[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 30.1.2009

KOM(2009) 31 lõplik

2009/0006 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS .../…/EÜ,

[kuupäev],

tekstiilinimetuste ja tekstiiltoodete märgistamise kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

{SEC(2009)91}

{SEC(2009)90}

SELETUSKIRI

1. ETTEPANEKU TAUST

Tekstiilinimetusi käsitlevate õigusaktide läbivaatamine tõusis päevakorda hiljuti tänu kogemustele, mis saadi kehtivatesse direktiividesse uute kiunimetuste lisamiseks tavapäraste tehniliste muudatuste tegemisel. Need kogemused näitasid, et kehtivat õigusraamistikku on võimalik lihtsustada ning lihtsustamisel võiks erasektori sidusrühmadele ja riigiasutustele olla positiivne mõju. Seega on kõnealuste õigusaktide läbivaatamise eesmärk kehtiva regulatiivraamistiku lihtsustamine ja parandamine uuendkiudude väljatöötamist ja kasutuselevõttu arvestades, eesmärgiga julgustada innovatsiooni tekstiili- ja rõivasektoris ning võimaldada nende kiudude kasutajatel ja tavatarbijatel uuenduslike toodete turulejõudmisest kiiremini kasu saada.

Lisaks aitab kavandatud läbivaatamine kaasa uute kiudude kiunimetuste ühtlustatud loetellu lisamise protsessi läbipaistvaks muutmisele. Samal ajal muudetakse läbivaatamise käigus paindlikumaks õigusaktide kohandamist, mis on vajalik tekstiilitööstuse tehnoloogilise arenguga kaasaskäimise seisukohast.

Läbivaatamise eesmärk ei ole laiendada ELi õigusakte muudele märgistusnõuetele kui kehtivate direktiividega hõlmatud, kiu koostist ja tekstiilkiudude nimetuste ühtlustamist käsitlevatele märgistusnõuetele.

Tekstiilinimetusi ja tekstiiltoodete märgistamist käsitlevate ELi õigusaktide[1] läbivaatamisest teavitati 2006. aastal teatises „Euroopa Liidu parema õigusloome strateegiline ülevaade”[2] ja kõnealune läbivaatamine lisati Euroopa Komisjoni 2008. aasta õigusloome- ja tööprogrammi.

2. KONSULTEERIMINE HUVITATUD ISIKUTEGA

Kuna käesoleva läbivaatamise ulatus on piiratud, viidi huvitatud isikutega läbi teemakesksed arutelud. Aruteludel osales palju erinevaid sidusrühmi: tööstusühendused, jaekaubandusühingud, ametiühingud, tarbijaorganisatsioonid, Euroopa standardiasutused ja ka riiklikud ametiasutused[3].

Sidusrühmadel ja liikmesriikide esindajatel paluti esitada oma seisukohad, soovitused ja ettepanekud 2008. aasta jaanuarist kuni augustini komisjoni talituste korraldatud koosolekute raames ja kirjalikult.

Sidusrühmad on arvamusel, et uute kiunimetuste lisamine Euroopa õigusaktidesse on oluline Euroopa tööstuse innovatiseerimise ning tarbijate teavitamise seisukohast. Sellegipoolest ei ole tekstiilinimetuste õigusaktide tehniliste muudatuste poliitiline sisu niivõrd kaalukas, et õigustada direktiivi ülevõtmise keerukaid menetlusi ja sellega seonduvaid kulusid; seega tuleks kasutada lihtsamat õiguslikku lahendust.

Arutelude tulemused on kättesaadaval mõju hindamise aruandes ja selle lisades.

3. MÕJU HINDAMINE

Tuginedes sidusrühmade aruteludele ja uuringule „ELi õigusaktide lihtsustamine tekstiilinimetuste ja nende märgistamise vallas – poliitikavalikute mõju hindamine”[4] viis komisjon läbi nende eespool kirjeldatud eesmärkide saavutamiseks võimalike poliitikavalikute mõju hindamise.

Euroopa Komisjoni mõjuhindamiskomitee hindas asjakohaste talituste koostatud mõju hindamise aruande esialgset versiooni ja kiitis selle heaks tingimusel, et selles tehakse mõned muudatused[5].

Analüüside ning mitmesuguste poliitikavalikute ja nende mõju võrdlemise alusel jõuti järgmiste järeldusteni:

- Taotluse koostamise juhiste lisamine ja selliste laboratooriumide heakskiitmine, kes aitavad ettevõtetel taotlusi täita, võib kasu tuua, kui sellise praktika rakendamise kaudu on esitatud taotlused komisjoni talituste nõuetega paremini kooskõlas. Sellega kaasneb oluline aja kokkuhoid nii tööstusharu kui ka riigiasutuste jaoks.

- Tööstus saab suurima kasu, kui uue kiunimetuse taotluse esitamise ja uue nimetusega kiu turuleviimise vahelist aega vähendatakse. Nii hoitakse kokku halduskulusid ja kiu müük hakkab varem tulu tooma.

- Liikmesriikide ametiasutustele on kõige kasulikum, kui direktiiv asendatakse määrusega, sest siis ei ole ametiasutustel enam vaja muudatusi riiklikesse õigusaktidesse üle võtta. See peaks liikmesriikide kulutusi oluliselt kokku hoidma.

- Läbivaatamine säilitab tarbijatele vajaliku kindlustunde, et nimetuse saanud kiud vastavad konkreetsetele omadustele. Tarbijad võivad kasu saada ka sellest, et uued kiud jõuavad varem turule.

4. ÕIGUSLIK ALUS JA SUBSIDIAARSUS

Tekstiilinimetusi ja tekstiiltoodete märgistamist käsitlevad ELi õigusaktid põhinevad EÜ asutamislepingu artiklil 95. Nende õigusaktide eesmärk on luua tekstiiltoodete siseturg ja tagada, et tarbijaid teavitatakse nõuetekohaselt.

1970. aastatel teadvustasid liikmesriigid, et on vaja ühtlustada ühenduse õigusakte tekstiilinimetuste valdkonnas. Erinevate (ühtlustamata) tekstiilkiudude nimetuste kasutamine ELi liikmesriikides võiks tehniliselt takistada siseturul kauplemist. Lisaks oleksid tarbijate huvid paremini kaitstud, kui selles valdkonnas esitatud teave oleks kogu siseturul ühesugune.

Käesolev ettepanek ei muuda liikmesriikide ja ELi vahelist poliitilist tasakaalu. Kavatsetakse moodustada komisjoni tööd toetav komitee, kes peaks vastavalt kontrolliga regulatiivmenetlusele esitama arvamuse määruse muutmist käsitlevate kavandatavate rakendusmeetmete kohta. Seda menetlust rakendatakse praegu kehtivates direktiivides.

5. ETTEPANEKU PÕHIELEMENDID NING TEKSTIILINIMETUSI JA TEKSTIILTOODETE MÄRGISTUST KÄSITLEVATE KEHTIVATE ÕIGUSAKTIDE MUUDATUSED

Kehtivates õigusaktides tehtavad peamised muudatused võib kokku võtta järgmiselt:

5.1. Õigusloome lihtsustamine õigusaktide kohandamiseks tehnika arenguga

5.1.1. Direktiivi 96/74/EÜ muutmine määruseks

Tekstiilinimetusi ja tekstiiltoodete märgistamist käsitlevaid ELi õigusakte on vaja kohandada iga kord, kui ühtlustatud nimetuste loetellu lisatakse uus kiunimetus; sellised muudatused on peamiselt tehnilise iseloomuga ja neid on lihtsam teha määruse vormis, sest nii on riiklike ametiasutuste halduskoormus väiksem.

5.1.2. Metoodikat käsitlevate direktiivide kehtetuks tunnistamine ja nende muutmine tehnilisteks lisadeks

Kvantifitseerimismeetodid on olulised vahendid, mille abil saab tõestada teavet, mida esitatakse koostise märgisel, ka neid meetodeid tuleb ajakohastada uute kiunimetuste arvessevõtmiseks. Pidades silmas ühtsete meetodite sisulise külje tehnilisi üksikasju, on neid lihtsam kohandada siis, kui need esitatakse põhimääruse lisadena. Seetõttu muudetakse artikliga 22 kehtetuks direktiivid 96/73/EÜ ja 73/44/EMÜ ning kavandatud määrusesse lisatakse VIII lisa, milles sätestatakse ametlike katsete puhul kasutatavad ühtsed meetodid.

5.2. Taotluse esitamise ja uue kiunimetuse vastuvõtmise vahelise aja lühendamine

Et kiutootjad, kiudude kasutajad ja tarbijad saaksid uuendkiudude ning innovatiivsete toodete kasutamisest rutem kasu, tuleks uued kiunimetused ELi õigusaktidega kiiremini vastu võtta. Lisaks ajalisele edumaale, mis saavutatakse direktiivi 96/74/EÜ muutmisega määruseks, saab lühendada ka uute kiunimetuste taotluste tehniliseks kontrollimiseks vajalikku aega, kui tootjate esitatud taotlused on täidetud korralikumalt ning järgides kõiki vajalikke nõudeid.

5.2.1. Uute kiunimetuste taotluste miinimumnõuded

Uues artiklis (artikkel 6) sätestatakse menetlus, mida tootja peab järgima, kui ta taotleb uue kiunimetuse lisamist määruse tehnilisse lisasse. Tootja peab II lisas sätestatud miinimumnõudeid arvesse võttes esitama komisjonile taotluse.

5.2.2. Aruanne määruse rakendamise kohta

Artiklis 21 nähakse ette, et komisjon peab koostama viie aasta pärast aruande määruse rakendamise kohta. Aruandes keskendutakse selle aja jooksul saadud uute kiunimetuste taotluste osas omandatud kogemuste hindamisele ning kaalutakse, kas kavandatud menetluse läbivaatamine aitaks edaspidi aega veelgi kokku hoida.

5.3. Muud muudatused

Lisaks punktides 5.1 ja 5.2 kirjeldatud muudatustele, on praegu kehtivate õigusaktide tekstid läbi vaadatud kooskõlas uute õigusnormidega, eesmärgiga muuta lihtsamaks määruse vahetu kohaldamine ning tagada, et kodanikud, ettevõtjad ja riigiasutused saaksid oma õigustest ja kohustustest selgesti aru.

Ettepanekus esitatud olulised muudatused on järgmised:

- artiklis 1 sätestatakse määruse sisu;

- artiklisse 3 lisatakse uusi mõisteid;

- artiklis 4 sätestatakse tekstiiltoodete turustamise üldeeskirjad;

- artikli 11 lõikes 2 määratletakse sõnaselgelt, et majandusettevõtja vastutab toodete märgisega varustamise ning märgisel esitatava teabe eest;

- erisätteid käsitlevas artiklis 14 osutatakse tehnilisele lisale, milles määratletakse üksikasjalikud eeskirjad teatavate tekstiiltoodete jaoks;

- samuti viidatakse tehnilisele lisale artiklis 16, milles käsitletakse punkte, mida kiu protsentuaalse koostise kindlaksmääramise puhul ei pea arvestama;

- artiklis 17 sätestatakse turujärelevalve;

- artiklis 18 määratakse kindlaks kõrvalised kiud ja valmistamisest tingitud hälbed.

6. TEKSTIILIDIREKTIIVIDE KÄIMASOLEV MUUTMINE

2006. aastal said komisjoni talitused taotluse uue kiunimetuse „melamiin” lisamiseks direktiivi 96/74/EÜ lisasse. Ettevalmistavatel tehnilise töörühma koosolekutel, kus osalesid liikmesriikide eksperdid, leiti üksmeelselt, et taotlus on tehniliselt korrektne. Seetõttu on asjakohane kohandada direktiive 96/74/EÜ ja 96/73/EÜ tehnika arenguga.

Seega muudetakse direktiive 96/74/EÜ ja 96/73/EÜ, et lisada uus kiunimetus „melamiin” nende direktiivide tehnilisse lisasse. Vastavalt direktiivi 96/74/EÜ artikli 16 lõikele 1 ja direktiivi 96/73/EÜ artikli 5 lõikele 2 peab komisjon direktiivides tekstiilinimetusi ja märgistamist käsitleva komitee arvamuse kohaselt täiendama direktiivi 96/74/EÜ I ja II lisa ning täiendama ja muutma direktiivi 96/73/EÜ II lisa.

On kavandatud, et komisjon konsulteerib komiteega sel ajal, kui käesolev uue määruse ettepanek läbib Euroopa Parlamendis ja nõukogus seadusandlikku menetlust. On ette nähtud, et uus kiunimetus „melamiin” lisatakse direktiivide lisadesse siis, kui kõnealune komitee on komisjoni ettepaneku heaks kiitnud. Et vältida asjatuid viivitusi ja täiendavaid muutmisi, on seetõttu asjakohane, et uues määruses esitatakse uus kiunimetus nurksulgudes [melamiin], ning selle lõplik lisamine sõltub komitee heakskiitvast arvamusest.

2009/0006 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS .../…/EÜ,

[kuupäev],

tekstiilinimetuste ja tekstiiltoodete märgistamise kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 95 ,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust[6],

toimides asutamislepingu[7] artiklis 251 sätestatud korras

ning arvestades järgmist:

(1) Nõukogu 26. veebruari 1973. aasta direktiivi 73/44/EMÜ kolmekomponentsete tekstiilkiusegude kvantitatiivse analüüsiga seotud õigusaktide ühtlustamise kohta liikmesriikides,[8] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1996. aasta direktiivi 96/73/EÜ kahekomponentsete tekstiilkiusegude teatavate kvantitatiivsete analüüsimeetodite kohta[9] ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1996. aasta direktiivi 96/74/EÜ tekstiilinimetuste kohta (uuesti sõnastamine)[10] on muudetud mitu korda. Kuna kõnealuseid direktiive tuleb ka edaspidi muuta, tuleks need selguse huvides asendada ühe õigusaktiga.

(2) Tekstiilinimetusi ja tekstiiltoodete märgistamist käsitlevad ühenduse õigusaktid on sisult väga tehnilised ja sisaldavad üksikasjalikke sätteid, mida on vaja pidevalt kohandada. Et vältida olukorda, kus liikmesriigid peaksid tehnilised muudatused riiklikesse õigusaktidesse üle võtma, ning et vähendada riiklike ametiasutuste halduskoormust ja ka selleks, et uusi kiunimetusi saaks kiiremini vastu võtta ja kogu ühenduse piires üheaegselt kohaldama hakata, on määrus õigusaktide lihtsustamise seisukohast kõige sobivam õiguslik vahend.

(3) Et kõrvaldada siseturu nõuetekohase toimimise potentsiaalsed takistused, mida liikmesriikide erisugused õigusnormid tekstiiltoodete nimetuse, koostise ja märgistuse alal kaasa tooksid, on vaja ühtlustada tekstiilkiudude nimetused ning märgistel, tähistamisel ja tekstiiltoodete saatedokumentidel kasutatavad kirjed tekstiiltoodete tootmise, töötlemise ja turustamise kõigis etappides.

(4) On asjakohane sätestada eeskirjad, mille alusel saaksid tootjad taotleda uue kiunimetuse lisamist lubatud kiunimetuste loetellu.

(5) Tuleks kehtestada sätted ka teatavate toodete suhtes, mis ei ole valmistatud ainult tekstiilmaterjalidest, kuid sisaldavad olulise osana tekstiili, või juhul kui tootja, töötleja või kaupleja on juhtinud tekstiilmaterjalile erilist tähelepanu.

(6) „Muud kiud” (kehtib kiunimetuste suhtes, mida märgistusel ei pea esitama) suhtes kohaldatavat lubatud hälvet tuleks rakendada nii ühest kiust koosnevate toodete kui ka kiusegude puhul.

(7) Koostise märgistamine peaks olema kohustuslik selle tagamiseks, et õige teave oleks ühenduse kõigi tarbijate jaoks võrdselt kättesaadav. Juhul kui toote koostise kindlaksmääramine selle tootmise ajal on tehniliselt raske, peaks olema võimalik märgistusel esitada ainult tootmise ajal teada olevad kiud tingimusel, et valmistoode sisaldab neid kiude teatava protsendi ulatuses.

(8) Et vältida liikmesriikides kasutatava praktika erinevusi, on vaja kindlaks määrata teatavate kaht või enamat koostisosa sisaldavate tekstiiltoodete täpsed märgistusmeetodid ning samuti täpsustada tekstiiltoodete need koostisosad, mida märgistamisel ja analüüsimisel ei ole vaja arvesse võtta.

(9) Ainult ühismärgistatavad tekstiiltooted ja meetrikaupa või mõõtulõigatult müüdavad tekstiiltooted tuleks müüki panna nii, et tarbija saab täielikult tutvuda üldpakendile või rullile kinnitatud andmetega.

(10) Kasutajate ja tarbijate seas teatavat prestiiži omavate kirjelduste ja nimetuste kasutamise kohta tuleks kehtestada kindlad tingimused. Lisaks on kasutajatele ja tarbijatele teabe esitamise seisukohast asjakohane, et kiunimetused oleksid seotud kiu omadustega.

(11) Käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvate toodete turujärelevalve suhtes tuleks kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. detsembri 2001. aasta direktiivi 2001/95/EÜ (üldise tooteohutuse kohta)[11] sätteid.

(12) On vaja kehtestada tekstiiltoodete proovivõtu- ja analüüsimeetodid, et kasutatavate meetodite suhtes ei tekiks erimeelsusi. Meetodid, mida liikmesriikides kasutatakse kahe- ja kolmekomponentsetest kiusegudest koosnevate tekstiiltoodete kiukoostise määramise ametlikes katsetes, peaksid olema ühtsed nii proovi eeltöötluse kui ka kvantitatiivse analüüsi korral; seepärast tuleks käesolevas määruses kehtestada ühtsed analüüsimeetodid, mida kohaldatakse enamiku müügilolevate kahe- ja kolmekomponentsetest kiusegudest koosnevate tekstiiltoodete suhtes.

(13) Kui ühenduse tasandil puudub kahekomponentsete kiusegude ühtne analüüsimeetod, tuleks lubada katsete eest vastutaval laboril selliste kiusegude koostis kindlaks määrata mis tahes tema käsutuses olevat kehtivat meetodit kasutades, labor peaks esitama katseprotokollis saadud tulemuse ning kasutatud meetodi täpsusastme, kui see on teada.

(14) Käesolevas määruses tuleks kehtestada tekstiiltoodete kiusisalduse analüüsimiseks iga kiu kuivmassile rakendatavad kokkuleppelised massilisad ning lambavilla ja/või teiste loomade villa sisaldavate kraasitud ja kammitud kiudude koostise arvutamiseks kaks erinevat kokkuleppelist massilisa. Kuna alati ei suudeta eristada, kas toode on kraasitud või kammitud kiust, võib tekstiiltoote vastavuse kontrollimisel lubatud hälbe kohaldamine anda ühenduses erinevaid tulemusi. Katseid läbiviivatel laboritel tuleks lubada kahtluse tekkimisel rakendada ühtset kokkuleppelist massilisa.

(15) Tuleks kehtestada eeskirjad selliste toodete kohta, mis on vabastatud käesoleva määrusega sätestatud üldistest märgistamisnõuetest, eelkõige ühekordseks kasutamiseks ettenähtud tooted või tooted, mille puhul nõutakse üksnes ühismärgistamist.

(16) On asjakohane kehtestada kord, mida peavad järgima kõik tootjad või tootja esindajad, kes soovivad lisada uut kiunimetust tehnilistesse lisadesse. Seega tuleks käesolevas määruses sätestada nõuded uue kiunimetuse tehnilistesse lisadesse lisamise taotlemiseks.

(17) Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleb vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused[12].

(18) Eelkõige tuleks anda komisjonile volitused kohandada tehnika arenguga kiunimetuste loetelu ja sinna juurde kuuluvad kirjeldused; miinimumnõuded seoses tehnilise dokumentatsiooniga, mis tuleb esitada koos tootja taotlusega uue kiunimetuse lubatud kiunimetuste loetellu lisamiseks; erisätted, mis käsitlevad korsett-tooteid ja teatavaid tekstiilitüüpe; toodete loetelu, mille puhul märgistamine või tähistamine ei ole kohustuslik; toodete loetelu, mille puhul on kohustuslik üksnes ühismärgistamine või -tähistamine; punktide loetelu, mida kiu protsentuaalse koostise kindlaksmääramise puhul ei pea arvestama; tekstiiltootes sisalduvate kiudude massi arvutamiseks kasutatavad kokkuleppelised massilisad; kahe- ja kolmekomponentsete kiusegude kvantitatiivse analüüsi uued meetodid või võtta vastu sellised uued meetodid. Kuna tegemist on üldiste meetmetega ja nende meetmete eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, muu hulgas täiendades määrust uute vähemoluliste sätetega, tuleb need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

(19) Kuna kavandatava meetme eesmärki, nimelt tekstiilinimetuste kasutamise ja sellega seonduva tekstiiltoodete märgistamise ühtsete eeskirjade vastuvõtmist ei suuda liikmesriigid nõuetekohaselt täita ning kuna meetme ulatuse ja mõju tõttu on seda eesmärki parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuspõhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus kõnealuste eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(20) Direktiivid 96/74/EÜ [või selle uuesti sõnastamine], 96/73/EÜ ja 73/44/EÜ tuleks kehtetuks tunnistada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

1. peatükk

Üldsätted

Artikkel 1

Sisu

Käesoleva määrusega kehtestatakse tekstiilinimetusi ja tekstiiltoodete märgistamist ning kahe- ja kolmekomponentsete tekstiilkiusegude kvantitatiivset analüüsi käsitlevad eeskirjad.

Artikkel 2

Reguleerimisala

1. Käesolevat määrust kohaldatakse tekstiiltoodete suhtes.

Seda kohaldatakse ka järgmiste toodete suhtes:

a) tooted, millest tekstiilkiud moodustavad vähemalt 80 massiprotsenti;

b) mööbli ning vihma- ja päikesevarju kattematerjalid, millest tekstiilmaterjalid moodustavad vähemalt 80 massiprotsent

c) mitmekihiliste põrandakatete, madratsite ja matkatarvete tekstiilosad ning jalatsite, sõrm- ja labakinnaste soojendusvoodrid tingimusel, et need osad või voodrid moodustavad tootest vähemalt 80 massiprotsenti;

d) muudes toodetes kasutatud tekstiilosad, kui nende toodete koostis on kindlaks määratud.

2. Käesoleva määruse sätteid ei kohaldata tekstiiltoodete suhtes, mis on:

a) ette nähtud eksportimiseks kolmandatesse riikidesse;

b) liikmesriikidesse toodud tollijärelevalve all transiitkaubana;

c) imporditud kolmandatest riikidest riigisiseseks edasitöötlemiseks;

d) antud kodustöötajatele või sõltumatutele ettevõtetele töötlemiseks ilma tarnitud materjalide omandiõiguse üleminekuta neile.

Artikkel 3

Mõisted

1. Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) tekstiiltooted – igasugused töötlemata tooted, osaliselt töödeldud tooted, töödeldud tooted, pooltooted, valmistooted, poolvalmis õmblustooted või valmis õmblustooted, mis koosnevad ainult tekstiilkiududest, olenemata kasutatud segamis- või ühendusmenetlusest;

b) tekstiilkiud – üks järgmistest kiududest:

i) materjali ühik, mida iseloomustavad painduvus, peenus ja suurima laiusmõõduga võrreldes suur pikkus ning mis seega on sobiv tekstiiltoodete valmistamiseks;

ii) painduvad ribad ja torud, mille nähtav laius ei ületa 5 mm, sealhulgas ribad, mis on lõigatud I lisa tabelis 2 loetletud kiudude valmistamiseks kasutatud ainete laiematest ribadest või kilest ja mis sobivad tekstiiltoodete valmistamiseks;

c) nähtav laius – kokkumurtud, lamestatud, kokkusurutud või keerutatud riba või toru laius või ebaühtlase laiuse korral selle keskmine laius;

d) tekstiili koostisosa – tekstiiltoote osa, millel on erinev kiusisaldus ;

e) kõrvalised kiud – muud kui märgisel esitatud kiud;

f) vooder – eraldi materjal, mida kasutatakse rõivaste ja muude toodete valmistamisel ning mis koosneb ühe- või mitmekordsest tekstiilmaterjalist, mis on rõiva või toote külge kinnitatud ühest või mitmest servast;

g) ühismärgistamine – märgistamise viis, mille puhul mitme tekstiiltoote või tekstiili koostisosa märgistamiseks kasutatakse ühte märgist;

h) ühekordseks kasutamiseks ettenähtud tooted – tekstiiltooted, mis on ette nähtud kasutamiseks ainult ühel korral või piiratud aja jooksul ning mille tavapärane kasutamine välistab nende taastamise edaspidiseks kasutamiseks samal või samalaadsel eesmärgil.

Artikkel 4

Üldeeskirjad

1. Tekstiiltooteid võib turustada ühenduse piires kas enne nende tööstuslikku töötlemist, selle jooksul või mis tahes turustamisetappidel üksnes juhul, kui need tooted on märgistatud vastavalt käesoleva määruse sätetele.

2. Käesoleva määruse kohaldamine ei välista liikmesriikides tööstus- ja kaubandusomandi kaitse, lähtekoha- ja päritolumärgistuse ning ebaausa konkurentsi vältimise suhtes kehtivate sätete kohaldamist.

2. peatükk

Tekstiilkiudude nimetused ja asjakohased märgistusnõuded

Artikkel 5

Tekstiilkiudude nimetused

1. Koostise märgisel kasutatakse ainult I lisas loetletud kiunimetusi.

2. I lisas loetletud nimetuste kasutamine on lubatud kiudude puhul, mille omadused vastavad kõnealuses lisas sätestatud kirjeldusele.

Neid nimetusi ei tohi muude kiudude puhul kasutada ei omaette sõnana, liitsõna osana ega omadussõnana.

Tekstiilkiududest filamentlõnga kuju või eripära näitamiseks ei tohi kasutada mõistet „siid”.

Artikkel 6

Uute kiunimetuste taotlused

Kõik tootjad või tootjate esindajad võivad taotleda komisjonilt uue kiunimetuse lisamist I lisas sätestatud loetellu.

Taotlus peab sisaldama II lisa kohaselt koostatud tehnilist dokumentatsiooni.

Artikkel 7

Puhas toode

1. Ainult need tekstiiltooted, mis koosnevad üksnes ühte liiki kiust, võib märgistada tekstiga „100 %”, „puhas-” või „täis-”.

Neid või sarnaseid mõisteid ei tohi kasutada muude toodete puhul.

2. Tekstiiltoodet käsitatakse üksnes üht liiki kiust koosneva tootena, kui toode sisaldab kuni 2 massiprotsenti muid kiude ning see kogus on tehniliselt õigustatud ega ole lisatud sihilikult.

Samadel tingimustel käsitatakse kraasmenetletud tekstiiltoote puhul toodet üksnes üht liiki kiust koosneva tootena, kui toode sisaldab kuni 5 massiprotsenti muid kiude.

Artikkel 8

Villased tooted

1. Tekstiiltootele võib märkida ühe III lisas osutatud nimetustest, eeldusel et toode koosneb üksnes villasest kiust, mida valmistootes varem ei kasutatud ning mis on läbinud ainult selle toote valmistamiseks vajaliku ketrus- ja/või vildistusprotsessi ning mida ei ole töötlemisel ega kasutamisel kahjustatud.

2. Erandina lõikes 1 sätestatust võib III lisas loetletud nimetusi kasutada kiusegus sisalduva villa kohta, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

a) kogu selles kiusegus sisalduv vill vastab lõikes 1 määratletud nõuetele;

b) see vill moodustab vähemalt 25 % kiusegu kogumassist;

c) kirjeldatud kiusegus on lisaks villale veel üksainus muu kiud.

Tuleb esitada selle kiusegu täielik protsentuaalne koostis.

3. Lõigetes 1 ja 2 osutatud kõrvaliste kiudude sisaldus (sealhulgas kraasmenetletud villaste toodete puhul) ei tohi ületada 0,3 % ning see peab olema õigustatud toote valmistamise tehnilise eripära tõttu.

Artikkel 9

Mitmekordsest kiust tekstiiltoode

1. Tekstiiltootele, mis koosneb kahest või enamast tekstiilkiust, millest üks moodustab vähemalt 85 % toote kogumassist, märgitakse kas:

a) selle kiu nimetus, mis moodustab vähemalt 85 % toote kogumassist, ning seejärel lisatakse selle kiu sisaldus massiprotsentides;

b) selle kiu nimetus, mis moodustab vähemalt 85 % toote kogumassist, ning lisatakse tekst „vähemalt 85 %”

c) või toote täielik protsentuaalne koostis.

2. Tekstiiltootele, mis koosneb kahest või enamast tekstiilkiust, millest ükski ei moodusta 85 % toote kogumassist, märgitakse vähemalt kahe suurima massiprotsendiga kiu nimetus ja massiprotsent ning seejärel muude tootes sisalduvate kiudude nimetused nende massiprotsendi alanevas järjestuses, kas koos massiprotsendi märkega või ilma selleta.

Kohaldatakse siiski ka järgmisi eeskirju:

a) kiudusid, millest igaühe koostis moodustab alla 10 % toote kogumassist, võib tähistada ühisnimetusega „muud kiud”, millele järele märgitakse nende kiudude summaarse sisalduse protsendimäär kogumassist;

b) kui nimetatakse ühte kiudu, mis moodustab alla 10 % toote kogumassist, tuleb esitada toote täielik protsentuaalne koostis.

3. Tooteid, mille lõim on puhtast puuvillast ja kude puhtast linasest ning mille linasisaldus on vähemalt 40 % metist vabastatud riide kogumassist, võib nimetada „poollinasteks” ja sel juhul tuleb lisada toote koostise üksikasjalik kirjeldus „lõim puhtast puuvillast – kude puhtast linasest”.

4. Nende tekstiiltoodete puhul, mille koostist toote valmistamise on raske kindlaks määrata, võib märgisel kasutada teksti „segakiud” või „kiusisaldus kindlaks määramata”.

Artikkel 10

Kaunistusotstarbelised ja antistaatilise mõjuga kiud

Nähtavaid, eristatavaid ning üksnes kaunistusotstarbelisi kiudusid, mille mass valmistootes ei ületa 7 %, ei ole artiklites 7 ja 9 osutatud kiusisalduses vaja märkida..

Sama kehtib metallkiudude ja muude kiudude puhul, mida lisatakse antistaatilise mõju saamiseks ning mis ei moodusta üle 2 % valmistoote massist.

Artikli 9 lõikes 3 osutatud toodete puhul arvutatakse protsentuaalne koostis eraldi lõime massist ja koe massist.

Artikkel 11

Märgistus ja tähistamine

1. Tekstiiltooted tuleb märgistada ja tähistada alati, kui neid turule viiakse.

Seda märgistust või tähistust võib asendada või täiendada kaasasolevate saatedokumentidega, kui tooted ei lähe müügiks lõpptarbijale või kui need tarnitakse riigi või avalik-õigusliku juriidilise isiku tellimuse täitmiseks.

2. Tootja või tema ühenduses registreeritud volitatud esindaja ning juhul, kui ei tootja ega tema volitatud esindaja ei ole ühenduses registreeritud, siis ettevõtja, kes vastutab kõnealuse tekstiiltoote esmakordse turuleviimise eest ühenduses, tagab märgistuse olemasolu ja märgisel esitatud teabe täpsuse.

Edasimüüja tagab, et tema müüdud tekstiiltooted on varustatud nõuetekohase, käesolevas määruses kirjeldatud märgisega.

Esimeses ja teises lõigus osutatud isikud tagavad, et mistahes teavet, millega turule viidavad tekstiiltooted on varustatud, ei ole võimalik segi ajada käesolevas määruses sätestatud nimetuste ja kirjeldustega.

Artikkel 12

Nimetuste ja kirjelduste kasutamine

1. Artiklites 5, 7, 8 ja 9 osutatud nimetused ning kirjeldused esitatakse selgelt müügilepingutel, arvetel ja muudel saatedokumentidel.

Lühendite kasutamine ei ole lubatud. Masinloetavat koodi võib siiski kasutada tingimusel, et koodi selgitus on esitatud samas dokumendis.

2. Tekstiiltoodete müügiks pakkumisel esitatakse artiklites 5, 7, 8 ja 9 osutatud nimetused ning kirjeldused arusaadavalt, loetavalt ja ühetaolises kirjas kataloogides, toodet tutvustavates trükistes, pakenditel ja toote märgistel.

3. Kaubamärgi või ärinime võib esitada vahetult enne või pärast artiklites 5, 7, 8 ja 9 osutatud nimetusi ja kirjeldusi.

Kui kaubamärk või ärinimi sisaldab kas omaette sõnana, omadussõnana või liitsõna osana ühte I lisas loetletud nimetustest või nimetust, mis on sellega hõlpsasti segiaetav, siis tuleb kaubamärgi või ärinime vahetus läheduses arusaadavalt ja loetavalt esitada artiklites 5, 7, 8 ja 9 osutatud nimetused ning kirjeldused.

Muu teave esitatakse alati eraldi.

4. Juhul, kui seda nõutakse liikmesriigi õigusaktidega, kasutatakse märgisel ja märgistamisel selle liikmesriigi keelt või keeli, mille territooriumil tekstiiltooteid müügiks pakutakse või lõpptarbijale müüakse.

Poolide, rullide, vihtide, kerade või õmblus-, nõelumis- ja tikkimislõnga muude väikeste koguste puhul kohaldatakse esimest lõiku artikli 15 lõikes 3 osutatud ühismärgistuse suhtes. Üksikuid esemeid võib märgistada mis tahes ühenduse keeles.

Artikkel 13

Mitmest osast koosnevad tekstiiltooted

1. Kahest või enamast koostisosast koosneva tekstiiltoote märgistus peab sisaldama teavet iga koostisosa kiukoostise kohta.

Märgistus ei ole kohustuslik selliste tekstiiltoote koostisosade puhul, mis moodustavad alla 30 % toote kogumassist, välja arvatud üldvooder.

2. Kui kaks või enam tekstiiltoodet koosnevad ühest ja samast kiust ning moodustavad tavaliselt ühe terviku, siis võib neil olla üks märgis.

Artikkel 14

Erisätted

IV lisas loetletud toodete kiukoostis esitatakse vastavalt kõnealuses lisas sätestatud märgistamiseeskirjadele.

Artikkel 15

Erandid

1. Erandina artiklitest 11, 12 ja 13 kohaldatakse käesoleva artikli lõigetes 2, 3 ja 4 sätestatud eeskirju.

Igal juhul tuleb käesoleva artikli lõigetes 3 ja 4 osutatud tooted müügiks esitada nii, et lõpptarbija saab nende toodete koostisega täielikult tutvuda.

2. V lisas loetletud tekstiiltoodete märgistel ei nõuta kiunimetuste ega kiukoostise esitamist.

Kui kaubamärk või ärinimi sisaldab kas omaette sõnana, omadussõnana või liitsõna osana ühte I lisas loetletud nimetustest või nimetust, mis on sellega hõlpsasti segiaetav, siis kohaldatakse artikleid 11, 12 ja 13.

3. Kui VI lisas loetletud tooted on samast liigist ja sama koostisega, siis võib neid müügiks pakkuda üheskoos, ühise märgisega.

4. Meetrikaupa müüdavate tekstiiltoodete koostise võib esitada üksnes müügiks pakutud kangal või rullil.

3. peatükk

Kiusisalduse protsendimäärad ja lubatud hälbed

Artikkel 16

Komponendid, mida ei arvestata kiusisalduse protsendimäära arvutamisel

Artiklites 7, 8 ja 9 sätestatud protsendimäärade arvutamisel ning nende määrade esitamisel artikli 11 kohaselt ei võeta arvesse VII lisas loetletud komponente.

Artikkel 17

Turujärelevalve sätted

1. Riiklikud turujärelevalveasutused kontrollivad tekstiiltoodete koostise vastavust nende toodete koostise kohta esitatud teabele direktiivi 2001/95/EÜ kohaselt.

2. Lõikes 1 osutatud kontrollimine toimub vastavalt VIII lisas sätestatud teatavate kahe- ja kolmekomponentsete tekstiilkiusegude proovivõtu- ja kvantitatiivse analüüsi meetoditele.

Selleks tuleb kindlaks määrata artiklites 7, 8 ja 9 sätestatud kiusisalduse protsendimäärad, rakendades iga kiu kuivmassile IX lisas ettenähtud vastavaid kokkuleppelisi massilisasid pärast seda, kui neist kiududest on eemaldatud VII lisas sätestatud komponendid.

3. Kui kiusegude ühtne analüüsimeetod ühenduse tasandil puudub, määrab katsete eest vastutav labor selliste segude koostise kindlaks mis tahes tema käsutuses olevat kehtivat meetodit kasutades, esitades katseprotokollis saadud tulemuse ning kasutatud meetodi täpsusastme, juhul kui see on teada.

Artikkel 18

Lubatud hälbed

1. Lõpptarbijate jaoks ettenähtud tekstiiltoodete kiukoostise kindlaksmääramisel kohaldatakse käesoleva artikli lõigetes 2, 3, ja 4 sätestatud hälbeid.

2. Artiklis 9 ettenähtud kõrvaliste kiudude esinemist kiukoostises ei ole vaja märkida, kui nende kiudude protsendimäär ei ületa:

a) 2 % tekstiiltoote kogumassist tingimusel, et see kogus on tingitud toote valmistamise tehnilisest eripärast ega ole lisatud sihilikult;

b) 5 % kraasmenetletud toodete puhul.

Käesoleva lõike punkti b kohaldamisega ei piirata artikli 8 lõike 3 kohaldamist.

3. Artiklis 9 kohaselt esitatavate vastavalt artiklile 17 läbiviidud analüüsi teel saadud kiusisalduse protsendimäärade vahel lubatakse märgistusel näidatud kiudude kogumassist hälbeid 3 % ulatuses, kui need hälbed tulenevad tootmisprotsessist. Lubatud hälbeid kohaldatakse ka:

a) kiudude puhul, mis loetletakse artikli 9 lõike 2 kohaselt ilma protsendimäära näitamata;

b) artikli 8 lõike 2 punktis b osutatud villa protsendimäära suhtes.

Analüüsimisel arvutatakse lubatud hälbed eraldi. Käesolevas lõikes osutatud lubatud hälvete arvutamisel arvessevõetav kogumass on kiudude kogumass valmistootes, millest on maha arvatud osutatud lubatud hälbe kohaldamisel tuvastatud kõik kõrvaliste kiudude massid.

Lõigetes 2 ja 3 osutatud lubatud hälbeid lubatakse summeerida üksnes juhul, kui lõikes 2 osutatud lubatud hälbe kohaldamisel selgub, et analüüsimisel tuvastatud mis tahes kõrvaline kiud on ühe või mitme märgisel esitatud kiuga samast keemilisest liigist.

4. Teatavate toodete puhul, mille tootmisprotsessis on vajalikud lõigetes 2 ja 3 sätestatud hälvetest suuremad hälbed, võib komisjon selliseid hälbeid lubada üksnes erandkorras, kui toote vastavust kontrollitakse artikli 17 lõike 1 kohaselt ning kui tootja on seda piisavalt põhjendanud.

Tootja peab esitama nõuetekohaselt põhjendatud taotluse ja tõendusmaterjali tootmise erakorraliste asjaolude kohta.

4. peatükk

Lõppsätted

Artikkel 19

Lisade muutmine

1. Komisjon võib vastu võtta I, II, IV, V, VI, VII, VIII ja IX lisa muudatused, mis on vajalikud nende lisade kohandamiseks tehnika arenguga.

2. Lõikes 1 nimetatud meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid seda muu hulgas täiendades, võetakse vastu vastavalt artikli 20 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Artikkel 20

Komitee

1. Komisjoni abistab tekstiilinimetuste ja tekstiiltoodete märgistamise komitee.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1−4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

Artikkel 21

Aruandlus

Hiljemalt [kuupäev = viis aastat pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule käesoleva määruse rakendamise aruande, milles keskendutakse uute kiunimetuste taotlustele ja nende nimetuste vastuvõtmisele.

Artikkel 22

Kehtetuks tunnistamine

Direktiivid 73/44/EÜ, 96/73/EÜ ja 96/74/EÜ [või selle uuesti sõnastamine] tunnistatakse kehtetuks alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast.

Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiividele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele kooskõlas X lisas esitatud vastavustabeliga.

Artikkel 23

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas .

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Done at Brussels, […]Brüssel, […]

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

[…] […]

I LISA

TEKSTIILKIUDUDE TABEL

Tabel 1

Number | Nimetus | Kiu kirjeldus |

1 | Vill | Lamba (Ovis aries) või lambatalle villaku villast saadav kiud või kiusegu, mis saadakse lamba või lambatalle villaku ja punktis 2 loetletud loomade karvadest |

2 | Alpaka, laama, kaamel, kašmiir, mohäär, angoora, vikunja, jakk, guanako, kašgoora, kobras, saarmas, millele järgneb või ei järgne nimetus „vill” või „karv” | järgmiste loomade karv: alpaka, laama, kaamel, kašmiirkits, angoorakits, angooraküülik, vikunja, jakk, guanako, kašgoorakits, kobras, saarmas |

3 | Loomakarvad või hobusejõhv, kas looma liigile osutamisega või osutamiseta (nt veisekarvad, kitsekarvad, hobusejõhv) | mitmesuguste punktides 1 ja 2 nimetamata loomade karv |

4 | Siid | üksnes siidiliblikatelt saadav kiud |

5 | Puuvill | puuvillataime (Gossypium) seemnekupardest saadav kiud |

6 | Kapok | kapokipuu (Ceiba pentandra) viljakupra siseküljelt saadav kiud |

7 | Lina | linataime (Linum usitatissimum) niinest saadav kiud |

8 | Harilik kanep | kanepi (Cannabis sativa) niinest saadav kiud |

9 | Džuut | Corchorus olitorius´e ja Corchorus capsularis´e niinest saadav kiud. Käesoleva määruse kohaldamisel võrdsustatakse džuudiga järgmistest taimedest saadavad niinekiud: Hibiscus cannabinus, Hibiscus sabdariffa, Abultilon avicennae, Urena lobata, Urena sinuata |

10 | Manillakanep (abaka) | Musa textilis’e tupplehtedest saadav kiud |

11 | Halfa | Stipa tenacissima lehtedest saadav kiud |

12 | Kookoskiud | Cocos nucifera pähklist saadav kiud |

13 | Genista | Cytisus scoparius ja/või Spartium Junceum niinest saadav kiud |

14 | Ramjee | Boehmeria nivea ja Boehmeria tenacissima niinest saadav kiud |

15 | Sisal | Agave sisalana lehtedest saadav kiud |

16 | Sunn | Crotalaria juncea niinest saadav kiud |

17 | Henequen (heneken) | Agave fourcroydes niinest saadav kiud |

18 | Maguey (kantal) | Agave cantala niinest saadav kiud |

Tabel 2

19 | Atsetaat | tselluloos-atsetaatkiud, milles vähemalt 74 %, kuid alla 92 % hüdroksüülrühmadest on atsetüülitud |

20 | Alginaat | algiinhappe metalle sisaldavatest sooladest saadav kiud |

21 | Vaskammoniaak | vaskammoniaakmenetlusel saadav regenereeritud tsellulooskiud |

22 | Modaal | Regenereeritud tsellulooskiud, mis on saadud modifitseeritud viskoosmenetlusel ja on suure katkemistugevuse ja kõrge märgmooduliga. Katkemistugevus (BC) konditsioneeritud olekus ja vajalik koormus (BM) märjas olekus kiu pikendamiseks 5 % võrra on järgmine: BC (CN) ≥ 1,3 √T + 2 T BM (CN) ≥ 0,5 √T, kus T on keskmine joontihedus detsiteksides |

23 | Valkkiud | Looduslikest valkainetest kemikaalide abil regenereerimise ja stabiliseerimisega saadav kiud |

24 | Triatsetaat | Tselluloos-atsetaatkiud, milles vähemalt 92 % hüdroksüülrühmadest on atsetüülitud |

25 | Viskoos | Regenereeritud tsellulooskiud, mis saadakse viskoosmenetlusel filament- ja staapelkiududena |

26 | Akrüül | Kiud, mille lineaarsed makromolekulid sisaldavad vähemalt 85 massiprotsenti akrüülnitriiljadasid |

27 | Kloorkiud | Kiud lineaarsetest makromolekulidest, mille ahelas on üle 50 massiprotsendi vinüül- või vinülideenkloriidi monomeerseid rühmi |

28 | Fluorkiud | Kiud, mille lineaarsed makromolekulid sisaldavad alifaatseid fluorsüsinikmonomeere |

29 | Modakrüül | Kiud, mille lineaarsed makromolekulid sisaldavad üle 50 ja alla 85 massiprotsendi akrüülnitriiljadasid |

30 | Polüamiid või nailon | Kiud, mille sünteetilised lineaarsed makromolekulid sisaldavad korduvaid amiidrühmi, millest vähemalt 85 % on ühendatud alifaatsete või tsükloalifaatsete rühmadega |

31 | Aramiid | Kiud, mille sünteetilised lineaarsed makromolekulid sisaldavad aromaatseid tuumi, mis on ühendatud amiid- või imiidsidemetega, kusjuures vähemalt 85 % amiid- või imiidsidemetest seovad kahte aromaatset tuuma vahetult ja imiidsidemeid, kui neid üldse esineb, ei ole rohkem kui amiidsidemeid |

32 | Polüimiid | Kiud, mis on moodustunud lineaarsetest makromolekulidest, mille ahelas sisalduvad korduvad imiidrühmad |

33 | Lyocell | Regenereeritud tselluloosist toodetav kiud, mida saadakse derivaate moodustamata orgaanilistes lahustites (orgaaniliste ühendite ja vee segu) lahustatud tselluloosi ketrusprotsessil |

34 | Polülaktiid | Kiud, mis on moodustunud lineaarsetest makromolekulidest, mille ahelas on vähemalt 85 massiprotsenti looduslikult esinevatest suhkrutest saadud piimhappe estri rühmi ning mille sulamistemperatuur on vähemalt 135 °C |

35 | Polüester | Kiud, mille lineaarsed makromolekulid sisaldavad vähemalt 85 massiprotsenti diooli ja tereftaalhappe estrit |

36 | Polüeteen | Kiud, mille lineaarsed makromolekulid koosnevad alifaatsetest küllastunud asendamata süsivesinikradikaalidest |

37 | Polüpropeen | Kiud, mis sisaldab alifaatseid küllastunud süsivesinik-makromolekule, milles igal teisel süsiniku aatomil on isotaktilise paigutusega metüülkõrvalrühm (muid kõrvalrühmi ei ole) |

38 | Polükarbamiid | Kiud, mille lineaarsete makromolekulide ahelas sisalduvad korduvad funktsionaalsed ureüleen-(–NH–CO–NH–) rühmad |

39 | Polüuretaan | Kiud, mille lineaarsed makromolekulid moodustavad korduvate funktsionaalsete uretaanrühmade ahela |

40 | Vinülaal | Kiud, mille lineaarsed makromolekulid moodustavad ahela, mis koosneb eriastmeliselt atsetaalitud polüvinüülalkoholi molekulidest |

41 | Trivinüül | Kiud, mis koosneb akrüülnitriili terpolümeeri, monomeerse kloorvinüüli ja kolmanda komponendina monomeerse vinüüli molekulidest ning milles ühegi komponendi osa ei ületa 50 massiprotsenti |

42 | Elastodieen | Elastne kiud, mis koosneb looduslikust või sünteetilisest polüisopreenist või ühest või enamast dieenist, mis on polümeriseeritud kas ühe või enama vinüüli monomeeriga või ilma selleta (nendeta); kui kiudu venitada kolmekordse algpikkuseni ja siis vabastada, taastab see kiiresti ja peaaegu täielikult oma lähtepikkuse |

43 | Elastaan | Elastne kiud, mis koosneb vähemalt 85 massiprotsendist segmenteeritud polüuretaanist; kui kiudu venitada kolmekordse algpikkuseni ja siis vabastada, taastab see kiiresti ja peaaegu täielikult oma lähtepikkuse |

44 | Klaaskiud | Klaasist valmistatud kiud |

45 | Kiu koostismaterjalile vastav nimetus, nt metall (metall-, metalliseeritud), asbest, paber, millele järgneb või ei järgne sõna „-lõng” või „-kiud” | Mitmesugustest eespool loetlemata materjalidest või uutest materjalidest saadav kiud |

46 | Elastomultiester | Kiud, mis moodustub kahe või enama keemiliselt erineva lineaarse makromolekuli koostoimel kahes või enamas eri faasis (millest ühegi osakaal ei ületa 85 massiprotsenti) ning mis sisaldab estrirühmi kui domineerivaid funktsionaalseid lülisid (vähemalt 85 %) ja mis pärast sobivat töötlust esialgse pikkusega võrreldes poolteist korda pikemaks venitatuna ja vabastatuna taastab kiiresti ja peaaegu täielikult oma esialgse pikkuse |

47 | Elastolefiin | Kiud, mis sisaldab vähemalt 95 massiprotsenti osaliselt ristsillatud makromolekule, koosneb etüleenist ja vähemalt veel ühest teisest olefiinist ning mis esialgse pikkusega võrreldes poolteist korda pikemaks venitatuna ja vabastatuna taastab kiiresti ja peaaegu täielikult oma esialgse pikkuse |

48 | Melamiin | Kiud, mis sisaldab vähemalt 85 massiprotsendi ulatuses melamiini derivaatide ristsillatud makromolekule |

_____________

II LISA

UUE KIUNIMETUSE TAOTLUSE TEHNILISE DOKUMENTATSIOONI SUHTES KEHTIVAD MIINIMUMNÕUDED

(Artikkel 6)

Artiklis 6 osutatud tehniline dokumentatsioon, millega tehakse ettepanek uue kiunimetuse lisamiseks I lisasse, peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:

- Kavandatav kiunimetus;

Kavandatud kiunimetus peab olema seotud kiu keemilise koostisega ja andma vajaduse korral teavet kiu omaduste kohta. Nimetuse suhtes ei tohi olla õigusi ning nimetus ei tohi olla seotud tootjaga.

- Kavandatav kiu määratlus.

Uue kiu määratluses nimetatud omadused, näiteks elastsus, peavad olema tõestatavad analüüsimeetoditega, mis tuleb esitada tehnilises dokumentatsioonis koos konkreetsete katsetulemustega.

- Kiu identifitseerimine: keemiline valem, erinevused juba olemasolevatest kiududest (vajaduse korral) koos üksikasjalike andmetega sulamistemperatuuri, tiheduse, murdumisnäitaja, põlemiskäitumise, FTIR spektri kohta.

- Kavandatud kokkuleppeline massilisa.

- Piisaval tasemel väljatöötatud identifitseerimis- ja kvantifitseerimismeetodid, sealhulgas katseandmed.

Taotleja peab hindama võimalusi käesoleva määruse VIII lisas loetletud meetodite kasutamiseks kõige tõenäolisemalt tootmisele minevate uue kiu ja muude kiudude segude analüüsimisel ning tegema ettepaneku vähemalt ühe meetodi kasutamiseks. Meetodite puhul, kus uut kiudu käsitatakse lahustumatu komponendina, peab taotleja hindama uue kiu massi parandustegureid. Kõik katseandmed tuleb esitada koos taotlusega.

Kui käesolevas määruses loetletud meetodid ei ole sobivad, esitab taotleja nõuetekohase põhjenduse ja teeb ettepaneku uue meetodi kasutamiseks.

Taotlus peab sisaldama kõiki katseandmeid kavandatud meetodite kohta. Taotlusele tuleb lisada teave meetodite täpsusastme, kindluse ja korratavuse kohta.

- Taotlusele lisatav täiendav teave: tootmisprotsessi kirjeldus, tarbija seisukohast oluline teave.

- Tootja või tema esindaja peab komisjoni nõudel esitama piisaval hulgal puhta uue kiu ja asjakohaste kiusegude representatiivseid proove, mida on vaja taotluses kirjeldatud identifitseerimis- ja kvantifitseerimismeetodite valideerimiseks.

_____________

III LISA

ARTIKLI 8 LÕIKES 1 OSUTATUD NIMETUSED

- Bulgaaria keeles: необработена вълна ,

- hispaania keeles: lana virgen või lana de esquilado ,

- tšehhi keeles: střižní vlna ,

- taani keeles: ren, ny uld ,

- saksa keeles: Schurwolle ,

- eesti keeles: uus vill ,

- iiri keeles: olann lomra ,

- kreeka keeles: παρθένο μαλλί ,

- inglise keeles: fleece wool või virgin wool ,

- prantsuse keeles: laine vierge või laine de tonte ,

- itaalia keeles: lana vergine või lana di tosa ,

- läti keeles: pirmlietojuma vilna või cirptā vilna ,

- leedu keeles: natūralioji vilna ,

- ungari keeles: élőgyapjú ,

- malta keeles: suf verġni ,

- hollandi keeles: s cheerwol ,

- poola keeles: żywa wełna ,

- portugali keeles: lã virgem ,

- rumeenia keeles: lână virgină ,

- slovaki keeles: strižná vlna ,

- sloveeni keeles: runska volna ,

- soome keeles: uusi villa ,

- rootsi keeles: ren ull .

__________

IV LISA

ERISÄTTED TEATAVATE TOODETE MÄRGISTAMISE KOHTA

(Artikkel 14)

Tooted | Märgistamiseeskirjad |

1. Järgmised korsett-tooted: | Kiukoostis esitatakse märgisel kas kogu toote kiukoostise kirjeldusena või toodete osade kiukoostise kirjeldusena (koos või eraldi): |

a) rinnahoidjad | kausside ja seljaosa pealis- ja alusriie |

b) korsetid | esi-, selja- ja küljeosa kõvendusotstarbelised detailid |

c) korseletid | kausside pealis- ja alusriie, esi- ja seljaosa kõvendusotstarbelised detailid ning küljedetailid |

2. Muud eespool nimetamata korsett-tooted | Kiukoostis esitatakse märgistusel kas kogu toote kiukoostise kirjeldusena või toote osade kiukoostise kirjeldusena (koos või eraldi). Märgistus ei ole kohustuslik nende osade puhul, mis moodustavad alla 10 % toote kogumassist. |

3. Kõik korsett-tooted | Korsett-toodete osade eraldi märgistamisel tuleb seda teha nii, et lõpptarbija saaks hõlpsasti aru, millisele tooteosale märgisel esitatud andmed osutavad. |

4. Söövitustrükkmenetlusel valmistatud tekstiiltooted | Kiukoostis tuleb esitada kogu toote kohta, eraldi võib märkida põhiriide ja söövitustrükkosade kiukoostise. Koostisosade märkimisel tuleb kasutada kiunimetusi. |

5. Tikitud tekstiiltooted | Kiukoostis tuleb esitada kogu toote kohta, eraldi võib märkida põhiriide ja tikkimislõnga kiukoostise. Koostisosade märkimisel tuleb kasutada kiunimetusi. Märgistus on kohustuslik üksnes selliste tikitud osade puhul, mis moodustavad vähemalt 10 % toote pindalast. |

6. Tarbijale müügiks ettenähtud lõng, mis koosneb eri kiududest südamikust ja kattelõngast | Kiukoostis tuleb esitada kogu toote kohta, eraldi võib märkida südamiku ja kattelõnga kiukoostise. Koostisosade märkimisel tuleb kasutada kiunimetusi. |

7. Samet-, plüüš- või muud nendega sarnased tekstiiltooted | Kiukoostis tuleb esitada kogu toote kohta, kui toode koosneb eri kiududest valmistatud põhimikust ja tarbepinnast, tuleb nende kahe osa kiukoostis märkida eraldi. Koostisosade märkimisel tuleb kasutada kiunimetusi. |

8. Põrandakatted ja vaibad, mille põhimik ja tarbepind on valmistatud eri kiududest | Võib esitada üksnes tarbepinna kiukoostise. Tarbepinna kiukoostise märkimisel tuleb kasutada kiunimetusi. |

__________

V LISA

TOOTED, MILLE MÄRGISTAMINE EI OLE KOHUSTUSLIK

(Artikli 15 lõige 2)

1. Varrukahoidjad

2. Tekstiilmaterjalidest kellarihmad

3. Märgised ja embleemid

4. Tekstiilmaterjalidest polstriga pidemed

5. Kohvikannusoojendajad

6. Teekannusoojendajad

7. Varrukakaitsed

8. Muhvid, välja arvatud karusriidest

9. Tehislilled

10. Nõelapadjad

11. Maalimislõuend

12. Alus-, karkass- ja kõvendusotstarbelised tekstiiltooted

13. Vilt

14. Selgesõnaliselt kasutatutena määratletud, tekstiilist valmis õmblustooted

15. Säärised

16. Pakkematerjalid, mis ei ole uued ja mida müüakse kasutatuna

17. Viltkübarad

18. Tekstiilmaterjalidest kerged ja pehmed käekotid ning sadulsepakaubad

19. Tekstiilmaterjalidest reisitarbed

20. Käsitsi tikitud seinavaibad nii valmis- kui ka lõpetamata toodetena ja materjalid nende valmistamiseks, sealhulgas alusmaterjalist eraldi müüdav tikkimislõng, mis on spetsiaalselt ette nähtud selliste seinavaipade jaoks

21. Tõmblukud

22. Tekstiilmaterjalidega kaetud nööbid ja pandlad

23. Tekstiilmaterjalidest raamatuümbrised

24. Mänguasjad

25. Jalatsite tekstiilosad, välja arvatud soojendusvoodrid

26. Mitmest koostisosast linikud pindalaga alla 500 cm²

27. Pajakindad ja pajalapid

28. Munasoojendajad

29. Kosmeetikakotid

30. Riidest tubakakotid

31. Riidest prillitoosid, portsigarid, tulemasinatoosid ja kammituped

32. Sportimisel kasutatavad kaitsetarbed, välja arvatud kindad

33. Tualett-tarvete kotid

34. Jalatsihooldusvahendite kotid

35. Matusetarbed

36. Ühekordseks kasutamiseks ettenähtud tooted, välja arvatud vatt

37. Tekstiiltooted, mille suhtes kehtivad „Euroopa farmakopöa” eeskirjad ja milles on viide nendele eeskirjadele, taaskasutatavad meditsiinilised ja ortopeedilised sidemed ning igasugused ortopeedilised tekstiiltooted

38. Tekstiiltooted, sealhulgas VI lisa punktis 12 nimetatud nöörid ja köied, mis tavaliselt on ette nähtud:

a) kasutamiseks kaupade valmistamise ja töötlemise seadmete koostisosadena;

b) kasutamiseks masinates, seadmetes (nt kütte-, kliima- ja valgustusseadmetes), kodumasinates ja muudes seadmetes, autodes ja muudes sõiduvahendites nende osadena või nende käitamiseks, hooldamiseks või seadmestamiseks, välja arvatud sõidukitest eraldi müüdavad presentkatted ja mootorsõidukite tekstiilist tarvikud

39. Kaitse- ja ohutustarbelised tekstiiltooted nagu ohutusrihmad, langevarjud, päästevestid, päästerennid, tuletõrjevahendid, kuulikindlad vestid ja eriotstarbelised kaitserõivad (nt tule, kemikaalide või muude turvalisusele ohtu kujutavate riskide eest kaitsmiseks)

40. Kilehallid (nt spordi-, näituse- või laohallid) tingimusel, et need varustatakse toodete kasutamisjuhendi ja tehniliste spetsifikatsioonidega

41. Purjed

42. Tekstiiltooted loomadele

43. Lipud ja vimplid

__________

VI LISA

TOOTED, MILLE KOHTA KEHTIB ÜKSNES ÜHISMÄRGISTAMISE VÕI -TÄHISTAMISE KOHUSTUS

(Artikli 15 lõige 3)

1. Põrandalapid

2. Puhastuslapid

3. Äärised ja posamendid

4. Tekstiilpudukaubad

5. Vööd/rihmad

6. Traksid

7. Suka- ja sokihoidjad ja -paelad

8. Kinga- ja saapapaelad

9. Paelad

10. Kummipaelad

11. Uutena müüdavad pakkematerjalid

12. Pakkenöör ja põllumajandusliku otstarbega nöörid ja köied; nöörid ja köied, välja arvatud V lisa punkti 38 kuuluvad[13]

13. Linikud

14. Taskurätikud

15. Juuksevõrgud

16. Laste lipsud ja ristlipsud

17. Pudipõlled; pesukindad ja -lapid

18. Õmblusniit, nõelumis- ja tikkimislõng väikestes kogustes (netomassiga alla 1 grammi) jaemüügiks pakendatult

19. Kardina, eesriiete ja aknakatete paelad.

__________

VII LISA

KOMPONENDID, MIDA EI ARVESTATA KIUSISALDUSE PROTSENDIMÄÄRA ARVUTAMISEL

(Artikkel 16)

Tooted | Komponendid, mis jäetakse välja |

a) Kõik tekstiiltooted | i) Mittetekstiilsed osad, ultusääred, märgistused ja embleemid, tootes väheolulist osa moodustavad äärised ja posamendid, tekstiilmaterjaliga kaetud nööbid ja pandlad, lisandid, kaunistused, mitteelastsed paelad, toote teatavatesse kindlatesse kohtadesse lisatud elastikniidid ja -paelad; ii) rasv- ja sideained, lastained, mett ja apretuur, immutusained, värvimise ja trükkimise lisaained ja muud tekstiili töötlemisel kasutatavad ained. |

b) Põrandakatted ja vaibad | Kõik koostisosad, välja arvatud tarbepind |

c) Mööbliriie | Sidus- ja täitelõimed ning sidus- ja täitekoed, mis ei moodusta osa tarbepinnast |

d) Eesriided ja kardinad | Sidus- ja täitelõimed ning sidus- ja täitekoed, mis ei moodusta osa kanga paremast poolest |

e) Sokid | Elastsed lõngad või niidid, mida kasutatakse sokisääre servas ning kõvendus- ja tugevduslõngad või niidid varvaste ja kanna juures |

f) Sukkpüksid | Elastsed lõngad või niidid, mida kasutatakse sukkpükste vöökohal ning kõvendus- ja tugevduslõngad või niidid varvaste ja kanna juures |

g) Muud kui punktides b–f nimetatud tekstiiltooted | Põhi- ja karkassriided, kõvendused ja tugevdused, vaheriie ja tugevdusriie, õmblusniit ja ühenduslõng, kui need ei asenda riide lõime ja/või kude, täidised (välja arvatud soojendusotstarbelised täidised) ning vooder vastavalt artikli 13 lõikele 1. Selle sätte kohaldamisel: i) arvessevõetava põhimikuna käsitletakse alus- või karkassriiet, mis täidab tarbepinna põhimiku otstarvet, eriti tekkides ja kahekordsetes riietes, ning samet- ja plüüšriide ning nendetaoliste toodete põhimikku; ii) „kõvendused ja tugevdused” tähendavad tekstiiltoote teatavatesse kindlatesse kohtadesse toote tugevdamiseks, kõvendamiseks või paksuse suurendamiseks lisatud lõnga või materjale. |

__________

VIII LISA

KAHE- JA KOLMEKOMPONENTSETE TEKSTIILKIUSEGUDE KVANTITATIIVSED ANALÜÜSIMEETODID

1. PEATÜKK

I. Laboriproovide ja analüüsitavate proovide ettevalmistamine tekstiiltoodete kiukoostise määramiseks

1. RAKENDUSALA

Käesolevas peatükis sätestatakse menetlused labori lähteproovidest kvantitatiivsete analüüside eeltöötlemiseks sobiva suurusega laboriproovide (st massiga kuni 100 g) võtmiseks ning laboriproovide hulgast, millest on eeltöötlemisel[14] eemaldatud mittekiulised ained, analüüsitavate proovide valimiseks.

2. MÕISTED

2.1. Kaubapartii – materjali kogus, mida hinnatakse ühe katseseeria tulemuste põhjal. Kaubapartii võib hõlmata näiteks ühe kaubasaadetise riidekogust, samalt lõimepoomilt pärit riidepartiid, lõngapartiid, toorkiupalli või -pallide rühma.

2.2. Labori lähteproov – kaubapartii osa, mis on võetud esindama tervikut ja on laboratooriumis kättesaadav. Labori lähteproovi suurus ja laad peavad olema piisavad, et kaubapartii varieeruvus oleks küllaldaselt esindatud ja proovi saaks laboratooriumis hõlpsasti käsitseda[15].

2.3. Laboriproov – labori lähteproovi osa, mida eeltöödeldakse mittekiuliste ainete eemaldamiseks ja millest võetakse analüüsitav proov. Laboriproovi suurus ja laad peaksid olema piisavad, et labori lähteproovi varieeruvus oleks küllaldaselt esindatud[16].

2.4. Analüüsitav proov – materjali hulk, mida on vaja ühe katsetulemuse saamiseks ja mis on valitud laboriproovist.

3. PÕHIMÕTE

Laboriproov valitakse selliselt, et see esindaks labori lähteproovi.

Analüüsitavad proovid võetakse laboriproovist selliselt, et igaüks neist esindaks laboriproovi.

4. PROOVIVÕTT LAHTISTEST KIUDUDEST

4.1. Orienteerimata kiud – laboriproovi saamiseks võetakse labori lähteproovist juhuvalikuliselt tupse. Laboriproov segatakse laborikraasi abil põhjalikult läbi[17]. Selliselt saadud kraasloor või segu, sealhulgas lahtised kiud ja segamisseadme külge jäänud kiud, eeltöödeldakse. Seejärel valitakse kraasloori või segu hulgast, lahtistest kiududest ja seadme külge jäänud kiududest proportsionaalselt nende massiosadega analüüsitav proov.

Kui kraasloor säilitab pärast eeltöötlemist oma vormi, võetakse analüüsitav proov punktis 4.2. kirjeldatud viisil. Kui kraasloor on eeltöötluse käigus sassi läinud, valitakse kõik analüüsitavad proovid juhuvalikuliselt, eraldades selleks vähemalt 16 enam-vähem ühesuurust väikest tupsu, mis ühendatakse.

4.2. Orienteeritud kiud (kraasmed, kraasloor, kraaslint, heie) – labori lähteproovi juhuslikest kohtadest lõigatakse ristikiudu vähemalt 10 kiutükki, igaüks massiga ligikaudu 1 gramm. Selliselt saadud laboriproov eeltöödeldakse. Kiu ristlõiked asetatakse seejärel kõrvuti ja analüüsitav proov võetakse nii, et need ristlõiked lõigatakse pooleks ning võetakse üks osa igast 10 kiutükist.

5. PROOVIVÕTT LÕNGAST

5.1. Lõng pakmes või poolil – proovid võetakse kõigist labori lähteproovi kuuluvatest pakmetest.

Igast pakmest võetakse sobiva suurusega pidevad ja ühepikkused lõngajupid, kas kerides haspliga võrdse pöörete arvuga pasmased[18] või mõnel muul viisil. Laboriproovi saamiseks asetatakse lõngajupid kõrvuti nii, et moodustuks üks pasmas või viht, mis sisaldab kõikidelt pakmetelt keritud võrdse pikkusega lõngajuppe.

Selliselt saadud laboriproov eeltöödeldakse.

Analüüsitava proovi võtmiseks laboriproovist lõigatakse pasmasest või vihist kogum ühepikkuseid lõngajuppe, jälgides, et see kogum sisaldaks laboriproovi kõiki lõngu.

Kui lõnga number teksides on t ja labori lähteproovist võetud pakmete arv on n siis 10 g massiga laboriproovi saamiseks igalt pakmelt eemaldatava lõngaosa pikkus on 106/nt cm.

Kui nt väärtus on suur, st üle 2 000, keritakse tugevam pasmas ja lõigatakse see sobiva massiga vihi saamiseks kahest kohast läbi. Kõigi vihikujuliste proovide otsad seotakse enne eeltöötlemist hoolikalt kinni ja analüüsitav proov võetakse sidumiskohtadest kaugemal asetsevatest osadest.

5.2. Lõimelõng – laboriproovi saamiseks lõigatakse lõime otsast vähemalt 20 cm pikkune jupp, mis sisaldab kõiki lõimelõngu, välja arvatud ultusääre lõngad, mida ei võeta. Lõngad seotakse ühe otsa lähedalt kinni. Kui laboriproov on nii suur, et seda ei saa ühekorraga eeltöödelda, siis jagatakse lõngad kaheks või enamaks kogumiks, mis seotakse eeltöötlemiseks kinni, pärast eeltöötlemist taasühendatakse eraldi kogumid. Analüüsitava proovi saamiseks lõigatakse laboriproovi sidumiskohast eemal asuvast osast sobiva pikkusega jupp, mis sisaldab kõiki lõimelõngu. Kui lõimes on N lõnga numbriga t teksi, siis 1 g massiga analüüsitava proovi pikkus on 105/Nt cm.

6. PROOVIVÕTT KANGASMATERJALIDEST

6.1. Labori lähteproov koosneb ühest kangasmaterjali esindavast tükist.

— Lähteproovist lõigatakse diagonaalselt ühest nurgast teise materjaliriba, millelt eemaldatakse ultusääred. See materjaliriba moodustab laboriproovi. Massiga x g laboriproovi saamiseks vajaliku materjaliriba pindala on x104/G cm2.,

kus G on riide pindtihedus g/m2.

Selliselt saadud laboriproov eeltöödeldakse ja lõigatakse siis põikisuunaliselt neljaks ühepikkuseks tükiks, mis asetatakse üksteise peale. Analüüsitav proov võetakse materjalilademe mis tahes osast, lõigates kõik kihid läbi selliselt, et iga analüüsitav proov sisaldab võrdset osa igast materjalikihist.

Koemustriga riide laboriproovi laius lõimesuunas mõõdetuna peab olema vähemalt mustri lõimerapoori laiune. Kui selle tingimuse täitmisel osutub laboriproov nii suureks, et seda ei saa ühekorraga eeltöödelda, lõigatakse see võrdseteks osadeks, mis eeltöödeldakse eraldi, seejärel asetatakse need enne analüüsitava proovi võtmist üksteise peale nii, et sarnased mustriosad ei kattuks.

6.2. Kui labori lähteproov koosneb mitmest tükist,

siis käsitletakse iga tükki punktis 6.1 kirjeldatud viisil ja iga tulemus esitatakse eraldi.

7. PROOVIVÕTT ÕMMELDUD JA VALMISTEKSTIILTOODETEST

Labori lähteproov on tavaliselt valmis tekstiiltoode või seda esindav osa.

Vajaduse korral määratakse erineva kiusisaldusega tooteosade protsendimäärad, et kontrollida vastavust artiklile 13.

Esinduslik laboriproov võetakse õmmeldud või valmistekstiiltoote sellest osast, mille kiusisaldus peab olema esitatud märgistusel. Kui tootel on mitu märgist, võetakse laboriproovid nii, et need esindavad iga märgisel esitatud osa.

Kui toode, mille koostist kindlaks määratakse, ei ole ühes tükis, võib osutuda vajalikuks valida laboriproovid toote igast osast ja määrata nende erinevate osade suhteline osatähtsus kindlaks kogu vaatlusaluse toote suhtes.

Seejärel arvutatakse protsendimäärad, võttes arvesse prooviks võetud osade suhtelisi osatähtsusi.

Selliselt saadud laboriproovid eeltöödeldakse.

Eeltöödeldud laboriproovidest võetakse esinduslikud analüüsitavad proovid.

II. Tekstiilkiusegude kvantitatiivseid analüüsimeetodeid käsitlev sissejuhatav teave

Kiusegude kvantitatiivsed analüüsimeetodid põhinevad kahel peamisel menetlusel: kiudude eraldamine käsitsi ja kiudude eraldamine keemiliselt.

Käsitsi eraldamise menetlust tuleb kasutatakse alati, kui see on võimalik, kuna selle menetlusega saadakse tavaliselt täpsemad tulemused kui kiudude keemilise eraldamisega. Käsitsi eraldamise menetlust võib kasutada kõikide tekstiilmaterjalide puhul, mille komponentkiud ei moodusta homogeenset segu, näiteks lõnga puhul, mis koosneb mitmest koostisosast, millest iga koostisosa koosneb üksnes ühest kiuliigist, või riide puhul, mille lõime- ja koelõng on eri liiki kiududest, või ülesharutatavad silmkoekangad, mis koosnevad erisugustest lõngadest.

Kvantitatiivsed keemilised analüüsimeetodid põhinevad üldiselt kiusegu komponentide valikulisel lahustamisel. Pärast ühe lahustuva komponendi eemaldamist kaalutakse lahustumatu jääk ja lahustuva komponendi osatähtsus arvutatakse massikao põhjal. Käesoleva lisa esimeses osas esitatakse üldteave selle analüüsimeetodi kohta, mis kehtib kõigi lisas käsitletud kiusegude puhul sõltumata nende koostisest. Järelikult tuleb seda osa kasutada koos sellele järgnevate lisa jagudega, milles käsitletakse konkreetsetele kiusegudele kohaldatavaid üksikasjalikke menetlusi. Mõned keemilised analüüsid põhinevad muul põhimõttel kui valikuline lahustamine, sel juhul esitatakse täpsemad üksikasjad kõnealust meetodit käsitlevas jaos.

Töötlemisstaadiumis olevad kiusegud, vähemal määral ka viimistletud tekstiilmaterjalid võivad sisaldada mittekiulisi aineid, nagu rasvad, vahad, apretid või vees lahustuvad ained, mis on kas looduslikku päritolu või lisatud töötlemise hõlbustamiseks. Mittekiulised ained tuleb enne analüüsimist eemaldada. Seetõttu on esitatud ka meetod õlide, rasvade, vahade ja vees lahustuvate ainete eemaldamiseks.

Veel võivad tekstiilmaterjalid sisaldada vaike või muid aineid, mis on lisatud eriomaduste andmiseks. Sellised ained, mille hulka võib erandjuhul arvata ka värvained, võivad muuta reagendi toimet lahustuvasse komponenti ja/või reagent võib need ained osaliselt või täielikult segust eemaldada. Sellised lisaained võivad seega põhjustada vigu ning need tuleb enne proovi analüüsimist eemaldada. Kui lisaainete eemaldamine ei ole võimalik, siis käesolevas lisas esitatud kvantitatiivsed keemilised analüüsimeetodid ei ole kohaldatavad.

Värvitud kius olevat värvainet käsitletakse kiu lahutamatu osana ja seda ei eemaldata.

Analüüsid põhinevad kiusegu kuivmassil, mille kindlaksmääramiseks vajalikku menetlust samuti kirjeldatakse.

Tulemuse saamiseks kohaldatakse iga kiu kuivmassi suhtes käesoleva määruse IX lisas loetletud massilisasid.

Kõik segus esinevad kiud tuleb enne analüüsimist identifitseerida. Mõne meetodi puhul võib lahustuva komponendi lahustamiseks kasutatav reagent lahustada osaliselt ka kiusegu lahustumatut osa.

Seetõttu on võimaluse korral valitud reagendid, mille toime lahustumatutesse kiududesse on nõrk või olematu. Kui on teada, et analüüsimise käigus tekib massikadu, tuleks tulemusi korrigeerida; selleks esitatakse parandustegurid. Need parandustegurid on kindlaks määratud eri laboratooriumides, käsitledes eeltöödeldud kiude kõnealuses analüüsimeetodis nimetatud reagendiga.

Neid parandustegureid kohaldatakse üksnes tavaliste kiudude suhtes; kui kiud on enne töötlemist või töötlemise ajal kahjustunud, võib olla vaja kasutada muid parandustegureid. Esitatud menetlusi kohaldatakse ühe analüüsi suhtes.

Nii käsitsi kiudude eraldamisel kui ka kiudude keemilisel eraldamisel tuleks teha vähemalt kaks analüüsi erinevate analüüsitavate proovidega.

Kui see on tehniliselt võimalik, soovitatakse tulemuste tõendamiseks kasutada alternatiivset menetlust, mille puhul lahustatakse kõigepealt see koostisosa, mis standardmeetodis on lahustumatu jääk.

2. PEATÜKK

Teatavate kahekomponentsete kiusegude kvantitatiivsed analüüsimeetodid

I . Tekstiilkiusegude kõiki kvantitatiivseid keemilisi analüüsimeetodeid käsitlev üldteave

I.1. Reguleerimis- ja rakendusala

Iga meetodi rakendusalas määratakse kindlaks need kiud, mille suhtes analüüsimeetod on kohaldatav.

I.2. Põhimõte

Pärast kiusegu komponentide identifitseerimist eemaldatakse kõigepealt asjakohase eeltöötlusega mittekiulised ained ja seejärel üks komponentidest, tavaliselt valikulise lahustamise teel[19]. Lahustumatu jääk kaalutakse ja lahustuva komponendi osatähtsus arvutatakse massikao põhjal. Kui see on tehniliselt keeruline, soovitatakse kiusegust lahustada suurema osatähtsusega kiud, seega jäävad järele väiksema osatähtsusega kiud.

I.3. Materjalid ja seadmed

I.3.1. Seadmed

I.3.1.1. Filtertiiglid ja nende mahutamiseks piisava suurusega kaaluklaasid või muud seadmed, millega saadakse samasugused tulemused.

I.3.1.2. Kolb vaakumfiltreerimiseks.

I.3.1.3. Eksikaator, mis sisaldab niiskuse toimel värvust muutvat silikageeli.

I.3.1.4. Ventileeritav kuivatuskapp analüüsitavate proovide kuivatamiseks temperatuuril 105 ± 3 ºC.

I.3.1.5. Analüütilised kaalud täpsusega 0,0002 g.

I.3.1.6. Soxhleti ekstraktor või muu seade, millega saadakse samased tulemused.

I.3.2. Reagendid

I.3.2.1. Redestilleeritud petrooleeter, mille keemistemperatuur on vahemikus 40–60 °C.

I.3.2.2. Muud reagendid määratakse kindlaks iga meetodi asjakohases jaos. Kõik kasutatavad reagendid peavad olema keemiliselt puhtad.

I.3.2.3. Destilleeritud või deioniseeritud vesi.

I.3.2.4. Atsetoon.

I.3.2.5. Ortofosforhape.

I.3.2.6. Uurea.

I.3.2.7. Naatriumvesinikkarbonaat.

Kõik kasutatavad reagendid peavad olema keemiliselt puhtad.

I.4. Konditsioneerimine ja katse keskkond

Kuna määratakse kindlaks kuivmasse, ei ole vaja analüüsitavat proovi konditsioneerida ega analüüsida kindlaksmääratud omadustega keskkonnas.

I.5. Laboriproov

Labori lähteproovist võetakse seda esindav laboriproov, mille suurus on piisav kõikide nõutavate, vähemalt 1 g massiga analüüsitavate proovide saamiseks.

I.6. Laboriproovi eeltöötlemine[20]

Kui kiusegus on ainet, mida ei võeta protsentuaalse koostise arvutamisel arvesse (vt käesoleva määruse artiklit 16), tuleb see esmalt eemaldada sobiva meetodiga, mis ei mõjuta ühtegi kiusegus olevat kiudu.

Selleks eemaldatakse petrooleetri ja veega ekstraheeruvad mittekiulised ained õhukuiva laboriproovi töötlemisel petrooleetriga Soxhleti ekstraktoris tunni aja kestel, sooritades vähemalt 6 tsüklit tunnis. Petrooleetril lastakse laboriproovist aurustuda, seejärel laboriproov ekstraheeritakse, selleks leotatakse analüüsitavat proovi tund aega toatemperatuuril olevas vees ja järgmine tund vees temperatuuril 65 ± 5 °C, aeg-ajalt segades. Vee ja analüüsitava proovi suhe on 100 : 1. Liigne vesi eemaldatakse väänamise, vaakumfiltreerimise või tsentrifuugimise teel ning laboriproov kuivatatakse õhukuivaks.

Elastolefiini või kiusegude puhul, mis sisaldavad elastolefiini koos muude kiududega (vill, loomakarvad, siid, puuvill, lina, kanep, džuut, manillakanep, halfa, kookoskiud, genista, ramjee, sisal, vaskammoniaak, modaal, valkkiud, viskoos, akrüül, polüamiid või nailon, polüester, elastomultiester), on vaja eespool kirjeldatud menetlust veidi muuta ning asendada petrooleeter atsetooniga.

Elastolefiini ja atsetaati sisaldavate kiusegude puhul kohaldatakse järgmist eeltöötlusmenetlust. Analüüsitavat proovi leotatakse 10 minutit 80°C juures lahuses, mis sisaldab 50 %-list ortofosforhapet 25 g/l ja uuread 50 g/l. Vee ja analüüsitava proovi suhe on 100 : 1. Analüüsitav proov pestakse veega, siis eemaldatakse liigne vesi ja pestakse 0,1 % naatriumbikarbonaadi lahuses ning lõpuks pestakse hoolikalt rohke veega.

Kui mittekiulisi aineid petrooleetri ja veega ekstraheerida ei saa, tuleb nende ainete eemaldamiseks kasutada eespool kirjeldatud meetodi asemel muud sobivat meetodit, mis ei muuda oluliselt ühtegi kiusegus olevat kiudu. Teatavate pleegitamata looduslike taimsete kiudude puhul (nt džuut, kookoskiud) on siiski täheldatud, et tavaline töötlemine petrooleetri ja veega ei eemalda kõiki looduslikke mittekiulisi aineid; sellest hoolimata proovi täiendavalt ei töödelda, kui proov ei sisalda petrooleetris ja vees lahustumatuid viimistlusaineid.

Kasutatud eeltöötlusmeetodeid tuleb üksikasjalikult kirjeldada katseprotokollis.

I.7. Katsemenetlus

I.7.1. Üldjuhised

I.7.1.1. Kuivatamine

Kuivatamine kestab vähemalt 4 tundi ja mitte üle 16 tunni kindlalt suletud uksega ventileeritavas kuivatuskapis temperatuuril 105 ± 3 °C. Kui kuivatamine kestab alla 14 tunni, tuleb analüüsitavat proovi kaaluda, et kontrollida, kas see on saavutanud jääva massi. Massi võib käsitada jäävana, kui selle muutus pärast uut 60-minutilist kuivatamist ei ületa 0,05 %.

Kuivatamisel, jahutamisel ja kaalumisel välditakse tiiglite, kaaluklaaside, analüüsitavate proovide ja jääkide käsitsemist paljaste kätega.

Analüüsitav proov kuivatatakse kaaluklaasis, mille kaas on selle kõrval. Pärast kuivatamist suletakse kaaluklaas enne kuivatuskapist väljavõtmist kaanega ja asetatakse seejärel kiiresti eksikaatorisse.

Kaaluklaasi paigutatud filtertiigel ja kaaluklaasi eraldi asetsev kaas kuivatatakse kuivatuskapis. Pärast kuivatamist suletakse kaaluklaas kaanega ja asetatakse seejärel kiiresti eksikaatorisse.

Kui filtertiigli asemel kasutatakse muud vahendit, tuleks see kuivatada kuivatuskapis selliselt, et kiudude kuivmassi saab kindlaks määrata ilma kadudeta.

I.7.1.2. Jahutamine

Kõik jahutustoimingud sooritatakse eksikaatoris, mis on asetatud kaalude vahetusse lähedusse, jahutamine kestab kaaluklaaside täieliku jahtumiseni, kuid vähemalt kaks tundi.

I.7.1.3. Kaalumine

Pärast jahutamist kaalutakse kaaluklaas kahe minuti jooksul pärast selle väljavõtmist eksikaatorist. Kaalutakse täpsusega 0,0002 g.

I.7.2. Menetlus

Eeltöödeldud laboriproovist võetakse vähemalt 1 g massiga analüüsitav proov. Lõng või kangasmaterjal lõigatakse umbes 10 mm pikkusteks tükkideks. Analüüsitav proov kuivatatakse kaaluklaasis, jahutatakse eksikaatoris ja kaalutakse. Analüüsitav proov teisaldatakse kaaluklaasist ühenduse meetodi asjakohases jaos kindlaksmääratud klaasnõusse, tühi kaaluklaas kaalutakse kohe ja proovi kuivmass arvutatakse kaalutiste erinevuse kaudu. Katse viiakse lõpule kohaldatava meetodi asjakohases osas kindlaksmääratud viisil. Jääki uuritakse mikroskoobiga, et kontrollida, kas lahustuv kiud on töötlusega täielikult eemaldatud.

I.8. Tulemuste arvutamine ja esitamine

Lahustumatu komponendi mass esitatakse protsendina kiusegu kogumassist. Lahustuva komponendi massiprotsent arvutatakse lahustumatu komponendi protsentuaalse sisalduse lahutamisega sajast protsendist. Tulemused arvutatakse puhaste kuivade kiudude massi põhjal, kasutades a) kokkuleppelisi massilisasid ning b) eeltöötlemise ja analüüsi ajal ainekadu arvesse võtvaid parandustegureid. Arvutused tuleb teha punktis I.8.2. esitatud valemit kasutades.

I.8.1. Puhta ja kuiva lahustumatu komponendi massiprotsendi arvutamine eeltöötlemisel toimunud massikadusid arvesse võtmata:

[pic]

kus:

P1% on puhta ja kuiva lahustumatu komponendi massiprotsent,

m on analüüsitava proovi kuivmass pärast eeltöötlemist,

r r on jäägi kuivmass,

d on parandustegur, millega võetakse arvesse lahustumatu komponendi massikadu reagendis analüüsi ajal. Sobivad d väärtused esitatakse iga meetodi asjakohases jaos.

Need d väärtused on mõistagi keemiliselt kahjustamata kiudude suhtes kohaldatavad tavaväärtused.

I.8.2. Lahustumatu komponendi massiprotsendi arvutamine puhta ja kuiva massi põhjal, kasutades kokkuleppelisi massilisasid ja võimalikke parandustegureid, millega võetakse arvesse eeltöötluse ajal toimunud massikadu.

[pic]

kus:

P1A% on lahustumatu komponendi massiprotsent, kui arvutamisel kasutatakse kokkuleppelisi massilisasid ja võetakse arvesse eeltöötluse ajal toimunud massikadu,

P1 on puhta ja kuiva lahustumatu komponendi massiprotsent, arvutatuna punktis I.8.1. esitatud valemi põhjal,

a1 tavapärane lahustumatu komponendi kokkuleppeline massilisa (vt IX lisa),

a1 tavapärane lahustuva komponendi kokkuleppeline massilisa (vt IX lisa),

b1 on lahustumatu komponendi kadu eeltöötlemisel, protsentides,

b2 on lahustuva komponendi kadu eeltöötlemisel, protsentides.

Teise komponendi massiprotsent on P2A% = 100 - P1A%.

Kui eeltöötluseks on kasutatud erimenetlust, tuleb b1 ja b2 väärtused võimaluse korral kindlaks määrata nii, et kõik puhta kiu komponendid esitatakse analüüsis kasutatava menetlusega eeltöötluseks. Puhtad kiud on vabad kõigist mittekiulistest ainetest, välja arvatud sellised ained, mida need tavaliselt sisaldavad (loodusliku päritolu tõttu või tootmisprotsessist tingitult) analüüsitavas proovis esinevas olekus (pleegitamata või pleegitatult).

Kui toote analüüsitavas proovis sisalduvad kiu komponendid ei ole puhaste kiududena eraldi kättesaadavad, tuleb kasutada samalaadsete puhaste kiududega katsetamisel saadud b1 ja b2 keskmisi väärtusi.

Kui rakendatakse tavapärast eeltöötlust petrooleetri ja veega, võib parandustegureid b1 ja b2 üldiselt mitte arvestada, välja arvatud pleegitamata puuvilla, pleegitamata lina ja pleegitamata kanepi puhul, mille massikao suuruseks eeltöötlemisel peetakse tavaliselt 4 %, ning samuti polüpropeeni puhul, mille massikao suuruseks loetakse 1 %.

Muude kiudude puhul kadu eeltöötlusel arvutustes tavaliselt arvesse ei võeta.

II. Kiudude käsitsi eraldamisel põhinev analüüsimeetod

II.1. Rakendusala

Käesolevat meetodit kohaldatakse kõikide tekstiilkiuliikide suhtes tingimusel, et need ei moodusta homogeenset segu ning on käsitsi eraldatavad.

II.2. Põhimõte

Pärast tekstiilmaterjali koostisosade identifitseerimist eemaldatakse mittekiulised ained sobiva eeltöötlusega, seejärel eraldatakse kiud käsitsi, kuivatatakse ja kaalutakse iga kiu osatähtsuse arvutamiseks kiusegus.

II.3. Seadmed

II.3.1. Kaaluklaas või muu vahend, millega saadakse samased tulemused.

II.3.2. Eksikaator, mis sisaldab niiskuse toimel värvust muutvat silikageeli.

II.3.3. Ventileeritav kuivatuskapp analüüsitavate proovide kuivatamiseks temperatuuril 105 ± 3 ºC.

II.3.4. Analüütilised kaalud täpsusega 0,0002 g.

II.3.5. Soxhleti ekstraktor või muu seade, millega saadakse samased tulemused.

II.3.6. Nõel.

II.3.7. Keerumõõtur või samalaadne seade.

II.4. Reagendid

II.4.1. Redestilleeritud petrooleeter, mille keemistemperatuur on vahemikus 40−60 °C.

II.4.2. Destilleeritud või deioniseeritud vesi.

II.5. Konditsioneerimine ja katse keskkond

Vt I.4.

II.6. Laboriproov

Vt I.5.

II.7. Laboriproovi eeltöötlemine

Vt I.6.

II.8. Menetlus

II.8.1. Lõnga analüüs

Eeltöödeldud laboriproovist võetakse analüüsitav proov massiga vähemalt 1 g. Väga peene lõnga puhul võib analüüsida mis tahes massiga lõnga pikkusega vähemalt 30 m

Lõng lõigatakse sobiva pikkusega tükkideks ja kiuliigid eraldatakse nõela abil, vajaduse korral kasutatakse keerumõõturit. Selliselt eraldatud kiuliigid asetatakse eelnevalt kaalutud kaaluklaasidesse ja kuivatatakse temperatuuril 105 ± 3 °C kuni jääva massi saavutamiseni, nagu on kirjeldatud punktides I.7.1 ja I.7.2.

II.8.2. Kangasmaterjali analüüs

Eeltöödeldud laboriproovist võetakse analüüsitav proov, mille mass on vähemalt 1 g ja mis ei tohi sisaldada ultusääri, hargnemise vältimiseks lõigatakse proovi servad täpselt koe- või lõimelõngadega paralleelseks või silmkoekanga puhul silmussammaste või ridadega paralleelseks. Eri kiuliigid eraldatakse, kogutakse eelnevalt kaalutud kaaluklaasidesse ja menetletakse punktis II.8.1. kirjeldatud viisil.

II.9. Tulemuste arvutamine ja esitamine

Iga kiukomponendi mass esitatakse massiprotsendina segus olevate kiudude kogumassist. Tulemused arvutatakse puhta kuivmassi järgi, kasutades a) kokkuleppelisi massilisasid ja b) eeltöötlemisel toimunud massikadusid arvesse võtvaid parandustegureid.

II.9.1. Puhta ja kuiva kiu massiprotsendi arvutamine eeltöötlemisel toimunud massikadusid arvesse võtmata:

[pic]

P1% on esimese puhta ja kuiva komponendi massiprotsent,

m1 on esimese puhta ja kuiva komponendi mass,

m2 on teise puhta ja kuiva komponendi mass.

II.9.2. Iga komponendi massiprotsentide arvutamise kokkuleppeliste massilisade ja vajaduse korral eeltöötlemise käigus toimunud massikadusid arvesse võtvate parandustegurite kasutamist selgitatakse punktis I.8.2.

III.1. Meetodite täpsus

Iga meetodi puhul esitatud täpsus on seotud reprodutseeritavusega.

Reprodutseeritavus näitab meetodi usaldatavust ehk eri laboratooriumides või eri aegadel töötavate analüüsijate saadud katsetulemuste kokkulangevust konkreetsete tulemuste osas, kui samasuguse koostisega kiusegu analüüsitavate proovide puhul on kasutatud sama meetodit.

Reprodutseeritavust väljendatakse tulemuste usalduspiiridena, kui usaldusnivoo on 95 %.

Seega eri laboratooriumides tehtud analüüsiseeriate kahe tulemuse erinevused ületaks usalduspiire üksnes viiel juhul sajast, kui meetodit on samasuguse koostisega segude analüüsimisel asjakohaselt ja õigesti kohaldatud.

III.2. Katseprotokoll

III.2.1. Kinnitatakse, et analüüs tehti kooskõlas käesoleva meetodiga.

III.2.2. Esitatakse eeltöötluse konkreetsed üksikasjad (vt I.6).

III.2.3. Konkreetsed tulemused ja aritmeetilised keskmised esitatakse täpsusega 0,1.

IV. Erimeetodid

KOKKUVÕTLIK TABEL

Meetod | Rakendusala | Reagent |

Lahustuv komponent | Lahustumatu komponent |

1. | Atsetaat | Teatavad muud kiud | Atsetoon |

2. | Teatavad valkkiud | Teatavad muud kiud | Hüpoklorit |

3. | Viskoos, vaskammoniaak või teatavad modaalkiu liigid | Puuvill, elastolefiin või melamiin | Sipelghape ja tsinkkloriid |

4. | Polüamiid või nailon | Teatavad muud kiud | 80-massiprotsendiline sipelghape |

5. | Atsetaat | Triatsetaat, elastolefiin või melamiin | Bensüülalkohol |

6. | Triatsetaat või polülaktiid | Teatavad muud kiud | Diklorometaan |

7. | Teatavad tsellulooskiud | Polüester, elastomultiester või elastolefiin | 75-massiprotsendiline väävelhape |

8. | Akrüülid, teatavad modakrüülid või teatavad kloorkiud | Teatavad muud kiud | Dimetüülformamiid |

9. | Teatavad kloorkiud | Teatavad muud kiud | 55,5 / 44,5-mahuprotsendiline süsinikdisulfiid/atsetoon |

10. | Atsetaat | Teatavad kloorkiud, elastolefiin või melamiin | Jää-äädikhape |

11. | Siid | Vill, loomakarvad, elastolefiin või melamiin | 75-massiprotsendiline väävelhape |

12. | Džuut | Teatavad loomsed kiud | Lämmastikusisalduse meetod |

13. | Polüpropeen | Teatavad muud kiud | Ksüleen |

14. | Teatavad muud kiud | Kloorkiud (vinüülkloriidi homopolümeerid), elastolefiin või melamiin | Kontsentreeritud väävelhappe meetod |

15. | Kloorkiud, teatavad modakrüülid, teatavad elastaanid, atsetaadid ja triatsetaadid | Teatavad muud kiud | Tsükloheksanoon |

16. | Melamiin | Puuvill või aramiid | 90-massiprotsendiline kuum sipelghape |

MEETOD nr 1

ATSETAAT JA TEATAVAD MUUD KIUD

(Atsetoonimeetod)

1. RAKENDUSALA

Käesolevat meetodit kohaldatakse pärast mittekiuliste ainete eemaldamist kahekomponentsete segude suhtes, mille koostisse kuuluvad:

1. atsetaat (19)

ja

2. lambavill (1), teiste loomade vill ja loomakarvad (2 ja 3), siid (4), puuvill (5), lina (7), harilik kanep (8), džuut (9), manillakanep (10), halfa (11), kookoskiud (12), genista (13), ramjee (14), sisal (15), vaskammoniaak (21), modaal (22), valkkiud (23), viskoos (25), akrüül (26), polüamiid või nailon (30), polüester (35), elastomultiester (46), elastolefiin (47) ja melamiin (48).

Käesolev meetod ei ole mitte mingil juhul kohaldatav pinnalt deatsetüülitud atsetaadi suhtes.

2. PÕHIMÕTE

Teadaoleva kuivmassiga kiusegust lahustatakse atsetaat atsetooniga. Jääk kogutakse, pestakse, kuivatatakse ja kaalutakse; jäägi vajaduse korral korrigeeritud mass väljendatakse massiprotsendina segu kuivmassist. Kuiva atsetaadi massiprotsent leitakse kaalutiste erinevuse kaudu.

3. SEADMED JA REAGENDID (lisaks üldosas esitatutele)

3.1. Seadmed

Lihvkorgiga koonilised kolvid vähemalt 200 ml mahutavusega.

3.2. Reagent

Atsetoon.

4. KATSEMENETLUS

Järgitakse üldosas kirjeldatud menetlust ja jätkatakse järgmiselt.

Vähemalt 200 ml mahutavusega ja lihvkorgiga varustatud koonilises kolvis olevale analüüsitavale proovile lisatakse 100 ml atsetooni proovi iga grammi kohta, kolbi loksutatakse, hoitakse 30 minutit toatemperatuuril aeg-ajalt segades, seejärel dekanteeritakse vedelik eelnevalt kaalutud filtertiiglisse.

Seda menetlust korratakse veel kaks korda (ühtekokku kolm ekstraheerimist), kuid mõlemal korral vaid 15 minutit selliselt, et proovi atsetooniga töötlemise aeg on ühtekokku üks tund. Jääk teisaldatakse filtertiiglisse. Jääk pestakse filtertiiglis atsetooniga ning vedelik eemaldatakse vaakumfiltreerimise teel. Filtertiigel täidetakse uuesti atsetooniga, lastes sellel vabalt valguda.

Lõpuks tiigel vaakumfiltreeritakse, tiigel ja jääk kuivatatakse, jahutatakse ja kaalutakse.

5. TULEMUSTE ARVUTAMINE JA ESITAMINE

Tulemused arvutatakse üldosas kirjeldatud viisil. d väärtus on 1,00, välja arvatud melamiini puhul, mille d väärtus on 1,01.

6. TÄPSUS

Käesoleva meetodiga homogeensetest tekstiilkiusegudest saadud tulemuste usalduspiirid ei ületa 1, kui usaldusnivoo on 95 %.

MEETOD nr 2

TEATAVAD VALKKIUD JA TEATAVAD MUUD KIUD

(Hüpokloritimeetod)

1. RAKENDUSALA

Käesolevat meetodit kohaldatakse pärast mittekiuliste ainete eemaldamist kahekomponentsete segude suhtes, mille koostisse kuuluvad:

1. Teatavad valkkiud, nimelt: lambavill (1), teiste loomade vill ja loomakarvad (2 ja 3), siid (4) ja valkkiud (23)

ja

2. puuvill (5), vaskammoniaak (21), viskoos (25), akrüül (26), kloorkiud (27), polüamiid või nailon (30), polüester (35), polüpropüleen (37), elastaan (43), klaaskiud (44), elastomultiester (46), elastolefiin (47) ja melamiin (48).

Kui kiusegu sisaldab erinevaid valkkiude, saadakse käesoleva meetodi kohaldamisel üksnes nende summaarne kogus, mitte aga iga üksiku kiu kogused.

2. PÕHIMÕTE

Teadaoleva kuivmassiga kiusegust lahustatakse valkkiud hüpokloriti lahusega. Jääk kogutakse, pestakse, kuivatatakse ja kaalutakse; jäägi vajaduse korral korrigeeritud mass väljendatakse massiprotsendina segu kuivmassist. Kuiva valkkiu massiprotsent leitakse kaalutiste erinevuse kaudu.

Hüpokloriti lahuse valmistamiseks võib kasutada kas liitiumhüpokloritit või naatriumhüpokloritit.

Liitiumhüpokloriti kasutamine on soovitatav juhul, kui analüüside arv on väike või analüüse tehakse harva. Seda soovitatakse, sest tahke liitiumhüpokloriti hüpokloritisisaldus on erinevalt naatriumhüpokloritist peaaegu püsiv. Kui hüpokloriti sisaldus on teada, ei ole vaja seda eraldi iga analüüsi jaoks jodomeetriliselt kontrollida, vaid analüüsimisel võidakse kasutada teatavat täpselt kaalutud liitiumhüpokloritikogust.

3. SEADMED JA REAGENDID (lisaks üldosas esitatutele)

3.1. Seadmed

i) Lihvkorgiga kooniline kolb vähemalt 250 ml mahutavusega;

ii) termostaat, mis on reguleeritav temperatuurile 20 (± 2) °C.

3.2. Reagendid

i) Hüpokloritit sisaldav reagent

a) Liitiumhüpokloriti lahus

Äsja analüüsimiseks valmistatud lahus sisaldab 35 (± 2) g/l (ligikaudu 1 M) aktiivset kloori, millele lisatakse 5 (± 0,5) g liitri kohta eelnevalt lahustatud naatriumhüdroksiidi.

Lahuse valmistamiseks lahustatakse 100 g 35 %lise aktiivse kloori sisaldusega (või 115 g 30 %lise aktiivse kloori sisaldusega) liitiumhüpokloritit ligikaudu 700 ml destilleeritud vees, seejärel lisatakse 5 g naatriumhüdroksiidi, mis on lahustatud ligikaudu 200 ml destilleeritud vees ning lisatakse destilleeritud vett kuni lahust on 1 liiter.

Äsja valmistatud lahust ei ole vaja jodomeetriliselt kontrollida.

b) Naatriumhüpokloriti lahus

Äsja analüüsimiseks valmistatud lahus sisaldab 35 (± 2) g/l (ligikaudu 1 M) aktiivset kloori, millele lisatakse 5 ((± 0,5) g/l eelnevalt lahustatud naatriumhüdroksiidi.

Aktiivse kloori sisaldust lahuses kontrollitakse jodomeetriliselt enne iga analüüsi.

ii) Äädikhappe lahjendatud lahus

5 ml jää-äädikhappele lisatakse vett, kuni lahust on 1 liiter.

4. KATSEMENETLUS

Järgitakse üldosas kirjeldatud menetlust ja jätkatakse järgmiselt. Ligikaudu 1 g massiga proov ja ligikaudu 100 ml hüpokloriti lahust (liitium- või naatriumhüpoklorit) segatakse 250 ml mahutavusega kolvis, mida loksutatakse põhjalikult, et proov märguks.

Seejärel hoitakse kolbi 40 minutit termostaadis temperatuuril 20 °C ning kolvi sisu segatakse pidevalt või korrapäraste ajavahemike järel. Kuna lambavilla lahustumine toimub eksotermiliselt, tuleb eralduv reaktsioonisoojus eemaldada. Vastasel juhul võidakse analüüsimisel saada väärtulemusi, kui ka lahustumatud kiud hakkavad lahustuma.

40 minuti pärast kallatakse kolvi sisu kaalutud filtertiiglisse ja hüpokloriti lahuse vähese kogusega uhutakse sinna ka kolbi jäänud kiud. Tiiglist eemaldatakse vedelik vaakumfiltreerimise teel ning jääki pestakse järjestikku vee, jää-äädikhappe lahjendatud lahuse ja lõpuks veega nii, et iga kord pärast vedeliku lisamist eemaldatakse see vaakumfiltreerimise teel. Enne vaakumfiltreerimist tuleb oodata, et pesuvedelik on läbi filtri valgunud oma raskuse toimel.

Lõpuks tiigel vaakumfiltreeritakse, tiigel ja jääk kuivatatakse, jahutatakse ja kaalutakse.

5. TULEMUSTE ARVUTAMINE JA ESITAMINE

Tulemused arvutatakse üldosas kirjeldatud viisil. d väärtus on 1,00, välja arvatud puuvilla, viskoosi, modaali ja melamiini puhul, kus d = 1,01 ning pleegitamata puuvilla puhul, kus d = 1,03.

6. TÄPSUS

Käesoleva meetodiga homogeensetest tekstiilkiusegudest saadud tulemuste usalduspiirid ei ületa 1, kui usaldusnivoo on 95 %.

MEETOD nr 3

VISKOOS, VASKAMMONIAAK VÕI TEATAVAD MODAALKIU LIIGID JA PUUVILL

(Sipelghappe-tsinkkloriidimeetod)

1. RAKENDUSALA

Käesolevat meetodit kohaldatakse pärast mittekiuliste ainete eemaldamist kahekomponentsete segude suhtes, mille koostisse kuuluvad:

1. viskoos (25) või vaskammoniaak (21), ka teatavad modaalkiu liigid (22)

ja

2. puuvill (5), elastolefiin (47) ja melamiin (48).

Kui segus esineb modaalkiudusid, tuleb selle lahustuvus reagendis eelnevalt välja selgitada.

Käesolevat meetodit ei kohaldata selliste segude suhtes, milles puuvill on keemiliselt kahjustunud ega juhul, kui viskoos või vaskammoniaak on muutunud mittetäielikult lahustuvaks teatavate viimistlus- või värvainete toimel, mida ei saa täielikult eemaldada.

2. PÕHIMÕTE

Teadaoleva kuivmassiga kiusegust lahustatakse viskoos, vaskammoniaak või modaalkiud reagendiga, mis koosneb sipelghappest ja tsinkkloriidist. Jääk kogutakse, pestakse, kuivatatakse ja kaalutakse; jäägi korrigeeritud mass esitatakse massiprotsendina segu kuivmassist. Kuiva viskoosi, vaskammoniaagi või modaalkiu massiprotsent leitakse kaalutiste erinevuse kaudu.

3. SEADMED JA REAGENDID (lisaks üldosas esitatutele)

3.1. Seadmed

i) Lihvkorgiga koonilised kolvid vähemalt 200 ml mahutavusega;

ii) seade kolvi hoidmiseks temperatuuril 40 (± 2) °C.

3.2. Reagendid

i) Lahus, mis sisaldab 20 g sulatatud veevaba tsinkkloriidi ja 68 g veevaba sipelghapet ning on lahjendatud veega 100 grammini (ehk 20 massiosa sulatatud veevaba tsinkkloriidi ja 80 massiosa 85massiprotsendilist sipelghapet).

NB:

Sellega seoses tuleks pöörata tähelepanu punktile I.3.2.2, milles on ette nähtud, et kõik kasutatavad reagendid peavad olema keemiliselt puhtad; veel on oluline, et kasutataks üksnes sulatatud veevaba tsinkkloriidi.

ii) Ammooniumhüdroksiidi lahus: 20 ml kontsentreeritud ammoniaagilahust (suhteline tihedus 0,880 g/ml) lahjendatakse veega 1 liitrini.

4. KATSEMENETLUS

Järgitakse üldosas kirjeldatud menetlust ja jätkatakse järgmiselt. Analüüsitav proov asetatakse kiiresti 40 °C temperatuurini eelsoojendatud kolbi. Kolbi lisatakse 100 ml temperatuurini 40 °C eelsoojendatud sipelghappe ja tsinkkloriidi lahust 1 g analüüsitava proovi kohta. Kolb suletakse korgiga ja seda loksutatakse intensiivselt. Kolvi sisu hoitakse konstantsel temperatuuril 40 °C kaks ja pool tundi, segades seda iga tunni järel.

Kolvi sisu valatakse kaalutud filtertiiglisse ning kolvi jäänud kiud teisaldatakse tiiglisse reagendi abil. Kolbi loputatakse 20 ml reagendiga.

Tiiglit ja jääki pestakse põhjalikult veega temperatuuril 40 °C. Kiujääki loputatakse ligikaudu 100 ml külma ammoniaagilahusega (3.2.ii) veendudes, et jääk on üleni lahusesse vajunud 10 minuti jooksul(1), seejärel loputatakse jääki põhjalikult külma veega.

Enne vaakumfiltreerimist tuleb oodata, et pesuvedelik on läbi filtri valgunud oma raskuse toimel.

Lõpuks eemaldatakse tiiglist vedelik vaakumfiltreerimise teel, tiigel ja jääk kuivatatakse, jahutatakse ja kaalutakse.

5. TULEMUSTE ARVUTAMINE JA ESITAMINE

Tulemused arvutatakse üldosas kirjeldatud viisil. d väärtus puuvilla puhul on 1,02, melamiini puhul 1,01 ja elastolefiini puhul 1,00.

6. TÄPSUS

Käesoleva meetodiga homogeensetest tekstiilkiusegudest saadud tulemuste usalduspiirid ei ületa 2, kui usaldusnivoo on 95 %.

MEETOD nr 4

POLÜAMIID VÕI NAILON JA TEATAVAD MUUD KIUD

(80massiprotsendilise sipelghappe meetod)

1. RAKENDUSALA

Käesolevat meetodit kohaldatakse pärast mittekiuliste ainete eemaldamist kahekomponentsete segude suhtes, mille koostisse kuuluvad:

1. polüamiid või nailon (30)

ja

2. lambavill (1), teiste loomade vill ja loomakarvad (2 ja 3), puuvill (5), vaskammoniaak (21), modaal (22), viskoos (25), akrüül (26), kloorkiud (27), polüester (35), polüpropüleen (37), klaaskiud (44), elastomultiester (45), elastolefiin (47) ja melamiin (48).

Nagu eespool nimetatud, on käesolev meetod kohaldatav ka villasegude suhtes, kuid kui villasisaldus ületab 25%, tuleb kasutada meetodit nr 2 (villa lahustamine leeliselise naatriumhüpokloriti lahusega).

2. PÕHIMÕTE

Polüamiid lahustatakse teadaoleva kuivmassiga kiusegust sipelghappega. Jääk kogutakse, pestakse, kuivatatakse ja kaalutakse; jäägi vajaduse korral korrigeeritud mass väljendatakse massiprotsendina segu kuivmassist. Kuiva polüamiidi või nailoni massiprotsent leitakse kaalutiste erinevuse kaudu.

3. SEADMED JA REAGENDID (lisaks üldosas esitatutele)

3.1. Seadmed

Lihvkorgiga kooniline kolb vähemalt 200 ml mahutavusega.

3.2. Reagendid

i) Sipelghape (80massiprotsendiline, suhteline tihedus 20 °C juures: 1,186). 880 ml 90massiprotsendilist sipelghapet (suhteline tihedus 20 °C juures: 1, 204) lahjendatakse veega 1 liitrini. Teine võimalus: 780 ml 98–100massiprotsendilist sipelghapet (suhteline tihedus 20 °C juures: 1, 220) lahjendatakse veega 1 liitrini.

Sipelghappe kontsentratsioon ei ole kriitiline vahemikus 77−83 massiprotsenti.

ii) Ammoniaagi lahjendatud lahus: 80 ml kontsentreeritud ammoniaaki (suhteline tihedus 20 °C juures: 0, 880) lahjendatakse veega 1 liitrini.

4. KATSEMENETLUS

Järgitakse üldosas kirjeldatud menetlust ja jätkatakse järgmiselt. Analüüsitav proov asetatakse vähemalt 200 ml mahutavusega kolbi ja lisatakse 100 ml sipelghapet proovi iga grammi kohta. Kolb suletakse korgiga ja loksutatakse, et proov märguks. Kolbi hoitakse 15 minutit toatemperatuuril ja loksutatakse aeg-ajalt. Kolvi sisu valatakse kaalutud filtertiiglisse, kolbi jäänud kiud teisaldatakse tiiglisse, uhtudes kolbi vähese koguse sipelghappega.

Tiiglist eemaldatakse vedelik vaakumfiltreerimise teel ning jääki pestakse tiiglis järjestikku sipelghappe, kuuma vee, lahja ammoniaagi ja lõpuks külma veega, tiigel vaakumfiltreeritakse iga kord pärast vedeliku lisamist. Enne vaakumfiltreerimist tuleb oodata, et pesuvedelik on läbi filtri valgunud oma raskuse toimel.

Lõpuks tiigel vaakumfiltreeritakse, tiigel ja jääk kuivatatakse, jahutatakse ja kaalutakse.

5. TULEMUSTE ARVUTAMINE JA ESITAMINE

Tulemused arvutatakse üldosas kirjeldatud viisil. d väärtus on 1,00, välja arvatud melamiini puhul, kus d väärtus on 1,01.

6. TÄPSUS

Käesoleva meetodiga homogeensetest tekstiilkiusegudest saadud tulemuste usalduspiirid ei ületa 1, kui usaldusnivoo on 95 %.

MEETOD nr 5

ATSETAAT JA TRIATSETAAT

(Bensüülalkoholimeetod)

1. RAKENDUSALA

Käesolevat meetodit kohaldatakse pärast mittekiuliste ainete eemaldamist kahekomponentsete segude suhtes, mille koostisse kuuluvad:

atsetaat (19)

ja

triatsetaat (24), elastolefiin (47) ja melamiin (48).

2. PÕHIMÕTE

Atsetaatkiud lahustatakse teadaoleva kuivmassiga kiusegust bensüülalkoholiga temperatuuril 52 ± 2 °C.

Jääk kogutakse, pestakse, kuivatatakse ja kaalutakse; jäägi vajaduse korral korrigeeritud mass esitatakse massiprotsendina segu kuivmassist. Kuiva atsetaadi massiprotsent leitakse kaalutiste erinevuse kaudu.

3. SEADMED JA REAGENDID (lisaks üldosas esitatutele)

3.1. Seadmed

i) Lihvkorgiga koonilised kolvid vähemalt 200 ml mahutavusega;

ii) mehaaniline loksuti;

iii) termostaat või muu seade kolvi hoidmiseks temperatuuril 52 ± 2 °C.

3.2. Reagendid

i) bensüülalkohol,

ii) etanool.

4. KATSEMENETLUS

Järgitakse üldosas kirjeldatud menetlust ja jätkatakse järgmiselt.

Analüüsitav proov asetatakse vähemalt 200 ml mahutavusega kolbi ning lisatakse 100 ml bensüülalkoholi proovi iga grammi kohta. Kolb suletakse korgiga ja asetatakse loksutisse nii, et see oleks üleni vees temperatuuril 52 ± 2 °C, kolbi loksutatakse sellel temperatuuril 20 minutit.

(Mehaanilise loksuti kasutamise asemel võib kolbi käsitsi intensiivselt loksutada).

Vedelik dekanteeritakse läbi eelnevalt kaalutud filtertiigli. Kolbi lisatakse uus kogus bensüülalkoholi ja seda loksutatakse uuesti 20 minutit temperatuuril 52 ± 2 °C.

Vedelik dekanteeritakse läbi tiigli. Toimingute tsüklit korratakse veel kolmandat korda.

Lõpuks valatakse vedelik ja jääk tiiglisse, kolbi jäänud kiud teisaldatakse tiiglisse, uhtudes kolbi bensüülalkoholi täiendava kogusega, mille temperatuur on 52 ± 2 °C. Tiigel kuivatatakse põhjalikult.

Kiud teisaldatakse kolbi, loputatakse etanooliga ja pärast käsitsi loksutamist dekanteeritakse etanool läbi filtertiigli.

Loputamist korratakse kaks kuni kolm korda. Jääk teisaldatakse filtertiiglisse ja kuivatatakse põhjalikult. Tiigel ja jääk kuivatatakse, jahutatakse ja kaalutakse.

5. TULEMUSTE ARVUTAMINE JA ESITAMINE

Tulemused arvutatakse üldosas kirjeldatud viisil. d väärtus on 1,00, välja arvatud melamiini puhul, kus d väärtus on 1,01.

6. TÄPSUS

Käesoleva meetodiga homogeensetest tekstiilkiusegudest saadud tulemuste usalduspiirid ei ületa 1, kui usaldusnivoo on 95 %.

MEETOD nr 6

TRIATSETAAT JA TEATAVAD MUUD KIUD

(Diklorometaanimeetod)

1. RAKENDUSALA

Käesolevat meetodit kohaldatakse pärast mittekiuliste ainete eemaldamist kahekomponentsete segude suhtes, mille koostisse kuuluvad:

1. triatsetaat (24) või polülaktiid (34)

ja

2. lambavill (1), teiste loomade vill ja loomakarvad (2 ja 3), siid (4), puuvill (5), vaskammoniaak (21), modaal (22), viskoos (25), akrüül (26), polüamiid või nailon (30), polüester (35), klaaskiud (44), elastomultiester (46) , elastolefiin (47) ja melamiin (48).

Märkus

Teatavate viimistlusmenetluste toimel osaliselt hüdrolüüsunud triatsetaatkiud ei lahustu enam täielikult reaktiivis. Sellisel juhul ei saa meetodit kasutada.

2. PÕHIMÕTE

Triatsetaat või polülaktiid lahustatakse teadaoleva kuivmassiga kiusegust välja diklorometaaniga. Jääk kogutakse, pestakse, kuivatatakse ja kaalutakse; jäägi vajaduse korral korrigeeritud mass väljendatakse massiprotsendina segu kuivmassist. Kuiva triatsetaadi või polülaktiidi massiprotsent leitakse kaalutiste erinevuse kaudu.

3. SEADMED JA REAGENDID (lisaks üldosas esitatutele)

3.1. Seadmed

Lihvkorgiga kooniline kolb vähemalt 200 ml mahutavusega.

3.2. Reagent

Diklorometaan.

4. KATSEMENETLUS

Järgitakse üldosas kirjeldatud menetlust ja jätkatakse järgmiselt.

Analüüsitav proov asetatakse vähemalt 200 ml mahutavusega ja lihvkorgiga varustatud kolbi ning lisatakse 100 ml diklorometaani proovi iga grammi kohta, kolb suletakse korgiga ja proovi loksutatakse 10minutiliste vaheaegade järel, et see märguks, ning lastakse seejärel 30 minutit toatemperatuuril seista, kolbi korrapäraste vaheaegade järel loksutades. Vedelik dekanteeritakse läbi eelnevalt kaalutud filtertiigli. Kolvis sisalduvale jäägile lisatakse 60 ml diklorometaani, loksutatakse käsitsi ning kolvi sisu filtreeritakse läbi filtertiigli. Kolbi jäänud kiud uhutakse tiiglisse vähese koguse diklorometaaniga. Liigne vedelik eemaldatakse vaakumfiltreerimise teel, tiigel täidetakse uuesti diklorometaaniga ja vedelikul lastakse valguda oma raskuse toimel.

Lõpuks eemaldatakse liigne vedelik vaakumfiltreerimise teel, seejärel töödeldakse jääki keeva veega lahusti täielikuks eemaldamiseks, vaakumfiltreeritakse, tiigel ja jääk kuivatatakse, jahutatakse ja kaalutakse.

5. TULEMUSTE ARVUTAMINE JA ESITAMINE

Tulemused arvutatakse üldosas kirjeldatud viisil. d väärtus on 1,00, välja arvatud polüestri, elastomultiestri, elastolefiini ja melamiini puhul, kus d väärtus on 1,01.

6. TÄPSUS

Käesoleva meetodiga homogeensetest tekstiilkiusegudest saadud tulemuste usalduspiirid ei ületa 1, kui usaldusnivoo on 95 %.

MEETOD nr 7

TEATAVAD TSELLULOOSKIUD JA POLÜESTER

(75massiprotsendilise väävelhappe meetod)

1. RAKENDUSALA

Käesolevat meetodit kohaldatakse pärast mittekiuliste ainete eemaldamist kahekomponentsete segude suhtes, mille koostisse kuuluvad:

1. puuvill (5), lina (7), harilik kanep (8), ramjee (14), vaskammoniaak (21), modaal (22), viskoos (25)

ja

2. polüester (35), elastomultiester (46) ja elastolefiin (47).

2. PÕHIMÕTE

Tsellulooskiud lahustatakse teadaoleva kuivmassiga kiusegust 75massiprotsendilise väävelhappega. Jääk kogutakse, pestakse, kuivatatakse ja kaalutakse; jäägi korrigeeritud mass esitatakse massiprotsendina segu kuivmassist. Kuivade tsellulooskiudude massiprotsent leitakse kaalutiste erinevuse kaudu.

3. SEADMED JA REAGENDID (lisaks üldosas esitatutele)

3.1. Seadmed

i) Lihvkorgiga koonilised kolvid vähemalt 500 ml mahutavusega;

ii) termostaat või muu seade kolvi hoidmiseks temperatuuril 50 ± 5 °C.

3.2. Reagendid

i) Väävelhape kontsentratsiooniga 75 ± 2 massiprotsenti.

Valmistamisel lisatakse ettevaatlikult, pidevalt segades ja jahutades 350 ml destilleeritud veele 700 ml väävelhapet (suhteline tihedus 20 °C juures: 1,84).

Pärast lahuse jahtumist toatemperatuurini lahjendatakse see veega 1 liitrini.

ii) Ammoniaagi lahjendatud lahus:

80 ml ammoniaagilahust (suhteline tihedus 20 °C juures: 0, 88) lahjendatakse veega 1 liitrini.

4. KATSEMENETLUS

Järgitakse üldosas kirjeldatud menetlust ja jätkatakse järgmiselt.

Analüüsitav proov asetatakse vähemalt 500 ml mahutavusega ja lihvkorgiga varustatud kolbi ning lisatakse 200 ml 75 %list väävelhapet proovi iga grammi kohta, kolb suletakse korgiga ja seda loksutatakse ettevaatlikult, et proov märguks.

Kolbi hoitakse tund aega temperatuuril 50 ± 5 °C, seda korrapäraselt umbes 10minutiliste vaheaegade järel loksutades. Kolvi sisu vaakumfiltreeritakse läbi filtri kaalutud filtertiiglisse. Kolbi jäänud kiud uhutakse tiiglisse vähese koguse 75 %lise väävelhappega. Filtertiigel vaakumfiltreeritakse ja tiiglis olev jääk pestakse ühe korra läbi, lisades tiiglisse uuesti 75 %list väävelhapet. Vaakumfiltreerimist ei alustata enne, kui hape on oma raskuse toimel läbi filtri valgunud.

Jääki pestakse mitu korda külma veega, kaks korda lahjendatud ammoniaagilahusega, seejärel põhjalikult külma veega, kusjuures tiigel vaakumfiltreeritakse pärast iga vedeliku lisamist. Vaakumfiltreerimist ei alustata enne kui loputusvedelik on oma raskuse toimel läbi filtri valgunud. Lõpuks eemaldatakse üleliigne vedelik vaakumfiltreerimise teel, tiigel ja jääk kuivatatakse, jahutatakse ja kaalutakse.

5. TULEMUSTE ARVUTAMINE JA ESITAMINE

Tulemused arvutatakse üldosas kirjeldatud viisil. d väärtus on 1,00.

6. TÄPSUS

Käesoleva meetodiga homogeensetest tekstiilkiusegudest saadud tulemuste usalduspiirid ei ületa 1, kui usaldusnivoo on 95 %.

MEETOD nr 8

AKRÜÜLID, TEATAVAD MODAKRÜÜLID VÕI TEATAVAD KLOORKIUD JA TEATAVAD MUUD KIUD

(Dimetüülformamiidimeetod)

1. RAKENDUSALA

Käesolevat meetodit kohaldatakse pärast mittekiuliste ainete eemaldamist kahekomponentsete segude suhtes, mille koostisse kuuluvad:

1. akrüülid (26), teatavad modakrüülid (29) või teatavad kloorkiud (27)[21]

ja

2. lambavill (1), teiste loomade vill ja loomakarvad (2 ja 3), siid (4), puuvill (5), vaskammoniaak (21), modaal

(22), viskoos (25), polüamiid või nailon (30), polüester (35), elastomultiester

(46), elastolefiin (47) ja melamiin (48).

Meetodit saab kohaldada ka metallkompleksvärvidega värvitud akrüülkiudude ja teatavate modakrüülkiudude suhtes, kuid seda ei saa kohaldada peitskroomvärvidega värvitud kiudude suhtes.

2. PÕHIMÕTE

Akrüül-, modakrüül- või kloorkiud lahustatakse teadaoleva kuivmassiga kiusegust veevannis keemistemperatuurini eelkuumutatud dimetüülformamiidiga. Jääk kogutakse kokku, pestakse, kuivatatakse ja kaalutakse; jäägi vajaduse korral korrigeeritud mass esitatakse massiprotsendina segu kuivmassist ja kuivade akrüül-, modakrüül- või kloorkiudude massiprotsent leitakse kaalutiste erinevuse kaudu.

3. SEADMED JA REAGENDID (lisaks üldosas esitatutele)

3.1. Seadmed

i) Lihvkorgiga koonilised kolvid vähemalt 200 ml mahutavusega;

ii) keemistemperatuuril veevann.

3.2. Reagent

Dimetüülformamiid (keemistemperatuur 153 ± 1 °C), mille niiskusesisaldus ei ületa 0,1 %.

Reagent on mürgine ja seetõttu soovitatakse seda käsitseda tõmbekapis.

4. KATSEMENETLUS

Järgitakse üldosas kirjeldatud menetlust ja jätkatakse järgmiselt.

Analüüsitav proov asetatakse vähemalt 200 ml mahutavusega ja lihvkorgiga varustatud kolbi ning lisatakse 80 ml veevannis keemistemperatuurini eelkuumutatud dimetüülformamiidi proovi iga grammi kohta, kolb suletakse korgiga ja kolbi loksutatakse nii, et proov märguks täielikult, kolbi hoitakse tund aega veevannis keevas vees. Sel ajal loksutatakse kolbi käsitsi ettevaatlikult viis korda.

Vedelik dekanteeritakse läbi kaalutud filtertiigli, kiud jäävad kolbi. Kolbi lisatakse uuesti 60 ml dimetüülformamiidi ning seda kuumutatakse veel 30 minutit, loksutades sel ajal kolbi ettevaatlikult kaks korda käsitsi.

Kolvi sisu filtreeritakse läbi filtertiigli vaakumfiltreerimise teel.

Kolbi jäänud kiud uhutakse tiiglisse dimetüülformamiidiga. Filtertiigel vaakumfiltreeritakse. Jääk pestakse 1 liitri kuuma veega temperatuuril 70−80 °C, täites selleks iga kord tiigli.

Pärast igat vee lisamist vaakumfiltreeritakse lühiajaliselt, kuid mitte enne, kui vedelik on oma raskuse toimel läbi filtri valgunud. Kui pesemisvedelik valgub liiga aeglaselt, võib ka valgumise ajal lühiajaliselt vaakumfiltreerida.

Lõpuks tiigel ja jääk kuivatatakse, jahutatakse ja kaalutakse.

5. TULEMUSTE ARVUTAMINE JA ESITAMINE

Tulemused arvutatakse üldosas kirjeldatud viisil. d väärtus on 1,00, välja arvatud järgmistel juhtudel:

lambavill, kus d=1,01;

puuvill, kus d=1,01;

vaskammoniaak, kus d=1,01;

modaal, kus d=1,01;

polüester, kus d=1,01;

elastomultiester, kus d=1,01;

melamiin, kus d= 1,01.

6. TÄPSUS

Käesoleva meetodiga homogeensetest tekstiilkiusegudest saadud tulemuste usalduspiirid ei ületa 1, kui usaldusnivoo on 95 %.

MEETOD nr 9

TEATAVAD KLOORKIUD JA TEATAVAD MUUD KIUD

(Süsinikdisulfiidi/atsetooni (55,5/44,5)-meetod)

1. RAKENDUSALA

Käesolevat meetodit kohaldatakse pärast mittekiuliste ainete eemaldamist kahekomponentsete segude suhtes, mille koostisse kuuluvad:

1. teatavad kloorkiud (27), nimelt teatavad järelklooritud või järelkloorimata polüvinüülkloriidkiud[22]

ja

2. lambavill (1), teiste loomade vill ja loomakarvad (2 ja 3), siid (4), puuvill (5), vaskammoniaak (21), modaal (22), viskoos (25), akrüül (26), polüamiid või nailon (30), polüester (35), klaaskiud (44), elastomultiester (46) ja melamiin (48).

Kui villa- või siidkiu sisaldus segus ületab 25 %, tuleb kasutada meetodit nr 2.

Kui polüamiidi või nailoni sisaldus segus ületab 25 %, tuleb kasutada meetodit nr 4.

2. PÕHIMÕTE

Kloorkiud lahustatakse teadaoleva kuivmassiga kiusegust süsinikdisulfiidi ja atsetooni aseotroopse seguga. Jääk kogutakse, pestakse, kuivatatakse ja kaalutakse; jäägi vajaduse korral korrigeeritud mass väljendatakse massiprotsendina segu kuivmassist. Kuivade polüvinüülkloriidkiudude massiprotsent leitakse kaalutiste erinevuse kaudu.

3. SEADMED JA REAGENDID (lisaks üldosas esitatutele)

3.1. Seadmed

i) Lihvkorgiga koonilised kolvid vähemalt 200 ml mahutavusega;

ii) mehaaniline loksuti.

3.2. Reagendid

i) Süsinikdisulfiidi ja atsetooni aseotroopne segu (55,5 mahuprotsenti süsinikdisulfiidi ja 44,5 mahuprotsenti atsetooni). Reagent on mürgine ja seetõttu soovitatakse kasutada tõmbekappi.

ii) etanool (92mahuprotsendiline) või metanool.

4. KATSEMENETLUS

Järgitakse üldosas kirjeldatud menetlust ja jätkatakse järgmiselt.

Analüüsitav proov asetatakse vähemalt 200 ml mahutavusega ja lihvkorgiga varustatud kolbi ning lisatakse 100 ml aseotroopset segu proovi iga grammi kohta. Kolb suletakse hoolikalt ja seda loksutatakse toatemperatuuril 20 minutit intensiivselt kas mehaaniliselt või käsitsi.

Supernatantvedelik dekanteeritakse läbi kaalutud filtertiigli.

Menetlust korratakse 100 ml värske reagendiga. Menetlust korratakse seni, kuni ekstraktsioonivedeliku tilgast ei jää pärast vedeliku aurustumist kellaklaasile polümeerisadet. Jääk uhutakse filtertiiglisse reagendi lisakogust kasutades, vedelik eemaldatakse vaakumfiltreerimise teel, filtertiiglit koos jäägiga loputatakse esmalt 20 ml alkoholiga ja seejärel kolm korda veega. Loputusvedelikul lastakse enne vaakumfiltreerimist oma raskuse toimel läbi filtri valguda. Tiigel ja jääk kuivatatakse, jahutatakse ja kaalutakse.

Märkus :

Teatavate suure kloorkiusisaldusega segude puhul võivad proovid kuivatamise ajal tugevasti kokku tõmbuda, see aeglustab kloorkiu lahustumist.

Kokkutõmbumine ei takista siiski kloorkiu täielikku lahustumist.

5. TULEMUSTE ARVUTAMINE JA ESITAMINE

Tulemused arvutatakse üldosas kirjeldatud viisil. d väärtus on 1,00, välja arvatud melamiini puhul, kus d väärtus on 1,01.

6. TÄPSUS

Käesoleva meetodiga homogeensetest tekstiilkiusegudest saadud tulemuste usalduspiirid ei ületa 1, kui usaldusnivoo on 95 %.

MEETOD nr 10

ATSETAAT JA TEATAVAD KLOORKIUD

(Jää-äädikhappemeetod)

1. RAKENDUSALA

Käesolevat meetodit kohaldatakse pärast mittekiuliste ainete eemaldamist kahekomponentsete segude suhtes, mille koostisse kuuluvad:

1. atsetaat (19)

ja

2. teatavad kloorkiud (27), nimelt teatavad järelklooritud või järelkloorimata polüvinüülkloriidkiud,

elastolefiin (47) ja melamiin (48).

2. PÕHIMÕTE

Atsetaat lahustatakse teadaoleva kuivmassiga kiusegust jää-äädikhappega. Jääk kogutakse, pestakse, kuivatatakse ja kaalutakse; jäägi vajaduse korral korrigeeritud mass väljendatakse massiprotsendina segu kuivmassist. Kuiva atsetaadi massiprotsent leitakse kaalutiste erinevuse kaudu.

3. SEADMED JA REAGENDID (lisaks üldosas esitatutele)

3.1. Seadmed

i) Lihvkorgiga koonilised kolvid vähemalt 200 ml mahutavusega;

ii) mehaaniline loksuti.

3.2. Reagent

Jää-äädikhape (üle 99 %line). Reagent on eriti sööbiv ja seetõttu tuleb seda käsitseda ettevaatlikult.

4. KATSEMENETLUS

Järgitakse üldosas kirjeldatud menetlust ja jätkatakse järgmiselt.

Analüüsitav proov asetatakse vähemalt 200 ml mahutavusega ja lihvkorgiga varustatud kolbi ning lisatakse 100 ml jää-äädikhapet proovi iga grammi kohta. Kolb suletakse hoolikalt ja seda loksutatakse toatemperatuuril 20 minutit intensiivselt kas mehaaniliselt või käsitsi. Supernatantvedelik dekanteeritakse läbi kaalutud filtertiigli. Menetlust korratakse veel kaks korda 100 ml värske lahustiga, seega ekstraheeritakse ühtekokku kolm ekorda.

Jääk teisaldatakse filtertiiglisse, vedelik eemaldatakse vaakumfiltreerimise teel, filtertiiglit koos jäägiga loputatakse esmalt 50 ml jää-äädikhappega ja seejärel kolm korda veega. Pärast iga loputamist lastakse vedelikul enne vaakumfiltreerimist oma raskuse toimel läbi filtri valguda. Tiigel ja jääk kuivatatakse, jahutatakse ja kaalutakse.

5. TULEMUSTE ARVUTAMINE JA ESITAMINE

Tulemused arvutatakse üldosas kirjeldatud viisil. d väärtus on 1,00.

6. TÄPSUS

Käesoleva meetodiga homogeensetest tekstiilkiusegudest saadud tulemuste usalduspiirid ei ületa 1, kui usaldusnivoo on 95 %.

MEETOD nr 11

SIID JA VILL VÕI LOOMAKARVAD

(75massiprotsendilise väävelhappe meetod)

1. RAKENDUSALA

Käesolevat meetodit kohaldatakse pärast mittekiuliste ainete eemaldamist kahekomponentsete segude suhtes, mille koostisse kuuluvad:

1. siid (4)

ja

2. lambavill (1), teiste loomade vill ja loomakarvad (2 ja 3), elastolefiin (47) ja melamiin (48).

2. PÕHIMÕTE

Siidkiud lahustatakse teadaoleva kuivmassiga kiusegust 75massiprotsendilise väävelhappega[23].

Jääk kogutakse kokku, pestakse, kuivatatakse ja kaalutakse; jäägi vajaduse korral korrigeeritud mass esitatakse massiprotsendina segu kuivmassist. Kuiva siidi massiprotsent leitakse kaalutiste erinevuse kaudu.

3. SEADMED JA REAGENDID (lisaks üldosas esitatutele)

3.1. Seadmed

Lihvkorgiga kooniline kolb vähemalt 200 ml mahutavusega.

3.2. Reagendid

i) Väävelhape kontsentratsiooniga 75 ± 2 massiprotsenti.

Valmistamisel lisatakse ettevaatlikult, pidevalt segades ja jahutades 350 ml destilleeritud veele 700 ml väävelhapet (suhteline tihedus 20 °C juures: 1,84).

Pärast toatemperatuurini jahutamist lahjendatakse lahus veega 1 liitrini.

ii) Väävelhappe lahjendatud lahus: 100 ml väävelhapet (suhteline tihedus 20 °C juures: 1,84) lisatakse aeglaselt 1 900 ml destilleeritud veele.

iii) Ammoniaagi lahjendatud lahus: 200 ml kontsentreeritud ammoniaaki (suhteline tihedus 20 °C juures: 0,880) lahjendatakse veega 1 000 ml lahuse saamiseni.

4. KATSEMENETLUS

Järgitakse üldosas kirjeldatud menetlust ja jätkatakse järgmiselt.

Analüüsitav proov asetatakse vähemalt 200 ml mahutavusega ja lihvkorgiga varustatud kolbi, lisatakse 100 ml 75massiprotsendilist väävelhapet proovi iga grammi kohta ning kolb suletakse korgiga. Kolbi loksutatakse intensiivselt ning lastakse 30 minutit toatemperatuuril seista. Loksutatakse veel kord ning jäetakse taas 30 minutiks seisma.

Seejärel loksutatakse veel kord ning kolvi sisu filtreeritakse läbi kaalutud filtertiigli. Kolbi jäänud kiud uhutakse filtertiiglisse 75protsendilise väävelhappega. Filtertiiglis olev jääk pestakse esmalt 50 ml lahja väävelhappelahusega, seejärel 50 ml veega ja lõpuks 50 ml lahjendatud ammoniaagilahusega. Kiujäägil lastakse enne igakordset vaakumfiltreerimist ligikaudu 10 minutit pesemisvedelikuga kokkupuutes olla. Lõpuks uhutakse kiujääke veega, jättes need sellega kokkupuutesse ligikaudu 30 minutiks.

Filtertiigel vaakumfiltreeritakse, tiigel ja jääk kuivatatakse, jahutatakse ja kaalutakse.

5. TULEMUSTE ARVUTAMINE JA ESITAMINE

Tulemused arvutatakse üldosas kirjeldatud viisil. d väärtus on lambavilla puhul 0,985, elastolefiini puhul 1,00 ja melamiini puhul 1,01.

6. TÄPSUS

Käesoleva meetodiga homogeensetest tekstiilkiusegudest saadud tulemuste usalduspiirid ei ületa 1, kui usaldusnivoo on 95 %.

MEETOD nr 12

DŽUUT JA TEATAVAD LOOMSED KIUD

(Lämmastikusisalduse kindlaksmääramisel põhinev meetod)

1. RAKENDUSALA

Käesolevat meetodit kohaldatakse pärast mittekiuliste ainete eemaldamist kahekomponentsete segude suhtes, mille koostisse kuuluvad:

1. džuut (9)

ja

2. teatavad loomsed kiud.

Loomsete kiudude komponent võib koosneda üksnes loomakarvadest (2 ja 3) või lambavillast (1) või nende kahe segust. Käesolevat meetodit ei kohaldata selliste tekstiilkiusegude suhtes, mis sisaldavad lämmastikupõhiseid mittekiulisi aineid (värv- ja viimistlusained jms).

2. PÕHIMÕTE

Määratakse kindlaks kiusegu lämmastikusisaldus ja selle ning mõlema komponendi teadaoleva või eeldatava lämmastikusisalduse põhjal arvutatakse mõlema komponendi osatähtsus segus.

3. SEADMED JA REAGENDID (lisaks üldosas esitatutele)

3.1. Seadmed

i) 200−300 ml mahutavusega Kjeldahli kolb;

ii) Kjeldahli destillatsiooniseade (aurudestillatsiooniga);

iii) tiitrimisseade mõõtetäpsusega 0,05 ml.

3.2. Reagendid

i) Tolueen.

ii) Metanool.

iii) Väävelhape (suhteline tihedus 20 °C juures: 1,84 (1).

iv) Kaaliumsulfaat(1).

v) Seleendioksiid(1).

vi) Naatriumhüdroksiidi lahus (400 g/l). 400 g naatriumhüdroksiidi lahustatakse 400−500 ml vees ja lahjendatakse veega 1 liitrini.

vii) Seguindikaator. 0,1 g metüülpunast lahustatakse 95 ml etanooli ja 5 ml vee segus, sellele lisatakse 0,5 g bromokresoolrohelist, mis on lahustatud 475 ml etanooli ja 25 ml vee segus.

viii) Boorhappe lahus. Lahustatakse 20 g boorhapet 1 liitris vees.

ix) Väävelhape, 0,02 N (normaallahus).

4. LABORIPROOVI EELTÖÖTLEMINE

Üldosas kirjeldatud eeltöötluse asemel kasutatakse järgmist eeltöötlust.

Õhukuiva laboriproovi ekstraheeritakse Soxhleti ekstraktoris lahusega, milles on 1 mahuosa tolueeni ja 3 mahuosa metanooli, neli tundi, vähemalt 5 tsüklit tunnis. Lahustil lastakse laboriproovist aurustuda, lahusti viimased jäljed eemaldatakse kuivatuskapis temperatuuril 105 ± 3 °C. Seejärel ekstraheeritakse laboriproovi veega (50 ml proovi grammi kohta), keetes seda püstjahuti all 30 minutit. Filtreeritakse, proov pannakse kolbi tagasi ja ekstraheerimist korratakse sama veekogusega. Filtreeritakse, ülemäärane vesi eemaldatakse proovist kas pressimise, vaakumfiltreerimise või tsentrifuugimisega, seejärel proov kuivatatakse õhukuivaks.

Märkus :

Tolueen ja metanool on mürgised reagendid, mida tuleb käsitseda kõiki ettevaatusabinõusid tarvitusele võttes.

5. KATSEMENETLUS

5.1. Üldjuhised

Järgitakse üldosas kirjeldatud proovivõtu, kuivatamise ja kaalumise menetlusi.

5.2. Menetluse üksikasjad

Analüüsitav proov asetatakse Kjeldahli kolbi. Vähemalt 1 grammile kolvis olevale proovile lisatakse järgmises järjekorras 2,5 g kaaliumsulfaati, 0,1–0,2 g seleendioksiidi ja 10 ml väävelhapet (suhteline tihedus 1,84). Kolbi soojendatakse esmalt ettevaatlikult, kuni kõik kiud on lagunenud, seejärel kuumutatakse lahust tugevamini, kuni see muutub selgeks ja peaaegu värvituks. Kuumutamist jätkatakse veel 15 minutit. Seejärel lastakse kolvil jahtuda, sisu lahjendatakse ettevaatlikult 10–20 ml veega, jahutatakse, kolvi sisu teisaldatakse 200 milliliitrilisse mõõtekolbi ja lisatakse vett 200 ml analüüsilahuse saamiseks. Ligikaudu 20 ml boorhappelahust kallatakse 100 milliliitrise mahutavusega koonilisse kolbi, mis asetatakse Kjeldahli destillatsiooniseadme jahutisse nii, et väljavoolutoru ots ulatub täpselt boorhappe lahuse pinna alla. Destillatsioonikolbi kallatakse täpselt 10 ml analüüsilahust, vähemalt 5 ml naatriumhüdroksiidilahust kallatakse lehtrisse, kolvi korki kergitatakse veidi ja naatriumhüdroksiidilahusel lastakse aeglaselt kolbi valguda. Kui analüüsilahus ja naatriumhüdroksiidilahus kipuvad moodustama kahte eri kihti, siis segatakse need kihid kergelt loksutades läbi. Destillatsioonikolbi kuumutatakse ettevaatlikult ja sinna juhitakse aurugeneraatorist tulev veeaur. Kogutakse ligikaudu 20 ml destillaati, kooniline kolb lastakse allapoole selliselt, et jahuti väljavoolutoru ots jääb umbes 20 mm vedeliku pinnast kõrgemale ning jätkatakse destilleerimist veel ühe minuti vältel. Väljavoolutoru ots loputatakse veega ja pesemisvedelik kogutakse koonilisse kolbi. Kooniline kolb eemaldatakse ja asendatakse teise koonilise kolviga, mis sisaldab ligikaudu 10 ml boorhappelahust, ning kogutakse ligikaudu 10 ml destillaati.

Mõlemad destillaadid tiitritakse eraldi väävelhappega (0,02 N) seguindikaatorit kasutades. Mõlemate destillaatide tiitrimise tulemused märgitakse üles. Kui teise destillaadi tiitrimise tulemus on üle 0,2 ml, korratakse katset ja destilleeritakse uuesti värsket destilleerimislahust kasutades.

Tehakse pimekatse, kasutades lagundamisel ja destilleerimisel üksnes reagente.

6. TULEMUSTE ARVUTAMINE JA ESITAMINE

6.1. Lämmastiku protsentuaalne sisaldus kuivas analüüsitavas proovis arvutatakse järgmiselt:

[pic]

kus:

A on lämmastiku protsentuaalne sisaldus puhtas ja kuivas analüüsitavas proovis,

V on tiitrimisel kasutatud väävelhappe normaallahuse kogumaht (ml),

b on pimekatsel kasutatud väävelhappe normaallahuse kogumaht (ml),

N on standardse väävelhappe normaalsus,

W on analüüsitava proovi kuivmass (g).

6.2. Kui džuudi lämmastikusisalduseks võetakse 0,22 % ja loomse kiu lämmastikusisalduseks 16,2 % ja mõlemad massiprotsendid esitatakse kiu kuivmassist, siis arvutatakse kiusegu koostis järgmise valemiga:

[pic]

kus:

PA % on loomse kiu massiprotsent puhtas ja kuivas analüüsitavas proovis.

7. TÄPSUS

Käesoleva meetodiga homogeensetest tekstiilkiusegudest saadud tulemuste usalduspiirid ei ületa 1, kui usaldusnivoo on 95 %.

MEETOD nr 13

POLÜPROPEENKIUD JA TEATAVAD MUUD KIUD

(Ksüleenimeetod)

1. RAKENDUSALA

Käesolevat meetodit kohaldatakse pärast mittekiuliste ainete eemaldamist kahekomponentsete segude suhtes, mille koostisse kuuluvad:

1. polüpropeenkiud (37)

ja

2. lambavill (1), teiste loomade vill ja loomakarvad (2 ja 3), siid (4), puuvill (5), atsetaat (19), vaskammoniaak (21), modaal (22), triatsetaat (24), viskoos (25), akrüül (26), polüamiid või nailon (30), polüester (35), klaaskiud (44), elastomultiester (46) ja melamiin (48).

2. PÕHIMÕTE

Polüpropeenkiud lahustatakse teadaoleva kuivmassiga kiusegust keeva ksüleeniga. Jääk kogutakse, pestakse, kuivatatakse ja kaalutakse; jäägi vajaduse korral korrigeeritud mass väljendatakse massiprotsendina segu kuivmassist. Polüpropeeni massiprotsent leitakse kaalutiste erinevuse kaudu.

3. SEADMED JA REAGENDID (lisaks üldosas esitatutele)

3.1. Seadmed

i) Lihvkorgiga kooniline kolb vähemalt 200 ml mahutavusega;

ii) püstjahuti (kõrge keemistemperatuuriga vedelike käsitlemiseks), mis sobib koonilise kolviga (i).

3.2. Reagent

Ksüleen, mis on destilleeritav temperatuuril 137–142 °C.

Märkus:

Ksüleen on kergsüttiv ja mürgine aine. Selle kasutamisel tuleb tarvitusele võtta asjakohased ettevaatusabinõud.

4. KATSEMENETLUS

Järgitakse üldosas kirjeldatud menetlust ja jätkatakse järgmiselt.

Analüüsitav proov asetatakse koonilisse kolbi (3.1 (i)) ja lisatakse 100 ml ksüleeni (3.2) analüüsitava proovi iga grammi kohta. Püstjahuti (3.1 (ii)) asetatakse kohale, kolvi sisu kuumutatakse keemiseni ja hoitakse keemistemperatuuril kolm minutit.

Kuum vedelik dekanteeritakse kohe läbi kaalutud filtertiigli (vt märkust 1). Seda protseduuri korratakse veel kaks korda, mõlemal korral kasutatakse 50 ml värsket lahust.

Kolbi jäänud kiudu pestakse esmalt 30 ml keeva ksüleeniga (kaks korda), siis kaks korda 75 ml petrooleetriga (üldosa I.3.2.1). Pärast teist pesemist petrooleetriga filtreeritakse kolvi sisu läbi tiigli, kolbi jäänud kiud uhutakse vähese petrooleetriga tiiglisse ja lastakse lahusel aurustuda. Tiigel ja jääk kuivatatakse, jahutatakse ja kaalutakse.

Märkused:

1. Ksüleeni dekanteerimiseks kasutatav filtertiigel peab olema eelnevalt soojendatud.

2. Pärast töötlemist keeva ksüleeniga tuleb jääki sisaldav kolb enne petrooleetri kasutamist jahutada.

3. Tule- ja mürgistusohu vähendamiseks võib kasutada samaseid tulemusi andvat kuumekstraktsiooniseadet[24].(1).

5. TULEMUSTE ARVUTAMINE JA ESITAMINE

Tulemused arvutatakse üldosas kirjeldatud viisil. d väärtus on 1,00, välja arvatud melamiini puhul, kus d väärtus on 1,01.

6. TÄPSUS

Käesoleva meetodiga homogeensetest tekstiilkiusegudest saadud tulemuste usalduspiirid ei ületa 1, kui usaldusnivoo on 95 %.

MEETOD nr 14

KLOORKIUD (VINÜÜLKLORIIDI HOMOPOLÜMEERID) JA TEATAVAD MUUD KIUD

(Kontsentreeritud väävelhappe meetod)

1. RAKENDUSALA

Käesolevat meetodit kohaldatakse pärast mittekiuliste ainete eemaldamist kahekomponentsete segude suhtes, mille koostisse kuuluvad:

1. (järelklooritud või järelkloorimata) vinüülkloriidi homopolümeeridel põhinevad kloorkiud (27), elastolefiin (47)

ja

2. puuvill (5), atsetaat (19), vaskammoniaak (21), modaal (22), triatsetaat (24), viskoos (25), teatavad akrüülid (26), teatavad modakrüülid (29), polüamiid või nailon (30), polüester (35), elastomultiester (46) ja melamiin (48).

Kõnealused modakrüülid lahustuvad kontsentreeritud väävelhappes (suhteline tihedus 20 °C juures: 1,84) ja neist tekib läbipaistev lahus.

Käesolevat meetodit võib kasutada meetodite nr 8 ja 9 asemel.

2. PÕHIMÕTE

Teadaoleva kuivmassiga kiusegust eraldatakse lahustamise teel muud kiud kui kloorkiud või elastolefiin (st punkti 1 alapunktis 2 nimetatud kiud), kasutades selleks kontsentreeritud väävelhapet (suhteline tihedus 20 °C juures: 1,84).

Kloorkiududest või elastolefiinist koosnev jääk kogutakse kokku, pestakse, kuivatatakse ja kaalutakse; jäägi vajaduse korral korrigeeritud mass väljendatakse massiprotsendina segu kuivmassist. Teise komponendi massiprotsent leitakse kaalutiste erinevuse kaudu.

3. SEADMED JA REAGENDID (lisaks üldosas esitatutele)

3.1. Seadmed

i) Lihvkorgiga kooniline kolb vähemalt 200 ml mahutavusega;

ii) lameda otsaga klaaspulk.

3.2. Reagendid

i) Kontsentreeritud väävelhape (suhteline tihedus 20 °C juures: 1,84).

ii) väävelhape vesilahus (ligikaudu 50massiprotsendiline).

Valmistamisel valatakse ettevaatlikult, pidevalt segades ja jahutades 400 ml väävelhapet (suhteline tihedus 20 °C juures: 1,84) 500 ml destilleeritud või deioniseeritud vette. Pärast toatemperatuurini jahutamist lahjendatakse lahus veega ühe liitrini.

iii) Ammoniaagi lahjendatud lahus:

60 ml kontsentreeritud ammoniaagi lahust (suhteline tihedus 20 °C juures: 0,880) lahjendatakse destilleeritud veega ühe liitrini.

4. KATSEMENETLUS

Järgitakse üldosas kirjeldatud menetlust ja jätkatakse järgmiselt.

Analüüsitav proov asetatakse kolbi (3.1 (i)) ja lisatakse 100 ml väävelhapet (3.2 (i)) proovi iga grammi kohta.

Kolvi sisu hoitakse 10 minutit toatemperatuuril ja seda segatakse aeg-ajalt klaaspulgaga. Kui analüüsitakse riiet või silmkoekangast, surutakse seda kergelt kolvi seina ja klaaspulga vahele, et eraldada väävelhappe poolt lahustatud materjal.

Vedelik dekanteeritakse läbi eelnevalt kaalutud filtertiigli. Kolbi lisatakse 100 ml värsket väävelhapet (3.2 (i)) ja korratakse sama menetlust. Kolvi sisu teisaldatakse filtertiiglisse, kolbi jäänud kiud teisaldatakse klaaspulga abil. Võimalikud seina külge kleepunud kiud uhutakse vajaduse korral välja vähese koguse väävelhappega (3.2 (i)). Filtertiigel vaakumfiltreeritakse. Filtraadi kogumiseks tühjendatakse või eemaldatakse vaakumkolb, tiiglis olevat jääki pestakse esmalt 50 %lise väävelhappelahusega (3.2 (ii)), siis üldosa punktis I.3.2.3 nimetatud destilleeritud või deioniseeritud veega, seejärel ammoniaagilahusega (3.2 (iii)) ja lõpuks põhjalikult destilleeritud või deioniseeritud veega, tiigel vaakumfiltreeritakse pärast igat vedeliku lisamist. (Vaakumfiltreerimist ei alustata pesemise ajal, vaid alles pärast seda, kui vedelik on oma raskuse toimel läbi filtri valgunud.) Tiigel ja jääk kuivatatakse, jahutatakse ja kaalutakse.

5. TULEMUSTE ARVUTAMINE JA ESITAMINE

Tulemused arvutatakse üldosas kirjeldatud viisil. d väärtus on 1,00, välja arvatud melamiini puhul, kus d väärtus on 1,01.

6. TÄPSUS

Käesoleva meetodiga homogeensetest tekstiilkiusegudest saadud tulemuste usalduspiirid ei ületa 1, kui usaldusnivoo on 95 %.

MEETOD nr 15

KLOORKIUD, TEATUD MODAKRÜÜLID, TEATUD ELASTAANID,

ATSETAADID, TRIATSETAADID JA TEATAVAD MUUD KIUD

(Tsükloheksanoonimeetod)

1. RAKENDUSALA

Käesolevat meetodit kohaldatakse pärast mittekiuliste ainete eemaldamist kahekomponentsete segude suhtes, mille koostisse kuuluvad:

1. atsetaat (19), triatsetaat (24), kloorkiud (27), teatavad modakrüülid (29), teatavad elastaanid (43)

ja

2. lambavill (1), teiste loomade vill ja loomakarvad (2 ja 3), siid (4), puuvill (5), vaskammoniaak (21), modaal (22), viskoos (25), akrüül (26), polüamiid ehk nailon (30), klaaskiud (44) ja melamiin (48).

Kui segu sisaldab modakrüüle või elastaane, tuleb teha eelkatse, et teha kindlaks, kas kiud lahustuvad reagendis täielikult.

Kloorkiude sisaldavate segude analüüsimiseks võib kasutada ka meetodit nr 9 või nr 14.

2. PÕHIMÕTE

Atsetaat- ja triatsetaatkiud, kloorkiud, teatavad modakrüülid ja teatavad elastaanid eraldatakse lahustamise teel teadaoleva kuivmassiga kiusegust keemispunktile lähedasel temperatuuril, kasutades selleks tsükloheksanooni. Jääk kogutakse, pestakse, kuivatatakse ja kaalutakse; jäägi vajaduse korral korrigeeritud mass väljendatakse massiprotsendina segu kuivmassist. Kloorkiu, modakrüüli, elastaani, atsetaadi ja triatsetaadi massiprotsent leitakse kaalutiste erinevuse kaudu.

3. SEADMED JA REAGENDID (lisaks üldosas esitatutele)

3.1. Seadmed

i) Kuumekstraktsiooni seade, mida saab kasutada 4. punktis esitatud katsemenetluses. (Vt joonist: (see on versioon seadmest, mida on kirjeldatud Melliand Textilberichte 56 (1975), lk 643-645.);

ii) filtertiigel analüüsitava proovi mahutamiseks;

iii) poorne plaat (poorsusaste 1);

iv) destillatsioonikolvile sobiv püstjahuti;

v) kuumutusseade.

3.2. Reagendid

i) Tsükloheksanoon (keemistemperatuuriga 156 ºC);

ii) etüülalkohol (50mahuprotsendiline).

NB:

tsükloheksanoon on süttiv ja mürgine aine. Selle kasutamisel tuleb tarvitusele võtta asjakohased ettevaatusabinõud.

4. KATSEMENETLUS

Järgitakse üldosas kirjeldatud menetlust ja jätkatakse järgmiselt.

Destillatsioonikolbi valatakse 100 ml tsükloheksanooni materjali grammi kohta ja paigaldatakse ekstraktsiooninõu, millesse on eelnevalt asetatud analüüsitavat proovi sisaldav filtertiigel ja kergelt painutatud poorne plaat. Paigaldatakse püstjahuti. Tsükloheksanooni kuumutatakse keemiseni ja ekstraheeritakse 60 minutit, vähemalt 12 tsüklit tunnis.

Pärast ekstraktsiooni ja jahutamist eemaldatakse ekstraktsiooninõu, võetakse välja filtertiigel ja eemaldatakse poorne plaat. Filtertiigli sisu pestakse kolm või neli korda ligikaudu 60 °C temperatuurini kuumutatud etanooli 50protsendilise vesilahusega ja seejärel 1 liitri veega temperatuuril 60 °C.

Vaakumfiltreerimist ei kasutata pesemise ajal ega pesemistoimingute vahel. Vedelik lastakse oma raskuse toimel läbi filtri valguda ja alles siis kasutatakse vaakumfiltreerimist.

Lõpuks tiigel koos jäägiga kuivatatakse, jahutatakse ja kaalutakse.

5. TULEMUSTE ARVUTAMINE JA ESITAMINE

Tulemused arvutatakse üldosas kirjeldatud viisil. d väärtus on 1,00, välja arvatud

siidi ja melamiini puhul, kus d väärtus on 1,01

ja akrüüli puhul, kus d väärtus on 0,98.

6. TÄPSUS

Käesoleva meetodiga homogeensetest tekstiilkiusegudest saadud tulemuste usalduspiirid ei ületa 1, kui usaldusnivoo on 95 %.

[pic]

MEETOD nr 16

MELAMIIN JA TEATAVAD MUUD KIUD

(Kuuma sipelghappemeetod)

1. RAKENDUSALA

Käesolevat meetodit kohaldatakse pärast mittekiuliste ainete eemaldamist kahekomponentsete segude suhtes, mille koostisse kuuluvad:

1. melamiin (47)

ja

2. puuvill (5) ja aramiid (31).

2. PÕHIMÕTE

Melamiin lahustatakse teada oleva kuivmassiga kiusegust, kasutades selleks kuuma sipelghapet (90 massiprotsendiline).

Jääk kogutakse, pestakse, kuivatatakse ja kaalutakse; jäägi vajaduse korral korrigeeritud mass väljendatakse massiprotsendina segu kuivmassist. Teise komponendi massiprotsent leitakse kaalutiste erinevuse kaudu.

Märkus : Soovitatud temperatuurist tuleb kinni pidada, sest melamiini lahustuvus sõltub suures osas temperatuurist.

3. SEADMED JA REAGENDID (lisaks üldosas esitatutele)

3.1. Seadmed

i) Lihvkorgiga kooniline kolb vähemalt 200 ml mahutavusega;

ii) veevann või muu seade raputamiseks ja kolvi temperatuuri säilitamiseks 90 ± 2 ºC juures.

3.2. Reagendid

i) Sipelghape (90massiprotsendiline, suhteline tihedus 20 °C juures: 1,204 g/ml). 890 ml 98–100massiprotsendilist sipelghapet (suhteline tihedus 20 °C juures: 1,220 g/ml) lahjendatakse veega 1 liitrini.

Kuum sipelghape on väga söövitav ja seda tuleb ettevaatlikult käsitseda.

ii) Ammoniaagi lahjendatud lahus: 80 ml kontsentreeritud ammoniaaki (suhteline tihedus 20 °C juures: 0,880) lahjendatakse veega 1 liitrini.

4. KATSEMENETLUS

Järgitakse üldosas kirjeldatud menetlust ja jätkatakse järgmiselt.

Analüüsitav proov asetatakse vähemalt 200 ml mahutavusega ja lihvkorgiga varustatud kolbi ning lisatakse 100 ml sipelghapet proovi iga grammi kohta. Kolb suletakse korgiga ja kolbi loksutatakse, et proov märguks. Kolb jäetakse tunniks ajaks rappuvasse veevanni, kus vee temperatuur on 90 ± 2 ºC. Seejärel lastakse kolvil jahtuda toatemperatuurini. Vedelik dekanteeritakse läbi eelnevalt kaalutud filtertiigli. Kolvis sisalduvale jäägile lisatakse 50 ml sipelghapet, loksutatakse käsitsi ning kolvi sisu filtreeritakse läbi filtertiigli. Kolbi jäänud kiud uhutakse vähese koguse sipelghappega tiiglisse. Tiiglist eemaldatakse vedelik vaakumfiltreerimise teel ning jääki pestakse tiiglis järjestikku sipelghappe, kuuma vee, lahjendatud ammoniaagi ja lõpuks külma veega, kusjuures tiigel vaakumfiltreeritakse iga kord pärast vedeliku lisamist. Vaakumfiltreerimist ei alustata enne kui loputusvedelik on oma raskuse toimel läbi filtri valgunud. Lõpuks tiigel vaakumfiltreeritakse, tiigel ja jääk kuivatatakse, jahutatakse ja kaalutakse.

5. TULEMUSTE ARVUTAMINE JA ESITAMINE

Tulemused arvutatakse üldosas kirjeldatud viisil. d väärtus puuvilla ja aramiidi puhul on 1,02.

6. TÄPSUS

Käesoleva meetodiga homogeensetest tekstiilkiusegudest saadud tulemuste usalduspiirid ei ületa 2, kui usaldusnivoo on 95 %.

3. PEATÜKK

Kolmekomponentsete tekstiilkiusegude kvantitatiivsed analüüsimeetodid

SISSEJUHATUS

Kvantitatiivsed keemilised analüüsimeetodid põhinevad üldiselt kiusegu üksikute komponentide valikulisel lahustamisel. Sellel meetodil on neli võimalikku varianti:

1. Kasutatakse kahte analüüsitavat proovi, üks komponent (a) lahustatakse esimesest proovist ja teine komponent (b) teisest proovist. Mõlema analüüsitava proovi lahustumatu jääk kaalutakse ja mõlema lahustuva komponendi protsentuaalne sisaldus arvutatakse asjakohase massikao põhjal. Kolmanda komponendi (c) protsentuaalne sisaldus arvutatakse esimese ja teise komponendi protsentuaalsete sisalduste lahutamisega sajast protsendist.

2. Kasutatakse kahte analüüsitavat proovi: üks komponent (a) lahustatakse esimesest proovist ja kaks komponenti (a ja b) teisest proovist. Esimese analüüsitava proovi lahustumatu jääk kaalutakse ja arvutatakse lahustuva komponendi (a) protsentuaalne sisaldus massikao põhjal. Teise analüüsitava proovi lahustumatu jääk kaalutakse; see vastab komponendile (c). Kolmanda komponendi (b) protsentuaalne sisaldus arvutatakse esimese ja teise komponendi protsentuaalsete sisalduste lahutamisega sajast protsendist.

3. Kasutatakse kahte analüüsitavat proovi, kaks komponenti (a ja b) lahustatakse esimesest proovist ja kaks komponenti (b ja c) teisest proovist. Lahustumatud jäägid vastavad komponentidele (c) ja (a). Kolmanda komponendi (b) protsentuaalne sisaldus arvutatakse esimese ja teise komponendi protsentuaalsete sisalduste lahutamisega sajast protsendist.

4. Kasutatakse ainult ühte analüüsitavat proovi, pärast ühe komponendi eemaldamist kaalutakse kahest muust kiust moodustunud jääk ja arvutatakse lahustuva komponendi protsentuaalne sisaldus massikao põhjal. Üks jäägi kahest kiust lahustatakse, lahustumatu komponent kaalutakse ja teise lahustuva komponendi protsentuaalne sisaldus arvutatakse massikao põhjal.

Kui on võimalik valida mitme variandi vahel, soovitatakse kasutada variante 1–3.

Keemilise analüüsi kasutamisel peab analüüsi eest vastutav ekspert valima meetodid, mille puhul kasutatavad lahustid lahustavad üksnes õiget kiudu või kiude, jättes muud kiud puutumata.

Näitena esitatakse peatüki 3 punktis VI tabel, mis sisaldab teatavaid kolmekomponentseid segusid ja kahekomponentsete segude analüüsimeetodeid, mida põhimõtteliselt võib kasutada nende kolmekomponentsete segude analüüsimiseks.

Vea minimeerimiseks keemilisel analüüsil soovitatakse võimaluse korral kasutada vähemalt kahte eespool nimetatud neljast variandist.

Kõik segus esinevad kiud tuleks enne analüüsimist identifitseerida. Mõnede meetodite puhul võib lahustuva komponendi lahustamiseks kasutatav reagent lahustada osaliselt ka kiusegu lahustumatut osa. Seetõttu on võimaluse korral valitud reagendid, mille toime lahustumatutesse kiududesse on nõrk või olematu. Kui on teada, et analüüsimise käigus tekib massikadu, tuleks tulemusi korrigeerida; selleks esitatakse parandustegurid. Need parandustegurid on kindlaks määratud eri laboratooriumides, käsitledes eeltöödeldud kiude kõnealuses analüüsimeetodis nimetatud reagendiga. Neid parandustegureid kohaldatakse üksnes tavaliste kiudude suhtes; kui kiud on enne töötlemist või töötlemise ajal kahjustunud, võib osutuda vajalikuks kasutada muid parandustegureid. Kui analüüsimisel tuleb kasutada neljandat varianti, mille puhul tekstiilkiude käsitletakse järjestikku kahe eri lahustiga, tuleb kohaldada parandustegureid, millega võetakse arvesse kahe käsitlemise jooksul tekkida võivaid massikadusid. Nii käsitsi kiudude eraldamisel kui ka keemilisel kiudude eraldamisel tuleb kahe erineva analüüsitava prooviga teha vähemalt kaks analüüsi.

I. Kolmekomponentsete tekstiilkiusegude kvantitatiivseid keemilisi analüüsimeetodeid käsitlev üldteave

Kõiki kolmekomponentsete tekstiilkiusegude kvantitatiivseid keemilisi analüüsimeetodeid käsitlev teave.

I.1. Reguleerimis- ja rakendusala

Kahekomponentsete tekstiilkiusegude analüüsimeetodite rakendusalas määratakse kindlaks need kiud, mille suhtes analüüsimeetodit kohaldatakse (Vt 2. peatükki kahekomponentsete tekstiilkiusegude teatavate kvantitatiivsete analüüsimeetodite kohta.)

I.2. Põhimõte

Pärast kiusegu komponentide identifitseerimist eemaldatakse kõigepealt asjakohase eeltöötlusega mittekiulised ained ja seejärel kohaldatakse ühte või mitut sissejuhatuses esitatud neljast valikulise lahustamise menetlustest. Kui see ei tekita tehnilisi raskusi, soovitatakse kiusegust lahustada suurema osatähtsusega kiud, seega jäävad järele väiksema osatähtsusega kiud.

I.3. Materjalid ja seadmed

I.3.1. Seadmed

I.3.1.1. Filtertiiglid ja nende mahutamiseks piisava suurusega kaaluklaasid või muud seadmed, millega saadakse samasugused tulemused.

I.3.1.2. Kolb vaakumfiltreerimiseks.

I.3.1.3. Eksikaator, mis sisaldab niiskuse toimel värvust muutvat silikageeli.

I.3.1.4. Ventileeritav kuivatuskapp analüüsitavate proovide kuivatamiseks temperatuuril 105 ± 3 ºC.

I.3.1.5. Analüütilised kaalud täpsusega 0,0002 g.

I.3.1.6. Soxhleti ekstraktor või muu seade, millega saadakse samaväärsed tulemused.

I.3.2. Reagendid

I.3.2.1. Redestilleeritud petrooleeter, mille keemistemperatuur on vahemikus on 40–60 °C.

I.3.2.2. Muud reagendid määratakse kindlaks iga meetodi asjakohases jaos.

Kõik kasutatavad reagendid peavad olema keemiliselt puhtad.

I.3.2.3. Destilleeritud või deioniseeritud vesi.

I.3.2.4. Atsetoon.

I.3.2.5. Ortofosforhape

I.3.2.6. Uurea.

I.3.2.7. Naatriumvesinikkarbonaat.

I.4. Konditsioneerimine ja analüüsi keskkond

Kuna määratakse kuivmasse, ei ole vaja analüüsitavat proovi konditsioneerida ega analüüsida konditsioneeritud õhus.

I.5. Laboriproov

Lähteproovist võetakse seda esindav laboriproov, mille suurus on piisav kõikide nõutavate, vähemalt 1 g massiga analüüsitavate proovide saamiseks.

I.6. Laboriproovi eeltöötlemine[25]

Kui kiusegus on ainet, mida ei võeta protsentuaalse koostise arvutamisel arvesse (vt käesoleva määruse artiklit 16), tuleb see esmalt eemaldada sobiva meetodiga, mis ei mõjuta ühtegi kiusegus olevat kiudu.

Selleks eemaldatakse petrooleetri ja veega ekstraheeruvad mittekiulised ained õhukuiva laboriproovi töötlemisel petrooleetriga Soxhleti ekstraktoris tunni aja kestel, sooritades vähemalt 6 tsüklit tunnis. Petrooleetril lastakse laboriproovist aurustuda, seejärel laboriproov ekstraheeritakse, selleks leotatakse analüüsitavat proovi tund aega toatemperatuuril olevas vees ja järgmine tund vees temperatuuril 65 ± 5 °C, aeg-ajalt segades. Vee ja analüüsitava proovi suhe on 100 : 1. Liigne vesi eemaldatakse väänamise, vaakumfiltreerimise või tsentrifuugimise teel ning laboriproov kuivatatakse õhukuivaks.

Elastolefiini või kiusegude puhul, mis sisaldavad elastolefiini koos teiste kiududega (vill, loomakarvad, siid, puuvill, lina, kanep, džuut, manillakanep, halfa, kookoskiud, genista, ramjee, sisal, vaskammoniaak, modaal, valkkiud, viskoos, akrüül, polüamiid või nailon, polüester, elastomultiester), on vaja eespool kirjeldatud menetlust veidi muuta ning asendada petrooleeter atsetooniga.

Kui mittekiulisi aineid petrooleetri ja veega ekstraheerida ei saa, tuleb nende ainete eemaldamiseks kasutada eespool kirjeldatud meetodi asemel muud sobivat meetodit, mis ei muuda oluliselt ühtegi kiusegus olevat kiudu. Teatavate pleegitamata looduslike taimsete kiudude puhul (nt džuut, kookoskiud) on siiski täheldatud, et tavaline eeltöötlemine petrooleetri ja veega ei eemalda kõiki looduslikke mittekiulisi aineid; sellest hoolimata proovi täiendavalt ei töödelda, kui proov ei sisalda petrooleetris ja vees lahustumatuid viimistlusaineid.

Kasutatud eeltöötlusmeetodeid tuleb üksikasjalikult kirjeldada katseprotokollis.

I.7. Katsemenetlus

I.7.1. Üldjuhised

I.7.1.1. Kuivatamine

Kuivatamine kestab vähemalt 4 tundi ja mitte üle 16 tunni kindlalt suletud uksega ventileeritavas kuivatuskapis temperatuuril 105 ± 3°C. Kui kuivatamine kestab alla 14 tunni, tuleb analüüsitavat proovi kaaluda, et kontrollida, kas see on saavutanud jääva massi. Mass käsitatakse jäävana, kui selle muutus pärast uut 60-minutilist kuivatamist ei ületa 0,05 %.

Kuivatamisel, jahutamisel ja kaalumisel välditakse tiiglite, kaaluklaaside, analüüsitavate proovide ja jääkide käsitsemist paljaste kätega.

Analüüsitav proov kuivatatakse kaaluklaasis, mille kaas on selle kõrval. Pärast kuivatamist suletakse kaaluklaas enne kuivatuskapist väljavõtmist kaanega ja asetatakse seejärel kiiresti eksikaatorisse.

Kaaluklaasi paigutatud filtertiigel ja kaaluklaasi eraldi asetsev kaas kuivatatakse kuivatuskapis. Pärast kuivatamist suletakse kaaluklaas kaanega ja asetatakse seejärel kiiresti eksikaatorisse.

Kui filtertiigli asemel kasutatakse muud vahendit, tuleb see kuivatada kuivatuskapis selliselt, et kiudude kuivmassi saab kindlaks määrata ilma kadudeta.

I.7.1.2. Jahutamine

Kõik jahutustoimingud sooritatakse eksikaatoris, mis on asetatud kaalude vahetusse lähedusse, jahutamine kestab kaaluklaaside täieliku jahtumiseni, kuid vähemalt kaks tundi.

I.7.1.3. Kaalumine

Pärast jahutamist kaalutakse kaaluklaas kahe minuti jooksul pärast selle väljavõtmist eksikaatorist. Kaalutakse täpsusega 0,0002 g.

I.7.2. Menetlus

Eeltöödeldud laboriproovist võetakse vähemalt 1 g massiga analüüsitav proov. Lõng või kangasmaterjal lõigatakse umbes 10 mm pikkusteks tükkideks. Analüüsitav proov (proovid) kuivatatakse kaaluklaasi(de)s, jahutatakse eksikaatoris ja kaalutakse. Analüüsitav proov (proovid) teisaldatakse kaaluklaasist kõnealuse ühenduse meetodi asjakohases jaos kindlaksmääratud klaasnõusse, tühi kaaluklaas kaalutakse kohe ja proovi kuivmass arvutatakse kaalutiste erinevuste kaudu; katse viiakse lõpule kohaldatava meetodi asjakohases jaos kindlaksmääratud viisil. Jääki uuritakse mikroskoobiga, et kontrollida, kas lahustuv kiud on menetlusega täielikult eemaldatud.

I.8. Tulemuste arvutamine ja esitamine

Iga komponendi mass esitatakse protsendina kiusegu kogumassist. Tulemused arvutatakse puhaste kuivade kiudude massi põhjal, kasutades a) kokkuleppelisi massilisasid ning b) eeltöötlemise ja analüüsi ajal mittekiuliste ainete kadu arvesse võtvaid parandustegureid.

I.8.1. Puhta ja kuiva lahustumatu komponendi massiprotsendi arvutamine eeltöötlemisel toimunud massikadusid arvesse võtmata:

I.8.1.1. VARIANT 1

Valemid, mida kohaldatakse juhul, kui üks segukomponent eemaldatakse ühest analüüsitavast proovist ja teine komponent teisest analüüsitavast proovist:

[pic]

[pic]

[pic]

P1% on puhta ja kuiva esimese komponendi massiprotsent (esimese analüüsitava proovi see komponent, mis lahustus esimese reagendiga);

P2% on puhta ja kuiva teise komponendi massiprotsent (teise analüüsitava proovi see komponent, mis lahustus teise reagendiga);

P3% on kolmanda puhta ja kuiva komponendi massiprotsent (mõlema analüüsitava proovi lahustumatu komponent);

m1 on esimese analüüsitava proovi kuivmass pärast eeltöötlemist;

m2 on teise analüüsitava proovi kuivmass pärast eeltöötlemist;

r1 on jäägi kuivmass pärast esimese komponendi lahustumist esimesest analüüsitavast proovist esimese reagendiga;

r2 on jäägi kuivmass pärast teise komponendi lahustumist teisest analüüsitavast proovist teise reagendiga;

d1 on esimesest analüüsitavast proovist esimese reagendiga mittelahustunud teise komponendi massikao parandustegur[26],

d2 on esimesest analüüsitavast proovist esimese reagendiga mittelahustunud kolmanda komponendi massikao parandustegur;

d3 on teisest analüüsitavast proovist teise reagendiga mittelahustunud esimese komponendi massikao parandustegur;

d4 on teisest analüüsitavast proovist teise reagendiga mittelahustunud kolmanda komponendi massikao parandustegur.

I.8.1.2. VARIANT 2

Valemid, mida kohaldatakse juhul, kui esimesest analüüsitavast proovist eemaldatakse komponent (a), jättes jäägiks kaks muud komponenti (b + c), ja teisest analüüsitavast proovist eemaldatakse kaks komponenti (a + b), jättes jäägiks kolmanda komponendi (c):

[pic]

[pic]

[pic]

P1% on puhta ja kuiva esimese komponendi massiprotsent (esimese analüüsitava proovi see komponent, mis lahustus esimese reagendiga);

P2% on puhta ja kuiva teise komponendi massiprotsent (teise analüüsitava proovi esimene komponent, mis lahustus teise reagendiga);

P3% on kolmanda puhta ja kuiva komponendi massiprotsent (mõlema analüüsitava proovi lahustumatu komponent);

m1on esimese analüüsitava proovi kuivmass pärast eeltöötlemist;

m2 on teise analüüsitava proovi kuivmass pärast eeltöötlemist;

r1 on jäägi kuivmass pärast esimese komponendi lahustumist esimesest analüüsitavast proovist esimese reagendiga;

r2 on jäägi kuivmass pärast esimese ja teise komponendi lahustumist teisest analüüsitavast proovist teise reagendiga;

d1 on esimesest analüüsitavast proovist esimese reagendiga mittelahustunud teise komponendi massikao parandustegur,

d2 on esimesest analüüsitavast proovist esimese reagendiga mittelahustunud kolmanda komponendi massikao parandustegur;

d4 on teisest analüüsitavast proovist teise reagendiga mittelahustunud kolmanda komponendi massikao parandustegur.

I.8.1.3. VARIANT 3

Valemid, mida kohaldatakse juhul, kui esimesest proovist eemaldatakse kaks komponenti (a + b), jättes jäägiks kolmanda komponendi (c), seejärel eemaldatakse teisest analüüsitavast proovist kaks komponenti (b + c), jättes jäägiks esimese komponendi (a):

[pic]

[pic]

[pic]

P1% on esimese puhta ja kuiva komponendi massiprotsent (komponent, mis lahustus reagendiga);

P2% on teise puhta ja kuiva komponendi massiprotsent (komponent, mis lahustus reagendiga);

P3% on kolmanda puhta ja kuiva komponendi massiprotsent (komponent, mis lahustus reagendiga teise analüüsitava proovi puhul);

m1on esimese analüüsitava proovi kuivmass pärast eeltöötlemist;

m2 on teise analüüsitava proovi kuivmass pärast eeltöötlemist;

r1 on jäägi kuivmass pärast esimese ja teise komponendi lahustumist esimesest analüüsitavast proovist esimese reagendiga;

r2 on jäägi kuivmass pärast teise ja kolmanda komponendi lahustumist teisest analüüsitavast proovist teise reagendiga;

d2 on esimesest analüüsitavast proovist esimese reagendiga mittelahustunud kolmanda komponendi massikao parandustegur;

d3 on teisest analüüsitavast proovist teise reagendiga mittelahustunud esimese komponendi massikao parandustegur;

I.8.1.4. VARIANT 4

Valemid, mida kohaldatakse juhul, kui ühest ja samast analüüsitavast proovist eemaldatakse järjestikku kaks kiusegukomponenti:

[pic]

[pic]

[pic]

P1% on esimese puhta ja kuiva komponendi massiprotsent (esimene lahustunud komponent);

P2% on teise puhta ja kuiva komponendi massiprotsent (teine lahustunud komponent);

P3% on kolmanda puhta ja kuiva komponendi massiprotsent (mittelahustunud komponent);

m on analüüsitava proovi kuivmass pärast eeltöötlemist;

r1 on jäägi kuivmass pärast esimese komponendi lahustamist esimese reagendiga;

r2 on jäägi kuivmass pärast esimese ja teise komponendi lahustamist esimese ja teise reagendiga;

d1 on teise komponendi massikao parandustegur esimese reagendi puhul;

d1 on kolmanda komponendi massikao parandustegur esimese reagendi puhul;

d3 on kolmanda komponendi massikao parandustegur esimese ja teise reagendi puhul.

1.8.2. Iga komponendi massiprotsendi arvutamine, mille puhul kasutatakse kokkuleppelisi massilisasid ja vajaduse korral parandustegureid, millega võetakse arvesse eeltöötluse ajal toimunud massikadu:

Kui valem on:

[pic][pic][pic] |

siis:

[pic]

[pic]

[pic]

P1A% on esimese puhta ja kuiva komponendi massiprotsent, mis hõlmab niiskusesisaldust ja eeltöötluse käigus ilmnenud massikadu;

P2A% on teise puhta ja kuiva komponendi massiprotsent, mis hõlmab niiskusesisaldust ja eeltöötluse käigus ilmnenud massikadu;

P3A% on kolmanda puhta ja kuiva komponendi massiprotsent, mis hõlmab niiskusesisaldust ja eeltöötluse käigus ilmnenud massikadu;

P1 on esimese puhta ja kuiva komponendi massiprotsent, mis saadi ühe punktis I.8.1. esitatud valemi abil;

P2 on teise puhta ja kuiva komponendi massiprotsent, mis saadi ühe punktis I.8.1. esitatud valemi abil;

P3 on kolmanda puhta ja kuiva komponendi massiprotsent, mis saadi ühe punktis I.8.1. esitatud valemi abil;

a1 on esimese komponendi kokkuleppeline massilisa;

a2 on teise komponendi kokkuleppeline massilisa;

a3 on kolmanda komponendi kokkuleppeline massilisa;

b1 on esimese komponendi eeltöötluse käigus ilmnenud massikao protsent;

b2 on teise komponendi eeltöötluse käigus ilmnenud massikao protsent;

b3 on kolmanda komponendi eeltöötluse käigus ilmnenud massikao protsent.

Kui eeltöötluseks on kasutatud erimenetlust, tuleks b1, b2 ja b3 väärtused võimaluse korral kindlaks määrata nii, et iga puhast kiukomponenti eeltöödeldakse analüüsis kasutatava menetlusega. Puhtad kiud on need, milles ei ole mittekiulisi aineid, välja arvatud sellised ained, mida need kiud tavaliselt sisaldavad (looduslikku päritolu või tootmisprotsessist tingitult) olekus (pleegitamata või pleegitatult), milles nad esinevad analüüsitavas proovis.

Kui analüüsitavas toote materjalis sisalduvad kiuliigid ei ole puhaste kiududena eraldi kättesaadavad, tuleb kasutada samalaadsete puhaste kiududega katsetamisel saadud b1, b2 ja b3 keskmisi väärtusi.

Kui rakendatakse tavapärast eeltöötlust (ekstraheerimine petrooleetri ja veega), võib parandustegureid b1, b2 ja b3 üldiselt mitte arvestada, välja arvatud pleegitamata puuvilla, pleegitamata lina ja pleegitamata kanepi puhul, mille massikao suuruseks eeltöötlemisel peetakse tavaliselt 4 %, ning samuti polüpropeeni puhul, mille massikao suuruseks loetakse 1 %.

Muude kiudude puhul ei võeta eeltöötlusel ilmnenud massikadu tavaliselt arvutamisel arvesse.

I.8.3. Märkus

Arvutamise näited on esitatud 3. peatüki V jaos.

II. Kolmekomponentsete kiudude käsitsi eraldamisel põhinev analüüsimeetod

II.1. Rakendusala

Käesolevat meetodit saab kohaldada kõikide tekstiilkiuliikide puhul tingimusel, et need ei moodusta homogeenset segu ning on käsitsi eraldatavad.

II.2. Põhimõte

Pärast tekstiilmaterjali koostisosade identifitseerimist eemaldatakse mittekiulised ained sobiva eeltöötlusega, seejärel eraldatakse kiud käsitsi, kuivatatakse ja kaalutakse iga kiu osatähtsuse arvutamiseks kiusegus.

II.3. Seadmed

II.3.1. Kaaluklaas või muu vahend, millega saadakse samased tulemused.

II.3.2. Eksikaator, mis sisaldab niiskuse toimel värvust muutvat silikageeli.

II.3.3. Ventileeritav kuivatuskapp analüüsitavate proovide kuivatamiseks temperatuuril 105 ± 3 ºC.

II.3.4. Analüütilised kaalud täpsusega 0,0002 g

II.3.5. Soxhleti ekstraktor või muu seade, millega saadakse samaväärsed tulemused.

II.3.6. Nõel.

II.3.7. Keerumõõtur või sarnane seade.

II.4. Reagendid

II.4.1. Redestilleeritud petrooleeter, mille keemistemperatuur on vahemikus 40–60°C.

II.4.2. Destilleeritud või deioniseeritud vesi.

II.5. Konditsioneerimine ja katse keskkond

Vt I.4.

II.6. Laboriproov

Vt I.5.

II.7. Laboriproovi eeltöötlemine

Vt I.6.

II.8. Menetlus

II.8.1. Lõnga analüüs

Eeltöödeldud laboriproovist võetakse analüüsitav proov massiga vähemalt 1 g. Väga peene lõnga puhul võib analüüsida mis tahes massiga lõnga pikkusega vähemalt 30 m.

Lõng lõigatakse sobiva pikkusega tükkideks ja kiuliigid eraldatakse nõela abil, vajaduse korral kasutatakse keerumõõturit. Selliselt eraldatud kiuliigid asetatakse eelnevalt kaalutud kaaluklaasidesse ja kuivatatakse temperatuuril 105 ± 3°C kuni jääva massi saavutamiseni, nagu on kirjeldatud punktides I.7.1 ja I.7.2.

II.8.2. Kangasmaterjali analüüs

Eeltöödeldud laboriproovist võetakse analüüsitav proov, mille mass on vähemalt 1 g ja mis ei tohi sisaldada ultusääri; hargnemise vältimiseks lõigatakse proovi servad täpselt koe- või lõimelõngadega paralleelseks või silmkoekanga puhul silmussammaste või -ridadega paralleelseks. Eri kiuliigid eraldatakse, kogutakse eelnevalt kaalutud kaaluklaasidesse ja käsitletakse punktis II.8.1 kirjeldatud viisil.

II.9. Tulemuste arvutamine ja esitamine

Iga kiu mass esitatakse massiprotsendina segus olevate kiudude kogumassist. Tulemused arvutatakse puhta kuivmassi järgi, kasutades a) kokkuleppelisi massilisasid ja b) eeltöötlemisel ilmnenud massikadusid arvesse võtvaid parandustegureid.

II.9.1. Puhta ja kuiva kiu massiprotsendi arvutamine eeltöötlemise käigus ilmnenud massikadu arvesse võtmata:

[pic]

[pic]

[pic]

P1% on esimese puhta ja kuiva komponendi massiprotsent;

P2% on teise puhta ja kuiva komponendi massiprotsent;

P3% on teise puhta ja kuiva komponendi massiprotsent;

m1 on puhta esimese komponendi kuivmass;

m2 on puhta teise komponendi kuivmass;

m3 on puhta kolmanda komponendi kuivmass.

II.9.2. Iga komponendi massiprotsentide arvutamise kokkuleppeliste massilisade ja vajaduse korral eeltöötlemise käigus toimunud massikadusid arvesse võtvate parandustegurite kasutamist selgitatakse : punktis I.8.2.

III. Käsitsi eraldamise ja keemilise eraldamise kombinatsioonil põhinev kolmekomponentsete kiusegude kvantitatiivne analüüsimeetod

Igal võimalikul juhul tuleb enne iga komponendi mis tahes keemilist töötlemist kasutada käsitsi eraldamise menetlust, võttes arvesse eraldatavate komponentide suhtelist osatähtsust.

IV.1. Meetodite täpsus

Iga kahekomponentsete segude analüüsimeetodi puhul esitatud täpsus on seotud reprodutseeritavusega (vt 2. peatükki kahekomponentsete tekstiilkiusegude teatavate kvantitatiivsete analüüsimeetodite kohta).

Reprodutseeritavus näitab meetodi usaldatavust ehk eri laboratooriumides või eri aegadel töötavate analüüsijate saadud katsetulemuste kokkulangevust konkreetsete tulemuste osas, kui samasuguse koostisega kiusegu analüüsitavate proovide puhul on kasutatud sama meetodit.

Reprodutseeritavust väljendatakse tulemuste usalduspiiridena, kui usaldusnivoo on 95%.

See tähendab, et kahes eri laboratooriumis tehtud analüüsiseeriate tulemuste erinevus ületaks usalduspiire üksnes viiel juhul sajast, kui meetodit on samaste segude analüüsimisel asjakohaselt ja õigesti kohaldatud.

Kolmekomponentsete segude analüüsimeetodite täpsuse määramiseks kohaldatakse kolmekomponentsete segude analüüsiks kasutatud kahekomponentsete segude analüüsimeetodites esitatud väärtusi.

Teades, et kolmekomponentsete segude kvantitatiivse keemilise analüüsi neli varianti näevad ette kahte lahustamist (esimese kolme variandi puhul kasutatakse kahte eri proovi ja neljanda variandi puhul ühte proovi), ning oletades, et E1 ja E2 väljendavad kahekomponentsete segude kahe asjakohase analüüsimeetodi täpsust, saadakse iga komponendi analüüsitulemuste täpsus järgmisest tabelist:

Kiu komponent | Variandid |

1 | 2 ja 3 | 4 |

a | E1 | E1 | E1 |

b | E2 | E1+E2 | E1+E2 |

c | E1+E2 | E2 | E1+E2 |

Neljanda variandi kasutamisel võib tegelik täpsusaste osutuda madalamaks, kui eespool esitatud arvutusmeetod eeldab, seda põhjustab esimese reagendi võimalik mõju b ja c komponentidest koosnevale jäägile, mida on raske hinnata.

IV.2. Katseprotokoll

IV.1. Esitatakse kiusegu komponentide valikuliseks lahustamiseks kasutatud variant (variandid), analüüsimisel kasutatud meetodid, reagendid ja parandustegurid.

IV.2. Esitatakse eeltöötluse konkreetsed üksikasjad (vt punkt I.6).

IV.3. Esitatakse üksiktulemused ja aritmeetilised keskmised täpsusega 0,1.

IV.4. Võimaluse korral esitatakse iga kiu kohta meetodi täpsus, mis arvutatakse IV jao punktis 1 esitatud tabeli järgi.

V. Näiteid teatavate kolmekomponentsete segude komponentide massiprotsentide arvutamisest, mille jaoks on kasutatud teatavaid punktis I.8.1 kirjeldatud variante

Vaadeldakse kiusegu, mis toormaterjali koostise kvalitatiivse analüüsi põhjal sisaldab järgmisi komponente: 1. kraasvill; 2. nailon (polüamiid); 3. pleegitamata puuvill.

VARIANT nr 1

Variandi nr 1 kohaldamisega, mille puhul kasutatakse kahte analüüsitavat proovi ning esimene komponent (a = vill) eemaldatakse lahustamise teel esimesest proovist ja teine komponent (b = polüamiid) teisest proovist, saadakse järgmised tulemused:

1. esimese analüüsitava proovi kuivmass pärast eeltöötlemist m1 = 1,6000g;

2. jäägi kuivmass pärast jäägi töötlemist leeliselise naatriumhüpokloriti lahusega (polüamiid + puuvill) r1 = 1,4166 g;

3. teise analüüsitava proovi kuivmass pärast eeltöötlemist m2 = 1,8000 g;

4. Jäägi kuivmass pärast töötlemist sipelghappega (vill + puuvill)r2 = 0,9000 g.

Töötlemine leeliselise naatriumhüpokloriti lahusega ei põhjusta polüamiidi massikadu, samal ajal on pleegitamata puuvilla massikadu 3 %, seega d1 = 1,0 ja d2 = 1,03.

Töötlemine sipelghappega ei põhjusta villa ega pleegitamata puuvilla massikadu, seega d3 ja d4 = 1,0.

Asendades keemilisel analüüsil saadud tulemused ja parandustegurid punktis I.8.1.1 esitatud valemis, saadakse järgmised tulemused:

P1% (vill) = [1,03/1,0 – 1,03×1,4166/1,6000 + 0,9000/1,8000 × (1 – 1,03 / 1,0)] ×100 = 10,30

P2% (polüamiid) = [1,0 / 1,0 – 1,0×0,9000 / 1,8000 + 1,4166 / 1,6000 × (1– 1,0 /1,0)] ×100 = 50,00

P3% (puuvill) = 100–(10,30 + 50,00) = 39,70

Puhaste kuivade kiudude massiprotsendid segus on järgmised:

Vill | 10,30 % |

Polüamiid | 50,00 % |

Puuvill | 39,70 % |

Neid protsendimäärasid tuleb korrigeerida vastavalt punktis I.8.2 esitatud valemitele, et võtta arvesse kokkuleppelisi massilisasid ja pärast eeltöötlemist ilmnenud massikadusid.

Vastavalt IX lisale on kokkuleppelised massilisad järgmised: kraasitud vill 17,0 %, polüamiid 6,25 %, puuvill 8,5% , ka pleegitamata puuvilla puhul ilmneb pärast eeltöötlemist petrooleetri ja veega 4 % massikadu.

Seega:

P1A% (vill) = 10,30×[1+(17,0+0,0)/100] / [10,30×(1+ (17,0+0,0)/100) + 50,00× (1+ (6,25+0,0)/100) + 39,70×(1+(8,5+4,0 /100)] × 100 = 10,97;

P2A% (polüamiid) = 50,0 × (1+ (6,25+0,0)/100) /109,8385 ×100 = 48,37;

P3A% (puuvill) = 100 - (10,97 + 48,37) = 40,66.

Lõng koosneb seega järgmistest toorkiududest:

Polüamiid | 48,4 % |

Puuvill | 40,6 % |

Vill | 11,0 % |

100,0 % |

VARIANT nr 4

Vaadeldakse kiusegu, mis kvalitatiivse analüüsi põhjal sisaldab järgmisi komponente: kraasitud vill, viskoos, pleegitamata puuvill.

Oletatakse, et variant 4 kasutamisel, kui kiusegu ühest analüüsitavast proovist eemaldatakse järjestikku kaks komponenti, saadakse järgmised tulemused:

1. analüüsitava proovi kuivmass pärast eeltöötlemist m1 = 1,6000 g;

2. jäägi kuivmass pärast töötlemist leeliselise naatriumhüpokloriti lahusega (viskoos + puuvill) r1 = 1,4166 g;

3. jäägi kuivmass pärast jäägi r1 teist töötlemist tsinkkloriidi / sipelghappega (puuvill)

r2 = 0,6630 g.

Töötlemine leeliselise naatriumhüpokloriti lahusega ei põhjusta viskoosi massikadu, samal ajal on pleegitamata puuvilla massikadu 3 %, seega d1 = 1,0 ja d2 = 1,03.

Tsinkkloriidi / sipelghappega töötlemise tulemusel suureneb puuvilla mass 4 %. Seega , d3 = 1,03×0,96 = 0,9888, ümardatuna 0,99 (d3 on kolmanda komponendi massikao või massi suurenemise parandustegur esimese ja teise reagendi puhul).

Asendades keemilisel analüüsil saadud tulemused ja parandustegurid punktis I.8.1.4 esitatud valemis, saadakse järgmised tulemused:

P2% (viskoos) = 1,0×1,4166 / 1,6000 ×100 – 1,0 / 1,03 ×40,98=48,75 %;

P3% (puuvill) = 0,99×0,6630 / 1,6000 × 100= 41,02 %;

P1% (vill) = 100 - (48,75 + 41,02) = 10,23 %.

Nagu variandi nr 1 puhul juba osutatud, tuleb neid protsendimäärasid korrigeerida punktis I.8.2 esitatud valemitega.

P1A% (vill) = 10,23 × [1 + (17,0+0,0 / 100)]/[10,23×(1+ (17,00+0,0)/100) +48,75×(1+(13+0,0 / 100) + 41,02×(1+(8,5+4,0)/ 100)] × 100 = 10,57%;

P2A%(viskoos) = 48,75× [1+(13+0,0) / 100] / 113,2041 ×100 = 48,65%;

P3A% (puuvill) = 100 - (10,57 + 48,65) = 40,78%.

Kiusegu koosneb seega järgmistest toorkiududest:

Viskoos | 48,6 % |

Puuvill | 40,8 % |

Vill | 10,6 % |

______ |

100,0 % |

VI. Tabel tüüpiliste kolmekomponentsete kiusegude kohta, mida võib analüüsida kahekomponentsete segude puhul kasutatavaid ühenduse tasandi analüüsimeetodeid kasutades (illustreerimiseks)

Segu nr | Komponentkiud | Variant | Kahekomponentsete segude puhul kasutatud meetodi ja reagendi number |

Komponent 1 | Komponent 2 | Komponent 3 |

1. | Vill või loomakarvad | Viskoos, vaskammoniaak või teatavad modaalkiu liigid | Puuvill | 1 ja/või 4 | 2. (leeliseline naatriumhüpokloriti lahus) ja 3. (tsinkklooriid / sipelghape) |

2. | Vill või loomakarvad | Polüamiid 6 või 6-6 | Puuvill, viskoos, vaskammoniaak või modaal | 1 ja/või 4 | 2. (leeliseline naatriumhüpokloriti lahus) ja 4. (80-massiprotsendiline sipelghape) |

3. | Vill, loomakarvad või siid | Teatavad kloorkiud | Puuvill, viskoos, vaskammoniaak või modaal | 1 ja/või 4 | 2. (leeliseline naatriumhüpokloriti lahus) ja 9. (55,5 / 44,5-mahuprotsendiline süsinikdisulfiid / atsetoon) |

4. | Vill või loomakarvad | Polüamiid 6 või 6-6 | Polüester, polüpropüleen, akrüül või klaaskiud | 1 ja/või 4 | 2. (leeliseline naatriumhüpokloriti lahus) ja 4. (80-massiprotsendiline sipelghape) |

5. | Vill, loomakarvad või siid | Teatavad kloorkiud | Polüester, akrüül, polüamiid või klaaskiud | 1 ja/või 4 | 2. (leeliseline naatriumhüpokloriti lahus) ja 9. (55,5 / 44,5-mahuprotsendiline süsinikdisulfiid / atsetoon) |

6. | Siid | Vill või loomakarvad | Polüester | 2 | 11. (75-massiprotsendiline väävelhape) ja 2. (leeliseline naatriumhüpokloriti lahus) |

7. | Polüamiid 6 või 6-6 | Akrüül | Puuvill, viskoos, vaskammoniaak või modaal | 1 ja/või 4 | 4. (80-massiprotsendiline sipelghape) ja 8. (dimetüülformamiid) |

8. | Teatavad kloorkiud | Polüamiid 6 või 6-6 | Puuvill, viskoos, vaskammoniaak või modaal | 1 ja/või 4 | 8. (dimetüülformamiid) ja 4. (80-massiprotsendiline sipelghape) või 9. (55,5 / 44,5-mahuprotsendiline süsinikdisulfiid / atsetoon) ja 4. (80-massiprotsendiline sipelghape) |

9. | Akrüül | Polüamiid 6 või 6-6 | Polüester | 1 ja/või 4 | 8. (dimetüülformamiid) ja 4. (80-massiprotsendiline sipelghape) |

10. | Atsetaat | Polüamiid 6 või 6-6 | Puuvill, viskoos, vaskammoniaak või modaal | 4 | 1. (atsetoon) ja 4. (80-massiprotsendiline sipelghape) |

11. | Teatavad kloorkiud | Akrüül | Polüamiid | 2 ja/või 4 | 9. (55,5 / 44,5-mahuprotsendiline süsinikdisulfiid / atsetoon) ja 8. (dimetüülformamiid) |

12. | Teatavad kloorkiud | Polüamiid 6 või 6-6 | Akrüül | 1 ja/või 4 | 9. (55,5 / 44,5-mahuprotsendiline süsinikdisulfiid / atsetoon) ja 4. (80-massiprotsendiline sipelghape) |

13. | Polüamiid 6 või 6-6 | Puuvill, viskoos, vaskammoniaak või modaal | Polüester | 4 | 4. (80-massiprotsendiline sipelghape) ja 7. (75-massiprotsendiline väävelhape) |

14. | Atsetaat | Puuvill, viskoos, vaskammoniaak või modaal | Polüester | 4 | 1. (atsetoon) ja 7. (75-massiprotsendiline väävelhape) |

15. | Akrüül | Puuvill, viskoos, vaskammoniaak või modaal | Polüester | 4 | 8. (dimetüülformamiid) ja 7. (75-massiprotsendiline väävelhape) |

16. | Atsetaat | Vill, loomakarvad või siid | Puuvill, viskoos, vaskammoniaak, modaal, polüamiid, polüester või akrüül | 4 | 1. (atsetoon) ja 2. (leeliseline naatriumhüpokloriti lahus) |

17. | Triatsetaat | Vill, loomakarvad või siid | Puuvill, viskoos, vaskammoniaak, modaal, polüamiid, polüester või akrüül | 4 | 6. (dimetüülformamiid) ja 2. (leeliseline naatriumhüpokloriti lahus) |

18. | Akrüül | Vill, loomakarvad või siid | Polüester | 1 ja/või 4 | 8. (dimetüülformamiid) ja 2. (leeliseline naatriumhüpokloriti lahus) |

19. | Akrüül | Siid | Vill või loomakarvad | 4 | 8. (dimetüülformamiid) ja 11. (75-massiprotsendiline väävelhape) |

20. | Akrüül | Vill või loomakarvad, siid | Puuvill, viskoos, vaskammoniaak või modaal | 1 ja/või 4 | 8. (dimetüülformamiid) ja 2. (leeliseline naatriumhüpokloriti lahus) |

21. | Vill, loomakarvad või siid | Puuvill, viskoos, vaskammoniaak või modaal | Polüester | 4 | 2. (leeliseline naatriumhüpokloriti lahus) ja 7. (75-massiprotsendiline väävelhape) |

22. | Viskoos, vaskammoniaak või teatavad modaalkiu liigid | Puuvill | Polüester | 2 ja/või 4 | 3. (tsinkkloriid / sipelghape) ja 7. (75-massiprotsendiline väävelhape) |

23. | Akrüül | Viskoos, vaskammoniaak või teatavad modaalkiu liigid | Puuvill | 4 | 8. (dimetüülformamiid) ja 3. (tsinkklooriid / sipelghape) |

24. | Teatavad kloorkiud | Viskoos, vaskammoniaak või teatavad modaalkiu liigid | Puuvill | 1 ja/või 4 | 9. (55,5 / 44,5-mahuprotsendiline süsinikdisulfiid / atsetoon) ja 3. (tsinkklooriid / sipelghape) või 8. (dimetüülformamiid) ja 3. (tsinkklooriid / sipelghape) |

25. | Atsetaat | Viskoos, vaskammoniaak või teatavad modaalkiu liigid | Puuvill | 4 | 1. (atsetoon) ja 3. (tsinkklooriid / sipelghape) |

26. | Triatsetaat | Viskoos, vaskammoniaak või teatavad modaalkiu liigid | Puuvill | 4 | 6. (diklorometaan) ja 3. (tsinkklooriid / sipelghape) |

27. | Atsetaat | Siid | Vill või loomakarvad | 4 | 1. (atsetoon) ja 11. (75-massiprotsendiline väävelhape) |

28. | Triatsetaat | Siid | Vill või loomakarvad | 4 | 6. (diklorometaan) ja 11. (75-massiprotsendiline väävelhape) |

29. | Atsetaat | Akrüül | Puuvill, viskoos, vaskammoniaak või modaal | 4 | 1. (atsetoon) ja 8. (dimetüülformamiid) |

30. | Triatsetaat | Akrüül | Puuvill, viskoos, vaskammoniaak või modaal | 4 | 6. (diklorometaan) ja 8. (dimetüülformamiid) |

31. | Triatsetaat | Polüamiid 6 või 6-6 | Puuvill, viskoos, vaskammoniaak või modaal | 4 | 6. (diklorometaan) ja 4. (80-massiprotsendiline sipelghape) |

32. | Triatsetaat | Puuvill, viskoos, vaskammoniaak või modaal | Polüester | 4 | 6. (diklorometaan) ja 7. (75-massiprotsendiline väävelhape) |

33. | Atsetaat | Polüamiid 6 või 6-6 | Polüester või akrüül | 4 | 1. (atsetoon) ja 4. (80-massiprotsendiline sipelghape) |

34. | Atsetaat | Akrüül | Polüester | 4 | 1. (atsetoon) ja 8. (dimetüülformamiid) |

35. | Teatavad kloorkiud | Puuvill, viskoos, vaskammoniaak või modaal | Polüester | 4 | 8. (dimetüülformamiid) ja 7. (75-massiprotsendiline väävelhape) või 9. (55,5 / 44,5-mahuprotsendiline süsinikdisulfiid / atsetoon) ja 7. (75-massiprotsendiline väävelhape) |

36 | Puuvill | Polüester | Elastolefiin | 2 ja/või 4 | 7. (75-massiprotsendiline väävelhape) ja 14. (kontsentreeritud väävelhape) |

[37 | Teatavad modakrüülid | Polüester | Melamiin | 2 ja/või 4 | 8. (dimetüülformamiid) ja 14. (kontsentreeritud väävelhape) |

_____________

IX LISA

TEKSTIILTOOTES SISALDUVATE KIUDUDE MASSI ARVUTAMISEL KASUTATAVAD KOKKULEPPELISED MASSILISAD

(Artikli 17 lõige 2)

Kiu nr | Kiud | Massilisa, % |

1—2 | Lambavill ja muude loomade karvad: |

kammitud kiud | 18,25 |

kraasitud kiud | 17,00(1) |

3 | Loomakarvad: |

kammitud kiud | 18,25 |

kraasitud kiud | 17,00(1) |

Hobusejõhv: |

kammitud kiud | 16,00 |

kraasitud kiud | 15,00 |

4 | Siid | 11,00 |

5 | Puuvill: |

tavalised kiud | 8,50 |

merseriseeritud kiud | 10,50 |

6 | Kapok | 10,90 |

7 | Lina | 12,00 |

8 | Kanep | 12,00 |

9 | Džuut | 17,00 |

10 | Manillakanep (abaka) | 14,00 |

11 | Halfa | 14,00 |

12 | Kookoskiud | 13,00 |

13 | Genista | 14,00 |

14 | Ramjee (pleegitatud kiud) | 8,50 |

15 | Sisal | 14,00 |

16 | Sunn | 12,00 |

17 | Henequen (heneken) | 14,00 |

18 | Maguey (kantal) | 14,00 |

19 | Atsetaat | 9,00 |

20 | Alginaat | 20,00 |

21 | Vaskammoniaak | 13,00 |

22 | Modaal | 13,00 |

23 | Valk | 17,00 |

24 | Triatsetaat | 7,00 |

25 | Viskoos | 13,00 |

26 | Akrüül | 2,00 |

27 | Kloorkiud | 2,00 |

28 | Fluorkiud | 0,00 |

29 | Modakrüül | 2,00 |

30 | Polüamiid või nailon: |

staapelkiud | 6,25 |

filamentkiud | 5,75 |

31 | Aramiid | 8,00 |

32 | Polüimiid | 3,50 |

33 | Lyocell | 13,00 |

34 | Polülaktiid | 1,50 |

35 | Polüester: |

staapelkiud | 1,50 |

filamentkiud | 1,50 |

36 | Polüeteen | 1,50 |

37 | Polüpropeen | 2,00 |

38 | Polükarbamiid | 2,00 |

39 | Polüuretaan: |

staapelkiud | 3,50 |

filamentkiud | 3,00 |

40 | Vinülaal | 5,00 |

41 | Trivinüül | 3,00 |

42 | Elastodieen | 1,00 |

43 | Elastaan | 1,50 |

44 | Klaaskiud: |

keskmise läbimõõduga üle 5 μm | 2,00 |

keskmise läbimõõduga alla 5 μm | 3,00 |

45 | Metallkiud | 2,00 |

Metalliseeritud kiud | 2,00 |

Asbest | 2,00 |

Paberlõng | 13,75 |

46 | Elastomultiester | 1,50 |

47 | Elastolefiin | 1,50 |

48 | Melamiin | 7,00 |

(1) Kokkuleppelist massilisa 17,00 % rakendatakse ka juhul, kui ei ole võimalik tuvastada, kas tekstiiltootes sisalduv lamba- ja/või muude loomade vill on kraasitud või kammitud. |

(1) Kokkuleppelist massilisa 17,00 % rakendatakse ka juhul, kui ei ole võimalik tuvastada, kas tekstiiltootes sisalduv lamba- ja/või muude loomade vill on kraasitud või kammitud. |

_____________

X LISA

VASTAVUSTABELID

Direktiiv 96/74/EÜ | Käesolev määrus |

Artikkel 1 | Artikli 4 lõige 1 |

Artikli 2 lõige 1 | Artikli 3 lõike 1 punkt a |

Artikli 2 lõike 2 sissejuhatav lause | Artikli 3 lõike 1 sissejuhatav lause |

Artikli 2 lõike 2 esimene taane | Artikli 3 lõike 1 punkti b alapunkt i |

Artikli 2 lõike 2 teine taane | Artikli 3 lõike 1 punkti b alapunkt ii |

Artikli 2 lõike 3 sissejuhatav lause | Artikli 2 lõike 1 sissejuhatav lause |

Artikli 2 lõike 3 esimene taane | Artikli 2 lõike 1 punkt a |

Artikli 2 lõike 3 teine taane | Artikli 2 lõike 1 punktid b ja c |

Artikli 2 lõike 3 kolmas taane | Artikli 2 lõike 1 punkt d |

Artikkel 3 | Artikkel 5 |

Artikkel 4 | Artikkel 7 |

Artikli 5 lõige 1 | Artikli 8 lõige 1 ja III lisa |

Artikli 5 lõige 2 | Artikli 8 lõige 2 |

Artikli 5 lõige 3 | Artikli 8 lõige 3 |

Artikli 6 lõige 1 | Artikli 9 lõige 1 |

Artikli 6 lõige 2 | Artikli 9 lõige 2 |

Artikli 6 lõige 3 | Artikli 9 lõige 3 |

Artikli 6 lõige 4 | Artikkel 18 |

Artikli 6 lõige 5 | Artikli 9 lõige 4 |

Artikkel 7 | Artikkel 10 |

Artikli 8 lõige 1 | Artikli 11 lõige 1 |

Artikli 8 lõike 2 punkt a | Artikli 12 lõige 1 |

Artikli 8 lõike 2 punkt b | Artikli 12 lõiked 2 ja 3 |

Artikli 8 lõike 2 punkt c | Artikli 12 lõige 4 |

Artikli 8 lõike 2 punkt d | - |

Artikli 9 lõige 1 | Artikli 13 lõige 1 |

Artikli 9 lõige 2 | Artikli 13 lõige 2 |

Artikli 9 lõige 3 | Artikkel 14 ja IV lisa |

Artikli 10 lõike 1 punkt a | Artikli 15 lõige 2 |

Artikli 10 lõike 1 punkt b | Artikli 15 lõige 3 |

Artikli 10 lõike 1 punkt c | Artikli 15 lõige 4 |

Artikli 10 lõige 2 | Artikli 15 lõike 1 teine lõik |

Artikkel 11 | Artikli 11 lõike 2 kolmas lõik |

Artikkel 12 | Artikkel 16 ja VII lisa |

Artikkel 13 | Artikli 17 lõige 2 |

Artikli 14 lõige 1 | - |

Artikli 14 lõige 2 | Artikli 4 lõige 2 |

Artikkel 15 | Artikli 2 lõige 2 |

Artikkel 16 | Artiklid 19 ja 20 |

Artikkel 17 | - |

Artikkel 18 | - |

Artikkel 19 | - |

I lisa, nr 1 kuni 46 | I lisa, nr 1 kuni 47 |

II lisa, nr 1 kuni 46 | IX lisa, nr 1 kuni 47 |

III lisa | V lisa |

III lisa punkt 36 | Artikli 3 lõike 1 punkt h |

IV lisa | VI lisa |

V lisa | - |

VI lisa | - |

_____________

Direktiiv 96/73/EÜ | Käesolev määrus |

Artikkel 1 | Artikkel 1 |

Artikkel 2 | VIII lisa 1. peatüki I jao punkt 2 |

Artikkel 3 | Artikli 17 lõike 2 esimene lõik |

Artikkel 4 | Artikli 17 lõige 3 |

Artikli 5 lõige 1 | Artikli 20 lõige 1 |

Artikli 5 lõige 2 | Artikkel 19 |

Artikkel 6 | Artikli 20 lõige 2 |

Artikkel 7 | - |

Artikkel 8 | - |

Artikkel 9 | - |

I lisa | VIII lisa 1. peatüki I jagu |

II lisa, 1. osa sissejuhatus | VIII lisa 1. peatüki II jagu |

II lisa 1. osa jaod I, II ja III | VIII lisa 2. peatüki jaod I, II ja III |

II lisa, 2. osa | VIII lisa 2. peatüki IV jagu |

_____________

Direktiiv 73/44/EMÜ | Käesolev määrus |

Artikkel 1 | Artikkel 1 |

Artikkel 2 | VIII lisa 1. peatüki I jagu |

Artikkel 3 | Artikli 17 lõike 2 esimene lõik |

Artikkel 4 | Artikli 17 lõige 3 |

Artikkel 5 | Artiklid 19 ja 20 |

Artikkel 6 | - |

Artikkel 7 | - |

I lisa | VIII lisa 3. peatüki sissejuhatav osa ja jaod I kuni IV |

II lisa | VIII lisa 3. peatüki V jagu |

III lisa | VIII lisa 3. peatüki VI jagu |

[1] Direktiiv 96/74/EÜ (muudetud kujul), direktiiv 96/73/EÜ (muudetud kujul) ja direktiiv 73/44/EMÜ.

[2] Komisjoni töödokument KOM(2006) 690 (lõplik).

[3] CIRFS/BISFA (International Bureau for the Standardisation of Man Made Fibres), Euratex, AEDT (European Association of National Organisations of Textile Retailers), ANEC (European Association for the Co-ordination of Consumer Representation in Standardisation), BEUC (European Consumers’ Organisation), CEN (European Committee for Standardisation), ametiühingud ja liikmesriikide esindajad.

[4] Uuring on kättesaadav veebisaidil: http://ec.europa.eu/enterprise/textile/index_en.htm

[5] http://ec.europa.eu/governance/impact/iab_en.htm

[6] ELT C […], […], lk […].

[7] ELT C […], […], lk […].

[8] EÜT L 83, 30.3.1973, lk 1.

[9] EÜT L 32, 3.2.1997, lk 1.

[10] EÜT L 32, 3.2.1997, lk 38.

[11] ELT L 35, 6.2.2004, lk 39.

[12] EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

[13] Selle punkti alla kuuluvate mõõtulõigatult müüdavate toodete ühismärgistusena käsitatakse märgistust rullil. Siia kuuluvad muu hulgas alpinismi ja veespordi harrastamisel kasutatavad köied.

[14] Mõnel juhul on vaja analüüsitavat proovi individuaalselt eeltöödelda.

[15] Õmmeldud või valmistoodete kohta vt 7. jagu.

[16] Vt punkti 1.

[17] Laborikraasi võib asendada kiusegajaga või kiudusid võib segada muul asjakohasel meetodil.

[18] Kui pakmed saab paigutada sobivale pooliraamile, keritakse korraga mitmelt pakmelt.

[19] Meetod 12 on erand. See põhineb teise komponendi olulise koostisaine sisalduse kindlaksmääramisel.

[20] Vt. peatükk 1.1.

[21] Enne analüüsimist kontrollitakse modakrüüli või kloorkiudude lahustuvust käesoleva meetodi puhul kasutatavas reagendis.

[22] Enne analüüsimist kontrollitakse polüvinüülkloriidkiudude lahustuvust käesoleva meetodi puhul kasutatavas reagendis.

[23] Metsiksiid, nt tussorsiid ei lahustu täielikult 75massiprotsendilises väävelhappes.

[24] Näiteks vt Melliand Textilberichte 56 (1975), lk 643–645 kirjeldatud seade.

[25] Vt. peatükk 1.1.

[26] Need väärtused on esitatud käesoleva lisa 2. peatükis, milles käsitletakse mitmesuguseid kahekomponentsete kiusegude analüüsimeetodeid.