25.3.2010

Euroopa Liidu Teataja

CE 76/83

Neljapäev, 19. veebruar 2009
Euroopa naabruspoliitika ja partnerluse rahastamisvahendi läbivaatamine

P6_TA(2009)0078

Euroopa Parlamendi 19. veebruari 2009. aasta resolutsioon Euroopa naabruspoliitika ja partnerluse rahastamisvahendi läbivaatamise kohta (2008/2236(INI))

2010/C 76 E/16

Euroopa Parlament,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1638/2006, millega kehtestatakse üldsätted Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi loomise kohta (1) (ENPI);

võttes arvesse Euroopa naabruspoliitika (ENP) arengut alates 2004. aastast ja eelkõige komisjoni eduaruandeid selle rakendamise kohta;

võttes arvesse tegevuskavu, mis on ühiselt vastu võetud Armeenia, Aserbaidžaani, Egiptuse, Gruusia, Iisraeli, Jordaania, Liibanoni, Moldova, Maroko, Palestiina omavalitsuse, Tuneesia ja Ukrainaga;

võttes arvesse partnerlus- ja koostöölepingut, millega sõlmiti partnerlus ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Venemaa Föderatsiooni vahel, mis jõustus 1. detsembril 1997. aastal, ning 2008. aasta detsembris taasalustatud läbirääkimisi uuendatud partnerlus- ja koostöölepingu sõlmimiseks;

võttes arvesse üldasjade ja välissuhete nõukogu 2008. aasta septembris ja oktoobris vastu võetud otsuseid, mille kohaselt tuleb pärast poliitvangide vabastamist ja parlamendivalimiste läbiviimise vähest parandamist taastada Valgevene ametivõimudega peetav dialoog ja peatada kuueks kuuks sealsetele juhtisikutele kehtestatud reisipiirangud;

võttes arvesse 27.–28. novembril 1995. aastal Barcelonas toimunud Euroopa-Vahemere piirkonna välisministrite konverentsil vastu võetud Barcelona deklaratsiooni, millega pandi alus Euroopa ja Vahemere piirkonna partnerlussuhetele;

võttes arvesse komisjoni 20. mai 2008. aasta teatist pealkirjaga „Barcelona protsess: Vahemere Liit” (KOM(2008)0319);

võttes arvesse Barcelona protsessi - Vahemere Liidu heakskiitmist 13. ja 14. märtsil 2008. aastal toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel;

võttes arvesse 13. juulil 2008. aastal Pariisis toimunud Vahemere piirkonda käsitleva tippkohtumise deklaratsiooni;

võttes arvesse deklaratsiooni valitsemistava, projektide ja piirkondliku poliitilise dialoogi kohta, mis võeti vastu Barcelona protsessi - Vahemere Liidu ministrite konverentsil, mis toimus 3.–4. novembril 2008. aastal Marseilles’s;

võttes arvesse komisjoni 4. detsembri 2006. aasta teatist Euroopa naabruspoliitika arendamise kohta (KOM(2006)0726) ning 5. detsembri 2007. aasta teatist tõhusa Euroopa naabruspoliitika kohta (KOM(2007)0774);

võttes arvesse komisjoni 11. aprilli 2007. aasta teatist pealkirjaga „Musta mere sünergia – uus piirkondlik koostööalgatus” (KOM(2007)0160) ning 19. juuni 2008. aasta teatist Musta mere sünergia esimest rakendusaastat käsitleva aruande kohta (KOM(2008)0391);

võttes arvesse komisjoni 3. detsembri 2008. aasta teatist pealkirjaga „Idapartnerlus” (KOM(2008)0823);

võttes arvesse volinik Benita Ferrero Waldneri 26. aprilli 2006. aasta kirja Euroopa Parlamendi väliskomisjonile;

võttes arvesse oma resolutsioone Euroopa naabruspoliitika ja ELi laienemise strateegia kohta;

võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone ELi naaberriikide ja -piirkondade kohta;

võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

võttes arvesse väliskomisjoni raportit ning arengukomisjoni, eelarvekomisjoni ja regionaalarengukomisjoni arvamusi (A6-0037/2009),

arvestades, et 2006. aasta rahastamisvahendite reformi ja uut välisabiraamistikku käsitleva kokkuleppe kohaselt kohustub komisjon tegema vahekokkuvõtte ENPI määruse rakendamise kohta enne 2009. aastal toimuvaid Euroopa Parlamendi valimisi ning parlamendile antakse ühenduse abi suhtes suuremad kontrollivolitused;

B.	arvestades, et 2006. aastal moodustas väliskomisjon ENPI lõunamõõtmega ja ENPI idamõõtmega tegelemiseks töörühmad, et pidada komisjoniga struktureeritud dialoogi nende rakendusaktide teemal, milles määratletakse ENPI raames osutatava abi poliitiline raamistik;

C.	arvestades, et alates 2007. aastast, mil hakkas kehtima praegune finantsperspektiiv, on ENPI eesmärgiks olnud toetada ENP rakendamist ja eelkõige ENP tegevuskavu, samuti strateegilist partnerlust Venemaa Föderatsiooniga, toetades nelja ühisruumi tegevuskavade rakendamist;

arvestades, et ENP peamine eesmärk on luua sõbralik õhkkond Euroopa Liidu lähinaabruses; arvestades, et ELi naaberriigid jagunevad loomulikul teel kahte rühma – lõuna- ja idapoolseteks riikideks, millel on erinevad sihid ja erinevad lähenemisviisid Euroopa Liidule; arvestades, et kõnealust jagunemist illustreerivad kaks hiljutist algatust, nimelt Vahemere Liit ja idapartnerlus;

E.	arvestades, et ENPI on kavandatud ka piiriüleste ja mitut riiki hõlmavate programmide rahastamiseks ENPI piirkonnas, eesmärgiga toetada muu hulgas selliseid algatusi nagu Musta mere sünergia, Vahemere Liit ja idapartnerlus;

F.	arvestades, et ENP jääb Euroopa Liidu välispoliitika üheks tähtsamaks prioriteediks, mis võimaldab kõigil asjaomastel riikidel ELiga tihedamalt integreeruda;

G.	arvestades, et ENP on ühinemisprotsessist sõltumatu, kuid ei seisa sellest eraldi, ja kujutab endast sammu ELi ja tema naaberriikide vahelise majandusliku ja poliitilise lähenemise poole;

H.	arvestades, et ELi naaberriikide kiire rahvastikukasv, mille tagajärjel üha suurem osa nende elanikest elab linnades, on ENPI jaoks uus probleem,

Üldised märkused

1.	on seisukohal, et üldiselt on ENPI määruse sätted naaberriikide ja teiste mitmepoolsete organisatsioonidega koostöö arendamiseks asjakohased ja põhjendatud;

kutsub komisjoni üles koos partnerriikide valitsustega jätkuvalt arendama mooduseid konsulteerimiseks kodanikuühiskonna ja kohalike asutustega, et neid paremini kaasata ENPI ja riiklike reformikavade rakendamise planeerimisse ja järelevalvesse; palub komisjonil kiiremini avaldada iga-aastased tegevusprogrammid oma veebilehel ja veenda partnerriikide valitsusi, et nad võimaldaksid üldsusele regulaarse juurdepääsu riiklikele programmdokumentidele;

3.	palub nõukogul töötada koos Euroopa Parlamendiga välja paindlik ja läbipaistev dokument vastava valdkonna teabe jagamise jaoks ning edastada viivitamatult parlamendile sellekohaste otsuste protokollid;

nõuab tungivalt, et komisjon ning riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud asutused edendaksid partnerlusprogramme linnade ja piirkondade vahel ning pakuksid selleks vastavat abi, et luua haldussuutlikkust naaberriikide kohalikul ja piirkondlikul tasandil ning edendada kodanikuühiskonna vahetusprogramme ja mikroprojekte;

tervitab komisjoni poolt ENPI raames käivitatud uut programmi CIUDAD (koostöö linnalise arengu ja dialoogi vallas), mis võimaldab toetada Euroopa linnade ja ENPIga hõlmatud riikide linnade konkreetseid koostööprojekte; märgib, et sedalaadi algatus on väga sobiv vahend dialoogi ja demokratiseerimisprotsessi edendamiseks; seda silmas pidades nõuab finantsraamistiku vahekokkuvõtte tegemisel aastatel 2008–2009 vastavate algatuste tugevdamiseks suuremate summade eraldamist;

6.	on seisukohal, et ühenduse abi tuleks muuta nähtavamaks sidusrühmade ja üldsusega sihipärase suhtlemise teel ning soovitab sel eesmärgil arendada kontakte kodanikuühiskonna ja kohalike asutustega, kuna nemad on kodanikele lähemal ja seetõttu esindavad pädevat ja tulemuslikku tegutsemistasandit;

nõuab demokraatia, õigusriigi põhimõtete ja inimõiguste alaste iga-aastaste tegevusprogrammide edasipüüdlikumat täitmist kooskõlas ENP tegevuskavades sätestatud eesmärkidega, et vältida olulist erinevust vahendite eraldamisel idapoolsetele ja Vahemere piirkonna partnerriikidele; on arvamusel, et partnerriikide valitsusi tuleb rohkem veenda, et nad kohustuksid kõnealustes valdkondades tegutsema;

rõhutab vajadust määratleda kõikide läbirääkimistega hõlmatud ENP tegevuskavade raames selged, konkreetsed ja mõõdetavad eesmärgid; toonitab kõnealuste tegevuskavade kõigi peatükkide vastastikuse sõltuvuse vajalikkust, et edeneda kõigi peatükkide osas ilma neist ühtegi diskrimineerimata; sellega seoses kordab oma nõuet ülemaailmse inimõiguste ja demokraatia poliitika loomiseks, mis hõlmab kõiki nimetatud valdkonna olemasolevaid vahendeid;

leiab, et vaatamata ühenduse abi rahastamisvahendite suuremale paindlikkusele ja lihtsusele, mis ilmneb eelkõige demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendis (2), on ENPI menetlused ja ajapiirid kodanikuühiskonna organisatsioonidele ja kohalikele asutustele koormavad; kutsub komisjoni üles viima läbi muude oluliste rahastajate poolt kohaldatavate menetluste võrdlevat analüüsi ning esitama selle tulemused Euroopa Parlamendile;

10.

on arvamusel, et ENPI raames jagatav üldine või sektoripõhine eelarvetoetus tuleks suunata ainult valitsustele, kes suudavad seda kasutada läbipaistvalt, tõhusalt ja vastutustundeliselt ning kus see on tõepoolest stiimuliks; kutsub komisjoni üles vaatama läbi eelarvetoetuse asjakohasust riikides, kellel on probleeme eelarve haldamise ja järelevalve menetlustega ning kus korruptsioonitase on kõrge; palub komisjonil leida ENPI programmide valikul, täitmisel ja kontrollimisel õige tasakaal paindlikkuse ja läbipaistvuse vahel;

11.

rõhutab vajadust iga riigi eripärasid arvestava lähenemisviisi järele poliitilise tingimuslikkuse küsimuses, eesmärgiga edendada muu hulgas demokraatiat, õigusriigi põhimõtteid ja head valitsemistava, inimõiguste ja vähemuste õiguste austamist ja kohtuvõimu sõltumatust; on seetõttu seisukohal, et kõigi käesoleva rahastamisvahendi raames rahastatavate kohtusüsteemi puudutavate projektide sügavuti minev ja põhjalik hindamine tuleks avalikustada ja esitada Euroopa Parlamendile;

12.

tervitab piiriülese koostöö hõlmamist strateegilise vahendina ENPI kohaldamisalasse, et arendada ühiseid projekte ning tugevdada suhteid ENP partnerriikide ja liikmesriikide vahel; rõhutab siiski konkreetsete õigusaktide väljatöötamise vajadust, et tagada mõlemal pool ELi piiri korrapärane järelevalve ühiste tegevusprogrammide juhtimise ning elluviimise protsessi üle;

13.

kutsub komisjoni üles koostama kõikide aastateks 2007–2013 heakskiidetud ühiste tegevusprogrammide üksikasjalikku ülevaadet koos hinnanguga selle kohta, millises ulatuses on projektide elluviimisel järgitud läbipaistvuse, tõhususe ja partnerluse põhimõtteid; julgustab komisjoni määratlema kõige sagedasemaid probleeme, millega korraldusasutused nii ELi piirialadel kui ka ENP partnerriikides kokku puutuvad, et leida järgmiseks kavandamisperioodiks asjakohasemaid lahendusi;

14.

julgustab komisjoni lihtsustama kogemuste ja parimate tavade vahetamist piiriüleses koostöös ENP programmide ning Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi ja juba lõpule viidud ühenduse algatuse Interreg III A raames välja töötatud projektide ja võetud meetmete vahel; on eelkõige arvamusel, et tuleks soodustada riigiametnikele mõeldud koolitus- ja partnerlusalgatusi (sealhulgas programmid naaberriikide keelte õppimiseks); soovitab seoses sellega regulaarselt analüüsida suutlikkuse ja institutsioonilise arengu edusamme mõlemal pool ELi piiri;

15.

rõhutab, kui oluline on tuua selgus ENP kui raampoliitika seostesse ENP piirkondlike algatustega, nagu Musta mere sünergia, Vahemere Liit ja tulevane idapartnerlus, ning tugevdada nimetatud algatuste ja erinevate ühenduse abi rahastamisvahendite koordineerimist ja vastastikust täiendavust; nõuab ENPI programmide ning liikmesriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide tehtava finantskoostöö paremat sünkroniseerimist;

16.

rõhutab, kui vajalik on ENPIga hõlmatud riikide ja ELi asutuste vaheline koostöö ning ENPIga hõlmatud riikide ühenduse programmides osalemise hõlbustamine, tingimusel et ENP tegevuskavade eesmärgid on täidetud; palub komisjonil tulemuslike meetmete abil minimeerida kolmandate riikide rahalist koormust kõnealustes ühenduse programmides osalemisel;

17.	rõhutab, et ENPI raames tehtavate maksete riiki, piirkonda ja prioriteetset valdkonda puudutavad andmed peavad olema läbipaistvad;

18.

nõuab, et liikuvuse suurendamisele, eriti ENPIga hõlmatud riikidega liikuvuspartnerluste ja inimestevaheliste kontaktide loomise kaudu, pööratakse suuremat tähelepanu, eelkõige hariduse, uurimis- ja arendustegevuse, ettevõtluse ja poliitilise dialoogi valdkonnas; toetab kiirete meetmete võtmist kõigi ENPIga hõlmatud riikide kodanike ja elanike viisatasude vähendamiseks, seades lõppeesmärgiks viisarežiimi lihtsustamise;

19.	kiidab heaks komisjoni lähenemisviisi majandusintegratsioonile, mis hõlmab eesmärki luua kaugeleulatuv ja terviklik vabakaubanduspiirkond;

20.

märgib, et vaatamata mõnedes ENPIga hõlmatud riikides tehtud jõupingutustele soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks ja naiste osaluse suurendamiseks poliitilises, ühiskondlikus ja majanduslikus elus ei ole sellised meetmed toonud Vahemere naabruspiirkonnas ning mõnedes idapoolsetes naaberriikides veel kaasa mingit märkimisväärset paranemist; kutsub komisjoni üles käsitlema süstemaatilisemalt soolist ebavõrdsust ENPI programmitöös ja rakendamisel;

21.

toetab komisjoni lähenemisviisi energiavarustuse kindluse küsimusele, mille eesmärk on luua keskpikas perspektiivis ELi ja selle naaberriikide vahel vastastikku kasulik, ühendatud ja mitmekesine energiaturg; seejuures rõhutab, et koos partnerite energiapoliitika ja õigusaktide edasise ühtlustamisega ELi tavade ja ühenduse õigustikuga tuleks erilist tähelepanu pöörata partnerriikide energia-infrastruktuuri moderniseerimisele;

22.

tunneb heameelt asjaolu üle, et komisjoni idapartnerluse ettepanek hõlmab peamistele koostöövaldkondadele vastavate temaatiliste platvormide (demokraatia, hea valitsemistava ja stabiilsus, majandusintegratsioon ja lähenemine ELi poliitikavaldkondadele, energiavarustuse kindlus, inimestevahelised kontaktid) loomist;

23.	rõhutab, et on tarvis suurendada ENPI rahastamispaketti, et võimaldada ENP-l saavutada järjest ambitsioonikamaid eesmärke ja toetada ENP raames tehtavaid uusi piirkondlikke algatusi; palub selle realiseerumisel jälgida, et nende vahendite abil toetatakse nii Vahemeremaid kui ka Ida-Euroopa riike;

24.	nõuab kulutuste praeguse tõhususe ja mõju hindamist laiemas kontekstis, nagu kolmandatele maadele suunatud abimeetmed;

25.	palub komisjonil valmistada ette hinnang mõju kohta, mida avaldab kolmandate maade (eelkõige Hiina ja Venemaa) välisabipoliitika ENP riikides, ning hinnang finantskriisi mõju kohta kõigile ENPIga hõlmatud riikidele;

26.	palub komisjonil rangelt hinnata ametlikku arenguabi ja sellega sarnast toetust saavate riikide tegelikke vajadusi, jälgides eelkõige abi saavate riikide SKP taset ja majanduskasvu määra;

27.	kutsub liikmesriike üles rahaliselt toetama ENP tegevuskavades sätestatud reformikava, tehes jätkuvalt eraldisi naabruspoliitika investeerimisvahendisse ja sarnastesse ENPI algatustesse ning suurendades kahepoolset abi;

28.

tuletab meelde, et läbirääkimistel ENPI õigusliku aluse üle tundis Euroopa Parlament õigustatult muret selle pärast, kuidas hakatakse kohaldama parlamentaarset kontrolli keskpikkade ja lühiajaliste strateegiadokumentide ja riiklike dokumentide suhtes, mis sisaldavad sageli soovituslikke rahasummasid; nõuab, et hinnataks seda, kuidas on kõnealuseid soovituslikke finantskohustusi viimase kahe aasta jooksul täidetud;

29.	väljendab sellega seoses muret taotletud eelarveliste ümberpaigutuste suure ulatuse pärast eelarve peatüki 1908 raames, mille maht on 2007. ja 2008. aastal kumuleeruvalt kasvanud juba kulukohustuste osas 410 miljoni euro ning maksete osas 635 miljoni euro võrra;

30.

märgib rahuloluga asjaolu, et ENPIga hõlmatud riikidel on õigus saada Euroopa Investeerimispangalt (3) laenu ning et finantstehingud peaksid olema kooskõlas ELi välispoliitika suundadega, sealhulgas konkreetsete piirkondlike eesmärkidega, ja neid toetama; tuletab meelde, et Euroopa Investeerimispanga ENPIga hõlmatud riikidega sõlmitavate finantstehingute praegune ülemmäär ajavahemikul 2007–2013 on 12,4 miljardit eurot, mis on jagatud kaheks soovituslikuks vaheülemmääraks, milleks on 8,7 miljardit eurot Vahemere maade puhul ning 3,7 miljardit eurot idapoolsete riikide ja Venemaa puhul; nõuab, et koostöös Euroopa Investeerimispangaga viidaks läbi hindamine, et teha kindlaks, kuidas niisuguseid laene kasutatakse;

31.

märgib rahuloluga, et hiljuti tühistas Euroopa Kohus pärast Euroopa Parlamendi poolset vaidlustamist esialgse õigusliku aluse (4) ning otsustas, et kõnealustel juhtudel tuleks kohaldada kaasotsustamismenetlust EÜ asutamislepingu artiklite 179 ja 181a kohaselt; rõhutab, et ENPI läbivaatamine ning niisuguse määruse vastuvõtmine, millega asendatakse tühistatud nõukogu otsus Euroopa Investeerimispanga laenude ühenduse tagatise kohta, tuleb paralleelselt ellu viia, kuna need on naaberriikidele suunatud ELi poliitika täiendavad vahendid ning kuna vastuolulisi ja vastupidise mõjuga sätteid tuleb vältida;

32.

kordab oma muret võimalike puuduste pärast aruandekohustuse osas ning ühenduse vahendite väärkasutamiste ohu pärast, kui ELi abi jagatakse mitut abiandjat hõlmavate sihtfondide kaudu; rõhutab niisuguse kindla riikliku finantssüsteemi tähtsust, mis põhineb läbipaistvusel ja demokraatlikul kontrollil; kutsub seega komisjoni üles vältima rahaliste vahendite jagamist kõnealuste vahendajate kaudu, kui see on võimalik ning kui on olemas paremad ja läbipaistvamad vahendid niisuguste rahaliste vahendite jagamiseks;

Märkused eraldi riikide ja piirkondade kohta

33.

võtab teadmiseks Vahemere Liidu algatuse raames tehtud edusammud; rõhutab sellegipoolest, et

—	ENPI raames rahastatavaid ENP algatusi ida- või lõunasuunal ei tohiks kasutada nii, et need üksteist kahjustavad;

—	Euroopa Parlamenti tuleks asjakohaselt teavitada ENPI raames rahastatud Vahemere Liidu projektidest;

—	ENPI vahendite kasutamise korral muutub eriti oluliseks muude allikate, sealhulgas erakapitalil põhinevate rahastamisallikate läbipaistvus;

34.	kordab, et ENP Vahemere moodul peaks Barcelona protsessi täiendama ning et ENP eesmärgid tuleb selgemalt määratleda, et tugevdada Barcelona protsessi mitmepoolse piirkondliku lähenemisviisi eelistamise kaudu;

35.	on seisukohal, et ENPI piirkondlike, mitmepoolsete ja piiriüleste projektide tulemuslikkuse parandamiseks tuleks näha ette neis programmides osalemise laiendamine kõigile uutele partneritele Vahemere Liidus;

36.

on seisukohal, et hiljutised geopoliitilised sündmused ELi idanaabruses rõhutavad, kui tähtis on ENPd edasi arendada, et see vastaks paremini partnerite vajadustele, sealhulgas tugevdades ELi osalemist Musta mere piirkonnas ja muutes idapartnerlust ambitsioonikamaks; rõhutab vajadust kiirendada vabakaubanduspiirkonna loomist eelkõige Armeenia, Aserbaidžaani, Gruusia, Moldova ja Ukrainaga niipea, kui partnerriigid selleks valmis on, ning vajadust viia võimalikult kiiresti lõpule viisavabaduse sisseseadmine ELiga, samuti vajadust tugevdada piirkondlikku koostööd, et edendada Euroopa naabruses stabiilsust ja jõukust;

37.

teeb ettepaneku asutada sarnaselt Euroopa – Vahemere piirkonna partnerluse (Euromed) ja Euroopa – Ladina-Ameerika parlamentaarse assambleega (Eurolat) idapoolseid naaberriike hõlmav assamblee („Euroeast”), eesmärgiga rakendada ENPIt Ida-Euroopa riikides, täpsemalt Armeenias, Aserbaidžaanis, Gruusias, Moldovas, Ukrainas ja Valgevenes;

38.	juhib tähelepanu sellele, et külmutatud konfliktid takistavad ENP täielikku väljaarendamist Lõuna-Kaukaasias, ning palub nõukogul aktiivsemalt tegeleda konflikti lahendamisega;

39.

rõhutab, et Musta mere piirkonnaga tuleb luua tugevamad sidemed, kui EL soovib aidata lahendada mõningaid jätkuvaid konflikte ja tugevdada koostööd piirkonna riikide vahel; on arvamusel, et Euroopa naabruspoliitika üks olulisemaid prioriteete peaks olema tugevam piirkondlik koostöö Musta mere piirkonnas, samuti ka erinevad ELi poolt käivitatud piirkondlikud algatused; tunneb heameelt asjaolu üle, et on märgata edasiminekut Musta mere sünergia rakendamise valdkonnas; kutsub üles tugevdama Musta mere piirkonnas koostööd Türgiga, võttes arvesse selle strateegilist tähtsust ja tulevast rolli, mida Türgi võiks omada ühise välis- ja julgeolekupoliitika raames, samuti Venemaaga, rõhutades nende riikide täieliku kaasamise vajadust piirkondlike konfliktide lahendamisse ning rahu ja stabiilsuse edendamisse Euroopa naabruses; on seisukohal, et selles raamistikus võiks viia ellu mitmeid ühist huvi pakkuvaid projekte;

40.	väljendab heameelt asjaolu üle, et idapartnerlus pakub suuremat stiimulit Ukraina taolistele ambitsioonikatele partnerriikidele; tunneb erilist heameelt uue põhjaliku institutsioonide väljaarendamise programmi üle, mille eesmärk on haldussuutlikkuse tõstmine asjaomastes koostöövaldkondades;

41.	on arvamusel, et idapartnerlus ei tohiks takistada ELi liikmeks saamist neil naaberriikidel, kes tahaksid seda taotleda ELi lepingu artikli 49 põhjal;

42.	toetab komisjoni ettepanekut, et uued suhted idapartnerluses osalevate riikidega rajatakse igale riigile spetsiifiliste uute assotsiatsioonilepingute alusel, mis vastaks paremini partnerite püüdlustele sidemeid tihendada;

43.

tervitab energiavarustuse kindluse esitamist lahutamatu osana idapartnerluse ettepanekust, mis käsitleb suhteid idapoolsete partnerriikidega; toetab komisjoni eespool nimetatud idapartnerlust käsitleva 3. detsembri 2008. aasta teatise selliseid keskseid eesmärke nagu Ukraina ja Moldova energiaühenduse liikmeks saamise läbirääkimiste kiire lõpuleviimine ning poliitiliste sidemete tugevdamine Aserbaidžaaniga, mille eesmärk on tema lähenemine ELi energiaturule ja infrastruktuuri integreerimine; rõhutab, et energiakoostöö meetmed peaksid hõlmama kõiki Euroopa naabruspoliitikas osalevaid riike;

44.

toetab majanduse taastamise ja stabiilsuse paketti ühenduse eelarves, milles on aastateks 2008–2010 ette nähtud 500 miljonit eurot Gruusia ülesehitamiseks pärast laastavat sõda ja riigi sees ümberasustatud isikutele majandusliku taastusabi tagamiseks, kuni nad pöörduvad tagasi koju ja oma varade juurde; rõhutab, et ühenduse poolse rahastamisega peaks kaasnema nõuetekohane tingimuslikkus ja järelevalvemehhanismid, mis tagaksid abi eraldamise Gruusia kõige tungivamate vajaduste rahuldamiseks; rõhutab, et abi tuleks suunata reformikava toetamisele, mis on määratletud jätkuvalt väga asjakohastes ENP tegevuskavas ja ENPI programmdokumentides;

45.

rõhutab, et nõukogu poolt 2008. aasta septembris algatatud suhete taastamise poliitika elluviimiseks tuleb Valgevenele määratud rahastamispakett läbi vaadata, et otsustada, kas koostööd saab laiendada muudesse valdkondadesse peale energeetika, keskkonna ja rände; tuletab meelde, et ELi ja Valgevene suhted sõltuvad väga palju sellest, kuivõrd Valgevene valitsus tunnustab demokraatlikke väärtusi; rõhutab vajadust tõhusa poliitilise tingimuslikkuse järele ja tagatiste järele selle kohta, et abi avaldab kodanikele kohest positiivset mõju ning ametivõimud ei kasuta abi oma poliitiliste vastaste vastu; rõhutab, et EL peaks kodanikuühiskonda ja demokraatiat kaitsvaid poliitilisi parteisid tõhusamalt toetama;

46.

on seisukohal, et läbirääkimistel ELi ja Venemaa vahelise uue partnerlus- ja koostöölepingu sõlmimiseks tuleks ELil keskenduda järgmistele küsimustele:

—	suurem Venemaa poolne panus selgete finantskoostöö prioriteetide määratlemisel, mis tooks kaasa abi parema planeerimise ja mitmeaastase kavandamise;

—	tagatised selle kohta, et igasuguse finantsabi andmine Venemaa ametiasutustele aitab tugevdada demokraatlikke norme Venemaa Föderatsioonis;

—	suurem ühisvastutus rahastamiseks välja valitud projektide suhtes;

* *

47.	teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide ja ENPIga hõlmatud riikide valitsustele ja parlamentidele, Euroopa Nõukogule, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonile ning Euroopa – Vahemere piirkonna parlamentaarsele assambleele.

(1) ΕLT L 310, 9.11.2006, lk 1.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1889/2006 rahastamisvahendi loomise kohta demokraatia ja inimõiguste edendamiseks kogu maailmas (demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahend) (ELT L 386, 29.12.2006, lk 1).

(3) Nõukogu 19. detsembri 2006. aasta otsus 2006/1016/EÜ, millega Euroopa Investeerimispangale antakse ühenduse tagatis ühendusevälistele projektidele antavatest laenudest ja laenutagatistest tekkida võiva kahjumi puhuks (ELT L 414, 30.12.2006, lk 95).

(4) 6. novembri 2008. aasta otsus kohtuasjas C-155/07: Euroopa Parlament versus Euroopa Liidu Nõukogu (ELT C 327, 20.12.2008, lk 2).