29.5.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 141/45

—

märgib heameelega, et EL on rakendanud mitmeid meetmeid ja poliitilisi algatusi, et kohustada liikmesriike viima oma metsapoliitika vastavusse ELi eesmärkidega;

—

toonitab, et metsa- ja puidusektoril on märkimisväärne potentsiaal aidata kaasa ELi 2020. aastaks seatud eesmärkide saavutamisele, ja leiab, et täiendavalt tuleks analüüsida heitkogustega kauplemise tulude võimalikku kasutamist selle valdkonna algatuste toetamiseks;

—

rõhutab, et oluline on toetada multifunktsionaalset metsandust;

—

tervitab ELi algatusi metsade hävitamise ja metsade seisundi halvenemise piiramiseks; komitee juhib tähelepanu asjaolule, et teatud osa ELis kasutatavast biomassist moodustavad hagu ning lehed ja okkad. Need sisaldavad peaaegu 90 % kõigist mikroelementidest, mida taimed kasutavad assimilatsiooniprotsessi ja puumassi kasvatamise käigus. Selle tagajärg võib olla biotoobi hävinemine;

—

toetab täielikult kõiki stiimuleid kasutada puitu ja teisi metsasaaduseid, mis pärinevad säästvalt majandatud metsadest. See kehtib eelkõige energia ja toormaterjalide kohta. Komitee ärgitab eri otsustustasanditel kaaluma tähtpäeva kehtestamist sertifitseerimise kohustuslikuks muutmiseks kogu ELis;

—

soovitab toetada piirkondi, kes rakendavad kliimamuutuste leevendamiseks säästvat metsapoliitikat: ettevõtetele suunatud stiimulite pakkumine maksusoodustuste vormis, innovatsioonitoetused, eelislepingud metsandustoodangu müümiseks, tehniline ja tehnoloogiline abi ning keskkonnakaitsetoetused.

Raportöör

:

Adam Banaszak (PL/UEN-EA), Kujawy-Pomorze vojevoodkonna volikogu liige

1.

märgib, et metsad, mille biomassis neeldub ligikaudu pool maailma süsinikdioksiidist, aitavad võidelda kliimamuutuste vastu. See tähendab, et metsade hävitamine ja metsade seisundi halvenemine kujutatavad tõsist ohtu meie keskkonnale ja kliimale. Seega on eluliselt vajalik järgida säästvat metsapoliitikat;

2.

leiab, et looduslike ökosüsteemide tasakaal on habras ning taimede ja loomade mitmekesisus on meie tervise ja heaolu seisukohast otsustava tähtsusega. Põlised/looduslikud metsamaad on olulised elupaigad ning neid tuleb hallata metsa- ja piirkondlikke seadusi järgides. Seepärast peaks liikmesriikidel ja piirkondadel olema võimalus otsustada mitte lubada geneetiliselt muundatud puu- ja taimeliikide istutamist;

3.

on rahul sellega, et komisjon edendab metsade biomassi kasutamist energia tootmiseks ning hindab alalise metsakomitee toetust sellele tegevusele. See on viinud nimetatud allikast toodetud taastuvenergia osakaalu suurenemiseni, mis on praegu ikkagi veel liiga tagasihoidlik. Samal ajal juhib komitee tähelepanu asjaolule, et teatud osa ELis kasutatavast biomassist moodustavad hagu ning lehed ja okkad. Need sisaldavad peaaegu 90 % kõigist mikroelementidest, mida taimed kasutavad assimilatsiooniprotsessi ja puumassi kasvatamise käigus. Selle liiga suur osakaal võib viia biotoobi hävimiseni. Sellega tuleb arvestada ka metsa ülestöötamise meetodite valikul. Kriitilistes, juba toitainevaestes metsa kasvukohtades peaksid oksad ja ladvatükid jääma raiekohta või siis metsaalale;

4.

toonitab, et metsa- ja puidusektoril on märkimisväärne potentsiaal aidata kaasa ELi 2020. aastaks seatud eesmärkide saavutamisele, mida ei ole veel täielikult ärakasutatud, eelkõige tuleks oluliselt suurendada metsa biomassi osakaalu selle kasutamisel tooraine ja materjalina ning energia tootmiseks, sealhulgas kiiresti kasvavate puude istanduste abil. Komitee tõdeb, et puidu kasutamine toorainena ja energia tootmiseks aitab pidurdada kliimamuutusi, kuna puit aitab säilitada süsinikdioksiidi (puit kui süsinikdioksiidi neeldaja), säästab teiste ehitusmaterjalidega võrreldes tootmisenergiat, säästab talvel kütteenergiat ja suvel jahutusenergiat (puit isolatsioonimaterjalina) ning asendab fossiilenergiaallikaid soojuse ja elektri tootmisel (puit kui kütteaine, kasutatud puidu termiline taaskasutamine). Täiendavalt tuleks analüüsida heitkogustega kauplemise tulude võimalikku kasutamist nende ja teiste algatuste toetamiseks;

5.

peab vajalikuks metsanduse mõistlikku elavdamist puidutootmise tõhustamiseks, mis tooks samas kaasa puiduenergia hulga suurenemise;

6.

märgib, et ühise metsapoliitika puudumisel võib pidada sammuks õiges suunas seda, et Euroopa Komisjon võttis vastu metsanduse tegevuskava aastateks 2007–2011. Komitee soovib siiski, et viivitamata alustataks tööd Euroopa Komisjoni valdkonnaüleste metsandusmeetmete lisamiseks asjakohasesse õiguslikku ja struktuurilisse raamistikku, et võimaldada tegevuse kooskõlastamist selles valdkonnas pärast 2011. aastat. Lisaks järgnevateks aastateks tegevuskava visandamisele võiks luua Euroopa Liidu metsapoliitika koordineerimisasutuse;

7.

toetab teavitus- ja koolituskursuste pakkumist metsaomanikele selle kohta, milliseid võimalusi pakub metsandus, mis on kooskõlas säästva arengu põhimõtetega ja mille puhul võetakse seega arvesse nii bioloogilise mitmekesisuse kaitset kui ka kvaliteetsete puude tootmist ning energiatootmiseks kasutatavate kiiresti kasvavate puude aretamist Komitee soovitab anda metsaomanikele nende eesmärkide saavutamiseks igakülgset nii nõustamisalast kui ka majanduslikku abi;

8.

toetab teadusuuringuid ja algatusi, mille eesmärk on välja töötada puidu kasutamise ja tootmise tänapäevased tehnoloogiad, mis tekitaksid keskkonnale vähem kahju kui traditsioonilised meetodid (sh puude istutamine energiatootmise eesmärgil) ning mis võimaldaksid edendada säästvat arengut ja vähendada samas ka halduskulusid;

9.

komitee tervitab ja väärtustab olemasolevate vabatahtliku sertifitseerimise süsteemide saavutusi, toetab nende jätkumist ja soovitab neid ulatuslikult toetada teiste meetmetega, sh rahaliste vahenditega. Sertifitseerimine võiks hiljem muutuda ka vahendiks, mis aitab piirata kauplemist ebaseaduslikku päritolu puidu ja puidutoodetega. Komitee leiab, et see peaks olema osa ulatuslikumast jõupingutusest sertifitseerimiseks ülemaailmsel tasandil. Komitee soovitab, et kooskõlas selliste algatustega, nagu metsaõigusnormide täitmise järelevalve, metsahaldus ja puidukaubandus (FLEGT), muudetaks ebaseaduslikuks importida või omada puitu, mis on toodetud ebaseaduslikult väljaspool ELi. Komitee märgib siiski, et sertifitseerimise ning Natura 2000 võrgustikuga liitumise õiguslikud ja majanduslikud tingimused erinevad liikmesriigiti ja piirkonniti märkimisväärselt. Komitee viitab ka asjaolule, et puidutoodete sertifitseerimine ei toeta alati optimaalselt kaitsealade majandamise üldiste eesmärkide täitmist. Seepärast soovitab komitee soovitab neid erinevusi ning nõudeid kooskõlas subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttega arvesse võtta;

10.

rõhutab, et oluline on toetada multifunktsionaalset metsandust, mis lisaks oma peamisele ülesandele – puidutootmisele – hõlmab ka teisi metsanduslikult ja majanduslikult väga olulisi tegevusi, nagu näiteks turism, heaolu ja kaitsega seotud ning puhketegevused, jaht ning metsamarjade ja teiste metsasaaduste (vaik, puukoor, kork jne) kogumine. Selliste tootmisega mitteseotud tegevuste majanduslikku tähtsust on võimalik tõsta, suurendades samal ajal looduslike elupaikade bioloogilist mitmekesisust, mis aitab kaasa maapiirkondade arengule;

11.

juhib tähelepanu vajadusele kaasata ELi metsapoliitika otsustusprotsessi kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused;

12.

soovitab olulisel määral suurendada ELi tasandi toetust kiiresti kasvavate puuliikide keskkonnasäästlikel meetoditel istutamisele energiatootmise eesmärgil. Nii loodaks täiendav tööturg, mis aitab maapiirkondi uuesti elavdada ja võib olla tähtis tegur mikropiirkondade majanduslikus arengus;

13.

rõhutab eesmärkide 20/20/20 kontekstis, et kõik liikmesriigid peaksid ulatuslikult osalema biomassist energia tootmisel, et saavutada taastuvenergia sihtmäär kogu energiatootmises. Komitee rõhutab siiski, et puiduenergia arendamine peaks puudutama nii kütuse pakkuja rollis (metsade spetsiifiline haldamine vastavalt piirkonna omadustele) kui kütuse vajaja rollis (kohaliku puidukütuse turu elavdamine piirkonna riigiettevõtete ja eraettevõtjate kaudu) olevaid piirkondi;

14.

kutsub üles edendama senisest enam metsade biomassi kasutamist energiatootmiseks ja soovib, et seda kava toetaks alaline metsakomitee. Siiski soovitab komitee võtta meetmeid, et piirata kasutatavas biomassis hao ning lehtede ja okaste osakaalu;

15.

märgib, et puidupõhise bioenergia tootmise ja kasutamise vastu üles näidatav huvi sõltub nii liikmesriikide maksusüsteemide jms kaudu loodud majanduslikest tingimustest kui ka sellest, millised on puidupõhise kütuse kasutamise edendamiseks eraldatavad toetused ja nende toetuste rõhuasetus. Sellised toetused aitavad kiirendada maapiirkondade arengut ning tuua kaasa nende piirkondade loodusliku keskkonna säästva arengu. Komitee kutsub liikmesriike üles tagama, et nende maksupoliitika ei seaks biokütust võrreldes fossiilkütustega ebasoodsamasse olukorda;

16.

tervitab ELi algatusi metsade hävitamise ja metsade seisundi halvenemise piiramiseks, kuna see aitab võidelda nii kliimamuutuste kui ka süsinikdioksiidi sidumiseks vajalike piirkondade hävinemise vastu;

17.

võtab rahuloluga teadmiseks metsade säilitamiseks loodud seiresüsteemi tulemused, kuna metsade seisukord ja elujõulisus aitavad omalt poolt tagada kasvuhoonegaaside kõrge neeldumismäära ja kliima stabiilsuse;

18.

juhib tähelepanu üha paranevatele metsahaldusmeetoditele paljudes liikmesriikides, kus vastavalt sertifitseerimise ja Natura 2000 eeskirjadele kogutakse asjakohasel viisil surnud orgaanilist materjali bioenergia tootmiseks, aidates nii ennetada metsatulekahjusid. Seejuures võetakse täiel määral arvesse säästva majanduse põhimõtteid ning metsapiirkondade multifunktsionaalsust;

19.

märgib heameelega, et EL on rakendanud mitmeid meetmeid ja poliitilisi algatusi, et kohustada liikmesriike viima oma metsapoliitika vastavusse ELi eesmärkidega;

20.

soovitab eraldada maaelu arengu poliitika raames rohkem vahendeid olemasoleva metsa hooldamiseks ja parendamiseks, maa taasmetsastamiseks ja sellega seotud viljelemisprotsessideks, pidades seejuures silmas tõsiasja, et metsade pindala suurendamine tõstab süsinikdioksiidi neeldumist ning avaldab seega positiivset mõju kliima stabiilsusele. Seoses sellega jääb komitee oma nõudmise juurde, et kõnealune toetus oleks seotud tingimusega, et seetõttu ei väheneks bioloogiline mitmekesisus;

21.

võtab arvesse, et mõningates ELi riikides või piirkondades on metsatulekahjud peamine oht metsa ökosüsteemide (mille moodustavad puud ja võsa) säilimisele ning et lisaks ebasoodsatele ilmastikuoludele tekivad metsatulekahjud süttiva materjali üleliigse koondumise tulemusel, kuna metsade vähese tasuvuse tõttu ei ole suudetud neid alasid kasutada või on need alad maha jäetud. Selle tulemusel tekivad suuremad ja kontrollimatumad tulekahjud, muutes nende kustutamise ülesande äärmiselt raskeks. Oluline on edendada ennetavat metsandust ja pakkuda sellele toetust, kuna sellega muutuksid metsaalad tule leviku suhtes vastupidavamaks tänu süttiva taimse materjali vähendamiseks ja muutmiseks võetud meetmetele ning tuleohutusribade loomisele ja hooldamisele. Nendest meetmetest tulenevaid biomassi jäätmeid tuleks kasutada taastuvenergia tootmiseks, aidates sellega vähendada süsinikdioksiidi heiteid;

22.

leiab, et liikmesriike tuleb julgustada seirevõrgustikku edasi arendama. Seejuures toetub komitee seni metsadele tekitatud kahjude (mille põhjustajaks on tulekahjud, putukad, seened ja üleujutused ning mis kahjustavad metsade tervist ja elujõudu) jälgimisel saadud kogemustele;

23.

soovitab toetada selliseid liikmesriike ja piirkondi, kes rakendavad kliimamuutuste leevendamiseks säästvat metsapoliitikat. Eelistatud peaksid olema riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud algatused, mis on suunatud ettevõtetele stiimulite pakkumisele, nt maksusoodustused, innovatsioonitoetused, eelislepingud metsandustoodangu müümiseks, tehniline ja tehnoloogiline abi ning keskkonnakaitsetoetused;

24.

soovitab eriti ehitussektoris ulatuslikult toetada puidutooteid, sest need tagavad süsinikdioksiidi assimilatsiooniprotsessi käigus metsadesse neeldunud süsinikdioksiidi pikaajalise sidumise;

25.

kordab eelnevalt märgitud vajadust hästi kooskõlastatud valdkonnaülese poliitika järele kohalikul, piirkondlikul, riiklikul ja ELi ning rahvusvahelisel tasandil, milles võetaks täiel määral arvesse ülemaailmseid arenguid, et tagada metsaressursside tõeliselt säästev haldamine, ühendades kliimamuutuste leevendamise strateegiad asjakohaste kohandamismeetmetega. Seepärast kutsub komitee ELi üles võtma rahvusvahelisel tasandil juhtivam roll. Komitee toetab ELi liikmesriikide jõupingutusi UNFCCC ja Kyoto protokolli alusel võetud kliimamuutuse leevendamist käsitlevate kohustuste täitmisel ja kliimamuutuse mõjudega kohanemise edendamisel (2007–2011 tegevuskava 6. põhimeede). Komitee avaldab oma rahulolu, et Euroopa Komisjon tegi ettepaneku luua ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni raames ülemaailmne metsade süsinikumehhanism (Global Forest Carbon Mechanism – GFCM), mille aluseks oleks alaline rahastamiskord, ning teeb ettepaneku eraldada suur osa Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemis kirjeldatud saastekvootide oksjoni müügist saadavast rahast metsade raadamise ja metsade seisundi halvenemise vastu võitlemisele arengumaades;

26.

osutab metsapoliitika edasise toetamise vajadusele, kuna see on tihedalt seotud eesmärgiga tõsta energiatõhusust 2020. aastaks 20 % võrra ning vähendada süsinikdioksiidi heitkoguseid. Selles omakorda on suur osa Euroopat katvatel suurtel metsapiirkondadel (peaaegu 35 % maismaast). Energiatõhususe saavutamiseks tuleks toetada pigem biomassi termilist kasutust, mitte elektrienergia tootmist. Selleks tuleks termilise kasutamise eelistamist üldistes energiahinnangutes arvestada, kuna tegemist on biomassi kõige tõhusama kasutusega;

27.

juhib tähelepanu faktile, et vaja on tõhustada meetmeid biootiliste ja abiootiliste tegurite tekitatud (sh inimtegevuse põhjustatud) kahju kasvu peatamiseks, nagu on sätestatud metsanduse tegevuskavas aastateks 2007–2011;

28.

täheldab, et EL on rakendanud palju tõhusaid meetmeid, mida tuleks edasi arendada. Seejuures tuleks uute ideede otsimisse kaasata eksperdid paljudest, eelkõige edumeelde metsandusega riikidest ning samuti kohalike ja piirkondlike omavalitsuste esindajad piirkondadest, kus metsandussektor on eriti oluline;

29.

hindab Euroopa metsade kaitset käsitleva üleeuroopalise ministrite konverentsi märkimisväärset rolli metsandusalaste probleemide kindlakstegemisel ja neile tähelepanu juhtimisel kogu Euroopas, sh ELis ning soovitab teha selle organiga tihedamat koostööd;

30.

soovib, et alustataks tööd Euroopa Komisjoni valdkonnaüleste metsandusmeetmete lisamiseks asjakohasesse õiguslikku ja struktuurilisse raamistikku, et võimaldada tegevuse kooskõlastamist Euroopa metsapoliitika valdkonnas. See on määrava tähtsusega pärast 2007–2011. aasta tegevuskava lõppemist;

31.

soovitab, võttes arvesse metsaküsimuste valdkonnaülest iseloomu, alustada tööd ELi metsapoliitika eest vastutava asutuse loomisega, tagades sellele vajalikud rahalised vahendid;

32.

pooldab keskkonnakaitset käsitlevate haridus- ja teavituskampaaniate toetamist, ent märgib, et nende tulemused ei ole veel olnud piisavad, et tõsta kodanike teadlikkust säästva metsanduse eelistest. ELi lai avalikkus ei ole veel täielikult aru saanud, kuidas säästev metsandus võiks maapiirkondade arengule kasu tuua;

33.

soovitab suurendada toetusi haridus- ja teavitusprogrammidele. See puudutab eelkõige nii metsaomanike kui ka metsamajandajate teavitamist säästvast metsandusest ja metsade biomassi kasutamise potentsiaalsest panusest eesmärkide 20/20/20 saavutamisse;

34.

teadus ja metsandus mängivad kliimamuutustega kohanemise protsessis võtmerolli, muutes otseselt metsaaretusega seotud tavasid, aidates valida teatud piirkonda sobivad puuliigid ning taastades selliseid metsi, mis pakuvad kliimamuutuste kontekstis suuremat paindlikkust. Eelkõige on sellega võimalik märkimisväärselt mõjutada mägimetsade tõhusat kaitsefunktsiooni looduslike ohtude eest;

35.

toetab teadusuuringuid erinevate puuliikide energiapotentsiaali ning aretusmeetodi ja erinevate ilmastiku- ja geograafiliste tingimustega kohandumise võime ning geneetiliste paranduste kindlaksmääramiseks metsa biomassi kiireks suurendamiseks nii puidu- kui ka energiatootmise tarbeks, tänu millele on võimalik suurendada mõlemal otstarbel kasutatava puidu hulka. Samas tuleb siiski süstemaatiliselt uurida ja hinnata ka ökoloogilisi mõjusid;

36.

toetab täielikult kõiki stiimuleid kasutada puitu ja teisi metsasaaduseid, mis pärinevad säästvalt majandatud metsadest. See kehtib eelkõige energia ja toormaterjalide kohta. Samuti toetab komitee sertifitseerimist, et tagada metsapiirkondade asjakohane haldamine ning vältida teadmata päritolu puidu turule toomist, aga rõhutab samas rolli, mis kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel võiks haldamises olla;

37.

toetab meetmeid puidu ja puidutoodete ülemaailmseks sertifitseerimiseks, nagu FLEGT-algatus ebaseadusliku metsaraidega võitlemiseks – kui see toetub praegu kehtivatele sertifitseerimissüsteemidele (PEFC või FSC) – ning teisi algatusi, mille eesmärk on saavutada kokkulepe sellise tegevuse peatamiseks, sh meetmed sertifitseeritud ettevõtete toodete eelistamiseks. Need meetmed võivad olla tõhus vahend ebaseadusliku puidu ja puidutoodetega kaubitsemise piiramiseks;

38.

ärgitab eri otsustustasanditel kaaluma tähtpäeva kehtestamist sertifitseerimise kohustuslikuks muutmiseks kogu ELis;

39.

märgib, et suurem bioloogiline mitmekesisus suurendab metsade vastupidavust, tänu millele on selliste elupaikade potentsiaali võimalik palju enam kasutada. Sellest lähtuvalt tõstab komitee esile vajadust pidada prioriteetseks bioloogilist mitmekesisust suurendavaid edendavaid meetmeid, võttes arvesse metsade mitmekülgsust ja säästvat arengut. Sel eesmärgil soovitab komitee, et uute puude istutamine toimuks keskkonnasäästlikkuse põhimõtete kohaselt, kaitstes pinnast, taimestikku ja loomastikku;

40.

rõhutab, et metsad aitavad võidelda kliimamuutuste vastu, muu hulgas multifunktsionaalse haldamise kaudu, kuna nad seovad oma biomassis 77 % maailma süsinikdioksiidist ning neil on peamine roll üldises süsinikuringluses, reguleerides bioloogilisi tsükleid ning kaitstes maapinda ja vett. Seega on võimatu saavutada mis tahes keskkonnaalaseid eesmärke ilma metsadele erilist tähelepanu pööramata;

41.

kutsub liikmesriike ja Euroopa Liitu tervikuna üles kasutama 2011. aasta rahvusvahelist metsa-aastat ajendina hiigelhüppeks metsanduse ja puidusektoris.