[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 10.2.2009

KOM(2009) 46 lõplik

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS,

millega kehtestatakse seisukoht, mis võetakse ühenduse nimel toiduabi komitees vastu 1999. aasta toiduabi konventsiooni pikendamise kohta

(komisjoni esitatud)

SELETUSKIRI

1. ETTEPANEKU TAUST

Rahvusvaheline teraviljakokkulepe (1995) koosneb kahest osast: toiduabi konventsioon (1999) ja teraviljakaubanduse konventsioon (1995).

1999. aasta toiduabi konventsiooni sõlmis ühendus nõukogu otsusega 2000/421/EÜ. See konventsioon jääb jõusse kuni 30. juunini 2009, kuna selle kehtivusaega pikendati toiduabi komitee otsusega tema 98. istungil 6. juunil 2008.

11. juunil 2007 toimunud rahvusvahelise teraviljanõukogu 25. istungi otsusega pikendati 1995. aasta teraviljakaubanduse konventsiooni kehtivusaega 30. juunini 2009. Teraviljakaubanduse konventsiooni (1995) edasise pikendamise üle 2 aasta võrra otsustatakse 2009. aasta juunis toimuval rahvusvahelise teraviljanõukogu kohtumisel.

Komisjon tegutseb Euroopa Ühenduse nimel nõukogu 27. novembri 2003. aasta otsusega talle antud volituse alusel, mis lubab tal pidada läbirääkimisi 1999. aasta toiduabi konventsiooni läbivaatamise üle.

Nii ühenduse kui ka liikmesriikide huvides on mõne olulise muudatuse tegemine praegusesse toiduabi konventsiooni. Üldiselt on kokku lepitud, et teised toiduabi konventsiooni liikmed peaksid neid muudatusi omavahel arutama; see protsess on toiduabi konventsiooni raames 2008. aasta novembris mitteametlikult juba alanud. Uusi ametlikke läbirääkimisi on seni edasi lükatud, sest soovitakse arvesse võtta Maailma Kaubandusorganisatsioonis (WTO) toimuvate Doha arengukava läbirääkimiste tulemusi. Kuigi eesmärk on arvesse võtta Doha arengukava läbirääkimiste tulemusi, nõudis komisjon tungivalt 9. detsembril 2009 toimunud toiduabi konventsiooni istungil Euroopa Ühenduste ja liikmesriikide nimel koos teiste toiduabi konventsiooni osalistega uute läbirääkimiste alustamist toiduabi konventsiooni üle nii kiiresti kui võimalik, kuna toiduabi konventsiooni viimasest muutmisest möödunud ajavahemik on väga pikk ja kõnealuste läbirääkimiste lõpetamise ajakava pole võimalik ette näha.

Võttes arvesse, et uute läbirääkimiste alguskuupäev otsustatakse lõpuks kõigi toiduabi konventsiooni liikmete ühisel kokkuleppel, tundub toiduabi konventsiooni kehtivuse pikendamine maksimaalselt ühe aasta võrra olevat vältimatu. Vastasel juhul kaotaks toiduabi konventsioon 2009. aasta juunis kehtivuse, millel võivad olla negatiivsed tagajärjed.

Seepärast edastaks üheaastane pikendamine õige sõnumi toiduabi konventsiooni uute läbirääkimiste kohta ning jätaks piisavalt aega toiduabi konventsiooni üle praegu toimuvate läbirääkimiste jaoks.

- Ettepaneku valdkonnas kehtivad õigusnormid

Nõukogu otsus 2000/421/EÜNõukogu otsus 2006/906/EÜNõukogu otsus 2007/317/EÜ

- Kooskõla Euroopa Liidu muude tegevuspõhimõtete ja eesmärkidega

Käesolev otsus on kooskõlas 1995. aasta teraviljakaubanduse konventsiooniga, mis kehtib 30. juunini 2009. Otsus 1995. aasta teraviljakaubanduse konventsiooni kehtivuse täiendavaks pikendamiseks kahe aasta võrra võetakse vastu rahvusvahelise teraviljanõukogu kohtumisel 2009. aasta juunis.

2. KONSULTEERIMINE HUVITATUD ISIKUTEGA JA MÕJU HINDAMINE

Nõukogu toiduabi töörühma 12. novembril 2008 toimunud koosolekul toetasid liikmesriigid ühenduse seisukohta Londonis 5. juunil 2009 toimuval järgmisel 1999. aasta toiduabi konventsiooni osaliste koosolekul vastu võetava otsuse kohta pikendada 1999. aasta toiduabi konventsiooni ühe aasta võrra, s.t 30. juunini 2010.

Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Välisekspertide arvamusi ei olnud vaja kasutada.

- Mõju hindamine

Ei kohaldata.

3. ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG

- Õiguslik alus

EÜ asutamislepingu artikkel 181 koostoimes artikli 300 lõikega 2.

- Subsidiaarsus

Ettepanek tehakse ühenduse jagatud pädevusse kuuluvas valdkonnas.

- Proportsionaalsus

Ettepanek on proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas.

- Õigusakti valik

Kavandatud õigusakt(id): nõukogu otsus.

Muud meetmed ei oleks asjakohased järgmisel põhjusel: see on ainuke võimalus võtta vastu toiduabi komitees esitatav Euroopa ühenduse seisukoht.

4. MÕJU EELARVELE

Toiduabi konventsiooni saab pikendada ainult siis, kui on olemas samal ajavahemikul kehtiv teraviljakaubanduse konventsioon (1995). Rahvusvahelise teraviljakokkuleppe halduseelarvesse tehtav rahaline panus hõlmab ka 1999. aasta toiduabi konventsiooni. Kõnesolev sissemakse kirjendatakse ühenduse eelarve punktis 05 06 01 (rahvusvahelised põllumajanduskokkulepped). Käesoleva ettepanekuga seotud kulude hinnanguline suurus on 0,440 miljonit eurot ning seda ajakohastatakse ja võetakse arvesse 1995. aasta teraviljakaubanduse konventsiooni pikendamisel. 1995. aasta teraviljakaubanduse konventsiooni pikendamist käsitlevale otsusele lisatakse finantsselgitus.

1999. aasta toiduabi konventsiooni pikendamine tähendab, et Euroopa Ühenduse ja liikmesriikide iga-aastane kohustus anda konventsiooni III artikli punkti e kohaselt toiduabi pikeneb ainult ühe aasta võrra. Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide vahelise kokkuleppe kohaselt on komisjon võtnud vastutuse EÜ ja tema liikmesriikide poolt toiduabi konventsiooniga võetud minimaalsete kohustuste ühe osa eest. Koos ELi liikmesriikidega konsolideeritakse üksainus toiduabi konventsiooni käsitlev teatis, kus ei osutata eraldi toimingutele. Toiduabi konventsioonis (artikkel V1) on sätestatud kohustuste ülekandmine, kuid seda ei ole kunagi kasutatud.

JÄRELDUSED

Komisjon teeb ettepaneku, et nõukogu annaks komisjonile volitused hääletada Euroopa Ühenduse nimel vastavalt toiduabi konventsiooni (1999) XXV artikli punktile b nimetatud konventsiooni edasise pikendamise poolt ühe aasta võrra kuni 30. juunini 2010, tingimusel et teraviljakaubanduse konventsioon (1995) jääb jõusse kuni nimetatud kuupäevani (kaasa arvatud), nagu on ette nähtud toiduabi konventsiooni (1999) XXV artikli punktis a.

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS,

millega kehtestatakse seisukoht, mis võetakse ühenduse nimel toiduabi komitees vastu 1999. aasta toiduabi konventsiooni pikendamise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 181 koostoimes artikli 300 lõike 2 teise lõiguga,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1) 1999. aasta toiduabi konventsiooni (edaspidi „konventsioon”) sõlmis ühendus nõukogu otsusega 2000/421/EÜ[1] ja seda pikendati toiduabi komitee otsustega 2003., 2005., 2007. ja 2008. aasta juunis ning see kehtib kuni 30. juunini 2009.

(2) Konventsiooni edasine pikendamine ühe aasta võrra on nii ühenduse kui ka liikmesriikide huvides. Konventsiooni XXV artikli punkti b kohaselt saab pikendamine toimuda tingimusel, et samaks ajavahemikuks jääb kehtima ka 1995. aasta teraviljakaubanduse konventsioon. 1995. aasta teraviljakaubanduse konventsioon kehtib 30. juunini 2009 ning selle täiendav pikendamine on kavas. Komisjoni, kes esindab ühendust toiduabi komitees, tuleks seetõttu volitada nõukogu otsusega sellise pikendamise poolt hääletama,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Ainus artikkel

Euroopa Ühenduse seisukoht toiduabi komitees on hääletada selle poolt, et 1999. aasta toiduabi konventsiooni pikendatakse ühe aasta võrra, tingimusel et 1995. aasta teraviljakaubanduse konventsioon jääb jõusse samaks ajavahemikuks (s.t 30. juunini 2010). Otsus 1995. aasta teraviljakaubanduse konventsiooni täiendavaks pikendamiseks võetakse vastu rahvusvahelise teraviljanõukogu kohtumisel 2009. aasta juunis.

Komisjon on volitatud seda seisukohta väljendama toiduabi komitees.

Brüssel,

Nõukogu nimel

eesistuja

FINANTSSELGITUS

Poliitikavaldkond: Põllumajandus ja maaelu areng Meede: Põllumajanduse ja maaelu arengu poliitikavaldkonna rahvusvahelised aspektid |

MEETME NIMETUS: TOIDUABI KONVENTSIOONI (1999) PIKENDAMINE (Ühenduse rahaline panus rahvusvahelisse teraviljanõukogusse) |

1. EELARVERIDA + RUBRIIK

Rubriik 4 – ELi ülemaailmne roll05 06 01: Rahvusvahelised põllumajanduskokkulepped

2. ÜLDISED ARVNÄITAJAD

2.1. Kogueraldis meetmele: Üheaastase pikendamise prognoositav summa on 450 000 eurot.

2.2. Kohaldamisperiood: 1.7.2009–30.6.2009 (2010. aasta eelarve).

2.3. Kooskõla finantsplaneeringu ja finantsperspektiiviga

X Ettepanek vastab olemasolevale finantsplaneeringule

2.5. Finantsmõju tuludele

X Ettepanekul puudub finantsmõju tuludele (hõlmab meetme rakendamisega seonduvaid tehnilisi aspekte).

3. EELARVE TUNNUSJOONED

Kulu liik | Uus | EFTA osamaks | Taotlejariikide osamaksud | Finants-perspektiivi rubriik |

Kohustuslik | Liigendatud | EI | EI | EI | 4 ELi ülemaailmne roll |

4. ÕIGUSLIK ALUS

Asutamislepingu artikkel 181 koostoimes artikli 300 lõikega 2.Nõukogu 27. jaanuari 1996. aasta otsus 96/88/EÜ (EÜT L 21, 27.1.1996), teatis 2001/C 195/01 (EÜT C 195, 11.7.2001) ja otsus 2000/421/EÜ (EÜT L 163, 4.7.2000).

5. KIRJELDUS JA PÕHJENDUSED

5.1. Ühenduse sekkumise vajadus

Võttes arvesse EÜ majanduslikku tähtsust, eriti põllumajanduse valdkonnas, peab EÜ olema esindatud rahvusvahelistes põllumajanduskokkulepetes, mille kaudu ta saab olulist teavet üleilmsete arengusuundade kohta ning mille kaudu on tal võimalik kaitsta ühenduse huvisid asjaomaste toodete osas.

EÜ tasutav liikmemaks võimaldab täita rahvusvahelise teraviljanõukogu eesmärke. 1995. aasta teraviljakaubanduse konventsiooniga ja 1999. aasta toiduabi konventsiooniga seotud kokkulepete haldamise eest vastutav rahvusvaheline teraviljanõukogu aitab saavutada kokkulepete eesmärke, milleks on rahvusvaheline koostöö, statistilise teabe vahetamine, turu suundumuste prognoosimine jne. Ühtlasi tagab nimetatud nõukogu toiduabi konventsiooniga võetud kohustuse kindlustada arengumaadele Euroopa Liidu poolt antav minimaalne toiduabikogus. Kõnealustes kokkulepetes osalemine on seetõttu kooskõlas EÜ huvidega.

Liikmemaksu suurus määratakse kindlaks igal aastal ja seda tuleb tasuda seni, kuni EÜ osaleb kõnealustes kokkulepetes.

On ilmne, et kui EÜ peaks omal jõul täitma samu ülesandeid, mida täidab rahvusvaheline teraviljanõukogu, oleks sellest tulenev kogumaksumus suurem kui liikmemaksud.

5.2. Kavandatavad meetmed ja eelarvekorraldus

EÜ tasub rahvusvahelisele teraviljanõukogule igal aastal liikmemaksu.

Liikmemaksu tasutakse seni, kuni EÜ on kokkulepete osaline.

Euroopa Ühendus ja liikmesriigid võtavad täielikult osa rahvusvahelise teraviljanõukogu tegevusest ja saavad osa kõigist liikmetele ettenähtud soodustustest.

6. FINANTSMÕJU

6.1. Kogu rahaline mõju

Kulukohustused (kolm kohta pärast koma): Kavandatud ettepaneku prognoositavad kulud on 0,450 miljonit eurot.

6.2. Arvestus

Mõlema konventsiooni kohaldamisega seotud kulud kaetakse kõigi teraviljakonventsiooni osaliste iga-aastasest liikmemaksust. Liikmemaksu suurus kehtestatakse igal eelarveaastal võrdeliselt asjaomasele liikmele määratud häälte arvuga, võttes aluseks kõigi liikmete häälte koguarvu. Igale liikmele määratud häälte arvu kohandatakse teraviljanõukogu koosseisu alusel siis, kui kõnealuse eelarveaasta eelarve vastu võetakse. Konventsioonis on kokku 2000 häält, millest Euroopa Liidul on 2007/2008. aastal 399 häält (pärast laienemist). 2009/2010. aastaks on kavandatud sama häälte arv. Pikendamise perioodi jooksul on kavandatud kulutused hääle kohta 1128 eurot (399 häält x 1128 eurot = 450 000 eurot). Kõnealust soovituslikku summat tuleks tulevases 1995. aasta teraviljakaubanduse konventsiooni pikendamise ettepanekus ajakohastada.

7. MÕJU PERSONALILE JA HALDUSKULUD

7.1. Mõju personalile

Ametikoha liik | Meetme haldamiseks vajalik olemasolev ja/või täiendav personal | Kokku | Tegevusest tulenevate ülesannete kirjeldus |

Alaliste ametikohtade arv | Ajutiste ametikohtade arv |

Ametnikud või ajutine personal | A B C | 0,2 0,1 – | – – – | 0,2 0,1 – | Rahvusvahelise teraviljanõukogu koosolekutel osalemise ettevalmistamine ja järelmeetmed |

Muu personal | – | – | – |

Kokku | 0,3 | – | 0,3 |

7.2. Personaliga seotud üldine finantsmõju

Ametikoha liik | Summa eurodes | Arvutamismeetod* |

Ametnikud Ajutine personal | 36 600 | 0,3 x 122 000 |

Muu personal |

Kokku | 36 600 |

* Personali- ja haldusvajadused kaetakse haldavatele peadirektoraatidele tehtud eraldise piires iga-aastase eraldusprotseduuri raames. Summad kajastavad kogukulu 12 kuu kohta. |

8. JÄRELEVALVE JA HINDAMINE

8.1. Järelvalvekord

Komisjoni talitused võtavad täielikult osa rahvusvahelise teraviljanõukogu halduskomiteede ja nõukogu tööst; nimetatud organid vastutavad eelarvesse tehtavate maksete kindlaksmääramise eest.

Koosolekute aruanded ja koosolekute käigus vastu võetud otsused avaldatakse ning on liikmetele vabalt kättesaadavad.

8.2. Kavandatavate hindamiste üksikasjad ja sagedus

Silmas pidades kavandatud sekkumise eripära (komisjoni poolt rahvusvahelise teraviljakokkuleppe halduseelarvesse tehtava sissemakse tähtaja pikendamine) ja selleks ettenähtud võrdlemisi väikest rahasummat, ei näi välishinnangu andmine olevat õigustatud. Kõnealuse kokkuleppe halduseelarvesse panustamise jätkumise asjakohasust ja kasulikkust hinnatakse komisjonisiseselt korrapäraste ajavahemike järel komisjoni aktiivse osaluse abil halduskomiteedes ning rahvusvahelises teraviljanõukogus.

9. PETTUSEVASTASED MEETMED

EÜ tasutavate maksete rakendamist ja järelevalvet kontrollitakse kooskõlas rahvusvahelise teraviljanõukogu lepingus sätestatud eeskirjadega.

Auditi ja järelevalvega seotud üksikasjad on sätestatud kõnealuse rahvusvahelise organisatsiooni õigusliku aluse raames.

Organisatsiooni raamatupidamisaruanded kinnitab sõltumatu välisaudiitor. Kinnitatud aruanne edastatakse rahvusvahelise teraviljanõukogu pädevale organile, kes selle heaks kiidab ning seejärel avaldab.

[1] EÜT L 163, 4.7.2000, lk 37.