[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel, 10.9.2009

KOM(2009) 342 lõplik

2008/0242 (COD)

Muudetud ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

mis käsitleb sõrmejälgede võrdlemise EURODAC-süsteemi kehtestamist määruse (EÜ) nr […/…] [, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest,] tõhusa kohaldamise eesmärgil

(uuesti sõnastatud)

{KOM(2009) 344 lõplik}{SEK(2009) 936}{SEK(2009) 937}

SELETUSKIRI

SISSEJUHATUS

EURODAC-süsteem loodi määrusega (EÜ) nr 2725/2000, mis käsitleb sõrmejälgede võrdlemise EURODAC-süsteemi kehtestamist Dublini konventsiooni tõhusa kohaldamise eesmärgil[1]. Komisjon võttis 2008. aasta detsembris vastu uuesti sõnastatud ettepaneku[2] (edaspidi „2008. aasta detsembri ettepanek”), mille eesmärk oli muuta kõnealust määrust.

Kõnealuse ettepaneku eesmärk oli tagada EURODACi andmebaasi tõhusam kasutamine selle liikmesriigi määramisel, kes vastutab varjupaigataotluse läbivaatamise eest (st osutada tõhusamat tuge Dublini määruse kohaldamisele) ning tegeleda põhjalikumalt andmekaitsest tulenevate probleemidega.

Ettepanekuga ühtlustati ka IT-süsteemide juhtimise raamistik teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) määruse ja viisainfosüsteemi (VIS) määruse IT-süsteemide juhtimise raamistikuga, sätestades, et EURODAC-süsteemi operatiivjuhtimisega seotud ülesanded võtab üle tulevane loodav amet,[3] mis vastutab vabadusel, turvalisusel ja õiglusel rajaneva alaga seotud suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimise eest (edaspidi „IT amet”).

2008. aasta detsembri ettepanekus tehti ka ettepanek rakendusmäärus tühistada ja lisada selle sisu EURODACi määrusesse.

Algsesse määrusesse viidi sisse ka muudatused, millega võetakse arvesse varjupaiga valdkonna ühenduse õigustikus toimunud arengut ning pärast määruse vastuvõtmist 2000. aastal toimunud tehnilist arengut.

Ettepanek saadeti Euroopa Parlamendile ja nõukogule 3. detsembril 2008. Euroopa Parlament esitas ettepaneku arutamiseks kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonile.

Euroopa Parlament võttis oma 7. mai 2009. aasta istungil vastu õigusloomega seotud resolutsiooni,[4] millega kiideti komisjoni ettepanek heaks tingimusel, et selles tehakse mitu muudatust.

MUUDETUD ETTEPANEK

Käesoleva ettepanekuga muudetakse 2008. aasta detsembri ettepanekut, et ühelt poolt võtta arvesse Euroopa Parlamendi resolutsiooni ja nõukogus toimunud läbirääkimiste tulemusi ning teiselt poolt võimaldada liikmesriikide õiguskaitseasutustele ja Europolile juurdepääs EURODAC-süsteemi keskandmebaasile terroriaktide ja muude raskete kuritegude vältimise, avastamise ja uurimise eesmärgil.

Juhul kui isik, keda kahtlustatakse terroriakti või raske kuriteo toimepanemises, on eelnevalt registreeritud varjupaigataotlejana, kuid kes ei ole sisestatud ühtegi teise andmebaasi või kelle kohta on registreeritud ainult tähtnumbrilised andmed (mis võivad olla ebaõiged näiteks juhul, kui kõnealune isik esitas valed isikuandmed või kasutas võltsitud dokumente), võivad EURODAC-süsteemis salvestatud biomeetrilised andmed olla ainsaks olemasolevaks teabeks, mille alusel seda isikut tuvastada.

Eesmärk on võimaldada õiguskaitseasutustel kasutada EURODAC-süsteemi andmebaasi terroriaktide ja muude raskete kuritegude vältimise, avastamise ja uurimise eesmärgil. Selleks tuleb muuta EURODACi määrust, et lisada sinna selgesõnaliselt kõnealune eesmärk.

Seetõttu võetakse käesoleva ettepanekuga kasutusele sillaklausel, et võimaldada kõnealust juurdepääsu õiguskaitse eesmärgil, ja vajalikud lisasätted, ning muudetakse 2008. aasta detsembri ettepanekut.

Liikmesriikide määratud õiguskaitseasutuste ja Europoli valduses olevate sõrmejälgede võrdlus EURODAC-süsteemi andmebaasis salvestatud sõrmejälgedega on võimalik ainult täpselt määratletud asjaoludel, kui see on konkreetse juhtumi puhul vajalik. Andmetele juurdepääsu ja andmete turvalisust käsitlevates sätetes võetakse arvesse juurdepääsu õiguskaitse eesmärgil.

Kuna Euroopa Parlament esitas raporti uuesti sõnastatud ettepaneku kohta esimesel lugemisel 7. mail 2009, siis ollakse seisukohal, et Euroopa Parlamendil peaks olema võimalus esitada käesoleva ettepaneku esimesel lugemisel uus raport, mis hõlmaks 2008. aasta detsembri ettepaneku sisu ja eespool nimetatud muudatusi.

Käesolev ettepanek esitatakse samaaegselt nõukogu otsuse ettepanekuga, mis käsitleb liikmesriikide õiguskaitseasutuste ja Europoli õigust nõuda sõrmejälgede võrdlemist EURODACi andmetega õiguskaitse eesmärgil (edaspidi „nõukogu otsus nr […/…]JSK [ EURODAC-süsteemi õiguskaitset käsitlev otsus ]”), mis hõlmab üksikasjalikke sätteid juurdepääsu kohta õiguskaitse eesmärgil.

Üldine taust

Haagi programmis kutsuti üles parandama õiguskaitseasutuste vahelist piiriülest andmevahetust, laiendades juurdepääsu Euroopa Liidu olemasolevatele andmekataloogidele.

Justiits- ja siseküsimuste nõukogu segakomitee 12.–13. juunil 2007. aastal toimunud kohtumise järeldustes kutsuti komisjoni üles esitama võimalikult kiiresti vajalikud ettepanekud, et liikmesriikide õiguskaitseasutused ja Europol saaksid teatavatel tingimustel juurdepääsu EURODAC-süsteemile, kui nad oma tööülesannete käigus tegelevad terroriaktide ja muude raskete kuritegude vältimise, avastamise ja uurimisega.

Käesolevas muudetud ettepanekus sisalduva õiguskaitse eesmärkidel võimaldatava juurdepääsu mõju hinnatakse ettepanekule lisatud mõjuhinnangus.

KOOSKÕLA MUUDE POLIITIKAVALDKONDADEGA

Käesolev ettepanek on eeskätt varjupaigaõiguse ja isikuandmete kaitse osas täielikult kooskõlas 2004. aasta Haagi programmi, 15.–16. oktoobril 2008 toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel heaks kiidetud Euroopa sisserände- ja varjupaigapakti ning Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga.

Lisaks sellele on käesolev ettepanek kooskõlas komisjoni teatisega nõukogule ja Euroopa Parlamendile justiits- ja siseküsimuste valdkonna Euroopa andmebaaside suurema tõhususe, tugevdatud koostalitusvõime ja koostoime kohta,[5] milles märgiti, et nõukogu ja õiguskaitseasutused peavad tõsiseks puuduseks asjaolu, et sisejulgeolekuasutustel puudub juurdepääs VISi, SIS II-s salvestatud sisserännet käsitlevatele ja EURODAC-süsteemi andmetele. Seetõttu esineb terrorismis või muudes rasketes kuritegudes kahtlustatavate isikute tuvastamisel tõsiseid vajakajäämisi. Nimetatud teatise vastuvõtmise järel 2005. aastal võeti vastu VISi käsitlev otsus, millega õiguskaitseasutused ja Europol said juurdepääsu kõnealusele andmebaasile.

PÕHIÕIGUSTE HARTA JÄRGIMINE

Dokumendi koostamise käigus pöörati nõuetekohast tähelepanu ka põhiõigustele. Varjupaigaõigust ja isikuandmete kaitset käsitleti ettepanekule lisatud mõjuhinnangus.

Varjupaigaõigusega seoses määruse sätetesse tehtud muudatused, mis käsitlevad varjupaigataotlejatele Dublini süsteemi kohaldamise kohta antavat teavet , võimaldavad varjupaigataotlejatel tõhusalt kasutada oma õigust varjupaigale. Uus säte, millega nõutakse liikmesriikidelt, et nad märgiksid EURODAC-süsteemis, et nad kohaldavad Dublini määruse kaalutlusõigust käsitlevaid sätteid , hõlbustab liikmesriikide vahelist teabevahetust ning seetõttu vähendab varjupaigataotleja ebakindlust, kuna on selge, milline liikmesriik tema juhtumiga tegeleb. Isikuandmete kaitsega seoses võimaldab ettepanek andmete kustutamist tõhusalt hallata , tagades, et andmeid ei säilitata andmesubjekti tuvastamist võimaldavas vormis kauem, kui see on vajalik selle eesmärgi täitmiseks, milleks andmeid koguti. Sama põhimõte on aluseks ka muudatusele, mille kohaselt neid kolmandate riikide kodanikke või kodakondsuseta isikuid käsitlevate andmete säilitusaeg, kellelt on võetud sõrmejäljed seoses välispiiri ebaseadusliku ületamisega , muudetakse sama pikaks kui aeg, mille jooksul Dublini määruse kohaselt määratakse kõnealuse teabe põhjal kindlaks vastutus.

Seoses rahvusvahelist kaitset taotlevate isikute eriolukorraga tõstatati näiteks probleem, et EURODAC-süsteemist õiguskaitse eesmärkidel saadud teave võib sattuda riikide kätte, kust kaitse taotlejad põgenesid ja kus neid võidakse taga kiusata. Sellel võib olla kahjulik mõju kaitse taotlejale, tema sugulastele ja sõpradele, mistõttu põgenikud ei soovi võib-olla rahvusvahelist kaitset ametlikult taotleda. Nimetatud asjaolude kontrolli tulemusena sisaldab ettepanek selgesõnalist keeldu jagada käesoleva ettepaneku tulemusena saadud isikuandmeid kolmandate riikide, organisatsioonide või üksustega. Lisaks sellele on ettepaneku jaoks ettenähtud ulatuslik seire- ja hindamismehhanism. Hindamisel vaadeldakse muu hulgas seda, kas otsingufunktsiooni kasutamisega õiguskaitse eesmärgil kaasneb rahvusvahelist kaitset taotlevate isikute häbimärgistamine. Lisaks sellele tuleb tagada, et isikuandmete töötlemisel õiguskaitse eesmärgil ei rikuta isikuandmete kaitsega seotud põhiõigusi, eelkõige vajalikkuse ja proportsionaalsuse põhimõtet. Seetõttu kehtestatakse ettepanekuga õiguskaitseasutuste juurdepääsule EURODAC-süsteemi andmetele ranged tingimused, mis välistavad EURODAC-süsteemi andmebaasis rutiinsete otsingute tegemise. Ettepanekuga keelatakse ka andmete edasine töötlemine õiguskaitse eesmärkidel, määratledes täpselt, milliste kuriteoliikide puhul võimaldatakse juurdepääsu EURODAC-süsteemile. Ettepanekus kehtestatakse ka ranged turvameetmed, et tagada töödeldud isikuandmete turvalisus, ning nähakse ette töötlemistoimingute järelevalve sõltumatute avalike andmekaitseasutuste poolt. Ettepanekus sätestatakse ka, et käesoleva määruse kohaselt toimuva isikuandmete töötlemise suhtes kohaldatakse direktiivi 95/46/EÜ ja määrust 45/2001/EÜ, ning et õiguskaitseasutuste poolse EURODAC-süsteemist pärinevate isikuandmete töötlemise suhtes kohaldatakse nõukogu raamotsust 2008/977/JSK.

Seetõttu on käesolev ettepanek täielikult kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga, eelkõige varjupaigaõiguse (artikkel 18) ja isikuandmete kaitse (artikkel 8) osas, ning ettepanekut tuleb vastavalt kohaldada.

KONSULTEERIMINE HUVITATUD ISIKUTEGA

Komisjon avaldas 2007. aasta juunis rohelise raamatu Euroopa ühise varjupaigasüsteemi tuleviku kohta,[6] milles esitatud ettepanekud käsitlesid Dublini ja EURODACi määruse tulevasi muudatusi. Rohelist raamatut käsitlenud laiapõhjalise avaliku arutelu raames esitasid erinevad sidusrühmad kokku 89 arvamust.

Komisjoni talitused arutasid liikmesriikidega mõjuhinnangu tulemusi ja määrusesse kavandatavaid muudatusi 2008. aasta märtsis sisserände- ja varjupaigakomitee koosolekul ning 2007. aasta oktoobris ja 2008. aasta aprillis veel kahel liikmesriikide erialaspetsialistidega toimunud mitteametlikul ekspertide kohtumisel, milles käsitleti hindamisaruande järeldusi.

Määruse muudatuste ettevalmistamisel konsulteeriti mitteametlikult ka ÜRO pagulaste ülemvoliniku, Euroopa Põgenike ja Pagulaste Nõukogu ning Euroopa andmekaitseinspektoriga.

Käesolevat muudetud ettepanekut koostades konsulteeris komisjon Dublini õigustikku kohaldavate riikidega (ELi liikmesriigid, Island, Norra ja Šveits) ning Europoliga, saates neile kaks küsimustikku ning korraldades Brüsselis 25.–26. septembril 2007 ekspertide kohtumise, kus ekspertidel oli võimalus selgitada küsimustikus antud vastuseid ning esitada oma seisukohti. Brüsselis 8. oktoobril 2007. aastal korraldatud kohtumisel konsulteeriti mitmete valitsustevaheliste ja valitsusväliste organisatsioonide ning teiste varjupaiga ja põhiõiguste valdkonnas tegutsevate ekspertidega. Brüsselis 11. oktoobril 2007 toimunud kohtumise raames konsulteeriti Dublini õigustikku kohaldavate riikide riiklike andmekaitseasutuste esindajate ning Europoli ühise järelevalveasutuse esindaja ja Euroopa andmekaitseinspektoriga.

Käesolevale ettepanekule lisatud mõjuhinnangus on esitatud kõigi konsulteeritud osapoolte üksikasjalik loetelu.

ÕIGUSLIK ALUS

Käesoleva ettepanekuga muudetakse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, mis käsitleb sõrmejälgede võrdlemise EURODAC-süsteemi kehtestamist määruse (EÜ) nr […/…] [, millega sätestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest,] tõhusa kohaldamise eesmärgil (KOM(2008) 825).

Käesolevas muudetud ettepanekus kasutatakse sama õiguslikku alust kui esialgses ettepanekus, st Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 63 lõike 1 punkti a.

Euroopa Ühenduse asutamislepingu IV jaotist ei kohaldata Ühendkuningriigi ja Iirimaa suhtes, välja arvatud juhul, kui need kaks riiki peaksid vastavalt asutamislepingutele lisatud Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukohta käsitlevas protokollis sätestatule otsustama teistmoodi.

Nõukogu määrus (EÜ) nr 343/2003 on Ühendkuningriigi ja Iirimaa suhtes olnud siduv pärast seda, kui nad teatasid oma soovist osaleda kõnealuse määruse vastuvõtmises ja kohaldamises eespool nimetatud protokolli alusel. Nimetatud liikmesriikide praegu kehtiva määrusega seotud seisukoht ei mõjuta nende võimalikku osalemist muudetud määruse vastuvõtmisel ja kohaldamisel.

Asutamislepingutele lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli artiklite 1 ja 2 kohaselt Taani käesoleva määruse vastuvõtmisel ei osale ning seega ei ole see määrus Taani suhtes siduv ja Taanis seda ei kohaldata. Arvestades, et Taani kohaldab kehtivat Dublini määrust 2006. aastal Euroopa Ühendusega sõlmitud rahvusvahelise lepingu[7] kohaselt, teatab ta vastavalt nimetatud lepingu artiklile 3 komisjonile oma otsusest selle kohta, kas ta hakkab muudetud määrust rakendama või mitte.

ETTEPANEKU MÕJU DUBLINI SÜSTEEMIGA ASSOTSIEERUNUD ELI MITTEKUULUVATELE RIIKIDELE

Paralleelselt mitme ELi mittekuuluva riigi assotsieerimisega Schengeni õigustikuga, on ühendus sõlminud või sõlmimas kõnealuste riikidega ka mitu Dublini/EURODACi õigustikuga assotsieerimise lepingut:

- assotsieerimisleping Islandi ja Norraga sõlmiti 2001. aastal[8];

- assotsieerimisleping Šveitsiga sõlmiti 28. veebruaril 2008[9];

- protokoll Liechtensteini ühinemise kohta kirjutati alla 28. veebruaril 2008[10];

Õiguste ja kohustuste loomiseks Taani (kes, nagu eespool selgitatud, on Dublini/EURODACi õigustikuga assotsieerunud rahvusvahelise lepingu alusel) ja eespool nimetatud assotsieerunud riikide vahel, on ühenduse ja assotsieerunud riikide vahel sõlmitud veel kaks lepingut[11].

Kooskõlas kolme eespool nimetatud lepinguga nõustuvad assotsieerunud riigid tingimusteta Dublini/EURODACi õigustiku ja selle muudatustega. Nad ei osale selliste õigusaktide vastuvõtmisel, millega muudetakse või mis põhinevad Dublini õigustikul (sealhulgas kõnealune ettepanek), kuid nad peavad pärast õigusakti nõukogus ja Euroopa Parlamendis heakskiitmist teavitama komisjoni teatava ajavahemiku jooksul oma otsusest, kas nad nõustuvad õigusakti sisuga või mitte. Juhul kui Norra, Island, Šveits või Liechtenstein ei nõustu Dublini/EURODACi õigustikku muutva või sellel põhineva õigusaktiga, siis kohaldatakse „giljotiini” klauslit ning vastavad lepingud lõpetatakse, välja arvatud juhul, kui lepingute alusel loodud ühis-/segakomitee otsustab ühehäälselt teisiti.

Kirjeldatud menetlust kohaldatakse ka käesoleva ettepaneku suhtes, kuna EURODACi määruses tehtav muudatus, millega sellesse lisatakse õiguskaitseasutuste juurdepääsu võimaldav sillaklausel, kujutab endast eespool nimetatud lepingute tingimustele vastavat Dublini/EURODACi õigustiku muutmist.

SUBSIDIAARSUSE PÕHIMÕTE

Varjupaiga ja pagulaste kaitsega seotud probleemide riikidevahelise iseloomu tõttu on EL heal positsioonil, et pakkuda Euroopa ühise varjupaigasüsteemi raames lahendusi küsimustele, mida on eespool kirjeldatud EURODACi määrusega seotud probleemidena. Kuigi 2000. aastal vastu võetud määrusega saavutati ühtlustamises teatav tase, oleks EURODAC-süsteemi edasiarendamisega võimalik Dublini määruse rakendamist veelgi paremini toetada. Seoses ELi andmebaasi haldamisega, mis on loodud varjupaigataotlejate riikidevahelist liikumist käsitleva määruse rakendamise toetamiseks, näib olevat selgelt vajalik võtta ELi meetmeid.

EURODACi määruse muutmine on vajalik ka selleks, et lisada sellele teisejärguline eesmärk võimaldada terrorismi ja kuritegevuse vastase võitluse eesmärgil juurdepääsu EURODAC-süsteemi keskandmebaasis salvestatud andmetele. Nimetatud eesmärki ei suuda liikmesriigid piisavalt hästi saavutada, kuna sellise muutmisettepaneku saab esitada ainult komisjon.

PROPORTSIONAALSUSE PÕHIMÕTE

Koos 2008. aasta detsembri ettepanekuga avaldatud mõjuhinnangus[12] hinnati tuvastatud probleemide iga allvalikuvõimalust, et leida praktilise väärtuse ja vajalike jõupingutuste parim vahekord. Selles järeldati, et ELi meetmete kasuks otsustamisega ei minda kõnealuste probleemide lahendamise eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

Asjaomasest mõjuhinnangust järeldus, et õiguskaitseasutuste juurdepääs EURODAC-süsteemile on ainus õigeaegne, täpne, turvaline ja kulutõhus viis tuvastamaks, kas liikmesriikides on teavet varjupaigataotlejate kohta ja kus kõnealune teave asub. EURODAC-süsteemile ei ole olemas mõistlikku ja tõhusat alternatiivi, millega oleks võimalik kindlaks määrata või kontrollida varjupaigataotlejate isikusamasust, mis võimaldaks õiguskaitseasutustel saada sama tulemus.

ETTEPANEKU ÜKSIKASJALIK SELGITUS

Euroopa Parlamendi resolutsiooni tulemusena tehtud muudatused

Euroopa Parlament toetas oma õigusloomega seotud resolutsioonis üldjoontes komisjoni ettepanekut ning tegi ettepaneku muudatuste kohta, millest suurem osa olid keelelised, kuid mõned ka sisulised. Muudatusettepanekud kiidetakse teatavate eranditega enamuses heaks või osaliselt heaks. Komisjoni seisukoht iga muudatusettepaneku kohta on esitatud üksikasjalikult allpool.

Heakskiidetud muudatusettepanekud

Muudatusettepanekud 3, 5, 6, 10, 13, 15, 19, 20, 21, 22, 26, 27, 30, 39

Nimetatud muudatusettepanekud kiideti heaks, kuna nende eesmärk on parandada ebatäpsuseid ja tagada ettepaneku kooskõla.

Muudatusettepanekud 12 ja 29

Kõnealused muudatusettepanekud lisatakse uude artiklisse 8 („Teave andmesubjekti staatuse kohta”), millesse on liidetud 2008. aasta detsembri ettepaneku artikli 6 lõige 2 ja artikli 17 lõige 6.

Muudatusettepanekud 16, 17 ja 18

Kõnealuste muudatusettepanekute sisu on natuke erineva sõnastusega arvesse võetud artiklis 12.

Muudatusettepanek 35

Kõnealune muudatusettepanek, mille eesmärk on tagada, et asjaomastele isikutele esitatakse teave „keeles, millest ta aru saab või millest arusaamist võib temalt mõistlikult eeldada”, on heaks kiidetus artikli 25 lõikes 1.

Muudatusettepanekud 37 ja 38

Nimetatud muudatusettepanekud kiidetakse heaks, kuna nendega selgitatakse andmesubjektide õigusi käsitlevaid sätteid (käesoleva ettepaneku artikkel 25).

Osaliselt heaks kiidetud muudatusettepanekud

Muudatusettepanek 1

Käesoleva ettepaneku põhjenduses 2 on selgitatud, et kõnealune muudatusettepanek kiidetaks heaks „ rahvusvahelise kaitse ” osas, kuid mõiste „asjaolude sunnil” jäetakse alles, et säiliks kooskõla nõukogu 1. detsembri 2005. aasta direktiiviga 2005/85/EÜ liikmesriikides pagulasseisundi omistamise ja äravõtmise menetluse miinimumnõuete kohta[13].

Muudatusettepanek 11

Muudatusettepaneku esimest osa, millega jagatakse sõrmejälgede võtmise ja saatmise tähtaeg kahte ossa, ei saa heaks kiita, kuna selline lähenemisviis võib liikmesriikidele tekitada praktilisi raskusi. Komisjon kiidab siiski heaks edastamistähtaja pikendamise 72 tunnini (kooskõlas Euroopa Parlamendi ettepanekuga 48 + 24 tundi) ning artiklit 7 muudetakse vastavalt. Muudatusettepaneku teine osa, milles esitatakse ettepanekud erandite kohta üldreeglist, kiidetaks üldiselt heaks, kuid soovitatakse teist sõnastust, et hõlmata ka nõukogus toimunud arutelu tulemusi.

Muudatusettepanek 25

Komisjon kiidab heaks muudatusettepaneku esimese osa, millega lisatakse uus viide viitenumbrile, mida kasutatakse ebaseaduslikult liikmesriigis viibimiselt tabatud kolmanda riigi kodanikku või kodakondsuseta isikut käsitlevate andmete otsingul (käesoleva ettepaneku artikli 18 lõikes 3).

Muudatusettepanek 42

Kõnealuse muudatusettepaneku sõnastatus kajastub artikli 5 lõikes 4.

Muudatusettepanekud, mida ei saa heaks kiita

Muudatusettepanekud 4 ja 14

2008. aasta detsembri ettepaneku artiklit 9 ja sellega seotud põhjendust 11 (käesoleva ettepaneku põhjendus 17 ja artikkel 11) käsitlevate muudatusettepanekute kohaselt tuleks EURODAC-süsteemist kustutada nende isikute andmed, kes kooskõlas nõukogu 25. novembri 2003. aasta direktiiviga 2003/109/EÜ (pikaajalistest elanikest kolmandate riikide kodanike staatuse kohta)[14] (pikaajaliste elanike direktiiv) on saanud mõnes liikmesriigis pikaajalise elamisloa. Pikaajaliste elanike direktiivi kohaselt jäetakse nimetatud direktiivi kohaldusalast selgesõnaliselt välja rahvusvahelise kaitse taotlejad ja saajad; seetõttu ei ole võimalik kõnealuseid muudatusettepanekuid heaks kiita. Lisaks sellele ei saa kõnealuseid muudatusettepanekuid heaks kiita seetõttu, et nendega muudetaks väljapoole uuesti sõnastatud tekstiosa jäävat teksti .

Muudatusettepanek 8

Muudatusettepanekut ei kiideta heaks, kuna artikli 5 lõike 7 eesmärk ei ole mitte kindlaks määrata IT ameti tegevusvaldkond, vaid täpsustada, et käesolevas määruses osutatud korraldusasutus on sama asutus, millele osutatakse ka SIS II ja VISi määruses.

Muudatusettepanek 9

Kõnealust muudatusettepanekut (mis on seotud käesoleva ettepaneku artikliga 5) ei kiideta heaks, kuna selle sisu ei ole seotud käesoleva ettepanekuga, vaid IT ameti asutamist käsitleva ettepanekuga.

Muudatusettepanek 23

Kõnealust muudatusettepanekut, millega tehakse ettepanek lisada käesoleva ettepaneku artikli 16 lõikesse 2 viide teatavatele nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/83/EÜ (miinimumnõuete kohta, mida kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad täitma, et saada pagulase või muul põhjusel rahvusvahelist kaitset vajava isiku staatus, ja antava kaitse sisu kohta)[15] täiendavatele artiklitele, ei peeta vajalikuks, kuna kõnealuseid olukordi on praeguses sõnastuses juba käsitletud.

Muudatusettepanek 28

Muudatusettepanekuga soovitakse kasutusele võtta kohustus, mille kohaselt teavitatakse Euroopa andmekaitseinspektorit igast kokkulangevuse vale tuvastamise juhtumist. Kõnealust muudatusettepanekut (mida Euroopa andmekaitseinspektori ei nõudnud oma arvamuses ettepaneku kohta) ei kiideta heaks, kuna süsteemi igapäevase toimimise otsene järelevalve teostamine kuulub riiklike andmekaitseasutuste ja mitte Euroopa andmekaitseinspektori pädevusse.

Muudatusettepanek 31

Muudatusettepaneku eesmärk on võtta kasutusele säte, millega keelatakse andmete edastamine kolmandate riikide ametiasutustele. Kuna kehtivas määruses sätestatakse, et ainult liikmesriikide määratud järelevalveasutustel on juurdepääs EURODAC-süsteemile, ning määruse artikliga 22 keelatakse selgesõnaliselt selliste andmete edastamine kolmandatele riikidele, siis on juba niigi selge, et kolmandatel riikidel ei ole juurdepääsu sellistele andmetele. Muudatusettepanekut ei saa heaks kiita, kuna seda ei ole vaja ning see võib jätta mulje, nagu oleks varem selliste andmete edastamine kolmandatele riikidele olnud lubatud.

Muudatusettepanek 32

Muudatusettepaneku eesmärk on võtta kasutusele nõue, mille kohaselt kehtestab korraldusasutus „ühtsed nõuded, millele EURODAC-süsteemi kasutamiseks volitatavad isikud peavad vastama”. Esitatud ettepanek on ebaselge ja sellest võib tekkida korraldusasutusele tarbetu halduskoorem, kuna EURODAC-süsteemile juurdepääsu omavate töötajate kontrollimist on riiklikul tasandil tõhusam korraldada.

Muudatusettepanek 33

Muudatusettepaneku eesmärk on võtta kasutusele kohustus, mille kohaselt liikmesriigid teavitavad ametiasutuste loetelus toimunud muudatustest hiljemalt 30 päeva jooksul pärast muudatuste toimumist. Komisjon peab seda tarbetuks koormaks ning esitatud tähtaega ebarealistlikuks. Lisaks sellele ei ole see kooskõlas Dublini määruse sarnase sättega.

Muudatusettepanek 40

Muudatusettepaneku eesmärk on tagada, et Euroopa andmekaitseinspektor teostab korraldusasutuse järelevalvet. See ei kuulu EURODACi määruse kohaldusalasse.

Nõukogus toimunud läbirääkimiste tulemuste alusel tehtud muudatused

Artikkel 8

Kõnealune uus artikkel lisati määrusesse selleks, et anda liikmesriikidele teavet andmesubjektide staatuse kohta. Esiteks hõlmab artikkel sätteid, mis olid juba 2008. aasta detsembri ettepanekus (nimetatud ettepaneku artikli 6 lõige 2 ja artikli 17 lõige 6). Nendes osutatakse teabele isikute kohta, kes anti üle tagasivõtmismenetluse tulemusena, ja Dublini määruse suveräänsusklausli kohaldamisele. Lisaks sellele nähakse artikliga ette, et liikmesriike teavitatakse ka juhul, kui teatav isik, kelle andmed on andmebaasi salvestatud, anti üle vastuvõtmismenetluse tulemusena või kui ta lahkus liikmesriikide territooriumilt kas vabatahtlikult või tagasisaatmisotsuse või väljasaatmiskorralduse tulemusena.

Kõnealune uus artikkel lihtsustab seetõttu liikmesriikide ülesannet määrata kindlaks Dublini määruse kohaselt vastutav liikmesriik.

Artikkel 12

Käesolevas artiklis tehtud muudatuste eesmärk on selgelt sõnastada, millise kolmanda riigi kodanikelt või kodakondsuseta isikutelt tuleb sõrmejäljed võtta ja millal seda teha tuleb. Nimetatud muudatus aitab ühtlustada liikmesriikide tavasid ning tagada seda, et kohe kui isikul lubatakse liikmesriikide territooriumile siseneda, on temalt vaja võtta sõrmejäljed ja saata need EURODACi andmebaasi.

Artikkel 30

Enne IT ameti tegevuse algust jätkab komisjon kehtiva määrusega ettenähtud kahte tüüpi aruannete koostamist: aastaaruanded (mis hõlmavad aruandeaasta statistika analüüsi) ja hindamisaruanded (koos Dublini määruse asjaomase hindamisega).

Muud muudatused

Muudatusi tehti ka põhjendustesse 3, 19 ja 32, artikli 5 lõigetesse 1 ja 4 ning artikli 19 lõikesse 1, et võtta arvesse nõukogus toimunud läbirääkimiste käigus tehtud sõnastusega seotud soovitusi, mida komisjoni arvates oli võimalik heaks kiita.

Muudatused, millega võimaldatakse juurdepääs õiguskaitse eesmärgil

Artikkel 1

Lõiget 2 muudetakse, et võtta arvesse süsteemi uut täiendavat eesmärki.

Artikkel 2

Lõike 1 punkti c lisatakse alapunkt iv tagamaks, et määratud ametiasutused, kellel on juurdepääs EURODAC-süsteemile õiguskaitse eesmärgil, vastavad ka sätetele, mis käsitlevad vastutust andmete kasutamise ja andmete turvalisuse eest. Alapunktides f ja g esitatakse riikliku juurdepääsupunkti ja kontrolliasutuse määratlus.

Artikkel 3

Selle uue artikliga võetakse kasutusele sillaklausel, millega võimaldatakse juurdepääsu õiguskaitse eesmärgil, luues seose kolmanda samba õigusakti (nõukogu otsus nr […/…]JSK [ EURODAC-süsteemi õiguskaitset käsitlev otsus ]) ja käesoleva esimese samba määruse vahele.

Artikkel 6

Alapunktidega i ja j nähakse ette kohustus koguda õiguskaitse eesmärgil tehtud päringute arvu ja nende käigus saadud kokkulangevuste arvu kohta statistilisi andmeid.

Lihtsustamaks õiguskaitse eesmärgil EURODAC-süsteemile juurdepääsu, tehakse käesoleva ettepanekuga EURODAC-süsteemi kesksüsteemi tehniline muudatus, st uus funktsioon, millega muutub võimalikuks teha päringuid nn. latentsete sõrmejälgede[16] alusel.

Artikkel 13

Lõike 1 teises taandes osutatakse artiklile 3, et võtta arvesse õiguskaitse eesmärgil juurdepääsu võimalust.

Artikkel 19

Lõike 4 kohaldusala laiendati nii, et oleks võimalik võtta arvesse õiguskaitse eesmärgil juurdepääsu võimalust.

Artikkel 22

Uues lõikes 2 sätestatakse süsteemis kasutuselevõetav uut liiki otsing: õiguskaitse eesmärgil toimuval juurdepääsul võrreldakse sisestatavaid andmeid kõigi keskandmebaasi salvestatud sõrmejälgedega.

Artikkel 25

Lõike 1 punkti b muutmisega tagatakse, et sõrmejälgede võtmisel teavitatakse andmesubjekti võimalusest, et tema isikuandmed on kättesaadavad õiguskaitse eesmärgil.

Artikkel 30

Lõiget 5 muudeti, et laiendada EURODACi määruse üldhinnangut selliselt, et see hõlmaks ka mehhanismi, mis võimaldab juurdepääsu õiguskaitse eesmärgil. Nimetatud laiendatud hindamise käigus on eelkõige võimalik uurida, kas artikliga 3 kasutusele võetud mehhanismi on kasutatud proportsionaalselt, kas üksikisikute õigused on nõuetekohaselt kaitstud ning kas mehhanismi kohaldamisega on kaasnenud varjupaigataotlejate häbimärgistamine. Hindamisel võib arvesse võtta ka aruandeid, mille Euroopa andmekaitseinspektor, riiklikud andmekaitseasutused ja Europoli ühine järelevalveasutus on koostanud oma järelevalveülesandeid täites. Komisjon võib kõnealuse hindamise alusel esitada asjakohaseid ettepanekuid.

MÕJU EELARVELE

Käesoleva ettepanekuga kaasneb tehniline muudatus EURODAC-süsteemi kesksüsteemis, millega antakse võimalus teostada õiguskaitse eesmärgil andmete võrdlust. Tehakse ka ettepanek lisada uus funktsioon, mis võimaldab teha otsinguid latentsete sõrmejälgede alusel.

Käesolevale ettepanekule lisatud finantsselgitus hõlmab ka ettepanekut, mis käsitleb liikmesriikide õiguskaitseasutuste ja Europoli poolt terroriaktide ja muude raskete kuritegude vältimise, avastamise ja uurimise eesmärgil esitatud EURODAC-süsteemi andmeid käsitlevaid võrdlemispäringuid [KOM (2009) 344].

Prognoositavad 2,415 miljoni euro suurused kulud hõlmavad tehnilise hoolduse kulusid kolmeks aastaks ning need sisaldavad IT-teenuseid, tark- ning riistvara. Kulud katavad ajakohastamise ja kohandamise, et süsteemid võimaldaksid õiguskaitse eesmärgil tehtuid otsinguid. Samuti kaetakse kõnealustest kuludest varjupaigasüsteemi esialgse eesmärgi muutmised, mis ei ole seotud õiguskaitseasutuste juurdepääsuga. Selguse mõttes on 3. detsembril 2008 vastu võetud uuesti sõnastatud EURODACi ettepanekus sisalduvad summad jäetud alles käesolevasse finantsselgitusse.

ê 2725/2000/EÜ (kohandatud)

2008/0242 (COD)

Muudetud ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

mis käsitleb sõrmejälgede võrdlemise EURODAC-süsteemi kehtestamist Dublini konventsiooni Ö määruse (EÜ) nr […/…] [, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest,] Õ tõhusa kohaldamise eesmärgil

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 63 punkti 1 alapunkti a,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,[17]

tegutsedes asutamislepingu artiklis 251 ettenähtud korras[18]

ning arvestades järgmist:

ò uus

(1) Nõukogu 11. detsembri 2000. aasta määrusesse (EÜ) nr 2725/2000 (mis käsitleb sõrmejälgede võrdlemise EURODAC-süsteemi kehtestamist Dublini konventsiooni tõhusa kohaldamise eesmärgil)[19] ja nõukogu 28. veebruari 2002. aasta määrusesse (EÜ) nr 407/2002 (millega nähakse ette sõrmejälgede võrdlemise EURODAC-süsteemi kehtestamist Dublini konventsiooni tõhusa kohaldamise eesmärgil käsitleva määruse (EÜ) nr 2725/2000 teatavad rakenduseeskirjad)[20] tuleb teha mitmeid olulisi muudatusi. Kõnealused määrused tuleks selguse huvides uuesti sõnastada.

ê 2725/2000/EÜ põhjendus 1

(1) Liikmesriigid on ratifitseerinud 28. juuli 1951. aasta Genfi pagulasseisundi konventsiooni, mida on muudetud 31. jaanuari 1967. aasta New Yorgi protokolliga.

ê 2725/2000/EÜ põhjendus 2 (kohandatud)

(2) Liikmesriigid on sõlminud konventsiooni Euroopa ühenduste liikmesriigis esitatud varjupaigataotluste läbivaatamise eest vastutava riigi määramise kohta, mis allkirjastati Dublinis 15. juunil 1990 (edaspidi "Dublini konventsioon").

ò uus

(2) Ühine varjupaigapoliitika, sealhulgas Euroopa ühine varjupaigasüsteem, on osa Euroopa Liidu eesmärgist luua järk-järgult vabadusel, turvalisusel ja õiglusel rajanev ala, mis on avatud isikutele, kes asjaolude sunnil taotlevad õiguspäraselt rahvusvahelist kaitset ühenduses.

(3) Euroopa Ülemkogu võttis oma 4. novembri 2004. aasta kohtumisel vastu Haagi programmi, milles seatakse vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal rakendatavad eesmärgid aastateks 2005−2010. 15.–16. oktoobril 2008 toimunud Euroopa Ülemkogul heaks kiidetud Euroopa sisserände- ja varjupaigapaktiga kutsutakse üles viima lõpule Euroopa ühise varjupaigasüsteemi loomine, luues ühtse varjupaigamenetluse, mis hõlmab ühtseid tagatisi ning ühtset pagulase staatust ja täiendavat kaitset saavate isikute määratlust.

(4) Haagi Programmis kutsuti üles parandama juurdepääsu Euroopa Liidu olemasolevatele andmekataloogidele.

(5) Oma 24. novembri 2005. aasta teatises nõukogule ja Euroopa Parlamendile justiits- ja siseküsimuste valdkonna Euroopa andmebaaside suurema tõhususe, tugevdatud koostalitusvõime ja koostoime kohta[21] märkis komisjon, et sisejulgeoleku eest vastutavatel asutustel võiks olla juurdepääs EURODAC-süsteemile täpselt määratletud juhtumitel, mil põhjendatult kahtlustatakse, et varjupaigataotluse on esitanud terroriakti või muu raske kuriteo toimepannud isik.

(6) Selleks, et vältida, avastada ja uurida terroriakte ning muid raskeid kuritegusid, peaks õiguskaitse tagamise eesmärgil olema võimalik saada juurdepääs EURODAC-süsteemi keskandmebaasi salvestatud sõrmejälgede andmetele.

(7) Kõnealust juurdepääsu tuleks võimaldada ainult liikmesriikide määratud õiguskaitseasutustele ja Europolile spetsiifiliselt ja täpselt määratletud juhtumitel, kus leebemaid meetmeid ei ole võimalik kasutada, ning alles pärast seda, kui liikmesriigid on teinud päringu oma riiklikes andmebaasides ja on järginud nõukogu 23. juuni 2008. aasta otsuses 2008/615/JSK (piiriülese koostöö tõhustamise kohta, eelkõige seoses terrorismi- ja piiriülese kuritegevuse vastase võitlusega)[22] sätestatud menetlust.

(8) EURODAC-süsteemis ei tohiks teostada sõrmejälgede massilist võrdlemist terroriaktide ja muude raskete kuritegude vältimise, avastamise ja uurimise eesmärgil.

ê 2725/2000/EÜ põhjendus 3 (kohandatud)

ð uus

(9) Dublini konventsiooni Ö Nõukogu määruse (EÜ) nr […/…] [(millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest)][23] Õ kohaldamiseks on vaja kindlaks teha varjupaigataotluste esitajate ð rahvusvahelise kaitse taotlejate ï ja ühenduse välispiiride ebaseaduslikul ületamisel kinnipeetute isikud. Samuti on Dublini konventsiooni Ö nõukogu määruse (EÜ) nr […/…] [(millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest)] Õ ja eelkõige selle artikli 10 lõike 1 18 lõike 1 punktide c ja e b ja d tõhusaks rakendamiseks Ö kohaldamiseks Õ soovitatav anda igale liikmesriigile õigus kontrollida, kas tema territooriumil ebaseaduslikult viibiv välismaalane Ö kolmanda riigi kodanik või kodakondsuseta isik Õ on taotlenud varjupaika ð rahvusvahelist kaitset ï teises liikmesriigis.

ê 2725/2000/EÜ põhjendus 4

(10) Sõrmejäljed on kõnealuste isikute kindalakstegemisel tähtsaks teguriks. On vaja luua nende sõrmejälgede andmete võrdlemise süsteem.

ê 2725/2000/EÜ põhjendus 5

ð uus

(11) Sel eesmärgil on vaja luua EurodacEURODAC-süsteem, mis koosneb komisjoni raames loodavast kesküksusest ð kesksüsteemist ï , mis haldab sõrmejälgede andmete infotehnoloogilist keskandmebaasi, samuti liikmesriikide ja keskandmebaasi ð kesksüsteemi ï vahelistest elektroonilistest edastusvahenditest.

ò uus

(12) Selleks, et tagada kõigi rahvusvahelise kaitse taotlejate ja rahvusvahelise kaitse alla võetud isikute võrdne kohtlemine ning kooskõla kehtivate ELi varjupaigaalaste õigusaktidega, eelkõige nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiviga 2004/83/EÜ (miinimumnõuete kohta, mida kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad täitma, et saada pagulase või muul põhjusel rahvusvahelist kaitset vajava isiku staatus, ja antava kaitse sisu kohta) ja määrusega (EÜ) nr […/…] [(millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest)], on asjakohane laiendada käesoleva määruse reguleerimisala selliselt, et see hõlmaks ka täiendava kaitse taotlejaid ja täiendava kaitse saanud isikuid.

ê 2725/2000/EÜ põhjendus 6 (kohandatud)

ð uus

(13) Samuti on vaja nõuda, et liikmesriigid võtaksid kohe sõrmejäljed ð sõrmejälgede andmed ï kõigilt varjupaigataotlejatelt ð rahvusvahelise kaitse taotlejatelt ï ja liikmesriigi välispiiri ebaseaduslikul ületamisel kinni peetud välismaalastelt √ kolmanda riigi kodanikelt ja kodakondsuseta isikutelt ∏, kes on vähemalt 14aastased, ð ning edastaksid need ï .

ê 2725/2000/EÜ põhjendus 7 (kohandatud)

ð uus

(14) On vaja kehtestada selliste sõrmejälgede andmete kesküksusele ð kesksüsteemi ï edastamise, kõnealuste andmete ja muude asjaomaste andmete keskandmebaasis ð kesksüsteemis ï salvestamise, säilitamise, teiste sõrmejälgede andmetega võrdlemise, võrdlustulemuste edastamise ning salvestatud andmete blokeerimise ð kohta märgete tegemise ï ja andmete kustutamise täpsed eeskirjad. Need eeskirjad võivad erinevate välismaalaste √ kolmandate riikide kodanike või kodakondsuseta isikute ∏ kategooriate osas erineda, ning neid tuleb kohandada vastavalt olukorrale.

ò uus

(15) EURODAC-süsteemis leitud kokkulangevusi peaks kontrollima sõrmejäljeekspert, et oleks võimalik tagada nii vastutuse korrektne kindlaksmääramine vastavalt määrusele (EÜ) nr […/…] [millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest], kui ka nende kuriteos kahtlustatavate täpne tuvastamine, kelle andmed võivad olla EURODAC-süsteemis salvestatud.

ê 2725/2000/EÜ põhjendus 8 (kohandatud)

ð uus

(16) Ühes liikmesriigis varjupaika ð rahvusvahelist kaitset ï taotlenud välismaalastel √ kolmandate riikide kodanikel või kodakondsuseta isikutel ∏ võib hiljem mitme aasta jooksul olla võimalus taotleda varjupaika ð rahvusvahelist kaitset ï teises liikmesriigis. Seetõttu peaks maksimaalne aeg, mille jooksul sõrmejälgiede andmeid kesküksuses ð kesksüsteemis ï säilitatakse, olema küllalt pikk. Et enamik mitmeks aastaks ühendusse jäänud välismaalasi √ kolmandate riikide kodanikke või kodakondsuseta isikuid ∏ on selle aja lõpuks saanud püsielaniku staatuse või koguni liikmesriigi kodakondsuse, peaks kümme aastat olema mõistlik aeg sõrmejälgede andmete säilitamiseks.

ê 2725/2000/EÜ põhjendus 9 (kohandatud)

(17) Säilitusaega tuleks lühendada teatavate eriolukordade puhul, kui ei ole vajadust sõrmejälgeide andmeid nii kaua säilitada. Sõrmejälgeide andmed tuleks kustutada kohe, kui välismaalane √ kolmanda riigi kodanik või kodakondsuseta isik ∏ saab liikmesriigi kodakondsuse.

ò uus

(18) Selliste andmesubjektidega seonduvaid andmeid, kelle sõrmejäljed salvestati algselt EURODAC-süsteemi nende rahvusvahelise kaitse taotluse esitamisel ja kellele on liikmesriigis antud rahvusvaheline kaitse, on asjakohane säilitada, et rahvusvahelise kaitse taotluse esitamisel salvestatud andmeid saaks nendega võrrelda.

(19) Pikemas perspektiivis ning pärast seda, kui on teostatud finants-, tegevus- ja korralduslike alternatiivide sisulist analüüsi sisaldav mõjuhindamine, tuleks ette näha EURODAC-süsteemi operatiivjuhtimise eest vastutava korraldusasutuse loomine. Kuni selle loomiseni peaks komisjon jääma vastutavaks kesksüsteemi haldamise ja sideinfrastruktuuri eest.

ê 2725/2000/EÜ põhjendus 10 (kohandatud)

ð uus

(20) On vaja selgesti sätestada komisjoni ð ja korraldusasutuse ï kohustused kesküksuse ð kesksüsteemi ning sideinfrastruktuuri ï suhtes ja liikmesriikide kohustused andmete kasutamise, andmekaitse, √ andmete turvalisuse ∏ ning salvestatud andmetele juurdepääsu ja nende andmete parandamise suhtes.

ò uus

(21) On vaja koostada statistilisi aruandeid õiguskaitse eesmärgil taotletud võrdluste arvu kohta, samuti kokkulangevuste arvu kohta, mida selliste taotluste alusel EURODAC-süsteemis leiti.

(22) Andmesubjekti tuleks teavitada võimalusest, et õiguskaitseasutused võivad terroriaktide ja muude raskete kuritegude vältimise, avastamise ja uurimise eesmärgil teha päringuid teda käsitlevate isikuandmete kohta.

ê 2725/2000/EÜ põhjendus 11

(23) Kuigi ühenduse lepinguvälist vastutust seoses EurodacEURODAC-süsteemi toimimisega reguleeritakse asutamislepingu asjaomaste sätetega, on vaja kehtestada erieeskirjad, millega reguleeritakse liikmesriikide lepinguvälist vastutust seoses kõnealuse süsteemi toimimisega.

ê 2725/2000/EÜ põhjendus 12

(24) Asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõtte kohaselt ei ole liikmesriikidel võimalik piisaval määral saavutada kavandatavate meetmete eesmärki, milleks on komisjoni loodav sõrmejälgede andmete võrdlemise süsteem, mis toetab ühenduse varjupaigapoliitika rakendamist, ning seetõttu on see paremini saavutatav ühenduse tasandil. Nimetatud artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

ê 2725/2000/EÜ põhjendus 15 (kohandatud)

(25) Eurodac-süsteemi raames lLiikmesriikides √ käesoleva määruse kohaldamisel ∏ töödeldavate isikuandmete suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta seoses isikuandmete töötluseemisel ja selliste andmete vaba liikumisega kohta[24].

ê 2725/2000/EÜ põhjendus 16

(16) Direktiivi nr 95/46/EÜ artiklit 286 kohaldatakse ka ühenduse institutsioonide ja asutuste suhtes. Et komisjoni raames moodustatakse kesküksus, kohaldatakse selles üksuses töödeldavate isikuandmete suhtes nimetatud direktiivi.

ê 2725/2000/EÜ põhjendus 17

(26) Direktiivis 95/46/EÜ sätestatud põhimõtteid, mis käsitlevad üksikisikute õiguste ja vabaduste, eelkõige nende eraelu puutumatuse kaitset isikuandmete töötlemisel, tuleks eriti teatavates sektorites täiendada või täpsustada.

ò uus

(27) Kõnealuse määruse alusel isikuandmete töötlemise suhtes ühenduse institutsioonide ja asutuste poolt tuleks kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrust (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta[25]. Siiski tuleks selgitada andmete töötlemise ja andmekaitse üle teostatava järelevalvega seonduvat vastutust.

(28) On asjakohane, et siseriiklikud järelevalveasutused kontrollivad, kas liikmesriigid töötlevad isikuandmeid õiguspäraselt, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. detsembri 2003. aasta otsusega 2004/55/EÜ (millega määratakse EÜ asutamislepingu artiklis 286 sätestatud sõltumatu järelevalveasutus)[26] määratud Euroopa andmekaitseinspektor peaks kontrollima ühenduse institutsioonide ja asutuste tegevust seoses isikuandmete töötlemisega, arvestades ühenduse institutsioonide ja asutuste piiratud ülesandeid seoses andmete endiga.

ê 2725/2000/EÜ põhjendus 18

ð uus

(29) EurodacEURODAC-süsteemi toimimist on vaja ð korrapäraste ajavahemike järel ï jälgida ja hinnata.

ê 2725/2000/EÜ põhjendus 19 (kohandatud)

ð uus

(30) Liikmesriikides tuleks ette näha Liikmesriigid peaksid ette nägema √ tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate ∏ sanktsioonide süsteemi juhuks, kui keskandmebaasis ð kesksüsteemi ï sisestatud andmeid kasutatakse EurodacEURODAC-süsteemi eesmärgi vastaselt.

ò uus

(31) Selleks et võimaldada määruse (EÜ) nr […/…] [(millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest)] asjakohast kohaldamist, on vaja liikmesriike teavitada konkreetsete varjupaigamenetluste staatusest.

(32) Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga tunnustatud põhimõtteid ning seda tuleb kohaldada kõnealuste põhiõiguste ja põhimõtete kohaselt. Eelkõige austatakse käesolevas määruses täielikult isikuandmete kaitset ja varjupaigaõigust.

ê 2725/2000/EÜ põhjendus 22 (kohandatud)

(33) Käesoleva määruse territoriaalset kohaldamisala on vaja piirata nii, et see ühtiks Dublini konventsiooni √ määruse (EÜ) nr […/…] [(millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest)] ∏ territoriaalse kohaldamisalaga,

ê 2725/2000/EÜ (kohandatud)

ð uus

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

EurodacEURODAC-süsteemi eesmärk

1. Käesolevaga luuakse EurodacEURODAC-süsteem, mille eesmärk on aidata määrata, milline liikmesriik on Dublini konventsiooni √ määruse (EÜ) nr […/…] [(millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest)] ∏ kohaselt kohustatud läbi vaatama liikmesriigis ð kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku ï esitatud varjupaigataotluse ð rahvusvahelise kaitse taotluse ï, ja hõlbustama muul viisil Dublini konventsiooni √ määruse ∏ kohaldamist käesolevas määruses sätestatud tingimuste alusel.

2. Eurodac-süsteem koosneb:

(a) artiklis 3 nimetatud kesküksusest;

(b) infotehnoloogilisest keskandmebaasist, kus töödeldakse artikli 5 lõikes 1, artikli 8 lõikes 2 ja artikli 11 lõikes 2 nimetatud andmeid, et võrrelda varjupaigataotlejate ja artikli 8 lõikes 1 ja artikli 11 lõikes 1 nimetatud kategooriatesse kuuluvate välismaalaste sõrmejälgi;

(c) liikmesriikide ja keskandmebaasi vahelistest andmeedastusvahenditest.

3.2. Sõrmejälgiede andmeid ja muid isikuandmeid võib EurodacEURODAC-süsteemis töödelda üksnes Dublini konventsiooni √ määruse ∏ artikli 15 lõikes 1 32 lõikes 1 sätestatud eesmärkidel ð ning käesoleva määruse artiklis 3 ja nõukogu otsuses nr […/…]JSK [ EURODACi õiguskaitset käsitlev otsus ] sätestatud tingimustel, terroriaktide ja muude raskete kuritegude vältimise, avastamise ja uurimise eesmärkidel ï, ilma et see keelaks piiraks päritoluliikmesriigil õigust kasutada EurodacEURODAC-süsteemi jaoks mõeldud andmeid oma siseriiklike õigusnormide alusel koostatud andmebaasides.

Artikkel 2

Mõisted

1. Käesoleva määruse kohaldamisel:

a) mõistetakse Dublini konventsiooni √ määruse ∏ all konventsiooni Euroopa ühenduste liikmesriigis esitatud varjupaigataotluste läbivaatamise eest vastutava riigi määramise kohta, mis allkirjastati Dublinis 15. juunil 1990 √ nõukogu määrust (EÜ) nr […/…] [, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest] ∏;

b) "varjupaigataotleja" ð „rahvusvahelise kaitse taotleja“ ï all mõistetakse välismaalast √ kolmanda riigi kodanikku või kodakondsuseta isikut ∏ , kes on esitanud varjupaigataotluse või kelle nimel on esitatud selline taotlus ð vastavalt nõukogu direktiivi 2004/83/EÜ artikli 2 punktis g sätestatule rahvusvahelise kaitse taotluse, mille suhtes ei ole lõplikku otsust veel tehtud ï ;

c) „päritoluliikmesriigi“ all mõistetakse:

i) varjupaigataotleja √ artikliga 7 hõlmatud isiku ∏ suhtes seda liikmesriiki, kes edastab tema isikuandmed kesküksusele ð kesksüsteemi ï ja võtab vastu võrdlustulemused;

ii) artikliga 8 12 hõlmatud isiku suhtes seda liikmesriiki, kes edastab tema isikuandmed kesküksusele ð kesksüsteemi ï ;

iii) artikliga 11 15 hõlmatud isiku suhtes seda liikmesriiki, kes edastab sellised andmed kesküksusele ð kesksüsteemi ï ja võtab vastu võrdlustulemused;

ò uus

iv) seoses artiklites 17 ja 21 sätestatud ülesannetega:

- liikmesriiki, kes edastab isikuandmeid kesksüsteemi ja saab võrdlustulemusi,

- vastavalt nõukogu otsuse nr […/…]JSK [ EURODACi õiguskaitset käsitlev otsus ] artikli 4 lõigetele 1 ja 4 määratud liikmesriikide ja Europoli ametiasutusi;

ê 2725/2000/EÜ (kohandatud)

ð uus

d) "pagulase" ð „rahvusvahelise kaitse alla võetud isiku” ï all mõistetakse √ kolmanda riigi kodanikku või kodakondsuseta ∏ isikut, kes on tunnistatud pagulaseks vastavalt 28. juuli 1951. aasta Genfi pagulasseisundi konventsioonile, mida on muudetud 31. jaanuari 1967. aasta pagulasseisundi protokolliga ð isikuks, kellel on õigus nõukogu direktiivi 2004/83/EÜ artikli 2 punktis a määratletud rahvusvahelisele kaitsele ï;

e) „kokkulangevuse“ all mõistetakse kesküksuses ð kesksüsteemis ï võrdlemisel kindlaks tehtud vastavust või vastavusi andmebaasis √ keskandmebaasis ∏ salvestatud sõrmejälgede andmete ja liikmesriigi edastatud teatava isiku sõrmejälgede andmete vahel, ilma et see piiraks liikmesriigi kohustust kohe kontrollida võrdlustulemusi vastavalt artikli 4 lõikele 6 19 lõikele 4.

ò uus

f) „riikliku juurdepääsupunkti” all mõistetakse määratud riiklikku süsteemi, mis peab sidet kesksüsteemiga;

g) „kontrolliasutuse” all mõistetakse riiklikku asutust, mille vastavalt otsuse nr […/…]JSK [ EURODACi õiguskaitset käsitlev otsus ] artiklile 4 määrab liikmesriik või Europol.

ê 2725/2000/EÜ (kohandatud)

2. Direktiivi 95/46/EÜ artiklis 2 määratletud mõistetel on käesolevas määruses sama tähendus.

3. Kui ei ole sätestatud teisiti, on Dublini konventsiooni √ määruse ∏ artiklis 1 2 määratletud mõistetel käesolevas määruses sama tähendus.

ò uus

Artikkel 3

Andmete kättesaadavus terroriaktide ja muude raskete kuritegude vältimise, avastamise ja uurimise eesmärgil

1. Kui võrdlus siseriiklikku sõrmejälgede andmebaasi salvestatud andmetega ja juurdepääs teiste liikmesriikide automatiseeritud sõrmejälgede andmebaasidesse vastavalt nõukogu 23. juuni 2008. aasta otsusele 2008/615/JSK piiriülese koostöö tõhustamise kohta, eelkõige seoses terrorismi- ja piiriülese kuritegevuse vastase võitlusega[27] (Prümi lepingut käsitlev otsus) tulemusi ei anna, võivad otsuse nr […/…]JSK [ EURODACi õiguskaitset käsitlev otsus ] artikli 3 lõike 1 ja artikli 5 lõike 2 kohaselt määratud liikmesriikide ja Europoli ametiasutused, kui see on konkreetse juhtumi puhul vajalik, oma pädevuse raames ja põhjendatud kirjaliku või põhjendatud registreeritud elektroonilise taotluse esitamise järel paluda, et sõrmejälgede andmeid võrreldaks EURODACi keskandmebaasi salvestatud, artiklis 9 ja artikli 12 lõikes 2 osutatud andmetega, kui on piisavalt alust uskuda, et EURODACi keskandmebaasi salvestatud andmetega tutvumine aitab oluliselt kaasa terroriaktide ja muude raskete kuritegude vältimisele, avastamisele või uurimisele.

2. Lõikes 1 osutatud võrdlus tehakse otsuse nr […/…]JSK [ EURODACi õiguskaitset käsitlev otsus ] artiklis 4 osutatud kontrolliasutuse vahendusel, kes sõelub ja edastab määratud ametiasutuste taotlused riiklikule juurdepääsupunktile. Kontrolliasutus tagab, et otsusega nr [.../…]JSK [ EURODACi õiguskaitset käsitlev otsus ] kehtestatud tingimused taotlustele, mis käsitlevad sõrmejälgede võrdlemist EURODAC-süsteemi andmetega, oleksid täidetud. Kiireloomulisel erandjuhul võib kontrolliasutus vastu võtta põhjendatud kirjaliku või põhjendatud elektroonilise taotluse ja kontrollida alles tagantjärele, kas kõik juurdepääsutingimused, kaasa arvatud kiireloomulise erandjuhtumi esinemine, on täidetud. Tagantjärele kontrollimine tehakse pärast taotluse töötlemist tarbetu viivituseta.

3. Vastavalt otsusele nr [.../…]JSK [ EURODACi õiguskaitset käsitlev otsus ] EURODACist saadud kokkulangevusi ega andmeid ei tohi edastada ega teha kättesaadavaks kolmandatele riikidele, samuti mitte rahvusvahelistele organisatsioonidele ega eraõiguslikele üksustele, mis tegutsevad kas Euroopa Liidus või sellest väljaspool.

4. Ilma et see piiraks artikli 23 lõike 2 kohaldamist, ei salvestata kesksüsteemi käesoleva artikli alusel sinna edastatud sõrmejälgede andmeid, vaid need kustutatakse kohe pärast seda, kui võrdluse tulemused on edastatud.

ê 2725/2000/EÜ (kohandatud)

Artikkel 4

Kesküksus √ Süsteemi ülesehitus ja peamised põhimõtted ∏

1. Komisjoni raames luuakse kesküksus, mis vastutab liikmesriikide nimel artikli 1 lõike 2 punktis b nimetatud keskandmebaasi haldamise eest. Kesküksus varustatakse sõrmejälgede tuvastamise elektroonilise süsteemiga.

ò uus

1. EURODAC-süsteem koosneb:

a) sõrmejälgede andmete infotehnoloogilisest keskandmebaasist (kesksüsteem), mis jaguneb:

- kesküksuseks;

- varuserveriks;

b) kesksüsteemi ja liikmesriikide vahelisest sideinfrastruktuurist, mis on EURODAC-süsteemi andmetele ette nähtud krüpteeritud virtuaalne võrk (sideinfrastruktuur).

2. Igal liikmesriigil on üks riiklik juurdepääsupunkt.

ê 2725/2000/EÜ (kohandatud)

ð uus

2.3. Varjupaigataotlejate ning aArtiklitega 8 ja 11 7, 12 ja 15 hõlmatud isikute andmeid, mida töödeldakse kesküksuses ð kesksüsteemis ï, töötleb päritoluliikmesriik vastavalt käesolevas määruses sätestatud tingimustele √ ja üksteisest asjakohaste tehniliste vahenditega eraldatult ∏.

ê 2725/2000/EÜ artikli 1 lõike 2 kolmas lõik

ð uus

4. EurodacEURODAC-süsteemi reguleerivaid eeskirju kohaldatakse ka liikmesriikide toimingute suhtes alates andmete edastamisest kesküksusele ð kesksüsteemi ï kuni võrdlustulemuste kasutamiseni.

ê 2725/2000/EÜ artikli 4 lõike 1 teine lause

ð uus

5. Sõrmejälgede võtmise menetlus määratakse kindlaks ð ja seda kohaldatakse ï vastavalt asjaomase liikmesriigi siseriiklikule tavale ning ð Euroopa Liidu põhiõiguste hartas, inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis, ï Euroopa inimõiguste konventsioonis ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni lapse õiguste konventsioonis sätestatud kaitsemeetmetele.

ò uus

Artikkel 5

Korraldusasutuse teostatav operatiivjuhtimine

1. EURODAC-süsteemi operatiivjuhtimise eest vastutab Euroopa Liidu üldeelarvest rahastatav korraldusasutus. Korraldusasutus tagab koostöös liikmesriikidega, et kesksüsteemi jaoks kasutatakse alati parimat kättesaadavat tehnoloogiat, mille suhtes viiakse läbi tasuvusanalüüs.

2. Korraldusasutus vastutab samuti järgmiste sideinfrastruktuuriga seonduvate ülesannete eest:

a) järelevalve;

b) turvalisus;

c) liikmesriikide ja teenuseosutaja vaheliste suhete koordineerimine.

3. Komisjon vastutab kõigi muude sideinfrastruktuuriga seonduvate ülesannete, eelkõige järgmiste ülesannete täitmise eest:

a) eelarve täitmisega seotud ülesanded;

b) soetamine ja uuendamine;

c) lepinguküsimused.

4. Enne kui korraldusasutus asub oma ülesandeid täitma, vastutab komisjon kõigi käesoleva määrusega korraldusasutusele pandud ülesannete täitmise eest .

5. EURODAC-süsteemi operatiivjuhtimine hõlmab kõiki ülesandeid, mis on vajalikud EURODAC-süsteemi ööpäevaringseks toimimiseks kõigil nädalapäevadel kooskõlas käesoleva määrusega, eelkõige hooldust ja tehnilist arendustööd, mis on vajalik tagamaks, et süsteem töötab operatiivse kvaliteedi seisukohalt rahuldaval tasemel, eelkõige seoses kesksüsteemist päringu teostamiseks kuluva ajaga.

6. Ilma et see piiraks Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjade artikli 17 kohaldamist, kohaldab korraldusasutus asjakohaseid ametisaladuse hoidmise eeskirju või muid samaväärseid konfidentsiaalsuskohustusi kõigi oma töötajate suhtes, kes töötavad EURODAC-süsteemi andmetega. Nimetatud konfidentsiaalsuskohustust kohaldatakse ka pärast seda, kui kõnealused töötajad on oma ameti- või töökohalt lahkunud või kui nad on oma tegevuse lõpetanud.

7. Käesolevas määruses osutatud korraldusasutus on pädev toimima SIS II korraldusasutusena vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrusele (EÜ) nr 1987/2006 (mis käsitleb teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) loomist, toimimist ja kasutamist) ja VISi korraldusasutusena vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrusele (EÜ) nr 767/2008 (mis käsitleb viisainfosüsteemi (VIS) ja liikmesriikidevahelist teabevahetust lühiajaliste viisade kohta)

ê 2725/2000/EÜ (kohandatud)

ð uus

Artikkel 6 3

√ Statistika ∏

3. Kesküksus √ Korraldusasutus ∏ koostab igas kvartalis ð kuus ï oma √ kesksüsteemi ∏ töö kohta statistilise aruande, kus ð eelkõige ï esitatakse:

a) artikli 7 lõikes 1, artikli 12 lõikes 1 artikli 8 lõikes 1 ja artikli 11 lõikes 1 ja artikli 15 lõikes 1 nimetatud isikuid käsitlevate edastatud andmekogumite arv;

b) kokkulangevuste arv teises liikmesriigis varjupaigataotluse ð rahvusvahelise kaitse taotluse ï esitanud varjupaigataotlejate ð rahvusvahelise kaitse taotlejate ï osas;

c) kokkulangevuste arv artikli 8 lõikes 1 10 lõikes 1 nimetatud isikute osas, kes on hiljem esitanud ð rahvusvahelise kaitse taotluse ï varjupaigataotluse;

d) kokkulangevuste arv artikli 11 lõikes 1 13 lõikes 1 nimetatud isikute osas, kes olid enne esitanud ð rahvusvahelise kaitse taotluse ï varjupaigataotluse teises liikmesriigis;

e) niisuguste sõrmejälgede andmete arv, mida kesküksus ð kesksüsteem ï pidi päritoluliikmesriigilt päritoluliikmesriikidelt ð korduvalt ï paluma teistkordselt, sest esialgu esialgselt edastatud sõrmejälgiede andmeid ei olnud võimalik sõrmejälgedetuvastamise elektroonilise süsteemi abil võrrelda;

ò uus

f) andmekogumite arv, mille kohta on kooskõlas artikli 16 lõikega 1 tehtud märge;

g) kokkulangevuste arv artikli 16 lõikes 1 nimetatud isikute osas;

h) isikud, kelle puhul tuvastati kokkulangevusi vastavalt punktidele b, c, d ja g;

i) võrdluste arv, mida taotleti kooskõlas artikliga 3;

j) artikli 3 kohaldamisel saadud kokkulangevuste arv.

ê 2725/2000/EÜ

ð uus

Iga aasta lõpus koostatakse statistiline aruanne, mis võtab kokku Eurodac-süsteemi toimimise algusest saadik tehtud ð kõnealuse aasta ï statistilised ð kuuaruanded ï kvartaliaruanded ja kus esitatakse isikute arv, kelle osas tuvastati kokkulangevusi vastavalt punktidele b, c, ja d, ð g ja i ï .

Statistikas esitatakse andmed iga liikmesriigi kohta eraldi.

4. Artikli 23 lõike 2 kohaselt võib kesküksust kohustada täitma muid statistilisi ülesandeid kesküksuses töödeldavate andmete põhjal.

ê 2725/2000/EÜ (kohandatud)

ð uus

II PEATÜKK

√ RAHVUSVAHELISE KAITSE TAOTLEJAD ∏ VARJUPAIGATAOTLEJAD

Artikkel 7 4

Sõrmejälgede kogumine, edastamine ja võrdlemine

1. Iga liikmesriik võtab kohe kõikidelt vähemalt 14aastastelt varjupaigataotlejatelt ð rahvusvahelise kaitse taotlejatelt ï kõikide sõrmede sõrmejäljed ja ning ð võimalikult kiiresti ja hiljemalt 72 tunni jooksul pärast kõnealuse Dublini määruse artikli 20 lõikes 2 määratletud rahvusvahelise kaitse taotluse esitamist ï edastab viivitamata √ need koos ∏ artikli 5 lõike 1 9 punktides a–f b–g nimetatud andmedtega ð kesksüsteemi ï kesküksusele.

ò uus

? 72 tunnise tähtaja mittetäitmine ei vabasta liikmesriike sõrmejälgede võtmise ja kesksüsteemi edastamise kohustusest. Kui sõrmeotste seisukord ei võimalda võtta sõrmejälgi kvaliteediga, mis võimaldaks teostada käesoleva määruse artikli 19 kohast võrdlust, peab päritoluliikmesriik võtma taotlejalt uued sõrmejäljed ning saatma need uuesti võimalikult kiiresti ning hiljemalt 48 tunni jooksul pärast nende edukat uuesti võtmist ï .

2725/2000/EÜ

(2) Kesküksus, või juhul kui vastavad tehnilised tingimused on täidetud, pärituoluliikmesriik ise, salvestab artikli 5 lõikes 1 nimetatud andmed kohe keskandmebaasis.

ò uus

2. Juhul kui taotleja sõrmejälgi ei ole võimalik võtta taotleja tervise tagamiseks või rahvatervise kaitseks võetud meetmete tõttu, siis peavad liikmesriigid erandina lõikest 1 võtma taotleja sõrmejäljed ja edastama need võimalikult kiiresti ja hiljemalt 48 tunni jooksul pärast seda, kui kõnealused põhjused enam ei kehti.

ê 2725/2000/EÜ (kohandatud)

ð uus

3. Kesküksus võrdleb liikmesriikide Liikmesriigi edastatud artikli 5 lõike 1 9 punktis b a kirjeldatud sõrmejälgiede andmeid √ , välja arvatud vastavalt artikli 8 punktile b edastatud andmeid, ∏ võrreldakse ð automaatselt ï teiste liikmesriikide edastatud ja ð kesksüsteemis ï keskandmebaasis juba talletatud sõrmejälgede andmetega.

4. Liikmesriigi nõudmisel tagab ð kesksüsteem ï kesküksus, et lõikes 3 nimetatud võrdlemine hõlmaks lisaks teistest liikmesriikidest saadud andmetele ka selle liikmesriigi varem edastatud sõrmejälgiede andmeid.

5. Kesküksus ð Kesksüsteem ï edastab viivitamata ð automaatselt ï päritoluliikmesriigile teate kokkulangevuse või negatiivsete võrdlustulemuste kohta. Kokkulangevuse korral edastab kesküksus ð kesksüsteem ï kõikide kokkulangevate andmekogumite kohta artikli 5 lõikes 1 9 punktides a–f ð g ï nimetatud andmed ð koos artikli 16 lõikes 1 osutatud märkega ï. kuid artikli 5 lõike 1 punktis b nimetatud andmete puhul tehakse seda üksnes siis, kui need on kokkulangevuse aluseks.

Võrdlustulemuse võib edastada otse päritoluliikmesriigile, kui vastavad tehnilised tingimused on täidetud.

7. Rakenduseeskirjad, milles sätestatakse lõigete 1-6 kohaldamiseks vajalik kord, võetakse vastu artikli 22 lõikes 1 sätestatud korras.

ò uus

Artikkel 8

Teave andmesubjekti staatuse kohta

Kesksüsteemi saadetakse järgmine teave, et selles saaks salvestada vastavalt artiklile 10, võimaldamaks artikli 7 lõikega 5 ettenähtud edastamist:

a) Kui rahvusvahelise kaitse taotleja või muu Dublini määruse artikli 18 lõike 1 punktis d osutatud isik saabub taotluse läbivaatamise eest vastutavasse liikmesriiki Dublini määruse artiklis 24 osutatud, isiku tagasivõtmise palve rahuldamiseks tehtud otsuse kohase üleandmise tulemusena, ajakohastab vastutav liikmesriik kooskõlas artikliga 9 salvestatud asjaomast isikut käsitlevat andmekogumit, lisades sinna tema saabumiskuupäeva.

b) Kui rahvusvahelise kaitse taotleja saabub taotluse läbivaatamise eest vastutavasse liikmesriiki Dublini määruse artiklis 22 osutatud, isiku vastuvõtmise palve rahuldamiseks tehtud otsuse kohase üleandmise tulemusena, saadab vastutav liikmesriik vastavalt artiklile 9 asjaomast isikut käsitleva andmekogumi ning lisab sinna tema saabumiskuupäeva.

c) Niipea kui päritoluliikmesriik suudab tõendada, et asjaomane isik, kelle andmed salvestati vastavalt artiklile 9 EURODAC-süsteemi, on liikmesriikide territooriumilt lahkunud, ajakohastab ta kooskõlas artikliga 9 asjaomast isikut käsitlevat andmekogumit, lisades sinna isiku territooriumilt lahkumise kuupäeva, et lihtsustada Dublini määruse artikli 19 lõike 2 ja artikli 20 lõike 5 kohaldamist.

d) Niipea kui päritoluliikmesriik saab tagada, et asjaomane isik, kelle andmed salvestati vastavalt artiklile 9 EURODAC-süsteemi, on liikmesriikide territooriumilt lahkunud kooskõlas tagasisaatmisotsuse või väljasaatmiskorraldusega, mille päritoluliikmesriik tegi pärast taotluse tagasivõtmist või tagasilükkamist vastavalt Dublini määruse artikli 19 lõikele 3, ajakohastab päritoluliikmesriik kooskõlas artikliga 9 salvestatud asjaomast isikut käsitlevat andmekogumit, lisades sinna isiku territooriumilt väljasaatmise või lahkumise kuupäeva.

e) Liikmesriik, kes vastavalt Dublini määruse artikli 17 lõikele 1 võtab vastutuse, ajakohastab kooskõlas artikliga 9 salvestatud asjaomast taotlejat käsitlevat andmekogumit, lisades sinna kuupäeva, millal tehti otsus taotluse läbivaatamise kohta.

ê 2725/2000/EÜ (kohandatud)

ð uus

Artikkel 9 5

Andmete salvestamine

1. Keskandmebaasis ð Kesksüsteemis ï salvestatakse üksnes järgmised andmed:

ab) sõrmejäljedgede andmed;

ba) päritoluliikmesriik, varjupaigataotluse ð rahvusvahelise kaitse taotluse ï esitamise koht ja kuupäev; ð artikli 8 punktis b osutatud juhtudel mõeldakse taotluse esitamise kuupäeva all kuupäeva, mille sisestas taotluse üle andnud liikmesriik; ï

c) sugu;

d) viitenumber, mida kasutab päritoluliikmesriik;

e) sõrmejälgede võtmise kuupäev;

f) sõrmejälgede andmete kesküksusele ð kesksüsteemi ï edastamise kuupäev;

g) andmete keskandmebaasi sisestamise kuupäev;

ò uus

g) operaatori kasutajatunnus;

ê 2725/2000/EÜ

ð uus

h) edastatud andmete vastuvõtjat (vastuvõtjaid) ning edastamise kuupäeva (kuupäevi) käsitlevad andmed.

h) vajadusel vastavalt artikli 8 punktile a või b asjaomase isiku õnnestunud üleandmise järgne saabumiskuupäev;

i) vajadusel vastavalt artikli 8 punktile c asjaomase isiku liikmesriikide territooriumilt lahkumise kuupäev;

j) vajadusel vastavalt artikli 8 punktile d asjaomase isiku liikmesriikide territooriumilt lahkumise või väljasaatmise kuupäev;

k) vajadusel vastavalt artikli 8 punktile e taotluse läbivaatamise otsuse tegemisekuupäev.

2. Kui andmed on keskandmebaasis salvestatud, hävitab kesküksus asjaomased andmeedastusvahendid, kui päritoluliikmesriik ei nõua nende tagastamist.

Artikkel 10 6

Andmete säilitamine

Kõiki artiklis 5 lõikes 1 9 nimetatud andmekogumeid säilitatakse keskandmebaasis ð kesksüsteemis ï kümne aasta jooksul pärast sõrmejälgede võtmist.

Selle aja möödudes kustutab kesküksus ð kesksüsteem ï automaatselt keskandmebaasis ð kesksüsteemis ï olevad andmed.

Artikkel 11 7

Andmete varasem kustutamine

1. Andmed isiku kohta, kes on saanud liikmesriigi kodakondsuse enne artiklis 6 10 nimetatud tähtaja lõppu, kustutatakse keskandmebaasist ð kesksüsteemist ï vastavalt artikli 15 lõikele 3 22 lõikele 4 niipea, kui päritoluliikmesriik saab teada, et kõnealune isik on saanud kodakondsuse.

ò uus

2. Kesksüsteem teavitab kõiki päritoluliikmesriike sellest, et mõni teine päritoluliikmesriik, kelle otsing on leidnud kokkulangevuse nende poolt artikli 7 lõikes 1 või artikli 12 lõikes 1 osutatud isikutega seoses edastatud andmetega, on kustutanud andmed lõikes 1 esitatud põhjusel .

ê 2725/2000/EÜ (kohandatud)

ð uus

III PEATÜKK

VÄLISPIIRI EBASEADUSLIKUL ÜLETAMISEL KINNI PEETUD √ KOLMANDATE RIIKIDE KODANIKUD VÕI KODAKONDSUSETA ISIKUD ∏ VÄLISMAALASED

Artikkel 12 8

Sõrmejälgede andmete kogumine ja edastamine

1. Iga liikmesriik võtab vastavalt Euroopa inimõiguste konventsioonis ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni lapse õiguste konventsioonis sätestatud kaitsemeetmetele viivitamata kõikide sõrmede sõrmejäljed kõikidelt vähemalt 14aastastelt kolmandatest riikidest pärit saabunud √ kolmandate riikide kodanikelt või kodakondsuseta isikutelt ∏ välismaalastelt, kelle pädevad kontrolliasutused on kinni pidanud seoses kõnealuse liikmesriigi maismaa-, mere- või õhupiiri ebaseadusliku ületamisega ja keda ei ole tagasi saadetud ð või kes asuvad füüsiliselt liikmesriikide territooriumil ning keda ei ole kogu kinnipidamise ja tagasisaatmise otsuse alusel väljasaatmise vahelise ajavahemiku vältel hoitud vahi all, vangistuses või kes ei ole olnud eeluurimise all. ï

2. Asjaomane liikmesriik edastab viivitamata ð võimalikult kiiresti ja hiljemalt 72 tunni jooksul pärast kinnipidamise kuupäeva ï kesküksusele ð kesksüsteemi ï iga lõikes 1 nimetatud välismaalase √ kolmandate riikide kodaniku või kodakondsuseta isiku ∏ kohta, keda ei ole tagasi saadetud, järgmised andmed:

ab) sõrmejäljedgede andmed;

ba) päritoluliikmesriik, kinnipidamise koht ja kuupäev;

c) sugu;

d) viitenumber, mida kasutab päritoluliikmesriik;

e) sõrmejälgede võtmise kuupäev;

f) sõrmejälgede andmete kesküksusele ð kesksüsteemi ï edastamise kuupäev;

ò uus

g) operaatori kasutajatunnus.

3. Erandina lõikest 2 tuleb lõikes 2 nimetatud andmed, mis on seotud isikutega, kes on kinni peetud eespool lõikes 1 kirjeldatud viisil, ning, kes viibivad füüsiliselt liikmesriikide territooriumil, kuid keda hoitakse pärast nende kinnipidamist vahi all, vangistuses või eeluurimise all kauem kui 72 tundi, edastada enne vahi alt, vangistusest või eeluurimise alt vabanemist.

4. Lõikes 2 nimetatud 72 tunnise tähtaja mittetäitmine ei vabasta liikmesriike sõrmejälgede võtmise ja kesksüsteemi edastamise kohustusest. Kui sõrmeotste seisukord ei võimalda võtta sõrmejälgi kvaliteediga, mis võimaldaks teostada käesoleva määruse artikli 19 kohast võrdlust, peab päritoluliikmesriik sellise isiku sõrmejäljed uuesti võtma ja saatma need uuesti võimalikult kiiresti ning hiljemalt 48 tunni jooksul pärast nende edukat uuesti võtmist.

5. Juhul kui sellise isiku sõrmejälgi ei ole võimalik võtta isiku tervise tagamiseks või rahvatervise kaitseks võetud meetmete tõttu, siis peab asjaomane liikmesriik erandina lõikest 1 võtma sellise isiku sõrmejäljed ja edastama need lõikes 2 nimetatud tähtaja jooksul pärast seda, kui kõnealused põhjused on ära langenud.

ê 2725/2000/EÜ (kohandatud)

ð uus

Artikkel 13 9

Andmete salvestamine

1. Artikli 5 lõike 1 punktis g ja artikli 8 12 lõikes 2 nimetatud andmed salvestatakse ð kesksüsteemis ï keskandmebaasis.

Ilma et see piiraks artikli 3 lõike 3 6 ð ja artikli 3 ï kohaldamist, salvestatakse artikli 12 lõike 2 8 lõike 2 kohaselt keskandmebaasile ð kesksüsteemi ï edastatud andmed üksnes selleks, et neid võrrelda edaspidi kesküksusele ð kesksüsteemi ï edastatavate varjupaigataotlejate ð rahvusvahelise kaitse taotlejate ï andmetega.

Kesküksus ð Kesksüsteem ï ei võrdle artikli 8 lõike 2 12 lõike 2 kohaselt edastatud andmeid keskandmebaasis ð kesksüsteemis ï eelnevalt salvestatud andmetega ega artikli 8 lõike 2 12 lõike 2 kohaselt edaspidi kesküksusele ð kesksüsteemi ï edastatavate andmetega.

2. Kohaldatakse artikli 4 lõikega 1, artikli 4 lõike 3 teise lausega ja artikli 5 lõikega 2 ettenähtud menetlust, samuti artikli 4 lõikega 7 ettenähtud sätteid. Edaspidi kesküksusele ð kesksüsteemi ï edastatavate varjupaigataotlejaid ð rahvusvahelise kaitse taotlejaid ï käsitlevate andmete ja lõikes 1 nimetatud andmete võrdlemisel kohaldatakse artikli 4 lõigetes 3, 5 ja 6 7 lõigetes 3 ja 5 ning artikli 19 lõikes 4 sätestatud korda.

Artikkel 14 10

Andmete säilitamine

1. Kõiki artikli 8 lõikes 1 12 lõikes 1 nimetatud välismaalasi √ kolmandate riikide kodanikke või kodakondsuseta isikuid ∏ käsitlevaid andmekogumeid säilitatakse keskandmebaasis ð kesksüsteemis ï kahe ð ühe ï aasta jooksul pärast √ kolmandate riikide kodanikult või kodakondsuseta isikult ∏ sõrmejälgede võtmise kuupäeva. Selle aja möödudes kustutab kesküksus ð kesksüsteem ï automaatselt keskandmebaasis ð kesksüsteemis ï olevad andmed.

2. Artikli 8 lõikes 1 12 lõikes 1 nimetatud andmed välismaalase √ kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku ∏ kohta kustutatakse keskandmebaasist ð kesksüsteemist ï vastavalt artikli 15 lõikele 3 22 lõikele 3 √ niipea kui ∏ päritoluliikmesriik saab enne lõikes 1 nimetatud kahe ? ühe ⎪ aasta möödumist teada ühe järgmistest asjaoludest:

a) välismaalasele √ kolmanda riigi kodanikule või kodakondsuseta isikule ∏ on välja antud elamisluba;

b) välismaalane √ kolmanda riigi kodanik või kodakondsuseta isik ∏ on liikmesriikide territooriumilt lahkunud;

c) välismaalane √ kolmandate riikide kodanik või kodakondsuseta isik ∏ on saanud ühe liikmesriigi kodakondsuse.

ò uus

3. Kesksüsteem teavitab kõiki päritoluliikmesriike sellest, et mõni teine päritoluliikmesriik, kelle otsing on leidnud kokkulangevuse nende poolt artikli 12 lõikes 1 osutatud isikutega seoses edastatud andmetega, on kustutanud andmed lõike 2 punktides a või b esitatud põhjustel.

4. Kesksüsteem teavitab kõiki päritoluliikmesriike sellest, et mõni teine päritoluliikmesriik, kelle otsing on leidnud kokkulangevuse nende poolt artikli 7 lõikes 1 või artikli 12 lõikes 1 osutatud isikutega seoses edastatud andmetega, on kustutanud andmed lõike 2 punktis c esitatud põhjusel.

ê 2725/2000/EÜ (kohandatud)

ð uus

IV PEATÜKK

LIIKMESRIIGIS EBASEADUSLIKULT VIIBIVAD √ KOLMANDATE RIIKIDE KODANIKUD VÕI KODAKONDSUSETA ISIKUD ∏ VÄLISMAALASED

Artikkel 15 11

Sõrmejälgede andmete võrdlemine

1. Iga liikmesriik võib edastada kesküksusele ð kesksüsteemi ï oma viitenumbriga varustatud andmed sõrmejälgede kohta, mida liikmesriik võib olla võtnud ebaseaduslikult liikmesriigis viibimiselt tabatud vähemalt 14aastastelt √ kolmandate riikide kodanikelt või kodakondsuseta isikutelt ∏ välismaalastelt, et kontrollida, kas nad on varem esitanud varjupaigataotluse ð rahvusvahelise kaitse taotluse ï teises liikmesriigis.

Üldjuhul on põhjust kontrollida, kas välismaalane √ kolmanda riigi kodanik või kodakondsuseta isik ∏ on esitanud varem teises liikmesriigis ð rahvusvahelise kaitse taotluse ï varjupaigataotluse, kui:

a) välismaalane √ kolmanda riigi kodanik või kodakondsuseta isik ∏ väidab kinnitab, et ta on esitanud ð rahvusvahelise kaitse taotluse ï varjupaigataotluse, kuid ei nimeta, millises liikmesriigis ta selle esitas;

b) välismaalane √ kolmanda riigi kodanik või kodakondsuseta isik ∏ ei taotle ð rahvusvahelist kaitset ï varjupaika, kuid on päritoluriiki tagasisaatmise vastu, väites et ta on seal hädaohus, või

c) välismaalane √ kolmanda riigi kodanik või kodakondsuseta isik ∏ püüab muul viisil takistada enda maalt väljasaatmist, keeldudes abist koostööst oma isiku tuvastamisel, eelkõige nii, et ei esita isikut tõendavaid dokumente või esitab võltsitud dokumendid.

2. Kui liikmesriigid osalevad lõikes 1 nimetatud menetluses, edastavad nad kesküksusele ð kesksüsteemi ï lõikes 1 nimetatud välismaalaste √ kolmandate riikide kodanike või kodakondsuseta isikute ∏ sõrmejäljedgede andmed kõikide või vähemalt nimetissõrmede kohta, ja kui need puuduvad, siis kõikide teiste sõrmede kohta.

3. Lõikes 1 nimetatud välismaalase √ kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku ∏ sõrmejäljedgede andmed edastatakse kesküksusele ð kesksüsteemi ï üksnes selleks, et neid võrrelda teiste liikmesriikide edastatud ja keskandmebaasis ð kesksüsteemis ï juba salvestatud varjupaigataotlejate ð rahvusvahelise kaitse taotlejate ï sõrmejälgede andmetega.

Sellise välismaalase √ kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku ∏ sõrmejälgiede andmeid ei salvestata keskandmebaasis ð kesksüsteemis ï ega võrrelda artikli 8 12 lõike 2 kohaselt kesküksusele ð kesksüsteemi ï edastatavate andmetega.

4. Käesoleva artikli kohaselt edastatavate sõrmejälgede andmete ja kesküksuses ð kesksüsteemis ï juba salvestatud teiste liikmesriikide edastatud varjupaigataotlejate ð rahvusvahelise kaitse taotlejate ï sõrmejälgede andmete võrdlemisel kohaldatakse artikli 4 lõigetes 3, 5 ja 6 7 lõigetes 3 ja 5 sätestatud korda, samuti artikli 5 lõikega 7 ettenähtud sätteid.

5. Kui võrdlustulemused on päritoluliikmesriigile edastatud, peab kesküksus viivitamata:

a) kustutama talle lõike 1 kohaselt edastatud sõrmejäljed ja muud andmed; ning

b) hävitama vahendid, mida liikmesriik kasutas kesküksusele andmete edastamiseks, kui päritoluliikmesriik ei nõua nende tagastamist.

V PEATÜKK

PAGULASEKS TUNNISTATUD ISIKUD √ RAHVUSVAHELISE KAITSE ALLA VÕETUD ISIKUD ∏

Artikkel 12

Andmete blokeerimine

1. Vastavalt artikli 4 lõikele 2 keskandmebaasis salvestatud varjupaigataotlejat käsitlevad andmed blokeeritakse, kui see isik on liikmesriigis pagulaseks tunnistatud ja pagulasena maale lubatud. Andmete blokeerimise korraldab kesküksus vastavalt päritoluliikmesriigi juhistele.

Kuni lõikes 2 sätestatud otsust ei ole tehtud, ei edastata kokkulangevusi nende isikute kohta, kes on liikmesriigis pagulaseks tunnistatud ja pagulasena maale lubatud. Kesküksus tagastab negatiivsest tulemuse taotlejaliikmesriigile.

2. Viis aastat pärast Eurodac-süsteemi toimimise algust võetakse kesküksuse koostatud usaldusväärsete statistika põhjal, mis käsitleb isikuid, kes on mõnes liikmesriigis esitanud varjupaigataotluse pärast seda, kui nad on teises liikmesriigis pagulaseks tunnistatud ja pagulasena maale lubatud, ja kooskõlas asutamislepingu sätetega vastu otsus, kas andmeid nende isikute kohta, kes on mõnes liikmesriigis pagulaseks tunnistatud ja pagulasena maale lubatud:

a) peaks säilitama vastavalt artiklile 6, et võimaldada artikli 4 lõikega 3 ettenähtud võrdlemist; või

b) tuleks need enne tähtaja lõppu kustutada, kui isik on pagulaseks tunnistatud ja pagulasena maale lubatud.

3. Lõike 2 punktis a nimetatud juhul vabastatakse vastavalt lõikele 1 blokeeritud andmed ja lõikes 1 nimetatud korda enam ei kohaldata.

4. Lõike 2 punktis b osutatud juhul:

a) lõike 1 kohaselt blokeeritud andmed kustutatakse kesküksusest viivitamata; ning

b) andmed, mis käsitlevad isikuid, kes on hiljem pagulaseks tunnistatud ja pagulasena maale lubatud, kustutatakse vastavalt artikli 15 lõikele 3 niipea, kui päritoluliikmesriik saab teada, et kõnealune isik on liikmesriigis pagulaseks tunnistatud ja pagulasena maale lubatud.

5. Rakenduseeskirjad, mis käsitlevad lõikes 1 nimetatud andmete blokeerimise korda ja lõikes 2 nimetatud statistika koostamist, võetakse vastu artikli 22 lõikes 1 sätestatud korras.

ò uus

Artikkel 16

Andmete märkimine

1. Päritoluliikmesriik, kes on võtnud rahvusvahelise kaitse alla rahvusvahelise kaitse taotleja, kelle andmed olid artikli 9 kohaselt eelnevalt kesksüsteemi salvestatud, teeb asjaomaste andmete kohta märke kooskõlas nõuetega, mille korraldusasutus on kesksüsteemiga toimuva elektroonilise teabevahetuse jaoks kehtestanud. Kõnealust märget säilitatakse kesksüsteemis vastavalt artiklile 10, et võimaldada artikli 7 lõikega 5 ettenähtud edastamist.

2. Päritoluliikmesriik eemaldab kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku andmete kohta eelnevalt kooskõlas lõikega 1 tehtud märke, kui tema staatus on nõukogu direktiivi 2004/83/EÜ artikli 14 või 19 alusel tühistatud, lõpetatud või selle uuendamisest on keeldutud.

ê 2725/2000/EÜ (kohandatud)

ð uus

VI PEATÜKK

ANDMETE KASUTAMINE, ANDMEKAITSE JA VASTUTUS

Artikkel 17 13

Vastutus andmete kasutamise eest

1. Päritoluliikmesriik kannab hoolt, et:

a) sõrmejälgi võetakse seaduslikul viisil;

b) sõrmejäljedgede andmed ja muud artiklis 9 5 lõikes 1, artikli 12 lõikes 2 8 lõikes 2 ja artikli 11 lõikes 2 15 lõikes 2 nimetatud andmed edastatakse ð kesksüsteemi ï kesküksusele seaduslikul viisil;

c) kesküksusele ð kesksüsteemi ï edastamise ajal on andmed täpsed ja ajakohased;

d) andmeid salvestatakse, säilitatakse ja parandatakse keskandmebaasis ð kesksüsteemis ï ning kustutatakse sealt seaduslikul viisil, ilma et see piiraks komisjoni ð korraldusasutuse ï vastutust;

e) keskasutuse ð kesksüsteemi ï poolt edastatud sõrmejälgede andmete võrdlustulemusi kasutatakse seaduslikul viisil.

2. Päritoluliikmesriik tagab vastavalt artiklile 12 artiklile 14 nimetatud andmete kaitse turvalisuse enne kesküksusele ð kesksüsteemi ï edastamist ja edastamise ajal, samuti nende andmete kaitse turvalisuse, mille ta saab ð kesksüsteemist ï kesküksuselt.

3. Päritoluliikmesriik vastutab andmete lõpliku identifitseerimise eest vastavalt artikli 19 lõikele 4 4 lõikele 6.

4. Komisjon ð Korraldusasutus ï tagab, et kesküksus ð kesksüsteem ï tegutseb käesoleva määruse ja selle rakenduseeskirjade sätete kohaselt. Komisjon ð Korraldusasutus ï teeb eelkõige järgmist:

a) võtab vastu meetmeid, mis tagavad, et kesküksuses ð kesksüsteemiga ï töötavad isikud kasutaksid keskandmebaasis √ selles ∏ salvestatud andmeid üksnes Eurodac EURODAC-süsteemi eesmärgi kohaselt, mis on sätestatud artiklis 1;

b) tagab, et kesküksuses töötavad isikud täidavad kõik käesoleva määruse kohaselt liikmesriikidelt saadud taotlused, mis käsitlevad nende vastutuse alla kuuluvate andmete salvestamist, võrdlemist, parandamist ja kustutamist;

b) c) võtab kõik vajalikud meetmed, et tagada kesküksuse ð kesksüsteemi ï turvalisus vastavalt artiklile 21 14;

c) d) tagab, et ð kesksüsteemile ï keskandmebaasis salvestatud andmetele oleks juurdepääs ainult kesküksuses ð kesksüsteemiga ï töötama volitatud isikutel, ilma et see piiraks artikli 20 kohaldamist või asutamislepingu artikli 286 lõike 2 alusel moodustatava sõltumatu kontrollorgani volitusi √ Euroopa andmekaitseinspektori pädevust ∏ .

Komisjon ð Kontrolliasutus ï teatab Euroopa Parlamendile ja nõukogule kõikidest esimese lõigu kohaselt võetavatest meetmetest.

ê 407/2002/EÜ artikkel 2 (kohandatud)

ð uus

Artikkel 182

Andmete edastamine

1. Sõrmejälgi töödeldakse digitaalselt ning need edastatakse I lisas osutatud kujul vormingus. Kui see on kesküksuse ð kesksüsteemi ï tõhusaks toimimiseks vajalik, kehtestab √ korraldusasutus ∏ kesküksus tehnilised nõuded kõnealuses vormingus andmete edastamiseks liikmesriikide ja kesküksuse ð kesksüsteemi ï vahel. Kesküksus √ Korraldusasutus ∏ tagab, et liikmesriikide edastatud sõrmejälgiede andmeid on võimalik võrrelda sõrmejälgede tuvastamise elektroonilise süsteemi abil.

2. Liikmesriigid peaksid √ peavad ∏ Eurodaci määruse artikli 5 9 lõikes 1, artikli 12 lõikes 2 ja artikli 15 lõikes 2 nimetatud andmed esitama elektrooniliselt. ? Artikli 9 lõikes 1 ja artikli 12 lõikes 2 osutatud andmed salvestatakse automaatselt kesksüsteemi. ï Kui see on kesküksuse ð kesksüsteemi ï tõhusaks toimimiseks vajalik, kehtestab kesküksus √ korraldusasutus ∏ tehnilised nõuded, tagamaks, et andmeid on võimalik nõuetekohaselt võimalik liikmesriikide ja kesküksuse ð kesksüsteemi ï vahel elektrooniliselt edastada. Andmeid tuleks lubada paberkandjal, II lisas esitatud vormi kasutades, või muul andmekandjal (disketid, CD-ROM või muud tulevikus välja arendatavad ja üldkasutatavad andmekandjad) esitada üksnes pikaajaliste tehniliste probleemide korral.

3. Eurodaci määruse aArtikli 9 5 lõike 1 punktis d, artikli 12 lõike 2 punktis d ja artikli 15 lõikes 1 osutatud viitenumbri abil on võimalik andmed üheselt siduda konkreetse isiku ning andmeid edastava liikmesriigiga. Lisaks võimaldab see tuvastada, kas nimetatud andmed seonduvad varjupaigataotleja või Eurodaci määruse artiklites 8 või 11 artiklis 7, 12 või 15 nimetatud isikuga.

4. Viitenumber algab identifitseerimistähe või -tähtedega, mille alusel tehakse vastavalt I lisas viidatud normile kindlaks andmed edastanud liikmesriik. Identifitseerimistähele või -tähtedele järgneb isiku kategooria tähis. „1” tähistab varjupaigataotlejate √ artikli 7 lõikes 1 nimetatud isikute ∏ andmeid, „2” Eurodaci määruse artiklis 8 artikli 12 lõikes 1 nimetatud isikute andmeid ning „3” Eurodaci määruse artiklis 11 artikli 15 lõikes 1 nimetatud isikute andmeid.

5. Kesküksus √ Korraldusasutus ∏ kehtestab tehnilised protseduurid, mille abil liikmesriigid tagavad üheste andmete jõudmise ð kesksüsteemi ï kesküksusesse.

64. Kesküksus ð Kesksüsteem ï kinnitab nii kiiresti kui võimalik andmete kättesaamist. Selleks kehtestab kesküksus √ korraldusasutus ∏ vajalikud tehnilised nõuded, tagamaks, et liikmesriik saab taotluse korral kättesaamistõendi.

Artikkel 193

Võrdlemine ja tulemuste edastamine

1. Liikmesriigid tagavad sõrmejälgede andmete edastamise nõuetekohase kvaliteediga, mis võimaldab nende võrdlemist sõrmejälgede tuvastamise elektroonilise süsteemi abil. Kui see on kesküksuse ð kesksüsteemi ï võrdlustulemuste ülima täpsuse tagamiseks vajalik, määratleb kesküksus ð korraldusasutus ï edastatavate sõrmejälgede andmete kvaliteedinõuded. Kesküksus ð Kesksüsteem ï kontrollib edastatud sõrmejälgede andmete kvaliteeti niipea kui võimalik. Kui sõrmejälgiede andmeid ei ole võimalik sõrmejälgede tuvastamise elektroonilise süsteemi abil võrrelda, taotleb ð teavitab ï kesküksus ð kesksüsteem ï niipea kui võimalik liikmesriigiltki. ? Asjaomane liikmesriik ï edastab nõuetekohase kvaliteediga sõrmejälgiede andmed, ð kasutades selleks sama viitenumbrit, kui varem edastatud sõrmejälgede andmete puhul ï edastamist.

2. Kesküksus ð Kesksüsteem ï teostab korraldab võrdlusi taotluste saabumise järjekorras. Igale taotlusele tuleb vastata 24 tunni jooksul. Elektrooniliselt edastatavate andmete puhul võivad lLiikmesriigid võivad siseriiklikest seadustest tulenevatel põhjustel nõuda eriti kiireloomulisi võrdlusi, mis tehakse ühe tunni jooksul. Kui nimetatud tähtaegu ei ole võimalik kesküksusest ð korraldusasutusest ï sõltumatutel põhjustel järgida, töötleb kesküksus ð kesksüsteem ï taotlust eelisjärjekorras niipea, kui eespool nimetatud põhjusi enam ei ole. Sellistel juhtudel kehtestab kesküksus ð korraldusasutus ï taotluste √ eelisjärjekorras ∏ käsitlemise tagamise kriteeriumid, kui see on vajalik kesküksuse ð kesksüsteemi ï tõhusaks toimimiseks.

3. Kui see on vajalik kesküksuse ð kesksüsteemi ï tõhusaks toimimiseks, kehtestab kesküksus ð korraldusasutus ï saadud andmete töötlemise ning võrdlustulemuse edastamise menetluskorra.

ê 2725/2000/EÜ artikli 4 lõige 6 (kohandatud)

ð uus

4. Päritoluliikmesriik kontrollib võrdlustulemusi viivitamata. Päritoluliikmesriik korraldab teostab lõpliku identifitseerimise koostöös asjaomaste liikmesriikidega vastavalt Dublini konventsiooni √ määruse ∏ artiklile 32 15 ð ja otsusele nr [.../…]JSK [ EURODAC-süsteemi õiguskaitset käsitlev otsus ] ï .

Kesküksuselt ð Kesksüsteemilt ï saadud andmed, mis on seotud muude ebausaldatavaks osutunud andmetega, tuleb kustutada või hävitada niipea, kui kõnealuste andmete ebausaldatavus on kindlaks tehtud.

ò uus

5. Kui lõike 4 kohane lõplik identifitseerimine näitab, et kesksüsteemilt saadud võrdlustulemus on ebatäpne, teatavad liikmesriigid sellest asjaolust komisjonile ja korraldusasutusele.

ê 407/2002/EÜ (kohandatud)

ð uus

Artikkel 204

Liikmesriikide ja kesküksuse ð kesksüsteemi ï vaheline teabevahetus

Liikmesriikide poolt kesküksusele ð kesksüsteemi ï ja vastupidi edastatavate andmete osas edastamiseks kasutatakse IDA üldteenuseid, millele on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 1999. aasta otsuses nr 1719/1999/EÜ haldusasutustevahelise elektroonilise andmevahetuse (IDA) üleeuroopalisi võrke käsitlevate suuniste, sealhulgas ühist huvi pakkuvate projektide piiritlemise kohta ð EURODAC-süsteemi sideinfrastruktuuri ï. Kui see on kesküksuse ð kesksüsteemi ï tõhusaks toimimiseks vajalik, kehtestab kesküksus √ korraldusasutus ∏ IDA üldteenuste ð sideinfrastruktuuri ï kasutamiseks vajalikud tehnilised protseduurid.

ê 2725/2000/EÜ

Artikkel 14

Turvalisus

1. Päritoluliikmesriik võtab vajalikke meetmeid, et:

a) hoida ära kõikide kõrvaliste isikute pääs isikuandmete töötluseks kasutatavatesse riiklikesse rajatistesse, kus liikmesriik tegeleb Eurodac-süsteemi eesmärgile vastavate toimingutega (sissepääsu kontroll);

b) hoida ära, et Eurodaci andmeid või andmekandjaid võiksid lugeda, kopeerida, muuta või kustutada isikud, kellel puudub selleks luba (andmekandjate kontroll);

c) tagada, et oleks võimalik kontrollida ja tagantjärele kindlaks määrata, missugused andmed on Eurodac-süsteemi salvestatud, millal ja kes seda on teinud (andmesalvestuse kontroll);

d) hoida ära andmete loata salvestamine Eurodac-süsteemi ja Eurodac-süsteemi salvestatud andmete mis tahes loata muutmine või kustutamine (andmesisestuse kontroll);

e) tagada, et Eurodaci kasutamisel on volitatud isikutel juurdepääs üksnes nende pädevusse kuuluvatele andmetele (juurdepääsu kontroll);

f) tagada, et oleks võimalik kontrollida ja kindlaks määrata, millistele asutustele võib Eurodac-süsteemi salvestatud andmeid edastada andmeedastusseadmetega (andmeedastuse kontroll);

g) hoida ära, et isikuandmeid võidaks ilma loata lugeda, kopeerida, muuta või kustutada andmete keskandmebaasi või keskandmebaasist edastamise ning andmekandjate kesküksusesse või kesküksusest vedamise ajal (veokontroll).

2. Kesküksuse tegevuse osas vastutab komisjon lõikes 1 nimetatud meetmete kohaldamise eest.

ò uus

Artikkel 21

Andmete turvalisus

1. Päritoluliikmesriik tagab andmete turvalisuse enne nende edastamist kesksüsteemi ning edastamise ajal. Iga liikmesriik tagab kesksüsteemist saadud andmete turvalisuse.

2. Iga liikmesriik võtab seoses oma riikliku süsteemiga vastu vajalikud meetmed, sealhulgas turvakava, et:

a) füüsiliselt kaitsta andmeid, sealhulgas koostades situatsiooniplaanid elutähtsa infrastruktuuri kaitseks;

b) hoida ära loata isikute juurdepääs ametiasutuse ruumidesse, kus liikmesriik teostab EURODAC-süsteemi eesmärkidega seotud toiminguid (sissepääsukontroll);

c) hoida ära andmekandjate lugemine, kopeerimine, muutmine või kõrvaldamine vastava loata isikute poolt (andmekandjate kontroll);

d) hoida ära andmete sisestamine ja säilitatavate isikuandmetega tutvumine, nende muutmine või kustutamine ilma vastava loata (säilitamise kontroll);

e) hoida ära andmete volitamata töötlemine EURODAC-süsteemis ja EURODAC-süsteemis töödeldavate andmete mis tahes volitamata muutmine või kustutamine (andmesisestuse kontroll);

f) tagada, et EURODAC-süsteemi kasutamiseks volitatud isikutel oleks juurdepääs üksnes nende pädevusse kuuluvatele andmetele, kasutades eranditult individuaalseid ja kordumatuid kasutajatunnuseid ning konfidentsiaalseid juurdepääsuviise (andmetele juurdepääsu kontroll);

g) tagada, et kõik EURODAC-süsteemile juurdepääsu õigusega asutused loovad isikute jaoks, kellel on õigus andmetele juurde pääseda, andmeid sisestada, ajakohastada, kustutada ja neis otsingut teha, vastavad profiilid, mis kirjeldavad nende isikute ülesandeid ja vastutust ning teevad need profiilid artiklis 26 osutatud riiklikele järelevalveasutustele nende nõudmisel viivitamata kättesaadavaks (töötajate profiilid);

h) tagada võimalus kontrollida ja kindlaks määrata, millistele asutustele võib isikuandmeid edastada andmesidevahendite abil (andmeside kontroll);

i) tagada võimalus kontrollida ja kindlaks teha, missuguseid andmeid on EURODAC-süsteemis töödeldud, ning millal, kes ja millisel eesmärgil seda on teinud (andmesalvestuse kontroll);

j) hoida eelkõige asjakohaste krüpteerimistehnikate abil ära isikuandmete loata lugemine, kopeerimine, muutmine või kustutamine isikuandmete EURODAC-süsteemi või EURODAC-süsteemist edastamise ajal või andmekandjate transportimise ajal (transpordikontroll);

k) teostada järelevalvet käesolevas lõikes osutatud turvameetmete tõhususe üle ja võtta sisese järelevalvega seoses vajalikke korralduslikke meetmeid kooskõla tagamiseks käesoleva määrusega (sisemine audit).

3. Korraldusasutus võtab vajalikke meetmeid, et saavutada lõikes 2 esitatud eesmärgid seoses EURODAC-süsteemi toimimisega, kaasa arvatud turvakava vastuvõtmine.

ê 2725/2000/EÜ

ð uus

Artikkel 22 15

Juurdepääs Eurodac- EURODAC-süsteemi salvestatud andmetele, nende parandamine ja kustutamine

1. Päritoluliikmesriigil on juurdepääs enda edastatud ja käesoleva määruse sätete kohaselt keskandmebaasi ð kesksüsteemi ï salvestatud andmetele.

Liikmesriikidel ei ole õigust teha otsinguid teiste liikmesriikide edastatud andmete kohta ega saada selliseid andmeid, välja arvatud artikli 4 lõikes 5 7 lõikes 5 nimetatud võrdlemise tulemusena saadud andmed.

ò uus

2. Erandina lõikest 1 võivad otsuse nr […/…]JSK [ EURODAC-süsteemi õiguskaitset käsitlev otsus ] artikli 4 lõigete 1 ja 4 alusel määratud liikmesriikide ametiasutused ja Europoli eriüksus teha otsinguid keskandmebaasi salvestatud kõikide andmete hulgast, sõltumata nende päritoluliikmesriigist, ning võivad kooskõlas käesoleva määruse artikliga 3 ja otsusega nr […/…]JSK [ EURODAC-süsteemi õiguskaitset käsitlev otsus ] selliseid andmeid vastu võtta.

ê 2725/2000/EÜ (kohandatud)

ð uus

3 2. Iga liikmesriik määrab ð artikli 1 lõike 1 kohaldamise eesmärgil ï kindlaks asutused, kellel on lõike 1 kohaselt juurdepääs keskandmebaasi ð kesksüsteemi ï salvestatud andmetele. ð Kindlaksmääramisel täpsustatakse konkreetne üksus, kes vastutab käesoleva määruse kohaldamisega seotud ülesannete täitmise eest. ï Iga liikmesriik edastab komisjonile ð ja korraldusasutusele ï √ viivitamatult ∏ selliste asutuste loendi ð ning sellesse tehtud mis tahes muudatused ï. ð Korraldusasutus avaldab konsolideeritud loendi Euroopa Liidu Teatajas . ï ð Loendi muutmise korral avaldab korraldusasutus kord aastas ajakohastatud konsolideeritud loendi. ï

4. Ainult päritoluliikmesriigil on õigus muuta √ tema poolt ∏ kesküksusele ð kesksüsteemi ï edastatud andmeid parandamise või täiendamise teel või neid andmeid kustutada, ilma et see piiraks artiklis 10 6, artikli 10 lõikes 1 või artikli 14 lõikes 1 või artikli 12 lõike 4 punktis a sätestatud kustutamise kohaldamist.

Kui päritoluliikmesriik salvestab andmed otse keskandmebaasi, võib ta andmeid otse muuta või kustutada.

Kui päritoluliikmesriik ei salvesta andmeid otse keskandmebaasi, muudab või kustutab andmeid kesküksus liikmesriigi taotluse alusel.

5. Kui liikmesriigil või kesküksusel ð korraldusasutusel ï on tõendeid, et keskandmebaasis ð kesksüsteemis ï salvestatud andmed on √ faktiliselt ∏ ebatäpsed, teatab ta sellest võimalikult kiiresti päritoluliikmesriigile.

Kui liikmesriigil või kesküksusel on tõendeid, et andmed on keskandmebaasi ð kesksüsteemi ï salvestatud käesoleva määruse vastaselt, teatab ta sellest samuti võimalikult kiiresti ð korraldusasutusele, komisjonile ja ï päritoluliikmesriigile. Viimane kontrollib kõnealuseid andmeid ja vajaduse korral muudab või kustutab need viivitamata.

6. Kesküksus ð Korraldusasutus ï ei edasta ega tee kolmandate riikide asutustele kättesaadavaks keskandmebaasis ð kesksüsteemis ï salvestatud andmeid, välja arvatud juhul, kui √ teda on selleks spetsiaalselt volitatud ∏ tal on selleks eriluba vastavalt ühenduse lepingule, mis käsitleb varjupaigataotluste ð rahvusvahelise kaitse taotluste ï läbivaatamise eest vastutava riigi määramise kriteeriume ja mehhanisme.

Artikkel 21

Rakenduseeskirjad

1. Nõukogu võtab asutamislepingu artikli 205 lõikes 2 sätestatud häälteenamusega vastu rakendussätted, mida on vaja:

- artikli 4 lõikes 7 nimetatud korra kehtestamiseks,

- artikli 12 lõikes 1 osutatud andmete blokeerimise korra kehtestamiseks,

- artikli 12 lõikes 2 nimetatud statistika koostamiseks.

Kui kõnealused rakendussätted mõjutavad tegevuskulusid, mida peavad kandma liikmesriigid, lahendab nõukogu küsimuse ühehäälselt.

2. Artikli 3 lõikes 4 nimetatud meetmed võetakse vastu artikli 23 lõikes 2 nimetatud korras.

Artikkel 23 16

√ Toimingute registreerimine ∏ kirjendamine kesküksuses

1. Kesküksus ð Korraldusasutus ï kirjendab √ registreerib ∏ kõik kesküksuse ð kesksüsteemi ï andmetöötlustoimingud. Need kirjed √ Registreerimisel ∏ näitavaddatakse kasutamise √ juurdepääsu ∏ eesmärki, kuupäeva ja kellaaega, edastatud andmeid, otsingus kasutatud andmeid ja andmed sisestanud või neied otsiva √ saanud ∏ üksuse nimei ja vastutavaid isikuid.

2. Selliseid kirjeid √ Selliselt registreeritud andmeid ∏ võib kasutada ainult andmekaitsega seotud andmetöötluse lubatavuse järelevalve eesmärgil ja andmekaitse √ andmete turvalisuse ∏ tagamiseks vastavalt artiklile 21 14. Kirjeid √ Registreeritud andmeid ∏ tuleb asjakohaste meetmetega kaitsta kõrvaliste isikute eest ja ühe aasta möödudesmisel ð artiklis 10 ja artikli 14 lõikes 1 osutatud säilitusperioodi lõpust ï tuleb need kustutada, kui neid ei vajata juba alanud järelevalvemenetluses.

ò uus

3. Iga liikmesriik võtab vajalikke meetmeid, et saavutada lõigetes 1 ja 2 esitatud eesmärgid seoses oma riikliku süsteemiga. Lisaks registreerib iga liikmesriik isikud, kes on nõuetekohaselt volitatud andmeid sisestama või saama.

ê 2725/2000/EÜ (kohandatud)

ð uus

Artikkel 22

Komitee

1. Komisjoni abistab komitee.

2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõikes 6 sätestatud tähtajaks kehtestatakse kolm kuud.

3. Komitee võtab vastu oma töökorra.

Artikkel 24 17

Vastutus

1. Kõikidel isikutel või liikmesriikidel, kes on kannatanud kandnud kahju keelatud andmetöötlustoimingu või mis tahes käesoleva määruse sätetega vastuolus oleva toimingu tagajärjel, on õigus saada hüvitist kahju tekitamise eest vastutavalt liikmesriigilt. Kõnealune liikmesriik vabastatakse täielikult või osaliselt vastutusest, kui ta tõendab, et ta ei ole vastutav kahju põhjustanud sündmuse eest.

2. Kui keskandmebaasile ð kesksüsteemile ï tekitatakse kahju seetõttu, et mõni liikmesriik ei täida suuda täita käesolevast määrusest tulenevaid kohustusi, loetakse see liikmesriik kõnealuse kahju eest vastutavaks, välja arvatud juhul, kui komisjon ð korraldusasutus või mõni teine liikmesriik ï ei ole võtnud ettenähtud mõistlikke meetmeid kahju vältimiseks või selle mõju minimeerimiseks.

3. Lõigetes 1 ja 2 nimetatud kahju eest √ liikmesriigi vastu ∏ esitatavaid hüvitisenõudeid käsitletakse vastutava √ kostja ∏ liikmesriigi siseriiklike √ õigusaktide sätete ∏ õigusnormide kohaselt.

Artikkel 25 18

Andmetesubjekti õigused

1. Päritoluliikmesriik teatab käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvale isikule ð kirjalikult ja võimalusel suuliselt keeles, millest ta aru saab või millest arusaamist võib temalt mõistlikult eeldada, ï järgmised andmed:

a) √ vastutava töötleja ∏ kontrollija ja tema võimaliku esindaja isik;

b) √ tema ∏ andmete Eurodac-EURODAC-süsteemis töötlemise eesmärk, ð sealhulgas Dublini määruse eesmärkide kirjeldus vastavalt nimetatud määruse artiklile 4 ning käesoleva määruse artikli 3 ja otsuse nr […/…]JSK [ EURODAC-süsteemi õiguskaitset käsitlev otsus ] eesmärkide kirjeldus ï;

c) andmete vastuvõtjad;

d) artiklis 4 7 või artiklis 8 12 käsitletud isiku puhul tema kohustus lasta endalt võtta sõrmejäljed;

e) tema õigus tutvuda enda kohta käivate √ neid käsitlevate ∏ andmetega ja neid parandada √ ning õigus taotleda teda käsitlevate ebakorrektsete andmete parandamist ∏ ð või teda käsitlevate ebaseaduslikult töödeldud andmete kustutamist, sealhulgas õigus saada teavet nimetatud õiguste kasutamise korra kohta ning ï saada nende ð artikli 26 lõikes 1 osutatud vastutava töötleja ja riiklike järelevalveasutuste kontaktandmed ï .

Artiklis 4 7 või artiklis 8 12 käsitletud isiku puhul esitatakse esimeses lõigus nimetatud teave sõrmejälgede võtmise ajal.

Artiklis 11 15 käsitletud isiku puhul esitatakse esimeses lõigus nimetatud teave hiljemalt siis, kui kõnealuse isiku andmed edastatakse ð kesksüsteemi ï kesküksusele. See kohustus ei kehti, kui nimetatud teabe esitamine osutub võimatuks või nõuaks ebaproportsionaalselt suuri jõupingutusi.

ò uus

Kui käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluv isik on alaealine, annavad liikmesriigid teavet eakohasel viisil.

ê 2725/2000/EÜ (kohandatud)

ð uus

2. Andmetesubjekt võib igas liikmesriigis selle siseriiklike õigusnormide kohaselt kasutada direktiivi 95/46/EÜ artikliga 12 ettenähtud õigusi.

Andmetesubjektil on õigus teada saada, missugused andmed on tema kohta keskandmebaasis ð kesksüsteemis ï salvestatud ja milline liikmesriik need kesküksusele ð kesksüsteemi ï edastas, ilma et see piiraks kohustust esitada muud teavet vastavalt direktiivi 95/46/EÜ artikli 12 punktile a. Ainult liikmesriik võib anda loa andmetega tutvumiseks.

3. Igas liikmesriigis võib iga isik nõuda √ faktiliselt ∏ ebatäpsete andmete parandamist või ebaseaduslikult salvestatud andmete kustutamist. Parandamise ja kustutamise korraldab andmed edastanud liikmesriik ülemäärase viivituseta ja vastavalt oma õigusnormidele.

4. Kui parandamise ja kustutamise õigust kasutatakse muus liikmesriigis, kui see või need, kes andmed edastasid, võtavad selle liikmesriigi ametiasutused ühendust kõnealuse liikmesriigi või kõnealuste liikmesriikide ametiasutustega, et viimased võiksid kontrollida andmete täpsust ja nende kesküksusele ð kesksüsteemi ï edastamise ja √ seal salvestamise ∏ seaduslikkust.

5. Kui selgub, et keskandmebaasis ð kesksüsteemis ï salvestatud andmed on √ faktiliselt ∏ ebatäpsed või salvestatud ebaseaduslikult, parandab või kustutab need edastanud liikmesriik kõnealused andmed vastavalt artikli 22 lõikele 3 15 lõikele 3. See liikmesriik teatab kirjalikult ja ülemäärase viivituseta andmetesubjektile tema kohta käivate andmete parandamiseks või kustutamiseks võetud meetmetest.

6. Kui andmed edastanud liikmesriik ei nõustu sellega, et keskandmebaasis ð kesksüsteemis ï salvestatud andmed on √ faktiliselt ∏ ebatäpsed või salvestatud ebaseaduslikult, teatab ta kirjalikult ja ülemäärase viivituseta andmetesubjektile, miks ta ei kavatse kõnealuseid andmeid parandada või kustutada.

Liikmesriik teatab andmetesubjektile ka seda, milliseid abinõusid viimane võib kasutada, kui esitatud selgitus ei ole talle vastuvõetav. Teade peab sisaldama teavet, kuidas algatada hagi või kuidas vajaduse korral esitada kaebus selle liikmesriigi pädevatele asutustele või kohtutele ning missugust rahalist või muud abi ta asjaomase liikmesriigi õigusnormide kohaselt võib saada.

7. Lõigete 2 ja 3 alusel esitatud taotlused peavad sisaldama kõiki andmetesubjekti identifitseerimiseks vajalikke üksikasju, kaasa arvatud sõrmejäljed. Niisuguseid andmeid kasutatakse eranditult selleks, et oleks võimalik kasutada lõigetes 2 ja 3 nimetatud õigusi, ja need hävitatakse otsekohe pärast seda.

8. Liikmesriikide pädevad asutused teevad omavahel aktiivselt koostööd, et lõigetes 3, 4 ja 5 sätestatud õigused viivitamata jõustuksid.

ò uus

9. Kui isik taotleb teda käsitlevaid andmeid vastavalt lõikele 2, säilitab pädev asutus selle taotluse kohta kirjaliku dokumendi vormis märke ning teeb kõnealuse dokumendi viivitamatult kättesaadavaks artikli 26 lõikes 1 osutatud riiklikele järelevalveasutustele, kui viimased seda taotlevad.

ê 2725/2000/EÜ (kohandatud)

ð uus

9. 10. Iga liikmesriigi riiklik järelevalveasutus peab andmetesubjekti ð andmesubjekti taotluse alusel teda ï tema õiguste kasutamisel abistama vastavalt direktiivi 95/46/EÜ artikli 28 lõikele 4.

10. 11. Andmed edastanud liikmesriigi riiklik järelevalveasutus ja selle liikmesriigi riiklik järelevalveasutus, kus andmetesubjekt viibib, abistavad ja taotluse korral nõustavad andmesubjekti tema andmete parandamist või kustutamist käsitleva õiguse kasutamisel. Mõlemad riiklikud järelevalveasutused teevad sel eesmärgil koostööd. Abistamistaotlused võib esitada selle liikmesriigi riiklikule järelevalveasutusele, kus andmetesubjekt viibib, ja see edastab need taotlused andmed edastanud liikmesriigi asutusele. Andmete subjekt võib taotleda abi ja nõustamist artikli 20 alusel loodud ühiselt järelevalveasutuselt.

11. 12. Igas liikmesriigis võib iga isik selle riigi õigusnormide kohaselt algatada hagi või vajaduse korral esitada kaebuse selle riigi pädevatele asutustele või kohtutele, kui talle ei võimaldata lõikega 2 ettenähtud juurdepääsu oma andmetele.

12. 13. Oma õiguste kasutamiseks vastavalt lõikele 3 võib iga isik andmed edastanud liikmesriigi õigusnormide kohaselt algatada hagi või vajaduse korral esitada kaebuse selle riigi pädevatele asutustele või kohtutele keskandmebaasis ð kesksüsteemis ï salvestatud teda käsitlevate andmete kohta. Riiklike järelevalveasutuste kohustus abistada ja taotluse korral nõustada andmetesubjekti vastavalt artiklile 10 13 kehtib kogu menetluse jooksul.

Artikkel 26 19

Riikliku järelevalveasutuse √ teostatav järelevalve ∏

1. Iga liikmesriik näeb ette, et direktiivi 95/46/EÜ artikli 28 lõike 1 alusel määratud loodud riiklik järelevalveasutus või -asutused jälgivad iseseisvalt ja asjaomaseid siseriiklikke õigusnorme järgides isikuandmete töötlemise seaduslikkust kõnealuses liikmesriigis vastavalt käesolevale määrusele, kaasa arvatud andmete edastamist ð kesksüsteemi ï kesküksusele.

2. Iga liikmesriik kannab hoolt, et tema riiklikul järelevalveasutusel oleks võimalik saada nõuandeid isikutelt, kellel on sõrmejälgede andmete kohta piisavalt teadmisi.

ò uus

Artikkel 27

Euroopa andmekaitseinspektori teostatav järelevalve

1. Euroopa andmekaitseinspektor teostab järelevalvet selle üle, et korraldusasutuse tehtav isikuandmete töötlemine toimuks kooskõlas käesoleva määrusega. Seoses sellega kohaldatakse määruse (EÜ) nr 45/2001 artiklites 46 ja 47 osutatud kohustusi ja pädevusi.

2. Euroopa andmekaitseinspektor tagab, et vähemalt kord nelja aasta jooksul viiakse kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega läbi korraldusasutuse teostatavate isikuandmete töötlemise toimingute audit. Auditi tulemusel koostatud aruanne saadetakse Euroopa Parlamendile, nõukogule, korraldusasutusele, komisjonile ja riiklikele järelevalveasutustele. Korraldusasutusele antakse võimalus teha enne aruande vastuvõtmist selle kohta märkusi.

Artikkel 28

Riiklike järelevalveasutuste ja Euroopa andmekaitseinspektori vaheline koostöö

1. Riiklikud järelevalveasutused ja Euroopa andmekaitseinspektor, tegutsedes mõlemad oma pädevuse piirides, teevad üksteisega oma kohustuste raames aktiivselt koostööd ja tagavad EURODAC-süsteemi koordineeritud järelevalve.

2. Tegutsedes mõlemad oma pädevuse piirides, vahetavad nad asjakohast teavet, abistavad üksteist auditite ja kontrollide läbiviimisel, analüüsivad käesoleva määruse tõlgendamisel või kohaldamisel tekkivaid raskusi, uurivad sõltumatu järelevalve või andmesubjekti õiguste teostamisega seotud probleeme, koostavad ühtlustatud ettepanekuid probleemide ühiseks lahendamiseks ning edendavad vajadusel teadlikkust andmekaitsealastest õigustest.

3. Riiklikud järelevalveasutused ja Euroopa andmekaitseinspektor kohtuvad sel eesmärgil vähemalt kaks korda aastas. Nende koosolekute kulud kannab ja nende korraldamise eest vastutab Euroopa andmekaitseinspektor. Esimesel koosolekul võetakse vastu töökord. Vastavalt vajadusele töötatakse ühiselt välja edasised töömeetodid. Iga kahe aasta tagant saadetakse Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja korraldusasutusele ühine tegevusaruanne.

ê 2725/2000/EÜ (kohandatud)

ð uus

VII PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 29 21

Kulud

1. Kesküksuse ð Kesksüsteemi ja sideinfrastruktuuri ï loomise ja toimimisega seotud kulud kaetakse Euroopa Liidu üldeelarvest.

2. Iga liikmesriik kannab ð kontrollasutuste ja ï riiklikue ð juurdepääsupunktide ï üksuse ning selle nende ja keskandmebaasi ð kesksüsteemi ï vahelise sidega seotud kulud.

3. Kulud, mis on seotud andmete edastamisega päritoluliikmesriigist ja võrdlemisel leitud kokkulangevuste edastamisega sellele riigile, kannab kõnealune riik.

Artikkel 30 24

Aastaaruanne: järelevalve ja hindamine

1. Komisjon ð Korraldusasutus ï esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule ð kesksüsteemi ï kesküksuse tegevuse aastaaruande. Aastaaruanne sisaldab teavet Eurodac- EURODAC-süsteemi haldamise ja toimimise kohta, √ võrreldes seda ∏ lõikes 2 nimetatud eesmärkide √ jaoks ∏ eelnevalt määratletud kvantitatiivsete näitajatega.

2. Komisjon ð Korraldusasutus ï kannab hoolt, et oleks olemas √ menetlused ∏ süsteemid, mille abil jälgida kesküksuse ð kesksüsteemi ï toimimist, võrreldes tulemusi, kulutasuvust ja teenuste kvaliteeti seatud eesmärkidega.

3. Komisjon hindab korrapäraselt kesküksuse tegevust, et kindlaks teha, kas selle eesmärgid on saavutatud kulutasuvalt, ja anda suunised edaspidiste toimingute tõhustamiseks.

4. Aasta pärast seda, kui Eurodac-süsteem on hakanud toimima, esitab komisjon kesküksuse kohta hindamisaruande, milles keskendutakse nõudluse taseme ja ootuste võrdlemisele ning toimimis- ja haldamisküsimustele saadud kogemuste põhjal, eesmärgiga määrata kindlaks võimalikud lühiajalised tegevuse parandamise viisid.

ò uus

3. Tehnilise hoolduse, aruandluse ja statistika eesmärkidel on korraldusasutusel juurdepääs vajalikule teabele, mis on seotud kesksüsteemis läbiviidud andmetöötlustoimingutega.

4. Korraldusasutus esitab iga kahe aasta tagant Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile aruande kesksüsteemi tehnilise toimimise, sealhulgas turvalisuse kohta.

ê 2725/2000/EÜ (kohandatud)

ð uus

5. Kolm aastat pärast seda, kui ? käesolevat määrust on hakatud vastavalt artikli 35 lõikele 2 kohaldama ⎪ Eurodac-süsteem on hakanud toimima, ning seejärel iga ð nelja ï kuue aasta möödudes esitab komisjon üldhinnangu Eurodac-EURODAC-süsteemi kohta, vaadeldes võrreldes saavutatud tulemusi seatud eesmärkidega ning hinnates tegevuse aluspõhimõtete kehtivust ð , sealhulgas artiklis 3 ettenähtud mehhanismi, käesoleva määruse kohaldamist kesksüsteemi suhtes, kesksüsteemi turvalisust ï ja √ võimalikke ∏ mõjusid tulevastele toimingutele ð , ning esitab ka vajalikud soovitused. Komisjon edastab hinnangu Euroopa Parlamendile ja nõukogule ⎪

ò uus

6. Liikmesriigid annavad korraldusasutusele ja komisjonile lõigetes 4 ja 5 osutatud aruannete koostamiseks vajalikku teavet.

7. Korraldusasutus annab komisjonile lõikes 5 osutatud üldhinnangu koostamiseks vajalikku teavet.

8. Kuni artiklis 5 sätestatud korraldusasutuse loomiseni koostab komisjon ainult sätetele 1 ja 5 vastavaid aruandeid.

ê 2725/2000/EÜ (kohandatud)

ð uus

Artikkel 31 25

Sanktsioonid

Liikmesriigid √ võtavad vajalikke meetmeid tagamaks ∏ kannavad hoolt, et keskandmebaasis ð kesksüsteemi ï salvestatud √ sisestatud ∏ andmete √ mis tahes ∏ kasutamiselne artikli 1 lõikes 1 sätestatud Eurodac-EURODAC-süsteemi eesmärkide vastaselt kohaldatakse asjakohaseid sanktsioone √ on karistatav sanktsioonidega, sealhulgas siseriikliku õiguse kohaste haldus- ja/või kriminaalkaristustega, mis on tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad ∏ .

Artikkel 32 26

Territoriaalne √ kohaldamisala ∏ kehtivus

Käesoleva määruse sätteid ei kohaldata territooriumidel, mille suhtes ei kohaldata Dublini √ määrust ∏ konventsiooni.

ò uus

Artikkel 33

Üleminekusäte

Andmed, mis on kesksüsteemis blokeeritud vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 2725/2000/EÜ artiklile 12, vabastatakse blokeeringust ja nende kohta tehakse märge käesoleva määruse artikli 14 lõike 1 kohaselt artikli 35 lõikes 2 sätestatud kuupäeval.

⎢

Artikkel 34

Kehtetuks tunnistamine

Nõukogu 11. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 2725/2000, mis käsitleb sõrmejälgede võrdlemise EURODAC-süsteemi kehtestamist Dublini konventsiooni tõhusa kohaldamise eesmärgil, ja nõukogu 28. veebruari 2002. aasta määrus (EÜ) nr 407/2002, millega nähakse ette sõrmejälgede võrdlemise EURODAC-süsteemi kehtestamist Dublini konventsiooni tõhusa kohaldamise eesmärgil käsitleva määruse (EÜ) nr 2725/2000 teatavad rakenduseeskirjad, tunnistatakse alates artikli 35 lõikes 2 sätestatud kuupäevast kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrustele tuleb lugeda III lisas esitatud vastavustabeli kohaselt.

ê 2725/2000/EÜ artikkel 27 (kohandatud)

ð uus

Artikkel 35 27

Jõustumine ja kohaldatavus

1. Käesolev määrus jõustub √ kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist ∏ Euroopa Ühenduste √ Liidu ∏ Teatajas avaldamise päeval.

2. Käesolevat määrust kohaldatakse ja Eurodac-süsteem hakkab toimima alates kuupäevast, mille komisjon avaldab Euroopa Ühenduste √ Liidu ∏ Teatajas , kui on täidetud järgmised tingimused:

a) iga liikmesriik on teatanud komisjonile, et ta on võtnud vajalikud tehnilised meetmed andmete edastamiseks kesküksusele ð kesksüsteemi ï vastavalt √ käesolevale määrusele ∏ artikli 4 lõike 7 kohaselt vastuvõetud rakenduseeskirjadele ning artikli 12 lõike 5 kohaselt vastuvõetud rakenduseeskirjade täitmiseks; ja

b) komisjon on võtnud kesküksuse ð kesksüsteemi ï tegevuse alustamiseks vajalikud tehnilised meetmed vastavalt √ käesolevale määrusele ∏ artikli 4 lõike 7 ja artikli 12 lõike 5 kohaselt vastuvõetud rakenduseeskirjadele.

ò uus

3. Liikmesriigid teavitavad komisjoni kohe, kui lõike 2 punktis a nimetatud meetmed on võetud, ja igal juhul hiljemalt 12 kuu pärast alates käesoleva määruse jõustumisest.

ê 2725/2000/EÜ

4. Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides kooskõlas Euroopa Ühenduse asutamislepinguga.

Brüssel, []

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

President eesistuja

ê 407/2002/EÜ

ð uus

I LISA

Sõrmejälgede andmete vahetamiseks kasutatav andmete vorming

Sõrmejälgede andmete vahetamiseks nähakse ette järgmine vorming:

ANSI/NIST - CSL 1 1993 ð ANSI/NIST-ITL 1a-1997, Ver.3, juuni 2001 (INT-1) ï ja kõik selle standardi võimalikud tulevased edasiarendused.

Liikmesriikide identifitseerimistähtede standard

Kohaldatakse järgmist ISO standardit: ISO 3166 - kahetäheline kood.

II LISA

[pic]

⎡

II LISA Kehtetuks tunnistatud määrused (millele on osutatud artiklis 32)

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2725/2000/EÜ Nõukogu määrus (EÜ) nr 407/2002/EÜ | (EÜT L 316, 15.12.2000, lk 1) (EÜT L 62, 5.3.2002, lk 1) |

III LISA Vastavustabel

Määrus 2725/2000/EÜ | Käesolev määrus |

Artikli 1 lõige 1 | Artikli 1 lõige 1 |

Artikli 1 lõike 2 esimene lõik | Artikli 4 lõige 1 |

Artikli 1 lõike 2 teine lõik | Artikli 4 lõige 4 |

Artikli 1 lõige 3 | Artikli 1 lõige 2 |

Artikli 3 lõige 1 | välja jäetud |

Artikkel 2 | Artikkel 2 |

Artikli 3 lõige 2 | Artikli 4 lõige 3 |

Artikli 3 lõige 3 | Artikkel 6 |

Artikli 3 lõige 4 | välja jäetud- |

Artikli 4 lõige 1 | Artikli 7 lõige 1 |

Artikli 4 lõige 2 | välja jäetud |

Artikli 4 lõige 3 | Artikli 7 lõige 3 |

Artikli 4 lõige 4 | Artikli 7 lõige 4 |

Artikli 4 lõige 5 | Artikli 7 lõige 5 |

Artikli 4 lõige 6 | Artikli 19 lõige 4 |

Artikkel 5 | Artikkel 9 |

Artikkel 6 | Artikkel 10 |

Artikkel 7 | Artikkel 11 |

Artikkel 8 | Artikkel 12 |

Artikkel 9 | Artikkel 13 |

Artikkel 10 | Artikkel 14 |

Artikli 11 lõiked 1–4 | Artikli 15 lõiked 1–4 |

Artikli 11 lõige 5 | välja jäetud |

Artikkel 12 | Artikkel 16 |

Artikkel 13 | Artikkel 17 |

Artikkel 14 | Artikkel 21 |

Artikkel 15 | Artikkel 22 |

Artikkel 16 | Artikkel 23 |

Artikkel 17 | Artikkel 24 |

Artikkel 18 | Artikkel 25 |

Artikkel 19 | Artikkel 26 |

Artikkel 20 | Artikkel 27 |

Artikkel 21 | Artikkel 29 |

Artikkel 22 | välja jäetud- |

Artikkel 24 | välja jäetud |

Artikkel 23 | -Artikkel 30 |

Artikkel 24 | Artikkel 31 |

Artikkel 25 | Artikkel 32 |

Artikkel 26 | Artikkel 35 |

- | II lisa |

Määrus 407/2002/EÜ | Käesolev määrus |

Artikkel 2 | Artikkel 16 |

Artikkel 3 | Artikkel 17 |

Artikkel 4 | Artikkel 18 |

Artikli 5 lõige 1 | Artikli 3 lõige 2 |

I lisa | I lisa |

II lisa | - |

IV LISAFINANTSSELGITUS

1. ETTEPANEKU NIMETUS:

Ettepanek Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, mis käsitleb sõrmejälgede võrdlemise EURODAC-süsteemi kehtestamist määruse (EÜ) nr [.../...] tõhusa kohaldamise eesmärgil[28].

2. TEGEVUSPÕHISE JUHTIMISE JA EELARVESTAMISE RAAMISTIK

Poliitikavaldkond: Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala (jaotis 18)

Meetmed:

Rändevood – Ühine sisserände- ja varjupaigapoliitika (peatükk 18.03)

3. EELARVEREAD

3.1. Eelarveread (tegevusassigneeringute read ja nendega seonduvad tehnilise ja haldusabi read (endised B.A read)), sh järgmised nimetused:

Finantsraamistik 2007–2013: Alamrubriik 3A

Eelarverida: 18.03.11 – EURODAC

3.2. Meetme ja finantsmõju kestus:

EURODACi määruse jõustumine on seotud Dublini määruse jõustumisega. Jõustumine toimub kõige varem 2011. aastal.

3.3. Eelarve tunnusjooned:

Eelarverida | Kulu liik | Uus | EFTA osamaks | Taotlejariikide osamaksud | Finantsperspektiivi rubriik |

18.03.11. | Mittekohustuslik | Liigendatud[29] | EI | EI | EI | 3A |

4. ÜLEVAADE VAHENDITEST

4.1. Rahalised vahendid

4.1.1. Ülevaade kulukohustuste assigneeringutest ja maksete assigneeringutest

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Kulu liik | Jao nr | Aasta 2010 | 2011 | 2012 | 2013 | n+4 | n + 5 jj | Kokku |

Tegevuskulud[30] |

Kulukohustuste assigneeringud | 8.1. | a | 0,000 | 2,415 | 0,000 | 0,000 | 2,415 |

Maksete assigneeringud | b | 0,000 | 2,415 | 0,000 | 0,000 | 2,415 |

Võrdlussummas sisalduvad halduskulud[31] |

Tehniline ja haldusabi (liigendamata assigneeringud) | 8.2.4. | c | 0,000 | 0,000 | 0,000 | 0,000 | 0,000 |

VÕRDLUSSUMMA KOKKU |

Kulukohustuste assigneeringud | a+c | 0,000 | 2,415 | 0,000 | 0,000 | 2,415 |

Maksete assigneeringud | b+c | 0,000 | 2,415 | 0,000 | 0,000 | 2,415 |

Võrdlussummast välja jäävad halduskulud[32] |

Personalikulud ja nendega seonduvad kulud (liigendamata assigneeringud) | 8.2.5. | d | 0,000 | 0,244 | 0,122 | 0,122 | 0,488 |

Võrdlussummast välja jäävad halduskulud, v.a personalikulud ja nendega seonduvad kulud (liigendamata assigneeringud) | 8.2.6. | e | 0,000 | 0,084 | 0,020 | 0,000 | 0,104 |

Meetme soovituslik finantskulu kokku |

Kulukohustuste assigneeringud (sh personalikulud) kokku | a+c+d+e | 0,000 | 2,743 | 0,142 | 0,122 | 3,007 |

Maksete assigneeringud (sh personalikulud) kokku | b+c+d+e | 0,000 | 2,743 | 0,142 | 0,122 | 3,007 |

Kaasrahastamise andmed

Kaasrahastamise kasutamist ei kavandata.

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Kaasrahastav asutus | Aasta n | n + 1 | n + 2 | n + 3 | n + 4 | n + 5 jj | Kokku |

…………………… | f |

Kulukohustuste assigneeringud (sh kaasrahastamine) kokku | a+c+d+e+f |

4.1.2. Kooskõla finantsplaneeringuga

X Ettepanek vastab olemasolevale finantsplaneeringule

( Ettepanekuga kaasneb finantsperspektiivi asjakohase rubriigi ümberplaneerimine

( Ettepanekuga seoses võib olla vajalik institutsioonidevahelise kokkuleppe[33] sätete kohaldamine (st paindlikkusinstrumendi või finantsperspektiivi läbivaatamine).

4.1.3. Finantsmõju tuludele

X Ettepanekul puudub finantsmõju tuludele

( Ettepanekul on finantsmõju; mõju tuludele on järgmine:

miljonites eurodes (üks koht pärast koma)

Enne meetme rakendamist [aasta n-1] | Olukord pärast meetme rakendamist |

Personal kokku | 0 | 2,0 | 1,0 | 1,0 |

5. TUNNUSJOONED JA EESMÄRGID

5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetav vajadus

Lihtsustamaks terroriaktide ja muude raskete kuritegude vältimist, avastamist ja uurimist, võimaldatakse EURODAC-süsteemile juurdepääs õiguskaitse eesmärkidel.

5.2. Ühenduse meetme lisandväärtus, ettepaneku seotus ja kooskõla muude finantsmeetmetega ning võimalik koostoime

Käesoleva ettepanekuga antakse lahendus nõukogus ja õiguskaitseasutuste poolt tõstatud probleemidele, mis on seotud asjaoluga, et sisejulgeolekuasutustel puudub juurdepääs EURODAC-süsteemis salvestatud andmetele. Nimetatud vajakajäämist peetakse tõsiseks puuduseks terrorismis või muudes rasketes kuritegudes kahtlustatavate isikute tuvastamisel.

EURODAC-süsteemis latentsete sõrmejälgedega seotud päringute tegemise saab õiguskaitseasutuste jaoks võimalikuks alles pärast EURODAC-süsteemi üleminekut uuele IT-süsteemile, milleks on biomeetriline tuvastussüsteem. Biomeetriline tuvastussüsteem toimib biomeetriliste tuvastusteenuste ühise platvormina, mida kasutavad Schengeni infosüsteem II (SIS II), viisainfosüsteem (VIS) ja EURODAC-süsteem. EURODAC-süsteemi integreerimine biomeetrilisse tuvastussüsteemi algab ootuste kohaselt 2011. aastal.

5.3. Ettepaneku eesmärgid, oodatavad tulemused ja nendega seonduvad näitajad tegevuspõhise juhtimise raames

Ettepaneku peamine eesmärk on lihtsustada terroriaktide ja muude raskete kuritegude vältimist, avastamist ja uurimist ning juurdepääsu õiguskaitse eesmärkidel.

Näitajateks on EURODAC-süsteemi toimimist käsitlevad statistilised andmed, näiteks õiguskaitse eesmärkidel taotletud sõrmejälgede võrdlused.

5.4. Rakendusmeetod (soovituslik)

( Tsentraliseeritud haldamine

( otse, haldajaks on komisjon

( kaudselt, haldamine on delegeeritud:

( täitevasutustele

( ühenduste asutatud asutustele, millele on osutatud finantsmääruse artiklis 185

( riigi avalik-õiguslikele asutustele või avalikke teenuseid osutavatele asutustele

( Haldamine detsentraliseeritult või koostöös

( liikmesriikidega

( kolmandate riikidega

( Haldamine ühiselt rahvusvaheliste organisatsioonidega (palun täpsustage)

Tulevikus võidakse EURODAC-süsteemi operatiivjuhtimine üle anda vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal SIS II, VIS ja teiste IT-süsteemide eest vastutavale ametile. Nimetatud ameti loomisega seoses esitab komisjon eraldi ettepaneku, milles käsitletakse asjaomaseid kulusid.

6. JÄRELVALVE JA HINDAMINE

6.1. Järelvalvekord

Käesoleva ettepanekuga tehtud muudatuste tõhususe järelvalve toimub EURODAC-süsteemi kesküksuse tegevust käsitletavate aastaaruannete raames, lisaks sellele hinnatakse õiguskaitse eesmärkidel EURODAC-süsteemile juurdepääsu tavasid.

Andmekaitse küsimuste üle teostab järelvalvet Euroopa andmekaitseinspektor.

6.2. Hindamine

6.2.1. Eelhindamine

Eelhindamine on esitatud mõjuhinnangu raames.

6.2.2. Vahe- ja järelhindamise järel võetavad meetmed (varasematest samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid)

Komisjon avaldas 2007. aasta juunis Dublini süsteemi hindamisaruande, mis hõlmas EURODAC-süsteemi kolme esimest tegevusaastat (2003–2005). Kuigi hindamisaruandes tunnistatakse, et määrust kohaldatakse üldiselt rahuldaval viisil, märgiti selles ära teatavad kehtivate õigusaktide tõhususega seotud probleemid ning toodi esile puudused, mis tuleks kõrvaldada, et EURODAC-süsteem suudaks Dublini määruse kohaldamist paremini toetada.

6.2.3. Edasise hindamise tingimused ja sagedus

Regulaarse hindamise tagab ettepaneku kohaselt komisjon ja pärast selle loomist ka korraldusasutus.

7. PETTUSEVASTASED MEETMED

Võitluses pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevusega kohaldatakse ilma piiranguteta määruse (EÜ) nr 1037/1999 sätteid.

8. ANDMED VAHENDITE KOHTA

8.1. Ettepaneku eesmärgid nende finantskulu järgi

Kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Aasta 2010 | Aasta 2011 | Aasta 2012 | Aasta 2013 | Aasta n+4 | Aasta n+5 |

Ametnikud või ajutine personal[36] (XX 01 01) | A*/AD | 0 | 0 | 0,0 | 0,0 |

B*, C*/AST | 0 | 2,0 | 1,0 | 1,0. |

Art XX 01 02 kohaselt rahastatav personal[37] |

Art XX 01 04/05 kohaselt rahastatav muu personal[38] |

KOKKU | 0 | 2,0 | 1,0 | 1,0 |

8.2.2. Meetmest tulenevate ülesannete kirjeldus

Süsteemi tarnijaga sõlmitud lepinguga seotud haldus- ja finantsküsimuste lahendamine.

EURODACi IT-süsteemi tehtud muudatuste rakendamise järelevalve.

Liikmesriikide teostatud testide järelevalve.

Kasutajatoe osutamine uutele kasutajatele liikmesriikides.

8.2.3. Ametikohtade jaotus (koosseisuline personal)

( Ametikohad, mis on asendatava või pikendatava programmi haldamiseks praegu ette nähtud

( Ametikohad, mis on poliitilise strateegia / esialgse eelarveprojekti rakendamise raames eelnevalt aastaks n ette nähtud

( Ametikohad, mida tuleb taotleda järgneva poliitilise strateegia / esialgse eelarveprojekti menetlemise käigus

( Ametikohad, mis tuleb olemasolevaid vahendeid kasutades asjaomases haldustalituses ümber paigutada (talitusesisesed ümberpaigutused)

( Ametikohad, mis on aastal n nõutavad, kuid ei ole kõnealuse aasta poliitilise strateegia / esialgse eelarveprojekti rakendamise raames ette nähtud

8.2.4. Võrdlussummas sisalduvad muud halduskulud (XX 01 04/05 – Halduskorralduskulud)

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Eelarverida (number ja nimetus) | Aasta n | Aasta n+1 | Aasta n+2 | Aasta n+3 | Aasta n+4 | Aasta n+5 jj | KOKKU |

Muu tehniline ja haldusabi |

- sisene |

- väline |

Tehniline ja haldusabi kokku |

8.2.5. Võrdlussummast välja jäävad personalikulud ja nendega seonduvad kulud

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Ametikoha liik | Aasta 2010 | Aasta 2011 | Aasta 2012 | Aasta 2013 | Aasta n+4 | Aasta n+5 jj |

Ametnikud ja ajutine personal (18 01 01) | 0,000 | 0,244 | 0,122 | 0,122 |

Art XX 01 02 kohaselt rahastatav personal (abiteenistujad, riikide lähetatud eksperdid, lepinguline personal jne) (täpsustada eelarverida) |

(Võrdlussummast VÄLJA jäävad) personalikulud ja nendega seonduvad kulud kokku | 0,000 | 0,244 | 0,122 | 0,122 |

Arvestus – Artikli 18 01 01 01 kohaselt rahastatavad ametnikud ja ajutine personal AD/AST – 122 000 eurot aastas x 2,0 töötajat = 244 000 eurot (2011) AD/AST – 122.000 eurot aastas x 1,0 töötajat =122 000 eurot (2012–2013) |

8.2.6. Võrdlussummast välja jäävad muud halduskulud

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Aasta 2010 | Aasta 2011 | Aasta 2012 | Aasta 2013 | Aasta n+5 | Aasta n+5 jj | KOKKU |

18 01 02 11 01 – Lähetused | 0,000 | 0,004 | 0,000 | 0,000 | 0,004 |

XX 01 02 11 02 – Koosolekud ja konverentsid | 0,000 | 0,080 | 0,020 | 0,000 | 0,100 |

XX 01 02 11 03 – Komiteed[40] |

XX 01 02 11 04 – Uuringud ja konsultatsioonid |

XX 01 02 11 05 – Infosüsteemid |

2 Muud halduskulud kokku (XX 01 02 11) |

3 Muud haldusliku iseloomuga kulud (täpsustage, lisades viite eelarvereale) |

Halduskulud kokku, v.a personalikulud ja nendega seonduvad kulud (jäävad võrdlussummast VÄLJA) | 0,000 | 0,084 | 0,020 | 0,000 | 0,104 |

[1] EÜT L 062, 5.3.2002, lk 1.

[2] Ettepanek Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, mis käsitleb sõrmejälgede võrdlemise EURODAC-süsteemi kehtestamist määruse (EÜ) nr […/…] [, millega sätestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest,] tõhusa kohaldamise eesmärgil, KOM(2008) 825 (lõplik).

[3] Ettepanek Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, millega asutatakse amet õiguse, vabaduse ja turvalisuse valdkonna suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimiseks [KOM(2009) 293 (lõplik) võeti vastu 24. juunil 2009.

[4] Sõrmejälgede võrdlemise Eurodac-süsteemi kehtestamine (uuesti sõnastatud), P6_TA(2009)0378.

[5] KOM (2005) 597.

[6] KOM (2007) 301.

[7] Leping Euroopa Ühenduse ja Taani Kuningriigi vahel, mis käsitleb kriteeriumide ja mehhanismide kehtestamist selle riigi määramiseks, kes vastutab Taanis või mõnes teises Euroopa Liidu liikmesriigis esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest, ning sõrmejälgede võrdlemise Eurodac-süsteemi kehtestamist Dublini konventsiooni tõhusa kohaldamise eesmärgil (ELT L 66, 8.3.2006).

[8] Euroopa Ühenduse ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vaheline leping, mis käsitleb liikmesriigis või Islandil või Norras esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava riigi määratlem]k_k`kakbkfkgk‡kˆk?k‘k“kl[9]ll”l–l¦l¨l¬l®l°l²l´løl m"m2m4m8m:mise kriteeriume ja mehhanisme (EÜT L 93, 3.4.2001, lk 40).

[10] Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline leping liikmesriigis või Šveitsis esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava riigi määramise kriteeriumide ja mehhanismide kohta (ELT L 53, 27.2.2008, lk 5).

[11] Protokoll Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahel Liechtensteini ühinemise kohta Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga, mis käsitleb liikmesriigis või Šveitsis esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava riigi määratlemise kriteeriume ja mehhanisme (KOM (2006) 754), pole veel sõlmitud.

[12] Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vaheline protokoll, mis on lisatud Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelisele lepingule liikmesriigis või Šveitsis esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava riigi määramise kriteeriumide ja mehhanismide kohta (2006/0257 CNS, sõlmitud 24. oktoobril 2008, ELTs veel avaldamata), ja Euroopa Ühenduse ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu (mis käsitleb liikmesriigis või Islandil või Norras esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava riigi määratlemise kriteeriume ja mehhanisme) protokoll (EÜT L 93, 3.4.2001).

[13] SEK(2008) 2981.

[14] ELT L 326, 13.12.2005, lk 13–34.

[15] ELT L 16, 23.1.2004, lk 44–53.

[16] ELT L 304, 30.9.2004, lk 12–23.

[17] Latentne sõrmejälg on juhuslik jäljend eseme pinnale jäänud papillaar-kurrustiku jäljest. Latentsed sõrmejäljed on sageli fragmentaarsed ja nende nähtavaks tegemiseks võib vaja minna keemilisi meetodeid, pulbrite või alternatiivsete valgusallikate kasutamist.

[18] KOM(2008) XXX.

[19] ELT C […], […], lk […].

[20] EÜT L 316, 15.12.2000, lk 1.

[21] EÜT L 62, 5.3.2002, lk 1.

[22] KOM(2005) 597 (lõplik), 24. november 2005.

[23] ELT L 210, 6.8.2008, lk 1.

[24] KOM(2008) XXX.

[25] EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.

[26] EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.

[27] ELT L 12, 17.1.2004, lk 47.

[28] ELT L 210, 6.8.2008, lk 1.

[29] Käesolevas finantsselgituses käsitletakse ainult käesoleva muutmisega sisse viidud muudatustega seoses kantavaid kulusid, mitte EURODAC-süsteemi regulaarse haldamisega seotud kulusid.

[30] Liigendatud assigneeringud.

[31] Kulud, mis ei kuulu asjaomase jaotise xx peatüki xx 01 alla.

[32] Kulud, mis kuuluvad jaotise xx artikli xx 01 04 alla.

[33] Kulud, mis kuuluvad peatüki xx 01 alla, välja arvatud artiklid xx 01 04 ja xx 01 05.

[34] Vt institutsioonidevahelise kokkuleppe punktid 19 ja 24.

[35] Vajaduse korral, st kui meedet rakendatakse üle kuue aasta, lisage täiendavaid veerge.

[36] Vastavalt punktis 5.3 kirjeldatule.

[37] Ametikoha kulud EI OLE kaetud võrdlussummast.

[38] Ametikoha kulud EI OLE kaetud võrdlussummast.

[39] Mille kulud sisalduvad võrdlussummas.

[40] Viidata tuleb konkreetsele asjaomas(t)e täitevasutus(t)e finantsselgitusele.

[41] Täpsustage komitee liik ja rühm, millesse see kuulub.