[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 28.10.2009

KOM(2009)592 lõplik

KOMISJONI ARUANNE

läbirääkimiste kohta, mis käsitlevad ühenduse ettevõtjate juurdepääsu kolmandate riikide turgudele direktiivi 2004/17/EÜ reguleerimisalasse kuuluvates valdkondades

KOMISJONI ARUANNE

läbirääkimiste kohta, mis käsitlevad ühenduse ettevõtjate juurdepääsu kolmandate riikide turgudele direktiivi 2004/17/EÜ reguleerimisalasse kuuluvates valdkondades

EMPs kohaldatav tekst

SISUKORD

KOMISJONI ARUANNE läbirääkimiste kohta, mis käsitlevad ühenduse ettevõtjate juurdepääsu kolmandate riikide turgudele direktiivi 2004/17/EÜ reguleerimisalasse kuuluvates valdkondades 1

KOMISJONI ARUANNE läbirääkimiste kohta, mis käsitlevad ühenduse ettevõtjate juurdepääsu kolmandate riikide turgudele direktiivi 2004/17/EÜ reguleerimisalasse kuuluvates valdkondades 2

1. SISSEJUHATUS 6

2. KOKKUVÕTE 6

3. MÕNE- JA MITMEPOOLSED LÄBIRÄÄKIMISED 7

3.1. WTO riigihankeleping 7

3.1.1. Sissejuhatus 7

3.1.2. Praeguse riigihankelepingu reguleerimisala 7

3.1.3. Uute liikmete ühinemine 8

3.1.4. Riigihankelepingu läbivaatamine 9

3.2. WTO teenuskaubanduse üldleping (GATS) 11

4. EUROOPA MAJANDUSPIIRKOND 11

4.1. Sissejuhatus 11

4.2. ELi laienemine 11

5. KAHEPOOLSED LÄBIRÄÄKIMISED 12

5.1. Sõlmitud kokkulepped, mis sisaldavad riigihankeid käsitlevaid peatükke 12

5.1.1. Šveits 12

5.1.2. Mehhiko 12

5.1.3. Tšiili 13

5.1.4. CARIFORUM 13

5.2. Riigihankeid käsitlevad peatükid stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingutes / vahelepingutes 13

5.2.1. Sissejuhatus 13

5.2.2. Lepingud riikide lõikes 14

5.3. Riigihankeid käsitlevad peatükid naabruspoliitika raames sõlmitud lepingutes 16

5.3.1. Sissejuhatus 16

5.3.2. ENP – läbirääkimised ulatuslike riigihankeid käsitlevate peatükkide üle, riikide lõikes (idapoolsed riigid) 17

5.3.3. ENP – läbirääkimised ulatuslike riigihankeid käsitlevate peatükkide üle (Euroopa – Vahemere piirkond) 17

5.4. Käimasolevad ja tulevased kahepoolsed läbirääkimised 17

5.4.1. Kesk-Ameerika 18

5.4.2. Andide Ühendus 18

5.4.3. Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riigid 18

5.4.4. Iraak 18

5.4.5. Lõuna-Korea 18

5.4.6. Kanada 19

5.4.7. Hiina 19

6. EDASISED SAMMUD HANKEVÕIMALUSTE AVAMISEKS 19

SISSEJUHATUS

Käesolevas aruandes käsitletakse olukorda seoses ühenduse pakkujate juurdepääsuga kolmandate riikide hanketurgudele direktiiviga 2004/17/EÜ[1] hõlmatud valdkondades ning teenuste hangete avanemist kolmandates riikides 1. augusti 2009. aasta seisuga. Käesolev aruanne esitatakse vastavalt direktiivi 2004/17/EÜ artiklitele 58 ja 59.

Euroopa Liidus võrgustikega seotud valdkondades tegutsevate hankijate hangete suurus ulatub 450 miljardi euroni[2]. Nimetatud hankijad avaldasid Euroopa Liidu Teatajas [3] hanketeateid hangete kohta, mis ületavad direktiiviga sätestatud piirmäärasid ligikaudu 80 miljardi euro väärtuses. EL saab seega kolmandate riikide hanketurgude avamise üle läbirääkimisi pidades pakkuda juurdepääsu suurele turule.

ELis kasutusel olev võrgustikega seotud valdkondade hangete määratlus, mille puhul kohaldatakse hanke-eeskirju ka eri- ja ainuõigustega eraettevõtjate[4] suhtes, ei ole kasutusel kõikjal maailmas. Seetõttu ei ole alati võimalik pidada läbirääkimisi võrgustikega seotud valdkondades tegutsevate eraettevõtjate hangetel osalemise üle.

KOKKUVÕTE

Oma poliitilise tundlikkuse tõttu ei ole riigihankest saanud Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) raames mitmepoolsete kohustustega valdkonda.

Mõnepoolne WTO riigihankeleping ( Government Procurement Agreement – GPA ), mida praegu vaadatakse läbi, on jätkuvalt keskne vahend rahvusvaheliste riigihanketurgude avamisel. Kuigi 2006. aasta detsembris jõuti kokkuleppele uues tekstis (pakkumuse menetluseeskirjad), osalevad riigihankelepingu osalised eri ambitsioonikusega eesmärkidega turulepääsu läbirääkimistel ning läbirääkimised kestavad. Euroopa Ühendus, keda esindab komisjon, toetab eesmärki avada rahvusvahelised riigihanketurud ning seepärast tegi 2005. aastal ulatusliku pakkumise ELi riigihanketurgude avamiseks, sealhulgas võrgustikega seotused valdkondades. Võttes arvesse riigihankelepingu teiste osaliste vastuseisu oma hanketurgude edasiseks avamiseks rahvusvahelisele konkurentsile, esitas komisjon 2008. aasta veebruaris nõukogu[5] taotlusel läbivaadatud ning piiratuma pakkumise. Ikkagi jääb Euroopa Ühenduse pakkumine võrreldes teiste riigihankelepingu osaliste omaga kõige ulatuslikumaks.

Euroopa Ühendus kuulub riigihankelepingu nende osaliste hulka, kes tugevalt toetavad uute liikmete ühinemist riigihankelepinguga, pidades silmas pikaajalist strateegiat muuta riigihankeleping mitmepoolseks kokkuleppeks. Hiljuti viidi lõpule Hiina Taipei ühinemisprotsess. Läbirääkimised Hiina, Jordaania ja Moldova Vabariigiga on käimas.

WTO raames jätkab EÜ ka riigihankeid käsitleva kokkuleppe propageerimist teenuskaubanduse üldlepingu (GATS) alusel.

ELi laienemine 2004. ja 2007. aastal lisas ligikaudu 55 miljardi euro[6] ulatuses täiendavaid hankevõimalusi, millest ligikaudu 10 miljardit eurot[7] moodustavad hanked võrgustikega seotud valdkondades. ELi laienemiste järel allkirjastati vastavad Euroopa Majanduspiirkonna laienemise lepingud. Võrgustikega seotud valdkondade hanketuru suurus Euroopa Majanduspiirkonnas ulatub 460 miljardi euroni, millest ligikaudu 81 miljonit eurot moodustavad hanked, mis ületavad samaste hanke-eeskirjadega (direktiivid) reguleeritud piirmäärasid.

Teine vahend riigihanketurgude avamiseks on kahepoolsed läbirääkimised kolmandate riikidega. Euroopa Liit on sõlminud vabakaubanduslepingu (koos oluliste hankeid käsitlevate peatükkidega) Mehhiko ja Tšiiliga, majanduspartnerluslepingu CARIFORUMiga[8] ning riigihankeid käsitleva kahepoolse kokkuleppe Šveitsiga. Mitmed kahepoolsed läbirääkimised on käimas või kohe algamas. ELi praegune lähenemisviis seoses vabakaubanduslepingute läbirääkimistega on sõlmida nn uue põlvkonna vabakaubanduslepingud, mis sisaldavad üksikasjalikke ja ulatuslikke peatükke riigihangete kohta, sealhulgas juurdepääsu võrgustikega seotud valdkondade hanketurgudele.

EL sõlmib stabiliseerimis- ja assotsieerimislepinguid Lääne-Balkani riikidega, kes soovivad ELiga ühineda. Riigihangete puhul tagavad stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingud pakkujate vastastikuse võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise ning asümmeetrilise turulepääsu. Stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingud hõlmavad ka võrgustikega seotud valdkondade hankeid.

MÕNE- JA MITMEPOOLSED LÄBIRÄÄKIMISED

WTO riigihankeleping

Sissejuhatus

Riigihankeleping on seni ainus riigihangetele keskenduv õiguslikult siduv kokkulepe WTOs. Praegune riigihankeleping võeti vastu 1994. aastal ning see jõustus 1. jaanuaril 1996. See on mõnepoolne rahvusvaheline kokkulepe, mida haldab riigihankekomitee, kuhu kuuluvad need WTO liikmed, kes on riigihankelepingu osalised[9]. Kõnealune riigihankeleping sõlmiti Euroopa Ühenduse (EÜ) poolt liikmesriikide nimel nõukogu otsusega[10].

Praeguse riigihankelepingu reguleerimisala

Riigihankelepingut ei kohaldata automaatselt osaliste kõigi riigihangete suhtes. Pigem määratakse riigihankelepingu reguleerimisala iga osalise suhtes riigihankelepingu lisades, kus täpsustatakse kesk- ja piirkondlikud valitsusüksused ning võrgustikega seotud valdkonnad, mille puhul on iga osaline võtnud kohustuse järgida riigihankelepingut. Peale EFTA riikide[11], kelle lõplikud pakkumised vastasid EÜ pakkumisele, ei suutnud ükski teine lepinguosaline täita EÜ poolt esitatud reguleerimisala nõuet. Seetõttu tuli ühendusel kohandada oma lõplikku pakkumist vastavalt teiste osaliste turulepääsu ulatusele. Sellest olenemata on EÜ kohustused kõige ulatuslikumad arvestades hankeüksuseid ja nende hankeid, sest nad katavad hankevõimalused nii kesk- kui ka piirkondlikul tasandil, sealhulgas võrgustikega seotud valdkonnas tegutsevate kesk- ja piirkondliku tasandi üksuste ning avalik-õiguslike äriühingute hanked.

Kõik riigihankelepingu osalised, välja arvatud Kanada, võimaldavad teatavat juurdepääsu oma hangetele võrgustikega seotud valdkondades. Reguleerimisala ei ole siiski ühetaoline ja võrgustikega seotud valdkondade hangete avatuse tase väliskonkurentsile on riigiti erinev, lisaks nõrgestavad reguleerimisala erandid, mida kohaldavad kas üksikud riigid või kõik osalised.

Uute liikmete ühinemine

Riigihankelepingu liikmed, eelkõige EÜ, soovivad muuta riigihankelepingu mõnepoolsest mitmepoolseks lepinguks ning seetõttu toetavad uusi riigihankelepinguga ühinemisi. Riigihankelepingu osalised on leppinud kokku, et tulevase riigihankelepingu uut (esialgselt kokku lepitud) teksti tuleks kasutada kandidaatriikidega ühinemisläbirääkimiste alusena. Kõnealuses uues tekstis laiendatakse ja täpsustatakse üleminekumeetmeid (korvamised, hinnasoodustused, üksuste või sektorite järkjärguline kaasamine, kõrgemad piirmäärad) ning kohandatakse need arengumaade vajadustele. Albaania, Gruusia, Jordaania, Kirgiisi Vabariik, Moldova Vabariik, Omaan, Panama ja Hiina on võtnud kohustuse WTOga ühinedes liituda ka riigihankelepinguga.

Taiwani, Penghu, Kinmeni ja Matsu (Hiina Taipei) omaette tolliterritoorium

Hiina Taipei esitas 1995. aasta märtsis taotluse riigihankelepinguga ühinemiseks ning 2008. aasta detsembris võeti vastu riigihankekomitee otsus Hiina Taipei ühinemise kohta. Hiina Taipei andis hoiule oma ühinemiskirja 15. juunil 2009 ning riigihankekomitee otsuse järel sai 15. juulil 2009 riigihankelepingu liikmeks. Hiina Taipei ühinemine läbib praegu riiklikku ratifitseerimisprotsessi. Hiina Taipei peaks saama riigihankelepingu osaliseks 2009. aasta esimesel poolel.

Hiina Taipei kohustused sisaldavad hankeid võrgustikega seotud valdkondades. Piirmääradeks on määratud 400 000 SDRi asjade, 400 000 SDRi teenuste ning 15 000 000 SDRi ehitustööde puhul.

Jordaania

Jordaania esitas 2000. aastal taotluse riigihankelepinguga ühinemiseks, 2003. aasta veebruaris esitas oma esialgse pakkumise ning riigihankelepingu osalistega läbirääkimiste järel esitas 2008. aasta septembris ajakohastatud kolmanda läbivaadatud pakkumise. Jordaania ajakohastab praegu oma õigusraamistikku ning hankesüsteeme vastavalt riigihankelepingu nõuetele. Jordaania ühinemise lõpuleviimine on 2009. aastal riigihankekomitee üks oluline prioriteet.

Hiina

Hiina esitas taotluse riigihankelepinguga ühinemiseks 2007. aasta detsembris ning Hiina esialgne pakkumine edastati osalistele 2008. aasta jaanuaris. Lisaks esitas Hiina 2008. aasta septembris oma vastused riigihankelepinguga ühinemisega seotud teabe esitamise kontrollnimekirjale (Checklist of Issues for Provision of Information Relating to Accession to the Agreement on Government Procurement). Käimasolevad läbirääkimised keskenduvad riigihankeid käsitlevate Hiina õigusaktide kokkusobivuse kontrollimisele riigihankelepinguga ning turulepääsule. EÜ esitas Hiinale ametliku taotluse täiustada esialgset pakkumist (sealhulgas võrgustikega seotud valdkonna osas).

Moldova Vabariik

2008. aasta novembris esitas Moldova Vabariik esialgse pakkumise, teavitas oma riigihankeid käsitlevatest õigusaktidest ning alustas ühinemisläbirääkimisi. Moldova Vabariik alustas läbirääkimisi kõrgete eesmärkidega ning läbirääkimised peaks lõppema 2010. aastal.

Muud ühinemised

Seoses muude pooleliolevate riigihankelepinguga ühinemistega, mis on olnud juba mõnda aega mitteaktiivsed (Albaania, Gruusia, Kirgiisi Vabariik, Omaan ja Panama) ning ühinemiskohustustega, mida ei ole veel täidetud (Armeenia, Horvaatia, endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik, Mongoolia, Saudi Araabia ja Ukraina), palusid 2008. aasta detsembris riigihankelepingu osalised, et pooleliolevaid ühinemisi ja ühinemiskohustuste täitmist jälgitaks ning taotlesid, et riigihankekomitee eesistuja jätkaks meetmete võtmist vastavalt vajadusele.

Riigihankelepingu läbivaatamine

Edasiste läbirääkimiste pidamise kohustus on kehtiva riigihankelepinguga ette nähtud[12]. Kõnealustel läbirääkimistel on kolm eesmärki: i) täiustada ja ajakohastada lepingut, võttes arvesse infotehnoloogia ja hankemeetodite arengut; ii) laiendada lepingu reguleerimisala; ning iii) kõrvaldada allesjäänud diskrimineerivad meetmed. Läbirääkimised peaksid hõlbustama ka uute osaliste, eelkõige arengumaade ühinemist riigihankelepinguga. Riigihankelepingu alusel toimuvad läbirääkimised ei ole osa WTO Doha vooru läbirääkimistest.

Esialgselt kokkulepitud tekst

2006. aasta detsembris jõudsid läbirääkijad üksmeelele riigihankelepingu teksti ulatusliku läbivaatamise osas, et muuta tekst kasutajasõbralikumaks. Sätteid on ka ajakohastatud, et võtta arvesse uusi arenguid, sealhulgas elektrooniliste vahendite rolli. Leping on muudetud paindlikumaks, muutes nt lühemaks turul pakutavate asjade ja teenuste hangete tähtajad. Arengumaade diferentseeritud ja erikohtlemine on selgemalt kirja pandud viisil, mis loodetavasti tulevikus hõlbustab nende riikide ühinemist. Keskendutud on ka riiklikele läbivaatamismenetlustele pakkujatega seotud küsimustes ja lepinguosaliste suhtes kehtiva reguleerimisala muutmise eeskirjadele. Viimase puhul on kokku lepitud töötada välja vaidluste lahendamise menetlused.

Läbirääkijate kokkulepe on esialgne, st tuleb kontrollida selle vastavust õigusaktidele ja jõuda kõiki osalisi rahuldava tulemuseni eelkõige uue riigihankelepingu reguleerimisala laiendamise osas (s.t valitsusasutuste loetelud, kelle hanked on avatud).

Kokkuleppele jõuti ka protsessis viia lõpule läbirääkimised reguleerimisala kohta. Kõnealused läbirääkimised viiakse läbi läbivaadatud teksti alusel.

Riigihankelepingu osalised on leppinud kokku, et riigihankelepingu uut teksti tuleks kasutada ühinemisläbirääkimiste alusena riigihankelepinguga ühineda soovivate riikidega.

Ülevaade turulepääsu läbirääkimistest

Riigihankelepingu osalised alustasid turulepääsu läbirääkimisi esitades oma esialgsed taotlused, millele järgnes esialgsete pakkumiste esitamine. 2007. ja 2008. aastal esitasid esialgse pakkumise kõik peale kahe osalise – Hongkong ja Hiina ning Liechtenstein[13]. Läbirääkimiste järgselt esitasid läbivaadatud pakkumised Ameerika Ühendriigid, Jordaania, Jaapan, Korea, Euroopa Ühendus, Norra, Singapur ja Šveits.

EÜ esitas 2005. aastal väga ulatusliku esialgse pakkumise, pakkudes enamikku ühenduse hangetest, sealhulgas võrgustikega seotud valdkondi. Võttes arvesse mõne riigihankelepingu osalise vastuseisu vastata samaga, taotles nõukogu, et komisjon tasakaalustaks lepingut[14] . EÜ esitas seega 2008. aasta veebruaris riigihankelepingu partneritele läbivaadatud pakkumise, mis võtab arvesse teiste osaliste võimalusi seoses riigihanketurgude vastastikuse avamisega.

EÜ pakkumine on sellegipoolest jätkuvalt väga ulatuslik, pakkudes ligikaudu 85 % piirmäära ületavatest ELi hangetest. Võrgustikega seotud valdkonna puhul moodustab see ligikaudu 50 miljardi euro väärtuses hankevõimalusi. ELi riigihanketurule juurdepääsule on seatud vähe piiranguid, mis põhinevad vastastikkuse põhimõttel ning on vastavuses riigihankelepingu teiste osaliste vastavate piirangutega.

Riigihangete avamine võrgustikega seotud valdkondades on turgu käsitlevatel läbirääkimistel jätkuvalt EÜ üks peamistest aktiivsetest huvidest. EÜ strateegia kõnesoleva eesmärgi saavutamiseks koosneb kolmest põhielemendist.

Saavutada piirkondliku tasandi hankeüksuste suurem hõlmatus. Teatavate riigihankelepingu osaliste puhul (Ameerika Ühendriigid, Kanada ja Jaapan) on kõnealune tasand see, kus tegeletakse võrgustikega seotud valdkondadega ja kus mõned riigihankelepingu osalised ei paku märkimisväärset hõlmatust.

Diskrimineerivate meetmete kõrvaldamine, eelkõige nende, mis takistavad riigihankelepingu osaliste juurdepääsu valdkonna kõikidele hangetele, nagu näiteks Ameerika Ühendriikides, Jaapanis ja Koreas kasutatavad siseriiklikele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele suunatud erandid.

Riigihankelepingu teatud osaliste poolt kasutatavate selliste erandite kõrvaldamine, mis muudavad tegelikkuses juurdepääsmatuks nimetatud osaliste hanked, mis kõnealused osalised on lubanud avada. Võrgustikega seotud valdkonnas on näiteks tööohutuse klausel, mille laialdane kasutamine välistab juurdepääsu Jaapani raudteesektori riigihanketurule.

WTO teenuskaubanduse üldleping (GATS)

Teenuskaubanduse üldlepingu (GATS) XIII artikli lõikega 1 jäetakse GATSi peamistest turule juurdepääsu käsitlevatest sätetest välja valitsemissektori hanked. Siiski sätestatakse GATSi XIII artikli lõikes 2 mitmepoolsete läbirääkimiste volitused teenuste hangete üle. GATSi XIII artikli lõike 2 kohased läbirääkimised toimuvad GATSi eeskirjade mitmepoolses töörühmas (WPGR), mis loodi 1995. aastal teenuskaubanduse nõukogu poolt.

Teenuste hangete mitmepoolset avamist käsitlevad läbirääkimised on käimas EÜ eestvedamisel. EÜ esitas GATSi eeskirjade töörühmas viis teatist, neist viimane (2006. aastal esitatud) pakub WTO liikmetele raamistikku, et laiendada kohustusi seoses turulepääsu ja teenuste hangete puhul mittediskrimineerimisega, ning ühiste menetlusreeglite kogumikku reguleerimisalasse kuuluvatele hangete kohta.

EUROOPA MAJANDUSPIIRKOND

Sissejuhatus

Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artiklis 65 ja XVI lisas on sätestatud, et võrgustikega seotud valdkondade direktiivi sätteid kohaldatakse EFTA riikide suhtes. Seetõttu võimaldavad nüüd Norra, Liechtenstein ja Island ühenduse ettevõtjatele juurdepääsu oma võrgustikega seotud valdkonna hangetele, pakkudes reguleerimisala, mis kattub võrgustikega seotud valdkondade direktiivi 2004/17/EÜ reguleerimisalaga.

ELi laienemine

Euroopa Majanduspiirkonna lepingu kohaselt esitavad ühinevad ELi liikmesriigid taotluse, et saada Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osaliseks (artikkel 128) vastavalt lepingus sätestatud tingimustele.

Euroopa Majanduspiirkonna laienemine ELiga 2004. aastal[15] ühinenud kümne riigi võrra jõustus 1. mail 2004[16]. ELi viimane laienemine toimus 1. jaanuaril 2007, kui ELiga ühinesid Bulgaaria ja Rumeenia. Euroopa Majanduspiirkonna laienemise kokkulepe allkirjastati 25. juulil 2007[17].

ELi laienemine 2004. ja 2007. aastal lisas ligikaudu 55 miljardi euro ulatuses täiendavaid hankevõimalusi, millest ligikaudu 10 miljardit eurot moodustavad hanked võrgustikega seotud valdkondades. Võrgustikega seotud valdkonna hanketuru suurus Euroopa Majanduspiirkonnas ulatub 460 miljardi euroni, millest ligikaudu 81 miljardit eurot moodustavad piirmäärast suuremad hanked, mis on reguleeritud samaste hanke-eeskirjadega (direktiivid).

KAHEPOOLSED LÄBIRÄÄKIMISED

Sõlmitud kokkulepped, mis sisaldavad riigihankeid käsitlevaid peatükke

Šveits

1999. aastal sõlmis EÜ eraldiseisva kaubanduslepingute paketi Šveitsiga, nn kahepoolne I pakett[18]. Riigihanke teatud aspekte käsitlev kokkulepe jõustus 1. juunil 2002[19].

Osutatud kokkulepe täiendab EÜ ja Šveitsi WTO riigihankelepingu kohaseid kohustusi. EÜ ja Šveits võimaldavad vastastikuselt juurdepääsu raudtee, gaasi, kütte, nafta, kivisöe ja teiste tahkekütuste valdkondades tegutsevate avaliku sektori üksuste ning eri- ja ainuõigustega eraettevõtjate asjade, ehitustööde ja teenuste hangetele. Lisaks kuulub kokkuleppe reguleerimisalasse nende eri- ja ainuõigustega eraettevõtjate asjade, ehitustööde ja teenuste hanked, kes tegutsevad elektrienergia, joogivee, mere- või siseveesadamate, lennujaamade ning linnatranspordi valdkonnas. Kõnesolev kokkulepe laiendab neid kohustusi EÜ riigihankeid käsitlevate direktiivide reguleerimisala tasemele.

Kokkuleppega luuakse ühiskomitee, et tagada selle tõhus rakendamine ja toimimine. Ühiskomitee koosolekud on toimunud regulaarselt alates kokkuleppe jõustumisest.

Mehhiko

Majanduspartnerlust, poliitilist kooskõlastamist ja koostööd käsitlev leping Mehhikoga jõustus 2000. aasta novembris[20].

Kõnealuses lepingus nähakse ette osaliste kohustused riigihanketurgude järkjärguliseks ja vastastikkuseks avamiseks. Samuti täpsustab see ühisnõukogu loomise, kus on esindatud mõlemad osalised.

Kuni majanduspartnerlust, poliitilist kooskõlastamist ja koostööd käsitleva lepingu ratifitseerimiseni kiitis nõukogu 1998. aasta juunis heaks kaubandust ja kaubandusküsimusi käsitleva vahelepingu [21]. Vaheleping, mis jõustus 1. juulil 1998, sisaldab ka riigihankeid käsitlevaid sätteid ning loob lepingu järelevalve eesmärgil eespool nimetatud ühisnõukogu.

Seoses menetluslike hanke-eeskirjadega[22] kohaldab Mehhiko asjakohast NAFTA kokkuleppe[23] sätet, kusjuures EL kohaldab 1994. aasta riigihankelepingu sätet.

Võrgustikega seotud valdkondades avab Mehhiko riigiettevõtete hanked raudtee, telekommunikatsioonide ja energia (bensiin ja gaas) valdkonnas, kusjuures EL avab muu hulgas riigiasutuste ja avalik-õiguslike äriühingute hanked elektrienergia, joogivee, linnatranspordi, lennujaamade ning mere- või siseveesadamate valdkonnas.

Riigihanke küsimustega tegelev ühiskomitee kohtub regulaarselt alates vahelepingu jõustumisest. Ühiskomitee käsitles ka reguleerimisala võimaliku laiendamise küsimust.

Tšiili

ELi ja Tšiili vaheline assotsiatsioonileping allkirjastati 18. novembril 2002[24]. Kogu leping ei ole veel jõustunud, kuigi enamik sätteid, sealhulgas riigihankeid käsitlevad sätted jõustusid ajutiselt 1. veebruaril 2003[25].

Assotsiatsioonilepingu rakendamise kontrollimiseks on asutatud assotsieerimisnõukogu, mida abistab assotsieerimiskomitee.

Mis puudutab võrgustikega seotud valdkondi, siis EL ja Tšiili avavad vastastikuselt sadamate ja lennujaamade valdkonnas tegutsevate avaliku sektori üksuste hanked. Kohaldatavad piirmäärad on samad nii ELi kui ka Tšiili puhul ning vastavad võrgustikega seotud valdkondade direktiivis sätestatud väärtustele.

CARIFORUM

2008. aasta oktoobris allkirjastas EL majanduspartnerluslepingu 13 CARIFORUMi riigiga: Antigua ja Barbuda, Bahama, Barbados, Belize, Dominica, Dominikaani Vabariik, Grenada, Jamaica, Saint Lucia, Saint Vincent ja Grenadiinid, Saint Kitts ja Nevis, Suriname, Trinidad ja Tobago ning Guyana. Lepingut kohaldatakse ajutiselt alates 29. detsembrist 2008. EL võttis kohustuse töötada koos Haiti valitsuse ja teiste Kariibi mere piirkonna partneritega selles suunas, et Haiti täidaks peagi majanduspartnerluslepinguga ühinemise tingimused.

CARIFORUMi majanduspartnerlusleping seob allakirjutanud ulatuslike riigihanke läbipaistvust käsitlevate eeskirjadega, kuid ei sisalda sätteid turulepääsu kohta. EL ja CARIFORUM on kokku leppinud eeskirjades, mis tagaksid, et asjaomane teave on riigihanke õiglaste ja nõuetekohaste menetluste hõlbustamiseks piiranguteta avaldatud.

Riigihankeid käsitlevad peatükid stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingutes / vahelepingutes

Sissejuhatus

Kõnelustel nende Lääne-Balkani riikidega, kes on avaldanud soovi ühineda ELiga, sõlmib EL stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingud, võttes aluseks nende riikide lubaduse viia ellu poliitilisi, majandus-, kaubandus- või inimõigustealaseid reforme. Riigile võidakse pakkuda tollimaksuvaba pääsu mõnedele või kõigile ELi turgudele ning finantsabi ja/või tehnilist abi.

Stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingud on ELi stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi osa. Stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingud on põhimõttelt sarnased 1990ndatel Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega allkirjastatud Euroopa lepingute ning Türgiga sõlmitud Ankara assotsiatsioonilepinguga[26].

Stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingud peavad ratifitseerima assotsieeruv riik ja kõik ELi liikmesriigid. Komisjon sõlmib kuni stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu ratifitseerimiseni vahelepingu, et stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu kaubandust ja kaubandusküsimusi käsitlevad sätted saaksid jõustuda võimalikult ruttu.

Kuna stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingute eesmärk on aidata asjaomastel riikidel suurendada ELi õiguse vastuvõtmise ja rakendamise suutlikkust, siis vastastikused kohustused on tavaliselt ebasümmeetrilised. Sama kehtib ka asjakohaste riigihankeid käsitlevate sätete puhul. Alla kirjutanud riigi majandustegevuses osalejatele, sõltumata sellest, kas nad on asutatud EÜs või mitte, tagatakse ELi riigihanke-eeskirjade kohaselt juurdepääs hangetele EÜs alates stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu jõustumisest või vahelepingu jõustumisest, kui viimane sisaldab sellist sätet. Nimetatud reeglit kohaldatakse ka lepingute suhtes võrgustikega seotud valdkondades pärast seda, kui alla kirjutanud riik on vastu võtnud õigusaktid, millega kehtestatakse kõnealust valdkonda käsitlevad EÜ eeskirjad.

Alla kirjutanud riigis asutatud ELi ettevõtjatele tagatakse alates lepingu jõustumisest juurdepääs hangetele nimetatud riigis vähemalt sama soodsa kohtlemise alusel kui riigi enda äriühingutele.

ELi majandustegevuses osalejatele, kes ei ole asutatud alla kirjutanud riigis, tagatakse juurdepääs hangetele nimetatud riigis vähemalt sama soodsa kohtlemise alusel kui riigi enda äriühingutele alles teatud arv aastaid peale lepingu jõustumist[27].

Lepingud riikide lõikes

Albaania

EL ja Albaania allkirjastasid stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu 12. juunil 2006 ning see jõustus 1. aprillil 2009.

Turulepääs tagatakse hiljemalt neli aastat pärast vahelepingu jõustumist.

Endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik

Stabiliseerimis- ja assotsieerimisleping endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigiga sõlmiti 9. aprillil 2001 ning see jõustus 1. aprillil 2004[28]. 2001. aasta juunis jõustunud vaheleping[29] ei sisaldanud riigihankeid käsitlevaid sätteid.

Turulepääs tagati 1. aprillist 2009.

Montenegro

Montenegro allkirjastas 15. oktoobril 2007 stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu ning kaubandust ja kaubandusküsimusi käsitleva vahelepingu. Viimane jõustus 1. jaanuaril 2008[30], stabiliseerimis- ja assotsieerimisleping jõustub siis, kui selle ratifitseerimisprotsess on lõpule viidud.

Turulepääs tagati alates vahelepingu jõustumisest.

Horvaatia[31]

Stabiliseerimis- ja assotsieerimisleping Horvaatia Vabariigiga jõustus 1. veebruaril 2005[32].

Turulepääs tagati alates 1. veebruarist 2008.

Serbia

Stabiliseerimis- ja assotsieerimisleping ning vaheleping allkirjastati 29. aprillil 2008. Nõukogu otsustas siiski, et vahelepingu rakendamiseks ja stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu ratifitseerimiseks peab nõukogu eelnevalt ühehäälselt tunnustama, et Serbia tegi igakülgselt koostööd endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtuga. Serbia parlament ratifitseeris lepingud omalt poolt 9. septembril 2008.

Turulepääs tagatakse hiljemalt viis aastat pärast nimetatud lepingu jõustumist.

Kõnesoleva lepingu jõustumisel muudab Serbia kasutusel olevad soodustused kodumaistele majandustegevuses osalejatele hinnasoodustusteks. Hinnasoodustusi käsitlevaid sätteid vähendatakse viie aasta jooksul järk-järgult.

Bosnia ja Hertsegoviina

Stabiliseerimis- ja assotsieerimisleping ning kaubandust ja kaubandusküsimusi käsitlev vaheleping Bosnia ja Hertsegoviinaga allkirjastati 16. juunil 2008[33]. Vaheleping[34] jõustus 1. juulil 2008 ning stabiliseerimis- ja assotsieerimisleping jõustub siis, kui selle ratifitseerimisprotsess on lõpule viidud.

Turulepääs tagatakse hiljemalt viis aastat pärast nimetatud lepingu jõustumist.

Kõnesoleva lepingu jõustumisel muudab Bosnia ja Hertsegoviina kasutusel olevad soodustused kodumaistele majandustegevuses osalejatele hinnasoodustusteks. Hinnasoodustusi käsitlevaid sätteid vähendatakse viie aasta jooksul järk-järgult.

Riigihankeid käsitlevad peatükid naabruspoliitika raames sõlmitud lepingutes

Sissejuhatus

Euroopa naabruspoliitika (ENP) töötati välja 2004. aastal eesmärgiga vältida uute eraldusjoonte tekkimist ELi ja ELiga ühist maismaa- või merepiiri omavate lähinaabrite vahel[35] – Alžeeria, Armeenia, Aserbaidžaan, Egiptus, Gruusia, Iisrael, Jordaania, Liibanon, Liibüa, Moldova Vabariik, Maroko, okupeeritud Palestiina alad, Süüria, Tuneesia, Ukraina ja Valgevene.

EL pakub oma naabritele privilegeeritud suhet, mis põhineb ühiste väärtuste (demokraatia ja inimõigused, õigusriik, hea valitsemistava, turumajanduse põhimõtted ja säästev areng) vastastikusel austamisel. Suhete tugevus sõltub sellest, kui suures ulatuses nimetatud väärtusi jagatakse[36].

ENP põhineb partnerlus- ja koostöölepingutel endiste Nõukogude Liidu vabariikidega või assotsiatsioonilepingutega Euroopa – Vahemere piirkonna partnerluse raames,[37] Valgevene, Liibüa ja Süüria suhtes ei ole ENPd veel „käivitatud”, sest sellised lepingud ei ole veel jõustunud.

Partnerlus- ja koostöölepingute ning assotsiatsioonilepingutega[38] nähakse ette koostöö riigihanke valdkonnas, et töötada välja avatud ja konkurentsivõimelise hankemenetluse tingimused.

ENP kesksed osad on kahepoolsed Euroopa naabruspoliitika tegevuskavad. Nendes määratletakse poliitiliste ja majanduslike reformide kava ning lühiajalised ja keskpika perioodi prioriteedid. ENP tegevuskavade rakendamine on käimas ning seda edendatakse ja jälgitakse ühiselt alamkomiteede kaudu.

ENP alusel võttis nõukogu 20. märtsil 2009 vastu idapartnerluse algatuse,[39] et parandada ja süvendada suhteid Ukraina, Valgevene, Moldova Vabariik, Armeenia, Gruusia ning Aserbaidžaaniga.

Idapartnerlusega kaasnevad ka uute täiustatud (assotsiatsiooni-) lepingute läbirääkimised (sealhulgas põhjalikud ja ulatuslikud vabakaubanduslepingud, mis ühendavad turulepääsu eeskirjad õigusnormide ühtlustamisega ELi õigustikuga) nende riikidega, kes on valmis ja võimelised end põhjalikumalt siduma.

ENP – läbirääkimised ulatuslike riigihankeid käsitlevate peatükkide üle, riikide lõikes (idapoolsed riigid)

Ukraina

Läbirääkimised Ukrainaga uue täiustatud lepingu üle algasid ametlikult 5. märtsil 2007. 2008. aasta veebruaris algasid läbirääkimised põhjaliku ja ulatusliku vabakaubanduslepingu üle, mis on assotsiatsioonilepingu lahutamatu osa.

Läbirääkimised käivad ikka veel, ning nende eesmärk on avada järkjärgult ja vastastikuselt riigihanketurud kõigis valdkondades (sealhulgas võrgustikega seotud valdkonnad ja kontsessioonid), põhinedes progresseeruval õigusaktide ühtlustamisel EÜ direktiividega, millega kaasneb institutsiooniline reform Ukrainas. Turulepääsu ulatus on seotud õigusloome ja haldusreformi saavutatud tasemega.

Gruusia, Armeenia

Teabekogumismissioonid (Gruusiasse 2008. aasta oktoobris ning Armeeniasse 2009. aasta veebruaris) märkisid põhjalike ja ulatuslike vabakaubanduslepingute läbirääkimiste ettevalmistusprotsessi algust. Gruusia ja Armeenia valmisoleku hindamine läbirääkimiste alustamiseks on käimas.

ENP – läbirääkimised ulatuslike riigihankeid käsitlevate peatükkide üle (Euroopa – Vahemere piirkond)

Süüria

Kuigi assotsiatsioonilepingu tekst vormistati lõplikult 2004. aastal, ei ole see veel jõustunud. Erinevalt teistest assotsiatsioonilepingutest sisaldab see üksikasjalikke riigihanke menetluseeskirju ning ka ulatuslikku vastastikust turulepääsu, sealhulgas juurdepääsu võrgustikega seotud valdkondade hangetele. EL jätkab Süüriaga kõnelusi lepingu allkirjastamise suunas.

Liibüa

ELi – Liibüa vabakaubanduslepingu läbirääkimised algasid 2008. aasta septembris. Mõlemad pooled soovivad riigihankeid käsitlevaid sätteid, mis lähevad kaugemale WTO riigihankelepingu tekstist, kusjuures EL soovitab järkjärgulist ja vastastikust juurdepääsu ehitustööde kontsessioonidele ning võrgustikega seotud valdkondade laiema, ühenduse määratluse kasutamist. Läbirääkimised on käimas.

Käimasolevad ja tulevased kahepoolsed läbirääkimised

2006. aasta oktoobris avaldas Euroopa Komisjon teatise „ Globaalne Euroopa – Konkurentsivõime maailmas”, [40] kus esitatakse ELi välistegevuse kava oma konkurentsivõime parandamiseks maailmamajanduses. Selle uue kaubanduspoliitika raamistiku keskse osana on uue põlvkonna vabakaubanduslepingute eesmärk täiendada ELi tugevat pühendumust mitmepoolsele kaubandussüsteemile, keskendudes valdkondadele, mis praegu ei ole hõlmatud WTO mitmepoolsete eeskirjadega, sealhulgas riigihanked. Peamine majanduslik kriteerium uute vabakaubanduslepingute puhul on turupotentsiaal (suurus ja kasvupotentsiaal) ja protektsionismi tase (tollimaksud ja mittetariifsed tõkked) ELi ekspordihuvide vastu. EL võtab arvesse ka potentsiaalsete partnerite läbirääkimisi ELi konkurentidega ning nende tõenäolist mõju ELi turgudele ja majandustele. Sisult püüavad need uue põlvkonna vabakaubanduslepingud olla ulatuslikud ning reguleerimisala poolest ambitsioonikad, seades eesmärgiks liberaliseerida kaubandus võimalikult suures ulatuses, samal ajal tugevdades jätkusuutlikku arengut ja arvestades oma kaubanduspartnerite arenguvajadusi.

Kesk-Ameerika

ELi ning Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna riikide 2004. aasta tippkohtumisel leppisid EL ja Kesk-Ameerika piirkond kokku uue assotsiatsioonilepingu läbirääkimistes ning need läbirääkimised algasid 2007. aastal. Lepingu kaubandust käsitlev osa sisaldab peatükki riigihangete kohta koos eeskirjade sätetega, mis eelkõige puudutavad läbipaistvust ja turulepääsu. Hõlmatud on hanked võrgustikega seotud valdkondades. Läbirääkimiste hiliseim voor viidi lõpule 2009. aasta juunis Brüsselis, kuid Hondurase ebakindla poliitilise olukorra järel läbirääkimised peatati.

Andide Ühendus

ELi ja Andide Ühenduse vahelise assotsiatsioonilepinguga (sealhulgas poliitiline dialoog, koostöö ja kaubandus) seotud piirkondadevaheliste läbirääkimiste nurjumise järel algasid 2009. aasta veebruaris Colombia, Ecuadori ja Peruuga kaubandusläbirääkimised eesmärgiga sõlmida mitme osapoolega kaubanduskokkulepe. Nimetatud kokkulepe sisaldab riigihankeid käsitlevat peatükki koos eeskirjade sätetega, mis eelkõige puudutavad läbipaistvust ja turulepääsu ning hõlmatud on hanked võrgustikega seotud valdkondades. Neljas voor viidi lõpule juunis Bogotas.

Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riigid

Piirkondlikke läbirääkimisi kuue piirkonnaga (Lääne-Aafrika, Kesk-Aafrika, Ida- ja Lõuna-Aafrika, Lõuna-Aafrika Arenguühendus, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkond) alustati 2003. aasta oktoobris eesmärgiga sõlmida majanduspartnerlust, poliitilist kooskõlastamist ja koostööd käsitlevad lepingud. Majanduspartnerlust, poliitilist kooskõlastamist ja koostööd käsitlevad lepingud on kavandatud WTO põhimõtetele vastavate kaubanduslepetena, koondades piirkondliku integratsiooni algatused AKV piirkonnas ning edendades AKV riikide järkjärgulist integratsiooni maailmamajandusse kaupade ja teenuste raamistiku alusel, mis on avatud, läbipaistev ning prognoositav.

Iraak

Läbirääkimisi ELi ja Iraagi vahel alustati 2006. aasta novembris eesmärgiga võtta vastu kaubandus- ja koostööleping. EL ja Iraak püüavad luua WTO põhimõtetele vastava süsteemi, mis soodustab ka kaubandust Iraagiga ning investeeringuid Iraaki. Kaubandus- ja koostööleping sisaldab ka riigihankelepingu eeskirjadel põhinevat väga ulatuslikku riigihankeid käsitlevat peatükki, mis viib ELi ja Iraagi riigihanketurgude (sealhulgas hanked võrgustikega seotud valdkondades) olulise vastastikuse avamiseni.

Lõuna-Korea

Vabakaubandusleping Lõuna-Koreaga on esimene uue põlvkonna globaalse Euroopa kokkulepetest, mille üle alustati läbirääkimisi 2007. aasta mais. Riigihangete puhul lisatakse vabakaubandusleping vastastikustele kohustustele, mis ELil ja Koreal on riigihankelepingu raames. Seepärast keskendub riigihankeid käsitlev peatükk juurdepääsu avamisele ehitustööde kontsessioonide turule,[41] mida riigihankeleping ei hõlma.

Kanada

EL ja Kanada alustasid 6. mail 2009 ametlikult läbirääkimisi ulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu üle.

2009. aasta alguses tehtud analüüsis rõhutati, et igasuguse kokkuleppe eesmärk peaks olema kesk- ja piirkondliku tasandi riigihangete täielik hõlmamine kõigis sektorites, sealhulgas võrgustikega seotud valdkondades, et tagada vähemalt sama soodne kohtlemine kui see, mis kehtib kohapeal asutatud pakkujate puhul. Tuleb lisada säte läbipaistvuse kohta, et anda ülevaade õigusnormidest, menetlustest ning tavadest viisil, mis annab majandusringkondadele kerge ligipääsu riigihankeid käsitlevale teabele. Lepiti kokku, et menetluslike kohustuste aluseks peaks olema WTO riigihankelepingu tekst. Läbirääkimiste esimene voor toimub 2009. aasta oktoobris.

Hiina

Vastavalt üldasjade ja välissuhete nõukogu 2005. aasta detsembri istungi järeldustele peab EL läbirääkimisi Hiinaga partnerlus- ja koostöölepingu üle, et veelgi parandada kahepoolsete kaubandus- ja investeerimissuhete raamistikku, sealhulgas riigihanke valdkonnas, ning täiendada 1985. aasta EÜ ja Hiina vahelist kaubandus- ja majanduskoostöö lepingut.

EDASISED SAMMUD HANKEVÕIMALUSTE AVAMISEKS

EL on alati toetanud liikumist ülemaailmse vabakaubanduse poole ja tunnistanud piiriüleste turgude suurenevat majanduslikku vastastikust sõltuvust. Küsimusega õieti tegeledes on nimetatud arengutel potentsiaal suurendada maailmamajanduse rikkust. Üleilmastumine avaldab Euroopale selgelt survet oma majanduse reformimiseks ja konkurentsivõimelisemaks muutumiseks. Euroopal on vaja sellele survele vastata Euroopa-siseselt, kuid samuti tuleb pöörata üha suuremat tähelepanu väljaspoole. Siseturg saavutab oma peamised sise-eesmärgid ainult siis, kui nende eesmärkidega tegeletakse piisavalt ülemaailmsel tasandil.

EL on traditsiooniliselt olnud avatud majandus ning vabakaubanduse toetaja. Riigihanke puhul väljendub see protektsionismi madalas tasemes. ELi lähenemist ei toetata ülemaailmselt täielikult. Riigihangete valdkond on traditsiooniliselt olnud poliitilise surve all, mis koosneb kodumaiste pakkujate eelistamises väliskonkurentidele. Nii ei ole WTO raames riigihankest saanud mitmepoolsete kohustustega valdkonda. Enamik ELi peamistest kaubanduspartneritest kasutavad kitsendavaid riigihankemenetlusi, mis on ELi pakkujate jaoks diskrimineerivad. Praegune majanduskriis suurendas selliste tavade kasutamist.

Riigihanked on ELi eksportijate jaoks oluline uusi võimalusi pakkuv valdkond. ELi ettevõtted on maailmas juhtivad sellistel aladel nagu transpordivahendid, avaliku sektori ehitustööd ja võrgustikega seotud valdkonnad. Peaaegu kõikide meie kaubanduspartnerite puhul on märgata aga diskrimineerivat käitumist, mis sulgeb ekspordivõimalused.

ELi püüdlused olevasolevate kaubandustõkete ületamiseks on kaheosalised. EL püüab sõlmida vabakaubanduslepped koos ulatuslike riigihankeid käsitlevate peatükkidega, mis põhinevad ELi hanke-eeskirjadega sarnastel eeskirjadel (uue põlvkonna vabakaubanduslepingud). Lisaks peab EÜ riigihankelepingu osalisena aktiivselt läbirääkimisi ühinemise kandidaatriikidega eesmärgiga muuta riigihankeleping mitmepoolseks kokkuleppeks.

Riigihanke peatükke käsitlevatel läbirääkimistel pakub EL õiguskindlat, mittediskrimineerivat juurdepääsu suurele riigihanketurule ning see tõepoolest suurendab ELi kaalu läbirääkimistel. Samal ajal on see vahend mõnevõrra tasakaalustatud ELi üldise avatusega, sest teised osalised on teadlikud, et ka neid hankevõimalusi, mida ei pakuta osana läbirääkimistel saavutatud kokkuleppest, ei kaitsta läbipääsmatu müüriga.

ELi läbirääkimised on alati põhinenud ametlikul vastastikkuse põhimõttel. Olukordades, kus teatud osalised ei vasta meie ootustele seoses turulepääsuga, on vastastikkuse põhimõtte määratlust käsitatud rangemalt. See on nii käimasolevate riigihankelepingu läbirääkimiste puhul, kus EÜ pidi oma pakkumise läbi vaatama, et kajastada teiste osaliste valmisolekut ja võimalusi oma hangete avamiseks väliskonkurentsile.

Arutelu majandusliku vastastikkuse põhimõtte järgimise üle (hinnates kolmanda osalise riigihanketuru tegelikku väärtust) peaks jätkuvalt kajastuma arutelus ELi läbirääkimispositsiooni tugevdamise kohta.

Lisaks juhtudel, kui mõni olulistest kaubanduspartneritest saab kasu ELi üldisest avatusest, ent ei soovi rakendada vastastikkuse põhimõtet, võiks EL kaaluda sihipäraste piirangute sisseseadmist juurdepääsule ELi hanketuru mõningatele osadele, et julgustada neid partnereid turge vastastikku avama[42].

ELi läbirääkimispositsiooni tugevdaks ka üksikute Euroopa hankijate poolt ELi riigihankeid käsitlevates õigusaktides neile juba kasutada olevate meetmete mõistlik ja asjakohane kasutamine, eelkõige võrgustikega seotud valdkondade hangete puhul.

[1] Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/17/EÜ, 31. märts 2004, millega kooskõlastatakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate ostjate hankemenetlused.

[2] 2006. aasta andmed EL 25 kohta, allikas: Eurostat.

[3] 2007. aasta andmed EL 27 kohta, allikas: Tenders Electronic Daily.

[4] Direktiiv 2004/17/EÜ.

[5] Välissuhete nõukogu 2780. istung, Brüssel 12. veebruar 2007, nr 6039/07, lk 6.

[6] Allikas: komisjoni hinnang.

[7] Allikas: komisjoni hinnang.

[8] CARIFORUMi kuuluvad Antigua ja Barbuda, Bahama, Barbados, Belize, Dominica, Dominikaani Vabariik, Grenada, Guyana, Haiti, Jamaica, Saint Kitts ja Nevis, Saint Lucia, Saint Vincent ja Grenadiinid, Suriname, Trinidad ja Tobago.

[9] Ameerika Ühendriigid, Euroopa ühendused, Hiina, Hiina Taipei, Hongkong, Iisrael, Island, Jaapan, Kanada, Korea, Liechtenstein, Madalmaad Aruba osas, Norra, Singapur ja Šveits.

[10] Nõukogu otsus 94/800, 22. detsember 1994, EÜT L 336, 23.12.1994, lk 1.

[11] Norra, Liechtenstein, Island.

[12] Artikli XXIV lõike 7 punktid b ja c.

[13] Jordaania ja Hiina Taipei kinnitasid, et pakkumisi, mis nad olid teinud praeguse riigihankelepinguga ühinemise läbirääkimiste ajal, tuleks arvesse võtta kui nende pakkumisi reguleerimisala käsitlevatel läbirääkimistel.

[14] Välissuhete nõukogu 2780. istung, Brüssel, 12. veebruar 2007, nr 6039/07, lk 6.

[15] 14. oktoobri 2003. aasta leping Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Ungari Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi osalemise kohta Euroopa Majanduspiirkonnas (ELT L 130, 29.4.2004, lk 11; EMP kaasaanne nr 23, 29.4.2004, lk 1).

[16] CZ, EE, CY, LV, LT, HU, MT, PL, SI, SK ühinemine 1. mail 2004.

[17] ELT L 221, 25.8.2007.

[18] Pakett sisaldab läbirääkimisi kokkulepeteks seitsmes valdkonnas (isikute vaba liikumine, põllumajandustoodetega kauplemine, riigihanked, vastavushindamised, õhutransport, maantee- ja raudteevedu, Šveitsi osalemine teadusuuringute viiendas raamprogrammis). Nimetatud kokkulepped on seotud lõpetamisklausliga, mis tähendab, et kõik kokkulepped jõustuvad koos ning kui üks neist lõpetatakse, siis kaotavad kõik kehtivuse.

[19] EÜT L 114, 30.4.2002, lk 430.

[20] Nõukogu otsus 2000/658/EÜ, EÜT L 276, 28.10.2000. Kõnealust otsust muudeti nõukogu 31. jaanuari 2005. aasta otsusega 2005/202, et võtta arvesse uute liikmesriikide ühinemist 2004. aastal, ELT L 66, 12.3.2005.

[21] EÜT L 226, 13.8.1998.

[22] Otsuse 2/2000 XII lisa.

[23] NAFTA – Põhja-Ameerika vabakaubanduse kokkulepe.

[24] EÜT L 352, 30.12.2002.

[25] Nõukogu otsus 2002/979/EÜ, EÜT L 352, 30.12.2002, mida on muudetud nõukogu 22. novembri 2004. aasta otsusega 2005/106/EÜ, et võtta arvesse uute liikmesriikide ühinemist 2004. aastal, ELT L 38, 10.2.2005.

[26] Ankara assotsiatsioonilepingus ei ole riigihankeid käsitlevaid sätteid. EÜ-Türgi assotsiatsiooninõukogu otsusega 1/95 (artikkel 48) on ette nähtud läbirääkimised tolliliidu laiendamiseks, et hõlmata ka pääs riigihanketurgudele, siiski ei ole selleks seni meetmeid võetud.

[27] Erand sellest reeglist on Montenegro, kes tagab alates vahelepingu jõustumisest ühenduse ettevõtjatele juurdepääsu oma riigihanketurule sõltumata sellest, kus ettevõtja on asutatud.

[28] ELT L 84, 20.3.2004.

[29] EÜT L 124, 4.5.2001.

[30] Allkirjastati 15.10.2007, ELT L 345, 28.12.2007.

[31] Horvaatia on kandidaatriik ELiga ühinemiseks; ühinemisläbirääkimised on praegu käimas. Riigihankeid käsitlevad läbirääkimised (peatükk 5) algasid 16. detsembril 2008. Nõukogu on vastu võtnud kolm sulgemiskriteeriumit, mis on seotud õigusaktide vastavusse viimise, rakendamise ning haldussuutlikkuse suurendamisega. Nimetatud kriteeriumid tuleb täita läbirääkimiste edukaks lõpetamiseks osutatud peatükis.

[32] ELT L 26, 28.1.2005.

[33] Nõukogu määrus 594/2008 ja nõukogu otsus 2008/474/EÜ, ELT L 169, 30.6.2008.

[34] ELT L 169/13, 30.6.2008.

[35] Kuigi ka Venemaa on ELi naaberriik, on Venemaaga arendatud suhteid hoopis strateegilise partnerluse kaudu, mis hõlmab nelja „ühist ruumi”.

[36] ENP on erinev laienemisprotsessist, siiski ei sea see vastavalt asutamislepingu sätetele Euroopa naabritele piiranguid seoses suhete arenguga tulevikus.

[37] ELi ja Palestiina omavalitsuse suhete õiguslik alus on kaubandust ja koostööd käsitlev ajutine assotsiatsioonileping, mille allkirjastas Palestiina omavalitsuse nimel Palestiina Vabastusorganisatsioon (PVO).

[38] Armeeniaga: artikkel 48; Aserbaid[39]!"45Hžaaniga: artikkel 49; Egiptusega: artikkel 38; Gruusiaga: artikkel 50; Iisraeliga: artiklid 1 ja 35 (täpsustab võrgustikega seotud valdkondades tegutsevate ettevõtjate riigihanketurgude vastastikuse avamise eesmärki); Jordaaniaga: artikkel 58; Liibanoniga: artikkel 39; Moldovaga: artikkel 54; Marokoga: artikkel 41; okupeeritud Palestiina aladega: artikkel 34; Tuneesiaga: artikkel 41; Ukrainaga: artikkel 55.

[40] Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule – Idapartnerlus {SEK (2008) 2974}.

[41] Globaalne Euroopa: konkurentsivõime maailmas (KOM (2006) 567 (lõplik)).

[42] BOT (Build–Operate–Transfer , ehita – käita – anna üle) kontsessioonid Koreale.

[43] Seda lähenemist ei rakendataks vaesemate arengumaade suhtes.