[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 24.3.2009

KOM(2009) 88 lõplik/2

2009/0022 (COD)

CORRIGENDUMAnnule et remplace le document COM(2009) 88final du 27/02/2009Concerne toutes les versions linguistiques

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS,

millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 83/5151/EMÜ ning 11 vananenud otsust ühise kalanduspoliitika valdkonnas

(komisjoni esitatud)

SELETUSKIRI

Komisjon on parema õigusloome programmi raames käivitanud algatuse, mille eesmärk on ühenduse õigustiku ajakohastamine ja lihtsustamine[1]. Üks peamine meede näeb ette kehtivate õigusaktide kindlaksmääramist kehtivate õigusaktide loendis loetletud õigusaktide sõelumise kaudu. Kui sõelumise käigus selgub, et ametlikult kehtivad õigusaktid, millel ei ole enam tegelikku mõju, tunnistab komisjon kõnealused õigusaktid kehtetuks komisjoni ametliku õigusaktiga, nõukogu õigusakti ettepanekuga või tunnistades need selguse ja õiguskindluse huvides vajaduse korral ametlikult vananenuks. Ühise kalanduspoliitika valdkonna vananenud õigusaktide kehtetuks tunnistamine on ette nähtud pidevas lihtsustamiskavas, mis on vastu võetud regulatiivse keskkonna lihtsustamise komisjoni strateegia rakendamise raames, dokument KOM(2008) 712 – (komisjoni 2009. aasta õigusloome- ja tööprogrammi lisa).

Ühise kalanduspoliitika lihtsustamise ja täiustamise 2006.–2008. aasta tegevuskava[2] vastuvõtmisel võttis komisjon kohustuse vaadata läbi eelkõige need ühenduse õigusaktid, mis on seotud kõnealuse valdkonnaga.

Sõelumise käigus selgus, et mitmed nõukogu vastuvõetud õigusaktid on vananenud, vaatamata sellele, et need ametlikult siiani kehtivad. Selleks et kõnealused õigusaktid kehtivast õigustikust kõrvaldada, on vaja ametlikku nõukogu õigusakti, mis on sama liiki nagu kehtetuks tunnistatav õigusakt (st otsus, määrus ja direktiiv). Kuna kehtetuks tunnistatakse ainult üks direktiiv, mis on oma liigilt sarnane otsusega, on kõnealune direktiiv lisatud otsuste kehtetuks tunnistamist käsitlevasse ettepanekusse. Teine ettepanek käsitleb nõukogu määrusi, mis on vananenud ning tuleks samuti kehtetuks tunnistada.

Nende nõukogu ja komisjoni õigusaktide vastuvõtmisega, millega kehtestatakse vananenud õigusaktide loetelu, jäävad ühenduse kehtivate õigusaktide loendisse üksnes tegelikku mõju omavad õigusaktid, mis teeb ühenduse õigusaktid selgemaks, mõistetavamaks ja ajakohaseks.

2009/0022 (COD)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS,

millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 83/5151/EMÜ ning 11 vananenud otsust ühise kalanduspoliitika valdkonnas

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 37, artikli 300 lõiget 2 ja artikli 300 lõike 3 esimest lõiku,

võttes arvesse Hispaania ja Portugali ühinemisakti, eriti selle artikli 167 lõiget 3 ja artikli 354 lõiget 3,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust

ning arvestades järgmist:

(1) Ühenduse õiguse läbipaistvuse parandamine on oluline osa parema õigusloome strateegiast, mida ühenduse institutsioonid rakendavad. Sellega seoses on asjakohane jätta kehtivast seadusandlusest välja need õigusaktid, millel ei ole enam tegelikku mõju.

(2) Järgmine direktiiv ning järgmised otsused ühise kalanduspoliitika valdkonnas, mis ametlikult siiski veel kehtivad, on vananenud:

- nõukogu direktiiv 83/515/EMÜ, 4. oktoober 1983, mis käsitleb teatavaid kalandussektori püügimahu kohandamise meetmeid[3]. Kõnealusel direktiivil ei ole enam mõju, kuna selle sisu käsitlevad sätted on lisatud nõukogu määrusesse (EÜ) nr 1198/2006[4];

- nõukogu otsus 89/631/EMÜ, 27. november 1989, ühenduse rahalise toetuse maksmise kohta, et katta liikmesriikide kulud, millega nad tagavad ühenduse kalavarude kaitse- ja majandamissüsteemi järgmise[5]. Kõnealusel otsusel ei ole enam mõju, kuna see hõlmab abikõlblikke kulusid, mis tekkisid liikmesriikidel ajavahemikul 1. jaanuar 1991 kuni 31. detsember 1995;

- nõukogu otsus 94/117/EÜ, 21. veebruar 1994, millega sätestatakse struktuuri ja sisseseade osas miinimumnõuded teatavatele väikeettevõtetele, kes tagavad kalatoodete levitamise Kreekas[6]. Kõnealusel otsusel ei ole enam mõju, kuna tegelik olukord, mille suhtes seda kohaldati, on möödas;

- nõukogu otsus 94/317/EÜ, 2. juuni 1994, loa andmise kohta Hispaania Kuningriigile pikendada Lõuna-Aafrika Vabariigiga vastastikuse kalastuskokkuleppe kehtivust 7. märtsini 1995[7]. Kõnealusel otsusel ei ole enam mõju, kuna ajavahemik, mille suhtes seda kohaldati, on juba möödas;

- nõukogu otsus 94/318/EÜ, 2. juuni 1994, loa andmise kohta Hispaania Kuningriigile pikendada Lõuna-Aafrika Vabariigiga vastastikuse kalastuskokkuleppe kehtivust 7. märtsini 1995[8]. Kõnealusel otsusel ei ole enam mõju, kuna ajavahemik, mille suhtes seda kohaldati, on juba möödas;

- nõukogu otsus 1999/386/EÜ, 7. juuni 1999, rahvusvahelist delfiinikaitseprogrammi käsitleva lepingu ajutise kohaldamise kohta Euroopa Ühenduses[9]. Kõnealusel otsusel ei ole enam mõju, kuna see hõlmas üleminekuperioodi, mis nüüdseks on lõppenud;

- nõukogu otsus 2001/179/EÜ, 26. veebruar 2001, millega kehtestatakse Guinea-Bissaule kalandussektoris rahalise toetuse andmise tingimused[10]. Kõnealusel otsusel ei ole enam mõju, kuna ajavahemik, mille suhtes seda kohaldati on juba möödas;

- nõukogu otsus 2001/382/EÜ, 14. mai 2001, Ühenduse rahalise toetuse kohta mõningate kulude katteks teatavaid siirdekalu käsitlevate majandamismeetmete rakendamisel[11]. Kõnealusel otsusel ei ole enam mõju, kuna see hõlmas perioodi, mis nüüdseks on lõppenud;

- nõukogu otsus 2001/431/EÜ, 28. mai 2001, ühenduse rahalise toetuse kohta teatavate kulude katmiseks, mis liikmesriikides tekivad ühise kalanduspoliitika suhtes kohaldatavate kontrolli-, inspekteerimis- ja järelevalvekavade rakendamise tõttu[12]. Kõnealusel otsusel ei ole enam mõju, kuna see hõlmab abikõlblikke kulusid, mis tekkisid liikmesriikidel ajavahemikul 1. jaanuar 2001 kuni 31. detsember 2003, ning tegelik olukord, mille suhtes seda kohaldati, on möödas. Lisaks võeti vastu uus nõukogu otsus 2004/465/EÜ, mis hõlmab kulusid alates 2004. aastast[13];

- nõukogu otsus 2004/662/EÜ, 24. september 2004, millega antakse Hispaania Kuningriigile luba pikendada Lõuna-Aafrika Vabariigiga vastastikuse kalastuskokkuleppe kehtivust 7. märtsini 2005[14]. Kõnealusel otsusel ei ole enam mõju, kuna see hõlmas üleminekuperioodi, mis nüüdseks on möödas;

- nõukogu otsus 2004/890/EÜ, 20. detsember 2004, Euroopa Ühenduse taganemise kohta Läänemere ning Suur- ja Väike-Belti vete elusressursside püügi ja kaitse konventsioonist[15]. Kõnealusel otsusel ei ole enam mõju, kuna ühenduse taganemisest teatati nimetatud konventsiooni hoidjale;

- nõukogu otsus 2005/76/EÜ, 22. november 2004, kirjavahetuse teel sõlmitud kokkuleppe, millega pikendatakse Euroopa Majandusühenduse ja Komoori Islamiliitvabariigi vahelises Komooride rannikuvetes kalastamise kokkuleppes ettenähtud kalapüügivõimalusi ja rahalist hüvitist kehtestava protokolli kehtivust ajavahemikuks 28. veebruarist kuni 31. detsembrini 2004, Euroopa Ühenduse nimel allakirjutamise ja selle ajutise kohaldamise kohta[16]. Kõnealusel otsusel ei ole enam mõju, kuna ajavahemik, mille jooksul see kehtis, on juba möödas.

(3) Õiguskindluse ja selguse huvides tuleks kõnealune vananenud direktiiv ja kõnealused vananenud otsused kehtetuks tunnistada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Kehtetuks tunnistatav direktiiv ja kehtetuks tunnistatavad otsused

Direktiiv 83/515/EMÜ ja otsused 89/631/EMÜ, 94/117/EÜ 94/317/EÜ, 94/318/EÜ, 1999/386/EÜ, 2001/179/EÜ, 2001/382/EÜ, 2001/431/EÜ, 2004/662/EÜ, 2004/890/EÜ ja 2005/76/EÜ on tunnistatud kehtetuks.

Artikkel 2

Adressaadid

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel,

Nõukogu nimel

eesistuja

[1] KOM(2003) 71.

[2] KOM(2005) 647.

[3] EÜT L 290, 22.10.1983, lk 15.

[4] ELT L 223, 15.8.2006, lk 1.

[5] EÜT L 364, 14.12.1989, lk 64.

[6] EÜT L 54, 25.2.1994, lk 28.

[7] EÜT L 142, 7.6.1994, lk 30.

[8] EÜT L 142, 7.6.1994, lk 31.

[9] EÜT L 147, 12.6.1999, lk 23.

[10] EÜT L 66, 8.3.2001, lk 33.

[11] EÜT L 137, 19.5.2001, lk 25.

[12] EÜT L 154, 9.6.2001, lk 22.

[13] ELT L 157, 30.4.2004, lk 114.

[14] ELT L 302, 29.9.2004, lk 5.

[15] ELT L 375, 23.12.2004, lk 27.

[16] ELT L 29, 2.2.2005, lk 20.