Ettepanek: nõukogu otsus ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja teiselt poolt Jordaania Hašimiidi Kuningriigi vahelise teadus- ja tehnoloogiakoostöö lepingu allkirjastamise ja ajutise kohaldamise kohta Euroopa Ühenduse nimel /* KOM/2009/0221 lõplik */

Brüssel 13.5.2009

KOM(2009) 221 lõplik

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja teiselt poolt Jordaania Hašimiidi Kuningriigi vahelise teadus- ja tehnoloogiakoostöö lepingu allkirjastamise ja ajutise kohaldamise kohta Euroopa Ühenduse nimel

SELETUSKIRI

Teema: Nõukogu otsuse ettepanek ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja teiselt poolt Jordaania Hašimiidi Kuningriigi vahelise teadus- ja tehnoloogiakoostöö lepingu allkirjastamise ja ajutise kohaldamise kohta

1. Euroopa – Vahemere piirkonna leping, millega luuakse assotsiatsioon (edaspidi „assotsiatsioonileping”) ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Jordaania Hašimiidi Kuningriigi (edaspidi „Jordaania”) vahel, jõustus 1. mail 2002. aastal Kõnealuse lepingu artiklis 64 käsitatakse teadus- ja tehnoloogiakoostööd eriti tähtsa ja suure potentsiaaliga valdkonnana ning nähakse muu hulgas ette püsivate sidemete loomine lepinguosaliste teadusringkondade vahel. Sarnaselt on artiklis 62 märgitud, et piirkondlik koostöö keskendub muu hulgas teadus- ja tehnoloogiauuringutele.

2. 20. veebruari 2007. aasta kirjaga esitas Jordaania planeerimise ja rahvusvahelise koostöö minister pr Suhair Al-Ali ametliku taotluse alustada läbirääkimisi teadus- ja tehnoloogiakoostöö lepingu üle. 14. märtsi 2007. aasta kirjas nõustus volinik Potočnik selle taotlusega.

3. Seega volitas nõukogu komisjoni ettepaneku alusel komisjoni pidama 7. aprillil 2008 Euroopa Ühenduse nimel Jordaania Hašimiidi Kuningriigiga läbirääkimisi teadus- ja tehnoloogiakoostöö lepingu üle ning andis asjakohased läbirääkimisjuhised. Läbirääkimiste tulemusel valmis käesolevale dokumendile lisatud lepingu eelnõu, mis parafeeriti 28. jaanuaril 2009.

4. Jordaania on aktiivne partner, kellel on järgmised olulised eelised:

– ülikoolide ja kõrgharidusasutuste võrgustik, arenenud ja hästi varustatud teadus- ja tehnoloogiakeskused, nt NCARTT (National Center for Agricultural Research and Technology Transfer) agronoomia valdkonnas;

– hea integreeritus rahvusvaheliste ja piirkondlike teadusvõrkudega, mis osalevad jätkusuutliku arengu ülemaailmsel foorumil ja on ühinenud rahvusvahelise konventsiooniga Conférence des Nations Unies sur l'environnement et le développement (CNUED) (bioloogiline mitmekesisus, kõrbestumine, jne).

5. Jordaania on suuteline olema piirkondlik (Süüria, Liibanon, Palestiina omavalitsus, Iisrael, Egiptus ja Türgi) teaduskoostöö keskus. Piirkondlikul tasandil teeb Jordaania aktiivselt koostööd Euroopa – Vahemere piirkonna teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse alase koostöö seirekomisjoniga (MoCo), kus teda esindab teaduse ja tehnoloogia kõrgem nõukogu (Higher Council for Science and Technology, HCST). HCST asutati 1987 selleks, et luua riiklik teadus- ja tehnoloogiabaas, mis aitaks saavutada riiklikke arengueesmärke ning tõsta teadlikkust teadus- ja arendustegevuse olulisusest. Selleks eraldati vajalikke rahalisi vahendeid ja seati teadus- ja arendustegevuses kesksele kohale arenguprioriteedid.

6. HCST viis koos Kanada rahvusvahelise arengu-uuringute keskusega läbi riikliku teadusuuringute süsteemi analüüsi, milles sooviti luua riiklik teadusuuringute süsteem, mis on suuteline looma ja ellu viima kõiki sektoreid, eriti VKEsid hõlmavat teadus-, tehnika- ja innovatsioonipoliitikat. Rahvusvaheliseks ja piirkondlikuks koostööks sobivad prioriteetsed valdkonnad on energeetika, jätkusuutlik areng (veevarude ja loodusvarade majandamine) tervishoid, põllumajandus ja arheoloogia. Seepärast võttis Jordaania valitsus 2005.–2010. aastaks vastu strateegilise dokumendi, et teadus ja tehnoloogia paremini integreerida riiklikesse programmidesse, luua valdkondade- ja institutsioonidevahelisi võrgustikke kaasav teadus- ja tehnoloogiabaas ning tugevdada partnerlusi ja luua sünergiat teadusringkondade ja innovatsiooni valdkonna osaliste vahel. Kindlaksmääratud valdkonnad on kooskõlas seitsmenda raamprogrammi prioriteetidega ning Jordaania teadusasutuste osalemine rahvusvaheliste teadusrühmade töös aitab tõhustada Jordaania riiklikku teadusuuringute süsteemi ja parandada teadus- ja tehnoloogiakoostööd kõnealuses piirkonnas.

7. Leping tuleks allkirjastada ja seda tuleks kohaldada ajutiselt seni, kuni selle ametlikuks sõlmimiseks vajalikud menetlused on lõpule viidud.

Eespool osutatud kaalutlusi arvesse võttes palub komisjon, et nõukogu:

– volitaks komisjoni allkirjastama Euroopa Ühenduse nimel ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja teiselt poolt Jordaania Hašimiidi Kuningriigi vahelise teadus- ja tehnoloogiakoostöö lepingu;

– kiidaks heaks ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja teiselt poolt Jordaania Hašimiidi Kuningriigi vahelise teadus- ja tehnoloogiakoostöö lepingu ajutise kohaldamise.

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja teiselt poolt Jordaania Hašimiidi Kuningriigi vahelise teadus- ja tehnoloogiakoostöö lepingu allkirjastamise ja ajutise kohaldamise kohta Euroopa Ühenduse nimel

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 170 koostoimes artikli 300 lõike 2 esimese lõigu esimese lausega,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut [1],

ning arvestades järgmist:

(1) Komisjon on pidanud ühenduse nimel Jordaania Hašimiidi Kuningriigiga läbirääkimisi teadus- ja tehnoloogiakoostöö lepingu sõlmimise üle.

(2) Läbirääkimised lõppesid juurdelisatud lepingu sõlmimisega, mis parafeeriti 28. jaanuaril 2009.

(3) Komisjoni läbirääkimiste tulemusena valminud leping tuleb allkirjastada, pidades silmas selle võimalikku sõlmimist hilisemal kuupäeval,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

(1) Ühenduse nimel kiidetakse heaks ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja teiselt poolt Jordaania Hašimiidi Kuningriigi vahelise teadus- ja tehnoloogiakoostöö lepingu allkirjastamine, tingimusel et nõukogu teeb otsuse kõnealuse lepingu sõlmimise kohta.

(2) Lepingu tekst on lisatud käesolevale otsusele.

(3) Nõukogu eesistujat volitatakse määrama isik/isikud, kellel on õigus Euroopa Ühenduse nimel alla kirjutada ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja teiselt poolt Jordaania Hašimiidi Kuningriigi vaheline teadus- ja tehnoloogiakoostöö leping.

Artikkel 2

(1) Lepingut kohaldatakse ajutiselt vastavalt lepingu artikli 7 lõikele 2 seni, kuni selle ametlikuks sõlmimiseks vajalikud menetlused on lõpule viidud.

(2) Komisjon võtab vastu ühenduse seisukoha, mis esitatakse lepingu artikli 4 lõike 2 alusel asutatud ühiskomitees seoses lepingu artikli 7 lõike 5 kohaste lepingu tehniliste muudatustega.

Artikkel 3

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, […]

Nõukogu nimel

eesistuja

LISA

LEPING

Euroopa Ühenduse ja Jordaania Hašimiidi Kuningriigi valitsuse vaheline teadus- ja tehnoloogiakoostöö leping

Euroopa Ühendus (edaspidi „ühendus”) ühelt poolt

ning

Jordaania Hašimiidi Kuningriik (edaspidi „Jordaania”) teiselt poolt,

edaspidi „lepinguosalised”,

VÕTTES ARVESSE Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 170 koostoimes artikli 300 lõike 2 esimese lausega ja lõike 3 esimese lõiguga.

VÕTTES ARVESSE teaduse ja tehnoloogia tähtsust majanduslikule ja sotsiaalsele arengule ning sellele osutamist 1. mail 2002 jõustunud Euroopa – Vahemere piirkonna lepingu, millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Jordaania Hašimiidi Kuningriigi vahel, artiklis 43.

VÕTTES ARVESSE Euroopa naabruspoliitikat ja ELi strateegiat suhete tihendamiseks naaberriikidega, mille raames on lepinguosalised saanud kokku ja leppinud kokku tegevuskava, mille üheks prioriteediks on „tugevdada teadus- ja tehnoloogiakoostööd”. Euroopa naabruspoliitika ühine tegevuskava on kooskõlas Jordaania valitsuse rakendusprogrammiga (2007–2009) Kuluna Al Urduni jaoks / riikliku tegevuskavaga, mille eesmärk on arendada välja jätkusuutlikud sotsiaal-majanduslikud reformid.

ARVESTADES, et ühendus ja Jordaania on mitmes ühist huvi pakkuvas valdkonnas alustanud ühiseid teadusuuringuid, tehnoloogiaarendust ja tutvustamistegevust ning et mõlema huvides oleks osaleda teise poole teadus- ja arendustegevuses vastastikkuse alusel.

SOOVIDES kehtestada teadus- ja tehnoloogiauuringute jaoks ametlikku raamistikku, et laiendada ja tugevdada koostööd ühist huvi pakkuvates valdkondades ning edendada sellise koostöö tulemuste rakendamist oma sotsiaalse ja majandusliku kasu huvides.

SOOVIDES avada Euroopa teadusruumi ka mitteliikmesriikidele ning eelkõige Vahemere piirkonna partnerriikidele,

On kokku leppinud järgmises:

Artikkel 1

Reguleerimisala ja põhimõtted

1. Lepinguosalised soodustavad, arendavad ja hõlbustavad ühenduse ja Jordaania vahelist koostööd ühist huvi pakkuvates valdkondades, milles tegeletakse teaduse ja tehnoloogiaga seotud teadus- ja arendustegevusega.

2. Koostöö toimub järgmiste põhimõtete alusel:

– teadmistepõhise ühiskonna edendamine eesmärgiga edendada lepinguosaliste sotsiaalset ja majanduslikku arengut;

– eeliste võrdsel andmisel põhinev vastastikune kasu;

– vastastikune juurdepääs kummagi lepinguosalise teadusprogrammidele ja -projektidele;

– koostööd hõlbustada võiva teabe õigeaegne vahetamine;

– intellektuaalomandi tõhus kaitse ja intellektuaalomandi õiguste õiglane jagamine;

– osalemine ja rahastamine kooskõlas asjaomaste õigus- ja haldusnormidega.

Artikkel 2

Koostööviisid

1. Jordaanias asutatud õigussubjektid, nagu on määratletud I lisas, sealhulgas nii füüsilised isikud kui ka eraõiguslikud ja avalik-õiguslikud juriidilised isikud osalevad Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarengu ja tutvustamistegevuse raamprogrammi (edaspidi „raamprogramm”) kaudsetes meetmetes vastavalt I ja II lisas sätestatud või osutatud tingimustele.

Euroopa Ühenduse liikmesriikides asutatud õigussubjektid, nagu on määratletud I lisas, osalevad Jordaania teadusprogrammides ja -projektides EÜ raamprogrammi teemavaldkondadele vastavates valdkondades samadel tingimustel, mida kohaldatakse Jordaania õigussubjektide suhtes, vastavalt I ja II lisas sätestatud või osutatud tingimustele.

2. Koostöö võib hõlmata ka järgmist:

– korrapärased arutelud Jordaania ja ühenduse teaduspoliitika ja teadustöö kavandamise suundumuste ja prioriteetide üle;

– arutelud koostöövõimaluste, arengu ja väljavaadete üle;

– Jordaania ja ühenduse programmide ja teadusprojektide rakendamist ning käesoleva lepingu raames tehtud teadustöö tulemusi käsitleva teabe õigeaegne edastamine;

– ühisnõupidamised;

– teadustöötajate, inseneride ja tehnikute külastused ja vahetus, sealhulgas koolituse eesmärgil;

– seadmete, materjalide ja teimimise teenuste vahetamine ning jagamine;

– suhtlus Jordaania ja ühenduse programmi- või projektijuhtide vahel;

– ekspertide osalemine seminaridel, sümpoosionidel ja töörühmades;

– käesoleva lepingu raames tehtava koostööga seotud tavasid, õigus- ja haldusnorme ning programme käsitleva teabe vahetus;

– teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse alane koolitus;

– vastastikune juurdepääs kõnealuse koostööga hõlmatud teadus- ja tehnoloogiaalasele teabele;

– mis tahes muud koostööviisid, mille suhtes võtab vastava otsuse vastu Euroopa Ühenduse – Jordaania teadus- ja tehnoloogiakoostöö ühiskomitee, nagu on määratletud artiklis 4, ning mille puhul leitakse, et see on kooskõlas mõlema lepinguosalise kohaldatavate tegevuspõhimõtete ja korraga.

Artikkel 3

Koostöö tõhustamine

1. Lepinguosalised teevad oma kohaldatavate õigusaktide raames jõupingutusi, et soodustada käesolevas lepingus käsitletud tegevuses osalevate teadustöötajate vaba liikumist ja resideerimist ning soodustada selles tegevuses kasutatavate kaupade piiriülest liikumist.

2. Kui ühendus annab kooskõlas oma eeskirjadega ühepoolselt toetust ühenduse kaudses meetmes osalevale Jordaania õigussubjektile, tagab Jordaania, et tehingu suhtes ei kohaldata mingeid makse ega lõivusid.

Artikkel 4

Lepingu haldamine

Euroopa Ühenduse – Jordaania teadus- ja tehnoloogiakoostöö

ühiskomitee

1. Käesoleva lepinguga reguleeritud tegevusi koordineerib ja hõlbustab Jordaania poolt teaduse ja tehnoloogia kõrgem nõukogu (Higher Council for Science and Technology) ning ühenduse poolt Euroopa Komisjon, kes tegutsevad lepinguosaliste täitevasutustena (edaspidi „täitevasutused”).

2. Täitevasutused loovad Euroopa Ühenduse – Jordaania teadus- ja tehnoloogiakoostöö ühiskomitee (edaspidi „ühiskomitee”), mille ülesanneteks on:

– käesoleva lepingu rakendamise tagamine, hindamine ja läbivaatamine ning lepingu lisade muutmine või uute lisade vastuvõtmine lepinguosaliste teaduspoliitika arengu arvessevõtmiseks, tingimusel et mõlemad lepinguosalised täidavad selleks vajalikud siseriiklikud menetlused;

– igal aastal selliste valdkondade tuvastamine, milles tuleks koostööd arendada ja parandada, ning selleks vajalike meetmete kaalumine;

– Jordaania ja ühenduse teaduspoliitika ja teadustöö kavandamise edasiste suundumuste ja prioriteetide ning käesoleva lepingu raames tehtava koostöö edasiste väljavaadete korrapärane arutamine;

– lepinguosalistele käesoleva lepingu rakendamiseks soovituste andmine, mis võib hõlmata artikli 2 lõikes 2 osutatud tegevuste kindlaks määramist ja ettepanekuid nende täiendamiseks ning konkreetseid meetmeid artikli 1 lõikega 2 ettenähtud vastastikuse juurdepääsu parandamiseks.

3. Ühiskomitee, kuhu kuuluvad täitevasutuste esindajad, võtab vastu oma töökorra.

4. Üldjuhul tuleb ühiskomitee kokku kord aastas vaheldumisi ühenduses ja Jordaanias. Vajaduse korral ja lepinguosaliste kokkuleppel võib korraldada erakorralisi koosolekuid. Ühiskomitee istungi järeldused ja soovitused edastatakse Euroopa Liidu ja Jordaania Hašimiidi Kuningriigi vahel sõlmitud Euroopa – Vahemere piirkonna lepinguga moodustatud assotsiatsioonikomiteele.

Artikkel 5

Rahastamine

Käesoleva lepingu raames toimub vastastikune osalemine teadusuuringutes vastavalt I lisas määratletud tingimustele ning need peavad olema kooskõlas kummagi lepinguosalise territooriumil kehtivate õigus- ja haldusnormide, tegevuspõhimõtete ja programmide rakendamise tingimustega.

Kui üks lepinguosaline annab teise lepinguosalise osalejatele kaudse koostööga seoses rahalist toetust, on rahastava lepinguosalise poolt teise lepinguosalise osalejatele antav abi, rahaline või muu toetus maksu- ja tollimaksuvaba.

Artikkel 6

Tulemuste ja teabe levitamine ja kasutamine

Saavutatud ja/või vahetatud tulemuste levitamine ja kasutamine ning käesoleva lepingu raames toimuva teadustegevusega seotud intellektuaalomandi õigustest teavitamine, nende haldamine, jagamine ja kasutamine toimub II lisas sätestatud tingimustel.

Artikkel 7

Lõppsätted

1. I ja II lisa moodustavad käesoleva lepingu lahutamatu osa. Kõik käesoleva lepingu tõlgendamise või rakendamisega seotud küsimused või vaidlused lahendatakse lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel.

2. Käesolev leping jõustub kuupäeval, mil lepinguosalised teatavad teineteisele oma lepingu jõustumiseks vajalike siseriiklike menetluste lõpuleviimisest. Käesolevat lepingut kohaldatakse ajutiselt alates selle allkirjastamisest kuni kõnealuste siseriiklike menetluste lõpuleviimiseni. Kui üks lepinguosaline teatab, et ta lepingut ei sõlmi, lepitakse kokku, et ajutise kohaldamise ajal algatatud projektid ja tegevused, mis on nimetatud teatamise hetkel veel lõpetamata, jätkuvad, kuni need jõuavad käesolevas lepingus sätestatud tingimustel lõpule.

3. Kumbki lepinguosaline võib käesoleva lepingu igal ajal lõpetada, teatades sellest kuus kuud ette. Käesoleva lepingu lõpetamise ajal pooleli olevaid projekte ja tegevust jätkatakse kuni nende lõpuleviimiseni käesolevas lepingus sätestatud tingimustel.

4. Käesolev leping jääb jõusse seni, kuni kumbki lepinguosaline teatab teisele lepinguosalisele kirjalikult oma soovist käesolev leping lõpetada. Sel juhul kaotab leping kehtivuse kuus kuud pärast vastava teate kättesaamist.

5. Kui üks lepinguosalistest otsustab oma artikli 1 lõikes 1 osutatud teadusprogramme ja -projekte muuta, teatab asjaomase lepinguosalise täitevasutus teise lepinguosalise täitevasutusele, milles kõnealused muutused täpselt seisnevad. Erandina käesoleva artikli lõikest 3 võib käesoleva lepingu lõpetada vastastikusel kokkuleppel, kui üks lepinguosalistest teatab teisele kuu aja jooksul pärast käesolevas lõikes osutatud muutuste tegemist kavatsusest käesolev leping lõpetada.

6. Käesolevat lepingut kohaldatakse ühelt poolt nende territooriumide suhtes, kus kohaldatakse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, asutamislepingus sätestatud tingimustel, ja teiselt poolt Jordaania Hašimiidi Kuningriigi territooriumi suhtes. See ei takista koostööd teha avamerel, kosmoses või kolmandate riikide territooriumil kooskõlas rahvusvahelise õigusega.

SELLE KINNITUSEKS on Euroopa Ühenduse ja Jordaania Hašimiidi Kuningriigi täievolilised esindajad käesolevale lepingule alla kirjutanud.

KOOSTATUD …. (koht) … (kuupäev) kahes eksemplaris inglise, bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi, ungari ja araabia keeles, kõik tekstid on võrdselt autentsed.

EUROOPA ÜHENDUSE NIMEL: | | JORDAANIA HAŠIMIIDI KUNINGRIIGI NIMEL: |

I LISA

Euroopa Liidu liikmesriikide ja Jordaania õigussubjektide osalemise tingimused

Käesoleva lepingu kohaldamisel tähendab „õigussubjekt” füüsilist isikut või tegevuskoha siseriikliku õiguse või ühenduse õiguse kohaselt asutatud juriidilist isikut, kellel on iseseisev õigusvõime ja kellel on õigus omada enda nimel mis tahes õigusi ja kohustusi.

I. Tingimused, mida kohaldatakse Jordaania õigussubjektide osalemise suhtes raamprogrammi kaudsetes meetmetes

1. Jordaania õigussubjektide osalemine raamprogrammi kaudsetes meetmetes toimub tingimustel, mille on sätestanud Euroopa Parlament ja nõukogu vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklile 167.

Lisaks võivad Jordaania õigussubjektid osaleda kaudsetes meetmetes, mida võetakse kooskõlas Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikliga 164.

2. Ühendus võib eraldada lõikes 1 osutatud kaudsetes meetmetes osalevatele Jordaania õigussubjektidele toetusi tingimustel, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 167 alusel vastuvõetud otsuses (18. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1906/2006, millega kehtestatakse ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Ühenduse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) meetmetes osalemise ning uurimistulemuste levitamise eeskirjad) [2] ning mis on kooskõlas Euroopa Ühenduse finantsmäärustega ja muude kehtivate õigusaktidega.

3. Toetuslepinguga või lepinguga, mille ühendus sõlmib Jordaania mis tahes õigussubjektiga kaudse meetme elluviimiseks, on ette nähtud kontrollid ja auditid, mille korraldavad või mille korraldamise loa annavad komisjon või Euroopa Ühenduste Kontrollikoda.

Koostöö vaimus ja vastastikuseid huve silmas pidades annavad Jordaania asjaomased ametiasutused mõistlikkuse ja võimaluste piires igakülgset abi, mis võib vastavas olukorras olla selliste kontrollide ja auditite korraldamiseks vajalik, või aitab neile kaasa.

II. Tingimused, mida kohaldatakse Euroopa Liidu liikmesriikide õigussubjektide osalemise suhtes Jordaania teadusprogrammides ja -projektides

1. Euroopa Liidu liikmesriigi õiguse või ühenduse õiguse alusel asutatud ja ühenduses tegutsevatel õigussubjektidel on õigus osaleda Jordaania teadus- ja arendusprogrammide projektides koos Jordaania õigussubjektidega.

2. Kui punktis 1 ja II lisas ei ole ette nähtud teisiti, kohaldatakse Jordaania teadus- ja arendusprogrammide uurimisprojektides osalevate ühenduse õigussubjektide õiguste ja kohustuste suhtes ning ettepanekute esitamise ja hindamise ning selliseid projekte käsitlevate lepingute määramise ja sõlmimise tingimuste suhtes teadus- ja arendusprogrammide rakendamist käsitlevaid Jordaania õigusakte, mis kehtivad Jordaania õigussubjektide suhtes, et tagada võrdne kohtlemine, võttes arvesse Jordaania ja ühenduse vahelise koostöö laadi selles valdkonnas.

Jordaania teadus- ja arendusprogrammide uurimisprojektides osalevate ühenduse õigussubjektide rahastamise suhtes kohaldatakse teadus- ja arendusprogrammide rakendamist käsitlevaid Jordaania õigusakte, mis kehtivad väljaspool Jordaaniat asuvate õigussubjektide suhtes.

III. Teave osalemise võimaluste kohta

Jordaania ja Euroopa Komisjon teevad korrapäraselt kättesaadavaks teabe kehtivate programmide ja mõlema lepinguosalise õigussubjektide nendes osalemise võimaluste kohta.

II LISA

Intellektuaalomandi õiguste jagamise põhimõtted

I. Kohaldamine

Käesoleva lepingu kohaldamisel on intellektuaalomand Stockholmis 14. juulil 1967 sõlmitud Ülemaailmse Intellektuaalomandi Organisatsiooni asutamise konventsiooni artiklis 2 määratletud intellektuaalomand.

Käesoleva lepingu kohaldamisel tähendavad „teadmised” tulemusi, sealhulgas teavet, olenemata sellest, kas neid saab kaitsta, samuti autoriõigusi või kõnealuse teabega seotud õigusi, mis tulenevad patendi, disainilahenduse, sordiaretuse või neid täiendava kaitse tunnistuse väljaandmise taotlustest või väljaandmisest või muust samalaadsest kaitsest.

II. Kaudses koostöös osalevate lepinguosaliste õigussubjektide intellektuaalomandi õigused

1. Kumbki lepinguosaline tagab, et ta käsitleb teise lepinguosalise territooriumil asutatud õigussubjektide, kes osalevad käesoleva lepingu kohaselt tehtavas otseses koostöös, intellektuaalomandi õigusi ja kohustusi ning koostöös osalemisega seotud õigusi ja kohustusi kooskõlas asjakohaste õigus- ja haldusnormide ning lepinguosaliste suhtes kohaldatavate rahvusvaheliste konventsioonidega, sealhulgas intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepinguga, Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamist käsitleva Marrakechi lepingu 1C lisaga, samuti kirjandus- ja kunstiteoste kaitse Berni konventsiooni (24. juuli 1971. aasta Pariisi akt) ja tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooniga (14. juuli 1967. aasta Stockholmi akt).

2. Kumbki lepinguosaline tagab, et intellektuaalomandi osas koheldakse otseses koostöös osalevaid teise lepinguosalise osalejaid võrdväärselt enda osalejatega vastavalt iga teadusprogrammi või -projekti osaluseeskirjadele või kohaldatavatele õigus- ja haldusnormidele.

III. Lepinguosaliste intellektuaalomandi õigused

1. Kui lepinguosalised ei ole kokku leppinud teisiti, kohaldatakse teadmiste suhtes, mille lepinguosalised on loonud käesoleva lepingu artikli 2 kohase tegevuse käigus, järgmisi eeskirju.

a) Teadmised loonud lepinguosaline on kõnealuste teadmiste omanik. Kui lepinguosaliste osa teadmisi loonud tegevuses ei ole võimalik kindlaks määrata, kuuluvad need teadmised neile ühiselt.

b) Lepinguosaline, kelle omandis asjakohased teadmised on, võimaldab teisel lepinguosalisel neid teadmisi kasutada käesoleva lepingu artiklis 2 osutatud tegevuses. Teadmiste kasutusõigused antakse kasutustasuta.

2. Kui lepinguosalised ei ole kokku leppinud teisiti, kohaldatakse lepinguosaliste teaduskirjanduse suhtes järgmisi eeskirju.

a) Kui lepinguosaline avaldab käesoleva lepingu kohasest tegevusest tulenevaid või nendega seotud teaduslikke ja tehnilisi andmeid, teavet ja tulemusi ajakirjade, artiklite, aruannete või raamatute, sealhulgas videolintide ja tarkvara kujul, on teisel lepinguosalisel õigus saada ülemaailmne, tühistamatu ja kasutustasuta lihtlitsents selliste teoste tõlkimiseks, paljundamiseks, taasesitamiseks, edastamiseks ja avalikuks levitamiseks.

b) Kõigile autoriõigusega kaitstavaid andmeid ja teavet sisaldavatele eksemplaridele, mida levitatakse avalikult ja mis on koostatud käesoleva jao alusel, märgitakse teose autori või autorite nimi või nimed, välja arvatud juhul, kui autor on sõnaselgelt keelanud oma nime nimetada. Samuti on eksemplaridel selgelt näha märge lepinguosaliste koostööpanuse kohta.

3. Kui lepinguosalised ei ole kokku leppinud teisiti, kohaldatakse lepinguosaliste mitteavaldatava teabe suhtes järgmisi eeskirju.

a) Edastades teisele lepinguosalisele käesoleva lepingu kohase tegevusega seotud teavet, määrab kumbki lepinguosaline konfidentsiaalsete sümbolite või legendiga kindlaks teabe, mille avaldamist ta ei soovi.

b) Teavet vastuvõttev lepinguosaline võib omal vastutusel edastada mitteavaldatavat teavet oma alluvuses olevatele asutustele või isikutele käesoleva lepingu rakendamisega seotud konkreetsetel eesmärkidel.

c) Mitteavaldatavat teavet andva lepinguosalise eelneval kirjalikul nõusolekul võib vastuvõttev lepinguosaline levitada sellist mitteavaldatavat teavet laiemalt, kui on lubatud punktis b. Lepinguosalised teevad koostööd sellist laiemat levitamist käsitleva eelneva kirjaliku nõusoleku taotlemise ja andmise korra väljaarendamiseks ning kumbki lepinguosaline annab kõnealuse nõusoleku oma siseriiklike tegevuspõhimõtete ja õigusaktidega lubatud ulatuses.

d) Käesoleva lepingu alusel lepinguosaliste esindajate korraldatud seminaridel või muudel kohtumistel esitatud dokumenteerimata mitteavaldatavat või muud konfidentsiaalset teavet või töötajate töölevõtmisest, teadusrajatiste kasutamisest või kaudsetest meetmetest tulenevat teavet käsitatakse konfidentsiaalse teabena, tingimusel et sellise mitteavaldatava või muu konfidentsiaalse või piiratud levikuga teabe vastuvõtjat on edastamise ajal teavitatud edastatava teabe konfidentsiaalsusest vastavalt punktile a.

e) Kumbki lepinguosaline püüab tagada, et talle punktide a ja d kohaselt teatavaks saanud mitteavaldatava teabe suhtes kohaldatakse kõnealustes punktides sätestatud järelevalvet. Kui ühele lepinguosalistest saab teatavaks, et ta ei suuda kindlasti või tõenäoliselt täita punktide a ja d sätteid levitamisest hoidumise kohta, teatab ta sellest viivitamata teisele lepinguosalisele. Seejärel konsulteerivad lepinguosalised teineteisega, et määrata kindlaks asjakohased meetmed.

FINANTSSELGITUS

1. ETTEPANEKU NIMETUS:

Nõukogu otsuse ettepanek ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja teiselt poolt Jordaania Hašimiidi Kuningriigi vahelise teadus- ja tehnoloogiakoostöö lepingu allkirjastamise ja ajutise kohaldamise kohta.

2. TEGEVUSPÕHISE JUHTIMISE JA EELARVESTAMISE RAAMISTIK

Poliitilise strateegia töötavad välja ning tegevust koordineerivad eelkõige järgmised peadirektoraadid: RTD, JRC, ENTR, INFSO ja TREN.

3. EELARVEREAD

3.1. Eelarveread (tegevusassigneeringute read ja nendega seonduvad tehnilise ja haldusabi read (endised B.A read)), sh järgmised nimetused:

Lepingu rakendamisega seotud kulud (õpikojad, seminarid, koosolekud ja videokonverentsid) kaetakse Euroopa Ühenduse raamprogrammi eriprogrammide halduskulude ridadelt (XX.01.05.03).

3.2. Meetme kestus ja finantsmõju:

Käesolev leping jõustub kuupäeval, mil lepinguosalised teatavad teineteisele oma lepingu jõustumiseks vajalike siseriiklike menetluste lõpuleviimisest. Lepinguosalised kohaldavad käesolevat lepingut ajutiselt alates selle allkirjastamisest ja leping jääb jõusse seni, kuni kumbki lepinguosaline teatab teisele lepinguosalisele kirjalikult oma soovist leping lõpetada, nagu on sätestatud lepingu artikli 7 lõikes 4.

3.3. Eelarve tunnusjooned (lisage vajadusel ridu):

XX.01.05.03 | Kohustuslik/ Mittekohust. | Liigendatud [3] Liigendamata [4] | EI | JAH | JAH | Nr [1A] |

| | | | | | |

4. ÜLEVAADE VAHENDITEST

4.1. Rahalised vahendid

4.1.1. Ülevaade kulukohustuste assigneeringutest ja maksete assigneeringutest

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Kulu liik | Jao nr | | 2009 | 2010 | 2011 | 2012 | 2013 | n + 5 jj | Kokku |

Kulukohustuste assigneeringud | 8.1 | a | | | | | | | |

Maksete assigneeritud | | b | | | | | | | |

Tehniline ja haldusabi (liigendamata assigneeringud) | 8.2.4 | c | 0,02 | 0,02 | 0,02 | 0,02 | 0,02 | | 0,10 |

Kulukohustuste assigneeringud | | a+c | 0,02 | 0,02 | 0,02 | 0,02 | 0,02 | | 0,10 |

Maksete assigneeringud | | b+c | 0,02 | 0,02 | 0,02 | 0,02 | 0,02 | | 0,10 |

Võrdlussummast välja jäävad halduskulud [7] | | |

Personalikulud ja nendega seonduvad kulud (liigendamata assigneeringud) | 8.2.5 | d | | | | | | | |

Võrdlussummast välja jäävad halduskulud, v.a personalikulud ja nendega seonduvad kulud (liigendamata assigneeringud) | 8.2.6 | e | | | | | | | |

Meetme soovituslik finantskulu kokku

Kulukohustuste assigneeringud (sh personalikulud) KOKKU | | a+c+d+e | 0,02 | 0,02 | 0,02 | 0,02 | 0,02 | | 0,10 |

Maksete assigneeringud (sh personalikulud) KOKKU | | b+c+d+e | 0,02 | 0,02 | 0,02 | 0,02 | 0,02 | | 0,10 |

Kaasrahastamise andmed

Kui ettepanek hõlmab liikmesriikide või muude asutuste (palun täpsustada) poolset kaasrahastamist, peaks allpool esitatud tabelis näitama, milline on selle kaasrahastamise hinnanguline tase (kui kaasrahastajaid on mitu, võib lisada täiendavaid ridu):

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Kaasrahastav asutus | | aasta n | n + 1 | n + 2 | n + 3 | n + 4 | n + 5 jj | Kokku |

…………………… | f | | | | | | | |

4.1.2. Kooskõla finantsplaneeringuga

X Ettepanek vastab olemasolevale finantsplaneeringule.

Ettepanekuga kaasneb finantsperspektiivi asjakohase rubriigi üleplaneerimine.

Ettepanekuga seoses võib olla vajalik institutsioonidevahelise kokkuleppe [8] sätete kohaldamine (st paindlikkusinstrumendi või finantsperspektiivi läbivaatamine).

4.1.3. Finantsmõju tuludele

X Ettepanekul puudub finantsmõju tuludele

Ettepanekul on finantsmõju; mõju tuludele on järgmine:

NB! Kõik üksikasjad ja tähelepanekud, mis seonduvad tuludele avaldatava mõju arvutusmeetodiga, tuleb näidata eraldi lisas.

miljonites eurodes (üks koht pärast koma)

Eelarverida | Tulud | | | [aasta n] | [n+1] | [n+2] | [n+3] | [n+4] | [n+5] [9] |

(Kui mõju on seotud rohkem kui ühe eelarvereaga, täpsustage palun kõik seonduvad tulude eelarveread, lisades tabelile vajalikul arvul ridu.)

4.2. Täistööajale taandatud personal (sh ametnikud, ajutine personal ja koosseisuväline personal), vt täpsemalt punktist 8.2.1.

Aastane vajadus | aasta n | n + 1 | n + 2 | n + 3 | n + 4 | n + 5 jj |

5. TUNNUSJOONED JA EESMÄRGID

Seletuskirjas nõutakse täpsemaid andmeid ettepaneku tausta kohta. Finantsselgituse käesolevas jaos tuleks esitada järgmine lisateave:

5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetav vajadus

Otsus võimaldab lepinguosalistel parandada ja tihendada koostööd ühist huvi pakkuvates teadus- ja tehnoloogiavaldkondades.

5.2. Ühenduse meetme lisandväärtus, ettepaneku seotus ja kooskõla muude finantsmeetmetega ning võimalik koostoime

Lepingu aluspõhimõtted on mõlemapoolne kasu, vastastikune juurdepääs teineteise programmidele ja tegevusele, mis on seotud lepingu eesmärgiga, võrdne kohtlemine, intellektuaalomandi tõhus kaitse ja intellektuaalomandi õiguste õiglane jagamine. Samuti on ettepanek kooskõlas ühenduse kaetavate halduskuludega, mis on mõeldud ELi ekspertide ja ametnike lähetusteks ning õpikodade, seminaride ja koosolekute korraldamiseks Euroopa Ühenduses ja Jordaanias.

5.3. Ettepaneku eesmärgid, oodatavad tulemused ja nendega seonduvad näitajad tegevuspõhise juhtimise raames

Otsus peaks võimaldama saada Jordaanial ja Euroopa Ühendusel vastastikust kasu oma konkreetsete teadusprogrammidega saavutatud teaduslikest ja tehnoloogilistest edusammudest. See võimaldab eriteadmiste vahetamist ning oskusteabe edastamist teadlastele, tootjatele ja kodanikele.

5.4. Rakendusmeetod (soovituslik)

Märkige allpool meetme rakendamiseks valitud meetod(id) [10].

ٱ Tsentraliseeritud haldamine

ٱX otse, haldajaks on komisjon

ٱ kaudselt, haldamine on delegeeritud:

ٱ täitevasutustele

ٱ ühenduste asutatud asutustele, millele on osutatud finantsmääruse artiklis 185

ٱ riigi avalik-õiguslikele asutustele või avalikke teenuseid osutavatele asutustele

ٱ Haldamine detsentraliseeritult või koostöös

ٱ liikmesriikidega

ٱ kolmandate riikidega

ٱ Haldamine ühiselt rahvusvaheliste organisatsioonidega (palun täpsustage)

Asjakohased märkused:

6. JÄRELEVALVE JA HINDAMINE

6.1. Järelevalve kord

Komisjoni talitused hindavad koostöölepingu raames korrapäraselt kõiki tegevusi, millele lisanduvad ühenduse ja Jordaania ühised korrapärased hindamised. Kõnealune hindamine hõlmab järgmist:

a) tulemuslikkuse näitajad: – lähetuste ja koosolekute arv; eri valdkondade arv, milles koostööd tehakse;

b) teabe kogumine – raamprogrammi eriprogrammidest saadud teabe põhjal ning teabe alusel, mida Jordaania annab lepingu kohaselt loodavale ühiskomiteele.

6.2. Hindamine

Komisjon hindab käesoleva koostöölepinguga hõlmatud tegevusi korrapäraselt.

6.3. Edasise hindamise tingimused ja sagedus

Lepinguosalised hindavad vähemalt iga kahe aasta tagant lepingu kohaldamist artiklis 4 osutatud ühiskomitee koosolekutel.

7. PETTUSEVASTASED MEETMED

Kui raamprogrammi rakendamine nõuab väliste töövõtjate kasutamist või hõlmab rahalisi toetusi nende lepinguosalistele, korraldab komisjon vajaduse korral finantsauditi, seda eelkõige juhul, kui tal on põhjust kahelda tehtud töö või tegevusaruannetes kirjeldatud töö tõepärasuses.

Ühenduse finantsauditeid teevad ühenduse töötajad või raamatupidamiseksperdid, kes on heaks kiidetud auditeeritava lepinguosalise õigusaktide kohaselt. Ühendus on kõnealuse valiku tegemisel vaba, kuid peab vältima huvide konflikti, millest auditeeritav lepinguosaline võib ühendust teavitada.

Lisaks tagab komisjon, et teadustegevuses kaitstakse Euroopa Ühenduse finantshuve tõhusa kontrolliga ja eeskirjade eiramise korral rakendatakse ennetavaid ning proportsionaalseid meetmeid ja karistusi. Kõnealuse eesmärgi saavutamiseks lisatakse kõikidesse raamprogrammi rakendamisel kasutatavatesse lepingutesse eeskirjad kontrolli, meetmete ja karistuste kohta viidetega määrustele nr 2988/95, 2185/96 ja 1073/99.

Eelkõige peavad lepingutes sisalduma järgmised punktid:

- lepingu erisätted, millega kaitstakse EÜ finantshuve tehtud tööde kontrollimise kaudu;

- pettustevastase võitluse valdkonna haldusinspektorite osalemine määruste nr 2185/96 ja 1073/99 kohaselt;

- lepingute rakendamisega seotud kõigi tahtlike või hooletusest tulenevate rikkumiste puhul musta nimekirja koostamine ja halduskaristuste kohaldamine raammääruse nr 2988/95 kohaselt,

- asjaolu, et võimalikud sissenõudekorraldused eeskirjade rikkumise või pettuse puhul jõustatakse EÜ asutamislepingu artikli 256 kohaselt.

Lisaks korraldavad teadusuuringute peadirektoraadi vastutavad töötajad rutiinse meetmena teaduslike ja eelarveliste aspektide kontrolli. Kohapealset kontrolli korraldab Euroopa Kontrollikoda.

8. ANDMED VAHENDITE KOHTA

8.1. Ettepaneku eesmärgid nende finantskulu järgi

Kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

8.2. Halduskulud

8.2.1. Ametikohtade arv ja liigid

Ametikoha liik | | Meetme haldamiseks vajalik olemasolev ja/või täiendav personal (täistööajale taandatud ametikohtade arv) |

Ametnikud või ajutine personal [12] (XX 01 01) | A*/AD | | | | | | |

Art XX 01 02 kohaselt rahastatav personal [13] | | | | | | |

Art XX 01 04/05 kohaselt rahastatav muu personal [14] | | | | | | |

8.2.2. Meetmest tulenevate ülesannete kirjeldus

Lepingu haldamine hõlmab ELi ja Jordaania ekspertide ning ametnike lähetusi ja koosolekutel osalemist.

8.2.3. Ametikohtade jaotus (koosseisuline personal)

(Rohkem kui ühe variandi nimetamisel märkige palun ametikohtade arv iga variandi puhul)

X Ametikohad, mis on asendatava või pikendatava programmi haldamiseks praegu ette nähtud

Ametikohad, mis on poliitilise strateegia / esialgse eelarveprojekti rakendamise raames eelnevalt aastaks n ette nähtud

Ametikohad, mida tuleb taotleda järgneva poliitilise strateegia / esialgse eelarveprojekti menetlemise käigus

Ametikohad, mis tuleb olemasolevaid vahendeid kasutades asjaomases haldustalituses ümber paigutada (sisesed ümberpaigutused)

Ametikohad, mis on aastal n nõutavad, kuid ei ole kõnealuse aasta poliitilise strateegia / esialgse eelarveprojekti rakendamise raames ette nähtud

8.2.4. Võrdlussummas sisalduvad muud halduskulud (XX 01 04/05 – Halduskorralduskulud)

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Eelarverida(number ja nimetus) | 2009 | 2010 | 2011 | 2012 | 2013 | aasta n+5 jj | KOKKU |

1 Tehniline ja haldusabi (sh sellega seonduvad personalikulud) | | | | | | | |

Muu tehniline ja haldusabi | 0,02 | 0,02 | 0,02 | 0,02 | 0,02 | | 0,10 |

Tehniline ja haldusabi kokku | 0,02 | 0,02 | 0,02 | 0,02 | 0,02 | | 0,10 |

8.2.5. Võrdlussummast välja jäävad personalikulud ja nendega seonduvad kulud

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Art XX 01 02 kohaselt rahastatav personal (abiteenistujad, riikide lähetatud eksperdid, lepinguline personal jne)(täpsustada eelarverida) | | | | | | |

(Võrdlussummast VÄLJA jäävad) personalikulud ja nendega seonduvad kulud kokku | | | | | | |

Arvestus – Ametnikud ja ajutine personal

(122 000 eurot aastas ametnike puhul)

8.2.6. Võrdlussummast välja jäävad muud halduskulud

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) |

XX 01 02 11 02 – Koosolekud ja konverentsid | | | | | | | |

XX 01 02 11 04 – Uuringud ja konsultatsioonid | | | | | | | |

3 Muud haldusliku iseloomuga kulud (täpsustage, lisades viite eelarvereale) | | | | | | | |

Halduskulud kokku, v.a personalikulud ja nendega seonduvad kulud (jäävad võrdlussummast VÄLJA) | | | | | | | |

Arvestus – Võrdlussummast välja jäävad muud halduskulud

[1] ELT C, lk…

[2] ELT L 391, lk 1, 30.12.2006.

[3] Liigendatud assigneeringud.

[4] Liigendamata assigneeringud.

[5] Kulud, mis ei kuulu asjaomase jaotise xx peatüki xx 01 alla.

[6] Kulud, mis kuuluvad jaotise xx artikli xx 01 04 alla.

[7] Kulud, mis kuuluvad peatüki xx 01 alla, välja arvatud artiklid xx 01 04 ja xx 01 05.

[8] Vt institutsioonidevahelise kokkuleppe punkte 19 ja 24.

[9] Vajaduse korral, st kui meedet rakendatakse üle kuue aasta, lisage täiendavaid veerge.

[10] Kui näidatud on mitu meetodit, siis esitage palun täiendavad üksikasjad käesolevas punktis „Asjakohaste märkuste” all.

[11] Vastavalt punktis 5.3 kirjeldatule.

[12] Ametikoha kulud EI OLE kaetud võrdlussummast.

[13] Ametikoha kulud EI OLE kaetud võrdlussummast.

[14] Mille kulud sisalduvad võrdlussummas.

[15] Viidata tuleb konkreetsele asjaomas(t)e täitevasutus(t)e finantsselgitusele.

[16] Täpsustage komitee liik ja rühm, millesse see kuulub.

--------------------------------------------------

52009PC0221