[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON | Brüssel 8.1.2009 KOM(2009) 4 lõplik Soovitus: NÕUKOGU OTSUS, millega antakse Lätile vastastikust abi ning Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS, millega antakse Lätile ühenduse keskmise tähtajaga rahalist abi Soovitus: NÕUKOGU OTSUS, millega antakse Lätile vastastikust abi ning Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS, millega antakse Lätile ühenduse keskmise tähtajaga rahalist abi SELETUSKIRI 1. SISSEJUHATUS Läti majanduse areng on viimastel aastatel olnud tasakaalustamata, kuna majanduse kiiret kasvu on soodustanud lõdvad laenutingimused ja liiga ekspansiivne eelarvepoliitika, hoolimata sellest, et komisjon ja nõukogu on andnud vastupidist nõu eelkõige Läti varasemaid lähenemisprogramme käsitlevates arvamustes. Olukorda on oluliselt raskendanud ülemaailmne finantsturgude kriis ja üldine karmim suhtumine kiirelt areneva majandusega riikidesse, mis raskendab juurdepääsu laenudele ja muudab need kallimaks. Alates oktoobrist muutus olukord Läti kapitali- ja rahaturul pingeliseks, mis kajastas kasvavat muret asjaomase riigi majanduse ja rahanduse jätkusuutlikkuse pärast. Muretseti eelkõige selle pärast, kui elujõulised on pangandussektor ja Läti suurim kodumaisele kapitalile kuuluv pank (Parex), mis sõltus suurel määral välisrahastamisest ning läks lõpuks riigi omandisse ja kontrolli alla. Kokkuvõttes võib öelda, et Lätit on tabanud pangandussektori ja välisrahastamise ootamatu ja raske kriis. Seepärast otsisid Läti ametiasutused rahalist toetust ELilt ja Rahvusvaheliselt Valuutafondilt. Komisjon teatas 22. novembril koos eesistujariigiga, et EL on koos Rahvusvahelise Valuutafondiga valmis pakkuma kooskõlastatud rahastamispaketti, et toetada Läti maksebilansi jätkusuutlikkust. Samas rõhutati, et rahastamispaketti pakutakse üksnes siis, kui Läti ametiasutused kohustuvad rakendama ranget ja usaldusväärset majanduse kohandamise programmi. Pärast nõupidamist komisjoni ja Rahvusvahelise Valuutafondiga kiitis Läti parlament 12. detsembril heaks ametiasutuste ettepaneku majanduse stabiliseerimise ja majanduskasvu elavdamise programmi kohta (edaspidi „programm”). Programmi peamised eesmärgid on säilitada finantssüsteemi usaldusväärsus kõnealuses liikmesriigis ja rahvusvahelisel tasandil, pidurdada otseselt ja kaudselt hinnakonkurentsi ja inflatsiooni suundumuse halvenemist ja parandada vastavaid näitajaid avaliku sektori palgakulude kärpimise abil, mis on palju rangema eelarvepoliitika põhielement, ning tugevdada majanduse kasvupotentsiaali rea struktuurireformide abil. 2. HILJUTISED MAKROMAJANDUSLIKUD ARENGUSUUNAD Pärast pidevalt suurt peamiselt sisenõudlusel põhinevat majanduskasvu alates 1990. aastate lõpust olid 2005.–2007. aastal Läti SKP reaalkasvu näitajad kahekohalised. Majanduskasvu toetas peamiselt laenumahu suur kasv, mis soodustas eratarbimist ja investeerimist kinnisvarasse, kuid see peatus 2007. aasta lõpus, sest ülehinnatud kinnisvarahindu ei olnud enam võimalik säilitada. Nendel aastatel toimus majanduses struktuurne üleminek kaubeldavate kaupade sektorilt siseturukaupade sektorile, mis nõrgestas maksebilansi jätkusuutlikkust ja tekitas tugevat ülekuumenemise survet. SKP kasv aeglustus järsult 2008. aasta kolmes esimeses kvartalis ning prognoositakse selle suundumuse jätkumist, kusjuures selle põhjuseks on peamiselt eratarbimise ja erasektori investeeringute vähenemine. Eratarbimist on mõjutanud kõrge inflatsioonitase, kinnisvarahindade langus, laenuteeninduskulude suurenemine, vähenenud laenuvõimalused ning halvenevad ootused töö ja sissetuleku suhtes. Püsiinvesteeringud ehitussektorisse vähenevad koos kinnisvarasse ja seadmetesse investeerimise buumi lõpuga, arvestades nii kodu- kui ka välismaise nõudluse kesist väljavaadet. Ettevõtlussektoris valitseb tööjõukulu suurenemisest tingitud tugev hinnasurve ning rahastamine on jätkuvalt piiratud. ELi rahastatavad projektid ja avaliku sektori projektid üldiselt leevendavad teataval määral muude investeeringute järsku vähenemist. Samas prognoositakse, et SKP väheneb üsna pika ajavahemiku jooksul seoses väga väikese sisenõudlusega, mida puhasekspordi suurenemine ei aita piisavalt tasakaalustada. Pinged tööturul on alles hiljuti hakanud vähenema, kuid tööturu olukorda hakkab sisenõudluse vähenemine mõjutama olulisel määral. Töötuse määr on juba suurenenud 6,3 %-lt teises kvartalis 7,2 %-le 2008. aasta kolmandas kvartalis ning nominaalpalga senine väga kiire kasv on aeglustumas. Eeldatavasti on Läti tööturg üsna paindlik, mis peaks piirama toodangu- ja tööjõukulu, mis on seotud palkade ja tootlikkuse vastavusse viimisega. THHI inflatsioon tõusis 2008. aasta mais 17,7 %ni ja langes seejärel novembris 11,8 %ni. Baasinflatsioon[1] (11,0 % novembris) ja teenuste hinna inflatsioon aeglustuvad järk-järgult, kuna nõudluse surve väheneb. Väljavaated inflatsiooni märkimisväärseks aeglustumiseks on head, arvestades väljavaadet, et sisenõudlus on tunduvalt väiksem ja avaliku sektori palgad on madalamad (vt punkt 6), mis võimaldab erasektoris palgatõusu piirata, ning toorainehinnad maailmaturul langevad. Maksebilansi tasakaalustamatus on olnud suur koos väliskohustuste mittejätkusuutliku suundumusega, kuid 2008. aastal vähenes välislaenamine seoses vahendite väiksema sisenõudlusega märkimisväärselt. Maksebilanssi ja välisinvesteeringute positsiooni käsitletakse allpool punktis 5. 3. RIIGI RAHANDUS Riigi rahandusel on Lätis kanda suur vastutus, kuna praktiliselt fikseeritud vahetuskursimehhanismi[2] tõttu on monetaarpoliitika võimalused piiratud. Samas oli Läti eelarvepoliitika protsükliline 2005.–2007. aasta suure sisenõudluse ajal, hoolimata eelarvetulemuste paranemisest ja Läti varasemaid lähenemisprogramme käsitlevates nõukogu arvamustes korduvalt andnud nõuannetest. Ootamatut tulu kasutati tavaliselt aasta jooksul koostatud lisaeelarvete raames ja halbadeks aegadeks ei loodud reserve. Avaliku sektori palgatõus soodustas erasektori palgatõusu, kusjuures võrreldav palgatase oli avalikus sektoris kõrgem. Lätis töötab avalikus sektoris üle 30 % tööga hõivatutest ja kuna teenindussektori osakaal on suur (ligikaudu 75 % kogulisandväärtusest), mõjutab avaliku sektori palgakujundus erasektori palku oluliselt. 2008. aasta kümnel esimesel kuul vähenes käibemaksutulu (3 % vähem võrreldes eelmise aasta sama perioodiga) oluliselt, mida tingis eratarbimise järsk vähenemine. Peamistest maksukategooriatest saadava tulu näitajad olid alguses üsna head tänu kõrgele inflatsioonile, kuid selline soodne mõju hakkab vähenema. Läti rahandusministeeriumi hinnangul on 2008. aasta konsolideeritud riigieelarve (mis sisaldab keskvalitsuse ja sotsiaalkindlustusfondi eelarvet) puudujääk ligikaudu 2½–2¾ %[3] SKPst. Arvestades võimalust, et praeguses olukorras võib omavalitsuste eelarve olla väikse puudujäägiga (hoolimata piirmääradest, mis peaksid tagama, et alasektori eelarve on tasakaalus või ülejäägiga), tundub valitsemissektori eelarve puudujääk olevat ligikaudu 3 % SKPst. Parlamendis 14. novembril vastu võetud 2009. aasta eelarve kohaselt on keskvalitsuse konsolideeritud eelarve puudujääk 1½ % SKPst, kuid see põhineb ebatõenäolisel eeldusel, et SKP väheneb üksnes 1 %. Sellega oli ette nähtud otseste maksude oluline vähendamine ja kulutuste suurendamine. Juba siis oli selge, et toodang väheneb tunduvalt rohkem ja et tasakaalustusmeetmete puudumisel on oht, et puudujääk muutub väga suureks. Ametiasutused prognoosisid, et koos omavalitsuste eelarve väga väikese puudujäägiga on valitsemissektori eelarve puudujääk 1,8 % SKPst, kusjuures esmane puudujääk on 1,1 % SKPst. Arvestades 2008. aasta viimaste kuude maksulaekumise andmeid ja halvenevaid majanduslikke väljavaateid aastaks 2009, on valitsemissektori eelarveseisundi väljavaated tunduvalt halvemad kui komisjoni talituste sügisprognoosi kohane hinnanguline puudujääk 5,6 % SKPst. Seevastu valitsemissektori võla suhe (9,5 %) oli 2007. aasta lõpus üks madalamaid ELis. 4. FINANTSTURUD Läti finantssüsteemis domineerib peaaegu eranditult pangandussektor, mis on kümnel viimasel aastal väga kiiresti arenenud. Võib selgelt eristada kahte segmenti. Ühe segmendi moodustavad peamiselt otse emaettevõtete laenudega rahastatavad välisomanduses olevad pangad, mille turuosa on ligikaudu 70 %. Teise segmendi moodustavad kodumaised pangad, mida rahastatakse peamiselt välismaiste sündikaatlaenude ja mitteresidentide hoiuste abil. Mitteresidentide hoiused mängivad eriti olulist osa, need moodustasid 2008. aasta novembri alguses 43,5 % kõikidest muudest kui raha- ja finantsasutuste hoiustest. Seega sõltub Läti finantssüsteem peamiselt välisrahastamisest, mis hõlmab nii emaettevõtteid, mitteresidentide hoiuseid kui ka välismaiseid sündikaatlaene. Sellest tulenevate väga suurte ja kasvavate väliskohustuste vastaskirjeks on residentidele antavad laenud, mis on peamiselt välisvääringus (ligikaudu 90 % kõikidest laenudest). Kodumaiste laenude osa kasvas 10 %-lt SKPst 1997. aastal 90 %-le 2007. aastal. Seega tundub, et Läti pangandussüsteemi kaks peamist ohtu on likviidsus- ja krediidirisk. Likviidsusrisk on juba avaldunud pideva likviidsussurvena alates 2008. aasta oktoobrist. Prognoositavate tagasimakse raskuste tõttu on kaks välismaist sündikaati selgelt märku andnud, et nad võivad taotleda Parex pangale antud 0,8 miljardi euro suuruse laenu, mille tähtaeg on 2009. aasta veebruar ja juuni, ennetähtaegset tagasimaksmist. Sellele järgnes kõnealuse panga osaline riigistamine 2008. aasta 10. novembril. Samas ei olnud riigi antud laenugarantii piisav ning seetõttu riigistati Parex pank täielikult detsembri alguses ja hoiuste väljavõtmisele seati piirangud (50 000 eurot kuus eraisikute puhul). Nendest meetmetest hoolimata on Parex pangas ja sarnase ärimudeliga kodumaistes pankades hoitavad mitteresidentide hoiused väga oluliselt vähenenud, kusjuures üksnes väike osa sellistest hoiustest on suunatud ümber muudesse Läti pankadesse. Süsteemse likviidsussurve tõttu teatas Läti Pank 13. novembril, et vähendab nõutava reservi suhet 7 %-lt 5 %-le lühiajaliste kohustuste puhul ja 5 %-lt 3 %-le üle kaheaastase tähtajaga kohustuste puhul, mis aitas suurendada likviidsust (kõnealused otsused jõustusid kahes 1-protsendipunktilises etapis vastavalt 24. novembril ja 24. detsembril). Samas on reservid jätkuvalt vähenenud ning Läti Panga rahvusvaheline netoinvesteerimispositsioon halvenes 0,9 miljardi euro võrra alates 2008. aasta oktoobri algusest kuni aasata lõpuni. Residentide ja mitteresidentide hoiused välisomanduses olevates pankades suurenesid sama perioodi jooksul ning oluline on, et emaettevõtete likviidsustoetus tundub olevat kindel. Krediidirisk ei ole veel olulisel määral avaldunud, kuid prognoositakse sellise riski suurenemist lähikuudel. Kuigi tähtaja ületanud laenude arv on juba suurenenud, moodustavad halvad laenud praegu alla 1 % kõikidest laenudest, mis on seotud ka problemaatiliste laenude käimasoleva ümberstruktureerimisega. Samas kindlasti suureneb prognoositava pika majandusseisaku negatiivne mõju residentide sissetulekutele ja seega väheneb nende võime laene tagasi maksta. Maksevõime suhtarvud vähenevad ja võivad jõuda minimaalse sätestatud piirini ning sel juhul oleks vaja kapitalisüste. Pangandussektori praegune ja tulevane seisund sõltub nii objektiivsetest teguritest kui ka usaldusväärsuse ja usaldusega seotud ootustest. Praeguses olukorras on peamine tagada usaldusväärsus, et stabiliseerida hoiuste baasi ja vähendada likviidsussurvet. Arvestades riigi rahanduse piiratud võimalusi, on finantssektori usaldusväärsuse taastamine riigi sekkumise abil veenev üksnes siis, kui sellega kaasneb märkimisväärne rahvusvaheline rahaline toetus. 5. MAKSEBILANSS JA VAJADUS VÄLISRAHASTAMISE JÄRELE Läti majandusbuumi iseloomustas kuni 2007. aastani maksebilansi suur tasakaalustamatus ja välisvõla mittejätkusuutlik suundumus. Koguvälisvõlg ületas 135 % SKPst 2007. aasta lõpus (netovälisvõlg moodustas 52 % SKPst). Rahvusvaheline investeerimispositsioon halvenes 2007. aasta lõpus: netokohustused suurenesid 79 %ni SKPst ning hinnanguliselt suurenesid 2008. aasta teises kvartalis netokohustused 82 %ni SKPst. Aastal 2008 vähenes vahendite sisenõudlus ja välislaenamine on märkimisväärselt vähenenud. Läti Panga esialgsete hinnangute kohaselt vähenes jooksevkonto puudujääk ligikaudu 12½ %ni SKPst 2008. aasta kolmandas kvartalis (võrreldes rekordilise üle 27 %ga SKPst 2006. aasta neljandas kvartalis). Prognoositakse, et 2009. aastal on kaubavahetuse defitsiit ligikaudu 10 % SKPst (nagu 2008. aasta viimastel kuudel), kuid arvestades positiivset teenuste bilanssi ja paranevat tulukontot, on jooksevkonto defitsiit väiksem. Selleks et SKP kasvaks väheneva sisenõudluse asemel tänu ekspordi suurenemisele, on vaja viia palgad paremini vastavusse tootlikkusega ja soodustada struktuurireforme, mis tugevdavad majanduse pakkumise poolt. Kuigi jooksevkonto puudujäägi viimaste aastate mittejätkusuutliku taseme korrigeerimine on oluline tasakaalustatud maksebilansi taastamiseks, ei ole see iseenesest piisav jätkusuutliku maksebilansi saavutamiseks, arvestades riigi suurt võlakoormat, millest enamuse moodustavad lühiajalised võlad. Prognoositakse, et välisrahastamine on mõnda aega surve all, kuna väheneb välislaenude kättesaadavus, mitteresidentide ja ka residentide hoiused võivad väheneda ning siseinvesteeringute väljavaated halvenevad. Välisvaluutareservide (mis vähenesid ligikaudu 25 % alates 2008. aasta oktoobri algusest kuni detsembrini alguseni) täiendav vähenemine seaks ohtu Läti lati seotud vahetuskursi. Arvestades seda, oleks vaja rahalist välisabi, mida toetaks range poliitiline programm, et vähendada likviidsuspiiranguid lühikeses perspektiivis ja toetada samal ajal maksbilansi nõuetekohast kohandamist keskpikas perioodis. Eespool toodut arvestades on komisjon arvamusel, et Läti maksebilanss on tõsises ohus. Seega soovitab komisjon nõukogul vastu võtta vastastikuse abi andmise otsus. 6. LÄTI MAJANDUSE STABILISEERIMISE JA MAJANDUSKASVU ELAVDAMISE PROGRAMM: MAKROMAJANDUSLIKUD JA FINANTSSÜSTEEMIGA SEOTUD MEETMED Käimasolevad nõupidamised Läti ametiasutuste ja rahvusvahelise finantsabi kooskõlastatud paketi võimalike toetajate vahel kulmineerusid sellega, et ametiasutused võtsid vastu ambitsioonika poliitilise programmi (nagu juba eespool märgiti; programm esitati parlamendile ja see kiideti heaks 12. detsembril). Programm tugineb lati praegusele seotud vahetuskursile, mis jääb peamiseks poliitiliseks elemendiks. Programmi eesmärk on muuta finantssektor vähem haavatavaks, parandada eelarvetasakaalu ja tõhustada konkurentsivõimet, säilitades samal ajal kitsas vahemikus fikseeritud vahetuskurss. Programm hõlmab eelarve kohest ja jätkusuutlikku tugevdamist, terviklikku strateegiat pangaga seotud probleemide lahendamiseks, reguleerivate asutuste kriisiohjamise suutlikkuse suurendamist, terviklikke struktuurireforme ja muid olulisi meetmeid. See põhineb makromajanduslikul stsenaariumil, mille kohaselt SKP väheneb 2009. aastal 5 % ja 2010. aastal veel 3 % ning 2011. aastal suureneb 2 %. Eelarvestrateegias on eesmärgiks seatud, et valitsemissektori eelarve puudujääk ei ole suurem kui 3 % SKPst aastal 2011, mis tähendab, et kõnealusel aastal üritatakse täita Maastrichti eelarvetasakaalu kriteerium. ELi, Rahvusvahelise Valuutafondi ja muude asjaosalistega peetud finantsabi läbirääkimistel rõhutati suurt eelarvepuudujääki tulevikus ja kõnealuste läbirääkimiste tulemusel kiitis valitsus heaks 2009. aasta paranduseelarve projekti; parlament võttis selle vastu 12. detsembril kooskõlas majanduse stabiliseerimise hädaabiprogrammiga. Paranduseelarve põhineb läbivaadatud prognoosil, mille kohaselt SKP väheneb 2009. aastal 5 %, selles võetakse arvesse majanduse väljavaadete hiljutist halvenemist ning seatakse eesmärgiks valitsemissektori eelarve puudujääk alla 5 % SKPst,[4] mis osutab üksnes väikesele struktuurikohandusele võrreldes 2008. aasta hinnanguliste eelarvetulemustega (kuid palju suuremale struktuurikohandusele kui novembris vastu võetud eelarvega on ette nähtud). Lisaks võetakse 2009. aasta märtsi lõpus vastu 2009. aasta lisaeelarve terviklik seadus, mis on kooskõlas detsembris vastuvõetud eelarveprojektiga. Kulutuste poole pealt keskendutakse eelarve tugevdamisel avaliku sektori palkade suurele kärpimisele (keskmine hüvitis väheneb 15 % võrreldes 14. novembri 2008. aasta algse eelarvega, kuid see tasakaalustab üksnes osaliselt viimaste aastate suurt reaalkasvu) ja töötajate arvu täiendavale vähendamisele; lisaks on ette nähtud töötajatega mitteseotud jooksvate kulude suur kärpimine. Muud olulised kavandatud meetmed hõlmavad toetuste (v.a sotsiaaltoetuste), kaupade ja teenustega seotud kulutuste vähendamist ning omavalitsuste kulutuste piiramist. Seoses sellega säilitatakse ELi projektide riikliku kaasrahastamise kavandatud tase ning aidatakse majandusel keskenduda kaubeldavate kaupade sektorile. Tulu poole pealt on ette nähtud käibemaksu standardmäära suurendamine 3 protsendipunkti võrra 21 %ni, tunduvalt kitsama maksubaasi (peamiselt ravimite) suhtes kohaldatava vähendatud käibemaksumäära suurendamine 5 %-lt 10 %-le ja kütuseaktsiisi suurendamine (millega täidetakse ELi õigustikus sätestatu), mida osaliselt tasakaalustatakse üksikisiku tulumaksumäära vähendamisega 2 protsendipunkti võrra. Aastaks 2010 on ette nähtud eelarve täiendav tugevdamine ning keskpika perioodi eelarveraamistik põhineb eesmärgil, et 2011. aastal on valitsemissektori eelarve puudujääk kuni 3 % SKPst, mis on kooskõlas Maastrichti lähenemiskriteeriumiga. Eelarvet tugevdatakse veelgi kõnealusel aastal nii, et 2010. aastal kehtestatakse täiendavad eelarvepiirangud, viiakse sisse kapitali tulumaks (10 %) ning suurendatakse erandite kaotamise abil kinnisvara- ja omandimaksu, et laiendada maksubaasi. Lisaks võetakse meetmeid, et tugevdada uue eelarveraamistiku kehtestamise ja eelarvereformi hõlmava õigusakti vastuvõtmise abil eelarvemenetluse struktuuri ja rakendamist. Peale eespool kirjeldatud eelarvepaketi, mis on rahalise välisabi saamise eeltingimus, otsitakse Parex pangaga seotud probleemidele lahendust, mille kohaselt olemasolevatel aktsionäridel ei oleks panga kapitalis enam osalust. Pärast esimest auditit kontrollib valitsus juba rohkem kui 85 % panga omakapitalist. Juhtkond on asendatud. Uus juhtkond koostab kava pangaga seotud probleemide lahendamiseks kooskõlas põhimõttega, et riigi kantavat kahjumit minimeeritakse. Lähiajal soovitakse välispartneritelt saada selget kinnitust selle kohta, et Parex panga sündikaatrahastamist jätkatakse. Muude meetmete eesmärk on laiemalt tagada pangandussektori stabiilsus keskpikas kuni pikas perioodis. Esimese sammuna üritavad ametiasutused taastada usalduse pangandussüsteemi vastu. Pangandussüsteemis viiakse läbi sihtuuringud, et tagada kõikide pankade maksevõimelisus ja piisav kapitaliseeritus. Elujõulised pangad, kellel on vaja kapitali suurendada, peavad püüdma end ümberstruktureerida erasektori vahendite abil, kaasates välisinvestoreid, ühinedes või saades emapankadelt kapitalitoetust. Peaaegu kogu praegune välisvõlg hõlmab erasektorit. Selleks et viia võlamäär kooskõlla jätkusuutliku majanduskasvuga tulevikus, on lisaks usaldusnormatiivide, järelevalve ja rahapoliitikaga seotud meetmetele kava oluliseks elemendiks võla ümberstruktureerimine. Praeguste võlgade tagasimakse tähtpäeva ja vääringu ümberstruktureerimisega seotud õiguslikku alust tugevdatakse. Samuti seatakse prioriteediks maksejõuetuse menetluse hõlbustamine ja saneerimiskavade kiire rakendamine. Samuti sisaldab majanduspoliitiline programm Lissaboni strateegia raames toetatavaid selliseid struktuurireformi meetmeid nagu aktiivne tööturupoliitika ja elukestev õpe, erasektori suurem osalemine teadus- ja arendustegevuses ning innovatsioonis, eksporti edendavad meetmed ning ettevõtjate halduskoormuse vähendamine. 7. ELI TOETUS MAKSEBILANSI TOETAMISEKS RAHVUSVAHELSTE JÕPINGUTUSTE RAAMES Läti maksebilansi rasket olukorda silmas pidades ja tingimusel, et Läti ametiasutused võtavad kohustuse rakendada laiaulatuslikku majanduse kohandamise kava, soovitab komisjon pärast 12. jaanuari 2009. aasta nõupidamisi majandus- ja rahanduskomiteega nõukogul anda asutamislepingu artikliga 119 ettenähtud vastastikust abi. Peale selle soovitab komisjon pärast konsulteerimist majandus- ja rahanduskomiteega, et pärast seda, kui nõukogu on komisjoni soovitusel vastu võtnud eespool nimetatud otsuse vastastikuse abi andmise kohta Lätile, võtaks nõukogu vastu ka otsuse keskmise tähtajaga kuni 3,1 miljardi euro suuruse rahalise abi andmise kohta Lätile ELi liikmesriikide toetamise süsteemi alusel (mis on ette nähtud nõukogu 18. veebruari 2002. aasta otsusega (EÜ) nr 332/2002) eesmärgiga aidata Lätil parandada oma maksebilansi jätkusuutlikkust. Keskpika tähtajaga rahaline abi antaks ajal, mil Läti finantssüsteemi ohustab usalduse kaotus kodus ja välismaal ning mil eelarveseisund halveneb ja lähitulevikus on oodata märkimisväärset rahastamissurvet. Üldiselt on abi eesmärk hõlbustada vajalikku välis- ja sisemajanduslikku kohandamist. Kuni 2011. aasta esimese kvartalini vajatakse rahalisi vahendeid kokku hinnanguliselt 7,5 miljardit eurot. See summa hõlmab maksebilansi (jooksev- ja kapitalikonto) prognoositavat puudujääki, hoiuste väljavõtmist, saabuvate laenutähtaegade mittetäielikku pikendamist, maksebilansi vigu ja väljajätmisi ning rahvusvahelise reservi kogumist usaldusnormatiividele vastava tasemeni. Toetust antakse koos Rahvusvaheline Valuutafondi ja muude mitme- ja kahepoolsete toetuste raames. See makstakse välja kuue osamaksena ning väljamaksmine sõltub majanduspoliitiliste tingimuste täitmisest. Kavandatav otsus aeguks kolm aastat pärast jõustumist. Asjaolu et ELi laenu välja maksmine sõltub majanduspoliitiliste tingimuste täitmisest, sätestatakse Läti ametiasutustega sõlmitavas vastastikuse mõistmise memorandumis; selle tingimuse peamised elemendid on järgmised. Eelarve laiaulatuslik tugevdamine kuni aastani 2011. Võrreldes 14. novembri 2008. aasta algse eelarvega on 2009. aastaks kavandatud eelarve märkimisväärne tugevdamine: eesmärgiks on seatud, et eelarvepuudujääk ei ületaks 5 % SKPst, ning aastaks 2010 on ette nähtud eelarvet veelgi tugevdada. Eelarvet toetavad meetmed hõlmavad: eelkõige i) keskpika perioodi selge eelarveprogrammi vastuvõtmist, et vähendada valitsemissektori eelarve puudujääki alla asutamislepingus sätestatud kontrollväärtust 3 % SKTst aastaks 2011; ii) keskpika perioodi eelarve piirmäärade raames avaliku sektori keskmise nominaalhüvitise vähendamist ligikaudu 15 % aastal 2009; see peaks hõlmama ka omavalitsusi, valitsusasutusi ja riigi omandis olevaid ettevõtteid; iii) boonuste ja sarnaste maksete kaotamist; iv) avaliku sektori ja omavalitsuste töötajate arvu vähendamist vähemalt 5 %; v) toetuste (v.a sotsiaaltoetuste), kaupade ja teenustega seotud kulutuste olulist vähendamist; vi) ELi rahastatavate projektide rakendamist varem kavandatud tasemel. Majanduspoliitiliste tingimuste täitmisega seotud meetmed, et laiemalt tagada pangandussektori stabiilsus keskpikas kuni pikas perioodis. Esimese sammuna üritavad ametiasutused taastada usalduse pangandussüsteemi vastu. Pangandussüsteemis viiakse läbi sihtuuringud, et tagada kõikide pankade maksevõimelisus ja piisav kapitaliseeritus. Elujõulised pangad, kellel on vaja kapitali suurendada, peavad püüdma end ümberstruktureerida erasektori vahendite abil, kaasates välisinvestoreid, ühinedes või saades emapankadelt kapitalitoetust. Selle protsessi oluline etapp oli kolme suure välismaise emapanga grupi 18. detsembri 2008. aasta eraldi teadaanne selle kohta, et nad jäävad Lätisse ja toetavad oma sealset tegevust. Laenude ümberstruktureerimine erasektoris, et vähendada suurest laenukoormusest tingitud haavatavust (peaaegu kogu välisvõlg hõlmab erasektorit), ning lisaks võetakse usaldusnormatiivide, järelevalve ja rahapoliitikaga seotud meetmeid. Praeguste võlgade tagasimakse tähtpäeva ja vääringu ümberstruktureerimisega seotud õiguslikku alust tuleks tugevdada. Samuti tuleb prioriteediks seada maksejõuetuse menetluse hõlbustamine ja saneerimiskavade kiire rakendamine. See hõlmab maksejõuetust käsitlevate õigusaktide muutmist, et lihtsustada tehinguid elujõuliste ettevõtete ja nende laenuusaldajate vahel ning parandada eraisiku pankroti raamistikku. Struktuurimeetmed tulupoliitika, eelarvedistsipliini ja -menetluse ning eelarve haldamise valdkonnas. Eelarvet ja finantsjuhtimist käsitlevat õigusakti muudetakse, et tugevdada finantsvastutuse, läbipaistvuse ja vastutusega seotud sätteid ning jõustatakse keskpika perioodi eelarveraamistikku. Asutatakse erikomitee, kes jälgib palgatõusu piiramist ja teeb soovitusi, et tagada palkade selline arengusuund, mis aitab konkurentsivõimet taastada. Lissaboni strateegia raames toetatavad sellised struktuurireformi meetmed nagu aktiivne tööturupoliitika ja elukestev õpe, erasektori suurem osalemine teadus- ja arendustegevuses ning innovatsioonis, eksporti edendavad meetmed ning ettevõtjate halduskoormuse vähendamine. Vajaliku paindlikkuse tagamiseks praeguses turuolukorras tehakse ettepanek võimaldada laenu rahastava laenuoperatsiooni puhul kasutada intressimäära vahetustehinguid. Selleks et kaitsta ELi eelarvet, peab potentsiaalse vahetustehingu osapoolte krediidikvaliteet olema väga kõrge. Soovitus: NÕUKOGU OTSUS, millega antakse Lätile vastastikust abi EUROOPA LIIDU NÕUKOGU, võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 119, võttes arvesse soovitust, mille komisjon esitas pärast nõupidamist majandus- ja rahanduskomiteega, ning arvestades järgmist: (1) Väga suure välisrahastamise vajaduse kontekstis muutus olukord Läti kapitali- ja finantsturgudel hiljuti pingeliseks, mis kajastab turuhoiakute üldist halvenemist ja tekitab muret Läti majanduse olukorra pärast, arvestades riigi suurt maksebilansi puudujääki ja väga suurt välisvõlga, riigi rahanduse nõrgenemist ning suurt kulu- ja hinnainflatsiooni. Läti pangandussektoril on suured probleemid likviidsuse ja usaldusega. Välisvaluutareservid on vähenenud, kuna keskpank sekkus, et säilitada vääringu seotud vahetuskurss. (2) Nõukogu vaatab korrapäraselt läbi Lätis rakendatava majanduspoliitika eelkõige Läti lähenemisprogrammi ja riikliku reformikava ning ka lähenemisaruannete raames. (3) Hinnanguliselt on kuni 2011. aasta esimese kvartalini Lätis vaja välisrahastamist kokku 7,5 miljardi euro ulatuses. (4) Läti ametiasutused on taotlenud märkimisväärset rahalist abi ELilt ja muudelt rahvusvahelistelt finantsasutustelt ning riikidelt, et toetada maksebilansi jätkusuutlikkust. (5) Läti maksebilanssi ähvardab tõsine oht, mis õigustab ühenduse kiireloomulise vastastikuse abi andmist koos Rahvusvahelise Valuutafondi ja muude toetajatega. (6) Rahalise abi paketti pakutakse üksnes siis, kui Läti ametiasutused kohustuvad rakendama ambitsioonikat programmi, mis hõlmab nii eelarvet, finantssüsteemi kui ka struktuurireforme, et hõlbustada vajalikku välis- ja sisemajanduslikku kohandamist, stabiliseerida majandust ning taastada majanduspoliitika usaldusväärsus. Komisjon kontrollib koostöös majandus- ja rahanduskomiteega korrapäraselt ja hoolikalt, et abiga seotud majanduspoliitilisi tingimusi täidetakse täies ulatuses, ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE: Ainus artikkel Ühendus annab Lätile vastastikust abi. Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele. Brüssel, Nõukogu nimel eesistuja Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS, millega antakse Lätile ühenduse keskmise tähtajaga rahalist abi EUROOPA LIIDU NÕUKOGU, võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, võttes arvesse nõukogu 18. veebruari 2002. aasta määrust (EÜ) nr 332/2002,[5] millega liikmesriikide maksebilansi toetamiseks luuakse keskmise tähtajaga rahalise abi süsteem, eriti selle artikli 3 lõiget 2, võttes arvesse ettepanekut, mille komisjon esitas pärast nõupidamist majandus- ja rahanduskomiteega, ning arvestades järgmist: (1) Nõukogu […] otsusega on otsustatud anda Lätile vastastikust abi. (2) Väga suure välisrahastamise vajaduse kontekstis muutus olukord Läti kapitali- ja finantsturgudel hiljuti pingeliseks, mis kajastab turuhoiakute üldist halvenemist ja tekitab muret Läti majanduse olukorra pärast, arvestades riigi suurt maksebilansi puudujääki, riigi rahanduse nõrgenemist ning suurt kulu- ja hinnainflatsiooni. Läti pangandussektoril on suured probleemid likviidsuse ja usaldusega. Välisvaluutareservid on vähenenud, kuna keskpank sekkus, et säilitada vääringu seotud vahetuskurss. (3) Hinnanguliselt on kuni 2011. aasta esimese kvartalini Lätis vaja välisrahastamist kokku 7,5 miljardi euro ulatuses. (4) On asjakohane anda Lätile ühenduse abi kuni 3,1 miljardit eurot kooskõlas määrusega (EÜ) nr 332/2002, millega liikmesriikide maksebilansi toetamiseks luuakse keskmise tähtajaga rahalise abi süsteem. Ühenduse abi tuleks anda koos Rahvusvahelise Valuutafondi 1,5 miljardi SDR (l200 % Läti kvoodist, ligikaudu 1,7 miljardit eurot) suuruse valmisolekulaenuga, mis kiideti heaks 23. detsembril 2008. Põhjamaad (Rootsi, Taani, Soome ja Norra) eraldavad kokku 1,8 miljardit eurot, Maailmapank eraldab 0,4 miljardit eurot, Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank, Tšehhi Vabariik, Poola ja Eesti eraldavad kokku 0,5 miljardit eurot, mis tähendab, et kuni 2011. aasta esimese kvartalini on kogutoetus 7,5 miljardit eurot. (5) Ühenduse abi andmist peab korraldama komisjon. Läti ametiasutustega pärast majandus- ja rahanduskomiteega peetud läbirääkimisi kokkulepitud konkreetsed majanduspoliitilised tingimused tuleks sätestada vastastikuse mõistmise memorandumis. Need tingimused peaksid muu hulgas hõlmama meetmeid kohese likviidsussurve vähendamiseks, et taastada pangandussektori tugevdamise abil stabiilsus pikas perspektiivis, eelarvepuudujäägi vähendamist ning konkurentsivõimet parandavate siseriiklike meetmete võtmist. Meetmed peaksid hõlmama eelarve kohest ja jätkusuutlikku tugevdamist, terviklikku strateegiat pangaga seotud probleemide lahendamiseks, reguleerivate asutuste kriisiohjamise suutlikkuse suurendamist, terviklikke struktuurireforme ja muid olulisi meetmeid. Üksikasjalikud finantstingimused peaks komisjon sätestama laenulepingus. (6) Abi andmisel tuleks seada eesmärgiks kohese likviidsussurve vähendamine tingimusel, et taastatakse stabiilsus pikas perspektiivis, mis hõlmab pangandussektori tugevdamist, eelarvepuudujäägi vähendamist ja konkurentsivõimet parandavate siseriiklike meetmete võtmist, säilitades samal ajal kitsas vahemikus fikseeritud vahetuskurss selle praeguse keskkursiga, ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE: Artikkel 1 1. Ühendus annab Lätile keskmise tähtajaga laenu kuni 3,1 miljardit eurot maksimaalse keskmise tagasimaksetähtajaga 5 aastat. 2. Ühenduse finantsabi antakse kolme aasta jooksul alates esimesest päevast pärast käesoleva otsuse jõustumist. Artikkel 2 1. Komisjon korraldab abi andmist viisil, mis on kooskõlas Läti kohustustega ja nõukogu soovitustega. Kõnealused tingimused sätestatakse vastastikuse mõistmise memorandumis. Üksikasjalikud finantstingimused sätestab komisjon laenulepingus. 2. Komisjon kontrollib koostöös majandus- ja rahanduskomiteega korrapäraselt, et abiga seotud majanduspoliitilised tingimused oleksid täidetud. Komisjon teavitab majandus- ja rahanduskomiteed laenude võimalikust refinantseerimisest või finantstingimuste ümberkorraldamisest. 3. Läti peab olema valmis vastu võtma ja rakendama eelarvet tugevdavaid täiendavaid meetmeid, et stabiliseerida majandust, kui sellised meetmed on abiprogrammi ajal vajalikud. Läti ametiasutused peavad enne selliste täiendavate meetmete võtmist komisjoniga nõu. Artikkel 3 1. Komisjon teeb ühenduse finantsabi Lätile kättesaadavaks kuni kuue osamaksena, mille suurus sätestatakse vastastikuse mõistmise memorandumis. 2. Esimese osamakse tegemise tingimuseks on laenulepingu ja vastastikuse mõistmise memorandumi jõustumine. 3. Lubatud on intressimäära vahetustehingute kaalutletud sõlmimine kõrgeima krediidikvaliteedi astmega osapooltega, kui see on vajalik laenu rahastamiseks. 4. Komisjon teeb otsuse edasiste osamaksete tegemise kohta pärast majandus- ja rahanduskomitee arvamuse saamist. 5. Edasiste osamaksete tegemise tingimuseks on see, et Läti valitsus rakendab lähenemisprogrammiga hõlmatud uut majanduspoliitilist programmi (majanduse stabiliseerimise ja majanduskasvu elavdamise programm) rahuldavalt, eriti vastastikuse mõistmise memorandumis sätestatud majanduspoliitilisi tingimusi. Need tingimused hõlmavad muu hulgas järgmist. 1. Keskpika perioodi selge eelarveprogrammi vastuvõtmine, et vähendada valitsemissektori eelarve puudujääki kuni asutamislepingus sätestatud kontrollväärtuseni 3 % SKTst aastaks 2011. 2. 2009. aasta eelarve täitmine, nagu seda on muudetud 12. detsembril 2008. aastal vastu võetud lisaeelarvega (mida muudetakse üksikasjalikult 2009. aasta esimeses kvartalis), millega on eesmärgiks seatud, et valitsemissektori eelarve puudujääk ei ületa 5 % SKPst. 3. Avaliku sektori keskmise nominaalhüvitise vähendamine 2009. aastal vähemalt 15 % võrra võrreldes 14. novembri 2008. aasta algse eelarvega ja täiendav vähendamine 2 % võrra 2010.–2011. aastal. 4. Avaliku sektori ja omavalitsuste töötajate vähendamine vähemalt 5 % võrra aastal 2009. 5. Eelarveraamistiku kehtestamise ja eelarvereformi hõlmava õigusakti vastuvõtmise abil eelarvemenetluse struktuuri ja rakendamise parandamine. 6. Selge ja läbipaistva palgasüsteemi kehtestamine otseselt avalikus halduses töötavate isikute jaoks ning avaliku halduse asutuste jaoks ühtse inimressursside planeerimise ja juhtimise süsteemi loomine. 7. Mehhanismid, mis tagaksid pangandussektori laialdase stabiilsuse keskpikas kuni pikas perspektiivis, sh järelevalvet, usaldusnormatiive ja rahanduspoliitikat hõlmavad meetmed. Need peaks aitama saavutada laenukasvu jätkusuutliku taseme ja vähendama ebakindla välisrahastamise suurt osakaalu. Pangandussüsteemis viiakse läbi sihtuuringud, et tagada kõikide pankade maksevõimelisus ja piisav kapitaliseeritus. 8. Asjakohased meetmed erasektori võlgade ümberstruktureerimiseks. Praeguste võlgade tagasimakse tähtpäeva ja vääringu ümberstruktureerimisega seotud õiguslikku alust tugevdatakse. Samuti tuleks prioriteediks seada maksejõuetuse menetluse hõlbustamine ja saneerimiskavade kiire rakendamine. 9. Tagatakse, et Parex panga allesjäänud vähemusaktsionärid ei saaks kasu pangaga seotud probleemide lahendamisest ning võetakse meetmed finantsstabiilsuse suurendamiseks, mis tähendab Parex panga täielikku riigistamist. 10. Lissaboni strateegia raames toetatavad ja Läti riiklikus reformikavas sätestatud struktuurireformi meetmed, nagu aktiivne tööturupoliitika ja elukestev õpe, erasektori suurem osalemine teadus- ja arendustegevuses ning innovatsioonis, eksporti edendavad meetmed ning ettevõtjate halduskoormuse vähendamine. 11. ELi rahastatavate projektide rakendamine kavandatud tasemel, et suurendada kaubeldavate kaupade sektori osakaalu majanduskasvus. 12. Meetmed eesmärgiga parandada nende ettevõtete ja ettevõtjate juurdepääsu rahastamisele, kelle taotlus struktuurifondidest abi saamiseks on heaks kiidetud või kes kavatsevad struktuurifondidest abi taotleda. Käesolev otsus on adresseeritud Läti Vabariigile. See avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas . Brüssel, Nõukogu nimel eesistuja SELGITUS EELARVEMÕJU KOHTA (vrd sise-eeskirjade artikkel 16) POLIITIKAVALDKOND: JAOTIS 01 – MAJANDUS- JA RAHANDUSVALDKOND TEGEVUSVALDKOND: FINANTSTEHINGUD JA FINANTSINSTRUMENDID MEETME NIMETUS: ELi KESKMISE TÄHTAJAGA FINANTSABI LÄTILE 1. ETTEPANEKU NIMETUS: ASJAOMANE ELARVERUBRIIK JA JAOTIS 01 04 01 01 Euroopa Ühenduse tagatis maksebilansi toetuseks võetud ühenduse laenudele 2. ÕIGUSLIK ALUS: Nõukogu 18. veebruari 2002. aasta määruse nr 332/2002 artikkel 119. 3. EELARVEAASTA ÜLDANDMED (EURODES) Sellesse punkti kirjendatakse Euroopa Liidu poolt antud tagatis. See võimaldab komisjonil tagada võla (põhiosa, intresside ja muude kulude) tagasimaksmist juhul, kui võlgnik (Läti) jätab täitmata oma lepingulised kohustused. Eelarvetagatist kajastavat eelarvekirjet („p.m.”) rakendatakse ainult tagatise kasutamise korral. Eeldatakse, et tavaliselt eelarvetagatist ei kasutata. 3a – Jooksev aasta Ei kohaldata KULUKOHUSTUSTE ASSIGNEERINGUD | Esialgne assigneering eelarveaasta kohta | Ümberpaigutatud assigneeringud | Täiendav assigneering | Koguassigneering | Muu tööprogrammi jaoks reserveeritud assigneeringud | Saldo | Kavandatud meetme jaoks ettenähtud summa | 3b – Ülekandmine Ei kohaldata KULUKOHUSTUSTE ASSIGNEERINGUD | Ülekandmine | Muu tööprogrammi jaoks reserveeritud assigneeringud | Saldo | Kavandatud meetme jaoks ettenähtud summa | 3c – Järgnev eelarveaasta Ei kohaldata KULUKOHUSTUSTE ASSIGNEERINGUD | Esialgne assigneering eelarveaasta kohta | p.m. | Ümberpaigutatud assigneeringud | Täiendav assigneering | Koguassigneering | Muu tööprogrammi jaoks reserveeritud assigneeringud | Saldo | Kavandatud meetme jaoks ettenähtud summa | p.m. | 4. MEETME KIRJELDUS Kavandatav keskmise tähtajaga finantsabi Lätile hõlmab 3,1 miljardi euro suurust ühenduse laenu (rahastatakse rahvusvahelistelt kapitaliturgudelt kaasatud ühenduse laenudest). Abi antakse rahvusvahelise rahastamispaketi raames, mis hõlmab eelkõige IMFi laenu suurusega 1,5 miljardit SDRi (ligikaudu 1,7 miljardit eurot), mida toetab valmisolekulaenu leping. Põhjamaad eraldavad 1,8 miljardit eurot, Eesti, Tšehhi Vabariik, Poola ning Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank eraldavad kokku 0,5 miljardit eurot. Abi kajastab soovi aidata Lätit, kelle kapitali- ja finantsturud on surve all, kuna turuhoiakud kiirelt areneva majandusega riikide suhtes on üldiselt halvenenud. Lätile antava ühenduse keskmise tähtajaga finantsabi eesmärk on kohese likviidsussurve vähendamine, et taastada stabiilsus pikas perspektiivis, mis hõlmab pangandussektori tugevdamist, eelarvepuudujäägi vähendamist ja konkurentsivõimet parandavate siseriiklike meetmete võtmist, säilitades samal ajal kitsas vahemikus fikseeritud vahetuskurss. Seeläbi toetatav majanduspoliitiline programm hõlmab eelarve kohest ja jätkusuutlikku tugevdamist, terviklikku strateegiat pangaga seotud probleemide lahendamiseks, reguleerivate asutuste kriisiohjamise suutlikkuse suurendamist, terviklikke struktuurireforme ja muid olulisi meetmeid. Komisjoni poolt koostöös majandus- ja rahanduskomiteega hallatav abi võimaldab tagada, et EL on aktiivselt kaasatud Läti majanduspoliitika kujundamisesse ning et kõnealune poliitika on kooskõlas Läti kohustustega ELi kontekstis ja nõukogu soovitustega, eelkõige seoses riikliku reformikava ja lähenemisprogrammi rakendamisega. Lätile laenu andmise eesmärgil kapitaliturgudelt või finantsasutustelt võetud ühenduse laenud on kaetud ühenduse tagatisega. Laen võetakse kapitaliturgudelt või finantsinstitutsioonidelt. Lätile antavate laenude põhisumma on 3,1 miljardit eurot. Euroopa Liidu poolt antud tagatise struktuur võimaldab komisjonil tagada võla tagasimaksmise juhul, kui Läti ei suuda täita oma lepingulisi kohustusi. Oma kohustuste täitmiseks võib komisjon võla ajutise tagasimaksmise eesmärgil kasutada oma sularahavarusid. Sellisel juhul kohaldatakse nõukogu 22. mai 2000. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1150/2000 (millega rakendatakse ühenduste omavahendite süsteemi käsitlev otsus 2000/597/EÜ, Euratom; EÜT L 130, 31.5.2000, lk 1) artiklit 12. 5. KASUTATAV ARVUTUSMEETOD Ei kohaldata. 6. MAKSEGRAAFIK (EURODES) Ei kohaldata. Rubriik | Assigneeringud | Maksed | aasta n | aasta n+1 | aasta n+2 | aasta n+3 | Järgmised eelarve-aastad | aasta n | aasta n+1 | aasta n | aasta n+1 | Kokku | [1] Määratletud üldindeksina, v.a energia ja töötlemata toit. [2] Lätis on pikk traditsioon siduda omavääringu vahetuskurss: 1994. aastal seoti latt Rahvusvahelise Valuutafondi arvestusühikuga SDR ja alates 2005. aastast on latt seotud euroga. 2005. aasta mais ühines Läti vahetuskursimehhanismiga ERM II ja kehtestas ühepoolselt kursi kõikumise vahemikus +/-1 % keskpariteedi ümber. [3] Arvandmed on saadud siseriiklikku metoodika alusel ja ei hõlma kohalikke omavalitsusi. [4] Abiprogrammis on võetud arvesse, et 2009. aastal on Lätis ülemäärane eelarvepuudujääk. [5] EÜT L 53, 23.2.2002, lk 1.