milline on selle kaasrahastamise hinnanguline tase (kui kaasrahastajaid on mitu, võite lisada täiendavaid ridu):

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Kaasrahastav asutus | | n aasta | n + 1 | n + 2 | n + 3 | n + 4 | n + 5 jj | Kokku |

…………………… | f | | | | | | | |

4.1.2. Kooskõla finantsplaneeringuga

x Ettepanek vastab olemasolevale finantsplaneeringule

Ettepanekuga kaasneb finantsperspektiivi asjakohase rubriigi ümberplaneerimine

Ettepanekuga seoses võib olla vajalik institutsioonidevahelise kokkuleppe sätete kohaldamine [19] (st paindlikkusinstrumendi või finantsperspektiivi läbivaatamine).

4.1.3. Finantsmõju tuludele

x Ettepanekul puudub finantsmõju tuludele

Ettepanekul on finantsmõju; mõju tuludele on järgmine:

NB! Kõik üksikasjad ja tähelepanekud, mis seonduvad tuludele avaldatava mõju arvutusmeetodiga, tuleb näidata eraldi lisas.

miljonites eurodes (üks koht pärast koma)

Eelarverida | Tulud | | | [Year n] | [n+1] | [n+2] | [n+3] | [n+4] | [n+5] [20] |

(Kui mõju on seotud rohkem kui ühe eelarvereaga, täpsustage palun kõik seonduvad tulude eelarveread, lisades tabelile vajalikul arvul ridu.)

4.2. Täistööajale taandatud personal (sh ametnikud, ajutine personal ja koosseisuväline personal), vt täpsemalt punktist 8.2.1.

Aastane vajadus | n aasta | n + 1 | n + 2 | n + 3 | n + 4 | n + 5 jj |

Personal kokku | 2 | 2 | 2 | 2 | 2 | 2 |

5. TUNNUSJOONED JA EESMÄRGID

Seletuskirjas nõutakse täpsemaid andmeid ettepaneku tausta kohta. Finantsselgituse käesolevas jaos tuleks esitada järgmine lisateave:

5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetav vajadus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega, milles käsitletakse gaasivarustuse kindluse tagamise meetmeid, nähakse ette, et komisjon moodustab gaasitööstuse ekspertidest ja komisjoni esindajatest koosneva seiretöörühma. Kõnealune seiretöörühm kutsutakse kokku gaasitarnete häire või võimaliku häire korral ja tema ülesanne on kontrollida koostöös tarnivate ja transiidiriikidega gaasivooge ühenduses või sellest väljaspool, ning esitada sellekohased aruanded.

5.2. Ühenduse meetme lisandväärtus, ettepaneku seotus ja kooskõla muude finantsmeetmetega ning võimalik koostoime

Hiljutine 2009. aasta jaanuari gaasikriis tõendas, et gaasivarustuse kindluse probleemi ei saa lahendada üksnes liikmesriikide algatuste abil. Komisjon peab kooskõlastama ühenduse meetmeid, et minimeerida kriisi tagajärgi ning rakendada ühtseid algatusi tarnivate ja transiidiriikide suhtes.

5.3. Ettepaneku eesmärgid, oodatavad tulemused ja nendega seonduvad näitajad tegevuspõhise juhtimise raames

Jaanuaris 2009 puhkenud gaasikriis tõendas, et ühendus vajab vahendit, mille abil ta saab gaasikriisi ajal komisjoni ametnike abistamiseks väga lühikese etteteatamisajaga kokku kutsuda järelevalverühma, kuhu kuuluvad ka gaasitööstuse eksperdid.

5.4. Rakendusmeetod (soovituslik)

Märkida allpool meetme rakendamiseks valitud meetod(id) [21].

X Tsentraliseeritud haldamine

x otse, haldajaks on komisjon

ٱ kaudselt, haldamine on delegeeritud:

ٱ täitevasutustele

ٱ ühenduste asutatud asutustele, millele on osutatud finantsmääruse artiklis 185

ٱ riigi avalik-õiguslikele asutustele või avalikke teenuseid osutavatele asutustele

Haldamine detsentraliseeritult või koostöös

ٱ liikmesriikidega

ٱ kolmandate riikidega

Haldamine ühiselt rahvusvaheliste organisatsioonidega (palun täpsustage)

Asjakohased märkused:

JÄRELEVALVE JA HINDAMINE

6.1. Järelevalvekord

Järelevalverühma tegevust hinnatakse ja tulemused lisatakse aruandesse, mis koostatakse igal aastal.

6.2. Hindamine

6.2.1. Eelhindamine

Ei kohaldata

6.2.2. Vahe- ja järelhindamise järel võetavad meetmed (varasematest samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid)

Ei kohaldata

6.2.3. Edasise hindamise tingimused ja sagedus

Ei kohaldata

7. PETTUSEVASTASED MEETMED

Järelevalvetegevust hinnatakse korra aastas ja hindamistulemused esitatakse aruandes. Järelevalverühma tegevust kontrollitakse tavapäraste komisjonis rakendatavate pettusevastaste meetmete abil.

8. ANDMED VAHENDITE KOHTA

8.1. Ettepaneku eesmärgid nende finantskulu järgi

Kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Meede 1: Järelevalverühma lähetus | Ekspertide lähetuste rahastamine (prognoositud kümme viiekümnepäevast lähetust) | | 10 | 0.5 | 10 | 0.5 | 10 | 0.5 | 10 | 0.5 | 10 | 0.5 | 10 | 0.5 | 50 | 2.5 |

KULUD KOKKU | | | 10 | 0,5 | 10 | 0,5 | 10 | 0.5 | 10 | 0,5 | 10 | 0,5 | 10 | 0,5 | 50 | 2,5 |

8.2. Halduskulud

8.2.1. Ametikohtade arv ja liigid

Ametikoha liik | | Meetme haldamiseks vajalik olemasolev ja/või täiendav personal (täistööajale taandatud ametikohtade arv) |

Ametnikud või ajutine personal [23] (XX 01 01) | A*/AD | 2 | 2 | 2 | 2 | 2 | 2 |

Art XX 01 02 kohaselt rahastatav personal [24] | | | | | | |

Art XX 01 04/05 kohaselt rahastatav muu personal [25] | | | | | | |

KOKKU | 2 | 2 | 2 | 2 | 2 | 2 |

8.2.2. Meetmest tulenevate ülesannete kirjeldus

Gaasikriisi ajal korraldatakse vajaduse korral järelevalveekspertide lähetusi liikmesriikidesse või kolmandatesse riikidesse. Lähetuste tulemused esitatakse liikmesriikidele lähetusaruannetes ja gaasi koordineerimisrühma koosolekutel.

8.2.3. Ametikohtade jaotus (koosseisuline personal)

(Rohkem kui ühe variandi nimetamisel märkige palun ametikohtade arv iga variandi puhul)

x Ametikohad, mis on asendatava või pikendatava programmi haldamiseks praegu ette nähtud

Ametikohad, mis on poliitilise strateegia / esialgse eelarveprojekti rakendamise raames eelnevalt n aastaks ette nähtud

Ametikohad, mida tuleb taotleda järgneva poliitilise strateegia / esialgse eelarveprojekti menetlemise käigus

Ametikohad, mis tuleb olemasolevaid vahendeid kasutades asjaomases haldustalituses ümber paigutada (sisesed ümberpaigutused)

Ametikohad, mis on n aastal nõutavad, kuid ei ole kõnealuse aasta poliitilise strateegia / esialgse eelarveprojekti rakendamise raames ette nähtud

8.2.4.

Võrdlussummas sisalduvad muud halduskulud (XX 01 04/05 – Halduskorralduskulud)

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

1 Tehniline ja haldusabi (sh sellega seonduvad personalikulud) | | | | | | | |

8.2.5. Võrdlussummast välja jäävad personalikulud ja nendega seonduvad kulud

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Ametnikud ja ajutine personal (XX 01 01) | 0,244 | 0,244 | 0,244 | 0,244 | 0,244 | 0,244 |

Art XX 01 02 kohaselt rahastatav personal (abiteenistujad, riikide lähetatud eksperdid, lepinguline personal jne)(täpsustada eelarverida) | | | | | | |

(Võrdlussummast VÄLJA jäävad) personalikulud ja nendega seonduvad kulud kokku | 0,244 | 0,244 | 0,244 | 0,244 | 0,244 | 0,244 |

Arvestus – Ametnikud ja ajutine personal

Vajaduse korral tuleb viidata punktile 8.2.1.

2 AD täistöötajat (täistööajale taandatud) 122 000 eurot/ametnik/aastas*2=244 000 eurot

Arvestus – Art. XX 01 02 kohaselt rahastatav personal

Vajaduse korral tuleb viidata punktile 8.2.1.

Võrdlussummast välja jäävad muud halduskuludmiljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) |

XX 01 02 11 02 – Koosolekud ja konverentsid | 0,15 | 0,15 | 0,15 | 0,15 | 0,15 | 0,15 | 0,9 |

XX 01 02 11 04 – Uuringud ja konsultatsioonid | | | | | | | |

3 Muud haldusliku iseloomuga kulud (täpsustage, lisades viite eelarvereale) | | | | | | | |

Halduskulud kokku, v.a personalikulud ja nendega seonduvad kulud (jäävad võrdlussummas VÄLJA) | 0,15 | 0,15 | 0,15 | 0,15 | 0,15 | 0,15 | 0,9 |

Arvestus – Võrdlussummast välja jäävad muud halduskulud

Gaasi koordineerimisrühma perioodilised koosolekud, mille käigus arutatakse gaasivarustuse kindlusega seotud küsimusi (30 eksperti x 1000 eurot x 5 koosolekut).

[1] ELT L 127, 29.4.2004, lk 92.

[2] ELT C […], […], lk […].

[3] ELT C […], […], lk […].

[4] ELT C […], […], lk […].

[5] ELT C […], […], lk […].

[6] ELT L

[7] Direktiiv XXX.

[8] ELT L 314, 1.12.2007, lk 9.

[9] ELT L 345, 23.12.2008, lk 75.

[10] ELT L 127, 29.4.2004, lk 92.

[11] Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/xxxx/EÜ, millega muudetakse direktiivi 2003/55/EÜ maagaasi siseturu ühiseeskirjade kohta, ELT L …, ….

[12] Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse energeetikasektorit reguleerivate asutuste koostööamet, ELT L …, ….

[13] Direktiivi XX artikkel XX, ELT L

[14] Eelnõu: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr …/…maagaasi ülekandevõrkudele juurdepääsu tingimuste kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1775/2005. Artikli 2 lõike 18 kohaselt on tehniline võimsus maksimaalne kindel võimsus, mida ülekandesüsteemi haldur saab pakkuda võrgu kasutajatele, võttes arvesse ülekandevõrgu süsteemi terviklikkust ja kasutamise nõudeid.

[15] Liigendamata assigneeringud.

[16] Kulud, mis ei kuulu asjaomase jaotise xx peatüki xx 01 alla.

[17] Kulud, mis kuuluvad jaotise xx artikli xx 01 04 alla.

[18] Kulud, mis kuuluvad peatüki xx 01 alla, välja arvatud artiklid xx 01 04 ja xx 01 05.

[19] Vt institutsioonidevahelise kokkuleppe punktid 19 ja 24.

[20] Vajaduse korral, st kui meedet rakendatakse üle kuue aasta, lisage täiendavaid veerge.

[21] Rohkem kui ühe meetodi märkimisel esitada täiendavad andmed selle punkti jaos „Asjakohased märkused”.

[22] Vastavalt punkti 5.3 kirjeldusele.

[23] Ametikoha kulud EI OLE kaetud võrdlussummast.

[24] Ametikoha kulud EI OLE kaetud võrdlussummast.

[25] Mille kulud sisalduvad võrdlussummas.

[26] Viidata tuleb konkreetsele asjaomas(t)e täitevasutus(t)e finantsselgitusele.

[27] Täpsustage komitee liik ja rühm, millesse see kuulub.

--------------------------------------------------

52009PC0363