[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 4.3.2009

KOM(2009)102 lõplik

2009/0033 (CNS)

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega kehtestatakse hindamismehhanism Schengeni acquis’ kohaldamise kontrollimiseks

SELETUSKIRI

1. ETTEPANEKU TAUST

- Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Kavandatud määruse peamine eesmärk on luua õiguslik raamistik ühenduse õiguse osaks olevate Schengeni acquis ’ sätete nõuetekohase kohaldamise hindamiseks. Kavandatud määrus esitatakse koos ettepanekuga otsuse kohta, millega kehtestatakse hindamismehhanism ELi õiguse osaks olevate Schengeni acquis ’ sätete kohaldamise jälgimiseks. Need kaks hindamismehhanismi on kavandatud selleks, et säilitada liikmesriikide vastastikune usaldus üksteise vastu, et suudetakse tulemuslikult ja tõhusalt kohaldada kaasnevaid meetmeid, mis võimaldavad luua sisepiirideta ala.

Uue mehhanismi üldeesmärk peaks olema tagada Schengeni acquis ’ läbipaistev, tõhus ja järjekindel rakendamine, samuti peaks see kajastama selliseid muudatusi õiguslikus olukorras, mis tekkisid pärast Schengeni acquis ’ integreerimist Euroopa Liidu raamistikku.

- Üldine taust

Schengeni acquis ’ga loodud sisepiirideta ala – Schengeni ala – arendasid 1980. aastate lõpus ja 1990. aastate alguses valitsustevahelise raamistiku alusel välja liikmesriigid, kes soovisid kaotada kontrolli sisepiiridel ja rakendada selleks kaasnevaid meetmeid, nagu ühised eeskirjad kontrolli kohta välispiiridel, ühine viisapoliitika, politsei- ja õigusalane koostöö ning Schengeni infosüsteemi (SIS) loomine. Kontrolli sisepiiridel ei olnud võimalik kaotada ühenduse raamistikus, sest liikmesriigid ei suutnud kokku leppida vajaduses kaotada selline kontroll, et saavutada isikute vaba liikumine (EÜ asutamislepingu artikkel 14). Aastate jooksul ühinesid Schengeni alaga siiski kõik tolleaegsed liikmesriigid, välja arvatud Ühendkuningriik ja Iirimaa.

Schengeni acquis ’ muutus Euroopa Liidu raamistiku osaks Amsterdami lepingu jõustumisega 1999. aastal.[1]

Schengeni ala tugineb liikmesriikide täielikule vastastikusele usaldusele üksteise vastu, et suudetakse täielikult rakendada kaasnevaid meetmeid, mis võimaldavad kaotada kontrolli sisepiiridel. Seega ei teosta liikmesriigid kontrolli välispiiridel mitte ainult enda huvide kaitseks, vaid ka kõigi teiste liikmesriikide nimel, kuhu Schengeni ala välispiiri ületanud inimesed võivad liikuda.

Selleks et võita ja säilitada vastastikust usaldust, asutasid Schengeni liikmesriigid 1998. aastal alalise komitee. Komitee volitused on sätestatud Schengeni täitevkomitee otsuses (SCH/Com-ex (98) 26 def) ja need koosnevad kahest erinevast ülesandest:

1. kontrollida, kas Schengeniga alaga ühineda soovivad liikmesriigid täidavad kõiki Schengeni acquis ’ kohaldamise (st piirikontrolli kaotamise) eeltingimusi (jõustamine/kohaldamine);

2. kontrollida, kas Schengeni acquis ’d rakendavad liikmesriigid kohaldavad seda nõuetekohaselt (rakendamine).

Schengeni acquis ’s eristatakse seega „jõustamist” ja „rakendamist”. Seepärast tuleb enne Schengeni acquis ’ jõustamist kontrollida, kas vastastikuse usalduse tingimused on täidetud. Seejärel tuleb vastastikuse usalduse säilitamiseks kontrollida Schengeni acquis ’ nõuetekohast rakendamist. Schengeni valitsustevahelises etapis kasutati Schengeni acquis ’ nõuetekohase rakendamise kontrollimiseks erisätteid.

Schengeni acquis integreeriti Euroopa Liidu raamistikku ilma seda uuendamata. Alaline komitee ja talle 1998. aastal antud volitused võeti seega ilma muudatusteta üle, välja arvatud asjaolu, et alaline komitee muutus nõukogu Schengeni hindamise töörühmaks (SCH-EVAL). See oli võimalik EÜ asutamislepingu artikli 66 ning ELi lepingu artiklite 30 ja 31 alusel, sest Schengeni acquis hõlmab nii esimese kui ka kolmanda samba meetmeid.

Schengeni hindamine on oma valitsustevahelise olemuse tõttu olnud ja on ka edaspidi täielikult liikmesriikide ülesanne, milles komisjon osaleb vaatlejana. Volituste esimese osa jaoks on see endiselt loogiline lähenemisviis, sest ei ELi ega justiits- ja siseküsimusi käsitlevas õigustikus ei eristata „jõustamist” ja „rakendamist” samal viisil. Lisaks tuleks märkida, et ELi 2004. ja 2007. aasta laienemiste puhul oli otsustamismenetlus kontrolli kaotamiseks sisepiiridel ja Schengeni acquis ’ täielikuks kohaldamiseks ette nähtud ühinemislepingutes ehk esmases õiguses. Ühinemisaktidega nähti ette nõukogu otsuse vastuvõtmine pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga. Komisjoni algatusõigust ette ei nähtud.

Samas ei ole kõnealune lähenemisviis otstarbekas volituste teise osa jaoks, eriti esimese samba küsimuste jaoks. Juba Schengeni acquis ’ integreerimise ajal teatas komisjon, et „ta on seisukohal, et täitevkomitee otsuse (Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni alalise komitee moodustamine (SCH/Com-ex (98) 26 Def, 16.9.1998)) integreerimine liidu raamistikku ei mõjuta mingil viisil tema aluslepingutest tulenevaid volitusi ja eriti tema vastutust aluslepingute täitmise järelevalve eest.”

Kuna enne jõustamist korraldatav hindamine on liikmesriikide jaoks vastastikuse usalduse võitmise seisukohast äärmiselt oluline, on mõistlik jätta asjaomane vastutus liikmesriikidele. Kui liikmesriik ei järgi talle antud soovitusi, ei saa teha otsust kontrolli kaotamiseks sisepiiridel. See on tõhus stiimul Schengeni acquis ’ täielikuks ja nõuetekohaseks kohaldamiseks. Komisjon osaleb täieõiguslikult ka edaspidi kõnealustel hindamistel vaatlejana.

- Vajadus täiustada Schengeni acquis ’ nõuetekohase kohaldamise hindamist

2004. aasta Haagi programmis kutsuti komisjoni üles „esitama kohe pärast sisepiiridel kontrolli kaotamist ettepaneku olemasoleva Schengeni hindamismehhanismi täiendamiseks järelevalvemehhanismiga, mis tagab liikmesriikide ekspertide täieliku kaasamise ja sealhulgas nende õiguse teostada etteteatamata kontrollimisi.”

Alates 1999. aastast on liikmesriikide ja komisjoni vahel toimunud mitu Schengeni hindamismehhanismi tõhustamise alast arutelu, milles on eriti käsitletud volituste teist osa, nimelt Schengeni acquis ’ nõuetekohase kohaldamise kontrollimist pärast kontrolli kaotamist sisepiiridel. Tuvastatud on järgmised peamised puudused:

1. hindamismehhanismi kehtiv metoodika on puudulik. Eeskirjad hindamiste järjepidevuse ja sageduse kohta ei ole selged. Puudub tava teha etteteatamata kohapealseid kontrollkäike;

2. vaja on välja töötada metoodika prioriteetide määramiseks riskianalüüsi alusel;

3. hindamisel tuleb tagada püsivalt hea kvaliteediga eksperdiarvamuste olemasolu. Hindamisel osalevatel ekspertidel peaksid olema piisavad õigusalased teadmised ja praktilised kogemused. Tõhusa hindamise seisukohalt võib olla olulise tähtsusega igast liikmesriigist saadetud eksperdi osalemine igal kohapealsel kontrollkäigul. Kindlaks tuleb määrata, mitu eksperti igal kontrollkäigul osaleb;

4. täiustada on vaja järelhindamismehhanismi, mille raames hinnatakse kohapealse kontrollkäigu järel antud soovituste arvessevõtmist, sest puudujääkide kõrvaldamiseks võetud meetmed ja puudujääkide kõrvaldamise ajakava erinevad liikmesriigiti;

5. olemasolev hindamissüsteem ei kajasta komisjoni kui asutamislepingu täitmise järelevalvaja institutsionaalset vastutust esimese samba küsimuste eest.

Allpool on esitatud nimetatud puuduste analüüs.

Hindamise metoodika

Käesoleva ettepanekuga kehtestatakse selge kavandamiskord, milles nähakse ette nii etteteatatud kui ka etteteatamata kohapealsete kontrollkäikude mitmeaastased ja aastaprogrammid. Selleks et tagada Schengeni acquis ’ üldine nõuetekohane kohaldamine, jätkatakse liikmesriikide korrapärast hindamist. Hinnata võib kõiki Schengeni acquis ’ osasid, mille õiguslik alus on Euroopa Ühenduse asutamisleping.

Selline hindamine võib tugineda küsimustike vastustele, kohapealsetele kontrollkäikudele või nende kombinatsioonile. Viimasel juhul võivad kontrollkäigud toimuda kohe pärast küsimustike vastuste saamist.

Viimastel aastatel ei ole liikmesriigid pidanud vajalikuks teostada kohapealseid hindamisi seoses õigusalase koostööga kriminaalasjades ning relvade ja uimastite salakaubanduse vastases võitluses. Kohapealsed hindamised ei ole sageli hõlmanud ka andmekaitset.

Ometi ei piirdu kohapealsed kontrollkäigud välispiiride ja viisadega, vaid need võivad hõlmata kõiki Schengeni acquis ’ osasid, mis sisaldavad sätteid kontrolli kaotamise kohta sisepiiridel. Samas tuleks seoses relvade salakaubavastase võitlusega märkida, et Schengeni acquis ’ integreerimisel ELi raamistikku asendati Schengeni acquis ’ asjaomased sätted nõukogu 18. juuni 1991. aasta direktiiviga 91/477/EMÜ relvade omandamise ja valduse kontrolli kohta[2]. Direktiivi nõuetekohase ülevõtmise kontrollimine tehti kooskõlas EÜ asutamislepinguga komisjoni ülesandeks. Kuna liikmesriigid ei ole kunagi pidanud vajalikuks teha kohapealseid hindamisi, ei ole direktiivi nõuetekohase ülevõtmise kontrollimist vaja käesolevasse ettepanekusse lisada.

Konkreetse vajaduse kohapealsete kontrollkäikude järele määrab kindlaks komisjon pärast seda, kui on küsinud liikmesriikidelt nõu, võttes arvesse muudatusi asjaomaste liikmesriikide õigusaktides, menetlustes või töökorralduses ning Frontexi riskianalüüsi välispiiride ja viisade vallas.

Aastaprogrammidesse võib vajaduse korral lisada ka temaatilisi või piirkondlikke hindamisi.

Lisaks korrapärastele hindamistele võib teha etteteatamata kontrollkäike, tuginedes Frontexi riskianalüüsile või muule allikale, kus viidatakse vajadusele teostada sellist liiki kontrolli.

Nii mitmeaastaseid kui ka aastaprogramme võib vajaduse korral alati kohandada.

Liikmesriikide eksperdiarvamused

Liikmesriikide eksperdid kaasatakse ka ühenduse õiguse nõuetekohase kohaldamise kontrollimisse muudes valdkondades, näiteks lennundus- ja meresõiduohutuse vallas. Kuna sisepiiridel kontrolli kaotamist võimaldavate kaasnevate meetmete nõuetekohane rakendamine on liikmesriikide sisejulgeoleku seisukohalt äärmiselt tähtis, jääb liikmesriikide ekspertide roll hindamisprotsessis väga oluliseks. Liikmesriikide eksperdid osalevad nii etteteatatud kui ka etteteatamata kontrollkäikudel ning annavad komisjonile nõu mitmeaastase ja iga-aastase hindamisprogrammi koostamisel.

Selleks et kindlustada kvaliteetsed eksperdiarvamused, peavad liikmesriigid tagama, et ekspertidel oleks asjakohane kvalifikatsioon, sealhulgas põhjalikud teoreetilised teadmised ja praktilised kogemused valdkondades, mida hindamine hõlmab, ning põhjalikud teadmised kohapealse kontrollkäigu põhimõtetest, korrast ja meetoditest.

Asjaomased asutused (nt Frontex) peaksid pakkuma asjakohast koolitust ja liikmesriikidele tuleks teha kättesaadavaks rahalised vahendid Schengeni acquis ’ hindamise alast erikoolitust hõlmavate algatuste jaoks (nt lisada koolitus Välispiirifondi eeskirjade[3] kohaselt võetavate prioriteetsete ühenduse meetmete hulka).

Arvestades vajadust vähendada osalevate ekspertide arvu, et tagada tõhus kohapealne hindamine, tuleks etteteatatud kontrollkäigul osalevate ekspertide arvu piirata kaheksani. Arvestades, et etteteatamata kontrollkäikude puhul võib ekspertide kättesaadavaks tegemine lühikese etteteatamisaja tõttu olla keerulisem, tuleks sellistel kontrollkäikudel osalevate ekspertide arvu piirata kuueni.

Selliste meetmete nõuetekohane rakendamine, millega tagatakse isikute vaba liikumine kooskõlas EÜ asutamislepingu artikliga 14, ei mõjuta teiste liikmesriikide sisejulgeolekut, mistõttu kontrolli kaotamise sisepiiridel saab täielikult teha komisjoni ülesandeks. Tasub märkida, et sisepiiridel kontrolli kaotamise hindamist ei ole reguleeritud valitsustevahelise volitusega.

Hindamise järelmeetmed

Selleks et tõhusalt käsitleda tuvastatud puudujääke, tuleks aruande iga järeldus liigitada ühte kolmest kategooriast. Asjaomane liikmesriik peaks oma selgitused aruande kohta esitama kahe nädala jooksul ja tegevuskava puudujääkide kõrvaldamiseks kuue nädala jooksul. Liikmesriigil on kohustus anda kuue kuu jooksul aru oma tegevuskava rakendamisest. Olenevalt tuvastatud puudujääkidest võib komisjon kavandada ja teha etteteatatud või etteteatamata kohapealseid kontrollkäike, et kontrollida tegevuskava nõuetekohast rakendamist. Tõsiste puudujääkide korral peab komisjon sellest viivitamata teavitama nõukogu.

Eespool nimetatu ei piira komisjoni õigust algatada rikkumismenetlus hindamise mis tahes etapis. Liikmesriik võib rikkuda Schengeni acquis ’d, kui ta näiteks ei luba riiki isikuid, kellel on kehtiv, teise liikmesriigi välja antud Schengeni viisa. Sellisel juhul ei ole ohus liikmesriigi sisejulgeolek, küll aga rikub liikmesriik ühenduse õigust.

Schengeni acquis ’ integreerimine Euroopa Liidu raamistikku

Arvestades komisjoni EÜ asutamislepingust tulenevaid kohustusi, on oluline, et komisjon vastutaks Schengeni hindamisprotsessi eest, et hinnata Schengeni acquis ’ nõuetekohast kohaldamist pärast kontrolli kaotamist sisepiiridel. Selleks et suuta kontrollida Schengeni acquis ’ rakendamist kohapeal ja säilitada liikmesriikide vastastikune usaldus, on ka liikmesriikide eksperdiarvamustel oluline tähtsus.

Liikmesriikide ekspertide osalemisega seotud kulud kaetakse ELi eelarvest.

Samuti tuleks meenutada, et liikmesriikides ELiga ühinemise järel kohaldatavate sätete puhul kehtivad komisjoni kui asutamislepingu täitmise järelevalvaja volitused. Uus hindamismehhanism ei hõlma kõnealuste sätete nõuetekohast kohaldamist, sest esmalt peab seda hindama nõukogu, et otsustada, kas kontrolli sisepiiridel võib kaotada.

- Ettepaneku valdkonnas kehtivad õigusnormid

Täitevkomitee otsus „Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni alalise komitee moodustamine” (SCH/Com-ex (98) 26 Def, 16.9.1998).

- Kooskõla Euroopa Liidu muude tegevuspõhimõtete ja eesmärkidega

Ettepanek on kooskõlas Euroopa Liidu kehtivate tegevuspõhimõtete ja eesmärkidega, eelkõige eesmärgiga luua ja säilitada vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala.

2. KONSULTEERIMINE HUVITATUD ISIKUTEGA

Selleks et muuta Schengeni hindamismehhanism senisest tõhusamaks, on alates 1999. aastast peetud nõukogu Schengeni hindamise töörühmas mitu arutelu. Näiteks otsustas töörühm piirata hindamises osalevate ekspertide arvu. Ometi ei ole see kokkulepe õiguslikult siduv ja seega on igal liikmesriigil õigus saata oma ekspert hindamise eesmärgil tehtavale kontrollkäigule. See muudab selliste kontrollkäikude sujuva toimimise tagamise sageli keeruliseks. Lisaks on arutatud hindamiste sagedust ja metoodikat.

2008. aasta aprillis korraldas komisjon ekspertide kohtumise. Liikmesriigid leppisid kokku komisjoni tuvastatud puuduste hindamises. Kuigi liikmesriigid tunnistasid vajadust muuta kehtivat mehhanismi, kahtlesid mõned liikmesriigid komisjoni institutsioonilises rollis uues Schengeni hindamismehhanismis.

3. ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG

- Kavandatud meetmete kokkuvõte

Õigusaktiga nähakse ette uus Schengeni hindamismehhanism, et tagada Schengeni acquis ’ läbipaistev, tõhus ja järjekindel rakendamine. Samuti kajastatakse õigusaktis selliseid muudatusi õiguslikus olukorras, mis tekkisid pärast Schengeni acquis ’ integreerimist Euroopa Liidu raamistikku.

- Õiguslik alus

Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikkel 66. Valitsustevahelised volitused, mille õiguslik alus on EÜ asutamislepingu artikkel 66 (kolmanda samba osas ka ELi lepingu artiklid 30 ja 31). Hindamisele kuuluvaid valdkondi ei muudeta.

- Subsidiaarsus ja proportsionaalsus

Vastavalt subsidiaarsuse põhimõttele on kavandatud õigusakti eesmärki, nimelt tõhustada olemasolevat Schengeni hindamismehhanismi, mis on praegu nõukogu ülesanne, võimalik saavutada ainult ühenduse tasandil.

Käesolev ettepanek, millega piiratakse hindamistes osalevate ekspertide arvu ja tõhustatakse praegust korda, on esitatud kehtivas raamistikus. Käesolev ettepanek ei lähe oma eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

- Õigusakti valik

Kuna hindamismehhanismi puhul, mille eesmärk on tagada ühenduse õiguse nõuetekohane kohaldamine, ei saa selle olemuse tõttu liikmesriikidelt selle ülevõtmiseks riiklikusse õigusesse eeldada meetmete võtmist, on valitud õigusakt määrus.

4. MÕJU EELARVELE

Komisjon on koostanud ühise finantsselgituse, mis kehtib ka ELi lepingu VI jaotise alusel esitatud otsuse suhtes ja mis on lisatud käesolevale määrusele. Komisjonile, kes vastutab uue Schengeni hindamismehhanismi eest, tuleb eraldada piisavad inimressursid ja rahalised vahendid. Samuti hüvitatakse liikmesriikide ekspertidega seotud kulud.

5. TÄIENDAV TEAVE

Aluslepingutele lisatud mitmete protokollide ja kolmandate riikidega sõlmitud assotsiatsioonilepingute mõju

Käesoleva ettepaneku õiguslik alus on EÜ asutamislepingu IV jaotis, mistõttu kohaldatakse Ühendkuningriigi, Iirimaa ja Taani seisukohta käsitlevates protokollides ning Schengeni protokollis sätestatud muutuvat geomeetriat.

Käesoleva ettepanekuga arendatakse edasi Schengeni acquis ’d. Seega tuleb arvesse võtta järgmist, mitmete protokollidega seotud mõju.

Ühendkuningriik ja Iirimaa. Käesoleva õigusaktiga kehtestatakse hindamismehhanism, mis hõlmab Schengeni acquis ’ osasid, milles Ühendkuningriik ja Iirimaa nõukogu 29. mai 2000. aasta otsuse 2000/365/EÜ (Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis ’ sätetes) ning nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsuse 2002/192/EÜ (Iirimaa taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis ’ sätetes) kohaselt ei osale. Seega osalevad Ühendkuningriik ja Iirimaa käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see on nende suhtes siduv ja kohaldatav üksnes hindamismehhanismiga hõlmatud Schengeni acquis ’ osades, milles nad osalevad (näiteks vedaja vastutus ja uimastid).

Taani. ELi lepingule ja EÜ asutamislepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli kohaselt ei osale Taani nõukogus EÜ asutamislepingu IV jaotise kohaste meetmete võtmisel, välja arvatud „meetmed, mis määravad kindlaks kolmandad riigid, kelle kodanikel peab olema viisa liikmesriikide välispiiride ületamiseks, või ühtse viisavormiga seotud meetmed”.

Käesolev ettepanek põhineb Schengeni acquis ’l ning protokolli artikli 5 kohaselt otsustab Taani kuue kuu jooksul pärast seda, kui nõukogu on teinud Euroopa Ühenduse asutamislepingu IV jaotise sätete alusel otsuse Schengeni acquis ’l põhineva ettepaneku või algatuse kohta, kas ta rakendab seda otsust oma siseriiklikus õiguses.

Schengeni acquis ’st tulenevate õigusaktide rakendamise kaheetapilise menetluse mõju uutele liikmesriikidele (Bulgaaria, Küpros ja Rumeenia)

2003. aasta ühinemisakti[4] artikli 3 lõikes 1 ning 2005. aasta ühinemisakti[5] artikli 4 lõikes 1 on sätestatud, et Schengeni acquis ’ sätted ning Schengeni acquis ’l põhinevad või sellega muul viisil seotud aktid, mis on loetletud 2003. aasta ühinemisakti I lisas ja 2005. aasta ühinemisakti II lisas, on uute liikmesriikide suhtes siduvad ja kohaldatavad alates ühinemiskuupäevast. Sätted ja aktid, millele ei ole lisades viidatud, on uutele liikmesriikidele alates ühinemiskuupäevast küll siduvad, kuid neid kohaldatakse uutes liikmesriikides ainult vastavalt sellekohasele nõukogu otsusele, mis on vastu võetud asjaomaste artiklite kohaselt.

Tegemist on kaheetapilise rakendusmenetlusega, kus teatavad Schengeni acquis ’ sätted on siduvad ja kohaldatavad alates liiduga ühinemise kuupäevast, kuid teised, eelkõige need, mis on lahutamatult seotud kontrolli kaotamisega sisepiiridel, on siduvad alates ühinemiskuupäevast, kuid neid kohaldatakse uutes liikmesriikides ainult pärast sellekohase nõukogu otsuse vastuvõtmist.

Osutatud nõukogu otsusega täpsustatakse, kuidas tagatakse Schengeni acquis ’ nõuetekohane kohaldamine pärast kontrolli kaotamist sisepiiridel.

Tuleks rõhutada, et ELiga ühinemise järel kohaldatavate sätete puhul kehtivad komisjoni kui asutamislepingu täitmise järelevalvaja volitused. Ometi kohaldatakse käesoleva õigusaktiga kehtestatud hindamismehhanismi kõnealuste sätete suhtes ainult pärast seda, kui nõukogu on teostanud Schengeni hindamise, et otsustada, kas kontrolli sisepiiridel võib kaotada.

Norra ja Island. Norra ja Islandi puhul arendatakse käesoleva ettepanekuga edasi Schengeni acquis ’ sätteid Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud lepingu (mis käsitleb nimetatud kahe riigi ühinemist Schengeni acquis ’ sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega)[6] tähenduses.

Šveits. Šveitsi puhul arendatakse käesoleva ettepanekuga edasi Schengeni acquis ’ sätteid Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel sõlmitud lepingu (Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis ’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega)[7] tähenduses.

Liechtenstein. Liechtensteini puhul arendatakse käesoleva ettepanekuga edasi Schengeni acquis ’ sätteid, mis kuuluvad Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis ’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) tähenduses nõukogu otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktides A kuni G osutatud valdkondadesse, mida tuleb tõlgendada koostoimes nõukogu otsuse 2008/261/EÜ[8] artikliga 3.

Tuleb rõhutada, et kui Schengeni acquis ’ kohaldamisel Islandi, Norra, Šveitsi ja Liechtensteini poolt tuvastatakse rikkumine, tuleb see esitada eespool nimetatud lepingutega loodud segakomiteele ning et kohaldatakse asjaomaseid vaidluste lahendamist käsitlevaid sätteid.

Sellistest liikmesriikidest ekspertide osalemine, kes ei kohalda Schengeni acquis ’d veel täies mahus või kellel on õigus kohaldada ainult teatavaid Schengeni acquis ’ osasid

Küprose, Bulgaaria ja Rumeenia eksperdid võivad osaleda selliste Schengeni acquis ’ osade hindamises, mida nimetatud liikmesriigid vastavalt asjaomasele ühinemisaktile juba kohaldavad (nt välispiirid, v.a SIS).

Ühendkuningriigi ja Iirimaa eksperdid võivad osaleda ainult nimetatud riikides jõustunud Schengeni acquis ’ osade hindamises.

2009/0033 (CNS)

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega kehtestatakse hindamismehhanism Schengeni acquis ’ kohaldamise kontrollimiseks

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 66,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust

ning arvestades järgmist:

(1) Haagi programmis[9] kutsuti komisjoni üles „esitama kohe pärast sisepiiridel kontrolli kaotamist ettepaneku olemasoleva Schengeni hindamismehhanismi täiendamiseks järelevalvemehhanismiga, mis tagab liikmesriikide ekspertide täieliku kaasamise ja sealhulgas nende õiguse teostada etteteatamata kontrollimisi.”

(2) Täitevkomitee 16. septembri 1998. aasta otsusega[10] loodi alaline Schengeni hindamis- ja rakendamiskomitee. Alalisele komiteele anti volitused esmalt teha kindlaks, kas kandidaatriigis on kõik eeltingimused kontrolli kaotamiseks sisepiiridel täidetud, ning seejärel tagada, et Schengeni acquis ’d juba täies mahus rakendavad riigid kohaldavad seda nõuetekohaselt.

(3) Arvestades vajadust säilitada sisepiirikontrollideta ala moodustavate liikmesriikide sügav vastastikune usaldus ja vajadust tagada ühtsed kõrged standardid Schengeni acquis ’ kohaldamiseks praktikas, on Schengeni acquis ’ kohaldamise kontrollimiseks vaja konkreetset hindamismehhanismi. Selline mehhanism peaks tuginema komisjoni ja osutatud liikmesriikide tihedale koostööle, piiramata Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklist 266 tulenevaid komisjoni volitusi.

(4) Seega tuleks 1998. aastal loodud hindamismehhanism seoses alalisele komiteele antud volituste teise osaga läbi vaadata. Alalisele komiteele antud volituste esimese osa kohaldamist, nagu see on kehtestatud 16. septembri 1998. aasta otsuse I osas, tuleks jätkata.

(5) Schengeni acquis ’ sisaldab nii sätteid, mis on reguleeritud Euroopa Ühenduse asutamislepinguga, kui ka sätteid, mis on reguleeritud Euroopa Liidu lepinguga. Varasemate hindamiste raames saadud kogemused näitavad vajadust säilitada ühtne, mõlemaid sambaid hõlmav hindamismehhanism.

(6) Käesolev määrus on vajalik õiguslik alus hindamismehhanismi rakendamiseks küsimustes, mis kuuluvad EÜ asutamislepingu reguleerimisalasse. Vajalik õiguslik alus hindamismehhanismi rakendamiseks küsimustes, mis kuuluvad Euroopa Liidu lepingu reguleerimisalasse, on nõukogu … otsus XXXX/XXX/JSK, millega kehtestatakse hindamismehhanism Schengeni acquis ’ kohaldamise kontrollimiseks.

(7) Asjaolu, et hindamismehhanismi kehtestamiseks vajalik õiguslik alus koosneb erinevatest õigusaktidest, ei mõjuta põhimõtet, et iga hindamist tuleks teostada ühe ühtse mehhanismi alusel. Seepärast peaksid nende õigusaktide teatavad sätted olema samasugused.

(8) Hindamismehhanismi raames tuleks kehtestada läbipaistvad, tõhusad ja selged eeskirjad hindamistel kohaldatava metoodika, kohapealseteks kontrollkäikudeks kõrgelt kvalifitseeritud ekspertide kasutamise ja hindamiste järelduste arvessevõtmise kohta. Nimelt peaks metoodikaga etteteatatud kohapealsete kontrollkäikude täiendamiseks ette nägema etteteatamata kohapealsed kontrollkäigud, eelkõige piirikontrolli ja viisade valdkonnas.

(9) Hindamismehhanism peaks hõlmama ka selliste õigusaktide kontrollimist, millega reguleeritakse kontrolli kaotamist sisepiiridel ja kontrolle riiklikul territooriumil. Võttes arvesse osutatud õigusaktide eripära, mis ei mõjuta liikmesriikide sisejulgeolekut, tuleks asjaomased kohapealsed kontrollkäigud teha ainult komisjoni ülesandeks.

(10) Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuur[11] (edaspidi „Frontex”) peaks toetama mehhanismi rakendamist, eriti välispiiridega seotud riskianalüüsi valdkonnas. Mehhanism peaks olema suuteline tuginema ka Frontexi eksperdiarvamustele, et teha välispiiridel vastavalt vajadusele kohapealseid kontrollkäike.

(11) Liikmesriigid peaksid tagama, et kohapealseid kontrollkäike tegevatel ekspertidel on vajalikud kogemused ja nad on saanud sel eesmärgil erikoolituse. Asjaomased asutused (nt Frontex) peaksid pakkuma asjakohast koolitust ja liikmesriikidele tuleks olemasolevate rahastamisvahendite ja nende edasiarendamise kaudu teha kättesaadavaks rahalised vahendid Schengeni acquis ’ hindamise alast erikoolitust hõlmavate algatuste jaoks.

(12) Käesolev määrus ning täitevkomitee 16. septembri 1998. aasta otsuse sätted, mida ei tunnistata käesoleva määrusega kehtetuks, ei piira Euroopa Ühenduse asutamislepingust tulenevaid komisjoni volitusi selliste Schengeni acquis ’ sätete kohaldamise alal, millele on osutatud Küprose Vabariigi puhul 2003. aasta ühinemisakti artikli 3 lõikes 1 ning Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia puhul 2005. aasta ühinemisakti artikli 4 lõikes 1.

(13) Vastavalt Euroopa Liidu lepingule ja Eurooa Ühenduse asutamislepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli artiklitele 1 ja 2 ei osale Taani käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav. Arvestades, et käesoleva määrusega arendatakse Euroopa Ühenduse asutamislepingu kolmanda osa IV jaotise alusel edasi Schengeni acquis ’d, peaks Taani osutatud protokolli artikli 5 kohaselt kuue kuu jooksul pärast käesoleva määruse vastuvõtmist otsustama, kas ta rakendab seda oma riiklikus õiguses.

(14) Käesoleva määrusega arendatakse edasi Schengeni acquis ’ sätteid, milles Ühendkuningriik osaleb ulatuses, mis hõlmab nõukogu 29. mai 2000. aasta otsuses 2000/365/EÜ (Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis ’ sätetes)[12] ning nõukogu järgnevas 22. detsembri 2004. aasta otsuses 2004/926/EÜ (Schengeni acquis ’ osade jõustamise kohta Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigis)[13] sisalduvaid hinnatavaid Schengeni acquis ’ osasid. Seepärast osaleb Ühendkuningriik käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see on tema suhtes siduv ja kohaldatav ainult nimetatud ulatuses.

(15) Käesoleva määrusega arendatakse edasi Schengeni acquis ’ sätteid, milles Iirimaa osaleb ulatuses, mis hõlmab nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsuses 2002/192/EÜ (Iirimaa taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis ’ sätetes)[14] sisalduvaid hinnatavaid Schengeni acquis ’ osasid. Seepärast osaleb Iirimaa käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see on tema suhtes siduv ja kohaldatav ainult nimetatud ulatuses.

(16) Islandi ja Norra puhul arendatakse käesoleva määrusega, v.a artikli 13 lõige 7 ja artikli 16 kolmas taane, edasi Schengeni acquis ’ sätteid, mis kuuluvad Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud lepingu (mis käsitleb nimetatud kahe riigi ühinemist Schengeni acquis ’ sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega)[15] tähenduses nõukogu 17. mai 1999. aasta otsuse 1999/437/EÜ (nimetatud lepingu teatavate rakenduseeskirjade kohta)[16] artikli 1 punktides A kuni G osutatud valdkondadesse.

(17) Šveitsi puhul arendatakse käesoleva määrusega, v.a artikli 13 lõige 7 ja artikli 16 kolmas taane, edasi Schengeni acquis ’ sätteid, mis kuuluvad Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel sõlmitud lepingu (Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis ’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega)[17] tähenduses nõukogu otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktides A kuni G osutatud valdkondadesse, mida tuleb tõlgendada koostoimes nõukogu 27. veebruari otsuse 2008/146/EÜ[18] artikliga 3.

(18) Liechtensteini puhul arendatakse käesoleva määrusega, v.a artikli 13 lõige 7 ja artikli 16 kolmas taane, edasi Schengeni acquis ’ sätteid, mis kuuluvad Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis ’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) tähenduses nõukogu otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktides A kuni G osutatud valdkondadesse, mida tuleb tõlgendada koostoimes nõukogu 26. märtsi 2008. aasta otsuse 2008/261/EÜ[19] artikliga 3.

(19) Küprose puhul on käesolev määrus õigusakt, mis 2003. aasta ühinemisakti artikli 3 lõike 2 tähenduses põhineb Schengeni acquis ’l või on sellega muul viisil seotud.

(20) Bulgaaria ja Rumeenia puhul on käesolev määrus õigusakt, mis 2005. aasta ühinemisakti artikli 4 lõike 2 tähenduses põhineb Schengeni acquis ’l või on sellega muul viisil seotud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Eesmärk ja reguleerimisala

Käesoleva määrusega kehtestatakse hindamismehhanism Schengeni acquis ’ kohaldamise kontrollimiseks liikmesriikides, kus Schengeni acquis ’d kohaldatakse täies mahus, ja liikmesriikides, kellele on nõukogu andnud loa osaleda teatavates Schengeni acquis ’ sätetes.

Liikmesriigid, kellele on antud luba osaleda teatavates Schengeni acquis ’ sätetes, osalevad ainult nende sätete hindamises, mida luba hõlmab ja mida nad juba kohaldavad.

Liikmesriigid, kes ei kohalda Schengeni acquis ’d veel täies mahus, osalevad ainult nende Schengeni acquis ’ osade hindamises, mida nad juba kohaldavad.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmist mõistet:

„Schengeni acquis ” – Schengeni acquis ’ sätted, nagu need on integreeritud Euroopa Liidu raamistikku Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud protokolliga, ning Schengeni acquis ’l põhinevad või sellega muul viisil seotud aktid, kui osutatud sätete ja aktide õiguslik alus on Euroopa Ühenduse asutamisleping.

Artikkel 3

Vastutus

1. Hindamismehhanismi rakendamise eest vastutab komisjon. Kõnealust mehhanismi koordineerib liikmesriikide ja komisjoni esindajatest koosnev rühm (edaspidi „koordineerimisrühm”). Rühma eesistujaks on komisjoni esindaja. Komisjon võib kutsuda Frontexi koordineerimisrühmas osalema.

2. Liikmesriigid teevad koordineerimisrühmas komisjoniga koostööd, et komisjon saaks täita talle käesoleva määrusega antud ülesandeid. Liikmesriigid teevad komisjoniga koostööd ka hindamise ettevalmistavas etapis, kohapealsete kontrollkäikude ajal ning aruandlus- ja järelkontrolli etapis.

Artikkel 4

Hindamine

1. Hindamine võib toimuda küsimustiku või kohapealsete kontrollkäikude põhjal. Neid võib täiendada hinnatava liikmesriigi ettekandega valdkonnast, mida hindamine hõlmab. Konkreetsete liikmesriikide ja konkreetsete valdkondade puhul võib kohapealset kontrollkäiku ja küsimustikku kasutada üksteisest sõltumatult või kombineeritult. Kõnealuste kontrollkäikude hulka kuuluvad nii etteteatatud kui ka etteteatamata kohapealsed kontrollkäigud.

2. Konkreetsed valdkonnad, mida tohib hinnata, loetletakse käesoleva määruse lisas, tingimusel et need on seotud õigusaktide või sätetega, mille õiguslik alus on Euroopa Ühenduse asutamisleping. Lisas esitatud valdkondade loetelu ei ole lõplik.

Artikkel 5

Mitmeaastane programm

1. Mitmeaastase hindamisprogrammi, mis hõlmab viieaastast ajavahemikku, koostab komisjon tihedas koostöös koordineerimisrühmaga hiljemalt kolm kuud enne järgmise viieaastase ajavahemiku algust.

2. Mitmeaastane programm sisaldab igal aastal hinnatavate liikmesriikide loetelu. Iga liikmesriiki hinnatakse iga viieaastase ajavahemiku jooksul vähemalt üks kord. Hinnatavate liikmesriikide järjekorra aluseks on riskianalüüs, milles võetakse arvesse rändesurvet, eelmisest hindamisest möödunud aega ja Schengeni acquis ’ erinevate hinnatavate osade tasakaalu.

3. Mitmeaastasele programmile lisatakse standardküsimustik.

4. Mitmeaastast programmi võib vajaduse korral kohandada tihedas koostöös koordineerimisrühmaga.

Artikkel 6

Riskianalüüs

1. Hiljemalt iga aasta 30. septembriks esitab Frontex komisjonile riskianalüüsi, milles võetakse arvesse rändesurvet ja antakse soovitusi järgmise aasta hindamiste prioriteetide kohta. Soovitustes viidatakse konkreetsetele välispiiride lõikudele ja piiripunktidele, mida hinnatakse mitmeaastase programmi kohaselt järgmisel aastal. Komisjon teeb kõnealuse riskihinnangu liikmesriikidele kättesaadavaks.

2. Frontex esitab komisjonile lõikes 1 nimetatud tähtajaks eraldi riskianalüüsi koos soovitustega järgmisel aastal etteteatamata kohapealsete kontrollkäikude abil teostatavate hindamiste prioriteetide kohta. Soovitused võivad käsitleda mis tahes piirkonda ja konkreetset ala ning sisaldavad vähemalt kümne konkreetse välispiiride lõigu ja kümne konkreetse piiripunkti loetelu.

Artikkel 7

Aastaprogramm

1. Võttes arvesse artikli 6 kohast Frontexi riskianalüüsi, koostab komisjon iga-aastase hindamisprogrammi hiljemalt eelmise aasta 30. novembriks. Programmiga võib ette näha järgmise hindamise:

- Schengeni acquis ’ kohaldamine ühes liikmesriigis, mis on kindlaks määratud mitmeaastases programmis,

ning lisaks vajaduse korral:

- Schengeni acquis ’ konkreetsete osade kohaldamine mitmes liikmesriigis (temaatiline hindamine);

- Schengeni acquis ’ kohaldamine teatavas liikmesriikide rühmas (piirkondlik hindamine).

2. Programmi koostab komisjon tihedas koostöös koordineerimisrühmaga ja selle esimeses osas loetletakse mitmeaastase programmi kohaselt järgmisel aastal hinnatavad liikmesriigid. Esimene osa sisaldab ka hinnatavate valdkondade loetelu ja asjaomastele liikmesriikidele esitatavat küsimustikku. Võimaluse korral lisatakse kõnealuses etapis programmile korraldatavate kohapealsete kontrollkäikude loetelu.

Pärast küsimustiku vastuste analüüsimist otsustab komisjon kohapealse kontrollkäigu korraldamise vajalikkuse.

Kohapealne kontrollkäik ei toimu varem kui neli kuud pärast seda, kui komisjon on esitanud asjaomasele liikmesriigile küsimustiku.

3. Komisjon koostab programmi teise osa, kus loetletakse järgmisel aastal korraldatavad etteteatamata kohapealsed kontrollkäigud. Seda osa loetakse konfidentsiaalseks ja seda ei esitata liikmesriikidele.

4. Aastaprogrammi võib vajaduse korral kohandada kooskõlas lõigetega 2 ja 3.

Artikkel 8

Ekspertide nimekiri

1. Komisjon koostab kohapealsetes kontrollkäikudes osalemise jaoks liikmesriikide määratud ekspertide nimekirja. Nimekiri edastatakse koordineerimisrühmale.

2. Liikmesriigid märgivad käesoleva määruse lisas loetletud valdkondade alusel iga eksperdi pädevusvaldkonnad. Liikmesriigid teatavad komisjonile igast muudatusest võimalikult kiiresti.

3. Liikmesriigid märgivad, missugused eksperdid võivad vastavalt artikli 9 lõikes 5 sätestatud tingimustele olla kättesaadavad etteteatamata kohapealsete kontrollkäikude jaoks.

4. Ekspertidel on asjakohane kvalifikatsioon, sealhulgas põhjalikud teoreetilised teadmised ja praktilised kogemused hindamismehhanismiga hõlmatud valdkondades, ning põhjalikud teadmised hindamispõhimõtetest, -korrast ja -meetoditest ning nad on võimelised ühises keeles tõhusalt suhtlema.

5. Liikmesriigid tagavad, et nende määratud eksperdid vastavad eelmises lõikes täpsustatud nõuetele, sealhulgas märgivad koolituse, mida eksperdid on saanud. Lisaks tagavad liikmesriigid, et eksperdid saavad pidevat koolitust, et säilitada oma vastavus osutatud nõuetele.

Artikkel 9

Kohapealse kontrollkäigu eest vastutav rühm

1. Kohapealset kontrollkäiku teeb komisjoni määratud rühm. Rühm koosneb artiklis 8 osutatud ekspertide nimekirjast valitud ekspertidest ja komisjoni ametnikust/ametnikest. Komisjon tagab igas rühmas geograafilise tasakaalu ja osalevate ekspertide pädevuse. Liikmesriikide eksperdid ei tohi osaleda kohapealses kontrollkäigus liikmesriiki, kus nad töötavad.

2. Komisjon võib kutsuda Frontexit üles määrama esindaja, kes osaleb välispiiridel tehtaval kontrollkäigul vaatlejana.

3. Seoses hindamise eesmärgil tehtavate kontrollkäikudega ei tohi etteteatatud kohapealses kontrollkäigus osaleda üle kaheksa ja etteteatamata kohapealses kontrollkäigus üle kuue eksperdi.

4. Etteteatatud kontrollkäigu puhul teatab komisjon hiljemalt neli nädalat enne kohapealse kontrollkäigu kavandamist sellest liikmesriikidele, kelle eksperdid on määratud vastavalt lõikele 1 asjaomasesse rühma. Liikmesriigid kinnitavad ekspertide kättesaadavust ühe nädala jooksul.

5. Etteteatamata kontrollkäigu puhul teatab komisjon hiljemalt üks nädal enne kohapealse kontrollkäigu kavandamist sellest vastavalt lõikele 1 asjaomasesse rühma määratud ekspertidele. Liikmesriigid kinnitavad ekspertide kättesaadavust 48 tunni jooksul.

6. Kohapealset kontrollkäiku koordineeriv ekspert on komisjoni ametnik.

Artikkel 10

Kohapealse kontrollkäigu korraldamine

1. Kohapealset kontrollkäiku tegev rühm teeb kõik vajalikud ettevalmistused, et tagada kohapealse kontrollkäigu tõhusus, täpsus ja järjepidevus.

2. Enne kohapealset kontrollkäiku teatatakse liikmesriikidele:

- etteteatatud kohapealse kontrollkäigu toimumisest vähemalt kaks kuud ette;

- etteteatamata kohapealse kontrollkäigu toimumisest vähemalt 24 tundi ette.

3. Igal kohapealset kontrollkäiku tegeva rühma liikmel on kaasas tõend, millega lubatakse teha kohapealset kontrollkäiku komisjoni nimel.

4. Asjaomane liikmesriik tagab, et ekspertide rühm saab vahetult pöörduda asjaomaste isikute poole. Asjaomane liikmesriik tagab rühma juurdepääsu igasse piirkonda ning igale hoonele ja dokumendile, mis on hindamise seisukohast vajalik. Asjaomane liikmesriik tagab, et rühm saab täita oma volitusi, et kontrollida hinnatavate valdkondadega seotud tegevust.

5. Asjaomane liikmesriik abistab kõigi oma seaduslike vahendite abil rühma selle ülesannete täitmisel.

6. Etteteatatud kohapealse kontrollkäigu puhul teatab komisjon asjaomastele liikmesriikidele enne kontrollkäiku rühma kuuluvate ekspertide nimed. Asjaomane liikmesriik määrab kontrollkäigu praktiliseks korraldamiseks kontaktasutuse.

7. Ekspertide reisi ja majutuse korraldamise eest vastutavad asjaomased liikmesriigid. Kontrollkäikudel osalevate ekspertide reisi- ja majutuskulud hüvitab komisjon.

Artikkel 11

Küsimustik

1. Küsimustikus käsitletakse asjaomaseid õigusakte, Schengeni acquis ’ rakendamiseks kasutatavaid korralduslikke ja tehnilisi vahendeid ning statistilisi andmeid iga hinnatava valdkonna kohta.

2. Liikmesriigid esitavad oma küsimustiku vastused komisjonile kuue nädala jooksul alates küsimustiku saamisest.

Artikkel 12

Isikute vaba liikumise kontrollimine sisepiiridel

Olenemata artiklist 9 kuuluvad etteteatamata kohapealset kontrollkäiku tegevasse rühma, kes kontrollib kontrollide puudumist sisepiiridel, ainult komisjoni ametnikud.

Artikkel 13

Hindamisaruanne

1. Pärast iga hindamist koostatakse aruanne. Aruanne tugineb kas kohapealse kontrollkäigu järeldustele või küsimustiku vastustele.

6. Kui hindamine tugineb ainult küsimustikule või etteteatamata kontrollkäigu tulemustele, koostab aruande komisjon.

7. Etteteatatud kohapealse kontrollkäigu korral koostab aruande kontrollkäigu ajal rühm. Komisjoni ametnik kannab üldist vastutust aruande koostamise ning selle terviklikkuse ja kvaliteedi tagamise eest.

2. Aruandes analüüsitakse asjakohaseid kvalitatiivseid, kvantitatiivseid, tegevuslikke, halduslikke ja korralduslikke aspekte ning loetletakse hindamise ajal tuvastatud puudujäägid ja probleemid. Aruanne sisaldab soovitusi puudujääkide kõrvaldamiseks ja asjakohaseid tähtaegu soovituste rakendamiseks.

3. Aruande iga järeldus kuulub ühte järgmistest liikidest:

8. nõuetele vastav;

9. nõuetele vastav, aga vaja täiustada;

10. ei vasta nõuetele, tõsised puudujäägid.

4. Komisjon teatab aruandest asjaomasele liikmesriigile nelja nädala jooksul alates kohapealsest kontrollkäigust või küsimustiku vastuste saamisest. Asjaomane liikmesriik esitab oma selgitused aruande kohta kahe nädala jooksul.

Asjaomane liikmesriik esitab komisjonile kuue nädala jooksul alates aruande saamisest tegevuskava tuvastatud puudujääkide kõrvaldamiseks.

5. Komisjoni ekspert esitab aruande ja asjaomase liikmesriigi selgitused koordineerimisrühmale. Komisjon esitab oma hinnangu tegevuskava asjakohasuse kohta. Liikmesriike kutsutakse üles esitama tähelepanekuid aruande ja tegevuskava kohta.

6. Asjaomane liikmesriik annab komisjonile aru tegevuskava rakendamisest kuue kuu jooksul alates aruande saamisest ning seejärel jätkab aruandmist iga kolme kuu järel, kuni tegevuskava on täielikult rakendatud. Olenevalt tuvastatud puudujääkide tõsidusest ja puudujääkide kõrvaldamiseks võetud meetmetest võib komisjon kavandada tegevuskava rakendamise kontrollimiseks etteteatatuid ja etteteatamata kohapealseid kontrollkäike.

7. Lõiked 1–6 ei piira komisjoni Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklist 226 tulenevaid volitusi.

8. Kui kohapealsel kontrollkäigul tuvastatakse tõsine puudujääk, mis märkimisväärselt mõjutab ühe või enama Schengeni acquis ’d kohaldava liikmesriigi turvalisuse üldist taset, teavitab komisjon sellest võimalikult kiiresti nõukogu.

Artikkel 14

Tundlik teave

Rühmad peavad konfidentsiaalseks kogu teavet, mida nad saavad oma ülesannete täitmisel. Pärast kohapealseid kontrollkäike koostatud aruannetele antakse salastatuse aste „Restricted”. Pärast asjaomase liikmesriigiga konsulteerimist otsustab komisjon, missuguse osa aruandest võib avalikustada.

Artikkel 15

Üleminekusätted

1. Esimene artikli 5 kohane mitmeaastane programm ja esimene artikli 7 kohane aastaprogramm koostatakse kuue kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest. Mõlema programmi alguskuupäev on ühe aasta pärast alates käesoleva määruse jõustumisest.

2. Esimene artikli 6 kohane Frontexi riskianalüüs esitatakse komisjonile kolme kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest.

3. Liikmesriigid määravad artikli 8 kohased eksperdid hiljemalt kolme kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest.

Artikkel 16

Aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule

Komisjon esitab igal aastal nõukogule ja Euroopa Parlamendile käesoleva määruse kohaselt tehtud hindamisi käsitleva aruande. Aruanne avaldatakse ja see sisaldab järgmist:

- teave eelmisel aastal tehtud hindamiste kohta;

- iga hindamise järeldused ja teave puudujääkide kõrvaldamise hetkeolukorra kohta ning

- teave hindamise tulemusena komisjoni algatatud rikkumismenetluse kohta.

Artikkel 17

Kehtetuks tunnistamine

Kui käesolev määrus seondub Schengeni acquis ’ga, nagu see on kindlaks määratud artiklis 2, tunnistatakse täitevkomitee 16. septembri 1998. aasta otsuse (millega moodustatakse alaline Schengeni hindamis- ja rakendamiskomitee (SCH/Com-ex (98) 26 def.), pealkirjaga „Rakenduskomitee riikide jaoks, kes juba kohaldavad konventsiooni”) teine osa kehtetuks pärast ühe aasta möödumist käesoleva määruse jõustumisest.

Artikkel 18

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas .

Käesolev määrus on Euroopa Ühenduse asutamislepingu kohaselt tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, […]

Nõukogu nimel

eesistuja

LISA

- Sisepiirid

- Kontrolli kaotamine sisepiiridel

- Takistuste kõrvaldamine sisepiiridel

- Välispiirid

- Piiriteenistuste strateegia, organisatsiooniline struktuur ja töökorraldus

- Riskianalüüs, luure ja andmevoo juhtimine

- Tagasivõtmine, väljasaatmine ja ebaseaduslik sisseränne, sealhulgas vedaja vastutus

- Sätted piiripunktides toimuvate kontrollide kohta

- Piiripunktide infrastruktuur

- Tehnilised vahendid, mida kasutatakse piirikontrolliks välispiiridel

- Piirivalvurite arv ja nende koolitus

- Piiridel olevad seiresüsteemid

- Olemasolevad koostöövormid naabruses asuvate kolmandate riikidega

- Viisad

- Sätted viisade väljaandmise kohta

- Schengeni infosüsteemis ja viisainfosüsteemis sisalduvate andmetega tutvumine

- Konsulaadihoonete turvalisus

- Sätted ja praktiline kord seoses Schengeni viisakleebiste hankimise ja nende hoidmistingimustega

- Konsulaartöötajate arv ja nende koolitus

- IT-seadmed vale- ja võltsitud dokumentide tuvastamiseks

- Konsulaarkoostöö

- Andmekaitse

- Isikuandmete kaitse õiguslikud, korralduslikud ja tehnilised aspektid

- Meetmed infosüsteemidele ja salvestatud andmetele ligipääsu tõkestamiseks

- Andmesubjektide õigused ja nende kaebuste menetlemine

- Järelevalve (kohapealsed kontrollkäigud)

- Viisade väljaandmisega seotud andmekaitse

- Koostöö muude andmekaitseasutustega

- Schengeni infosüsteem (SIS) ja Sirene

- Andmeturve

- Andmete töötlemisega seotud IT-süsteemide ja võrkude turvalisus

- Hoonete turvalisus

- SISi käsitlevad õigus- ja haldusnormid

- Andmetöötlus, andmete sisestamine, muutmine, hoiatusteadete kustutamine, andmekvaliteedimeetmed

- Sirene büroode tehniline valmisolek ja toimevõime

- Lõppkasutaja juurdepääs asjakohastele SISi andmetele

- Koolitus

- Uimastid

- Schengeni tervisetõendi rakendamine ja sellega seotud takistused

FINANTSSELGITUS ETTEPANEKUTE KOHTA, MILLE MÕJU EELARVELE PIIRDUB AINULT TULUDE POOLEGA

1. ETTEPANEKU NIMETUS:

Ettepanek nõukogu määruse kohta, millega kehtestatakse hindamismehhanism Schengeni acquis ’ kohaldamise kontrollimiseks, ning ettepanek nõukogu otsuse kohta, millega kehtestatakse hindamismehhanism Schengeni acquis ’ kohaldamise jälgimiseks

2. TEGEVUSPÕHISE JUHTIMISE JA EELARVESTAMISE RAAMISTIK

Poliitikavaldkond: vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala (jaotis 18)

Meetmed: solidaarsus – välispiirid, viisapoliitika ja isikute vaba liikumine (peatükk 18.02)

3. EELARVEREAD

3.1. Eelarveread (tegevusassigneeringute read ja nendega seonduvad tehnilise ja haldusabi read (endised B…A read)), sh järgmised rubriigid:

Peatükki 18.02 (solidaarsus – välispiirid, viisapoliitika ja isikute vaba liikumine) luuakse artikkel 18 02 XX nimetusega „Schengeni hindamine”*

* Eelarverida luuakse 2010. aasta esialgses eelarveprojektis

3.2. Meetme kestus ja finantsmõju:

Kava kohaselt algab meede aastal 2010 või 2011. Meede on alaline.

3.3. Eelarve tunnusjooned:

Eelarve-rida | Kulu liik | Uus | Schengeniga ühinenud riikide osamaks | Taotlejariikide osamaksud | Finants-perspektiivi rubriik |

Vt 3.1 | Mitte-kohust. | Liigen-datud[20] | JAH | JAH | EI | Nr [3A] |

4. ÜLEVAADE VAHENDITEST

4.1. Rahalised vahendid

4.1.1. Ülevaade kulukohustuste assigneeringutest ja maksete assigneeringutest

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Kulu liik | Jao nr | Aasta 2010 | 2011 | 2012 | 2013 | n + 4 | n + 5 jj | Kokku |

Tegevuskulud[21] |

Kulukohustuste assigneeringud | 8.1. | a | p.m. | 0,56 | 0,73 | 0,73 |

Maksete assigneeringud | b |

Võrdlussummas sisalduvad halduskulud[22] |

Tehniline ja haldusabi (liigendamata assigneeringud) | 8.2.4. | c |

VÕRDLUSSUMMA KOKKU |

Kulukohustuste assigneeringud | a+c | p.m. | 0,56 | 0,73 | 0,73 |

Maksete assigneeringud | b+c | p.m. | 0,56 | 0,73 | 0,73 |

Võrdlussummast välja jäävad halduskulud[23] |

Personalikulud ja nendega seonduvad kulud (liigendamata assigneeringud) | 8.2.5. | d | 0,12 | 0,61 | 0,85 | 0,85 |

Võrdlussummast välja jäävad halduskulud, v.a personalikulud ja nendega seonduvad kulud (liigendamata assigneeringud) | 8.2.6. | e | p.m. | 0,06 | 0,1 | 0,1 |

Meetme soovituslik finantskulu kokku |

Kulukohustuste assigneeringud (sh personalikulud) KOKKU | a+c+d+e | 0,12 | 1,23 | 1,68 | 1,68 |

Maksete assigneeringud (sh personalikulud) KOKKU | b+c+d+e | 0,12 | 1,23 | 1,68 | 1,68 |

Kaasrahastamise andmed

Kui ettepanek hõlmab liikmesriikide või asutuste (palun täpsustada) poolset kaasrahastamist, tuleks allpool esitatud tabelis näidata, milline on selle kaasrahastamise hinnanguline tase (kui kaasrahastajaid on mitu, võib lisada täiendavaid ridu):

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Kaasrahastav asutus | Aasta n | n + 1 | n + 2 | n + 3 | n + 4 | n + 5 jj | Kokku |

…………………… | f |

Kulukohustuste assigneeringud (sh kaasrahastamine) KOKKU | a+c+d+e+f |

4.1.2. Kooskõla finantsplaneeringuga

( Ettepanek vastab olemasolevale finantsplaneeringule[24]. Vajaduse korral tehakse 2010. aastaks ette nähtud assigneeringud kättesaadavaks peatüki 18.02 sisese ümberpaigutuse teel

( Ettepanekuga kaasneb finantsperspektiivi asjakohase rubriigi ümberplaneerimine

( Ettepanekuga seoses võib olla vajalik institutsioonidevahelise kokkuleppe[25] sätete kohaldamine (st paindlikkusinstrumendi või finantsperspektiivi läbivaatamine).

4.1.3. Finantsmõju tuludele

( Ettepanekul on finantsmõju; mõju tuludele on järgmine:

käesolev ettepanek põhineb Schengeni acquis ’l, nagu see on määratletud nõukogu otsuses 1999/437/EÜ. Seega katavad kulusid ka Schengeni acquis ’ga ühinenud kolmandad riigid Island, Norra[26], Šveits[27] ja Liechtenstein[28].

miljonites eurodes (üks koht pärast koma)

Enne meetme raken-damist [aasta n-1] | Olukord pärast meetme rakendamist |

Personal kokku | 1 | 5 | 7 | 7 |

5. TUNNUSJOONED JA EESMÄRGID

5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetav vajadus

Arvestades Schengeni acquis ’ valitsustevahelist olemust, vastutab kehtiva Schengeni hindamismehhanismi eest nõukogu. Hindamiskulud kaetakse nende liikmesriikide eelarvest, kelle eksperdid osalevad Schengeni acquis ’ hindamises. Pärast Schengeni acquis ’ integreerimist Euroopa Liidu raamistikku on vaja kehtestada ka õiguslik raamistik kõnealuste hindamiste tegemiseks. Seepärast kaetakse kõnealuse mehhanismiga seotud kulud, eriti need, mis on seotud liikmesriikide ekspertide osalemisega hindamises (kohapealse kontrollkäigu ajal tekkinud reisi- ja majutuskulud), ELi eelarvest. Liikmesriigi eksperdi päevarahade maksmist jätkatakse asjaomase liikmesriigi eelarvest.

5.2. Ühenduse meetme lisandväärtus, ettepaneku seotus ja kooskõla muude finantsmeetmetega ning võimalik koostoime

Schengeni ala kui vaba liikumisega ala, kus puudub kontroll sisepiiridel, säilitamine sõltub sisepiirideta ala säilitamiseks võetavate kaasnevate meetmete tõhusast ja tulemuslikust hindamismehhanismist. Hädavajalik on kohandada valitsustevahelist Schengeni hindamise raamistikku ELi raamistikuga, et komisjon kui aluslepingute täitmise järelevalvaja võtaks vastutuse, tagades samal ajal täielikult liikmesriikide ekspertide kaasatuse eesmärgiga säilitada vastastikune usaldus. Selleks et hindamised oleksid ühtsed, koordineerib ka kolmandale sambale tuginevaid hindamisi komisjon, kaasates nendesse täielikult liikmesriikide eksperdid.

Nõukogu kutsus Haagi programmis komisjoni üles esitama ettepaneku, millega täiendatakse olemasolevat Schengeni hindamismehhanismi, et kaasata liikmesriikide eksperte.

5.3. Ettepaneku eesmärgid, oodatavad tulemused ja nendega seonduvad näitajad tegevuspõhise juhtimise raames

Üldeesmärk on kohaldada Schengeni acquis ’d nõuetekohaselt kõigis selliste kaasnevate meetmete valdkondades, mis võimaldavad säilitada ala, kus puudub kontroll sisepiiridel.

Meede 1: hindamine kas kohapealsete kontrollkäikude või küsimustiku abil, hõlmates selliseid poliitikavaldkondi nagu välispiirid, viisa, politseikoostöö sisepiiridel, Schengeni infosüsteem, andmekaitse, uimastid ja õigusalane koostöö kriminaalasjades.

Näitaja: aruandes esitatud hinnang Schengeni acquis ’ nõuetekohasele kohaldamisele (täielikult nõuetele vastav; nõuetele vastav, aga vaja täiustada; ei vasta nõuetele).

Meede 2: hindamine etteteatamata kohapealsete kontrollkäikude abil, mis hõlmavad Schengeni acquis ’ esimese samba valdkondi.

Näitaja: hinnang Schengeni acquis ’ nõuetekohasele kohaldamisele, et kõrvaldada konkreetseid puudujääke. Pärast iga kontrollkäiku koostatakse aruanne, milles antakse hinnang vastavusele ühenduse õigusele.

5.4. Rakendusmeetod (soovituslik)

( Tsentraliseeritud haldamine

( otse, haldajaks on komisjon

( kaudselt, haldamine on delegeeritud:

( täitevasutustele

( ühenduste asutatud asutustele, millele on osutatud finantsmääruse artiklis 185

( riigi avalik-õiguslikele asutustele või avalikke teenuseid osutavatele asutustele

( Haldamine detsentraliseeritult või koostöös

( liikmesriikidega

( kolmandate riikidega

( Haldamine ühiselt rahvusvaheliste organisatsioonidega (palun täpsustage)

Asjakohased märkused:

6. JÄRELEVALVE JA HINDAMINE

6.1. Järelevalvekord

Kavandatud õigusaktidega nähakse ette Schengeni acquis ’ nõuetekohase kohaldamise hindamiseks kasutatava mehhanismi loomine. Schengeni acquis ’ nõuetekohast kohaldamist hinnatakse hindamisaruandes, milles esitatakse vastavustase. Komisjon esitab igal aastal Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande kõnealuste õigusaktide rakendamise kohta.

6.2. Hindamine

6.2.1. Eelhindamine

6.2.2. Vahe- ja järelhindamise järel võetavad meetmed (varasematest samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid)

6.2.3. Edasise hindamise tingimused ja sagedus

7. Pettusevastased meetmed

Võitluses pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevusega kohaldatakse kõnealuse meetme suhtes ilma piiranguteta määruse (EÜ) nr 1037/1999 sätteid.

8. ANDMED VAHENDITE KOHTA

8.1. Ettepaneku eesmärgid nende finantskulu järgi

Kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Aasta 2010 | Aasta 2011 | Aasta 2012 | Aasta 2013 | Aasta n+4 | Aasta n+5 |

Ametnikud või ajutine personal[31] (XX 01 01) | A*/AD | 1 | 4 | 6 | 6 |

B*, C*/AST | 1 | 1 | 1 |

Art XX 01 02 kohaselt rahastatav personal[32] |

Art XX 01 04/05 kohaselt rahastatav muu personal[33] |

KOKKU | 1 | 5 | 7 | 7 |

8.2.2. Meetmest tulenevate ülesannete kirjeldus

8.2.3. Ametikohtade jaotus (koosseisuline personal)

( Ametikohad, mis on asendatava või pikendatava programmi haldamiseks praegu ette nähtud (üks ametikoht)

( Ametikohad, mis on poliitilise strateegia / esialgse eelarveprojekti rakendamise raames eelnevalt 2009. aastaks ette nähtud

( Ametikohad, mida tuleb taotleda järgneva poliitilise strateegia / esialgse eelarveprojekti menetlemise käigus (kaks ametikohta 2011. aastaks ja üks 2012. aastaks)

( Ametikohad, mis tuleb olemasolevaid vahendeid kasutades asjaomases haldustalituses ümber paigutada (sisesed ümberpaigutused) (kolm ametikohta)

( Ametikohad, mis on aastal n nõutavad, kuid ei ole kõnealuse aasta poliitilise strateegia / esialgse eelarveprojekti rakendamise raames ette nähtud

8.2.4. Võrdlussummas sisalduvad muud halduskulud (XX 01 04/05 – Halduskorralduskulud)

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Eelarverida (number ja nimetus) | Aasta n | Aasta n+1 | Aasta n+2 | Aasta n+3 | Aasta n+4 | Aasta n+5 jj | KOKKU |

Muu tehniline ja haldusabi |

sise- |

välis- |

Tehniline ja haldusabi kokku |

8.2.5. Võrdlussummast välja jäävad personalikulud ja nendega seonduvad kulud

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Ametikoha liik | Aasta 2010 | Aasta 2011 | Aasta 2012 | Aasta 2013 | Aasta n+4 | Aasta n+5 jj |

Ametnikud ja ajutine personal (XX 01 01) | 1 | 5 | 7 | 7 |

Art XX 01 02 kohaselt rahastatav personal (abiteenistujad, riikide lähetatud eksperdid, lepinguline personal jne) (täpsustada eelarverida) |

(Võrdlussummast VÄLJA jäävad) personalikulud ja nendega seonduvad kulud kokku | 0,37 | 0,73 | 0,85 | 0,85 |

Arvestus – Ametnikud ja ajutine personal |

Arvestus – Art XX 01 02 kohaselt rahastatav personal |

8.2.6. Võrdlussummast välja jäävad muud halduskulud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) |

Aasta 2010 | Aasta 2011 | Aasta 2012 | Aasta 2013 | Aasta n+4 | Aasta n+5 jj | KOKKU |

XX 01 02 11 01 – Lähetused |

XX 01 02 11 02 – Koosolekud ja konverentsid | p.m. | 0,06 | 0,1 | 0,1 |

XX 01 02 11 03 – Komiteed[35] |

XX 01 02 11 04 – Uuringud ja konsultatsioonid |

XX 01 02 11 05 – Infosüsteemid |

2 Muud halduskulud kokku (XX 01 02 11) | p.m. | 0,06 | 0,1 | 0,1 |

3 Muud haldusliku iseloomuga kulud (täpsustage, lisades viite eelarvereale) |

Halduskulud kokku, v.a personalikulud ja nendega seonduvad kulud (jäävad võrdlussummast VÄLJA) | p.m. | 0,06 | 0,1 | 0,1 |

Arvestus – Võrdlussummast välja jäävad muud halduskulud |

[1] Sel eesmärgil oli vaja määratleda Schengeni acquis (nõukogu otsus 1999/435/EÜ, EÜT L 176, 10.7.1999, lk 1) ning kindlaks määrata iga Schengeni acquis ’d moodustava sätte ja otsuse õiguslik alus aluslepingutes (nõukogu otsus 1999/436/EÜ, EÜT L 176, 10.7.1999, lk 17). Schengeni acquis ’ igale sättele määrati esimesest või kolmandast sambast tulenev õiguslik alus. Sätted, mille puhul ei suudetud ühtainsat õiguslikku alust kindlaks määrata (nt SISi käsitlevad sätted), loetakse kolmanda samba osaks. Igal Schengeni acquis ’ muudatusel peab olema asjakohane aluslepingutest tulenev õiguslik alus.

[2] EÜT L 256, 13.9.1991, lk 51.

[3] ELT L 144, 6.6.2007, lk 22.

[4] ELT L 236, 23.10.2003, lk 33.

[5] ELT L 157, 21.6.2005, lk 29.

[6] EÜT L 176, 10.7.1999, lk 36.

[7] ELT L 53, 27.2.2008, lk 52.

[8] ELT L 83, 26.3.2008, lk 3.

[9] ELT C 53, 3.3.2005, lk 1 (punkt 1.7.1).

[10] EÜT L 239, 22.9.2000, lk 138.

[11] Nõukogu määrus (EÜ) nr 2007/2004, 26. oktoober 2004 (ELT L 349, 25.11.2004, lk 1).

[12] EÜT L 131, 1.6.2000, lk 43.

[13] ELT L 395, 31.12.2004, lk 70.

[14] EÜT L 64, 7.3.2002, lk 20.

[15] EÜT L 176, 10.7.1999, lk 36.

[16] EÜT L 176, 10.7.1999, lk 31.

[17] ELT L 53, 27.2.2008, lk 52.

[18] ELT L 53, 27.2.2008, lk 1.

[19] ELT L 83, 26.3.2008, lk 3.

[20] Liigendatud assigneeringud.

[21] Kulud, mis ei kuulu asjaomase jaotise xx peatüki xx 01 alla.

[22] Kulud, mis kuuluvad jaotise xx artikli xx 01 04 alla.

[23] Kulud, mis kuuluvad peatüki xx 01 alla, välja arvatud artiklid xx 01 04 ja xx 01 05.

[24] Hindamismehhanismi rakendamine jätkub pärast 2013. eelarveaastat.

[25] Vt institutsioonidevahelise kokkuleppe punktid 19 ja 24.

[26] Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud lepingu (mis käsitleb nimetatud kahe riigi ühinemist Schengeni acquis ’ sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) artikli 12 lõike 1 viimane lõik (EÜT L 176, 10.7.1999, lk 36).

[27] Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel sõlmitud lepingu (Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis ’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) artikli 11 lõike 3 teine taane (ELT L 53, 27.2.2008, lk 50).

[28] Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis ’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) artikkel 3 (ELT L 83, 26.3.2008, lk 3).

[29] Vajaduse korral, st kui meedet rakendatakse üle kuue aasta, lisage täiendavaid veerge.

[30] Vastavalt punktis 5.3 kirjeldatule.

[31] Ametikoha kulud EI OLE kaetud võrdlussummast.

[32] Ametikoha kulud EI OLE kaetud võrdlussummast.

[33] Ametikoha kulud sisalduvad võrdlussummas.

[34] Viidata tuleb konkreetsele asjaomas(t)e täitevasutus(t)e finantsselgitusele.

[35] Täpsustage komitee liik ja rühm, millesse see kuulub.