5.8.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 212/37

1.

tunneb heameelt selle üle, et Lissaboni leping muudab põhiõiguste harta siduvaks, ning selle üle, et tunnustatakse kõikidele ELi kodanikele ja elanikele sätestatud õigusi, vabadusi ja põhimõtteid; rõhutab, et parlament võtab kohustuse tagada harta täielik järgimine;

2.

tunneb heameelt esindus- ja osalusdemokraatia tugevdamise üle, mis tuleneb muu hulgas niinimetatud kodanikualgatuse (ELi lepingu artikkel 11 Lissaboni lepingu versioonis) sissetoomisest, mis võimaldab vähemalt miljonil kodanikul mitmest liikmesriigist paluda komisjonil esitada õigusakti ettepaneku;

3.

tunneb heameelt asjaolu üle, et keskkonnakaitset peetakse tähtsaks kõikides ELi poliitikavaldkondades ning Lissaboni lepingu versioonis Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 191 viidatakse selgesõnaliselt võitlusele kliimamuutuste vastu rahvusvahelisel tasandil; rõhutab, et parlament peaks jätkuvalt avaldama Euroopa Liidule survet, et liit võtaks juhtrolli kõikides poliitikavaldkondades, mis on seotud võitlusega kliimamuutuste ja globaalse soojenemise vastu;

4.

tunneb heameelt asjaolu üle, et ELi toimimise leping ühendab vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala loomise põhiõiguste ning Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide õiguskorra kaitsega (ELi toimimise lepingu artikkel 67);

5.

võtab eriti teadmiseks eesmärgi luua kõrge konkurentsivõimega sotsiaalne turumajandus, mille eesmärk on saavutada täielik tööhõive ja sotsiaalne progress, samuti kõrgetasemeline keskkonnakaitse ja keskkonna kvaliteedi parandamine (ELi lepingu artikli 3 lõige 3), millega ühendatakse seega siseturu väljakujundamise eesmärk muude eesmärkidega;

6.

võtab rahuloluga teadmiseks, et naiste ja meeste võrdõiguslikkus lisati liidu väärtuste (ELi lepingu artikkel 2) ja eesmärkide (ELi lepingu artikli 3 lõige 3) hulka;

7.

tunneb heameelt asjaolu üle, et vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 208 lõikele 1 täiendavad ja tugevdavad liidu ja liikmesriikide arengukoostöö poliitikad teineteist, samas kui Euroopa Ühenduse asutamislepingu praegu kehtiva artikli 177 lõike 1 kohaselt „[ü]henduse poliitika arengukoostöö alal […] täiendab liikmesriikide poliitikat”; rõhutab parlamendi suurenenud vastutust, arvestades et liidul on tulevikus poliitika kujundamisel suurem algataja roll, mis peaks tooma kaasa abiandjate tegevuse parema koordineerimise ja tööjaotuse ning tõhustama abiandmist vaesuse vähendamiseks ja pikemas perspektiivis selle kaotamiseks aastatuhande arengueesmärkide raames;

8.

on arvamusel, et territoriaalse ühtekuuluvuse lisamine liidu eesmärkide hulka (ELi lepingu artikkel 3) täiendab majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse eesmärke ning et õiguslike aluste sissetoomine nendes valdkondades suurendab parlamendi pädevust liidu peamiste poliitikavaldkondade territoriaalse mõju hindamisel; märgib rahulolevalt, et äärepoolseimate piirkondade eristaatust kinnitatakse ELi toimimise lepingu artiklites 349 ja 355;

9.

tunneb heameelt horisontaalsete sätete sissetoomise üle, mis käsitlevad kõrget tööhõive taset, sotsiaalset kaitset, sotsiaalse tõrjutuse vastast võitlust, hariduse, koolituse ja inimeste tervise kaitse kõrget taset, võitlust diskrimineerimisega ning keskkonnakaitset, mis on Euroopa Liidu poliitika kujundamise aluseks olevad üldpõhimõtted (ELi toimimise lepingu artiklid 9, 10 ja 11);

10.

tunneb lisaks heameelt selle üle, et tugevdatakse tarbijakaitset kui valdkondadevahelist ülesannet, mida tuleb arvestada teiste liidu poliitikate kujundamisel ja elluviimisel, ning et see valdkondadevaheline ülesanne asub nüüd ELi toimimise lepingu artiklis 12 ja seega märksa silmapaistvamal kohal;

11.

tunneb heameelt ELi toimimise lepingu artiklis 122 selgesõnaliselt väljendatud solidaarsussätte üle, mille kohaselt nõukogu võib kehtestada asjakohased meetmed, kui tekib tõsiseid raskusi teatud toodetega varustamisel, eelkõige energeetika valdkonnas;

12.

tunneb heameelt asjaolu üle, et ELi toimimise lepingu artiklis 214 tunnustatakse humanitaarabi liidu iseseisva poliitikavaldkonnana; on seisukohal, et ELi toimimise lepingu viienda osa III jaotise 1. peatükk (arengukoostöö) ja 3. peatükk (humanitaarabi) loovad selge õigusliku aluse arengu- ja humanitaarabile, mille suhtes kohaldatakse seadusandlikku tavamenetlust;

13.

tunneb lisaks heameelt Euroopa Liidu volituste tugevdamise üle kodanikukaitse valdkonnas, mis võimaldavad anda sündmusekohast abi ja teha õnnetusejärgseid päästetöid kolmandates riikides (ELi toimimise lepingu artikkel 214);

14.

rõhutab, et liidu välistegevuse laiendamine Lissaboni lepingu kohaselt, sealhulgas välispoliitikaga seotud valdkondi (välistegevus ning ühine välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) / Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika) puudutavad uued õiguslikud alused ja vahendid, loob vajaduse uue institutsioonidevahelise tasakaalu järele, mis tagaks parlamendipoolse piisava demokraatliku kontrolli;

15.

tunneb heameelt asjaolu üle, et energeetikaküsimusi käsitletakse nüüd eraldi ELi toimimise lepingu kolmanda osa XXI jaotises ja selle valdkonna meetmetel on seega õiguslik alus (ELi toimimise lepingu artikkel 194); märgib siiski, et kui üldreeglina järgitakse seadusandlikku tavamenetlust, jäävad energiaallikate valikut puudutavad otsused liikmesriikide pädevusse ning kõnealuse valdkonna fiskaalmeetmete puhul on endiselt vaja Euroopa Parlamendiga ainult konsulteerida;

16.

võtab rahulolevalt teadmiseks liidu ühised väärtused üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osas ja tunneb heameelt õigusliku aluse üle, mis võimaldab määratleda üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamist reguleerivad põhimõtted ja tingimused seadusandliku tavamenetluse kohaselt (ELi toimimise lepingu artikkel 14 ja protokoll nr 26 üldhuviteenuste kohta);

17.

on seisukohal, et Lissaboni lepinguga ühise kaubanduspoliitika valdkonnas tehtud muudatused (ELi toimimise lepingu artiklid 206 ja 207) aitavad üldiselt parandada selle poliitika demokraatlikku legitiimsust ja tõhusust, tuues eelkõige sisse seadusandliku tavamenetluse ja nõude saada nõusolek kõikide lepingute puhul; märgib, et kõik ühise kaubanduspoliitika alla kuuluvad küsimused kuuluvad tulevikus liidu ainupädevusse, mis tähendab, et enam ei ole sega-kaubanduskokkuleppeid, mille sõlmivad nii liit kui ka liikmesriigid;

18.

on rahul Euroopa kosmosepoliitika sätte lisamisega (ELi toimimise lepingu artikkel 189) ning tunneb heameelt parlamendile ja nõukogule antud võimaluse üle võtta seadusandliku tavamenetluse kohaselt vajalikud meetmed Euroopa kosmoseprogrammi loomiseks; on siiski seisukohal, et selles artiklis sisalduvad sõnad „ilma et see kohustaks liikmesriike oma õigus- ja haldusnorme ühtlustama” võivad takistada ühtse Euroopa kosmosepoliitika rakendamist;

19.

juhib tähelepanu sellele, et Lissaboni leping sisaldab uut õiguslikku alust, millega nähakse ette kaasotsustamine intellektuaalomandi õiguste puhul (ELi toimimise lepingu artikkel 118);

20.

tunneb heameelt ELi meetmete ulatuse laiendamise üle noorsoopoliitika valdkonnas, millega ergutatakse noori osalema Euroopa demokraatias (ELi toimimise lepingu artikkel 165);

21.

tunneb heameelt ELi toimimise lepingu artiklis 298 sätestatud uue õigusliku aluse üle, vastavalt millele „[l]iidu institutsioone, organeid ja asutusi abistab nende ülesannete täitmisel avatud, tõhus ja sõltumatu Euroopa halduskorraldus”, kuna see annab aluse liidu haldusmenetlust reguleerivatele eeskirjadele;

22.

tunneb heameelt õigusliku aluse tugevdamise üle Euroopa Liidu meetmete võtmiseks liidu finantshuve kahjustavate kelmuste ennetamiseks ja nende vastu võitlemiseks (ELi toimimise lepingu artikkel 325); rõhutab asjaolu, et Lissaboni lepinguga eemaldatakse EÜ asutamislepingu praeguses artiklis 280 sisalduv piirang, mille kohaselt sellised meetmed „ei käsitle siseriikliku kriminaalõiguse kohaldamist või siseriiklikku õigusemõistmist”;

23.

juhib tähelepanu sellele, et lepingu uued sätted, mis käsitlevad õigusalast koostööd tsiviil- ja kriminaalasjades, sisaldavad õiguslikku alust meetmete vastuvõtmiseks kohtunike ja kohtutöötajate koolituse toetamiseks (ELi toimimise lepingu artiklid 81 ja 82);

24.

rõhutab, et Lissaboni lepinguga nähakse ette ka võimalus asutada Euroopa Prokuratuur liidu finantshuve kahjustavate kuritegude vastu võitlemiseks (ELi toimimise lepingu artikkel 86);

25.

tunneb heameelt asjaolu üle, et Lissaboni lepinguga tuuakse siduvad sätted lapse õiguste kaitseks Euroopa Liidu sise- ja väliseesmärkidesse (ELi lepingu artikli 3 lõike 3 teine lõik ja lõige 5);

26.

tunneb heameelt turismi lisamise üle Lissaboni lepingu uue jaotisena (ELi toimimise lepingu artikkel 195), milles sätestatakse, et liit täiendab liikmesriikide tegevust; tunneb heameelt ka sätte üle, mille kohaselt nimetatud jaotise alla kuuluvate seadusandlike aktide eelnõude vastuvõtmise suhtes kehtib seadusandlik tavamenetlus;

27.

tunneb heameelt asjaolu üle, et Lissaboni lepinguga lisatakse sport nende valdkondade hulka, mille puhul on ette nähtud õiguslik alus (ELi toimimise lepingu artikkel 165); rõhutab eriti, et liit saab lõpuks võtta meetmeid spordi ja selle Euroopa mõõtme arendamiseks ning saab võtta muu Euroopa poliitika rakendamisel nõuetekohaselt arvesse spordi eripära;

28.

tunneb heameelt asjaolu üle, et Lissaboni leping tugevdab märkimisväärselt Euroopa Liidu demokraatlikku legitiimsust tänu parlamendi kaasotsustamisvolituste laiendamisele;

29.

tunneb heameelt asjaolu üle, et vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala integreeritakse täielikult ELi toimimise lepingusse (artiklid 67–89) ning kaotatakse ametlikult kolmas sammas; tunneb heameelt asjaolu üle, et enamik otsuseid tsiviilõiguse, varjupaiga-, sisserände- ja viisapoliitika valdkonnas, samuti õigusalases ja politseikoostöös kriminaalasjades tehakse tulevikus seadusandliku tavamenetluse kohaselt;

30.

usub, et seadusandliku tavamenetluse kasutuselevõtmine ühise põllumajanduspoliitika valdkonnas suurendab Euroopa Liidu demokraatlikku vastutust, kuna Euroopa Parlament hakkab õigusloomega tegelema nõukoguga võrdsetel alustel; rõhutab, et kaasotsustamist kohaldatakse tulevikus ELi toimimise lepingu artikli 43 lõike 2 kohaselt kõikide põllumajanduse valdkonna õigusaktide suhtes, mis puudutab eriti põllumajanduse valdkonna nelja peamist horisontaalset teksti (ühtne ühine turukorraldus, otsetoetuste määrus, maaelu arengu määrus ja ühise põllumajanduspoliitika rahastamine); juhib lisaks tähelepanu sellele, et õigusaktid kvaliteedi, mahepõllumajanduse ja müügiedendamise kohta kuuluvad samuti ELi toimimise lepingu artikli 43 lõike 2 reguleerimisalasse;

31.

rõhutab, et selleks, et nõukogu saaks volitused võtta vastu meetmeid vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 43 lõikele 3, on vaja enne võtta seadusandliku tavamenetluse kohaselt ja vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 43 lõikele 2 vastu õigusakt, milles määratakse kindlaks nõukogule volituste andmisega kaasnevad tingimused ja piirangud; on seisukohal, et ELi toimimise lepingu artikli 43 lõikes 3 ei nähta ette õiguslikku alust ega autonoomseid volitusi, mis võimaldaks võtta vastu või muuta mõnd ühise põllumajanduspoliitika valdkonnas praegu kehtivat nõukogu akti; kutsub nõukogu üles loobuma ELi toimimise lepingu artikli 43 lõikes 3 osutatud meetmete vastuvõtmisest ilma parlamendiga eelnevalt konsulteerimata;

32.

märgib, et Lissaboni lepinguga muudetakse ulatuslikult ühise kalanduspoliitika otsustamissüsteemi ja suurendatakse ka selle demokraatlikku vastutust; tunneb heameelt asjaolu üle, et Euroopa Parlament ja nõukogu kehtestavad seadusandliku tavamenetluse kohaselt ühise kalanduspoliitika eesmärkide saavutamiseks vajalikud eeskirjad (ELi toimimise lepingu artikli 43 lõige 2); on sellega seoses seisukohal, et kõikide teemade suhtes, mis on ametlikult lisatud iga-aastasesse määrusesse (välja arvatud kalapüügivõimaluste kindlaksmääramine ja kvootide jaotus), näiteks tehnilisi meetmeid või püügikoormust käsitlevad teemad või piirkondlikes kalandusorganisatsioonides vastuvõetud otsuste hõlmamine, millel on eraldi õiguslik alus, tuleks kohaldada seadusandlikku tavamenetlust;

33.

tunneb heameelt seadusandliku tavamenetluse kasutuselevõtmise üle üksikasjaliku eeskirja vastuvõtmiseks mitmepoolse järelevalve menetluse kohta (ELi toimimise lepingu artikli 121 lõige 6), mis peaks tugevdama majanduslikku koordineerimist;

34.

usub, et Euroopa Keskpanga (EKP) kohustus anda aru panga rahapoliitika kohta on nüüd suurem, kuna EKP tunnistatakse Euroopa Liidu institutsiooniks; tunneb heameelt asjaolu üle, et Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) ja EKP põhikirja mitmeid sätteid saab muuta pärast konsulteerimist parlamendiga vastavalt selle põhikirja artiklile 40.2; kinnitab, et see ei kujuta endast EKP sõltumatuse piiramist rahapoliitika või asutamislepingus sätestatud prioriteetide valdkonnas;

35.

on seisukohal, et ELi toimimise lepingu artikkel 182 on edusamm, sest selles osutatud mitmeaastase raamprogrammi ja Euroopa teadusruumi rajamise suhtes kohaldatakse tulevikus seadusandlikku tavamenetlust; märgib siiski, et kõnealuses artiklis mainitud eriprogrammid võetakse vastu seadusandliku erimenetluse kohaselt ja Euroopa Parlamendiga üksnes konsulteeritakse (ELi toimimise lepingu artikli 182 lõige 4);

36.

tunneb heameelt asjaolu üle, et struktuurifondide rakendamise osas asetab Lissaboni leping Euroopa Parlamendi nõukoguga võrdsele alusele, asendades praeguse nõusolekumenetluse seadusandliku tavamenetlusega; on seisukohal, et see on eriti tähtis struktuurifondide puhul pärast 2013. aastat, kuna see suurendab läbipaistvust ja nende fondide aruandekohustust kodanike ees;

37.

märgib, et õigusakte, millega keelatakse diskrimineerimine soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel, võetakse tulevikus vastu seadusandliku erimenetluse kohaselt ja nende puhul on vaja parlamendi nõusolekut (ELi toimimise lepingu artikkel 19);

38.

tunneb heameelt asjaolu üle, et seadusandlik tavamenetlus hõlmab meetmeid võitluseks inimkaubanduse, eelkõige naiste ja lastega kauplemise vastu ning seksuaalse ärakasutamise vastu (ELi toimimise lepingu artikli 79 lõige 2 ja artikli 83 lõige 1);

39.

tunneb heameelt kvalifitseeritud häälteenamusega otsustamise laiendamise üle haridus-, kaasa arvatud spordivaldkonnale (ELi toimimise lepingu artikli 165 lõige 4);

40.

tunneb heameelt asjaolu üle, et edaspidi kohaldatakse kaasotsustamist Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade suhtes (ELi toimimise lepingu artikkel 336), kuna see võimaldab parlamendil osaleda nõukoguga võrdsetel alustel nende eeskirjade kohandamisel;

41.

märgib, et Lissaboni lepinguga muudetakse põhjalikult liidu rahandusvaldkonda, eriti mis puudutab institutsioonidevahelisi suhteid ja otsustamismenetlusi;

42.

juhib tähelepanu sellele, et nõukogu ja parlament peavad omavahendite piires kokku leppima kulude kavandamises, mis muutub õiguslikult siduvaks (ELi toimimise lepingu artikkel 312); tunneb heameelt asjaolu üle, et eelarve peavad tervikuna võtma ühiselt vastu parlament ja nõukogu vastavalt mitmeaastasele finantsraamistikule; tunneb heameelt selle üle, et kaotati vahetegemine kohustuslike ja mittekohustuslike kulude vahel (ELi toimimise lepingu artikkel 314); tunneb heameelt asjaolu üle, et finantseeskirjad võetakse tulevikus vastu seadusandliku tavamenetluse kohaselt (ELi toimimise lepingu artikkel 322);

43.

viitab oma 7. mai 2009. aasta resolutsioonile Lissaboni lepingu finantsaspektide kohta (4);

44.

tunneb heameelt asjaolu üle, et lihtsustatud läbivaatamismenetlus seoses kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamise ja seadusandliku tavamenetluse kasutuselevõtmisega ELi toimimise lepingu või ELi lepingu V jaotise kohases valdkonnas eeldab parlamendi nõusolekut;

45.

võtab teadmiseks liikmesriikidele ette nähtud nn väljaastumisklausli (ELi lepingu artikkel 50); rõhutab, et lepingut, milles sätestatakse liikmesriigi liidust välja astumise kord, ei tohi sõlmida enne, kui parlament on andnud selleks nõusoleku;

46.

tunneb heameelt asjaolu üle, et parlamendi nõusolek on vajalik paljude rahvusvaheliste lepingute puhul, millele liit alla kirjutab; rõhutab kavatsust taotleda vajaduse korral, et nõukogu ei alustaks läbirääkimisi rahvusvaheliste lepingute sõlmimiseks enne, kui parlament on esitanud oma seisukoha, ja lubaks parlamendil mistahes hetkel läbirääkimiste jooksul võtta vastutava komisjoni raporti alusel vastu soovitusi ning taotleda nende arvessevõtmist enne läbirääkimiste lõpetamist;

47.

nõuab tungivalt, et mis tahes tulevast segalepingut, milles esineb ÜVJP ja muid kui ÜVJP elemente, tuleb üldiselt käsitleda vastavalt ühtsele õiguslikule alusele, mis peaks olema otseselt seotud lepingu põhiteemaga; märgib, et parlament saab õiguse, et temaga konsulteeritakse, välja arvatud juhul, kui leping on seotud ainult ÜVJPga;

48.

tunneb heameelt asjaolu üle, et komisjoni presidendi valib tulevikus Euroopa Parlament Euroopa Ülemkogu ettepaneku alusel, võttes arvesse Euroopa Parlamendi valimisi; viitab oma 7. mai 2009. aasta resolutsioonile Lissaboni lepingu mõju kohta Euroopa Liidu institutsioonilise tasakaalu kujunemisele (5);

49.

tunneb heameelt asjaolu üle, et komisjoni asepresident/liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning teised komisjoni liikmed kiidetakse Euroopa Parlamendis heaks ühtse nimekirjana ja seal toimub ka umbusaldushääletus ning seetõttu on nad parlamendi ees aruandekohustuslikud;

50.

tervitab uut Euroopa Kohtu ja üldkohtu kohtunike ja kohtujuristide nimetamise korda, mis on ette nähtud ELi toimimise lepingu artiklis 255 ning mille alusel peab liikmesriikide valitsuste otsusele eelnema arvamus kandidaatide ametikohale sobivuse kohta, mille esitab seitsmest eksperdist koosnev komitee, kusjuures ühe liikme kandidatuuri esitab Euroopa Parlament;

51.

rõhutab vajadust läbipaistvuse ja demokraatliku kontrolli järele seoses Euroopa välisteenistuse asutamisega vastavalt ELi lepingu artikli 27 lõikele 3 ning tuletab meelde parlamendi õigust, et temaga konsulteeritaks teenistuse asutamise küsimuses; on arvamusel, et Euroopa välisteenistus peaks halduslikult kuuluma komisjoni juurde;

52.

loodab selgust ELi eriesindajate kriteeriumide, nende ametisse nimetamise ja hindamise osas, sealhulgas nende ülesannete määratluse ja eesmärgi, nende volituste kestuse ning liidu tulevaste delegatsioonidega kooskõlastamise ja täiendavuse osas;

53.

rõhutab vajadust läbipaistvuse ja demokraatliku kontrolli järele seoses Euroopa Kaitseagentuuriga ning selle tegevusega, nimelt regulaarse teabevahetuse tagamise teel Euroopa Kaitseagentuuri tegevjuhi ja Euroopa Parlamendi vastutava komisjoni vahel;

54.

tunneb heameelt uue konsulteerimisrolli üle, mis parlamendil on tulevikus EKPSi ja EKP põhikirja artikli 40.2 alusel seoses EKP nõukogu koosseisu muutmisega;

55.

tunneb heameelt asjaolu üle, et ametid, eriti Europol ja Eurojust, on tulevikus tugevama parlamentaarse kontrolli all (ELi toimimise lepingu artiklid 85 ja 88); on seepärast arvamusel, et nõuandemenetluse säilitamine ühisettevõtete asutamisel teadusuuringute ja tehnoloogia arendamise valdkonnas (ELi toimimise lepingu artiklid 187 ja 188) võib olla vastuolus liidu õigusaktide vaimuga ametite asutamisel;

56.

palub Euroopa Ülemkogu eesistujal hoida parlamenti täielikult kursis Euroopa Ülemkogu kohtumiste ettevalmistustega ja anda aru kohtumiste tulemustest, võimaluse korral kahe tööpäeva jooksul (vajaduse korral parlamendi eriistungil);

57.

palub rotatsiooni alusel vahetuval nõukogu eesistujal teavitada parlamenti eesistujariigi tööprogrammidest ja saavutatud tulemustest;

58.

nõuab tungivalt, et tulevane komisjoni asepresident / liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja lepiks parlamendiga kokku asjakohased meetodid, kuidas parlamenti liidu välistegevusega täielikult kursis hoida ja temaga selles valdkonnas konsulteerida, kaasates nõuetekohaselt kõik parlamendikomisjonid, kes vastutavad kõrge esindaja volituste hulka kuuluvate valdkondade eest;

59.

rõhutab, et rahvusvaheliste lepingute üle läbirääkimiste pidamisel ja selliste lepingute sõlmimisel on komisjonil juriidiline kohustus teavitada parlamenti läbirääkimiste edenemisest võrdselt nõukogu moodustatud erikomiteega, nagu on viidatud ELi toimimise lepingu artiklis 218; nõuab, et seda teavet edastataks samas mahus ja samal ajal kui nõukogu asjaomasele komiteele nimetatud artikli kohaselt;

60.

tunneb heameelt parlamendi uue rolli üle aluslepingute muudatuste algatamisel; kavatseb seda õigust kasutada ja esitada uusi ideid Euroopa tuleviku kohta, kui uued väljakutsed seda nõuavad;

61.

tunneb heameelt asjaolu üle, et parlamendil on tulevikus algatusõigus tema enda koosseisu puudutavate ettepanekute osas, austades aluslepingutes sätestatud põhimõtteid (ELi lepingu artikkel 14);

62.

märgib, et Lissaboni lepinguga tuuakse sisse seadusandlik erimenetlus sätete vastuvõtmiseks, millega määratakse kindlaks ajutiste uurimiskomisjonide üksikasjalikud tingimused ja volitused (ELi toimimise lepingu artikkel 226);

63.

tunneb heameelt riikide parlamentidele antud uute õiguste üle seoses subsidiaarsuse põhimõtte järgimise eelkontrolliga kõikide liidu õigusaktide puhul; on seisukohal, et Euroopa poliitika tugevam riikide parlamentide poolne kontroll aitab tõsta ka üldsuse teadlikkust liidu tegevusest;

64.

rõhutab, et riikide parlamentide uusi õigusi tuleb Lissaboni lepingu jõustumisest alates täiel määral austada;

65.

tunneb heameelt kohalike ja piirkondlike asutuste võetud kohustuse üle austada subsidiaarsuse põhimõtet; võtab teadmiseks Regioonide Komitee õiguse esitada hagisid Euroopa Kohtule, kui ta on arvamusel, et subsidiaarsuse põhimõtet on rikutud (protokolli nr 2 artikli 8 teine lõik);

66.

kiidab heaks parandused, mis tulenevad õigusakte ja õigusnormide hierarhiat käsitlevatest uutest sätetest, eriti delegeeritud õigusaktide loomist (ELi toimimise lepingu artikkel 290), mis annab võimaluse delegeerida komisjonile õigus võtta vastu muid kui seadusandlikke akte, mis on üldkohaldatavad, või muuta seadusandliku akti mitteolemuslikke osi; juhib tähelepanu sellele, et delegeerimise eesmärgid, sisu, ulatuse ja kestuse peavad parlament ja nõukogu selgelt määratlema seadusandlikus aktis;

67.

tunneb heameelt eriti ELi toimimise lepingu artikli 290 lõike 2 sätte üle, millega nähakse ette, et parlamendil (ja nõukogul) on õigus nii volituste delegeerimine tagasi võtta kui ka esitada konkreetsetele delegeeritud õigusaktidele vastuväiteid;

68.

märgib, et ELi toimimise lepinguga ei nähta ette õiguslikku alust delegeeritud õigusaktide raammeetmeks; kuid teeb ettepaneku, et institutsioonid võiksid leppida kokku sellise delegeerimise standardsõnastuses, mille komisjon lisaks regulaarselt seadusandliku akti eelnõusse endasse; rõhutab, et nii säilitataks seadusandja vabadus;

69.

palub komisjonil selgitada, kuidas ta kavatseb tõlgendada Lissaboni lepingu vastu võtnud valitsustevahelise konverentsi lõppaktile lisatud deklaratsiooni 39 asjatundjatega konsulteerimise kohta finantsteenuste alal ja kasutada seda tõlgendust ELi toimimise lepingus sisalduvate delegeeritud õigusakte käsitlevate sätete raamest väljaspool;

70.

märgib, et Lissaboni lepinguga tühistatakse EÜ asutamislepingu praegune rakendamisvolitusi käsitlev artikkel 202, ja tuuakse ELi toimimise lepingu artiklis 291 sisse uus menetlus „rakendusaktid”, millega nähakse ette võimalus anda rakendamisvolitused komisjonile, kui „õiguslikult siduvate aktide rakendamiseks on vaja ühetaolisi tingimusi”;

71.

märgib, et ELi toimimise lepingu artikli 291 lõike 3 kohaselt peavad parlament ja nõukogu võtma eelnevalt vastu määrused, mis käsitlevad liikmesriikide läbi viidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse rakendamisvolituste komisjonipoolse teostamise suhtes;

72.

märgib, et Lissaboni leping ei sisalda enam alust praegusele komiteemenetlusele ja et menetluses olevaid seadusandlike aktide eelnõusid, mida ei võeta vastu enne lepingu jõustumist, tuleb muuta, et täita ELi toimimise lepingu artiklite 290 ja 291 nõudeid;

73.

on arvamusel, et nõukoguga võiks pidada läbirääkimisi ajutise lahenduse leidmiseks algusperioodiks, nii et võimaliku õigusliku tühimiku tulemusel ei tekiks takistusi ja seadusandja saaks uue määruse vastu võtta pärast komisjoni ettepanekute nõuetekohast kaalumist;

74.

palub komisjonil edastada kaasõigusloojatele kõik menetluses olevad ettepanekud, mille kohta kehtivad uued õiguslikud alused ja muudatused õigusloomemenetlustes;

75.

juhib tähelepanu sellele, et parlament otsustab, millise seisukoha ta võtab arvamuste suhtes, mis on nõusolekumenetluse raames juba vastu võetud küsimustes, mille käsitlemine viiakse seadusandliku tavamenetluse alla, ükskõik kas selle puhul on tegemist varasema seisukoha kinnitamise või uue vastuvõtmisega; rõhutab, et parlamendi esimese lugemise seisukohal põhinevate arvamuste kinnitamise üle saab parlament hääletada alles pärast Lissaboni lepingu jõustumist;

76.

nõuab kindlalt, et sõlmitaks institutsioonidevaheline kokkulepe, millega välistataks põhiõiguste mõõdet sisaldavate menetluses olevate kolmanda samba seadusandlike aktide eelnõude vastuvõtmine enne Lissaboni lepingu jõustumist, nii et selliste küsimuste puhul oleks võimalik täielik kohtulik kontroll, samas kui meetmeid, millel puudub või on ainult piiratud mõju põhiõigustele, võib vastu võtta ka enne lepingu jõustumist;

77.

kutsub teisi institutsioone üles alustama läbirääkimisi institutsioonidevahelise kokkuleppe üle, mis hõlmab

78.

palub ajakohastada parlamendi ja nõukogu vaheline institutsioonidevaheline kokkulepe, milles määratletakse nende töösuhted välispoliitikas, sealhulgas konfidentsiaalse teabe jagamine ELi lepingu artiklite 14 ja 36 ning ELi toimimise lepingu artikli 295 põhjal;

79.

kutsub nõukogu ja komisjoni üles kaaluma läbirääkimiste pidamist parlamendiga uue institutsioonidevahelise kokkuleppe üle, milles määratletakse sisuliselt parlamendi kaasamine kõigil rahvusvahelise lepingu sõlmimisele eelnevatel etappidel;

80.

nõuab, et mitmeaastast finantsraamistikku (ELi toimimise lepingu artikkel 312) ja finantseeskirju (ELi toimimise lepingu artikkel 322) käsitlevatest uutest sätetest tulenevalt vaadataks läbi institutsioonidevaheline kokkulepe eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta;

81.

on seisukohal, et tuleks võtta kõik vajalikud meetmed Euroopa informatsiooni- ja kommunikatsioonipoliitika loomiseks, ning peab kolme institutsiooni ühist poliitilist deklaratsiooni kommunikatsiooni kohta esimeseks kasulikuks sammuks selle eesmärgi saavutamise suunas;

82.

palub komisjonil esitada kiiresti algatuse kodanikualgatuse rakendamiseks, millega sätestatakse kõnealuse kodanike õiguse kasutamiseks selged, lihtsad ja kasutajasõbralikud tingimused; viitab oma 7. mai 2009. aasta resolutsioonile, millega palutakse komisjonil esitada ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus kodanikualgatuse rakendamise kohta (6);

83.

palub komisjonil võtta vastu eeskirjad head haldust käsitleva ELi toimimise lepingu artikli 298 rakendamiseks, et vastata parlamendi ja Euroopa Ombudsmani pikka aega väljendatud nõudmisele luua Euroopa halduskorraldust reguleeriva haldusõiguse ühine süsteem;

84.

märgib, et Lissaboni leping võimaldab lisada Euroopa Arengufondi liidu eelarvesse ja see suurendab ELi arengupoliitika ühe olulise osa demokraatlikku legitiimsust; palub nõukogul ja komisjonil võtta vajalikud meetmed seoses Euroopa Liidu eelarvega 2008./2009. aasta vahekokkuvõtte tegemisel;

85.

soovitab kiiresti vaadata läbi Euroopa Liidu staatuse rahvusvahelistes organisatsioonides pärast seda, kui Lissaboni leping on jõustunud ja liit on saanud Euroopa ühenduste järglaseks, ning seda staatust tugevdada;

86.

palub nõukogul ja komisjonil leppida parlamendiga kokku strateegias, mille eesmärk on tagada sidusus vastuvõetud õigusaktide ning põhiõiguste harta ja aluslepingutes sisalduvate sätete vahel, mis käsitlevad selliseid poliitikavaldkondi nagu diskrimineerimise vältimine, varjupaigataotlejate kaitse, läbipaistvuse suurendamine, andmekaitse, vähemuste õigused, ohvrite ja kahtlusaluste õigused;

87.

palub nõukogul ja komisjonil aidata parandada Euroopa ja riiklike asutuste vahelisi suhteid, eriti õigusloome ja kohtuvaldkonnas;

88.

palub nõukogul ja komisjonil tagada tõhusa ühise energiapoliitika loomine eesmärgiga tõhusalt kooskõlastada ELi liikmesriikide energiaturge ja nende turgude arengut ning integreerida seejuures välisaspektid, milles keskendutakse energiavarustuse allikatele ja energiatarnete marsruutidele;

89.

palub nõukogul kaaluda koos parlamendiga, kuidas tuleks kasutada ELi toimimise lepingu artikli 127 lõike 6 sätteid, mis lubavad nõukogul anda Euroopa Keskpangale „krediidiasutuste ja muude rahaasutuste, välja arvatud kindlustusseltsid, usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalvega seotud” eriülesandeid;

90.

kohustub kohandama oma sisemist korraldust, et optimeerida ja ratsionaliseerida talle lepinguga antud uute volituste teostamist;

91.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.