[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 14.10.2009

KOM(2009) 543 lõplik

KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE JA EUROOPA PARLAMENDILE

ÜHINEMISEELSE ABI RAHASTAMISVAHEND (IPA) MITMEAASTANE SUUNAV FINANTSRAAMISTIK AASTATEKS 2011-2013

KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE JA EUROOPA PARLAMENDILE

ÜHINEMISEELSE ABI RAHASTAMISVAHEND (IPA)MITMEAASTANE SUUNAV FINANTSRAAMISTIK AASTATEKS 2011-2013

Sissejuhatus

Ühinemiseelse abi rahastamisvahendi (IPA) mitmeaastase suunava finantsraamistiku eesmärk on anda vastavalt ühinemiseelse abi rahastamisvahendit käsitleva määruse (EÜ) 1085/2006 artiklile 5 teavet ühinemiseelse abi jaoks eraldatavate vahendite komisjoni ettepaneku kohase suunava jaotuse kohta. See ühendab laienemispaketi poliitilist raamistikku eelarvemenetlusega. Mitmeaastases suunavas finantsraamistikus välja pakutud suunavat jaotust arvestatakse iga abisaajariigi ja mitut abisaajat hõlmava programmi jaoks koostatud mitmeaastastes suunavates kavandamisdokumentides, mille kaudu ühinemiseelset abi antakse.

Mitmeaastase suunava finantsraamistiku aluseks on kolmeaastane libisev programmitsükkel. Üldjuhul esitatakse aastate N, N+1 ja N+2 mitmeaastane suunav finantsraamistik aasta N-2 viimases kvartalis osana laienemispaketist ning see kujutab endast ettepanekut paketis seatud poliitiliste prioriteetide finantstõlgenduseks, võttes arvesse finantsraamistikku. Käesolev mitmeaastane suunav finantsraamistik käsitleb ajavahemikku 2011–2013. See peegeldab ühinemiseelse abi jaotust kõnealustel aastatel riikide ja rahastamisvahendite lõikes ning samuti mitut abisaajat hõlmavatele programmidele ning toetuskuludeks eraldatud vahendeid.

Nagu eelnevatel aastatel, nii on ka käesoleva mitmeaastase suunava finantsraamistiku avaldamisel võetud aluseks asjaomaste riikide praeguse staatuse ning see ei välista praegusel etapil ühtki otsust liitumistaotluse esitanud riikide (Montenegro, Albaania ja Island) staatuse, ühegi kandidaatriigi tõenäolise liitumiskuupäeva ega Islandi kaasamise kohta ühinemiseelse abi rahastamisvahendit (IPA) käsitlevasse määrusse[1]. Kui mitmeaastases suunavas finantsraamistikus on vaja teha mingeid olulisi muudatusi seoses sellelaadsete sündmuste toimumisega enne järgmise mitmeaastase suunava finantsraamistiku avaldamist 2010. aasta sügisel, avaldab komisjon sobival ajal parandatud versiooni. Kui kandidaatriik ühineb ELiga, siis ei saa see uus liikmesriik talle ajutiselt eraldatud ühinemiseelseid vahendeid alates ühinemisaastast enam kasutada.

Ühinemiseelse perioodi üldised poliitilised prioriteedid on sätestatud ühinemis- ja Euroopa partnerluslepingutes, iga-aastastes eduaruannetes ning laienemispaketti kuuluvates, igal aastal nõukogule ja Euroopa Parlamendile esitatavates laienemisstrateegiates.

Strateegiline rahastamisprogramm

1. Vahendite jaotamine riikide lõikes

2007. aasta assigneeringute lähtepunktiks oli komisjoni kohustus tagada, et ükski abisaajariik ei saaks 2007. aastal vähem toetust kui 2006. aastal ning et Bosniale ja Hertsegoviinale ja Albaaniale eraldatakse vähemalt sama palju vahendeid kui kumbki neist aastatel 2004−2006 keskmiselt aastas sai. See peegeldab asjaolu, et kõnealuste riikide puhul oli rahastamine koondunud 2004. aastasse. Ühinemiseelse abi rahastamisvahendi kasutamise esimesel kahel aastal ulatus kulukohustuste assigneeringute kasutamine (kaasa arvatud järgmisse aastasse üle kantud assigneeringud, mis seoti kulukohustustega täies ulatuses) peaaegu 100 %ni.

2008. ja sellele järgnevate aastate näitajate arvutamisel on aluseks võetud assigneeringud ühe elaniku kohta, mida on varem esitatud vajaduste ja mõju kaudse näitajana. Vastavalt kõnealusele meetmele suurenevad Lääne-Balkani potentsiaalsete kandidaatriikide rahastamise tase elaniku kohta praeguse finantsraamistiku jooksul, ületades 2004.–2006. aasta CARDSi programmi raames keskmiselt elaniku kohta saadud keskmist summat, milleks oli 23 eurot (2004. aasta hindades). Montenegro puhul on rahastamise tase elaniku kohta teiste potentsiaalsete kandidaatriikide omast kõrgem, mis tuleneb asjaolust, et olenemata riigi suurusest on nõuetekohase haldamise jaoks on vaja minimaalsel tasemel rahastamist. Järgitud on vahendite üldist riikidevahelist jaotust, välja arvatud Kosovo[2] puhul, kes sai IPAst suuremat rahastamist. 2008. aastal eraldasid eelarvepädevad institutsioonid 60 miljonit eurot Kosovo stabiilsuse ja arengu toetamisele suunatud uute vahendite ulatuslikuma kaasamise raames. Sellele lisaks paigutati ümber 60 miljonit eurot kasutamata makromajandusliku finantsabi assigneeringuid. 2008. aasta juulis toimunud rahastajate konverentsi järelmeetmena seoti 2009. aastal täiendavalt kulukohustustega 40 miljonit eurot.

Horvaatia ja endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi kui kandidaatriikide puhul kavandatakse rahastamiseks üle 30 euro elaniku kohta (2004. aasta hindades). Horvaatia puhul säilitatakse kõnealune tase kogu perioodi jooksul. Endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi puhul suureneb rahastamine ühe elaniku kohta jätkuvalt, tagades minimaalse rahastamistaseme, mis on vajalik nõuetekohase haldamissüsteemi ülesehitamiseks, sõltumata riigi suurusest.

Türgi puhul, võttes arvesse riigi suurust ja suutlikkust abi vastu võtta, suurendatakse ajavahemikus 2007-2013 ühe elaniku kohta antavat abi järk-järgult.

2. Jaotamine rahastamisvahendite lõikes

Ühinemiseelset abi antakse järgmise viie rahastamisvahendi kaudu: I − üleminekuabi ja institutsioonide väljaarendamise rahastamisvahend; II – piiriülese koostöö rahastamisvahend; III − regionaalarengu rahastamisvahend; IV − inimressursside arendamise rahastamisvahend; ja V − maaelu arendamise rahastamisvahend.

I rahastamisvahendist (üleminekuabi ja institutsioonide väljaarendamine) rahastatakse institutsioonide väljaarendamise meetmeid ja ühenduse õigustikuga vastavusseviimiseks tehtavaid investeeringuid; see aitab abi saavatel riikidel arendada oma haldus- ja kohtusüsteemi suutlikkust ning käsitleda vastavalt seatud prioriteetidele koostöömeetmeid, mis ei ole selgesõnaliselt hõlmatud teiste rahastamisvahenditega.

II rahastamisvahendist (piiriülene koostöö) toetatakse abi saavate riikide vahelist ning abi saavate riikide ja liikmesriikide vahelist piiriülest tegevust; see hõlmab vajaduse korral ka IPAst abi saajate osalemist Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) riigiülestes ja piirkondadevahelistes koostööprogrammides ning Euroopa naabruspoliitika ja partnerluse rahastamisvahendi (ENPI) merepiirkonna programmides.

III rahastamisvahendist (regionaalareng) antakse abi kandidaatriikidele ning see on võimalikult sarnane Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondiga, võimaldades seega abi saavatel riikidel maksimaalselt läheneda välisabi eeskirjade kohasele struktuurifondide rakendamisele.

IV rahastamisvahendist (inimressursside arendamine) antakse abi kandidaatriikidele ning see on suunatud nende ettevalmistamisele Euroopa Sotsiaalfondi abi kavandamiseks, kasutamiseks ja haldamiseks Euroopa tööhõivestrateegia raames.

V rahastamisvahendi (maaelu arendamine) kaudu aidatakse kandidaatriikidel valmistuda ette ELi rahastatavates ühinemisjärgsetes maaelu arengu programmides osalemiseks, kasutades ühinemiseelset abi süsteemide kaudu, mis on võimalikult sarnased ühinemisjärgselt nõutavate süsteemidega.

Eraldiste kindlaksmääramisel rahastamisvahendite lõikes on võetud nõuetekohaselt arvesse praeguste kandidaatriikide valmidust kasutada III, IV ja V rahastamisvahendi rakendamiseks vajalikku detsentraliseeritud haldussüsteemi ja II vahendist rahastamise vajadust, kuna see on seotud liikmesriikide piiriülese koostööga, et viia see vastavusse rahastamisega Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) rubriigist 1b.

3. Muud assigneeringud

Toetuskulud

Kõnealused vahendid hõlmavad halduskulusid, mis on otseselt seotud IPA rakendamisega. 2007., 2008. ja 2009. aastal hõlmab kõnealune vahend ka varasemate ühinemiseelsete vahendite järk-järgulise kaotamisega seotud halduskulusid, sealhulgas Bulgaaria ja Rumeenia puhul.

Mitut abisaajat hõlmavatele programmidele ettenähtud assigneeringud

I rahastamisvahendi mitut abisaajat hõlmavad programmid on ette nähtud riiklike programmide täiendamiseks ning mitmepoolsete suhete tugevdamiseks Lääne-Balkani riikides ja Türgis. Strateegias keskendutakse valdkondadele, mida peetakse Euroopaga integreerumise ja piirkonna stabiilsuse seisukohast esmatähtsateks. Kõnealustest vahenditest rahastatakse programme, millel on piirkondlik mõju ja/või mille horisontaalse rakendamise korral mitmes abi saavas riigis korraga saab saavutada mastaabi- või mitmekülgsussäästu.

Mitut abisaajat hõlmavate programmidega toetatakse muu hulgas piirkondlikku avaliku halduse kooli, Kesk-Euroopa vabakaubanduslepingut (CEFTA), piirkondlikku koostöönõukogu (RCC) ja uut kodanikuühiskonna rahastamisvahendit. Institutsioonide väljaarendamist toetatakse TAIEXi rahastamisvahendist ning vahendeid eraldatakse piirkondlike ja riiklike programmide audititeks ja hindamiseks, samuti teabe- ja teabevahetuse meetmeteks. Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKEd) investeeringuvajaduste, energiatõhususe ja infrastruktuuride arendamise rahastamisel tehakse tihedat koostööd Euroopa Investeerimispanga ja muude rahvusvaheliste finantsinstitutsioonidega ning kõnealuste meetmete toetamiseks kulub jätkuvalt oluline osa piirkondlikest ja horisontaalsetest assigneeringutest. Kõnealune toetus viiakse vastavusse aruteludega, mida peetakse infrastruktuuri algatuse üle uue Lääne-Balkani riikide investeerimisraamistiku kontekstis, mille eesmärk on tõhustada koordineerimist ja koostööd selliste erinevate algatuste vahel, mida sponsoreerivad Lääne-Balkani riikides aktiivselt tegutsevad rahastajad ja rahvusvahelised finantsinstitutsioonid. Üks prioriteete on ka haridus, mille puhul suurendatakse stipendiumideks eraldavaid assigneeringuid.

Alates 2010. aastast hakatakse üht osa II rahastamisvahendist, nimelt riikide osalemist ERFi riigiülestes programmides „Vahemeri” ja „Kagu-Euroopa”, rakendama lihtsuse huvides samuti mitut abisaajat hõlmavalt.

Andmete esitamine

Alltoodud tabelis on andmed esitatud jooksevhindades ja eurodes . Tabelis on näidatud assigneeringud riikide ja rahastamisvahendite lõikes, samuti mitut abisaajat hõlmavatele programmidele ja toetuskuludeks eraldatud vahendid. Selguse huvides on esitatud ka 2007. ja 2008. aasta kulukohustuste lõplikud andmed ning 2009. ja 2010. aasta ajakohastatud andmed.

Mitmeaastane suunav finantsraamistik: Ühinemiseelse abi rahastamisvahendist eraldatavate vahendite jaotus ajavahemikus 2011–2013 riikide ja rahastamisvahendite lõikes

Rahastamisvahend | 2007 | 2008 | 2009 | 2010 | 2011 | 2012 | 2013 |

HORVAATIA |

Üleminekuabi ja institutsioonide väljaarendamine | 49 611 775 | 45 374 274 | 45 601 430 | 39 483 458 | 39 959 128 | 40 872 310 | 38 513 885 |

Piiriülene koostöö | 9 688 225 | 14 725 726 | 15 898 570 | 15 601 136 | 15 869 158 | 16 142 542 | 16 698 384 |

Regionaalareng | 45 050 000 | 47 600 000 | 49 700 000 | 56 800 000 | 58 200 000 | 59 348 000 | 62 000 000 |

Inimressursside arendamine | 11 377 000 | 12 700 000 | 14 200 000 | 15 700 000 | 16 000 000 | 16 040 000 | 18 000 000 |

Maaelu arendamine | 25 500 000 | 25 600 000 | 25 800 000 | 26 000 000 | 26 500 000 | 27 268 000 | 27 700 000 |

KOKKU | 141 227 000 | 146 000 000 | 151 200 000 | 153 584 594 | 156 528 286 | 159 670 852 | 162 912 269 |

ENDINE JUGOSLAAVIA MAKEDOONIA VABARIIK |

Üleminekuabi ja institutsioonide väljaarendamine | 41 641 613 | 41 122 001 | 39 328 499 | 36 317 068 | 28 803 410 | 28 207 479 | 27 941 228 |

Piiriülene koostöö | 4 158 387 | 4 077 999 | 4 371 501 | 5 067 526 | 5 124 876 | 5 183 373 | 5 243 041 |

Regionaalareng | 7 400 000 | 12 300 000 | 20 800 000 | 29 400 000 | 39 300 000 | 42 300 000 | 51 800 000 |

Inimressursside arendamine | 3 200 000 | 6 000 000 | 7 100 000 | 8 400 000 | 8 800 000 | 10 380 000 | 11 200 000 |

Maaelu arendamine | 2 100 000 | 6 700 000 | 10 200 000 | 12 500 000 | 16 000 000 | 19 000 000 | 21 028 000 |

KOKKU | 58 500 000 | 70 200 000 | 81 800 000 | 91 684 594 | 98 028 286 | 105 070 852 | 117 212 269 |

Rahastamisvahend | 2007 | 2008 | 2009 | 2010 | 2011 | 2012 | 2013 |

TÜRGI |

Üleminekuabi ja institut- sioonide väljaarendamine | 256 702 720 | 256 125 297 | 239 550 810 | 211 312 664 | 228 620 919 | 233 900 336 | 238 325 843 |

Piiriülene koostöö | 2 097 280 | 2 874 709 | 3 049 190 | 9 587 336 | 9 779 081 | 9 974 664 | 10 174 157 |

Regionaalareng | 167 500 000 | 173 800 000 | 182 700 000 | 238 100 000 | 293 400 000 | 367 805 000 | 378 000 000 |

Inimressursside arendamine | 50 200 000 | 52 900 000 | 55 600 000 | 63 400 000 | 77 600 000 | 89 930 000 | 96 000 000 |

Maaelu arendamine | 20 700 000 | 53 000 000 | 85 500 000 | 131 300 000 | 172 500 000 | 197 890 000 | 213 000 000 |

KOKKU | 497 200 000 | 538 700 006 | 566 400 000 | 653 700 000 | 781 900 000 | 899 500 000 | 935 500 000 |

ALBAANIA |

Üleminekuabi ja institut-sioonide väljaarendamine | 54 318 790 | 62 117 756 | 71 377 079 | 82 711 421 | 84 301 650 | 85 987 683 | 87 446 037 |

Piiriülene koostöö | 6 681 210 | 8 582 244 | 9 822 921 | 9 973 173 | 10 126 636 | 10 283 169 | 10 666 232 |

KOKKU | 61 000 000 | 70 700 000 | 81 200 000 | 92 684 594 | 94 428 286 | 96 270 852 | 98 112 269 |

BOSNIA JA HERTSEGOVIINA |

Üleminekuabi ja institut-sioonide väljaarendamine | 58 136 394 | 69 854 783 | 83 892 254 | 100 688 099 | 102 681 861 | 104 673 499 | 106 870 228 |

Piiriülene koostöö | 3 963 606 | 4 945 217 | 5 207 746 | 4 696 495 | 4 746 425 | 4 797 353 | 4 942 041 |

KOKKU | 62 100 000 | 74 800 000 | 89 100 000 | 105 384 594 | 107 428 286 | 109 470 852 | 111 812 269 |

Rahastamisvahend | 2007 | 2008 | 2009 | 2010 | 2011 | 2012 | 2013 |

MONTENEGRO |

Üleminekuabi ja institut-sioonide väljaarendamine | 27 490 504 | 28 112 552 | 28 632 179 | 29 238 823 | 29 843 599 | 30 446 471 | 30 996 035 |

Piiriülene koostöö | 3 909 496 | 4 487 448 | 4 667 821 | 4 282 690 | 4 310 344 | 4 338 551 | 4 418 687 |

KOKKU | 31 400 000 | 32 600 000 | 33 300 000 | 33 521 513 | 34 153 943 | 34 785 022 | 35 414 722 |

SERBIA |

Üleminekuabi ja institut-sioonide väljaarendamine | 181 496 352 | 179 441 314 | 182 551 643 | 186 206 679 | 189 956 810 | 193 801 948 | 203 101 005 |

Piiriülene koostöö | 8 203 648 | 11 458 686 | 12 248 357 | 11 751 753 | 11 922 790 | 12 097 244 | 11 630 694 |

KOKKU | 189 700 000 | 190 900 000 | 194 800 000 | 197 958 432 | 201 879 600 | 205 899 192 | 214 731 699 |

KOSOVO |

Üleminekuabi ja institut-sioonide väljaarendamine | 68 300 000 | 184 700 000 | 106 100 000 | 64 484 594 | 65 828 286 | 67 070 852 | 70 712 269 |

Piiriülene koostöö | 0 | 0 | 0 | 2 815 406 | 2 871 714 | 2 929 148 | 2 987 731 |

KOKKU | 68 300 000 | 184 700 000 | 106 100 000 | 67 300 000 | 68 700 000 | 70 000 000 | 73 700 000 |

RIIKIDE PROGRAMMID KOKKU |

1 109 427 000 | 1 308 600 006 | 1 303 900 000 | 1 395 818 321 | 1 543 046 687 | 1 680 667 622 | 1 749 395 497 |

Rahastamisvahend | 2007 | 2008 | 2009 | 2010 | 2011 | 2012 | 2013 |

RIIKIDE PROGRAMMID KOKKU |

1 109 427 000 | 1 308 600 006 | 1 303 900 000 | 1 395 818 321 | 1 543 046 687 | 1 680 667 622 | 1 749 395 497 |

MITUT ABISAAJAT HÕLMAVAD PROGRAMMID |

Üleminekuabi ja institutsioonide väljaarendamine | 108 980 000 | 135 700 000 | 166 055 000 | 138 967 000[3] | 173 460 000 | 168 860 000 | 183 845 477 |

Piiriülene koostöö | 0 | 0 | 0 | 4 921 679 | 5 293 313 | 5 672 378 | 6 059 026 |

TOETUSKULUD |

44 793 000 | 51 950 000 | 47 648 000 | 52 993 000 | 75 000 000 | 80 500 000 | 84 500 000 |

KÕIK KOGUSUMMA |

1 263 200 000 | 1 496 250 006 | 1 517 603 000 | 1 592 700 000 | 1 796 800 000 | 1 935 700 000 | 2 023 800 000 |

Andmed on esitatud eurodes, jooksevhindades.

[1] Selleks on ettevalmistamisel ühinemiseelse abi rahastamisvahendit käsitleva määruse (EÜ) nr 1085/2006 II lisa muudatus.

[2] ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1244/99 alusel.

[3] See hõlmab 29 miljoni euro suurust vähendust toiduainetega kindlustamise rahastamisvahendi jaoks, mis makstakse tagasi 2011. (14 miljonit eurot), 2012. (6 miljonit eurot) ja 2013. aastal (9 miljonit eurot). Tabel hõlmab ka nimetatud aastatel tagasi makstavaid summasid.