Ettepanek: Nõukogu otsus kirjavahetuse vormis lepingu sõlmimise kohta, milles käsitletakse protokolli (millega määratakse kindlaks Euroopa Ühenduse ja Guinea Vabariigi vahelises kalandusalases partnerluslepingus sätestatud kalapüügivõimalused Guinea rannikuvetes ja rahaline toetus ajavahemikuks 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2012) ajutist kohaldamist /* KOM/2009/0119 lõplik */

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 12.3.2009

KOM(2009) 119 lõplik

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

kirjavahetuse vormis lepingu sõlmimise kohta, milles käsitletakse protokolli (millega määratakse kindlaks Euroopa Ühenduse ja Guinea Vabariigi vahelises kalandusalases partnerluslepingus sätestatud kalapüügivõimalused Guinea rannikuvetes ja rahaline toetus ajavahemikuks 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2012) ajutist kohaldamist

(komisjoni esitatud)

SELETUSKIRI

Euroopa Ühendus ja Guinea Vabariik pidasid läbirääkimisi ja parafeerisid 20. detsembril 2008. aastal kalandusalase partnerluslepingu, millega nähakse ette ühenduse kalurite kalapüügivõimalused Guinea kalastusvööndis. Partnerlusleping ning sellele lisatud protokoll ja selle lisad on sõlmitud neljaks aastaks ja neid võib pikendada. Käesoleva lepinguga tunnistatakse kehtetuks ning asendatakse jõustumise hetkest alates Euroopa Majandusühenduse ja Guinea Revolutsioonilise Rahvavabariigi valitsuse vaheline Guinea rannikuvetes kalastamise kokkulepe, mis jõustus 27. aprillil 1983.

Oma seisukohtade kujundamisel lähtus komisjon muu hulgas välisekspertide tehtud järelhindamise tulemustest.

Uue partnerluslepingu peamine eesmärk on tihendada koostööd Euroopa Ühenduse ja Guinea Vabariigi vahel, et luua mõlema lepinguosalise huvides partnerlusraamistik jätkusuutliku kalanduspoliitika ja kalavarude vastutustundliku kasutuse väljaarendamiseks Guinea kalastusvööndis.

Lepinguosalised on otsustanud astuda poliitilisse dialoogi vastastikust huvi pakkuvates küsimustes kalandussektoris. Lepinguosalised kohustuvad tagama kalavarude säästva kasutamise ning Guinea Vabariigi kalastusvööndite järelevalve ja kontrolli, samuti Guinea Vabariigi asutuste suutlikkuse ülesehitamise kalandussektori poliitika tõhusaks rakendamiseks.

Protokollis sätestatud rahaline toetus on 450 000 eurot aastas, mis vastab kalapüügivõimalustele siirdekalade liikide puhul. Kogu rahaline toetus eraldatakse riikliku kalanduspoliitika kehtestamiseks, mille aluseks on vastutustundlik kalapüük ja kalavarude säästev kasutamine Guinea vetes.

Et tõhustada Guinea kalastusvööndi seire-, kontrolli- ja järelevalvesüsteemi ning võimaldada Guineal sisse seada satelliitjärelevalvesüsteem hiljemalt 30. juuniks 2010, eraldatakse samuti täiendav eritoetus, mille suurus on 600 000 eurot esimesel aastal, 400 000 eurot teisel aastal ja 300 000 eurot järgmistel aastatel. Ühendus toetab ka jõupingutusi, mida Guinea teeb kõigi olemasolevate riiklike võimaluste ja vahendite kaasamisel ja kasutusele võtmisel, et tagada järelevalvepoliitika optimaalne rakendamine.

Ühtlasi sätestatakse protokolliga, et kui krevetivarude olukord ja Guinea kalapüügipiirkonna majandamine kõnealuse püügiliigi puhul seda võimaldavad, võib krevetitraalerite kalapüügivõimalused mahus 800 brutoregistertonni (brt) kvartalis eraldada iga-aastaselt, lähtudes protokollis osutatud tingimustest, millega püütakse tagada jätkusuutlik kalapüük kõnealuse liigi puhul.

Kalapüügivõimaluste kohaselt lubatakse kalastada 28 seineril ja 12 ritvõngelaeval. Ühenduse taotlusel võib lepingu raames läbi viia katsepüügi kampaaniaid. Kui katsepüük annab häid tulemusi, võivad lepinguosalised anda ühenduse laevadele uusi kalapüügivõimalusi.

Partnerluslepinguga nähakse samuti ette majandus-, teadus- ja tehnikaalase koostöö soodustamine kalanduse valdkonnas ja sellega seotud valdkondades.

Komisjon teeb sellest lähtuvalt nõukogule ettepaneku võtta vastu otsus, milles käsitletakse kirjavahetuse vormis lepingu sõlmimist, milles käsitletakse protokolli (millega määratakse kindlaks Euroopa Ühenduse ja Guinea Vabariigi vahelises kalandusalases partnerluslepingus sätestatud kalapüügivõimalused Guinea kalastusvööndites ja rahaline toetus ajavahemikuks 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2012) ajutist kohaldamist.

Uue kalandusalase partnerluslepingu sõlmimist käsitleva nõukogu määruse ettepanek esitatakse eraldi menetluse korras.

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 37 koostoimes artikli 300 lõikega 2,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut[1]

ning arvestades järgmist:

(1) Ühendus on pidanud Guinea Vabariigiga läbirääkimisi kalandusalase partnerluslepingu üle, millega nähakse ette ühenduse kalalaevadele kalapüügivõimalused Guinea suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni all olevates vetes.

(2) Kõnealuste läbirääkimiste tulemusena parafeeriti uus kalandusalane partnerlusleping 20. detsembril 2008.

(3) Uue kalandusalase partnerluslepinguga tunnistatakse endine Euroopa Ühenduse ja Guinea Vabariigi vaheline kalanduskokkulepe kehtetuks.

(4) Ühenduse laevadele kalastamisvõimaluste tagamiseks on äärmiselt tähtis kohaldada uut kalandusalast partnerluslepingut nii kiiresti kui võimalik. Mõlemad lepinguosalised on seepärast parafeerinud kirjavahetuse vormis lepingu kohaldada ajutiselt alates 1. jaanuarist 2009 uue kalandusalase partnerluslepingu lisas olevat parafeeritud protokolli.

(5) Ühenduse huvides oleks kirjavahetuse vormis leping heaks kiita.

(6) Tuleks määratleda kalapüügivõimaluste jagunemine liikmesriikide vahel,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Kirjavahetuse vormis leping, milles käsitletakse protokolli (millega määratakse kindlaks Euroopa Ühenduse ja Guinea Vabariigi vahelises kalandusalases partnerluslepingus sätestatud kalapüügivõimalused Guinea rannikuvetes ja rahaline toetus ajavahemikuks 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2012) ajutist kohaldamist, kiidetakse ühenduse nimel heaks, tingimusel et nõukogu teeb otsuse lepingu sõlmimise kohta.

Lepingu tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

1. Protokollis sätestatud kalapüügivõimalused jaotuvad liikmesriikide vahel järgmiselt:

a) tuunipüügiseinerid:

Hispaania | 15 laeva |

Prantsusmaa | 11 laeva |

Itaalia | 2 laeva |

d) ritvõngelaevad

Hispaania | 8 laeva |

Prantsusmaa | 4 laeva |

2. Kui lõikes 1 nimetatud liikmesriikide kalapüügilubade taotlused ei hõlma kõiki protokollis kindlaksmääratud kalapüügivõimalusi, võib komisjon arvesse võtta kõigi teiste liikmesriikide kalapüügilubade taotlusi.

Artikkel 3

Komisjoni 14. märtsi 2001. aasta määruses (EÜ) nr 500/2001 (millega sätestatakse ühenduse kalalaevade poolt kolmandate riikide vetes ja avamerel püütud saagi seiret käsitleva nõukogu määruse (EMÜ) nr 2847/93 üksikasjalikud rakenduseeskirjad)[2] sätestatud korras peavad liikmesriigid, kelle laevad püüavad kala artiklis 1 osutatud lepingu alusel, teatama komisjonile kõik Guinea kalastusvööndis püütud kogused; seda kuni üksikasjalikke eeskirju kehtestava määruse jõustumise kuupäevani nõukogu 29. septembri 2008. aasta määruse(EÜ) nr 1006/2008 artikli 30 tähenduses.

Artikkel 4

Nõukogu eesistuja on volitatud määrama isikud, kellel on õigus kirjavahetuse vormis lepingule alla kirjutada, et see ühenduse suhtes siduvaks muuta.

Brüssel,

Nõukogu nimel

eesistuja

Kirjavahetuse vormis leping kohaldada ajutiselt protokolli, millega määratakse kindlaks Euroopa Ühenduse ja Guinea Vabariigi vahelises kalandusalases partnerluslepingus sätestatud kalapüügivõimalused Guinea kalastusvööndites ja rahaline toetus ajavahemikuks 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2012

A. Guinea Vabariigi valitsuse kiri:

Lugupeetud härra

Mul on hea meel, et Guinea Vabariigi ja Euroopa Ühenduse läbirääkijad on jõudnud kokkuleppele Euroopa Ühenduse ja Guinea Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu suhtes, samuti protokolli ja selle lisade suhtes, millega määratakse kindlaks kalapüügivõimalused ja rahaline toetus.

Nende läbirääkimiste tulemus, eelmise lepingu positiivne areng, tugevdab meie suhteid kalanduse valdkonnas ja loob tõelise partnerluse jätkusuutliku ja vastutustundliku kalanduspoliitika arendamiseks Guinea vetes. Teen ettepaneku algatada samaaegselt menetluse lepingu, protokolli ja selle lisade ja liidete teksti heakskiitmiseks ning ratifitseerimiseks vastavalt Guinea Vabariigis ja Euroopa Ühenduses kehtivatele nende dokumentide jõustamiseks vajalikele menetlustele.

Et mitte katkestada ühenduse laevade kalastustegevust Guinea vetes ja viidates 20. detsembril 2008 parafeeritud lepingule ja protokollile, millega määratakse kindlaks kalapüügivõimalused ja rahaline toetus ajavahemikuks 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2012, on mul au Teile teatada, et Guinea Vabariigi valitsus on valmis kohaldama kõnealust lepingut ja protokolli ajutiselt alates 1. jaanuarist 2009 kuni nende jõustumiseni vastavalt lepingu artiklile 19, tingimusel et Euroopa Ühendus on valmis tegema sama.

Sellisel juhul tuleb esimene osamakse rahalisest toetusest, mille suurus on sätestatud protokolli artiklis 2, tasuda enne 30. novembrit 2009.

Oleksin tänulik, kui kinnitaksite, et Euroopa Ühendus nõustub kõnealuse ajutise kohaldamisega.

Palun vastu võtta minu sügavaim lugupidamine.

Guinea Vabariigi valitsuse nimel

B. Euroopa Ühenduse kiri

Lugupeetud härra

Mul on au teatada, et sain kätte Teie tänase kuupäevaga kirja, mille sisu on järgmine:

Lugupeetud härra

Sellisel juhul tuleb esimene osamakse rahalisest toetusest, mille suurus on sätestatud protokolli artiklis 2, tasuda enne 30. novembrit 2009.

Oleksin tänulik, kui kinnitaksite, et Euroopa Ühendus nõustub kõnealuse ajutise kohaldamisega.

Palun vastu võtta minu sügavaim lugupidamine.

Guinea Vabariigi valitsuse nimel”.

Mul on au Teile teatada, et Euroopa Ühendus nõustub nimetatud ajutise kohaldamisega.

Palun vastu võtta minu sügavaim lugupidamine.

Euroopa Ühenduse nimel

Guinea Vabariigi ja Euroopa Ühenduse vaheline

kalandusalane PARTNERLUSLEPING

GUINEA VABARIIK, edaspidi „Guinea”,

EUROOPA ÜHENDUS, edaspidi „ühendus”,

edaspidi „lepinguosalised“,

VÕTTES ARVESSE tihedaid koostöösidemeid ühenduse ja Guinea vahel, eelkõige Cotonou lepingu raames, ning nende ühist soovi omavahelisi suhteid tihendada,

VÕTTES ARVESSE mõlema lepinguosalise soovi oma kalavarusid tihedama koostöö kaudu vastutustundlikumalt kasutada,

ARVESTADES Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguste konventsiooni,

OTSUSTADES kohaldada Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjoni, edaspidi „ICCAT”, tehtud otsuseid ja soovitusi,

OLLES TEADLIKUD 1995. aasta FAO konverentsil vastu võetud vastutustundliku kalapüügi juhendis kehtestatud põhimõtete olulisusest,

OLLES OTSUSTANUD teha vastustundliku kalapüügi edendamiseks vastastikku kasulikku koostööd, et tagada mere elusressursside pikaajaline kaitse ja jätkusuutlik kasutamine,

OLLES VEENDUNUD, et koostöö peab toimuma üksteist täiendavate ühiste või ühepoolsete algatuste ja meetmete kaudu, mis tagavad poliitiliste otsuste kooskõla ja jõupingutuste koostoime,

OLLES OTSUSTANUD algatada kõnealuste eesmärkide saavutamiseks dialoogi Guinea valitsuse kinnitatud kalanduspoliitika üle, selleks et määratleda asjaomased vahendid selle poliitika tõhusaks rakendamiseks ning kaasata sellesse protsessi majandusettevõtjad ja kodanikuühiskond,

SOOVIDES määrata kindlaks eeskirjad ja tingimused, mis reguleerivad ühenduse laevade kalapüüki Guinea vetes ning samuti need, mis käsitlevad ühenduse antavat toetust vastutustundliku kalapüügi kehtestamiseks nimetatud vetes,

OLLES VEENDUNUD vajaduses teha tihedamat majanduskoostööd kalandustööstuses ja sellega seotud valdkondades, luues ja arendades mõlema lepinguosalise ettevõtete alusel ühisettevõtteid,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1 – Sisu

Käesoleva lepinguga kehtestatakse põhimõtted, eeskirjad ja kord, millega reguleeritakse:

- kalandussektoris tehtavat majandus-, rahandus-, teadus- ja tehnikakoostööd, mille eesmärk on Guinea kalastusvööndites vastutustundliku kalapüügi edendamine, et tagada kalavarude kaitse ja säästev kasutamine, ning Guinea kalandussektori arendamine;

- ühenduse kalalaevade Guinea kalastusvöönditesse pääsemise tingimusi;

- kalapüügi kontrollimise korraga seotud koostööd Guinea kalastusvööndites, et tagada eespool osutatud tingimuste järgimine, kalavarude säilitamise ja majandamise meetmete tõhusus ning võitlus ebaseadusliku, teatamata jäetud ja reguleerimata kalapüügiga;

- äriühingute koostööd, mille eesmärk on arendada ühistest huvidest lähtudes kalandussektori majandustegevust ja sellega seotud tegevusi.

Artikkel 2 – Mõisted

Käesolevas lepingus kasutatakse järgmisi mõisteid:

1. „Guinea ametiasutused” – kalanduse eest vastutav ministeerium;

2. „ühenduse ametiasutused” – Euroopa Komisjon;

3. „Guinea kalastusvöönd” – veed, mis kalanduse valdkonnas kuuluvad Guinea jurisdiktsiooni alla. Käesolevas lepingus sätestatud ühenduse laevad kalastavad vaid kalastusvööndites, kus kalastamine on Guinea õigusaktide kohaselt lubatud;

4. „kalalaev” – mis tahes laev, mis on varustatud seadmestikuga mere elusvarude kaubanduslikuks kasutamiseks;

5. „ühenduse laev” – ühenduse liikmesriigi lipu all sõitev ja ühenduses registreeritud kalalaev;

6. „ühiskomisjon” – komisjon, mis koosneb ühenduse ja Guinea esindajatest, kelle ülesanded on sätestatud käesoleva lepingu artiklis 10;

7. „ümberlaadimine“ – püügisaagi osaline või täielik ümberpaigutamine sadamas või merel ühelt kalalaevalt teisele kalalaevale;

8. „erakorralised asjaolud” – asjaolud, mis ei ole seotud loodusjõudude tegevusega, mis väljuvad ühe lepinguosalise mõistliku kontrolli alt ja mis takistavad kalapüüki Guinea vetes;

9. „AKV meremees“ – mis tahes meremees, kes pärineb mitte-Euroopa riigist, mis on liitunud Cotonou lepinguga. Selles tähenduses on Guinea meremeeste näol tegemist AKV meremeestega;

10. „seire” – kalastuse seire ja kaitse riiklik keskus (CNSP – Centre National de Surveillance des Pêches)

11. „delegatsioon” – Euroopa Komisjoni delegatsioon Guineas;

12. „laevaomanik” – kalalaeva eest õiguslikult vastutav, seda juhtiv ja kontrolliv mis tahes isik;

13. „kalapüügiluba” – õigus teostada kalapüügitegevust kindlaksmääratud ajavahemikul kindlaksmääratud kalastusvööndis või kalapüügipiirkonnas kooskõlas käesoleva lepingu sätetega.

Artikkel 3 – Käesoleva lepingupõhimõtted ja eesmärgid

1. Lepinguosalised kohustuvad edendama Guinea kalastusvööndis vastutustundlikku kalapüüki, lähtudes kõnealustes vetes kalastavate riikide laevade mittediskrimineerimise põhimõttest ning võttes arvesse sama geograafilise piirkonna arenguriikide vahel sõlmitud kokkuleppeid, sealhulgas vastastikuseid kalanduskokkuleppeid.

2. Lepinguosalised kohustuvad järgima dialoogi pidamise ja eelneva konsulteerimise põhimõtteid, eriti ühelt poolt kalanduspoliitika ja teiselt poolt Guinea kalandusele mõju avaldada võivate ühenduse meetmete rakendamisel.

3. Lepinguosalised teevad nii üheskoos kui ühepoolse algatuse korras koostööd käesoleva lepingu alusel rakendatud meetmete, programmide ja tegevuste eelhindamistel, jooksvatel hindamistel ja järelhindamisel.

4. Lepinguosalised kohustuvad tagama, et käesolevat lepingut rakendatakse kooskõlas majandus- ja sotsiaalvaldkonna hea valitsemistava põhimõtetega, aidates kaasa töökohtade loomisele Guineas ja võttes arvesse kalavarude olukorda.

5. AKV meremeeste töötamist ühenduse laevadel reguleerib eelkõige Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) töö põhimõtete ja -õiguste deklaratsioon, mida kohaldatakse täieõiguslikult asjaomaste lepingute ja üldiste töötamistingimuste suhtes. Eeskätt on tegemist ühinemisvabaduse ja kollektiivläbirääkimiste õiguse tegeliku tunnustamisega ning töölevõtmise ja tegevusala valikuga seotud diskrimineerimisest hoidumisega.

Artikkel 4 – Teaduskoostöö

1. Lepingu kehtivusaja jooksul püüavad ühendus ning Guinea jälgida kalavarude seisundi arengut Guinea kalastusvööndis.

2. Lepinguosalised peavad pädevate kalapüüki korraldavate ja haldavate rahvusvaheliste organisatsioonide soovituste ja resolutsioonide ning parimate olemasolevate teaduslike arvamuste alusel vajaduse korral teaduskohtumise järgselt üksteisega lepingu artikliga 10 ettenähtud ühiskomisjonis nõu, et tagada ühenduse laevade püügitegevusega seoses kalavarude säästev majandamine.

3. Lepinguosalised kohustuvad pidama otseselt, vajaduse korral alampiirkonna tasemel, ja pädevate rahvusvaheliste organisatsioonide vahendusel nõu, et tagada Atlandi ookeani bioloogiliste ressursside haldamine ja säilimine ning teha koostööd nende ülesannetega seotud teadusuuringute alal.

Artikkel 5 – Ühenduse laevade juurdepääsGuinea vete kalapüügipiirkondadele

1. Kooskõlas käesoleva lepingu ning selle protokolli ja lisaga kohustub Guinea lubama ühenduse laevadel oma kalastusvööndis kala püüda.

2. Käesoleva lepinguga reguleeritav kalastustegevus toimub vastavalt Guineas kehtivatele õigusaktidele. Guinea ametiasutused teatavad ühendusele kõikidest nimetatud õigusaktide muudatustest. Kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti, peavad ühenduse laevad neid õigusnormide muudatusi järgima pärast ühe kuu möödumist muudatusest teatamisest.

3. Guinea kohustub võtma kõik asjakohased meetmed protokolliga ette nähtud kalapüügi kontrollimist käsitlevate sätete tõhusa kohaldamise tagamiseks. Ühenduse laevad teevad kontrolli eest vastutavate Guinea pädevate asutustega koostööd.

4. Ühendus kohustub võtma kõik asjakohased meetmed, tagamaks et tema laevad täidavad käesoleva lepingu sätteid ning Guinea jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes kalapüüki reguleerivaid õigusnorme vastavalt Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsioonile.

Artikkel 6 – Kalapüügi tingimused – ainuõiguslikkuse klausel

1. Ühenduse laevad võivad Guinea kalastusvööndis kala püüda vaid juhul, kui neil on Guinea poolt käesoleva lepingu ja selle lisas oleva protokolli kohaselt väljastatud kehtiv kalapüügiluba.

2. Kehtivas protokollis käsitlemata kalapüügiliikide ning katsepüügi jaoks võib ühenduse laevadele kalapüügilube anda ministeerium. Nimetatud kalapüügilubade andmine sõltub siiski lepinguosaliste positiivsest arvamusest.

3. Laevale kalapüügiloa saamise kord, kohaldatavad tasud ja laevaomanike kasutatavad makseviisid määratakse kindlaks protokolli lisas.

Artikkel 7 – Rahaline toetus

1. Ühendus annab Guineale rahalise toetuse vastavalt protokollis ja lisades sätestatud tingimustele. Rahaline toetus määratakse kindlaks järgmise kahe osateguri alusel:

a) ühenduse laevade juurdepääs Guinea vetele ja kalavarudele ning

b) ühenduse rahaline toetus vastutustundliku kalapüügi edendamiseks ja kalavarude jätkusuutlikuks kasutamiseks Guinea vetes.

2. Eelneva lõike 1 punktis b nimetatud rahalise toetuse osa määratakse kindlaks ning toetust kasutatakse kooskõlas lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel protokolli kohaselt püstitatud eesmärkidega, mida tahetakse saavutada Guinea valitsuse kinnitatud kalanduspoliitika raames ning vastavalt selle elluviimiseks läbiviidavatele ühe- ja mitmeaastastele kavadele.

3. Ühenduse rahaline toetus makstakse igal aastal kooskõlas protokolliga ning vastavalt käesoleva lepingu ja selle protokolli sätetele toetuse summa võimaliku muutumise kohta seoses järgmiste asjaoludega:

(a) erakorralised asjaolud;

(b) püügivõimaluste vähendamine ühenduse laevadele vastastikusel kokkuleppega, mille põhjuseks on asjaomaste kalavarude haldamismeetmed, mida on parimate olemasolevate teadusalaste nõuannete alusel peetud vajalikuks kohaldada, et tagada varude säilimine ja jätkusuutlik kasutamine;

(c) püügivõimaluste suurendamine ühenduste laevadele, kui parimate olemasolevate teadusalaste nõuannete kohaselt kalavarude seisukord seda võimaldab;

(d) Guinea kalandussektori poliitika elluviimiseks antava ühenduse rahalise toetuse andmise tingimuste ühine ümberhindamine, kui lepinguosaliste tuvastatud iga-aastaste ja mitmeaastaste kavade tulemused selleks alust annavad;

(e) käesoleva lepingu lõpetamine artikli 15 sätete kohaselt;

(f) käesoleva lepingu kohaldamise peatamine vastavalt artiklile 14.

Artikkel 8 – Ettevõtjate ja kodanikuühiskonna vahelisekoostöö edendamine

1. Lepinguosalised soodustavad majandus-, teadus- ja tehnikakoostööd kalandussektoris ja seonduvates sektorites. Lepinguosalised peavad kõnealuse eesmärgi saavutamiseks võetavate eri meetmete kooskõlastamiseks üksteisega nõu.

2. Lepinguosalised kohustuvad soodustama kalapüügivõtete ja -vahendite, kalakaitseviiside ja kalatoodete töötlemise alast teabevahetust.

3. Lepinguosalised püüavad luua soodsad tingimused oma ettevõtete sidemete laiendamiseks tehnika-, majandus- ja ärivaldkondades, tegutsedes ettevõtluse ja investeerimise arengut soodustava keskkonna loomise nimel.

4. Lepinguosalised kannustavad asutama eelkõige vastastikuseid huve teenivaid ühisettevõtteid, järgides süsteemselt Guinea õigusakte ja kehtivaid ühenduse õigusakte.

Artikkel 9 – Halduskoostöö

Lepinguosalised, soovides kindlustada kalavarude majandamise ja kaitsmise meetmete tõhusust:

- arendavad halduskoostööd tagamaks, et nende laevad peavad vastastikku kinni käesoleva lepingu sätetest ning Guinea merekalapüüki käsitlevatest õigusnormidest;

- teevad koostööd ebaseadusliku, teatamata jäetud ja reguleerimata kalapüügi tõkestamiseks ning selle vastu võitlemiseks eelkõige teabevahetuse ja tiheda halduskoostöö abil.

Artikkel 10 – Ühiskomisjon

1. Käesoleva lepingu kohaldamise jälgimiseks ja kontrollimiseks moodustatakse ühiskomisjon. Ühiskomisjon täidab järgmisi ülesandeid:

(a) jälgib lepingu täitmist, tõlgendamist ja kohaldamise toimimist ning vaidluste lahendamist;

(b) tagab järelevalve ja hindamise seoses partnerluslepingu panusega Guinea kalanduspoliitika rakendamisse;

(d) toimib käesoleva lepingu tõlgendamise või kohaldamisega seotud vaidluste rahumeelse lahendamise foorumina;

(e) hindab vajaduse korral ümber kalapüügivõimaluste taset ja sellest tulenevalt rahalist toetust;

(f) määrab protokolli sätete kohaselt kindlaks kalapüügitingimused;

(g) määrab kindlaks käesoleva lepingu artiklis 9 sätestatud halduskoostöö praktilise korra;

(h) täidab mis tahes muid ülesandeid, mida lepinguosalised vastastikusel kokkuleppel talle annavad, sealhulgas ebaseadusliku, teatamata jäetud ja reguleerimata kalapüügi vastase võitluse ja halduskoostöö valdkonnas;

2. Ühiskomisjon tuleb kokku vähemalt kord aastas vaheldumisi ühenduses ja Guineas ning kohtumise eesistujaks on kohtumist võõrustav lepinguosaline. Kummagi lepinguosalise nõudmisel tuleb komisjon kokku erakorraliseks koosolekuks.

Artikkel 11 – Lepingu geograafiline kohaldamisala

Käesolevat lepingut kohaldatakse ühelt poolt nende territooriumide suhtes, kus kohaldatakse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, kõnealuses asutamislepingus sätestatud tingimustel, ja teiselt poolt Guinea territooriumi ja Guinea jurisdiktsiooni alla kuuluvate vete suhtes.

Artikkel 12 – Lepingu kestus

Käesolevat lepingut kohaldatakse nelja aasta jooksul alates selle jõustumiskuupäevast; seejärel pikeneb see automaatselt nelja aasta kaupa, kui lepingut ei lõpetata kooskõlas artikliga 15.

Artikkel 13 – Vaidluste lahendamine

Lepinguosalised peavad käesoleva lepingu tõlgendamist ja/või kohaldamist käsitlevate vaidluste korral omavahel nõu.

Artikkel 14 – Lepingu peatamine

1. Käesoleva lepingu kohaldamise võib peatada kummagi lepinguosalise algatusel lepingu sätete kohaldamise suhtes esineva tõsise eriarvamuse korral. Lepingu peatamiseks peab asjaomane lepinguosaline oma kavatsusest kirjalikult teatama vähemalt kolm kuud enne peatamise jõustumiskuupäeva. Kõnealuse teatise saamisel alustavad lepinguosalised konsultatsioone eriarvamuste lahendamiseks vastastikusel kokkuleppel.

2. Artiklis 7 nimetatud rahalist toetust vähendatakse proportsionaalselt ja pro rata temporis põhimõttel vastavalt peatamise kestusele.

Artikkel 15 – Lepingu lõpetamine

1. Kumbki lepinguosaline võib käesoleva lepingu lõpetada erakorraliste asjaolude korral, muu hulgas asjaomaste varude vähenemine, ühenduse laevadele Guinea poolt tagatud kalapüügivõimaluste väiksema kasutamise kindlakstegemine või suutmatus täita lepinguosaliste võetud kohustusi seoses võitlusega ebaseadusliku, teatamata jäetud ja reguleerimata kalapüügi vastu.

2. Asjaomane lepinguosaline teatab teisele lepinguosalisele kirjalikult oma kavatsusest leping lõpetada vähemalt kuus kuud enne esialgse ajavahemiku või iga täiendava ajavahemiku möödumist.

3. Lõikes 2 osutatud teatise üleandmisega alustatakse lepinguosaliste vahelisi konsultatsioone.

4. Artiklis 7 osutatud rahalist toetust vähendatakse lepingu lõpetamise aasta eest proportsionaalselt ja pro rata temporis põhimõttel.

Artikkel 16 – Protokoll ja lisa

Protokoll ja lisa on käesoleva lepingu lahutamatud osad.

Artikkel 17Riiklike õigusaktide kohaldamine

Ühenduse kalalaevade tegevus Guinea vetes toimub Guinea õigusaktide kohaselt, kui lepingu, käesoleva protokolli ning selle lisa ja liidetega ei ole ette nähtud teisiti.

Artikkel 18 – Kehtetuks tunnistamine

Käesoleva lepinguga tunnistatakse kehtetuks ning asendatakse jõustumise hetkest alates Euroopa Majandusühenduse ja Guinea Vanariigi vaheline Guinea rannikuvetes kalastamise kokkulepe 28. märtsist 1983.

Artikkel 19 – Jõustumine

Käesolev leping, mis on koostatud kahes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed, jõustub kuupäeval, mil lepinguosalised teatavad teineteisele selle vastuvõtmiseks vajalike riigisiseste menetluste lõpuleviimisest.

Protokoll, millega määratakse kindlaks Euroopa Ühenduse ja Guinea Vabariigi vahelises Guinea rannikuvetes kalastamise lepingus sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus ajavahemikuks 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2012

Artikkel 1Kohaldamise ajavahemik ja kalapüügivõimalused

1. Lepingu artikliga 5 kehtestatud kalapüügivõimalused neljaks aastaks alates 1. jaanuarist 2009 on siirdekalade liikide (liigid, mis on loetletud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 1982. aasta konventsiooni lisas 1) puhul järgmised:

- tuunikülmutusseinerid: 28 laeva,

- ritvõngelaevad: 12 laeva.

2. Alates käesoleva protokolli kohaldamise teisest aastast ja pärast ühise hinnangu andmist krevetivarude olukorrale ning Guinea kalapüügipiirkonna majandamisele kõnealuse püügiliigi puhul, võib krevetitraalerite kalapüügivõimalusi mahus 800 brutoregistertonni (brt) kvartalis eraldada iga-aastaselt, kui on täidetud järgmised tingimused:

- kreveti püügipiirkondadele juurdepääsu ning eelkõige riiklike ja välismaiste kalalaevade teostatavat kõnealuse liigi püüki majandatakse läbipaistvalt. Selleks edastab Guinea igal aastal enne vastava aasta 31. oktoobrit kokkuvõtliku tabeli kõnealuse liigi püügikoormusest Guinea vetes;

- Guinea vetes rakendatakse seire-, järelevalve- ja kontrollikava;

- teostatakse kalavarude olukorra teaduslik analüüs ja teaduskampaaniad, mille tulemused edastatakse igal aastal koos püügikoormuse andmetega.

Liigi püügitingimused määratakse kindlaks ühisel kokkuleppel igal aastal enne kalapüügilubade väljaandmist ning igal juhul enne käesoleva protokolli artiklis 2 ettenähtud kalapüügivõimaluste suurendamisega võrdelise iga-aastase täiendava rahalise toetuse väljamaksmist.

3. Lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse käesoleva protokolli artiklite 4 ja 5 kohaselt.

4. Euroopa Ühenduse liikmesriigi lipu all sõitvad laevad võivad Guinea kalastusvööndis kala püüda vaid tingimusel, et neile on käesoleva protokolli raames ja selle lisas toodud tingimustel Guinea poolt välja antud kalapüügiluba.

Artikkel 2Rahaline toetus – makseviisid

1. Lepingu artikliga 7 ette nähtud rahaline toetus koosneb ühelt poolt artikli 1 lõikes 1 osutatud ajavahemiku puhul summast suurusega 325 000 eurot aastas, mis vastab võrdlusalusele 5 000 tonni aastas, ja teiselt poolt erisummast suurusega 125 000 eurot aastas, mis on määratud Guinea kalanduspoliitika rakendamise toetamiseks. See erisumma on lepingu artiklis 7 ettenähtud rahalise toetuse[3] lahutamatu osa.

Kui artikli 1 lõike 2 kohaselt on eraldatud täiendavad kalapüügivõimalused, hõlmab artikli 1 lõikes 2 osutatud ajavahemikuks antav lepingu artiklis 7 osutatud rahaline toetus ühtlasi 300 000 euro suurust kalapüügivõimaluste suurendamisega võrdelist summat aastas.

Eespool osutatud summale lisandub ühenduse eritoetus suurusega 600 000 eurot esimesel aastal, 400 000 eurot teisel aastal ja 300 000 eurot igal järgmisel aastal, et toetada Guinea kalastusvööndite seire-, kontrolli- ja järelevalvesüsteemi tõhustamist ning võimaldada Guineal muretseda endale satelliitjärelevalvesüsteem hiljemalt 30. juuniks 2010. Kõnealust toetust hallatakse käesoleva protokolli artikli 7 kohaselt.

2. Lõiget 1 kohaldatakse käesoleva protokolli artiklite 4, 5, 6 ja 7 kohaselt.

3. Lõikega 1 kehtestatud kogusumma (1 050 000 eurot esimesel aastal ja vajaduse korral 1 150 000 eurot teisel aastal ja 1 050 000 eurot igal järgmisel aastal) maksab ühendus välja igal käesoleva protokolli kohaldamisaja sisse jääval aastal[4]. Osutatud summad ei eelda kalapüügivõimaluste muutmist või käesoleva protokolli artiklite 4 ja 5 kohaste uute kalapüügivõimaluste kehtestamist.

4. Kui ühenduse laevade püügi üldkogus Guinea kalastusvööndites ületab neile kehtestatud viitekoguse, suurendatakse rahalist toetust 65 euro võrra iga püütud lisatonni eest. Ühenduse makstav aastane kogutoetus ei või siiski ületada kahekordset protokolli artikli 2 lõikes 3 osutatud summat (1 050 000 eurot esimesel aastal ja vajaduse korral 1 150 000 eurot teisel aastal ja 1 050 000 eurot igal järgmisel aastal). Kui ühenduse laevad ületavad kahekordsele aastasele kogutoetusele vastava püügikoguse, makstakse selle piirmäära ületamise eest määratud lisasummad järgmisel aastal.

5. Lõikes 1 osutatud rahaline toetus makstakse hiljemalt 30. novembril 2009 esimesel aastal ning hiljemalt 1. veebruaril igal järgneval aastal.

6. Välja arvatud käesoleva protokolli artikli 2 lõike 1 kolmanda lõiguga ettenähtud eritoetus, toimub artikli 6 sätteid arvesse võttes kõnealuste eraldiste tegemine Guinea rahandusseaduse raames ning jääb eranditult Guinea ametiasutuste pädevusse.

7. Käesoleva artikliga ettenähtud maksed tehakse esimesel aastal pärast seda, kui lepinguosalised on nende fondide kavandamise heaks kiitnud, Guinea keskpangas avatud riigikassa arveldusarvele, mille andmed edastab ministeerium igal aastal, välja arvatud artikli 2 lõike 1 kolmanda lõiguga ettenähtud eritoetus, mis kantakse otse kalastuse seire ja kaitse riikliku keskuse (Centre National de Surveillance et de Protection des Pêches) arveldusarvele.

Artikkel 3Koostöö vastutustundliku kalapüügi vallas – teaduskoostöö

1. Lepinguosalised kohustuvad edendama Guinea vetes vastutustundlikku kalapüüki, lähtudes kõnealustes vetes kalastavate eri riikide laevade mittediskrimineerimise põhimõttest.

2. Protokolli kehtivusaja jooksul püüavad ühendus ja Guinea jälgida kalavarude seisundi arengut Guinea kalastusvööndis.

3. Lepinguosalised kohustuvad edendama alampiirkonna tasemel koostööd vastutustundliku kalapüügi valdkonnas Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjoni (ICCAT) ja muude pädevate piirkondlike või rahvusvaheliste organisatsioonide raames.

4. Vastavalt lepingu artiklile 4 ning lähtudes parimatest olemasolevatest teadusalastest nõuannetest peavad lepinguosalised vajaduse korral teaduskohtumise järgselt üksteisega lepingu artikliga 10 ette nähtud ühiskomisjonis alampiirkonna tasandil nõu ja võtavad vastastikusel kokkuleppel meetmeid, et tagada ühenduse laevade püügitegevusega seoses kalavarude säästev majandamine. Meetmete puhul võetakse arvesse Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjoni (ICCAT) soovitusi ja resolutsioone.

Artikkel 4Kalapüügivõimaluste läbivaatamine vastastikusel kokkuleppel

1. Artiklis 1 osutatud kalapüügivõimalusi võib vastastikusel kokkuleppel suurendada, tingimusel et artikli 3 lõikes 4 nimetatud teaduskohtumise järelduste kohaselt ei kahjustata sellega Guinea ressursside säästvat majandamist. Sellisel juhul suurendatakse artikli 2 lõikes 1 osutatud rahalist toetust proportsionaalselt ja pro rata temporis põhimõttel.

2. Kui lepinguosalised lepivad kokku artiklis 1 osutatud kalapüügivõimaluste vähendamises, vähendatakse rahalist toetust proportsionaalselt ja pro rata temporis põhimõttel.

3. Kalapüügivõimaluste jaotamine eri laevakategooriate vahel võib samuti toimuda pärast nõupidamist vastastikusel kokkuleppel, tingimusel et järgitakse käesoleva protokolli artikli 3 lõikes 4 osutatud teaduskohtumise võimalikke soovitusi kalavarude haldamise osas, mida ümberjaotamine võib mõjutada. Kui kalapüügivõimaluste ümberjaotamisel on vaja rahalist toetust kohandada, lepivad lepinguosalised selles kokku.

Artikkel 5Muud kalapüügivõimalused

1. Kui ühenduse laevad on huvitatud muust püügitegevusest, kui on osutatud artiklis 1, peab ühendus nende uute tegevuste võimaliku lubamise osas Guineaga nõu. Sellisel juhul lepivad lepinguosalised kokku uusi kalapüügivõimalusi reguleerivates tingimustes ja teevad vajaduse korral protokollis ja selle lisas muudatusi.

2. Lepinguosalised võivad korraldada Guinea kalastusvööndites katsepüügi kampaaniaid pärast käesoleva protokolli artikli 3 lõikes 4 ettenähtud teaduskohtumise arvamuste saamist. Sel eesmärgil ja ühe lepinguosalise taotlusel konsulteerivad nad teineteisega ning määravad iga juhtumi puhul eraldi kindlaks uued varud, tingimused ja muud asjakohased näitajad.

3. Lepinguosalised tegelevad katsepüügiga vastavalt ühiselt heakskiidetud teaduslikele, haldus- ja finantsnäitajatele. Katsepüügi luba antakse uurimise eesmärgil kuni kaheks kuue kuu pikkuseks ajavahemikuks alates poolte kokkulepitud kuupäevast.

4. Kui lepinguosalised leiavad, et katsepüük on andnud positiivseid tulemusi, võib ökosüsteemide ja mere elusressursside säilitamist silmas pidades anda ühenduse laevadele uusi kalapüügivõimalusi vastavalt käesoleva protokolli artiklis 4 sätestatud kokkuleppekorrale kuni käesoleva protokolli kehtivuse lõppemiseni ning sõltuvalt lubatavast püügikoormusest. Selle tulemusena suureneb rahaline toetus.

Artikkel 6Rahalise toetuse maksmise peatamine ja läbivaatamineerakorraliste asjaolude puhul

1. Erakorralistel asjaoludel, välja arvatud loodusjõududest tingitud asjaolude korral, mis takistavad kalapüüki Guinea majandusvööndis, võib Euroopa Ühendus peatada käesoleva protokolli artikli 2 lõikes 1 ettenähtud rahalise toetuse maksmise.

2. Otsus peatamise kohta eespool osutatud lõikes 1 ettenähtud juhul tehakse kahe kuu jooksul pärast lepinguosaliste vahelisi nõupidamisi ühe poole nõudmisel ja tingimusel, et Euroopa Ühendus on maksmise peatamise hetkel välja maksnud kõik maksmisele kuulunud toetussummad.

3. Rahalise toetuse maksmist alustatakse uuesti pärast seda, kui lepinguosalised on nõu pidanud ja kokku leppinud, et kalastustegevuse peatamise tinginud asjaolud on ära langenud ja/või olukord võimaldab kalapüüki jätkata.

4. Rahalise toetuse peatamise ajal kehtinud ühenduse laevadele antud kalapüügilubade kehtivusaega pikendatakse ajavahemiku võrra, millal kalastustegevus oli peatatud.

Artikkel 7Vastutustundliku kalapüügi edendamine Guinea vetes

1. Käesoleva protokolli artikli 2 lõikes 1 kehtestatud rahalise toetuse kogusumma ning eritoetus aitavad iga-aastaselt viia ellu algatusi, mis Guinea valitsus on kalanduspoliitika raames kindlaks määratud ja lepinguosalised allpool kirjeldatud korra kohaselt heaks kiitnud.

Guinea kasutab vastavat summat lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel ja kalandussektori jätkusuutliku ja vastutustundliku haldamise tagamise eesmärgil Guinea poolt kinnitatud kalanduspoliitika prioriteetide alusel määratud eesmärkide täitmiseks ja sellega seotud iga-aastaste ja mitmeaastaste kavade koostamiseks vastavalt järgmisele lõikele 2, eelkõige kontrolli ja järelevalve, varude haldamise, kalatoodete tootmise terviseohutuse ning pädevate asutuste järelevalvesuutlikkuse parandamise osas

2. Eelmise lõike sätete elluviimiseks lepivad lepinguosalised Guinea ettepanekul lepingu artikliga 10 ettenähtud ühiskomisjonis kohe pärast protokolli jõustumist ja hiljemalt kolm kuud pärast käesoleva protokolli jõustumist kokku mitmeaastases sektoripõhises programmis ja selle rakenduseeskirjades, sealhulgas järgmises:

(a) aastased ja mitmeaastased suunised, mille alusel ülaltoodud lõikes 1 nimetatud rahalise toetuse protsendimäära ja selle toetusega seotud erisummasid igal aastal algatuste jaoks kasutatakse;

(b) aasta ja mitme aasta lõikes seatud eesmärgid, et edendada vastavalt tähtajale jätkusuutlikku ja vastutustundlikku kalapüüki ning arvestada Guinea riikliku kalanduspoliitika prioriteetide või muude poliitiliste suundadega, millel on seos vastutustundliku ja jätkusuutliku kalapüügi edendamisega või mis seda mõjutavad;

3. Lepinguosalised otsustavad siiski pöörata erilist rõhku kalanduse seire-, kontrolli- ja järelevalvetegevusele tervikuna, sealhulgas Guinea vete järelevalvele merelt ja õhust, kalalaevade satelliitseiresüsteemi (VMS) rakendamisele, õigusraamistiku parandamisele ning selle kohaldamisele rikkumiste puhul.

4. Mis tahes mitmeaastase valdkondliku kava muudatusettepanek või erisummade kasutamine iga aasta algatuste jaoks peab ühiskomisjonis saama mõlema poole heakskiidu.

5. Igal aastal eraldab Guinea lõikes 1 nimetatud rahalisele toetusele jaotusele vastava summa mitmeaastase programmi elluviimiseks. Esimesel protokolli kohaldamise aastal tuleb ühendust eraldisest teavitada võimalikult kiiresti ja igal juhul enne mitmeaastasele sektorisisesele programmile heakskiidu saamist ühiskomisjoni poolt. Iga järgneva aasta puhul peab Guinea ühendust eraldisest teavitama hiljemalt eelneva aasta 31. jaanuariks.

6. Kui ühine hinnang aastase tegevuse tulemustele mitmeaastase sektoripõhise programmi elluviimisel seda õigustab, võib Euroopa Ühendus jaotada ümber Guinea kalanduspoliitika toetamiseks ja rakendamiseks ettenähtud summa, mis moodustab osa käesoleva protokolli artikli 2 lõikes 1 osutatud rahalisest toetusest, et kohandada programmi rakendamiseks vajalikku tegelikku summat saadud tulemustele vastavalt.

7. Ühendus jätab endale õiguse katkestada käesoleva protokolli artikli 2 lõike 1 kolmanda lõiguga ettenähtud eritoetuse maksmine, kui protokolli kohaldamise esimese aasta tulemused ei vasta ühiskomisjoni raames antud hinnangu alusel kavandatutele, välja arvatud erakorralised ja nõuetekohaselt põhjendatud olukorrad.

Artikkel 8Erimeelsused – protokolli kohaldamise peatamine

1. Käesoleva protokolli sätete tõlgendamisel ja nende kohaldamisel tekkivate mis tahes vaidluste korral peavad lepinguosalised nõu lepingu artikli 10 kohaselt asutatud ühiskomisjonis, mis kutsutakse vajadusel kokku erakorraliselt.

2. Ilma et see piiraks artikli 9 sätteid, võib protokolli kohaldamise ühe lepinguosalise algatusel peatada, kui lepinguosalisi vastandav erimeelsus on tõsine ja lõike 1 kohaselt kokku kutsutud ühiskomisjoni nõupidamisel vastastikust kokkulepet ei saavutatud.

3. Protokolli kohaldamise peatamiseks peab huvitatud lepinguosaline esitama vastava kirjaliku taotluse vähemalt kolm kuud enne taotletavat peatamise kuupäeva.

4. Kui protokolli kohaldamine peatatakse, jätkavad lepinguosalised erimeelsusele kokkuleppelise lahenduse leidmiseks nõupidamisi. Kokkuleppelise lahenduse leidmisel jätkatakse protokolli kohaldamist ning rahalist toetust vähendatakse proportsionaalselt ja pro rata temporis põhimõttel ajavahemiku võrra, millal protokoll oli peatatud.

Artikkel 9Protokolli kohaldamise peatamine maksete tasumata jätmise tõttu

Kui ühendus ei soorita artiklis 2 ettenähtud makseid, võib artikli 6 sätteid arvesse võttes peatada käesoleva protokolli kohaldamise järgmistel tingimustel:

(a) pädevad Guinea ametiasutused saadavad Euroopa Komisjonile teate makse puudumise kohta. Viimane teostab vajalikud kontrollimised ja vajaduse korral sooritab makse hiljemalt 60 tööpäeva jooksul pärast teate saamist;

(b) kui pädevad Guinea ametiasutused ei ole käesoleva protokolli artikli 2 lõikega 5 ettenähtud ajavahemiku jooksul makset või asjakohast selgitust selle puudumise kohta saanud, on neil õigus peatada protokolli kohaldamine. Sellest teavitavad nad viivitamata Euroopa Komisjoni;

Artikkel 10Riiklike õigusaktide kohaldamine

Ühenduse laevade kalastustegevus Guinea vetes on reguleeritud Guinea õigusaktidega, välja arvatud juhul, kui lepinguga, käesoleva protokolliga koos lisa ja selle liidetega on ette nähtud teisiti.

Artikkel 11Läbivaatamisklausel

1. Kui käesoleva protokolli sõlmimiseni viinud poliitilistes suundumustes esineb otsustavaid muudatusi, võib üks lepinguosaline taotleda protokolli sätete läbivaatamist nende tõenäoliseks muutmiseks.

2. Huvitatud lepinguosaline teatab teisele lepinguosalisele kirjalikult oma kavatsusest käesoleva protokolli sätted läbi vaadata.

3. Hiljemalt 60 päeva pärast teate saamist alustavad lepinguosalised vastavasisulisi konsultatsioone. Kui sätete läbivaatamise küsimuses kokkuleppele ei jõuta, võib huvitatud lepinguosaline protokolli artikli 14 kohaselt protokolli lõpetada.

Artikkel 12Kehtetuks tunnistamine

Käesoleva protokolli ja selle lisadega tunnistatakse kehtetuks ja asendatakse praegune kalandusprotokoll ning Euroopa Majandusühenduse ja Guinea Vabariigi valitsuse vaheline Guinea rannikuvetes kalastamise raamkokkulepe.

Artikkel 13Kestus

Käesolevat protokolli ja selle lisasid kohaldatakse nelja aasta jooksul alates 1. jaanuarist 2009, juhul kui ei toimu artikli 14 kohast lõpetamist.

Artikkel 14Lõpetamine

Protokolli lõpetamise korral teatab huvitatud lepinguosaline teisele lepinguosalisele kirjalikult oma kavatsusest protokoll lõpetada vähemalt kuus kuud enne asjaomase lõpetamise jõustumist. Eelmises lõikes nimetatud teatise saatmisega avatakse küsimuse arutamine lepinguosaliste vahel.

Artikkel 15Jõustumine

1. Käesolev protokoll ja selle lisa jõustuvad kuupäeval, millal lepinguosalised teatavad teineteisele selle jõustamiseks vajalike menetluste lõpuleviimisest.

2. Neid kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2009.

LISA

ÜHENDUSE LAEVADE KALAPÜÜGITINGIMUSED GUINEA KALASTUSVÖÖNDIS

I peatükk Kalapüügilubade taotlemise ja väljaandmise kord

1. jaguKalapüügilubade väljaandmine

1. Kalapüügiluba Guinea kalastusvööndis kalastamiseks antakse üksnes nõuetekohastele laevadele.

2. Laev vastab nõuetele üksnes juhul, kui selle omanikul, kaptenil või laeval endal ei ole Guineas kalapüügikeeldu. Neil ei tohi olla vastuolusid Guinea ametiasutustega, st nad peavad olema täitnud kõik varasemad Guinea ja ühenduse vahelistest kalastuslepingutest tulenevad kohustused, eelkõige meremeeste pardalevõtmise osas.

3. Ühenduse pädevad asutused esitavad kalanduse eest vastutavale Guinea ministeeriumile elektroonilisel teel taotluse iga laeva kohta, kes soovib lepingu raames kala püüda, tehes seda vähemalt 30 tööpäeva enne kalapüügiloa soovitud alguskuupäeva.

4. Taotlused esitatakse kalanduse eest vastutavale ministeeriumile vormidel, mille näidised on 1. liites. Guinea ametiasutused võtavad kõik vajalikud meetmed, et kalapüügilubade esitamise käigus edastatud andmeid käsitataks konfidentsiaalsena. Andmeid kasutatakse üksnes lepingu rakendamise raames.

5. Iga kalapüügiloa taotlusega koos tuleb esitada järgmised dokumendid:

- tõend, et kalapüügiloa kehtivusaja eest on kindlaksmääratud avanss tasutud;

- mis tahes muu dokument või tõend, mille esitamist näevad ette käesoleva protokolli erisätted teatavate laevaliikide kohta.

6. Kalapüügiloa tasu makstakse Guinea ametiasutuste poolt protokolli artikli 2 lõike 7 alusel osutatud pangakontole.

7. Kalapüügiloa tasu sisaldab kõiki riiklikke ja kohalikke makse, välja arvatud maks kalandusalase seire toetuseks, maks kalandusalaste teadusuuringute toetuseks ja teenuste osutamise kulud. Seire- ja teadusuuringumakse hakatakse kohaldama vastavalt laevade tegelikule viibimisele Guinea kalastusvööndis ning ettevõtjad kannavad need üle kalapüügilubade tasude lõpparvestuse tegemisel kooskõlas käesoleva lisa 2 jao sätetega.

Guinea lepinguosalise taotlusel ja enne VMS protokolli allkirjastamist ühendusega varustab ühendus Guinead satelliidiandmetega laevade Guinea kalastusvööndis viibimise ajavahemike kohta, et oleks võimalik määrata kindlaks laevaomanike makstava seiretoetuse maksu arvutamise viis.

8. Kõikide laevade kalapüügiload väljastatakse laeva omanikele või nende esindajatele Euroopa Ühenduste Komisjoni Guineas asuva delegatsiooni vahendusel 15 tööpäeva jooksul alates eespool nimetatud punktis 5 osutatud dokumentide laekumisest kalanduse eest vastutavale Guinea ministeeriumile.

9. Kalapüügiluba antakse välja konkreetsele laevale ja seda ei saa edasi anda.

10. Tõestatud vääramatu jõu korral võib Euroopa Ühenduse taotlusel laeva kalapüügiloa siiski asendada mõnele muule protokolli artiklis 1 osutatud sama kategooria laevale antava uue loaga ning viimase eest ei pea kalapüügiloa tasu maksma. Sel juhul võetakse püügikoguste taseme arvestamisel võimalike täiendavate maksete kindlaksmääramisel arvesse kahe laeva summaarsed püügikogused.

11. Asendatava laeva omanik või tema esindaja tagastab tühistatud kalapüügiloa Euroopa Komisjoni delegatsiooni vahendusel kalanduse eest vastutavale Guinea ministeeriumile.

12. Uus kalapüügiluba jõustub päeval, millal laeva omanik esitab tühistatud kalapüügiloa kalanduse eest vastutavale Guinea ministeeriumile. Euroopa Komisjoni Guineas asuvat delegatsiooni tuleb kalapüügiloa asendamisest teavitada.

13. Kalapüügiluba peab alati olema laeva pardal. Euroopa Ühendus ajakohastab nimekirja laevadest, millele on käesoleva protokolli sätete kohaselt kalapüügiload taotletud. Kõnealune nimekiri edastatakse Guinea ametiasutustele pärast selle koostamist ja edaspidi alati, kui seda on ajakohastatud. Pärast Euroopa Komisjoni poolt Guinea ametiasutustele saadetud nimekirja ja ettemakse tasumise teate kättesaamist lisab Guinea pädev ametiasutus laeva püügiloaga laevade nimekirja, mis edastatakse kalapüügi kontrollimise eest vastutavale ametiasutusele. Sel juhul saadetakse nimekirja kinnitatud koopia laevaomanikule ja seda hoitakse pardal kalapüügiloa asemel kuni viimase väljastamiseni.

14. Lepinguosalised lepivad kokku, et luuakse kalapüügilubade süsteem, mis põhineb üksnes elektroonilisel teabevahetusel ja eespool kirjeldatud dokumendil. Lepinguosalised lepivad kokku, et paberkandjal kalapüügiluba asendatakse võimalikult kiiresti elektroonilise loaga, ning ka Guinea kalastusvööndis püügiluba omavate laevade nimekiri viiakse elektroonilisse süsteemi.

15. Lepinguosalised, tegutsedes ühiskomisjoni raames, kohustuvad asendama kõik käesolevas protokollis kasutatud viited brutoregistertonnaaži tähisele brt viidetega brutotonnaaži tähisele GT ning tegema sellele vastavad kohandused kõigis asjakohastes sätetes. Enne asendamist toimuvad lepinguosaliste vahel asjakohased konsultatsioonid.

2. jaguKalapüügilube reguleerivad tingimused – tasud ja ettemaksud

1. Kalapüügilubade kehtivusaeg on üks aasta. Neid saab pikendada.

2. Kalapüügiloa tasu on 35 eurot iga Guinea kalastusvööndis püütud kalatonni kohta tuunipüügiseinerite ja 25 eurot ritvõngelaevade puhul.

3. Kalapüügiload antakse välja pärast seda, kui pädevatele riiklikele ametiasutustele on tasutud järgmised kindlaksmääratud summad:

- 4 025 eurot tuunipüügiseineri kohta, mis vastab 115 tonni eest aastas makstavale kalapüügiloa tasule.

- 500 eurot ritvõngelaeva kohta, mis vastab 20 tonni eest aastas makstavale kalapüügiloa tasule.

4. Liikmesriigid teatavad Euroopa Komisjonile hiljemalt iga aasta 15. juuniks möödunud aasta püügikoguse tonnides, nagu on kindlaks määranud alljärgnevas punktis 5 osutatud teadusinstituudid.

5. Euroopa Ühenduste Komisjon koostab aasta n püügireiside eest tasumisele kuuluvate kalapüügiloa tasude lõpparuande hiljemalt n+1 aasta 31. juuliks, see arvestus põhineb kõikide laevaomanike esitatud püügiaruannetel, mille on kinnitanud teadusasutused, kellel on pädevus kontrollida püügiandmeid liikmesriikides, näiteks instituudid Institut de recherche pour le développement (IRD), Instituto Español de Oceanografía (IEO), Instituto de Instituto Português de Investigaçao Maritima (IPIMAR) ja Centre National des Sciences Halieutiques de Boussoura (CNSHB). Lõpparuande edastab Euroopa Komisjoni delegatsioon.

6. Arvestus edastatakse ühel ajal kalanduse eest vastutavale Guinea ministeeriumile ja laevaomanikele.

7. Laevaomanikud maksavad tasumisele kuuluvad täiendavad summad (koguste eest, mis ületavad tuunipüügiseinerite puhul 115 tonni ja ritvõngelaevade puhul 20 tonni) Guinea pädevatele ametiasutustele hiljemalt n + 1 aasta 31. augustiks arveldusarvele, millele on osutatud käesoleva peatüki 1. jao lõikes 6, summas 35 eurot tonni kohta seinerite puhul ja 25 eurot tonni kohta ritvõngelaevade puhul.

8. Kui lõpparuande summa on väiksem kui käesoleva jaotise punktis 3 nimetatud ettemakse, summade vahet laevaomanikule siiski tagasi ei maksta.

II peatükk – Kalastusvööndid

Ühenduse laevad võivad kala püüda vetes, mis asuvad kaugemal kui 12 meremiili tuunipüügiseinerite ja ritvõngelaevade jaoks kehtestatud lähtejoontest või vajaduse korral 20 meetri kaugusel samasügavusjoonest.

III peatükk – Püügiaruanded

1. Käesolevas lisas mõistetakse ühenduse laeva püügireisi kestuse all Guinea kalastusvööndis:

- kas ajavahemikku Guinea kalastusvööndisse sisenemise ja vööndist lahkumise vahel;

- või ajavahemikku laeva Guinea kalastusvööndisse sisenemisest kuni ümberlaadimiseni ja/või lossimiseni Guineas.

2. Laevad, millel lubatakse käesoleva lepingu alusel Guinea vetes kalastada, saadavad oma püügiaruanded kalanduse eest vastutavale Guinea ministeeriumile, et ametiasutustel oleks võimalik kontrollida väljapüütud koguseid, mis kinnitatakse pädevate teadusinstituutide poolt vastavalt käesoleva lisa I peatüki 2. jao punktis 5 sätestatud menetlusele. Väljapüügist teatamise kord on järgmine:

2.1 Kalapüügiloa aastase kehtivusaja jooksul käesoleva lisa I peatüki 2. jao tähenduses sisaldavad püügiaruanded andmeid igal püügireisil saadud saagikoguse kohta. Püügiaruannete originaalid füüsilisel kandjal saadetakse kalanduse eest vastutavale Guinea ministeeriumile hiljemalt 45 päeva pärast nimetatud ajavahemikul toimunud viimase püügireisi lõppu. Aruanne edastatakse kas faksiga (+224/30 41 36 60) või elektronpostiga (cnspkaly@yahoo.fr).

2.2 Laevad täidavad püügivormi vastavalt 3. liites toodud püügipäeviku näidisele. Ajavahemike kohta, millal kõnealused laevad ei viibi Guinea kalastusvööndis, tuleb teha püügipäevikusse kanne „väljaspool Guinea kalastusvööndit”.

2.3 Vormid tuleb täita loetavalt ja neile peab alla kirjutama laeva kapten või tema õiguslik esindaja.

2.4 Püügiaruanded peavad olema usaldusväärsed, et võimaldada jälgida kalavarude arengut.

3. Kui käesoleva peatüki sätetest kinni ei peeta, on Guinea valitsusel õigus sätteid rikkuva laeva kalapüügiluba peatada kuni vorminõuete täitmiseni ning määrata laevaomanikule Guinea kehtivate õigusaktidega ette nähtud karistus. Sellest teavitatakse lipuriiki ja Euroopa Komisjoni.

4. Lepinguosalised lepivad kokku elektroonilise aruannete süsteemi rakendamise edendamises, mis põhineb kogu teabe ja eespool kirjeldatud dokumentide vahetamisel elektroonilisel teel. Lepinguosalised lepivad kokku, et kirjalikud aruanded (logiraamat) asendatakse võimalikult kiiresti elektroonilise failiga.

IV peatükk – Ümberlaadimine ja lossimine

Lepingupooled teevad koostööd, et parandada ümberlaadimise ja lossimise võimalusi Guinea sadamates.

1. Lossimine:

Ühenduse tuunipüügilaevadele, mis on omal algatusel otsustanud lossida Guinea Vabariigi sadamas, kohaldatakse kalapüügiloa tasu puhul soodustust 5 eurot tonni kohta Guinea kalastusvööndis püütud koguste puhul lisa I peatüki 2. jao lõikes 2 osutatud summast.

Täiendavat soodustust 5 eurot kohaldatakse juhul, kui püütud kala müüakse Guinea töötlemistehasele.

Samasugust mehhanismi kohaldatakse ühenduse mis tahes laeva puhul kuni väljapüütud koguste lõpliku arvestuse 50 % ulatuseni (nii nagu see on määratud käesoleva lisa III peatükis) alates käesoleva protokolli esimesest kohaldamisaastast.

2. Ümberlaaditud või lossitud tonnaaži kontrollimise kord määratletakse ühiskomisjoni esimese istungi käigus.

3. Hinnang

Rahaliste meetmete ulatuse ja väljapüütud kogustest mahaarvestuse maksimaalse protsendimäära määrab kindlaks ühiskomisjon lähtuvalt toimunud lossimiste sotsiaalmajanduslikust mõjust kõnealusel aastal.

V peatükk – Meremeeste töölevõtmine

1. Laevaomanikud kohustuvad võtma Guinea kalastusvööndis tuuni püüdmise hooajaks tööle vähemalt 20 % AKV meremehi, andes eelistuse Guinea meremeestele. Kõnealuste sätetega mittearvestavaid laevu võib lugeda käesoleva lisa 1 jao sätete kohaselt Guinea kalapüügiloa saamise nõuetele mittevastavateks.

2. Laevaomanikud püüavad võtta pardale täiendava arvu Guinea meremehi.

3. Ühenduse laevadele tööle võetud meremeeste suhtes kohaldatakse täiel määral Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) töö põhimõtete ja -õiguste deklaratsiooni. Eelkõige on tegemist ühinemisvabaduse ja kollektiivläbirääkimiste õiguse tegeliku tunnustamise ning tööhõive ja kutsealaga seotud diskrimineerimise kõrvaldamisega.

4. AKV meremeeste töölepingud, mille koopia antakse lepingule allakirjutanutele, koostatakse laevaomanike esindaja(te) ning meremeeste ja/või nende ametiühingute või nende esindajate vahel. Nende töölepingutega hõlmatakse meremeeste suhtes kohaldatav sotsiaalkindlustus, sealhulgas elukindlustus ning haigus- ja õnnetusjuhtumikindlustus.

5. AKV meremeeste töötasu maksavad laevaomanikud. Töötasud määratakse kindlaks lepinguga laevaomanike või nende esindajatega ning meremeeste ja/või nende ametiühingute või nende esindajate vahel. AKV meremeeste palgatingimused ei tohi olla halvemad kui nende päritoluriikide laevameeskondadel ning palgad ei tohi mingil juhul olla ILO standarditest madalamad. Euroopa Ühenduse ja kolmanda riigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu raames kalastavate tuunikülmutusseineri pardale võetud ühendusevälistest riikidest pärit meremeestele tagatud brutopalk peab vastama miinimumpalgale, mis on kehtestatud Rahvusvaheline Tööorganisatsioon resolutsiooniga, mida kohaldatakse meretöönormide konventsiooni kohaselt merekaubalaevastikule. Kõnealune palgatagatis peab olema kantud kirjalikult töölepingusse. Kui kalandussektori konventsiooniga nähakse siiski ette soodsamad sätted miinimumpalga või sotsiaalsete õiguste osas kui meretöönormide konventsiooniga, tuleb kohaldada esmajärjekorras kalandussektori konventsiooni.

6. Iga ühenduse laevadele tööle võetud meremees peab end töölevõtmise päeva eelõhtul temale määratud laeva kaptenile esitlema. Kui meremees töölevõtmise kuupäeval ettenähtud kellaajaks kohale ei tule, vabaneb laevaomanik automaatselt kohustusest kõnealune meremees tööle võtta.

VI peatükk – Tehnilised meetmed

Kalalaevad peavad kalapüügivahendite, nende tehniliste omaduste ja mis tahes muude kalapüügiks rakendatavate tehniliste meetodite osas lähtuma ICCAT meetmetest ja soovitustest asjaomase vööndi kohta.

VII peatükk – Vaatlejad

1. Laevad, millel on lubatud käesoleva kokkuleppe alusel Guinea vetes kalastada, võtavad allpool sätestatud korra kohaselt pardale pädeva piirkondliku kalandusorganisatsiooni määratud vaatlejad.

1.1 Pädeva asutuse taotlusel võtavad ühenduse laevad pardale ühe kõnealuse kalandusorganisatsiooni poolt määratud vaatleja, kelle ülesandeks on kontrollida Guinea vetes püütud saagikoguseid.

1.2 Pädev asutus koostab nimekirja laevadest, mis kohustuvad vaatlejaid pardale võtma, samuti koostatakse nimekiri vaatlejatest, keda laevadele määratakse. Nimekirju ajakohastatakse pidevalt. Kui nimekirjad on valmis, edastatakse need viivitamata Euroopa Komisjonile ning edaspidi edastatakse neid iga kolme kuu tagant vahetult pärast ajakohastamist.

1.3 Kalapüügiloa väljastamisel või hiljemalt 15 päeva jooksul enne vaatleja pardalevõtmise kuupäeva edastab pädev asutus asjaomastele laevaomanikele või nende esindajatele nende laeva pardale määratud vaatleja nime.

2. Vaatleja viibib pardal ühe püügireisi ajal. Konkreetsele laevale ette nähtud püügireiside keskmisest kestusest sõltuvalt võib pädevate Guinea ametiasutuste põhjendatud taotluse korral vaatleja pardaloleku aega siiski mitmele püügireisile pikendada. Pädev asutus esitab vastava taotluse asjaomasele laevale määratud vaatleja nime edastamisel.

3. Laevaomanik või tema esindaja ja pädev asutus lepivad kokku tingimustes, mille alusel vaatleja pardale võetakse.

4. Vaatleja võetakse pardale laevaomaniku valitud sadamas esimese Guinea püügivööndi vetes toimuva püügireisi alguses pärast määratud laevade nimekirja teatavakstegemist.

5. Asjaomased laevaomanikud teatavad kahe nädala jooksul 10päevase etteteatamisega, millistel kuupäevadel ja millistes antud piirkonna sadamates vaatlejad pardale võetakse.

6. Kui vaatleja võetakse pardale väljaspool piirkonda, kannab laevaomanik vaatleja reisikulud. Kui laev, mille pardale on piirkondlik vaatleja võetud, lahkub kalastusvööndist, tuleb võtta kõik meetmed vaatleja kiireks tagasijõudmiseks kodumaale; vastavad kulud kannab laevaomanik.

7. Kui vaatleja ei tule kokkulepitud ajaks kokkulepitud kohta ega saabu kohale kaheteistkümne tunni jooksul pärast kokkulepitud aega, vabastatakse laevaomanik automaatselt vaatleja pardalevõtmise kohustusest.

8. Vaatlejat koheldakse nagu laeva juhtkonda. Laeva Guinea vetes viibimise kestel täidab vaatleja järgmisi ülesandeid:

8.1 jälgib laevade püügitegevust;

8.2 kontrollib püügiga tegelevate laevade asukohta;

8.3 võtab teadusprogrammide raames bioloogilisi proove;

8.4 märgib üles kasutatavad püügivahendid;

8.5 kontrollib Guinea kalavetes püügipäevikusse kantud püügiandmeid;

8.6 kontrollib kaaspüügi protsendimäära ja hindab vette tagasi lastud turustuskõlblike kalaliikide koguseid;

8.7 edastab pädevale asutusele asjakohasel viisil kalapüügiandmed, sealhulgas pardal oleva saagi ja kaaspüügi kogused.

9. Laeva kapten teeb oma ametiseisusest tulenevalt kõik selleks, et tagada vaatlejale tema kohustuste täitmisel füüsiline ja moraalne turvalisus.

10. Vaatleja käsutuses peavad olema kõik kohustuste täitmiseks vajalikud vahendid. Kapten tagab talle juurdepääsu ülesannete täitmiseks vajalikele sidevahenditele, püügitegevusega otseselt seotud dokumentidele, kaasa arvatud püügipäevikule ja logiraamatule, samuti laeva sellistele osadele, mis lihtsustavad tema tööd.

11. Pardal olles peab vaatleja:

11.1 võtma kõik vajalikud meetmed tagamaks, et tema pardaletulek ja laeval viibimine ei katkestaks ega takistaks kalapüüki,

11.2 suhtuma vastutustundlikult pardavarustusse ja -seadmetesse ning tunnistama kõigi laevadokumentide konfidentsiaalsust.

12. Vaatlusperioodi lõpus ja enne laevalt lahkumist koostab vaatleja tegevusaruande ning edastab selle pädevale asutusele, koopia sellest edastab ta Euroopa Komisjonile. Vaatleja kirjutab aruandele alla kapteni juuresolekul, kes võib omalt poolt aruandesse lisada kõik asjakohaseks peetavad märkused, või nõuda nende lisamist, ning kirjutab seejärel alla. Kui teaduslik vaatleja lahkub laevalt, annab ta laeva kaptenile oma aruande koopia.

13. Laevaomanik tagab oma kulul laeva võimaluste piires vaatlejatele laeva juhtkonnaga samaväärsed majutus- ja toitlustustingimused.

14. Vaatleja palga ja sotsiaaltagatised maksab kalanduse eest vastutav ministeerium. Laevaomanik kannab kalastuse seire ja kaitse riiklikule keskusele (Centre National de Surveillance et de Protection des Pêches) üle 15 eurot iga päeva kohta, mil vaatleja on iga laeva pardal viibinud.

15. Lepinguosalised peavad võimalikult peatselt nõu kolmandate asjaosaliste riikidega, et määratleda piirkondlike vaatlejate süsteem ning valida piirkondlik pädev asutus kalanduse valdkonnas. Kuni piirkondlike vaatlejate süsteemi käivitamiseni võtavad Guinea kalastusvööndis kalapüügiluba omavad laevad piirkondlike vaatlejate asemel pardale Guinea pädevate asutuste poolt ülalkirjeldatud eeskirjade kohaselt määratud vaatlejaid.

VIII peatükk – Kontroll

1. Vastavalt käesoleva lisa 1. jao punktile 13 ajakohastab Euroopa Ühendus nimekirja laevadest, millele on käesoleva protokolli sätete kohaselt välja antud kalapüügiluba. Nimekiri saadetakse kalanduse kontrollimise eest vastutavatele Guinea ametiasutustele vahetult pärast valmissaamist ning edaspidi iga kord, kui seda ajakohastatakse.

2. Pärast Euroopa Komisjoni poolt Guinea ametiasutustele saadetud nimekirja kavandi ja käesoleva lisa I peatüki 2. jao punktis 3 osutatud ettemakse tasumise teate kättesaamist lisab Guinea pädev asutus laeva püügiloaga laevade nimekirja, mis edastatakse kalapüügi kontrollimise eest vastutavale asutusele. Sellisel juhul võib laevaomanik saada selle nimekirja kinnitatud koopia, mida hoitakse laeva pardal kalapüügiloa asemel kuni selle välja andmiseni.

3. Vööndisse sisenemine ja sealt lahkumine:

3.1. Ühenduse laevad, mis kavatsevad siseneda Guinea kalastusvööndisse või sealt lahkuda, teatavad sellest kalanduse kontrollimise eest vastutavatele Guinea ametiasutustele vähemalt kolm tundi ette, teavitades ühtlasi oma pardal olevatest saagikogustest ja püütud liikidest.

3.2 Lahkumisest teatamisel edastavad laevad andmed oma asukoha kohta. Teave tuleks esitada eelistatult faksi (+224/30 41 36 60) või elektroonilise posti (cnspkaly@yahoo.fr) teel või nende puudumisel raadio teel (kalastuse seire ja kaitse riikliku keskuse Centre National de Surveillance et de Protection des Pêches kutsung).

3.3 Kui laev leitakse kalastamas, ilma et sellest oleks pädevat Guinea asutust teavitatud, loetakse see püügiloata laevaks.

3.4 Laevadele teatatakse asjakohased faksi- ja telefoninumbrid ning e-posti aadress kalapüügiloa väljastamisel.

4. Kontrollimenetlused

4.1 Guinea kalastusvööndis kala püüdvate ühenduse laevade kaptenid lubavad oma pardale püügitegevuse kontrollimise ja vaatluse eest vastutavad Guinea ametiisikud ning hõlbustavad nende pardale tulekut ja ülesannete täitmist.

4.2. Kõnealused ametiisikud ei või pardal viibida kauem, kui on vaja nende ülesannete täitmiseks.

4.3 Pärast iga vaatluse ja kontrolli läbiviimist antakse laeva kaptenile sellekohane tõend.

5. Laevaseire satelliitsüsteem

Kõiki käesoleva lepingu alusel kalastavaid ühenduse laevu jälgitakse 2. liites esitatud sätete kohaselt satelliidi abil. Kõnealused sätted jõustuvad kümnendal päeval pärast seda, kui Guinea valitsus on Euroopa Komisjoni Guineas asuvat delegatsiooni teavitanud kalalaevade seirekeskuse (Centre National de Surveillance des Pêches – CNSP) töölehakkamisest Guineas.

6. Laeva peatamine

6.1 Guinea pädevad asutused teavitavad Guinea püügivööndis ühenduse kalalaeva peatamisest ja viimase suhtes sanktsioonide kohaldamisest Euroopa Komisjoni ja laeva lipuriiki hiljemalt 36 tunni jooksul.

6.2 Lipuriigile ja komisjonile edastatakse samal ajal lühike aruanne laeva peatamisega seotud asjaolude ja peatamise põhjuste kohta.

7. Peatamise protokoll

7.1 Laeva kapten kirjutab Guinea pädeva asutuse koostatud protokollile alla.

7.2 Antud allkiri ei piira kapteni õigusi ega meetmeid, mida ta võib talle süüks pandud rikkumise puhul enda kaitseks võtta. Kui kapten keeldus alla kirjutamast, peab ta keeldumist kirjalikult põhjendama ja inspektor lisab kande „allkirjast keeldunud”.

7.3 Kapten juhatab laeva Guinea ametiasutuste osutatud sadamasse. Kui on tegemist kergekujulise rikkumisega, võib Guinea pädev asutus lubada peatatud laeval püügitegevust jätkata.

8. Laeva peatamise tõttu toimuv nõupidamine

8.1 Laeva kapteni, meeskonna, laeva lasti ega varustuse suhtes ei võeta meetmeid enne (välja arvatud võimalikku rikkumist tõendava materjali kaitsemeetmed), kui on toimunud nõupidamine, mis korraldatakse ühe tööpäeva jooksul pärast eespool nimetatud teabe saamist ja millest võtavad osa Euroopa Komisjon, Guinea pädevad asutused ning soovi korral ka asjaomase liikmesriigi esindaja.

8.2 Koosolekul vahetavad lepinguosalised mis tahes dokumente ja teavet, mis võimaldavad tuvastatud asjaolusid selgitada. Koosoleku tulemustest ja kõigist laeva peatamisega seotud meetmetest teatatakse laevaomanikule või tema esindajale.

9. Laeva peatamise juhtumi menetlus

9.1 Enne kohtumenetluse alustamist üritatakse eeldatav rikkumine lahendada kokkuleppemenetluse abil. Kõnealune menetlus lõpetatakse hiljemalt kolm tööpäeva pärast laeva peatamist.

9.2 Rahumeelse lahenduse korral määratakse trahvi suurus Guinea õigusaktide alusel.

9.3 Kui küsimuses ei saavutata kokkulepet ning see läheb lahendamisele pädevasse kohtusse, määratakse laevaomanikule pangatagatis Guinea pädevate asutuste osutatud pangas, mille suuruse määramisel võetakse arvesse laeva peatamise kulusid, rikkumise toime pannud isikutele määratud trahvide suurust ning rikkumise heastamiseks kuluvaid summasid.

9.4 Pangatagatist ei tagastata enne kohtuprotsessi lõppemist. See vabastatakse niipea, kui kohtumenetlus lõpeb süüdimõistva otsuseta. Kui asjaomased isikud mõistetakse süüdi, kuid neile määratakse esitatud pangatagatisest väiksem trahv, tagastavad Guinea pädevad ametiasutused neile ülejäänud summa.

9.5 Laev vabastatakse ja meeskonnal lubatakse sadamast lahkuda:

- kui kokkuleppemenetlusest tulenevad kohustused on täidetud, või

- niipea, kui laevaomanik on maksnud ülaltoodud punktis 9.3 osutatud pangatagatise ja kui see on Guinea pädevatele asutustele vastuvõetav, kuni kohtuprotsessi lõppemiseni.

10. Ümberlaadimised

10.1 Kõik ühenduse laevad, kes soovivad püügikoguseid Guinea vetes ümber laadida, teevad seda Guinea sadamates ja/või reidil.

10.2 Kõnealuste laevade omanikud edastavad Guinea pädevatele asutustele vähemalt 24 tundi enne operatsiooni läbiviimist järgmise teabe:

- ümberlaadivate kalalaevade nimed;

- kaubalaeva nimi, IMO number ja päritoluriik;

- ümberlaaditav kogus tonnides kalaliikide kaupa;

- ümberlaadimise päev ja koht.

10.3. Ümberlaadimist käsitatakse lahkumisena Guinea kalastusvööndist. Seega peavad laevad edastama Guinea pädevatele ametiasutustele püügiaruanded ja teatama, kas nad kavatsevad püüki jätkata või Guinea kalastusvööndist lahkuda.

10.4 Guinea kalastusvööndis ümberlaadimine muul viisil, kui ülaltoodud punktides käsitletud, on keelatud. Sellest sättest mittekinnipidamise korral rakendatakse Guinea kehtivate õigusaktidega ette nähtud karistusi.

11. Guinea sadamas ümberlaadivate või lossivate ühenduse laevade kaptenid võimaldavad Guinea inspektoritele kõnealuste tegevuste kontrollimist ja hõlbustavad seda. Pärast iga vaatluse ja kontrolli läbiviimist sadamas antakse laeva kaptenile sellekohane tõend.

LIITED

1. Kalapüügiloa taotluse vorm

2. Sätted, mis on seotud laevade jälgimisega laevaseire satelliitsüsteemi (VMS) abil ja Guinea kalastusvööndi koordinaadid

3. ICCAT püügipäevik

Liide 1

VORMLITSENTSITAOTLUSEPÜÜGIVARUSTUSE

Ametiasutuse osa | Märkused |

Kodakondsus:………………………………………… Litsentsi number: …………………………………. Allkirjastamise kuupäev: ……………………………………. Väljaandmise kuupäev: ………………………………… | ……………………………………………………… ………………………………………………………. ……………………………………………………….. ……………………………………………………….. |

TAOTLEJA

Ärinimi: ……………………………………………………………………………………………………...

Äriregistri number: …………………………………………………………………………………

Vastutava isiku ees- ja perekonnanimi: ……………………………………………………………………………………

Sünniaeg ja -koht: …………………………………………………………………………………………..

Amet: ………………………………………………………………………………………………………….

Aadress: …………………………………………………………………………………………………………….

……………………………………………………………………………………………………………………….

Töötajate arv: ……………………………………………………………………………………………….

Laevaomaniku esindaja nimi ja aadress: ……………………………………………………………………………………………………………………….

……………………………………………………………………………………………………………………….

LAEV

Laeva tüüp: …………………………. Registreerimisnumber: …

Uus nimi: ………………………….. Endine nimi: ……………………………………………………….

Ehitamise kuupäev ja koht: ……………………………………………………………………………………….

Esialgne riikkondsus: ………………………………………………………………………………………………

Pikkus: ……………………………Laius: …………………………Süvis:………………………………

Kogumahutavus: ………………………….. Puhasmahutavus: ……………………..

Ehitusmaterjali tüüp: ……………………………………………………………………………….

Peamasina mark: Tüüp: Võimsus (hj): ……………………..

Sõukruvi: Fikseeritud: ( Reguleeritav: ( Kanalis: (

Kiirus: ……………………………………………………………………………………………………………..

Raadiokutsung: ………………………………… Sagedus: …………………………………………………..

Avastamis-, navigatsiooni- ja edastusvahendite loetelu:

Radar: ( Sonar: ( Võrgusond: (

VHF: ( BLU: ( Satelliitnavigatsioon: : ( Muu: ……………..

Meeskonnaliikmete arv: …………………………………………………………………………………………………

SÄILITUSVIIS

Jää: ( Jää + jahutus: (

Külmutamine: soolvees: ( kuivatatuna: ( jahutatult merevees: (

Kogu jahutusvõimsus (fg): …………………………………………………………………………………

Külmutusvõimsus tonnides/24 tunni kohta: ………………………………………………………………….

Lastimahutavus: …………………………………………………………………………………………………..

PÜÜGILIIK

A. Põhjalähedane püük

Põhjalähedane püük ranniku lähedal: ( Põhjalähedane püük avamerel: (

Traali tüüp: peajalgsete traal: ( krevetitraal: ( kalatraal: (

Traali pikkus:……………………… Ülemise selise pikkus::……………………………

Võrgusilm nooda päras: …………………………………………………………………………..

Võrgusilm nooda tiibades: …………………………………………………………………………….

Traalimiskiirus: …………………………………………………………………………………………...

B. Pelaagiline süvamerepüük (tuunikala)

Ritvõngega: ( Ritvõngede arv: (

Noodaga: ( Traali pikkus:……………………… Nooda sügavus: ……………………..........

Mahutite arv: …………………………… Mahutavus tonnides: ……………………………………

Triivõngejadad ja püünised

Pinnaõngejadad ( Põhjaõngejadad: (

Õngejada pikkus: …………………………….Konksude arv: …………………………………….

Õngejadade arv: ……………………………………………………………………………………………...

Püüniste arv: ……………………………………………………………………………………………..

RANNARAJATISED

Aadress ja loa number: ………………………………………………………………………………….

……………………………………………………………………………………………………………………….

Ärinimi: ……………………………………………………………………………………………………...

Tegevus: …………………………………………………………………………………………………………...

Kala sisemaine hulgimüük: ( Eksport: (

Hulgimüüja tunnistuse liik ja number: ………………………………………………………………………...

Töötlemis- ja konserveerimisrajatiste kirjeldus:

……………………………………………………………………………………………………………………….

Töötajate arv: ……………………………………………………………………………………………….

NB! Jaatava vastuse korral tehke ristike vastavasse ruutu.

Tehnilised märkused

Kalanduse eest vastutava ministeeriumi märkused:

2. liide

Lepinguosalised konsulteerivad edaspidi ühiskomisjonis, et määrata kindlaks laevaseire satelliitsüsteemi (VMS) suhtes kohaldatavad sätted ja Guinea kalastusvööndi koordinaadid.

3. liide RAHVUSVAHELISE ATLANDI TUUNIKALA KAITSE KOMISJONI (ICCAT) TUUNIPÜÜGIPÄEVIK |

Õngejada Elussööt Seinnoot Traalnoot (Muu) |

Lipuriik: ……………………………………………………………………........................... | Mahutavus (tonnides): ……………………………………………........ |

Registreerimisnumber: ………………………………………………………………................................... | Kapten: ……………………………………………………….... |

Laevaomanik: ………………………………………………………….......................... | Meeskonnaliikmete arv: ….…………………………………………………........................ |

Aadress: ………………………………………………………………………….... | Aruande kuupäev: ………………………………………………...... |

(Aruande koostaja): ………………………………………………................................. | Merel oldud päevade arv: | Püügipäevade arv: Püügikordade arv: | Püügireisi number: |

1 – Kasutada üks teabeleht kuu kohta ja üks rida päeva kohta | 3 – „Päeva“ all mõeldakse päeva, millal õngejada vette pannakse. | 5 – Viimane rida (lossitud kogused) täidetakse pärast püügireisi lõpetamist. Märkida tegelik kaal lossimise ajal. |

2 – Iga püügireisi lõpus saata püügipäeviku koopia korrespondendile või ICCATle aadressil Calle Corazón de María, 8, 28002 Madrid,. Hispaania. | 4 – Püügipiirkond märgib laeva asukohta. Ümardage minutid ja registreerige laius- ja pikkuskraadid. Kindlasti märkige N/S ja O/W. | 6 – Kogu aruandes esitatud teave on rangelt salajane. |

[1] ELT C […] […] lk […].

[2] EÜT L 73, 15.3.2001, lk 8.

[3] Artikli 1 esimeses lõigus osutatud rahalise toetuse summale lisandub käesoleva lisa II peatükis ettenähtud toetuste summa, mida Guinea saab otse ja mille suurus ilma seire ja teadusuuringumaksudeta on hinnanguliselt 118 000 eurot aastas.

[4] Osutatud summadele lisandub käesoleva lisa II peatükis ettenähtud toetuste summa, mida Guinea saab otse ja mille suurus ilma seire ja teadusuuringumaksudeta on hinnanguliselt 118 000 eurot aastas.

52009PC0119