[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON | Brüssel 16.7.2009 KOM(2009) 361 lõplik 2009/0106 (CNS) Ettepanek: NÕUKOGU MÄÄRUS, mis käsitleb komisjoni teavitamist Euroopa Ühenduse energeetika infrastruktuuri investeerimisprojektidest ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 736/96 {SEK(2009) 971}{SEK(2009) 972} SELETUSKIRI ETTEPANEKU TAUST Ettepaneku põhjused ja eesmärgid Uus energiapoliitika, mille eesmärk on energiavarustuse tagamine, kliimamuutuste leevendamine ja konkurentsivõime kindlustamine, nõuab märkimisväärseid investeeringuid energeetika infrastruktuuri. Eraettevõtjate osa selles on oluliselt kasvanud. Uuest poliitikast tulenevad nõuded, nagu näiteks kütuseliikide turuosa mõjutavad eesmärgid, suunavad liikmesriikide poliitikat uue ja kaasaegsema energeetika infrastruktuuri kujundamise poole. Komisjonil tuleb olukorda tähelepanelikult jälgida, et ennetada võimalikke probleeme ja tagada turuosaliste jaoks piisav läbipaistvus. Samas vajab komisjon investeerimisprojektide kohta asjakohased andmeid. Praegune õiguslik raamistik, mis paneb liikmesriikidele kohustuse energeetika infrastruktuuri kohta aru anda, on ebaühtlane. ELi tasandil valdkonnaüleste arengute jälgimiseks ei ole asjakohased ja kinnitatud andmed piisavalt kättesaadavad. Nõukogu määrust (EÜ) nr 736/96 ühenduse huvidele vastavatest investeerimisprojektidest nafta-, maagaasi- ja elektrisektorites komisjonile teatamise kohta ei jõustata enam järjekindlalt ning see ei ole kooskõlas viimaste arengutega energeetika valdkonnas. Läbivaatamise üldeesmärk on parandada ja tugevdada nõukogu määrusega (EÜ) nr 736/96 kehtestatud süsteemi, vähendades ühtlasi halduskoormust. Aruandluse raamistikku tuleks ajakohastada ja lisada olukorra korrapärase analüüsimise nõue, mille tulemusi arutataks sidusrühmadega ja läbipaistvuse suurendamiseks avalikustataks. Üldine taust Investeerimisprojektide rakendamisega kaasneb suurel määral ebakindlust ning praegune laenuraha vähenemine ja majanduskriis vaid raskendavad energeetika valdkonnas nii vajalike investeeringute kättesaamist. ELi institutsioonid on kiitnud heaks ELi energeetika infrastruktuuri investeeringute täiendatud raamistiku koos selgete ja prognoositavate taastuvenergia eesmärkide ja siseturu uute eeskirjadega. Kuid nad on tõdenud ka täiendavate meetmete vajadust. Euroopa Ülemkogu on oma Euroopa energiapoliitikat käsitlevas 2007–2009. aasta tegevuskavas kutsunud komisjoni ja liikmesriike üles piiritlema ELi gaasi ja elektrienergia pakkumise ja nõudlusega seotud strateegiliste vajaduste rahuldamiseks vajalikud investeeringud. Komisjoni 2008. aastal vastuvõetud teise strateegilise energiaülevaate avaldamise järgselt nõustusid nii Euroopa Liidu Nõukogu [1] kui ka Euroopa Parlament [2] komisjoniga ning toonitasid vajadust soodustada investeeringuid ja suurendada läbipaistvust, samuti tõhustada tööd piisava energiavaru ja –tootmise tagamiseks ning võrguarenduskavade rakendamiseks. Ettepaneku valdkonnas kehtivad õigusnormid Kehtib rida sätteid, kuid need ei taga komisjonile ühtset ja tulevikku suunatud teavet investeerimisprojektide ja nende edenemise kohta. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv **** maagaasi siseturu ühiseeskirjade kohta ning direktiivi 2003/55/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta; nõukogu direktiiv 2004/67/EÜ, mis käsitleb maagaasitarnete kindluse tagamise meetmeid; Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1364/2006/EÜ üleeuroopaliste energiavõrkude suuniste kehtestamise kohta; Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv **** elektri siseturu ühiseeskirjade kohta ning direktiivi 2003/54/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta; Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/89/EÜ elektrienergia varustuskindluse ja infrastruktuuriinvesteeringute kohta; nõukogu määrus (Euratom) nr 2587/1999, milles määratletakse investeerimisprojektid, millest tuleb komisjonile teatada vastavalt Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklile 41; Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/31/EÜ, milles käsitletakse süsinikdioksiidi geoloogilist säilitamist ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 85/337/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2000/60/EÜ, 2001/80/EÜ, 2004/35/EÜ, 2006/12/EÜ, 2008/1/EÜ ning määrust (EÜ) nr 1013/2006; Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/28/EÜ taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta ning direktiivide 2001/77/EÜ ja 2003/30/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta. Kooskõla Euroopa Liidu muude tegevuspõhimõtete ja eesmärkidega Käesolev ettepanek on kooskõlas Euroopa Liidu eesmärkidega ning eelkõige eesmärkidega, mis on seotud siseturu loomisega ja tasakaalustatud majanduskasvule ja hindade stabiilsusele rajatud Euroopa säästva arenguga. Samuti on see kooskõlas kliima- ja energiapoliitikaga, mille üks sammas on energiavarustuse kindlus. KONSULTEERIMINE HUVITATUD ISIKUTEGA JA MÕJU HINDAMINE Konsulteerimine huvitatud isikutega Konsultatsioonimeetodid, peamised sihtvaldkonnad ja vastajate üldiseloomustus Huvitatud isikutega (liikmesriigid, energiatööstuse kõigi valdkondade esindajad, energeetika valdkonda reguleerivad asutused) konsulteeriti 2009. aasta veebruari- ja märtsikuu jooksul. Esimene voor põhines küsimustikul, mille alusel loodeti saada huvitatud isikutelt rohkem teavet eriti järelevalveaspektide ning aruandlussüsteemi ulatuse, ülesehituse ja toime kohta. Lõppvoor toimus 14. mail 2009 tehnilistele küsimustele keskendunud seminari käigus, kus arutlused olid üksikasjalikumad. Vastuste kokkuvõte ja nende arvessevõtmine Nii liikmesriikide kui ka tööstusharu esindajate puhul pidas enamik vastajatest energeetika infrastruktuuri investeerimisprojektide asjakohast järelevalvet oluliseks. Seda peeti oluliseks läbipaistvuse, poliitika kujundamise ja konkreetsete projektide toetamise seisukohalt. Konkreetse järelevalvevahendi kehtestamist pooldati aga üksnes juhul, kui see on vaid läbipaistvuse tagamiseks, lisab väärtust ning ei koorma halduslikult. Kõnealuseid soovitusi on käesoleva ettepaneku ettevalmistamisel täiel määral arvesse võetud. Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine Energeetika ja transpordi peadirektoraat on kohtunud kolmanda siseturu paketiga ette nähtud elektri- ja gaasivõrkude 10-aastase investeerimiskava koostamise eest vastutavate Euroopa põhivõrguettevõtjate ja ülekandesüsteemi haldurite esindajatega, samuti andmeesitajatega, kes on töötanud välja simulatsioonil põhinevad andmete analüüsimeetodid, ning reitinguagentuuriga, et saada teavet energeetika valdkonnas tegutsevate Euroopa ettevõtete krediidikvaliteedi kohta. Energeetika ja transpordi peadirektoraat osales vaatlejana ka mitmel ühe liikmesriigi ametiasutuste korraldatud kohtumisel, kus käsitleti gaasi, elektri- ja soojusenergia tulevaste investeeringute esialgset kavandamist. Ühtegi välist lepinguosalist mõjuhinnangu ja õigusakti ettepaneku koostamisel ei osalenud. Mõju hindamine Käesolevale ettepanekule lisatud mõjuhinnangus kaaluti nelja võimalust. Tehti järgmised järeldused. 0-variant: Status quo – poliitika järelevalve konkreetse aruandlusmehhanismita Selle valiku puhul jälgib komisjon poliitika rakendamist kas äriettevõtete esitatud andmete alusel või siis energeetika valdkonda käsitlevate ELi õigusaktide kohaselt liikmesriikide või ettevõtete esitatavate võimalike andmete põhjal. Nõukogu määrus (EÜ) nr 736/96 pakub veel ühe andmeallika. Poliitikat muutmata ei ole võimalik tagada tulemuslikku ELi-ülest asjakohaste andmete kogumist ja andmete läbipaistvust ja analüüsi ning järelevalve on tõenäoliselt raske, sest valdkonnaomased õigusaktid ei ole piisavalt sidusad (jõustamissagedus, ajakohastamine, konfidentsiaalsus) ja äriettevõtetelt võivad andmed laekuda lünklikult. 1. variant: Nõukogu määruse (EÜ) nr 736/96 kehtetuks tunnistamine Selle valiku puhul tunnistataks nõukogu määrus (EÜ) nr 736/96 kehtetuks selle puuduliku rakendamise ja üha suureneva võimetuse tõttu kohaneda ELi uue energiasüsteemiga. Eeldades, et pikemas perspektiivis pakkumine ja nõudlus turgudel tasakaalustub, oleks võimalik korrapärane järelevalve asendada konkreetsete juhtude uuringutega, juhul kui teatavad poliitilised otsused nõuaksid energeetikaga seotud investeerimisprojektide analüüsi. 2. variant: Poliitika järelevalve täiendava aruandlusmehhanismiga Kui liikmesriigid on saanud ettevõtetelt andmeid, annavad nad komisjonile teavet investeerimisprojektide kohta. Reguleerimisala laienemisest ja piirmäärade muutmisest tulenevalt peab teave hõlmama kogu sellist infrastruktuuri, mis on oluline energiajulgeoleku ja vähem CO2-heiteid tekitavale majandusele ülemineku seisukohast. Et vältida korduvat teavitamist, võetakse arvesse olemasolevad aruandlus- ja järelevalvekohustused – tingimusel, et vajalikud andmed on kättesaadavad. Aruanded esitataks iga kahe aasta tagant, millega vähendataks veelgi halduskoormust ja viidaks kõnealune kohustus vastavusse muude asjakohaste raamistikega. Kogutud andmed ja teabe võib avalikustada, väljaarvatud juhul, kui tegemist on tundliku äriteabega. Kogutud andmete ja muude asjakohaste allikate alusel hakkab komisjon korrapäraselt analüüsima ELi energiasüsteemi edasisi valdkonnaüleseid arenguid, püüdes tuvastada võimalikke puudujääke ja probleeme ning tagada läbipaistvuse turuosalistele. Selle valiku tulemus oleks tasakaalustatud ja sidus süsteem. 3. variant: Poliitika järelevalve iseseisva aruandlusmehhanismiga Nagu ka 2. variandi puhul, tähendaks see valik üldise integreeritud raamistiku loomist, mis ühendaks endas nii aruandluse kui ka järelevalve. Samas oleks 3. variandi puhul integreeritud aruandlussüsteem iseseisev. Liikmesriigid oleksid kohustatud teatama komisjonile kõik eelnevalt kontrollitud nõutud andmed sõltumata muudest olemasolevatest aruandlusmehhanismidest. See valik ei ole kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega. ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG Kavandatud meetmete kokkuvõte Lähtudes kompromissi pakkuvast 2. variandist, loodaks kavandatud määrusega ühtne raamistik, et edastada komisjonile andmed ja teave energeetika infrastruktuuri investeerimisprojektide kohta nafta-, maagaasi-, elektri- ja biokütuste sektoris ning nendes sektorites tekkiva süsinikdioksiidiga seoses. Kord kahe aasta jooksul tuleb liikmesriikidel või nende volitatud organisatsioonidel või asutustel koguda ja edastada andmed ja teave investeerimisprojektide kohta tootmise, transpordi ja ladustamise osas. Halduskoormuse vähendamiseks on lisatud kaks paindlikkust ja lihtsustamist võimaldavat uuendust: - kui liikmesriigid ei otsusta teisiti, on ettevõtjad kohustatud esitama liikmesriikidele või pädevale asutusele teabe oma investeerimisprojektide, sealhulgas kasutusest kõrvaldamisega seotud projektide kohta; - liikmesriigid võib aruandluskohustusest vabastada, kui nad ELi energeetika valdkonna õigusaktide alusel sama teavet komisjonile juba esitavad. Sama kehtib juhul, kui asjakohaseid andmeid koguvad gaasi- ja elektrivõrkude arengukavade eest vastutavad asutused. Neil tuleks edastada vastavad andmed komisjonile, vajaduse korral liikmesriigi asjakohaste märkustega. Kogutud andmete ja teabe (investeeringu liik, kavandatud maht ja peamised takistused) põhjal kujundataks ELi energeetika infrastruktuuri investeeringute peamised suunad. Hoolitsetakse selle eest, et komisjonile edastatav teave vastaks üldtunnustatud nõuetele, et andmed ja teave võetaks vastu, säilitataks ja töödeldaks asjakohaste infotehnoloogiliste vahenditega ning täielikus vastavuses üksikisikute andmekaitse õigusraamistikuga ning et andmed ja teave avalikustataks, välja arvatud juhul, kui tegemist on tundliku äriteabega. Saadud andmete ja teabe põhjal analüüsib komisjon korrapäraselt ja valdkonnaüleselt ELi energiasüsteemi struktuuri arengut ja perspektiivi ning esitab muid vajalikke analüüsitulemusi. See võimaldaks tuvastada edaspidiseid võimalikke lünki nõudluses ja pakkumises ning takistusi investeeringutele. Analüüsitulemuste põhjal on komisjonil kergem levitada parimaid tavasid ja tagada suuremat läbipaistvust turuosalistele. Ühiste seisukohtadeni jõudmiseks nendes küsimustes arutatakse analüüsitulemused sidusrühmadega läbi ja avaldatakse. Õiguslik alus Ettepaneku õiguslik alus on Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikkel 284 ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artikkel 187. Subsidiaarsuse põhimõte Käesoleva õigusakti ettepaneku eesmärk on tugevdada raamistikku komisjoni ülesannete täitmiseks vajalike andmete ja teabe kogumiseks. Kui komisjoni ja eelkõige energiaturu vaatluskeskuse valduses on asjakohased andmed, on neil kergem jälgida ELi energiasüsteemi arengut valdkonnaüleselt ja ELi tasandil ning avastada võimalikke probleeme, mis võiksid aeglustada või takistada investeerimisprojektide kulgu. Arvestades energeetika allsektorite (nt elekter ja gaas) vastastikust seotust ja siseturu olemasolu, muutub ELi mõõde üha olulisemaks ning põhjendab sellega ELi institutsioonide ja eriti komisjoni rolli. Proportsionaalsuse põhimõte Ettepanek on proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas. Käesolev ettepanek ei lähe oma eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale. Liikmesriikidel on endiselt märkimisväärne vabadus andmete kogumist korraldada. Vahendi valik Kavandatav vahend on määrus, sest sellega muudetakse kehtivat määrust. MÕJU EELARVELE Ettepanekul on ühenduse eelarvele piiratud mõju. Katta tuleks eelkõige infotehnoloogiakulud ning komisjoni vastava otsuse korral ka andmete ostmise ja ekspertide tasustamisega seotud kulud. Liikmesriikide eelarvetele ei tohiks ettepanekul olulist otsest mõju olla. TÄIENDAV TEAVE Lihtsustamine Et käesolev ettepanek järgib olemasolevat aruandluskohustust ja järelevalvesüsteemi, ei lisandu sellega mittevajalikku halduskoormust. Seda kohaldatakse aruandluse osas vaid juhul, kui valdkonnaomased õigusaktid ei taga asjakohaste andmete ja teabe kättesaadavust. Läbivaatamisklausel Komisjon vaatab uue määrusega sätestatud aruandlus- ja järelevalvesüsteemi läbi viie aasta pärast. 2009/0106 (CNS) Ettepanek: NÕUKOGU MÄÄRUS, mis käsitleb komisjoni teavitamist Euroopa Ühenduse energeetika infrastruktuuri investeerimisprojektidest ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 736/96 EUROOPA LIIDU NÕUKOGU, võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 284, võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 187, võttes arvesse komisjoni ettepanekut[3], võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust[4] ning arvestades järgmist: (1) Ühendus on seadnud endale eesmärgiks ühise energiapoliitika kehtestamise, mis oleks suunatud ühenduse energiavarustuse kindlustamisele, üleminekule vähem CO2-heiteid tekitavale energiasüsteemile ja konkurentsivõimelise energiaturu loomisele. (2) Hea ülevaade ühenduse energeetika infrastruktuuri investeeringutest on sellise poliitika üks tunnusjooni. See peaks võimaldama ühendusel teha vajalikke võrdlusi ja anda hinnanguid või võtta asjakohaseid meetmeid usaldusväärsete arvnäitajate ja analüüsitulemuste põhjal, ja seda eelkõige seoses energia pakkumise ja nõudluse tasakaaluga tulevikus. (3) Energiamaastik nii ühenduse sees kui ka väljaspool seda on viimastel aastatel vägagi muutunud, mistõttu ühenduse energiavarustuse tagamiseks, siseturu toimimiseks ja ühenduses ettevõetud üleminekuks vähem CO2-heiteid tekitavale energiasüsteemile on otsustava tähtsusega energeetika infrastruktuuri investeeringud. (4) Uus energeetikakontekst nõuab märkimisväärseid investeeringuid kõigisse energeetika valdkonna infrastruktuuridesse, samuti uut tüüpi infrastruktuuri ja turule jõudnud uute tehnoloogiate arendamist. Energeetika valdkonna liberaliseerimine ja siseturu edasine integreerimine suurendab majandusettevõtjate osa investeerijatena ning samal ajal suunavad uued poliitikanõuded, nagu näiteks kütuseliikide turuosa mõjutavad eesmärgid, liikmesriikide poliitika kujundamist uue ja/või ajakohastatud energeetika infrastruktuuri suunas. (5) Tulenevalt uutest poliitilistest eesmärkidest ja turu arengust tuleks suuremat tähelepanu pöörata energeetika infrastruktuuri investeeringutele ühenduses, pidades eelkõige silmas probleemide ennetamist, parimate tavade levitamist ja suuremat läbipaistvust ühenduse energiasüsteemi edasise arenguga seoses. (6) Seega peaksid komisjoni ja eelkõige energiaturu vaatluskeskuse käsutuses olema täpsed andmed ja teave investeerimisprojektide, sealhulgas kasutusest kõrvaldamisega seotud projektide kohta ühenduse energiasüsteemi kõige olulisemates osades. (7) Andmed ja teave, mis on seotud prognoositavate arengutega tootmises, transpordis ja ladustamisvõimsuses ning projektidega erinevates energeetika valdkonna sektorites, on ühendusele huvipakkuvad. Seega tuleb tagada, et komisjoni teavitataks investeerimisprojektidest, mille puhul töö on juba alanud või on kavandatud algama viie aasta jooksul või mille eesmärk on infrastruktuur kolme aasta jooksul kasutusest kõrvaldada. (8) Vastavalt Euratomi asutamislepingu artiklitele 41 ja 42 on ettevõtted kohustatud teatama oma investeerimisprojektidest. Sellise teatamisega peab kaasnema eelkõige korrapärane aruandlus investeerimisprojektide rakendamise kohta. Täiendav aruandlus ei piira Euratomi asutamislepingu artiklite 41–44 kohaldamist. (9) Et komisjonil oleks pidevalt ülevaade kogu ühenduse energiasüsteemi arengust, on vaja ühtlustatud raamistikku investeerimisprojektide aruandluseks, mis põhineks liikmesriikide esitatavatel ajakohastatud ametlikel andmetel ja teabel. (10) Selleks peavad liikmesriigid esitama komisjonile andmed ja teabe nende territooriumil kavandatud või töös olevate investeerimisprojektide kohta, mis on seotud nafta, maagaasi, elektrienergia, biokütuste ja süsinikdioksiidi tootmise, ladustamise ja transpordiga. Asjaomased ettevõtted on kohustatud liikmesriigile nimetatud andmed ja teabe esitama. (11) Energeetika investeerimisprojektide ajalist kulgu arvestades peaks aruandluse kaheaastane intervall piisav olema. (12) Et vältida ebaproportsionaalset halduskoormust ja viia miinimumini liikmesriikide ja ettevõtete (eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete) kulud, peab kõnealune määrus võimaldama vabastada liikmesriigid ja ettevõtted aruandluskohustusest juhul, kui samaväärne teave esitatakse komisjonile EÜ energeetika valdkonnas kehtivate õigusaktide kohaselt, mille on vastu võtnud Euroopa Liidu institutsioonid ja mille eesmärk on saavutada eesmärgid, mis on seotud konkurentsivõimelise Euroopa energiaturu, Euroopa energiasüsteemi jätkusuutlikkuse ja energiavarustuse kindlusega Euroopa Ühenduses. (13) Andmete töötlemiseks ning andmete edastamise lihtsustamiseks ja tagamiseks peaksid komisjon ja eelkõige energiaturu vaatluskeskus kasutama kõiki asjakohaseid vahendeid ning eriti integreeritud infotehnoloogilisi vahendeid ja menetlusi. (14) Üksikisikute kaitse seoses liikmesriikidepoolse isikuandmete töötlemisega on reguleeritud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiviga 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta[5] ning üksikisikute kaitse seoses komisjonipoolse isikuandmete töötlemisega on reguleeritud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrusega (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta[6]. Käesoleva määrusega neid sätteid ei muudeta. (15) Komisjon ja eelkõige energiaturu vaatluskeskus peaksid korrapäraselt ja valdkonnaüleselt analüüsima ühenduse energiasüsteemi struktuuri arengut ja perspektiivi ning vajaduse korral esitama täpsemaid analüüsiandmeid energiasüsteemi teatavate aspektide kohta. Analüüs peaks aitama tuvastada pikaajalise energia pakkumis- ja nõudlustasakaalu seisukohalt olulisi infrastruktuuri ja investeeringute võimalikke puudujääke. (16) Komisjoni võivad abistada liikmesriikide eksperdid või muud pädevad eksperdid, et kujundada ühine arusaam ja suurendada läbipaistvust seoses edasise arenguga, mis on eriti oluline uutele turule tulijatele. (17) Tehnilised meetmed, sealhulgas täiendavad tehnilised mõisted, mis on vajalikud käesoleva määruse rakendamiseks, peaks vastu võtma komisjon. (18) Arvestades muudatusi, mida tuleb teha määruse (EÜ) nr 736/96 kohandamiseks tänaste energiaalaste ülesannetega ja suurema selguse saavutamiseks, tuleks nimetatud määrus kehtetuks tunnistada ja asendada uue määrusega, ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE: Artikkel 1 Sisu ja reguleerimisala 1. Käesoleva määrusega kehtestatakse ühtne raamistik, et edastada komisjonile andmed ja teave energeetika infrastruktuuri investeerimisprojektide kohta nafta-, maagaasi-, elektri- ja biokütuste sektorites ning nendes sektorites tekkiva süsinikdioksiidiga seotud investeerimisprojektide kohta. 2. Käesolevat määrust kohaldatakse selliste lisas nimetatud investeerimisprojektide suhtes, mille puhul töö on juba alanud või on kavandatud algama viie aasta jooksul või mille eesmärk on infrastruktuur kolme aasta jooksul kasutusest kõrvaldada. Artikkel 2 Mõisted Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid: (1) „infrastruktuur” – mis tahes paigaldised või paigaldiste osad, mis on seotud energia või süsinikdioksiidi tootmise, transpordi ja ladustamisega; (2) „investeerimisprojektid” – projektid, mille eesmärk on a) ehitada uus infrastruktuur; b) kujundada ümber, ajakohastada, suurendada või vähendada olemasolevat infrastruktuuri; c) kõrvaldada olemasolev infrastruktuur kasutusest; (3) „kavandatud investeerimisprojektid” – investeerimisprojektid, mille puhul ehitus ei ole alanud ja kapitalikulusid ei ole tekkinud või kasutusest kõrvaldamist ei ole toimunud, sealhulgas investeerimisprojektid, mille põhitunnused (koht, tööettevõtja, ettevõte, tehnilised tunnusjooned jne) võidakse veel tervikuna või osaliselt läbi vaadata või lõplikult kinnitada; (4) „töös olevad investeerimisprojektid” – investeerimisprojektid, mille puhul ehitus on alanud ja kapitalikulud on tekkinud; (5) „kasutusest kõrvaldamine” – faas, milles infrastruktuur kõrvaldatakse lõplikult kasutusest; (6) „tootmine” – elektrienergia tootmine ja kütuste, sealhulgas biokütuste töötlemine; (7) „transport” – energiaallikate või –toodete või süsinikdioksiidi ülekandmine võrgu kaudu, eelkõige: a) torujuhtmete kaudu, mis ei ole tootmisetapi torustik ega peamiselt kohalikus jaotussüsteemis kasutatavad juhtmed; b) ühendatud ülikõrgpinge- või kõrgpingesüsteemide kaudu, mis ei ole peamiselt kohalikuks jaotuseks kasutatavad süsteemid; (8) „ladustamine” – energia või süsinikdioksiidi alaline või ajutine säilitamine maa peal või maa all või geoloogiliselt; (9) „ettevõte” – füüsiline või juriidiline, avalik-õiguslik või eraisik, kes võtab vastu otsuseid investeerimisprojektidega seoses või rakendab neid; (10) „energiaallikad” – a) primaarenergia allikad (nt nafta, maagaas või kivisüsi) või töödeldud energia allikad (nt elekter); b) taastuvenergiaallikad, sealhulgas hüdroelektri-, biomassi-, tuule-, päikese-, loodete- ja maasoojusenergia; c) Energiatooted, nagu rafineeritud naftatooted ja biokütused. Artikkel 3 Andmete teatamine 1. Säilitades andmete kogumise ja aruandluse koormuse proportsionaalsena, koostavad liikmesriigid või nende volitatud asutused käesolevas määruses täpsustatud andme- ja teabekogud alates 2010. aasta algusest ja edaspidi iga kahe aasta tagant. 2010. aastal, mis on aruandluse esimene aasta, ja edaspidi iga kahe aasta tagant edastavad nad komisjonile koondandmed ja asjakohase teabe projektide kohta. Liikmesriigid või nende volitatud asutused edastavad koondandmed ja asjakohase teabe projektide kohta vastava aruandeaasta 31. juuliks. 2. Komisjon vabastab liikmesriigid või nende volitatud asutused lõikes 1 osutatud kohustusest, kui EÜ energeetika valdkonna õigusaktide kohaselt: 1. asjaomane liikmesriik või volitatud asutus on soovitud andmed või teabe juba esitanud ning viidanud esitamise kuupäevale ja asjaomastele õigusaktidele; 2. energeetika infrastruktuuri mitmeaastase investeerimiskava koostamine ühenduse tasandil on usaldatud konkreetsele asutusele, kes kogub ka vastavad andmed ja teabe; sel juhul edastab nimetatud asutus kogu asjakohase teabe ja andmed komisjonile lõikes 1 sätestatud tähtaegadeks. Artikkel 4 Andmeallikad 1. Asjaomased ettevõtted edastavad enne aruandeaasta 31. maid artiklis 3 osutatud andmed või teabe neile liikmesriikidele (või nende volitatud asutusele), kelle territooriumil nad investeerimisprojekte käivitada kavatsevad. Edastatavad andmed või teave peavad kajastama olukorda investeerimisprojektidega seoses asjaomase aruandeaasta 31. märtsi seisuga. Alapunkti 1 ei kohaldata aga ettevõtete suhtes juhul, kui asjaomane liikmesriik otsustab kasutada artiklis 3 osutatud andmete ja teabe komisjonile esitamise viisi. 2. Liikmesriigid peavad andmete kogumisel vältima dubleerimist ja hoidma ettevõtetele tekkivad kulud võimalikult väiksena. Artikkel 5 Teatamise sisu 1. Lisas osutatud investeerimisprojektide puhul peab artiklis 3 sätestatud teatamine sisaldama vajaduse korral järgmist: 3. kavandatud või töös olevate projektide mahud; 4. infrastruktuuri koht, nimi, liik ja põhiomadused või kavandatud või töös olevad mahud; 5. käikulaskmise võimalik kuupäev; 6. kasutatava energiaallika liik; 7. varustuskindluse seisukohalt huvipakkuvad tehnoloogiad, nt energiavoo tagasisuunamine, muule kütusele ülemineku võimalused või mis tahes muud asjakohased seadmed; 8. süsinikdioksiid kogumissüsteemide seadmed või kohandamismehhanismid. 2. Infrastruktuuri mis tahes kavandatava kasutusest kõrvaldamise puhul peab artiklis 3 sätestatud teatamine sisaldama järgmist: 9. asjaomase infrastruktuuri laad ja võimsus; 10. kasutusest kõrvaldamise võimalik kuupäev. 3. Iga artikli 3 kohase teatamise puhul tuleb näidata paigaldatud seadmete võimsus asjaomase aruandeaasta alguses. Artikli 3 lõikes 2 osutatud liikmesriigid, volitatud asutused või konkreetne asutus lisavad edastatavatele andmetele ja teabele võimalikud märkused, nt märkused investeerimisprojektide rakendamise hilinemise või takistuste kohta. Artikkel 6 Andmete kvaliteet ja avalikustamine 1. Liikmesriigid, nende volitatud asutused või vajaduse korral asutused, kellele on usaldatud ELi energeetika valdkonna investeerimiskavade koostamine, peavad tagama komisjonile edastavate andmete ja teabe kvaliteedi, asjakohasuse, täpsuse, selguse, õigeaegsuse ja järjepidevuse. ELi energeetika valdkonna investeerimiskavasid koostavad asutused peavad lisama edastatavatele andmetele ja teabele liikmesriikide asjakohased märkused kogutud andmete ja teabe kvaliteedi kohta. 2. Komisjon võib käesoleva määruse kohaselt edastatud andmed ja teabe ning eelkõige artikli 10 lõikes 3 osutatud analüüsitulemused avalikustada tingimusel, et need avaldatakse koondandmete ja -teabena ja et ettevõtete kohta üksikasju avalikuks ei tehta. Liikmesriigid või nende volitatud asutused peavad kinni tundlike äriandmete või -teabe konfidentsiaalsuse põhimõttest. Artikkel 7 Rakendusmeetmed Komisjon võtab käesoleva määruse rakendamiseks vastu vajalikud meetmed, mis käsitlevad eelkõige arvutusmeetodeid, mida tuleb kasutada, tehnilisi mõisteid ning artiklis 3 osutatud andmete ja teabe edastamise vormi, sisu ja teisi üksikasju. Artikkel 8 Andmetöötlus Komisjon vastutab selliste infotehnoloogiliste ressursside väljatöötamise, veebimajutuse, haldamise ja säilitamise eest, mida on vaja käesoleva määruse kohaselt komisjonile esitatavate andmete ja teabe vastuvõtmiseks, talletamiseks ja töötlemiseks. Artikkel 9 Üksikisikute kaitse andmete töötlemisel Käesolev määrus ei piira ühenduse õigusaktide kohaldamist ning kindlasti ei mõjuta liikmesriikide kohustusi seoses direktiivis 95/46/EÜ sätestatud isikuandmete töötlemisega ning ühenduse institutsioonide ja organite kohustusi seoses määruse (EÜ) nr 45/2001 kohase isikuandmete töötlemisega oma ülesannete täitmise käigus. Artikkel 10 Järelevalve ja aruandlus 1. Võttes aluseks edastatud andmed ja teabe ning vajaduse korral mis tahes muud andmeallikad, sealhulgas komisjoni poolt ostetud andmed, analüüsib komisjon valdkonnaüleselt vähemalt kord kahe aasta jooksul ELi energiasüsteemi struktuuri arengut ja perspektiivi, keskendudes eelkõige: 11. võimalike lõhede tuvastamisele energia nõudluse ja pakkumise vahel tulevikus; 12. investeeringuid takistavate asjaolude tuvastamisele ja parimate tavade levitamisele nende kõrvaldamiseks; 13. läbipaistvuse suurendamisele turuosaliste jaoks. Kõnealuste andmete ja teabe põhjal võib komisjon analüüsida mis tahes eriküsimust, kui seda peetakse vajalikuks ja asjakohaseks. 2. Lõikes 1 osutatud analüüsi ettevalmistamisel võivad komisjoni abistada liikmesriikide eksperdid ja/või mis tahes muud eksperdid, kes on asjaomases valdkonnas pädevad. 3. Komisjon võib analüüsitulemusi arutada huvitatud pooltega. Komisjon edastab analüüsitulemused Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning avalikustab need. Artikkel 11 Läbivaatamine Viis aastat pärast käesoleva määruse jõustumist vaatab komisjon selle rakendamise läbi. Artikkel 12 Kehtetuks tunnistamine Määrus (EÜ) nr 736/96 tunnistatakse kehtetuks. Artikkel 13 Jõustumine Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas . Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõigis liikmesriikides. Brüssel, Nõukogu nimel eesistuja LISA INVESTEERIMISPROJEKTID 1. NAFTA 1.1. Töötlemine - destilleerimisseadmed võimsusega mitte alla 1 miljoni tonni aastas; - destilleerimisvõimsuse suurendamine üle 1 miljoni tonnini aastas; - reformimis-/krakkimistehased võimsusega vähemalt 500 tonni päevas; - masuudi, gaasiõli, lähteaine ja muude naftatoodete väävlitustamistehased. Siia ei kuulu keemiatehased, kus ei toodeta kütuseõli või mootoriõlisid või toodetakse neid vaid kõrvalsaadusena. 1.2. Transport - toornafta torujuhtmed võimsusega mitte alla 3 miljoni tonni aastas ning üle 30 km pikkuste torujuhtmete laiendamine või pikendamine; - naftatoodete torujuhtmed võimsusega mitte alla 1,5 miljoni tonni aastas ning üle 30 km pikkuste torujuhtmete laiendamine või pikendamine; - torujuhtmed, mis kujutavad endast olulisi lülisid riiklikes või rahvusvahelistes seotud võrkudes, ning EÜ asutamislepingu artikli 155 kohastes suunistes nimetatud ühist huvi pakkuvad torujuhtmed ja projektid. Siia ei kuulu sõjalistel eesmärkidel kasutatavad torujuhtmed ja punktis 1.1 nimetamata tehaseid varustavad torujuhtmed. 1.3. Ladustamine - toornafta ja naftatoodete hoidlad (võimsusega 150 miljonit m3 või rohkem või mahutite puhul mitte alla 100 000 m3). Siia ei kuulu sõjalistel eesmärkidel kasutatavad mahutid ja punktis 1.1 nimetamata tehaseid varustavad mahutid. 2. GAAS 2.1. Transport - torujuhtmed gaasi, sealhulgas maagaasi ja biogaasi transpordiks; - EÜ asutamislepingu artikli 155 kohastes suunistes nimetatud ühist huvi pakkuvad torujuhtmed ja projektid. 2.2. Veeldatud maagaasi terminalid - terminalid veeldatud maagaasi importimiseks. 2.3. Ladustamine - punktis 2.1 osutatud torujuhtmetega ühendatud hoidlad. Siia ei kuulu sõjalistel eesmärkidel kasutatavad gaasijuhtmed, terminalid ja hoidlad ning energiat mittetootvaid või seda vaid kõrvalsaadusena tootvaid keemiatehaseid teenindavad gaasijuhtmed, terminalid ja hoidlad. 3. ELEKTRIENERGIA 3.1. Tootmine - soojus- või tuumaenergiajaamad (generaatorid ühikuvõimsusega 100 MW või rohkem); - hüdroelektrijaamad (jõujaamad võimsusega 30 MW või rohkem); - tuulepargid (avamere tuulepargid võimsusega 20 MW või rohkem ja maismaa tuulepargid võimsusega 10 MW või rohkem); - päikese-, maasoojus- ja fotogalvaanilised energiajaamad (generaatorid ühikuvõimsusega 10 MW või rohkem); - biomassist/jäätmetest energiat tootvad jaamad (generaatorid ühikuvõimsusega 10 MW või rohkem); - elektri- ja soojusenergia koostootmisjaamad (seadmed elektrivõimsusega 10 MW või rohkem). 3.2. Transport - õhuliinid, kui need on projekteeritud pingele 150 kV või rohkem; - maa- või merealused ülekandeliinid, kui need on projekteeritud pingele 100 kV või rohkem; - EÜ asutamislepingu artikli 155 kohastes suunistes nimetatud ühist huvi pakkuvad projektid. 4. BIOKÜTUS 4.1. Tootmine - biokütuste tehas (rafineerimistehas võimsusega 50 000 tonni aastas või rohkem). 5. SÜSINIKDIOKSIID 5.1. Transport - punktides 1.1 ja 3.1 osutatud tehastega seotud CO2 torujuhtmed 5.2. Ladustamine - hoidlad (säilitamiskoht või –kompleks võimsusega 100 kt või rohkem). Siia ei kuulu uurimistööks või tehnoarenduseks mõeldud hoidlad. FINANTSSELGITUS Käesolev dokument on mõeldud seletuskirja juurde lisamiseks ja selle täiendamiseks. Seetõttu tuleks käesolevat finantsselgitust täites püüda vältida seletuskirjas esitatud teabe kordamist, ilma et see piiraks finantsselgituse loetavust. Enne käesoleva ankeedi täitmist lugege palun läbi spetsiaalsed juhised, mis on koostatud allpool esitatud punktide kohta juhtnööride ja selgituste andmiseks. 1. ETTEPANEKU NIMETUS Ettepanek: nõukogu määrus, mis käsitleb komisjoni teavitamist ELi energeetika infrastruktuuri investeerimisprojektidest ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 736/96. 2. TEGEVUSPÕHISE JUHTIMISE JA EELARVESTAMISE RAAMISTIK Asjaomased poliitikavaldkonnad ja nendega seonduvad meetmed: 06: Energeetika ja transport 06 04: Tavapärased ja taastuvad energiaallikad 3. EELARVEREAD 3.1. Eelarveread (tegevusassigneeringute read ja nendega seonduvad tehnilise ja haldusabi read (endised B.A read)), sh järgmised nimetused: 06 01 01: Energeetika ja transpordi poliitikavaldkonnas alaliselt töötava personaliga seotud kulud 06 01 04 03: Tavapärased energiaallikad — Halduskorralduskulud 06 04 03: Tavapärase energiavarustuse kindlus 3.2. Meetme ja finantsmõju kestus: Algus – 2010 Lõpp: kindlaks määramata 3.3. Eelarve tunnusjooned (lisage vajadusel ridu): Eelarverida | Kulu liik | Uus | EFTA osamaks | Taotlejariikide osamaksud | Finantsperspektiivi rubriik | 06 01 01 | Mitte-kohust | Liigendamata | EI | EI | EI | Nr 5 | 06 01 04 03 | Mitte-kohust | Liigendamata | EI | EI | EI | Nr 1a | 06 04 03 | Mitte-kohust | Liigendatud | EI | EI | EI | Nr 1a | 4. ÜLEVAADE VAHENDITEST 4.1. Rahalised vahendid 4.1.1. Ülevaade kulukohustuste assigneeringutest ja maksete assigneeringutest miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) Kulu liik | Jao nr | 2010 | 2011 | 2012 | 2013 | 2014 | 2015 ja järgmised aastad | Kokku | Tegevuskulud[7] | Kulukohustuste assigneeringud | 8.1 | a | 0,40 | 0,30 | 0,30 | 1,00 | Maksete assigneeringud | b | 0,30 | 0,1 | 0,20 | 0,1 | 0,20 | 0,1 | 1,00 | Võrdlussummas sisalduvad halduskulud[8] | Tehniline ja haldusabi (liigendamata assigneeringud) | 8.2.4 | c | 0,05 | 0,06 | 0,06 | 0,17 | VÕRDLUSSUMMA KOKKU | Kulukohustuste assigneeringud | a+c | 0,45 | 0,36 | 0,36 | 1,17 | Maksete assigneeringud | b+c | 0,35 | 0,1 | 0,26 | 0,1 | 0,26 | 0,1 | 1,17 | Võrdlussummast välja jäävad halduskulud[9] | Personalikulud ja nendega seonduvad kulud (liigendamata assigneeringud) | 8.2.5 | d | 0,12 | 0,12 | 0,12 | 0,36 | Võrdlussummast välja jäävad halduskulud, v.a personalikulud ja nendega seonduvad kulud (liigendamata assigneeringud) | 8.2.6 | e | Meetme soovituslik finantskulu kokku Kulukohustuste assigneeringud (sh personalikulud) KOKKU | a+c+d+e | 0,57 | 0,48 | 0,48 | 1,53 | Maksete assigneeringud (sh personalikulud) KOKKU | b+c+d+e | 0,47 | 0,01 | 0,38 | 0,01 | 0,38 | 0,1 | 1,53 | Kaasrahastamise andmed Kui ettepanek hõlmab liikmesriikide või muude asutuste (palun täpsustada) poolset kaasrahastamist, peaks allpool esitatud tabelis näitama, milline on selle kaasrahastamise hinnanguline tase (kui kaasrahastajaid on mitu, võib lisada täiendavaid ridu): miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) Kaasrahastav asutus | 2010 | 2011 | 2012 | 2013 | 2014 | 2015 ja järgmised aastad | Kokku | …………………… | f | Kulukohustuste assigneeringud (sh kaasrahastamine) KOKKU | a + c + d + e + f | 4.1.2. Kooskõla finantsplaneeringuga x Ettepanek vastab olemasolevale finantsplaneeringule. ( Ettepanekuga kaasneb finantsperspektiivi asjakohase rubriigi ümberplaneerimine. ( Ettepanekuga seoses võib olla vajalik institutsioonidevahelise kokkuleppe sätete kohaldamine[10] (st paindlikkusinstrumendi või finantsperspektiivi läbivaatamine). 4.1.3 Finantsmõju tuludele x Ettepanekul puudub finantsmõju tuludele. ( Ettepanekul on finantsmõju; mõju tuludele on järgmine: NB! Kõik üksikasjad ja tähelepanekud, mis seonduvad tuludele avaldatava mõju arvutusmeetodiga, tuleb näidata eraldi lisas. miljonites eurodes (üks koht pärast koma) Enne meetme rakendamist [2009] | Olukord pärast meetme rakendamist | Personal kokku | 1 | 0 | 1 | 0 | 1 | 5. TUNNUSJOONED JA EESMÄRGID Seletuskirjas nõutakse täpsemaid andmeid ettepaneku tausta kohta. Finantsselgituse käesolevas jaos tuleks esitada järgmine lisateave: 5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetav vajadus Käesoleva määrusega nähakse ette uue IT rakenduse väljaarendamine andmete ja teabe vastuvõtmiseks, säilitamiseks ja kaitseks.Samuti nähakse määrusega ette, et ELi infrastruktuuri investeerimisprojektideks nõutavaks analüüsiks vajaminevaid andmeid võib osta kommertslikelt teenuseosutajatelt. Analüüsi tegemiseks võib komisjon paluda abi ka välisekspertidelt. 5.2. Ühenduse meetme lisandväärtus, ettepaneku seotus ja kooskõla muude finantsmeetmetega ning võimalik koostoime Käesoleva määrusega luuakse uus raamistik, mis ühendab ELi energeetika infrastruktuuri investeerimisprojektide aruandluse ja (analüüsi) järelevalve. ELi energiagavarustuse kindluse tagamiseks ja kliimamuutustest tulenevate mõjude leevendamiseks seatud eesmärkide saavutamiseks tuleb teha märkimisväärseid investeeringuid infrastruktuuri. EL vastutab varustuskindluse tagamise eest ning peab tagama, et ELi integreeritud siseturu tingimustes tehakse investeeringute ja nende rakendamise osas õigeid otsuseid ning et turuosalistele on tagatud piisav läbipaistvus ELi energiasüsteemi arengus. Ühendus on valdkondadevahelisest (nafta, gaas, elekter) ja ka ELi vaatepunktist sobiv tasand nimetatud teemaga tegelemiseks. Andmete dubleerimise vältimiseks arvestatakse käesolevas määruses nimetatud sektori õigusaktidega, milles on juba sätestatud ELi infrastruktuuri tehtavate investeeringute koondaruannete esitamise kohustus. 5.3. Ettepaneku eesmärgid, oodatavad tulemused ja nendega seonduvad näitajad tegevuspõhise juhtimise raames Käesoleva ettepaneku eesmärk on esitada komisjonile andmed energeetika infrastruktuuri tehtavate investeerimisprojektide kohta. Need andmed ja teave on vajalikud komisjoni ülesannete täitmiseks ELi energiapoliitikas, mille eesmärk on eelkõige varustuskindluse ja jätkusuutlikkuse tasakaal. Eeldatakse, et energeetika infrastruktuuri tehtavate investeeringute tihe ja korrapärane järelevalve ja analüüs pakub olulist teavet poliitika kujundamiseks ning selliste ELi poliitikameetmete hindamiseks, mis on täielikult muutnud turukorraldust ja seadnud uued poliitikaeesmärgid kliimamuutuste leevendamiseks. Eeldatakse, et nimetatud korrapärase analüüsi põhjal on komisjonil lihtsam tagada ELi energiasüsteemi arengu läbipaistvus turuosalistele, kes teevad investeeringuid, ning samuti on nii parem edendada parimaid tavasid ja ennetada võimalikke probleeme. 5.4. Rakendusmeetod (soovituslik) Märkige allpool meetme rakendamiseks valitud meetod(id)[12]. x Tsentraliseeritud haldamine ٱx otse, haldaja on komisjon 6. JÄRELEVALVE JA HINDAMINE 6.1. Järelevalvekord Komisjon hindab määruse mõju 5 aasta pärast. 6.2. Hindamine 6.2.3. Eelhindamine Ei kohaldata 6.2.4. Vahe- ja järelhindamise järel võetavad meetmed (varasematest samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid) Ei kohaldata 6.2.5. Edasise hindamise tingimused ja sagedus Ei kohaldata 7. PETTUSEVASTASED MEETMED Erimeetmeid ei vajata, rakendatakse tavapärast raamistikku. 8. ANDMED VAHENDITE KOHTA 8.1. Ettepaneku eesmärgid nende finantskulu järgi Kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) 2010 | 2011 | 2012 | 2013 | 2014 | 2015 | Ametnikud või ajutine personal (XX 01 01)[14] | A*/AD | 0,5 | 0,5 | 0,5 | B*, C*/AST | 0,5 | 0,5 | 0,5 | Art XX 01 02 kohaselt rahastatav personal[15] | Art XX 01 04/05 kohaselt rahastatav muu personal[16] | KOKKU | 1 | 1 | 1 | 8.2.2. Meetmest tulenevate ülesannete kirjeldus - Andmete kogumise ettevalmistamine, korraldus ja järelmeetmed, kohtumised ekspertide ja liikmesriikide sidusrühmadega. - Andmete ostmine andmeanalüüsiks vajamineva täiendava andmeallika saamiseks. - IT-arendus ja -hooldus komisjonile esitatud andmete ja teabe saamiseks, säilitamiseks ja kaitsmiseks. 8.2.3. Ametikohtade jaotus (koosseisuline personal) (Rohkem kui ühe variandi nimetamise korral märkige palun ametikohtade arv iga variandi puhul) X Ametikohad, mis on asendatava või pikendatava programmi haldamiseks praegu ette nähtud ( Ametikohad, mis tuleb olemasolevaid vahendeid kasutades asjaomases haldustalituses ümber paigutada (talitusesisesed ümberpaigutused) ( Ametikohad, mis on aastal n nõutavad, kuid ei ole kõnealuse aasta poliitilise strateegia / esialgse eelarveprojekti rakendamise raames ette nähtud 8.2.4. Võrdlussummas sisalduvad muud halduskulud (XX 01 04/05 – Halduskorralduskulud) miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) Eelarverida 06 01 04 | 2010 | 2011 | 2012 | 2013 | 2014 | 2015 ja järgmised aastad | KOKKU | Muu tehniline ja haldusabi | sise- (eksperdid) | 0,05 | 0,05 | 0,05 | 0,15 | välis- (IT-hooldus) | 0,01 | 0,01 | 0,02 | Tehniline ja haldusabi kokku | 0,06 | 0,06 | 0,17 | 8.2.5. Võrdlussummast välja jäävad personalikulud ja nendega seonduvad kulud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) Ametikoha liik | 2010 | 2011 | 2012 | 2013 | 2014 | 2015 ja järgmised aastad | Ametnikud ja ajutine personal (06 01 01) | 0,12 | 0,12 | 0,12 | Art XX 01 02 kohaselt rahastatav personal (abiteenistujad, riikide lähetatud eksperdid, lepinguline personal jne) (täpsustada eelarverida) | (Võrdlussummast VÄLJA jäävad) personalikulud ja nendega seonduvad kulud kokku | 0,12 | 0,12 | 0,12 | Arvestus – Ametnikud ja ajutine personal Vajaduse korral tuleb viidata punktile 8.2.1. Aasta n: 2 ametnikku (1 FTE kategooria ametnik) (122 000 eurot ametniku kohta aastas) 8.2.6. Võrdlussummast välja jäävad muud halduskulud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) | 2010 | 2011 | 2012 | 2013 | 2014 | 2015 ja järgmised aastad | KOKKU | XX 01 02 11 01 – Lähetused | XX 01 02 11 02 – Koosolekud ja konverentsid | XX 01 02 11 03 – Komiteed[18] | XX 01 02 11 04 – Uuringud ja konsultatsioonid | XX 01 02 11 05 – Infosüsteemid | 2 Muud halduskulud kokku (XX 01 02 11) | 3 Muud haldusliku iseloomuga kulud (täpsustage, lisades viite eelarvereale) | Halduskulud kokku, v.a personalikulud ja nendega seonduvad kulud (jäävad võrdlussummast VÄLJA) | Personali- ja haldusressursside vajadused kaetakse vahendite piires, mis võidakse eraldada haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise protseduuri raames, võttes arvesse eelarvepiiranguid . [pic] [1] Energeetika nõukogu järeldused (6692/09) teise strateegilise energiaülevaate kohta. [2] Euroopa Parlamendi resolutsioon teise strateegilise energiaülevaate kohta, 2/00/2009, (2008/2239(INI)). [3] [4] [5] EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31. [6] EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1. [7] Kulud, mis ei kuulu asjaomase jaotise xx peatüki xx 01 alla. [8] Kulud, mis kuuluvad jaotise xx artikli xx 01 04 alla. [9] Kulud, mis kuuluvad peatüki xx 01 alla, välja arvatud artiklid xx 01 04 ja xx 01 05. [10] Vt institutsioonidevahelise kokkuleppe punktid 19 ja 24. [11] Vajaduse korral, st kui meedet rakendatakse üle kuue aasta, lisage täiendavaid veerge. [12] Kui näidatud on mitu meetodit, siis esitage palun täiendavad üksikasjad käesolevas punktis „Asjakohaste märkuste” all. [13] Vastavalt punktis 5.3 kirjeldatule. [14] Ametikoha kulud EI OLE kaetud võrdlussummast. [15] Ametikoha kulud EI OLE kaetud võrdlussummast. [16] Mille kulud sisalduvad võrdlussummas. [17] Viidata tuleb konkreetsele asjaomas(t)e täitevasutus(t)e finantsselgitusele. [18] Õigusaktide eelnõudes ettenähtud koordineerimisrühm ja (komiteemenetluse) komitee.